EP & The Lisbon Treaty

 

Lissaboni leping annab Euroopa Parlamendile uusi õigusloomevolitusi - nüüd otsustab parlament suure osa ELi õigusloome üle. Parlamendi ja nõukogu kaasotsustusmenetluse alla tuleb üle 40 uue valdkonna, sealhulgas põllumajandus, energiapoliitika, sisseränne ja ELi fondid. Parlament ütleb viimase sõna ELi eelarve osas. Suuremate volitustega kaasneb suurem vastutus. Parlamendil kui ainsal otse valitud ELi institutsioonil on uued vahendid jälgimaks, et EL oleks jätkuvalt oma kodanike ees aruandekohustuslik.

 
 
Euroopa Parlamendi presidendi Jerzy Buzeki avaldus Lissaboni lepingu jõustumise puhul

1. detsember 2009 läheb Euroopa Liidu ajalukku. Sel päeval jõustub Lissaboni leping ja lõpevad ligi kümme aastat kestnud sisearutelud. Leping tähendab suuremat demokraatiat Euroopa Liidus ja suurendab oluliselt Euroopa Parlamendi volitusi. Euroopa Parlamendi õigusloomevolitused peaaegu kahekordistuvad. Volituste suurendamise üks tähtsamaid valdkondi on ühine põllumajanduspoliitika.

 
 
Uus EP: rohkem õigusloomevolitusi, rohkem vastutust

Lissaboni leping annab Euroopa Parlamendile uusi volitusi, lubades kujundada Euroopat rohkem kui eales varem. Suuremate volitustega kaasneb ka rohkem vastutust kodanike, rahvusparlamentide ja Euroopa Liidu ees.

Iga uus ELi leping on suurendanud Euroopa Parlamendi seadusandlikku võimu. Lissaboni leping asetab Euroopa Parlamendi võrdsele positsioonile Euroopa Liidu Nõukoguga, kes otsustavad kahekesi suure osa ELi õigusloome üle.

Rohkem õigusloomevolitusi

Lissaboni leping muudab Euroopa Parlamendi tugevamaks seadusandjaks, tuues parlamendi kaasotsustusmenetlusse üle 40 uue valdkonna. Need valdkonnad on põllumajandus, energiapoliitika, sisserändepoliitika, õigus- ja siseküsimused, tervis ja struktuurifondid.

Parlamendi roll eelarvemenetluses muutub tugevamaks, sest endised erisused kohustuslike ja mittekohustuslike kulude vahel kaovad. Parlament otsustab koos nõukoguga terve ELi eelarve üle.

Parlamendiliikmed peavad samuti andma oma nõusoleku terve rea liidu rahvusvahelistele lepingutele, näiteks rahvusvahelise kaubanduse puhul.

Rohkem kohustusi

Rohkem volitusi tähendab rohkem vastutust. Suurenenud volitustega hakkavad parlamendi otsused rohkem kui eales varem mõjutama kodanike igapäevaelu. Parlament austab täienisti ELi kodanike põhiõigusi, nagu seda näeb ette Lissaboni lepingu juures olev põhiõiguste harta.

Ka parlamendiliikmete suhe teiste ELi institutsioonidega uueneb. Nimelt on nüüdsest Euroopa Parlamendi valimiste tulemused otseselt seotud Euroopa Komisjoni presidendi kandidaadivalikuga. Parlament peab heaks kiitma terve komisjoni, sealhulgas välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja.

Viimaseks, Lissaboni leping annab parlamendile uue õiguse teha ettepanekuid ELi lepingute muutmiseks.

 
 
 
Viis fakti EP ja Lissaboni lepingu kohta
 
1. Uus EP: parem ettevalmistus väljakutseteks

Lissaboni leping parandab ELi võimekust ja tulemuslikkust. Hetkeks, mil nii Euroopa kui kogu maailm seisab silmitsi uute väljakutsetega nagu üleilmastumine, demograafilised muutused, kliimamuutus, energiajulgeolek ja terrorism, ei suuda ükski riik üksinda nendega tõhusalt hakkama saada. Vaid koos - tõhusamalt, läbipaistvamalt ning kooskõlastatumalt ja ühel häälel rääkides - saab Euroopa kodanike muredele vastata. Parlament muutub lepingu näol paremini valmistunuks tänasteks ja homseteks väljakutseteks suurenevas ELis. Lissaboni leping annab parlamendile uue õiguse teha ettepanekuid lepingute muutmiseks.

 
 
2. Uus EP: rohkem volitusi kujundamaks Euroopat

Lissaboni lepinguga saab Euroopa Parlament rohkem volitusi kujundamaks Euroopat. Laiendades oma õigusloomelisi volitusi 40-le uuele valdkonnale, saab parlamendist võrdne seadusandja liikmesriikide valitsusi esindava Euroopa Liidu Nõukoguga. Põllumajandus, energiapoliitika, sisseränne, õigus- ja siseküsimused, tervis ja struktuurifondid on vaid mõned alad, milles parlament saab täieliku sõnaõiguse. Suurenenud volitustega hakkavad parlamendi otsused rohkem kui eales varem mõjutama kodanike igapäevaelu.

 
 
3. Uus EP: suurem kontroll ELi rahakotiraudade üle

Nüüdsest otsustab parlament koos nõukoguga terve ELi eelarve üle. Seni polnud parlamendil lõplikku sõnaõigust nn kohustuslike kulude üle (umbes 45% ELi eelarvest), milleks on näiteks põllumajandus ja rahvusvahelised kokkulepped. Parlament ei hakka otsustama vaid üleüldiste eelarveprioriteetide üle, vaid peab suuremat kontrolli ka ELi rahakotiraudade üle.

 
 
4. Uus EP: suurem sõnaõigus Euroopa juhtimises

Lissaboni ajastul ei otsusta parlament vaid selle üle, mis tuleb teha ja mille peale raha kulutada, vaid omab suuremat sõnaõigust selles osas, kes juhib ELi. Parlament valib ELi valitsus- ja riigijuhtide eelvaliku põhjal Euroopa Komisjoni presidendi, võttes samuti arvesse Euroopa valimiste tulemusi ehk siis teie valikut. Parlamendi heakskiit on samuti vajalik ELi välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ametikoha puhul.

 
 
5. Uus EP: Euroopa kodanike tugevam hääl

Suuremate volitustega kaasneb suurem vastutus. Ainsa otse valitud ELi institutsioonina saab parlament uued vahendid tugevdada 500 miljoni kodaniku häält. Parlament hakkab kaitsma ELi kodanike uusi kodaniku-, poliitilisi, majanduslikke ja sotsiaalseid õigusi, mis on kirjas Lissaboni lepingu juures olevas põhiõiguste hartas. Samuti saavad kodanikud uue õiguse ühe miljoni allkirja kogumisel algatada uusi õigusloome ettepanekuid. Samuti kaitseb leping rahvusparlamentide õigust vaielda vastu Euroopa tasemel õiguslikele ettepanekutele, juhul kui teemaga saaks paremini tegeleda riiklikul tasemel.