Muud kättesaadavad veebisaidid:
Euroopa Parlament ja Euroopa Liidu Nõukogu on liidu eelarvepädevad institutsioonid, kes määravad igal aastal liidu eelarve kulud ja tulud. Eelarve läbivaatamise ja seejärel vastuvõtmise menetlus leiab aset maist detsembrini.
Lissaboni lepingu jõustumisega sai parlamendist tõeline kaasseadusandja kogu ELi iga-aastase eelarve osas ning ta langetab eelarve kohta otsuse tihedas koostöös nõukoguga.
Euroopa Parlament ja nõukogu on kohustatud järgima mitmeaastases finantsperspektiivis määratletud iga-aastaseid kululimiite.
Kuidas eelarve vastu võetakse?
Eelarve aastasuse põhimõte tähendab seda, et eelarve võetakse vastu üheks aastaks (eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril).
Euroopa Komisjon valmistab ette eelarveprojekti, mille ta esitab nõukogule ja parlamendile.
Selle alusel võtab nõukogu vastu oma seisukoha, mille ta edastab parlamendile.
Parlament võtab vastu oma seisukoha vastavalt oma poliitilistele prioriteetidele. Kui parlament kiidab nõukogu seisukoha heaks või ei esita seisukohta, on eelarve vastu võetud. Kuid tavaliselt võtab parlament vastu muudatusettepanekuid, muudetud eelarveprojekt saadetakse tagasi nõukogule ja komisjonile ning Euroopa Parlamendi president kutsub kokku lepituskomitee.
Lepituskomitee ülesanne on koostada 21 päeva jooksul ühine tekst. Kui nõukogu ja parlamendi esindajad ei jõua ühise teksti osas kokkuleppele, peab komisjon esitama uue eelarveprojekti.
Kui lepituskomitee jõuab ühise teksti osas kokkuleppele, on parlamendil ja nõukogul 14 päeva aega ühise teksti heakskiitmiseks.
Lõpuks allkirjastab eelarve Euroopa Parlamendi president.
Kuidas toimub järelevalve eelarve üle?
Euroopa Liidu kulutusi jälgib pidevalt eelarvekontrollikomisjon.
Euroopa Parlament otsustab Euroopa Liidu Nõukogu soovituse põhjal komisjonile eelarve täitmisel heakskiidu andmise üle (iga-aastane eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlus kestab tavaliselt novembrist aprillini).