Muud kättesaadavad veebisaidid:
Sahharovi auhinda antakse isikutele, kes võitluses sallimatuse, fanatismi ja rõhumise vastu on paistnud silma erakordse südikusega. Nii Andrei Sahharov ise kui kõik Sahharovi auhinna laureaadid on näidanud üles määratut julgust, et kaitsta inimõigusi ja sõnavabadust.
Sahharovi auhinda mõttevabaduse eest annab igal aastal välja Euroopa Parlament. See loodi 1988. aastal ja see on mõeldud isikutele või rühmadele, kes on ennastsalgavalt kaitsnud inim- ja põhiõigusi.
Euroopa Parlament annab auhinna inimõiguste kaitsmise eest (50 000 €) üle 10. detsembri paiku Strasbourg'i istungil korraldatava piduliku tseremoonia käigus. Nimetatud kuupäeval allkirjastati 1948. aastal ÜRO inimõiguste deklaratsioon.
Sahharovi auhinna kandidaadi ülesseadmiseks on vaja vähemalt 40 parlamendiliiget või ühte fraktsiooni. Parlamendi väliskomisjoni ja arengukomisjoni hääletuse tulemusel jäävad esitatud kandidaatidest sõelale kolm ning lõpuks valib nende hulgast laureaadi esimeeste konverents.
Eelkõige on vene füüsik ja Nobeli rahupreemia laureaat Andrei Dimitrievitš Sahharov (1921–1989) tuntud kui vesinikupommi leiutaja.
Tundes muret oma tegevuse tagajärgede pärast inimkonna tulevikule, püüdis ta laiemalt tutvustada ohte, mida tuumavõidurelvastumine endas kätkeb. 1963. aastal saatis tema püüdlusi kohatine edu: tol aastal allkirjastati tuumakatsetustest loobumise leping.
Olles ise NSVL-is peetud mässuliste ideedega dissidendiks, lõi ta 1970. aastal inimõiguste ja poliitohvrite kaitse komitee. Tema jõupingutusi kroonis 1975. aastal Nobeli rahupreemia.
Siinkohal on toodud Sahharovi auhinna laureaatide täielik nimekiri:
