MUUTUV DEMOKRAATIAVaid üks aasta EUROOPA PARLAMENDI VALIMISTENI 

Viimane Eurobaromeetri uuring, mis avaldati aasta enne 2019. aasta mais toimuvaid Euroopa Parlamendi valimisi, näitab, et kodanike toetus Euroopa Liidule jätkuvalt kasvab. Üle kahe kolmandiku vastanutest (67%) leidis, et nende riik saab liitu kuulumisest kasu. Nii kõrge ei ole see protsent olnud 1983. aastast alates. Lisaks leidis esimest korda suurem osa vastanutest (48%), et nende arvamust võetakse Euroopa Liidus kuulda.

Ligikaudu kolmandik vastanutest (32%) teab juba praegu, millal korraldatakse Euroopa Parlamendi 2019. aasta valimised, ning 50% on valimistest huvitatud. Kodanike arvates on juhtkandidaadi (Spitzenkandidaten) protsess positiivne muutus (49% leiab, et see innustaks neid järgmistel Euroopa Parlamendi valimistel hääletama minema), ent 70% vastanutest soovib, et sellega kaasneks tõeline arutelu Euroopa teemade ja ELi tuleviku üle.

Lisaks on enamik vastanutest nõus, et juhtkandidaadi protsess toob kaasa suurema läbipaistvuse (63%), et see on Euroopa demokraatia jaoks märkimisväärne edusamm (61%) ning et see annab Euroopa Komisjonile suurema õiguspärasuse (60%). Vastukaaluks leiab vähem kui pooled vastanutest, et see protsess takistab liikmesriikide valitsustel parimat kandidaati valimast (46%), samal ajal kui 45% leiab, et sellel ei ole mingit mõju (45%).

Tulevase valimiskampaania ajal soovivad eurooplased ühest küljest kuulda julgeolekuküsimuste kohta üldiselt, sealhulgas rände kohta, samal ajal kui teisest küljest on nende jaoks sama olulised isikliku jõukuse ja heaoluga seotud küsimused.

Suurem osa vastanutest on jätkuvalt rahul sellega, kuidas demokraatia nende riigis (55%) ja ELis (46%) töötab. Samal ajal kui mõnest riigist pärit vastanud on suuremal määral rahul demokraatia toimimisega ELis kui nende oma riigis, on mõne suurema liikmesriigi kodanikud märkimisväärselt vähem rahul sellega, kuidas demokraatia ELis töötab. See on veelgi selgem, kui võtta demokraatia töötamisega rahul olemise taseme puhul arvesse riikide SKPd elaniku kohta, aga ka nende praegust töötuse määra.

Uuringus käsitleti ka kodanike arvamusi uute ja tekkivate poliitiliste parteide kohta. 2013. ja 2018. aasta vahel tekkis ELi liikmesriikides rohkem kui 70 uut parteid ja poliitilist liitu, millest mõned viisid edukalt ellu oma kampaaniat, protestides kehtiva poliitilise korra vastu.

Kui eurooplastel paluti väljendada oma seisukohta selliseid uusi parteisid ja liikumisi käsitlevate väidete suhtes, siis tajus suurem osa neid pigem positiivsetena. Pooled vastanutest ei pea selliseid parteisid ega liikumisi ohuks demokraatiale, samal ajal kui 38% leiab, et need kujutavad endast ohtu. 70% uuringus osalenud kodanikest leiab, et pelgalt millegi vastu olemisest ei piisa ning see ei paranda midagi. 56% arvab aga, et uued parteid ja liikumised võivad esile kutsuda tõelisi muutusi, samal ajal kui 53% kodanikest on nõus väitega, et nad võivad kehtivast poliitilisest korrast paremini uusi lahendusi leida.

Aasta enne valimisi käsitleti uuringus ka kodanike seisukohti hääletamise kohta. Kui eurooplastelt küsiti, miks inimesed nende arvates Euroopa Parlamendi valimistel hääletavad, siis nimetati esmalt kodanikuaktiivsusega seotud põhjuseid, näiteks seda, et see on nende kodanikukohus. Suur enamik vastanutest arvab, et inimesed otsustavad hääletamata jätta, kuna nad ei usu, et nende hääl midagi muudaks, nad ei usalda poliitilist süsteemi või neid ei huvita üldiselt poliitika või valimised. Vähene teadlikkus on samuti oluline asjaolu, mida tuleb arvesse võtta. Märkimisväärne osa on ka tehnilistel põhjustel: 15% vastanutest leiavad, et inimesed ei hääleta, kuna neil ei ole aega või neil on midagi olulisemat teha, samal ajal kui 12% ei tea, kus või kuidas hääletada.