Parlamendi komisjonid

 

Euroopa Parlamendi töö ettevalmistamiseks täiskogu istungjärgul jagunevad parlamendiliikmed alalistesse komisjonidesse, millest igaüks on spetsialiseerunud teatud valdkonnale.

 
 
Alalised komisjonid

Parlamendi komisjone on 20
Komisjonid koosnevad 24–76 parlamendiliikmest ning igaühel neist on esimees, juhatus ja sekretariaat
Komisjonide poliitiline koosseis kajastab täiskogu poliitilist koosseisu.

Parlamendi komisjonid kogunevad Brüsselis üks või kaks korda kuus ja nende arutelud on avalikud.

Komisjonides töötavad parlamendiliikmed välja, muudavad ja panevad hääletusele õigusaktide eelnõusid ja omaalgatuslikke raporteid
Nad vaatavad läbi Euroopa Komisjoni ja nõukogu ettepanekuid ning vajaduse korral koostavad raporti, mida tutvustatakse täiskogu istungil.

Lisaks võib parlament luua ka eriomaste probleemidega tegelevaid allkomisjone ja ajutisi erikomisjone ning parlamendi järelevalvevolituste raames uurimiskomisjone, mis tegelevad ELi haldusrikkumistega.

Komisjonide esimehed kooskõlastavad oma töö komisjonide esimeeste konverentsil.

Lisateave:
 
 
Ajutised komisjonid

Euroopa Parlament võib igal ajahetkel luua eriküsimuste käsitlemiseks ajutisi komisjone
Ajutiste komisjonide mandaat kestab kaksteist kuud ja seda võib pikendada.

Lisateave:
 
 
Uurimiskomisjonid

Ühenduse õiguse rikkumise või selle rakendamisel toimunud omavoli korral võib Euroopa Parlament luua uurimiskomisjone
Uurimiskomisjonide pädevus määratakse kindlaks vastavalt Euroopa Parlamendi uurimisõigusele.

 
 
Lepituskomitee

Lepitus on Euroopa Liidu tähtsaima õigusloomemenetluse, kaasotsustamismenetluse viimane etapp
Juhul, kui Euroopa Parlament ja nõukogu ei jõua kokkuleppele, luuakse lepituskomitee, kuhu kuulub 27 liikmesriikide ja 27 Euroopa Parlamendi esindajat
Lepituskomitee ülesandeks on töötada välja ühine tekst, mis antakse nõukogule ja Euroopa Parlamendile heakskiitmiseks kolmandal lugemisel
Õigusakti vastuvõtmiseks on vaja mõlema institutsiooni lõplikku nõusolekut.

 
 
 
 
Tools