Komisjonid

Image of a committee meeting taking place in the European Parliament. People in a meeting room.

Parlamendiliikmed on jagunenud 20 valdkondlikku alalisse komisjoni.

Komisjonid menetlevad seadusandlikke ettepanekuid raportite vastuvõtmise teel, esitavad muudatusettepanekuid täiskogule ja nimetavad läbirääkimisrühma, kelle ülesanne on pidada nõukoguga läbirääkimisi ELi õigusaktide üle. Komisjonid võtavad vastu ka algatusraporteid, korraldavad ekspertide kuulamisi ning teostavad kontrolli muude ELi organite ja institutsioonide üle.

Ühte komisjoni kuulub 25–73 täisliiget ja sama palju asendusliikmeid.

Iga komisjon valib oma täisliikmete hulgast esimehe ja kuni neli aseesimeest, kes koos moodustavad komisjoni juhatuse ja kelle ametiaeg on kaks ja pool aastat. Poliitiliste vaadete esindatus komisjonides vastab täiskogu omale.

Parlament võib eriküsimustega tegelemiseks moodustada ka allkomisjone ja ajutisi erikomisjone ning tal on õigus luua uurimiskomisjone, et uurida väidetavaid rikkumisi või haldusomavoli ELi õiguse kohaldamisel.

Lepitusetapil moodustatakse spetsiaalne lepituskomitee.

Parlamendikomisjonid tulevad tavaliselt kokku Brüsselis ja nende töös abistab neid sekretariaat. Komisjonide arutelud on avalikud ja nendest tehakse üldjuhul veebiülekanne.

Komisjonide tööd koordineerivad komisjonide esimehed komisjonide esimeeste konverentsil.

Erikomisjonid

Parlament võib moodustada eriküsimustega tegelemiseks ajutisi komisjone. Selliste erikomisjonide ametiaeg on 12 kuud ja seda võib pikendada.

Uurimiskomisjonid

Parlament võib moodustada uurimiskomisjone, et uurida liidu õiguse väidetavaid rikkumisi või väidetavat haldusomavoli liidu õiguse kohaldamisel.

Nende komisjonide volitused põhinevad sätetel, mis reguleerivad Euroopa Parlamendi uurimisõiguse teostamist.

Komisjonide esimeeste konverents

Komisjonide esimeeste konverents koosneb kõigi alaliste ja erikomisjonide esimeestest. Konverents valib oma liikmete hulgast esimehe, kelle ametiaeg on kaks ja pool aastat.

Tegemist on poliitilise organiga, mis koordineerib komisjonide tööd ja tagab nende sujuva koostöö. Konverents esitab soovitusi esimeeste konverentsile komisjonide töö ja osaistungjärkude päevakorra kohta.

Lepituskomitee

Lepitus on seadusandliku tavamenetluse (tuntud ka kaasotsustamise nime all) kolmas ja viimane etapp. Lepitusmenetlust alustatakse juhul, kui nõukogu ei kiida heaks kõiki parlamendis teisel lugemisel vastu võetud muudatusettepanekuid.

Lepituskomitee koosneb kahest delegatsioonist: nõukogu delegatsioon, kuhu kuulub igast liikmesriigist üks esindaja (ministrid või nende esindajad), ja parlamendi delegatsioon, kuhu kuulub sama suur arv parlamendiliikmeid. Lepituskomitee ülesanne on koostada ühine tekst, mille peavad seejärel heaks kiitma nii parlament kui ka nõukogu.