Delegatsioonidest lähemalt

Euroopa Parlamendi delegatsioonid hoiavad suhteid ja vahetavad teavet kolmandate riikide parlamentidega. Euroopa Parlament aitab oma delegatsioonide kaudu esindada Euroopa Liitu maailmas ja edendada kolmandates riikides väärtusi, millele Euroopa Liit on rajatud, eelkõige vabaduse ja demokraatia põhimõtet, inimõiguste ja põhivabaduste austamist ja õigusriigi põhimõtet.

Delegatsioone on praegu 44. Liikmete arv delegatsioonides ulatub kaheteistkümnest enam kui 70 liikmeni (parlamentaarsete assambleede puhul).

Delegatsioone on mitut liiki:

  • parlamentaarsed ühiskomisjonid;
  • parlamentaarsed koostöökomisjonid;
  • muud parlamentidevahelised delegatsioonid;
  • delegatsioonid mitmepoolsete parlamentaarsete assambleede juures.

Delegatsioonide juhid kooskõlastavad oma töö delegatsioonide juhtide konverentsidel.

Parlamentidevahelised kohtumised toimuvad üks või kaks korda aastas vaheldumisi ühes Euroopa Parlamendi töökohas ja partnerparlamendi määratud kohas asjaomases kolmandas riigis.

Parlamentaarsed ühiskomisjonid

Parlamentaarsed ühiskomisjonid on moodustatud ühiselt liiduga assotsieerunud riikide parlamentide või nende riikide parlamentidega, millega on alustatud ühinemisläbirääkimisi.

Oma koosolekutel teavitavad kahe delegatsiooni (Euroopa Parlamendi ja kolmandate riikide parlamentide delegatsioon) liikmed üksteist oma prioriteetidest ja assotsieerimislepingute täitmisest.

Parlamentaarsed ühiskomisjonid võivad koostada soovitusi ELi kandidaatriigi parlamendile ja ka Euroopa Parlamendile. Nad jälgivad ühinemisprotsessi edenemist.

Parlamentaarsete ühiskomisjonide volitused määravad kindlaks Euroopa Parlament ja asjaomaste kolmandate riikidega sõlmitud kokkulepped.

Kõnealuste komisjonide toimimise eeskirjad määratakse kindlaks nimetatud kokkulepetega. Need põhinevad Euroopa Parlamendi ja partnerparlamendi delegatsioonide vahelisel pariteedil. Parlamentaarsed ühiskomisjonid kogunevad üldjuhul kaks korda aastas.

Parlamentaarsed koostöökomisjonid

Parlamentaarsed koostöökomisjonid moodustatakse Euroopa Liidu ja asjaomase kolmanda riigi vahelise koostöölepingu alusel.

Parlamentaarsed koostöökomisjonid teevad koostööd riikidega, kelle suhtes kohaldatakse Euroopa naabruspoliitikat, ja riikidega, kellega ELil on strateegilise partnerluse leping.

Liikmete arv on komisjonides erinev. Iga komisjon koosneb võrdsest arvust Euroopa Parlamendi ja asjaomase kolmanda riigi esindajatest.

Muud parlamentidevahelised delegatsioonid

Muude parlamentidevaheliste delegatsioonide ülesanne on hoida ja edendada suhteid nende riikide parlamentidega, mis ei kuulu ELi ega ole kandidaatriigid.

Nad toimivad koostöös välis-, arengu- ja rahvusvahelise kaubanduse komisjoniga. Esimeeste konverentsi ettepaneku alusel määrab parlament kindlaks delegatsiooni liikmete arvu.

Delegatsioonide liikmed valitakse kogu ametiajaks. Väliskomisjon koordineerib parlamentaarsete ühiskomisjonide ja parlamentaarsete koostöökomisjonide ning parlamentidevaheliste delegatsioonide ja ajutiste delegatsioonide tööd ning tema vastutusalasse kuuluvaid valimisvaatlusmissioone.

Delegatsioonid mitmepoolsete parlamentaarsete assambleede juures

Parlamentaarseid ühisassambleesid on viis:

  • Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna ja Euroopa Liidu (AKV–EL) parlamentaarne ühisassamblee;
  • Vahemere Liidu parlamentaarne assamblee;
  • Euroopa – Ladina-Ameerika parlamentaarne assamblee (Eurolat);
  • Euronesti parlamentaarne assamblee.
  • Delegatsioon NATO parlamentaarse assambleega suhtlemiseks
Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna ja Euroopa Liidu (AKV–EL) parlamentaarne ühisassamblee

Sellesse mitmepoolsesse assambleesse kuuluvad eri riikide esindajad ja assamblee eesmärk on luua ELi ja AKV riikide parlamentaarne koostööfoorum.

Kõnealune partnerlus põhineb Cotonou lepingul (AKV–ELi partnerlusleping).

Assamblee eesmärgid on järgmised:

  • luua tihe koostöö AKV riikide ja ELi vahel;
  • parandada AKV riikide elatustaset ja arendada majandust;
  • edendada inimõigusi ja demokraatiat.

Vahemere Liidu parlamentaarne assamblee

Vahemere Liidu parlamentaarne assamblee koosneb 120 Euroopa riikide esindajast ja samast arvust Vahemere piirkonna kümne partnerriigi esindajast. Assamblee eesmärk on tõstatada poliitika, majanduse ja kultuuriga seotud ühist huvi pakkuvaid küsimusi ja arutada viise, kuidas tugevdada Euroopa ja Vahemere piirkonna vahelist partnerlust.

Assamblee nõustab ühtlasi kõigil Euroopa ja Vahemere piirkonna partnerlust käsitlevatel teemadel.


Euroopa – Ladina-Ameerika parlamentaarne assamblee (Eurolat)

Euroopa – Ladina-Ameerika parlamentaarses assamblees on 120 liiget.

ELi ja Ladina-Ameerika ning Kariibi mere riikide vahelise strateegilise partnerluse eest vastutava parlamentaarse institutsioonina on Eurolat arutelu-, parlamentaarse kontrolli ja järelevalve platvorm, mis hõlmab kolme suurt tegevusvaldkonda:

  • demokraatia, välispoliitika, hea valitsemistava, integratsioon, rahu ja inimõigused;
  • majandus, rahandus ja kaubandus;
  • sotsiaalküsimused, inimestevaheline suhtlus, keskkond, haridus ja kultuur.

Assambleed juhitakse ühiste eeskirjade alusel.


Euronesti parlamentaarne assamblee

Euroopa Parlamendi delegatsioon Euronesti parlamentaarse assamblee juures moodustati seitsmenda ametiaja alguses (2009. aasta septembri lõpus). Assamblee on idapartnerluse parlamentaarne institutsioon. Euroopa Liidu idapartnerluse poliitika eesmärk on lähendada oma idanaabreid ja toetada nende poliitilisi, majanduslikke ja sotsiaalseid reforme. Selleks sõlmitakse eelkõige uusi assotsieerimislepinguid, luuakse vabakaubanduspiirkondi ja antakse rahalisi vahendeid.

Euronest koosneb 60 Euroopa Parlamendi liikmest ja iga idapartnerluse riigi – Armeenia, Aserbaidžaani, Gruusia, Moldova ja Ukraina – kümnest parlamendiliikmest.

Poliitilistel põhjustel on Valgevene osalus assamblees ajutiselt peatatud. Parlamendiliikmed kavatsevad võtta vastu kolleegid Valgevenest kohe, kui poliitilised tingimused seda lubavad, st pärast vabade ja demokraatlike valimiste korraldamist.

Euronest keskendub mitmepoolsele parlamentidevahelisele dialoogile mitmes ühist huvi pakkuvas valdkonnas, nagu stabiilsus, demokraatia, õigusaktide ja standardite ühtlustamine, kaubandus, energia, rahvastevahelised kontaktid jne.


Delegatsioon NATO parlamentaarse assambleega suhtlemiseks

NATO parlamentaarne assamblee (PA) on parlamentidevaheline organisatsioon, kuhu kuuluvad Põhja-Atlandi Liidu liikmesriikide seadusandjad ning 13 assotsieerunud liiget, sealhulgas Euroopa Parlament.

Assamblee peamine eesmärk on aidata kaasa parlamentaarse teadlikkuse kasvule ja edendada liidu parlamendiliikmete vahel vastastikust mõistmist Atlandi-ülese partnerluse kesksetest julgeolekuprobleemidest ning NATO poliitikast.

Assamblee korraldab igal aastal umbes nelikümmend üritust. Assamblee kaks peamist kohtumist on kevadine istungjärk ja iga-aastane istungjärk. Mõlemast istungjärgust võib osa võtta kuni kümme DNATi liiget.


Delegatsioonide juhtide konverents

Delegatsioonide juhtide konverents on Euroopa Parlamendi poliitiline organ, mis tegeleb kõigi parlamentidevaheliste delegatsioonide ja parlamentaarsete ühiskomisjonide delegatsioonide tegevust puudutavate küsimustega.

Delegatsioonide juhtide konverentsi koosseis

Delegatsioonide juhtide konverents koosneb kõikide alaliste parlamentidevaheliste delegatsioonide juhtidest; kelle hulgast valitakse esimees.

Delegatsioonide juhtide konverentsi ülesanded

Delegatsioonide juhtide konverents võib teha esimeeste konverentsile delegatsioonide tegevust puudutavaid soovitusi.
Delegatsioonide juhtide konverents töötab välja parlamentidevaheliste kohtumiste ja parlamentaarsete ühiskomisjonide aastase ajakava projekti.
Juhatus ja esimeeste konverents võivad delegeerida teatud ülesandeid delegatsioonide juhtide konverentsile.