Otse peamenüüsse (vajuta "Sisene")
Lehekülje sisu juurde (klõpsake nupul "Sisene")
Otse muude veebisaitide loetellu (vajuta "Sisene")


Eelarvepädevus

 
 

Lissaboni lepingu jõustumisest saadik on Euroopa Parlamendil koos Euroopa Liidu Nõukoguga kogu ELi iga-aastase eelarve üle kaasotsustamisõigus ning parlamendi öelda on viimane sõna.

 
 
 
Eelarvemenetlus  Klikkides avaneb infograafika eelarvemenetluse kohta
 
 
 
Mitmeaastane finantsraamistik

Parlamendi ja nõukogu otsused järgmise aasta kulude ja tulude kohta peavad jääma iga seitsme aasta tagant läbivaadatava ELi pikaajalise rahastamiskava ehk mitmeaastase finantsraamistikuga ettenähtud piiridesse.

 
 
Eelarvekontroll

Kui ELi eelarve on vastu võetud, on Euroopa Komisjoni ülesandeks selle täitmine (muud institutsioonid vastutavad ise oma halduseelarvete eest).

Kuna Euroopa Parlamendi liikmed on otse valitud ning EP esindab ELi maksumaksjaid, teostab parlament demokraatlikku järelevalvet selle üle, kas komisjon ja teised institutsioonid kasutavad ELi rahalisi vahendeid nõuetekohaselt.

Parlament otsustab ELi Nõukogu soovituse põhjal eelarve täitmisele heakskiidu andmise üle – see tähendab konkreetse aastaeelarve täitmise lõplikku kinnitamist.

Parlament langetab otsuse pärast seda, kui eelarvekomisjon on põhjalikult analüüsinud vastava aasta raamatupidamise aastaaruannet ja tegevusaruannet, mille on eelnevalt koostanud Euroopa Komisjon. Parlament arvestab ka kontrollikoja iga-aastast aruannet ning Euroopa Komisjoni vastuseid parlamendiliikmete konkreetsetele küsimustele.

Parlament võib Euroopa Komisjonile eelarve täitmise kohta jagada soovitusi. Taoliste tähelepanekute ja märkuste korral peab komisjon parlamendi nõudmisel andma aru rakendatud meetmetest.

Eelarvemenetlus lõpeb eelarve täitmisele heakskiidu andmise, selle edasilükkamise või heakskiidu andmisest keeldumisega.

Parlament annab teiste institutsioonide raamatupidamiste aastaaruannete ja ka enda halduskulude eelarve täitmisele heakskiidu samasuguse menetlusega.