Otse peamenüüsse (vajuta "Sisene")
Lehekülje sisu juurde (klõpsake nupul "Sisene")
Otse muude veebisaitide loetellu (vajuta "Sisene")

Organisatsioon

 
 
President

President valitakse kaheks ja pooleks aastaks ehk pooleks parlamendi ametiajaks ning teda võib tagasi valida. President esindab Euroopa Parlamenti suhetes muu maailma ja teiste ELi institutsioonidega.

President juhib parlamendi ja selle organite tööd ja täiskogu istungite arutelusid ning tagab parlamendi kodukorra järgimise.

Euroopa Ülemkogu iga kohtumise alguses esitab Euroopa Parlamendi president kohtumisel käsitletavate teemade ja päevakorrapunktide kohta parlamendi seisukoha ja parlamendi meelest probleemsed küsimused.

Pärast seda, kui parlament on Euroopa Liidu eelarve vastu võtnud, kinnitab president selle oma allkirjaga lõplikult. Euroopa Parlamendi president kirjutab koos nõukogu eesistujaga alla kõigile seadusandliku tavamenetluse kohaselt vastu võetud õigusaktidele.

 
 
 
Parlamendiliikmed
Parlamendiliikmed

Euroopa Parlament koosneb 751 liikmest, kes valitakse laienenud Euroopa Liidu 28 liikmesriigist. Alates 1979. aastast valitakse parlamendiliikmeid otsestel üldistel valimistel ja viieks aastaks.

Iga riik otsustab ise, millisel kujul valimised toimuvad, kuid tagada tuleb sooline võrdõiguslikkus ja salajane hääletus. Euroopa Parlamendi valimistel järgitakse proportsionaalse esindatuse põhimõtet.

Kohad parlamendis määratakse liikmesriikide rahvaarvu järgi. Veidi rohkem kui kolmandik Euroopa Parlamendi liikmetest on naised. Parlamendiliikmed jagunevad rühmadeks poliitiliste vaadete, mitte kodakondsuse alusel.

 
 
 
Fraktsioonid
Fraktsioonid

Euroopa Parlamendi liikmed jagunevad fraktsioonideks ja seda mitte kodakondsuse, vaid poliitiliste vaadete alusel. Euroopa Parlamendis on praegu seitse fraktsiooni.

Fraktsiooni moodustamiseks on vaja vähemalt 25 liiget, kes esindavad vähemalt veerandit ELi liikmesriikidest. Parlamendiliige ei saa kuuluda rohkem kui ühte fraktsiooni.

Mõned parlamendiliikmed ei kuulu ühtegi fraktsiooni ja neid nimetatakse fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliikmeteks.

 
 
 
Euroopa Parlamendi fraktsioonid

Fraktsioonide sees korraldavad tööd ametissenimetatud esimees (või teatud fraktsioonide puhul kaks kaasesimeest), juhatus ja sekretariaat.

Parlamendiliikmete istekohad istungisaalis määratakse kokkuleppel fraktsioonide esimeestega samuti poliitiliste vaadete alusel (vasak-parem teljel).

Enne iga täiskogus toimuvat hääletust uurivad fraktsioonid parlamendikomisjonide koostatud raporteid ja esitavad nende kohta muudatusettepanekuid.

Fraktsioon võtab oma seisukoha vastu pärast fraktsioonisisest arutelu. Liikmeid ei tohi sundida hääletama konkreetsel viisil.

 
 
 
 
Komisjonid

Parlamendi täiskogu istungite ettevalmistamiseks teevad parlamendiliikmed tööd mitmesugustes alalistes valdkondlikes komisjonides. Parlamendis on 20 komisjoni. Komisjonid koosnevad 25–71 parlamendiliikmest ning igal komisjonil on esimees, juhatus ja sekretariaat. Poliitiliste vaadete esindatus komisjonis vastab täiskogu omale.

Komisjonid koostavad, muudavad ja võtavad vastu seadusandlikke ettepanekuid ja algatusraporteid. Samuti kaalutakse komisjoni ja nõukogu ettepanekuid ning vajaduse korral koostatakse täiskogule esitatavaid raporteid.

Konkreetsete teemade käsitlemiseks on võimalik moodustada ka ajutisi parlamendikomisjone või ühenduse õiguse rikkumiste või ebapiisava kohaldamisega tegelevaid uurimiskomisjone.

 
 
 
Delegatsioonid
Delegatsioonid

Euroopa Parlamendi delegatsioonid hoiavad suhteid ja vahetavad teavet kolmandate riikide parlamentidega. Euroopa Parlament aitab oma delegatsioonide kaudu esindada maailmas Euroopa Liitu ja edendada kolmandates riikides väärtusi, millel Euroopa Liit rajaneb, st eelkõige vabaduse ja demokraatia põhimõtteid, inimõiguste ja põhivabaduste austamist ja õigusriiklust.

Delegatsioone on mitut liiki: parlamentaarsed ühiskomisjonid, parlamentaarsed koostöökomisjonid, muud parlamentidevahelised delegatsioonid ning delegatsioonid mitmepoolsete parlamentaarsete assambleede juures.

 
 
 
Poliitilised organid

Euroopa Parlamendi eri poliitilised organid vastutavad parlamendi töö korraldamise, õigusloome planeerimise, parlamendi kodukorra, haldus-, finants- ja personaliküsimuste ning korralduslike aspektide eest.

 
 
 
Esimeeste konverents

Esimeeste konverents on Euroopa Parlamendi poliitiline organ, mis vastutab parlamendi töö korraldamise,

  • õigusloome kavandamise,
  • komisjonide ja delegatsioonide volituste määramise,
  • teiste Euroopa Liidu institutsioonide, riikide parlamentide ja kolmandate riikidega suhtlemise eest.

Esimeeste konverents koostab Euroopa Parlamendi aastase tegevuskava ja täiskogu istungjärkude päevakorrad ning korraldab parlamendiliikmete kohtade jagamise istungitesaalis.

Esimeeste konverents koosneb parlamendi presidendist ja fraktsioonide esimeestest. Konverentsil osaleb samuti üks fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliikmete esindaja, kellel aga pole hääleõigust. Esimeeste konverents võtab otsuseid vastu konsensuse alusel või hääletusega vastavalt fraktsiooni kuuluvate liikmete arvule.

Esimeeste konverents täidab kodukorra alusel talle osaks langevaid ülesandeid. Ta korraldab Euroopa Parlamendi ja selle organite tööd. Temaga konsulteeritakse kõikides küsimustes, mis puudutavad õigusloome kavandamist ning suhteid teiste Euroopa Liidu institutsioonide ja organitega.

Esimeeste konverents tuleb tavaliselt kokku kaks korda kuus. Selle koosolekud ei ole avalikud. Esimeeste konverentsi protokollid tõlgitakse kõikidesse ametlikesse keeltesse, trükitakse ja jagatakse parlamendiliikmetele. Iga parlamendiliige võib esitada küsimusi, mis puudutavad esimeeste konverentsi tegevust.

Esimeeste konverents annab parlamendiliikmetele võimaluse vahetada täiskogu istungite välisel ajal seisukohti kutsutud külalisega või tutvuda esmajärjekorras komisjoni esitatud ettepanekutega.

 
 
Juhatus

Juhatus on Euroopa Parlamendi juhtorgan.

Tema pädevuses on Euroopa Parlamendi eelarve esialgse eelarvestuse koostamine ning kõigi haldus- ja personalialaste ning korralduslike küsimuste lahendamine.

Juhatus koosneb Euroopa Parlamendi presidendist, 14 asepresidendist ja 6 kvestorist, kes valitakse kahe ja poole aastaseks uuendatavaks perioodiks.

Otsuste vastuvõtmisel juhatuses on võrdse arvu häälte korral otsustav presidendi hääl. Kvestoritel on juhatuses nõuandev hääl.

Juhatusel on mitmeid parlamendisiseseid haldus- ja rahandusalaseid ülesandeid.

Juhatus on pädev kõikides parlamendi toimimist puudutavates küsimustes.
Ta reguleerib küsimusi, mis on seotud istungjärkude läbiviimisega, võib lubada komisjonide või delegatsioonide koosolekute korraldamist väljaspool tavapäraseid töökohti ja valmistab ette Euroopa Parlamendi kulude esialgse eelarvestuse projekti.

Ta määrab kindlaks Euroopa Parlamendi peasekretäri, kes tagab parlamendi haldusteenistuste toimimise, ja määrab kindlaks peasekretariaadi koosseisu ja töökorralduse.

Juhatus tuleb tavaliselt kokku kaks korda kuus. Juhatuse koosolekute protokollid tõlgitakse kõikidesse ametlikesse keeltesse, trükitakse ja jagatakse parlamendiliikmetele. Iga parlamendiliige võib esitada juhatuse tegevust puudutavaid küsimusi.

Juhatus otsustab, kui suured summad eraldatakse Euroopa Parlamendis esindatud Euroopa tasandi erakondadele.

 
 
Kvestorite kogu

Kvestorite kogu on Euroopa Parlamendi organ, kes vastutab otseselt parlamendiliikmeid ja nende töötingimusi puudutavate haldus- ja finantsküsimuste eest.

Kvestoreid on viis ja nad kuuluvad juhatusse. Kvestorid valib Euroopa Parlament pärast presidendi ja asepresidentide valimist.

Kvestorid valitakse salajasel hääletusel kolmes voorus: esimeses kahes voorus on nõutav absoluutne häälteenamus, kolmandas voorus piisab ka suhtelisest häälteenamusest. Nende mandaat kestab kaks ja pool aastat ning neil on juhatuses nõuandev hääl.

Kvestorite ülesandeks on otseselt parlamendiliikmeid puudutavate haldus- ja finantsküsimustega tegelemine, nagu näiteks ruumide, seadmete ja üldteenuste andmine parlamendiliikmete käsutusse.

Nad võivad esitada muudatusettepanekuid kõikidele juhatuses vastuvõetud eeskirjadele või paluda vastava otsuse muutmist. Kvestorid tulevad tavaliselt kokku üks kord kuus.

Iga parlamendiliige võib esitada kvestorite tegevust puudutavaid küsimusi:

 
 
Komisjonide esimeeste konverents

Komisjonide esimeeste konverents on Euroopa Parlamendi poliitiline organ, mis võimaldab parandada koostööd erinevate komisjonide vahel.

Komisjonide esimeeste konverents koosneb kõikide alaliste ja ajutiste komisjonide esimeestest, kelle hulgast valitakse esimees. Komisjonide esimeeste konverents tuleb tavaliselt kokku ühe korra kuus Strasbourgis, täiskogu istungite ajal.

Komisjonide esimeeste konverents võib teha esimeeste konverentsile soovitusi komisjonide töö korraldamise ja täiskogu istungite päevakordade koostamise asjus. Samuti võib ta anda nõu esimeeste konverentsile komisjonidevaheliste pädevusvaidluste puhul.

Juhatus ja esimeeste konverents võivad delegeerida teatud ülesandeid komisjonide esimeeste konverentsile.

 
 
Delegatsioonide juhtide konverents

Delegatsioonide juhtide konverents on Euroopa Parlamendi poliitiline organ, mis tegeleb kõigi parlamentidevaheliste delegatsioonide ja parlamentaarsete ühiskomisjonide delegatsioonide tegevust puudutavate küsimustega.

Delegatsioonide juhtide konverents koosneb kõikide alaliste parlamentidevaheliste delegatsioonide juhtidest; kelle hulgast valitakse esimees.

Delegatsioonide juhtide konverents võib teha esimeeste konverentsile delegatsioonide tegevust puudutavaid soovitusi.

Delegatsioonide juhtide konverents töötab välja parlamentidevaheliste kohtumiste ja parlamentaarsete ühiskomisjonide aastase ajakava projekti.

Juhatus ja esimeeste konverents võivad delegeerida teatud ülesandeid delegatsioonide juhtide konverentsile.

 
 
 
 
Laiendatud töörühmad

Iga fraktsiooni ja parlamendikomisjoni liikmed võivad moodustada laiendatud töörühmi, et vahetada mitteametlikult arvamusi konkreetsetel teemadel ning edendada parlamendiliikmete kontakte kodanikuühiskonnaga.

Laiendatud töörühmad ei ole Euroopa Parlamendi organid ja ei saa seega väljendada parlamendi seisukohti.

Laiendatud töörühmadele kehtib sise-eeskiri, mille esimeeste konverents võttis vastu 16. detsembril 1999 (viimati ajakohastatud 11. septembril 2014) ja milles sätestatakse laiendatud töörühmade moodustamise tingimused parlamendikoosseisu ametiaja alguses ning nende tegevuseeskirjad.

Laiendatud töörühmade esimehed peavad deklareerima kõik neile antud rahalised ja muud toetused vastavalt samadele kriteeriumidele, mis kehtivad parlamendiliikmetele üksikisikutena. Deklaratsioone tuleb ajakohastada igal aastal ja neid säilitatakse kvestorite peetavas avalikus registris.

Esimeeste konverentsi 11. detsembri 2014. aasta koosolekul määrati kindlaks praegusel parlamendi ametiajal moodustatavad laiendatud töörühmad:

  • Aktiivsena vananemine, põlvkondadevaheline solidaarsus ja perepoliitika
  • Rassismivastasus ja mitmekesisus
  • Elurikkus, maakohad, jaht ja harrastuskalapüük
  • Laste õigused
  • Kliimamuutus, säästev areng ja elurikkus
  • Ühised hüved ja avalikud teenused
  • Loomemajandus
  • Digitaalarengu tegevuskava
  • Puuetega inimesed
  • Inimõigused ja äärmine vaesus
  • Turismi areng Euroopas, kultuuripärand, Santiago de Compostela palverännutee ja muud Euroopa kultuurirajad
  • Usu- ja veendumusvabadus ning usuline sallivus
  • Usaldusväärsus – läbipaistvus, korruptsioonivastane võitlus ja võitlus organiseeritud kuritegevuse vastu
  • Lesbide, geide, biseksuaalide, trans- ja intersooliste inimeste (LGBTI) õigused
  • Pikaajalised investeeringud ja taasindustrialiseerimine
  • Maa- ja mägipiirkonnad ning äärepoolseimad piirkonnad
  • Mered, jõed, saared ja rannikupiirkonnad
  • Väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (VKEd)
  • Õhuruum ja kosmos
  • Sotsiaalne ettevõtlus
  • Sport
  • Ametiühingud
  • Põlisvähemused, rahvuskogukonnad ja keeled
  • Linnatemaatika
  • Loomade heaolu ja kaitse
  • Lääne-Sahara
  • Veinid, kange alkohol ja kvaliteetsed toiduained
  • Noorsooküsimused
 
 
 
Täiskogu panoraam

Istungisaali virtuaaltutvustus.

 
 
 
Kodukord

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 232 alusel võtab Euroopa Parlament vastu kodukorra, milles sätestatakse parlamendi sisemine töökorraldus ja toimimine.