Otse peamenüüsse (vajuta "Sisene")
Lehekülje sisu juurde (klõpsake nupul "Sisene")
Otse muude veebisaitide loetellu (vajuta "Sisene")


Euroopa Parlamendi valimised

 
 

Iga viie aasta järel valivad ELi kodanikud otsevalimistel oma esindajad Euroopa Parlamenti – institutsiooni, mis kaitseb ELi otsustusprotsessis kodanike huve. Valimistavad on eri liikmesriikides väga erinevad, kuid on ka teatavaid ühiseid elemente. Alljärgnevalt annamegi ülevaate Euroopa Parlamendi liikmete valimise protsessist.

Kui palju parlamendiliikmeid igast riigist valitakse?

Liikmesriike esindavate parlamendiliikmete arv on kindlaks määratud Euroopa Liidu aluslepingutes. Seejuures on arvesse võetud iga riigi elanike arvu, nii et väiksematele riikidele on antud rohkem kohti kui proportsionaalsuse seisukohast rangelt võttes vajalik. Praegu varieerub liikmesriikide esindajate arv kuuest parlamendiliikmest Malta, Luksemburgi, Küprose ja Eesti puhul kuni üheksakümne kuueni Saksamaa puhul.

Valimissüsteem

Eeskirjade kohaselt tuleb Euroopa Parlamendi liikmete valimisel lähtuda proportsionaalsest esindatusest. Sellise süsteemi abil tagatakse, et kui erakond saab 20% hääli, saab see ka ligikaudu 20% täidetavatest kohtadest, nii et lisaks suurematele erakondadele jääb esindajate Euroopa Parlamenti saatmise võimalus ka väiksematele parteidele.

Paljud muud valimisprotsessi tähtsad aspektid on aga liikmesriikide otsustada. Näiteks mõned liikmesriigid on jaganud oma territooriumi mitmeks piirkondlikuks valimisringkonnaks, teistes on aga üksainus, kogu riiki hõlmav valimisringkond.

Valimispäev

Traditsioonid on eri liikmesriikides erinevad ning iga riik võib valida, millisel nädalapäeval ta etteantud 4-päevase ajavahemiku jooksul valimised korraldab. Ühendkuningriik ja Madalmaad korraldavad valimised tavaliselt neljapäeviti, ent suurem osa riike teeb seda pühapäeval.

Kes valimistel kandideerib?

Valimistel osalevad liikmesriikide poliitilised parteid, kuid valituks osutunud parlamendiliikmed liituvad tavaliselt mõne riikideülese fraktsiooniga. Enamik liikmesriikide erakondi on seotud mõne üleeuroopalise erakonnaga (vt paremal olevat loetelu), nii et valimispäeva õhtul on üks põnevamaid küsimusi see, milline fraktsioon saavutab parlamendi uuel ametiajal kõige suurema mõjuvõimu.

Sõnaõigus komisjoni juhi määramisel

2014. aasta valimistel nimetasid peamised Euroopa tasandi erakonnad esimest korda oma kandidaadid ELi täitevvõimu kandja ehk Euroopa Komisjoni presidendi kohale. Komisjoni presidendi ametikoha sai uue parlamendi heakskiidu alusel selle erakonna kandidaat, kes sai valimistel kõige rohkem hääli (Euroopa Rahvapartei). Niisiis ei mõjutanud kodanikud Euroopa Parlamendi valimistel osalemisega üksnes Euroopa Parlamendi koosseisu, vaid said öelda oma sõna sekka ka selles küsimuses, kes hakkab tegelema ELi poliitika kujundamise ja rakendamisega.

 
 

Euroopa tasandi erakonnad

Euroopa tasandi erakond koosneb liikmesriikide tasandi erakondadest ja üksikisikutest ning on esindatud mitmes liikmesriigis. Euroopa Parlamendi valimistel osalevad riigi tasandi erakonnad, kuid need on tihti seotud Euroopa tasandi erakondadega ning pärast valimisi ühinevad nende esindajad Euroopa Parlamendis lähedaste poliitiliste vaadetega erakondadest koosneva fraktsiooniga.