Parlamendiliikmed

 

Euroopa Parlament koosneb 751 liikmest, kes on valitud laienenud Euroopa Liidu 28-st liikmesriigist. Alates 1979. aastast valitakse parlamendiliikmeid üldistel ja otsestel valimistel viie aasta pikkuseks perioodiks.

 
 

Kõik liikmesriigid määravad ise hääletusviisi, aga rakendavad ühesuguseid demokraatlikke põhimõtteid: meeste ja naiste võrdsus ning salajane hääletamine. Kõikides liikmesriikides on valimisõigus alates 18. eluaastast, välja arvatud Austrias, kus saab valida juba 16aastaselt. Tuleb märkida, et praeguseks iseloomustab Euroopa Liidu valimisi juba teatav hulk ühisreegleid: otsene üldine valimisõigus, proportsionaalsuse reegel ja viieaastane ametiaeg koos tagasivalimisõigusega.

Parlamendikohad jagatakse reeglina proportsionaalselt riikide elanikkonna arvuga. Igal liikmesriigil on kindel arv parlamendikohti, kuid mitte rohkem kui 96 ja mitte vähem kui 6.

Meeste ja naiste võrdõiguslikkus: naiste esindatus Euroopa Parlamendis on üha kasvanud ja veidi üle kolmandiku liikmetest on naised.

Parlamendiliikme tööaeg jaguneb Brüsseli, Strasbourg'i ja oma ringkonna vahel. Brüsselis osaleb ta parlamendikomisjonide ja fraktsioonide koosolekutel ning täiskogu täiendavatel osaistungjärkudel ja Strasbourg'is täiskogu 12-l osaistungjärgul. Paralleelselt põhitegevusega peab ta loomulikult pühendama aega ka oma ringkonnale.

Parlamendiliikmeid rühmitatakse ühiste poliitiliste vaadete, mitte rahvuse järgi.

Euroopa Parlamendi liikmete mandaat tagab nende sõltumatuse.

Kuna parlamendiliikmete võim on üha suurem, mõjutavad nad oma tegevusega kõiki kodanike igapäevaelu valdkondi: keskkonda, tarbijakaitset, transporti ja ka haridust, kultuuri, tervishoidu.

Põhimäärus : Uue, 14. juulil 2009 jõustunud parlamendiliikmete põhimääruse järgi muutub parlamendi töö läbipaistvamaks. Saadikutele hakkab ELi eelarvest võrdset palka maksma parlament.

 
 
Euroopa Parlamendi liikmete käitumisjuhend

Käitumisjuhend hakkas kehtima 1. jaanuaril 2012. aastal. Peamiste põhimõtetena nähakse selles ette, et parlamendiliikmed peavad oma ametiülesannete täitmisel lähtuma üksnes avalikust huvist ning olema oma tegevuses erapooletud, usaldusväärsed, avatud, hoolikad, ausad, vastutustundlikud ja hoidma parlamendi mainet.

Käitumisjuhendis määratletakse huvide konfliktid ja nähakse ette, kuidas parlamendiliikmed peavad sellises olukorras toimima. Juhend sisaldab näiteks eeskirju parlamendiliikmetele tehtavate ametlike kingituste ja endiste parlamendiliikmete ametialase tegevuse kohta.

Käitumisjuhendi kohaselt on parlamendiliikmetel kohustus esitada üksikasjalik majanduslike huvide deklaratsioon. Parlamendiliikmed peavad ka teatama oma osalemisest kolmandate isikute korraldatud üritustel, mille puhul kolmas isik kas hüvitab nende sõidu-, majutus- ja elamiskulud või tasub need kulud otse. Deklaratsioonis lähtutakse käitumisjuhendi rangetest läbipaistvuse eeskirjadest ja normidest. Parlamendiliikme deklaratsioonis esitatud teave on kättesaadav iga parlamendiliikme veebilehel.

Parlamendiliikmed peavad teatama ka kingitustest, mille nad on saanud Euroopa Parlamendi ametlikul esindamisel. Teatamine toimub käitumisjuhendi rakendusmeetmetes sätestatud eeskirjade kohaselt. Kingitused tuleb registreerida kingituste registris.

Kui parlamendiliige ei pea käitumisjuhendist kinni, võib president määrata talle sanktsiooni. President teatab sanktsioonist täiskogu istungil ja see avaldatakse nähtaval kohal parlamendi veebisaidil, kuhu see jääb ametiaja lõpuni.

Parlamendiliikmete käitumise küsimustega tegelev nõuandekomitee

Parlamendiliikmete käitumise küsimustega tegelev nõuandekomitee nõustab parlamendiliikmeid käitumisjuhendi tõlgendamisel ja rakendamisel. Presidendi taotlusel vaatab nõuandekomitee läbi väidetavad käitumisjuhendi rikkumisjuhtumid ja annab presidendile nõu, milliseid meetmeid on võimalik võtta.

Nõuandekomitee koosneb viiest liikmest. Liikmed nimetab president nende kogemusest ja parlamendi fraktsioonide poliitilisest tasakaalust lähtuvalt. Viiest liikmest igaüks täidab kordamööda kuue kuu jooksul komitee esimehe ülesandeid. President nimetab ka ühe asendusliikme igast nõuandekomitees esindamata fraktsioonist.

Nõuandekomitee avaldab igal aastal tegevusaruande.

Nõuandekomitee koosseis
 
Danuta Maria HÜBNER Group of the European People's Party (Christian Democrats) Member Poland Platforma Obywatelska
 
 
Mady DELVAUX-STEHRES Group of the Progressive Alliance of Socialists and Democrats in the European Parliament Member Luxembourg Parti ouvrier socialiste luxembourgeois
 
 
Sajjad KARIM European Conservatives and Reformists Group Member United Kingdom Conservative Party
 
 
Francisco SOSA WAGNER Group of the Alliance of Liberals and Democrats for Europe Member Spain Unión, Progreso y Democracia
 
 
Jiří MAŠTÁLKA Confederal Group of the European United Left - Nordic Green Left Member Czech Republic Komunistická strana Čech a Moravy
 
 
Asendusliikmed
 
 
Palk ja hüvitised
Euroopa Parlamendi liikme palk

2009. aasta juulis jõustunud ühtse põhimääruse kohaselt makstakse Euroopa Parlamendi liikmetele üldjuhul ühesuurust palka.

2014. aastal on Euroopa Parlamendi liikme kuupalk ühtse põhimääruse kohaselt enne maksude mahaarvamist 8.020,53 eurot. Palka makstakse Euroopa Parlamendi eelarvest ning pärast ELi maksu ja õnnetusjuhtumikindlustuse osamakse mahaarvamist on summa 6.250,37 eurot. Liikmesriigid võivad maksustada palga ka siseriiklike maksudega. Põhipalga suurus on 38,5% Euroopa Kohtu kohtuniku põhipalgast.

On mõned erandid: parlamendiliikmed, kes kuulusid Euroopa Parlamenti juba enne 2009. aasta valimisi, võisid seoses palga, üleminekutoetuste ja pensionitega otsustada säilitada senise siseriikliku süsteemi.

Pension

Põhimääruse kohaselt on endistel parlamendiliikmetel pärast 63. eluaasta täitumist õigus vanaduspensionile. Pension moodustab 3,5% palgast iga mandaadi täitmise täisaasta eest, kuid kokku mitte rohkem kui 70%. Pensione makstakse Euroopa Parlamendi eelarvest.

Juulist alates ei ole uutel parlamendiliikmetel enam võimalik liituda 1989. aastal loodud parlamendiliikmete täiendava pensioniskeemiga ja see kaob järk-järgult kasutuselt.

 
 
Euroopa Parlamendi liikmetele makstavad hüvitised

Sarnaselt riikide parlamentide liikmetele saavad Euroopa Parlamendi liikmed mitmeid hüvitisi, mis on mõeldud parlamendiliikme kohustuste täitmise käigus tekkivate kulutuste katmiseks.

Üldkulude hüvitis

Hüvitis on mõeldud kulutuste katmiseks valimisriigis, näiteks parlamendiliikme büroo haldamise kulud, telefoni- ja postikulud ning arvuti- ja telemaatikaseadmete ostmise, kasutamise ja hooldusega seotud kulud. Hüvitist vähendatakse poole võrra, kui parlamendiliige on nõuetekohase põhjenduseta puudunud parlamendi ühe tööaasta jooksul (septembrist augustini) pooltelt täiskogu istungitelt.

2014. aastal on hüvitise suurus 4 299 eurot kuus.

Reisikulud

Enamik Euroopa Parlamendi kohtumisi, nagu täiskogu istungid, komisjonide ja fraktsioonide koosolekud, toimub Brüsselis või Strasbourgis. Parlamendiliikmetele hüvitatakse tõendavate dokumentide esitamisel sellistel kohtumistel osalemiseks ostetud reisipiletite tegelik maksumus maksimaalselt D-äriklassi või samaväärse lennupileti hinna või esimese klassi rongipileti hinna ulatuses või autoga läbitud marsruudi puhul 0,50 eurot kilomeetri kohta (kuni 1000 kilomeetrit); lisaks saavad parlamendiliikmed kindlasummalisi hüvitisi sõltuvalt vahemaast ja lähetuse kestusest, et katta muud reisiga seotud kulud (näiteks kiirteemaks, lisapagasi tasu või broneerimistasu).

Muud reisikulud

Parlamendiliikmed peavad oma ametiülesannete tõttu sageli reisima oma valimisriigist väljapoole või selle piires ka muudel põhjustel kui ametlikud kohtumised (näiteks osalemine konverentsil või töövisiit).

Väljaspool valimisriiki toimuva tegevuse puhul võivad parlamendiliikmed saada hüvitist reisi- ja majutuskulude ning muude seotud kulutuste katmiseks kuni 4243 eurot aastas. Valimisriigis toimuva tegevuse puhul hüvitatakse üksnes reisikulud iga riigi kohta kehtestatud iga-aastase maksimumsumma piires.

Päevaraha
  • Parlament maksab parlamendiliikmetele parlamendi tööperioodidel tekkivate kõikide muude lisakulude katteks päevas 304 euro suurust kindlasummalist hüvitist, kui nad on oma kohalolu tõendanud allkirjaga ühes selleks ettenähtud ametlikest kohalolijate nimekirjadest.

  • Hüvitist vähendatakse poole võrra, kui parlamendiliige ei võta täiskogul toimuva hääletuse päevadel osa rohkem kui pooltest nimelistest hääletustest, isegi kui ta viibib kohal. Väljaspool Euroopa Liitu toimuvate kohtumiste puhul on päevaraha 152 eurot (samuti eeldusel, et parlamendiliige on allkirjastanud kohalolijate nimekirja) ning majutuskulud hüvitatakse eraldi.

 
 
Kaastöötajate töölevõtmise kord

Parlamendiliikmed võivad ise valida endale kaastöötajad Euroopa Parlamendi kehtestatud eelarve piires. Brüsselis (või Luxembourgis/Strasbourgis) töötavaid akrediteeritud assistente haldab Euroopa Parlamendi administratsioon otse vastavalt ELi ajutiste töötajate teenistustingimustele. Parlamendiliikme valimisriigis töötavaid assistente haldavad kvalifitseeritud makseagendid, kes tagavad maksu- ja sotsiaalkindlustuseeskirjadest kinnipidamise.

2014. aastal on igakuine maksimaalne summa, mille ulatuses kaetakse kõik asjaomased kulud, 21 209 eurot parlamendiliikme kohta. Summat ei maksta välja parlamendiliikmele endale.

Kuni veerandi kõnealusest eelarvest võib kasutada parlamendiliikme poolt valitud teenuseosutajate teenustele, näiteks konkreetsel teemal ekspertuuringu tellimisele.

Üldjuhul ei tohi parlamendiliikmete kaastöötajate hulka enam kuuluda lähisugulased, üleminekuperiood kehtib nende suhtes, kes võeti tööle eelmisel ametiajal.

 
 
 
 
Tools