Eurobarometer: The EP and the expectations of European citizens

Ajavahemiku 2009–2014 vahehindamisel annab see uus Euroopa Parlamenti käsitlev uuring ülevaate selle kohta, kuidas eurooplased Euroopa Parlamenti tajuvad ning milliste poliitikasuundade ja väärtuste edendamist ja kaitsmist nad näha soovivad.

Uuringu korraldas TNS opinion 3.–20. novembril 2011, mil Euroopa oli väga keerulises olukorras: meenutagem muu hulgas läbikukkunud referendumit Kreekas, peaministrivahetust Kreekas ja Itaalias, mitme euroala riigi riigivõla intressimäära suurenemist, üldvalimisi Hispaanias, G20 tippkohtumist jne.

Uuringu „Eurooplased ja kriis” viis läbi TNS Opinion ajavahemikus 3.–18. september 2011, kui küsitleti suuliselt 26 856 Euroopa Liidu kodanikku (alates 15. eluaastast). Tegemist on neljanda uuringuga sel teemal, kusjuures eelmine uuring viidi läbi 2011. aasta aprillis ja mais.

Liikmesriikide finantssolidaarsuse osas võib täheldada teatavat avaliku arvamuse polariseerumist: kahte viimast küsitlust võrreldes on vähenenud nende inimeste arv, kes ei osanud küsimusele vastata, ja kasvanud eitavalt vastanute hulk.

Seitsekümmend kaks protsenti (72%) vastajatest tunneb, et ei ole põhiõiguste hartast informeeritud. Ombudsmanil, teistel ELi institutsioonidel ja Euroopa ombudsmanide võrgustikul on ilmselgelt täita oluline roll, et kodanikke paremini hartast teavitada.

Peaaegu pooled vastajatest peavad õigust vabalt liikuda ja elada vabalt ELis kõige olulisemaks kodanike õiguseks. Tähtsuselt teine kodanikuõigus on vastajate arvates õigus heale haldusele, millele järgneb õigus esitada kaebusi Euroopa Ombudsmanile. See tulemus on innustav ombudsmani nähtavust suurendavate jõupingutuste jaoks, et aidata kodanikel kasutada oma õigust heale haldusele.

Euroopa Parlamendi algatusel on 2011. aasta kuulutatud "Vabatahtliku tegevuse aastaks" ning 2012. aasta "Põlvkondadevahelise solidaarsuse aastaks". Need on Euroopa Parlamendile kaks head põhjust viia läbi Eurobaromeetri uuring, et selgitada välja, mida eurooplased neist ideedest arvavad, ning saada paremini aru, kuidas eurooplased neid tajuvad või praktikas rakendavad.

Eurobaromeetri uuring toimus 1.–16. mail 2011 ja selle viis läbi TNS Opinion.

Enne eurooplaste vastuste analüüsi tuleb rõhutada mõningaid olulisi punkte, mida saab uuringust järeldada.

Eurobaromeetri uuring "Eurooplased ja kriis" on kolmas selline Euroopa Parlamendi korraldatud uuring.

Esimene uuring viidi läbi 2009. aasta jaanuaris ja veebruaris, kuus kuud enne Euroopa Parlamendi valimisi, teine uuring 2010. aasta septembris. Kokku küsitles TNS Opinion 13. aprillist 2. maini 2011 läbi viidud otseintervjuudel 26 825 Euroopa kodanikku.

Seitsme kuu jooksul pärast eelmist uuringut on riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil aset leidnud mitmeid olulisi sündmusi, mille mõju eurooplaste vastustele oli äratuntav.

Käesolev energiale pühendatud Eurobaromeetri uuring on jätkuks eelmisele arvamusküsitlusele, mis avaldati 2011. aasta jaanuaris, arvestades Euroopa Ülemkogu 4. veebruari kohtumist (EB standard 74.3). Arvamusküsitluses käsitleti energiavarustust, koostööd ja solidaarsust.

Euroopa Parlamendi uusi seisukohti arvestades keskendutakse uues arvamusküsitluses rohkem konkreetsetele teemadele, mis on ühtlasi üliolulised liidu energiapoliitika arendamiseks: energia kokkuhoid, energiavarustusega seotud raskused, võrkude integreerimine ja Euroopa energiaühendus. Küsitluse viis läbi TNS Opinion ajavahemikus 9. veebruarist kuni 6. märtsini 2011, karmi talve ja kõigi toormaterjalide hinnatõusu olukorras.

Euroopa Parlament korraldas 27.–28. jaanuaril 2011 majandus- ja finantskriisi ning vaesuse teemalise kodanike foorumi. Foorumis osalesid Euroopa Parlamendi liikmed, Majandus- ja Sotsiaalkomitee liikmed ning organiseerunud kodanikuühiskonda esindavad valitsusväliste organisatsioonide liikmed.

Euroopa Parlamendi uuringu viis 100. rahvusvahelise naistepäeva puhul 21. veebruarist 6. märtsini 2011 läbi TNS Opinion.

Euroopa Parlamenti käsitlev uus küsitlus viidi läbi 25. novembrist 17. detsembrini 2010. Pidades silmas 2014. aastal toimuvaid Euroopa Parlamendi valimisi, on vaja hinnata Euroopa Liidu kodanike ettekujutust Euroopa Parlamendist ning poliitikast ja väärtustest, mida see institutsioon peab kaitsma.

Enne 4. veebruaril 2011 toimunud esimest Euroopa Ülemkogu kohtumist, mis oli pühendatud ainult energiale, sai selgeks, et kasulik oleks hinnata eurooplaste arvamusi energiaküsimuse kohta ning Euroopa Liidu ja liikmesriikide rolli kohta selles valdkonnas.

This survey of Europeans and the crisis is the second one instigated by the European Parliament. The first took place in January/February 2009, preceding the European elections of June 2009.

Between the two European Parliament enquiries, the European Union launched various initiatives aimed at fighting the crisis: regulations, a European monetary fund, economic governance, 2020 strategy, etc. The Parliament has taken stances on some of these, or is about to, through various global reports.

This first, post-European elections standard "Parlemetre" functions as a primary post-electoral account of European citizens' perception of the European Parliament, and the image that the institution represents to them. In view of the 2014 elections, this survey acts equally to determine which of the policies defended by the European Parliament are perceived as priorities in the eyes of Europeans, and the values which the institution must defend in priority.

Euroopa Parlamendi 2. märtsi 2010. aasta kollokviumil, mis korraldati rahvusvahelise naistepäeva tähistamiseks ja mida juhatas Euroopa Parlamendi asepresident Rodi Kratsa-Tsagaropoulou, kerkis esile küsimus „Horisont 2014: millised on naiste ja Euroopa Liidu suhted?". Pärast 2009. aasta juunis toimunud Euroopa Parlamendi valimisi tuli kokkuvõtete tegemisel esitada teatavad põhimõttelised küsimused. Millised on naiste ja Euroopa Liidu suhted ning millised on naiste ootused ELi suhtes? Millisena näevad nad praegu Euroopa Parlamendi rolli ja milline see roll nende arvates peaks olema? Millised on naiste suhted poliitikaga? Kuidas hääletaksid nad järgmistel Euroopa Parlamendi valimistel?

Uuring viidi läbi nädal pärast 2009. aasta juunis toimunud Euroopa Parlamendi valimisi, 12. juunist kuni 6. juulini, ja selle käigus küsitleti silmast-silma intervjuude vormis 26 830 Euroopa Liidu kodanikku. Uuringu eesmärk oli selgitada välja, millistel põhjustel Euroopa Liidu kodanikest valijad otsustasid valimistel osaleda või osalemisest loobuda.

2008. aasta kevadel algatasid komisjon ja Euroopa Parlament laiaulatusliku küsitluse selle kohta, kuidas eurooplased suhtuvad kliimamuutustesse (vt uuringut EB69.2). Komisjon oli siis nimetatud teema kohta just esitanud suure hulga ettepanekuid ja parlament loonud kliimamuutuste ajutise komisjoni.

TNS Opinion viis ajavahemikul 4.–15. mai 2009 Euroopa Parlamendi tellimusel läbi valimiseelse uuringu, küsitledes valimisnimekirjadesse kantud eurooplaste hulgast 27 218 isikut. Metoodika erineb traditsioonilistest Eurobaromeetri uuringutest, mille TNS Opinion on Euroopa Parlamendi tellimusel läbi viinud: EP Eurobaromeetri uuringus osalesid 15-aastased ja vanemad vastajad ning küsitlus toimus näost näkku; osalesid 18-aastased ja vanemad vastajad ning enamikus riikides toimus küsitlus telefoni teel, ainult riikides, kus telefonisidega varustatus ei olnud valimiseelse uuringu jaoks piisav, toimus küsitlus näost näkku. Seetõttu tuleb võrdlustulemusi analüüsida lähtuvalt nimetatud erinevustest metoodikas. Need erinevused võimaldavad kindlaks teha pooleteiseaastase uuringu vältel toimunud suundumusi. Õiguslike piirangute tõttu ei avaldata Itaalia ja Luksemburgi tulemusi.

Enne Euroopa Parlamendi valimisi oli oluline mõõta, kuidas Euroopa kodanikud tajuvad ELi tegevust majandus- ja finantskriisi ajal. Uuring, mis viidi läbi 27 218 ELi kodanikuga toimunud personaalse vestluse vormis (kohapeal, jaanuari keskpaigast veebruari keskpaigani), näitab üldist muret kriisi pärast, nõudlust paremini kooskõlastatud ELi tasandi meetmete järele ning riigiti jahmatavalt erinevaid tõlgendusi euro rollist. Samuti ilmnesid väga selged erinevused sotsiaaldemograafilisel tasandil: naised ja 15-aastaselt kooli pooleli jätnud kodanikud on rohkem mures ja kriitilisemad.

Käesoleva valimisi käsitleva uuringu tulemusi tuleb vaadelda praegu maailmas valitseva olukorra taustal. Kohapealsete küsitluste aeg (jaanuar/veebruar) langes tõepoolest kokku muude väga tähelepanuväärsete rahvusvaheliste sündmustega: Barack Obama ametissepühitsemine, tema esimese majanduse päästeplaani käivitamine, olukord Gazas jne.

Tähistamaks naistepäeva ja võttes arvesse Euroopa Parlamendi valimisi, mis toimuvad 4.–7. juunil 2009. aastal, pühendati kaks Eurobaromeetri uuringut eelkõige naiste hoiakutele ja muredele seoses Euroopa Liiduga. Euroopa Parlamendi tellitud sotsiaaldemograafilises analüüsis vaadeldakse Eurobaromeetri uuringute EB 68, EB 69 ja EB 70 üldiseid tulemusi (sügis 2007 kuni sügis 2008). Eurobaromeetri kiiruuringus, mis korraldati Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni palvel, keskenduti eelkõige naissoost valijaskonnale Euroopa Parlamendi 2009. aasta valimiste eel.

2009. aasta Euroopa Parlamendi valimistele pühendatud teise Eurobaromeetri tulemusi tuleks lugeda, pidades meeles, et uuring viidi läbi majandus- ja finantskriisi kõrghetkel oktoobris ja novembris 2008. Uuringus rõhutatakse mitmeid suundumusi: majandusliku ja sotsiaalse iseloomuga probleemid, mis olid juba eelmise, 2008. aasta kevadel läbi viidud uuringu (EB 69) peamiste probleemide hulgas, on oluliselt süvenenud. Eurooplastele valmistab järjest enam muret nende isiklik olukord. Huvi ühiste murede vastu, nagu terrorism, sisseränne ja kliimamuutus, on vastupidiselt selgelt vähenenud. Kriisi ajal on huvi Euroopa valimiste vastu endiselt piiratud.

Selle uuringu tegid üheskoos Euroopa Parlament ja Euroopa Komisjon ning selle peamised tulemused näitavad, et eurooplased on probleemi teadvustanud ja soovivad muuta oma käitumist keskkonna suhtes vastutustundlikumaks.

Esimest korda Euroopa Parlamendile pühendatud uuringust selgub, et sellel on eurooplaste silmis positiivne kuvand. Ehkki Euroopa Parlament ei ole muu hulgas väga tuntud, peetakse seda demokraatlikuks ja hinnatakse selle ühendavat jõudu. Eurooplaste meelest on sellel Euroopa Liidus oluline koht ning enamik arvab, et Euroopa Parlamendi näol on tegemist kõige suurema sõnaõigusega institutsiooniga. Samas on vastajad seisukohal, et Euroopa Parlamendil peakski olema kõige rohkem võimu.

Eurobaromeetri uuring (nr 68) tehti 2007. aasta kevadel, kaks aastat enne Euroopa Parlamendi valimisi 4. kuni 7. juunini 2009. Sellest selgub, et eurooplaste silmis on Euroopa Parlament kõige mõjuvõimsam Euroopa Liidu institutsioon ning nad sooviksidki näha seda kõige mõjukamana. Ehkki inimesed teavad Euroopa Parlamendi suurt ja teinekord otsustavat rolli õigusloojana, ei tunta väga hästi selle töökorraldust. Näiteks arvab enamik vastanutest, et parlamendiliikmed paiknevad istungitesaalis riiklike delegatsioonidena, mitte poliitilise kuuluvuse alusel moodustatud fraktsioonides.