Parlameeter 2016 

Euroopa Parlamendi arvamusküsitluse Parlameeter 2016 korraldas Euroopa Liidu 28 liikmesriigis uuringufirma Kantar Public (varem TNS Opinion). Küsitlus toimus ajavahemikul 24. septembrist 3. oktoobrini 2016.

Nagu ka varasematel aastatel, käsitles arvamusküsitlus eurooplaste arvamust Euroopa Parlamendist, selle kuvandist ja rollist, teadmisi Euroopa Parlamendist ning seisukohti Euroopa Liitu kuulumise, identiteedi, kodakondsuse, prioriteetsete poliitikavaldkondade ja väärtuste kohta.

Nagu kõikide seda liiki küsitluste puhul, tuleks tulemuste analüüsimisel võtta arvesse liikmesriigi ja Euroopa tasandi tausta ning rahvusvahelist konteksti küsitluse ajal.

Täheldada võib järgmisi suundumusi:

• Terrorismivastane võitlus isikuvabadusi austades on alates 2012. aastast Parlameetri küsitlustes Euroopa Parlamendi prioriteetsete poliitikavaldkondade seas pidevalt kõrgemale kerkinud ning on nüüd jõudnud teisele kohale (42 %, 2015. aastaga võrreldes +8).
• Samas püsib osa näitajaid stabiilsena. Näiteks arvab eurooplaste absoluutne enamus, et Euroopa Liidu liige olla on hea (53 %, –2) ning et nende riigil on Euroopa Liitu kuulumisest kasu (60 %, =).
  Samuti arvab ligikaudu seitse vastanut kümnest, et eurooplasi ühendavaid tegureid on rohkem kui seda, mis neid eraldab (71 %, –3). Peaaegu pooled eurooplased arvavad, et ühtlustatud sotsiaalkaitsesüsteem tugevdaks nende Euroopa kodanikuks olemise tunnet (46 %, +1).
  Lisaks võib täheldada, et stabiliseerunud on veel kaks näitajat: Euroopa Parlamendi neutraalne kuvand eurooplaste silmis (44 %, –2) ja asjaolu, et kodanikud soovivad Euroopa Parlamendile suuremat rolli (46%, +2). Kodanike teadmised Euroopa Parlamendist on endiselt head.
• On ka tulemusi, mis näitavad langustendentsi. Näiteks tunnevad inimesed, et nende häält võetakse nii riigi kui ka Euroopa tasandil järjest vähem arvesse. Samas arvavad vastajad 28st liikmesriigist 26s, et nende häält võetakse rohkem arvesse nende koduriigis (keskmiselt 53 %, 2015. aastaga võrreldes –10) kui ELi tasandil (keskmiselt 37 %, –2). Eurooplaste seisukohad tulevikusuundumuste kohta nii ELis (54 % arvab, et olukord läheb hullemaks, 2015. aastaga võrreldes +13) kui ka nende koduriigis (vastavalt 58 %, +14) on üha pessimistlikumad.
  Euroopa identiteedi komponentide seas võib eriti euroala riikides täheldada ühisraha osatähtsuse olulist kahanemist (33 %, –6).