Ametisse nimetamise menetlus

Komisjoni presidendi ametisse nimetamise menetlust on muudetud Amsterdami, Nice’i ja Lissaboni lepingutega. Nimetatud lepingutega tugevdati parlamendi rolli, andes talle viimase sõna komisjoni ametisse nimetamise menetluses. Komisjoni presidendi ametisse nimetamine on reguleeritud Euroopa Liidu lepingu artikli 17 lõikega 7. Komisjoni presidendi kandidaadi esitab kvalifitseeritud häälteenamusega otsustav Euroopa Ülemkogu, kes peab võtma arvesse Euroopa Parlamendi valimiste tulemusi. Selle kandidaadi valib Euroopa Parlament oma liikmete enamusega.

Ühisel kokkuleppel valitud presidendiga nimetab nõukogu, otsustades kvalifitseeritud häälteenamusega, teiste isikute nimekirja, keda ta paneb ette määrata komisjoni liikmeteks (kaasa arvatud liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja). Seejärel toimub iga volinikukandidaadi kuulamine vastutavates komisjonides, enne kui nad kiidetakse Euroopa Parlamendis heaks ühtse nimekirjana. Menetluse lõpus nimetab Euroopa Ülemkogu komisjoni kvalifitseeritud häälteenamusega tervikuna ametisse.

Euroopa Parlament võib Euroopa Liidu lepingu artikli 17 lõike 8 ja Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 234 alusel esitada ettepaneku avaldada komisjonile tervikuna umbusaldust. Umbusalduse avaldamise võimaluse abil teostab Euroopa Parlament demokraatliku kontrolli Euroopa Liidus. Et umbusalduse avaldamise ettepanek oleks vastuvõetav, peab selle esitama vähemalt üks kümnendik parlamendiliikmetest. Selles tuleb välja tuua umbusalduse avaldamise põhjused.

Komisjoni mandaadi kestel saab Parlament komisjoni kahe kolmandikuga häältest või kõigi liikmete absoluutse häälteenamusega komisjoni laiali saata.

Kontrollikoja liikmed valitakse isikute hulgast, kes kodumaal kuuluvad või on kuulunud organisatsioonivälistesse auditeerimisasutustesse või kes on eriti pädevad selle ametikoha jaoks.

Kontrollikoja liikmed nimetab ühehäälselt kuueks aastaks ametisse nõukogu pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga.

Kui parlament lükkab mõne kandidatuuri tagasi, palub president nõukogul see kandidatuur tagasi võtta ja esitada parlamendile uus kandidaat.

Euroopa Keskpank on keskne finantsjuhtimisasutus, kes määrab kindlaks Euroopa rahapoliitika ja kinnitab intressimäärad.

Juhatus koosneb presidendist, asepresidendist ja neljast liikmest, kelle nimetab kvalifitseeritud häälteenamusega ametisse Euroopa Ülemkogu raha- või pangandusküsimustes tunnustatud ja vastavate erialaste kogemustega isikute hulgast. Nad nimetatakse ametisse kaheksaks aastaks ja neid ei saa ametisse tagasi nimetada.

Juhatuse liikmed nimetatakse ametisse Euroopa Liidu Nõukogu soovituse alusel ning pärast Euroopa Parlamendi ja Euroopa Keskpanga nõukoguga konsulteerimist.

Euroopa Ombudsmani ametikoht loodi Maastrichti lepinguga haldusprotsessi demokratiseerimise ja läbipaistvamaks muutmise eesmärgil. Ombudsmani nimetavad ametisse Euroopa Parlamendi liikmed pärast Euroopa Parlamendi valimisi salajasel hääletusel antud häälte enamusega Euroopa Parlamendi ametiajaks.

Ombudsman tegutseb täiesti sõltumatult ja erapooletult. Mandaadi vältel ei tohi tal olla muid tasustatavaid või mitte-tasustatavaid ametikohustusi. Ombudsmani ülesandeks on vaadata läbi Euroopa Liidu kodanikelt või mis tahes füüsiliselt või juriidiliselt isikult, kes elab või kelle peakorter on mõne Euroopa Liidu liikmesriigi territooriumil, tulevad kaebused halduspuudulikkuse kohta liidu institutsioonide või asutuste tegevuses.

Ombudsmani algatusel võttis Euroopa Parlament vastu hea halduskäitumise koodeksi, milles teavitatakse kodanikke sellest, millised on nende õigused Euroopa Liidu institutsioonide ja asutuste ees, ning ametnikke sellest, kuidas käituda avalikkusega suheldes.