Euroopa kodanike üks põhiõigusi on iga kodaniku õigus mis tahes ajal kas üksikult või koos teiste kodanike või isikutega pöörduda petitsiooniga Euroopa Parlamendi poole vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 227.
Iga Euroopa Liidu kodanik või liidu liikmesriigi elanik võib üksikult või koos teiste kodanike või isikutega esitada Euroopa Parlamendile petitsiooni küsimuses, mis kuulub Euroopa Liidu tegevusvaldkonda ja mis teda otseselt puudutab. Samuti võib asutamislepinguga tagatud petitsiooniõigust kasutada iga Euroopa Liidus peakorterit omav äriühing, organisatsioon või ühendus.
Petitsiooni võib esitada kaebuse või nõude kujul ja see võib käsitleda avaliku või erahuviga seotud küsimusi.
Petitsioon võib sisaldada nõuet, kaebust või tähelepanekut ELi õiguse rakendamise kohta või pöördumist Euroopa Parlamendi poole taotlusega võtta seisukoht teatud küsimuses. Sellised petitsioonid annavad Euroopa Parlamendile võimaluse juhtida tähelepanu Euroopa kodanike õiguste rikkumisele liikmesriigi, kohalike ametiasutuste või muude institutsioonide poolt.
Petitsiooni võite esitada kui olete:
Petitsiooni sisu peab puudutama Euroopa Liidu huvide või vastutusalaga seotud küsimusi, näiteks:
Märkus: Petitsioonikomisjon ei käsitle puhtalt teabenõudeid ega üldisi märkusi ELi poliitika kohta.
Petitsioon tuleb kirjutada ühes Euroopa Liidu ametlikus keeles.
Kui Teie petitsiooni sisu puudutab Euroopa Liidu tegevusvaldkonda, tunnistab petitsioonikomisjon selle tavaliselt vastuvõetavaks ja otsustab seejärel vastavalt kodukorrale, kuidas edasi toimida. Igal juhul teavitab petitsioonikomisjon Teid võimalikult kiiresti vastuvõetud otsustest. Olenevalt asjaoludest võib petitsioonikomisjon:
Petitsioonikomisjoni koosolekud toimuvad reeglina iga kuu, välja arvatud augustis, mil parlament ei tööta. Komisjoni abistab alaline sekretariaat, millel on nõuandev roll ja mis valmistab ette komisjoni koosolekuid.
Euroopa Parlamendi petitsioonikomisjon võib petitsiooni esitaja tõstatatud küsimuse lahendamiseks taotleda koostööd liikmesriikide riiklike või kohalike asutustega. Seetõttu võib nende asutustega jagada teavet petitsioonide üksikasjade kohta, kui petitsiooni esitaja sellele selgelt vastu ei ole.
Samas ei saa petitsioonikomisjon mööda minna liikmesriikide pädevate asutuste tehtud otsustest. Kuna Euroopa Parlament ei ole kohtuasutus, ei saa ta otsustada liikmesriikide kohtute poolt tehtud otsuste üle ega neid tühistada. Sellist taotlust sisaldavad petitsioonid loetakse vastuvõetamatuks.
Kui Teie petitsioon ei käsitle Euroopa Liidu tegevusvaldkonda, tunnistatakse see vastuvõetamatuks. Põhjus võib olla selles, et käsitletav küsimus kuulub selgelt liikmesiriigi pädevusse või vastutusalasse.
Petitsioonid, mille petitsioonikomisjon tunnistab vastuvõetamatuks, arhiveeritakse ja edasisi meetmeid ei võeta, kuid komisjon teavitab Teid oma otsusest.
Petitsiooni sisust sõltuvalt võib petitsioonikomisjon soovitada Teil pöörduda mõne ELi-välise organi (nt Euroopa Inimõiguste Kohtu) või siseriikliku asutuse (nt riikliku ombudsmani või liikmesriigi parlamendi petitsioonikomisjoni) poole.
Küsimustega, mis puudutavad halduslikku omavoli ELi institutsioonides või organites, tuleks pöörduda Euroopa ombudsmani poole.
Petitsioonide numbrid ja esitajate nimed (kollektiivse petitsiooni puhul peamise esitaja nimi) kantakse registrisse petitsioonide laekumise järjekorras ja nendest antakse teada Euroopa Parlamendi täiskogu istungitel. Nimetatud teadaanded kantakse ka vastava istungi protokolli. Petitsiooni esitajad peaksid arvestama, et protokollid avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas, mistõttu teatavad andmed, näiteks petitsiooni number ja selle esitaja nimi, on internetis kättesaadavad. Petitsiooni esitajate tähelepanu juhitakse eriti sellele asjaolule, kuna tegemist on isikuandmete kaitsega seotud küsimusega. Kui Te petitsiooni esitajana ei soovi, et Teie nimi avalikustatakse, siis austab Euroopa Parlament Teie privaatsust, kuid vastav soov tuleb petitsioonis selgesõnaliselt ära märkida. Kui soovite, et petitsiooni käsitletaks konfidentsiaalselt, tuleks seda samuti selgesõnaliselt taotleda. Petitsioonikomisjon peab tähtsaks oma koosolekute läbipaistvust, ning neid võidakse interneti kaudu edastada. Seetõttu saab koosolekuid iga tavaarvuti abil Euroopa Parlamendi veebisaidi kaudu jälgida. Parlamendikomisjoni koosolekud on avalikud ja petitsiooni esitajad saavad vastava taotluse põhjal viibida oma petitsioonide arutamise juures.
Petitsiooni saab esitada:
Petitsioon peaks olema põhjalik ja sisaldama kõiki selle sisuga seotud olulisi fakte, kuid vältida tuleks liigseid detaile. Petitsioon tuleks kirjutada selgelt ja loetavalt ning sellele võib lisada kokkuvõtte.
Kui soovite esitada petitsiooni paberkandjal, ei ole vaja täita vastavat vormi ega järgida standardseid vorminõudeid.
Küll aga peab petitsioon:
Petitsiooni juurde võivad kuuluda lisad, sealhulgas võimalike lisadokumentide koopiad.
Petitsioon tuleks saata aadressile:
Kui soovite kasutada on-line vormi, toimige järgmiselt:
Kohe pärast petitsiooni on-line vormil esitamist peaksite saama kinnituse selle kättesaamise kohta.
Seejärel edastatakse see petitsioonikomisjonile, kes vastutab petitsioonide menetlemise ning iga petitsiooni kohta soovituste ja järelduste koostamise eest . Esitatud petitsioone, mis sisaldavad solvavaid väljendeid või mis ei ole teemakohased, komisjon ei käsitle ning ei vasta neile.
Kõik petitsiooni käsitlemist puudutavad edasised teated saadab petitsioonikomisjon posti teel.
Kui soovite petitsioonile lisada täiendavat teavet või dokumente, saatke need palun posti teel järgmisele aadressile, märkides ära petitsiooni numbri:
Petitsioonikomisjon koosneb 34 parlamendiliikmest ning seda juhivad esimees ja neli aseesimeest.