Inimõiguste kaitse

Igal aastal esitab Euroopa Parlament ühe aruande inimõiguste olukorra kohta kolmandates riikides ja teise põhiõiguste järgimise kohta Euroopa Liidus endas.

Nõukogu teavitab Euroopa Parlamenti igast tehtud otsusest, mis käsitleb kokkuleppe peatamist mõne riigiga inimõigustega seotud põhjustel.
Ta võib nõnda avaldada riigile survet, et too vabastaks näiteks poliitvangid või võtaks rahvusvahelisi kohustusi kaitsta inimõigusi.

Euroopa Parlament korraldab iga kuu täiskogu istungi ajal korrapäraselt arutelusid inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi põhimõtete rikkumise juhtumite teemal. Parlament on vastu võtnud terve rea resolutsioone, milles mõistetakse hukka valitsusi, kes on vastutavad inimõiguste rikkumise eest.
Parlament on rahvusvaheline foorum, kus võib niisiis avaldada arvamust ning juhtida parlamendiliikmete ja kodanike tähelepanu inimõiguste rikkumistele, mida iga päev toime pannakse.

Euroopa Parlament asutas 1988. aastal Sahharovi auhinna, mida omistatakse mõttevabaduse eest. See antakse igal aastal ühele isikule või rahvusvahelisele organisatsioonile, kes nagu vene tuumafüüsik Andrei Sahharov, kes sai Nobeli preemia 1975. aastal, on silma paistnud inimõiguste valdkonnas.

Euroopa Parlament mõistab surmanuhtluse kindlalt hukka kõigil juhtudel ja igas olukorras. Parlamendiliikmed on mitu korda nõudnud hukkamiste suhtes ülemaailmse tingimusteta moratooriumi kehtestamist vastavalt ÜRO Peaassamblee 2007. ja 2008. aasta resolutsioonidele. Parlament leiab, et see aitaks suurendada inimväärikust ja parandada järk-järgult inimõiguste olukorda.