Tutvustus

Delegatsioonid

Euroopa Parlamendi delegatsioonid on Euroopa Parlamendi (EP) liikmete ametlikud rühmad, mis arendavad suhteid ELi mittekuuluvate riikide, piirkondade või organisatsioonide parlamentidega.

Korrapärastel koosolekutel Brüsselis ja Strasbourgis arutavad delegatsioonide liikmed olukorda oma partnerriikides ning partnerite ja ELi vahelisi sidemeid. Delegatsioonid kutsuvad külla eksperte, kes töötavad väljaspool Euroopa Parlamenti, näiteks saatkondades või ülikoolides või Euroopa välisteenistuses. Nad peavad ettekandeid ja vahetavad EP liikmetega arvamusi.

Sageli kutsuvad delegatsioonid külalisi, kelle häält muidu kuulda ei oleks, nagu poliitilise opositsiooni või kodanikuühiskonna liikmeid. Lühikestel, sageli ainult tund aega kestvatel koosolekutel peetavad ettekanded aitavad EP liikmetel olukorda laiemalt mõista.

Delegatsioonid korraldavad ka parlamentidevahelisi koosolekuid, kus neil on võimalus arutada küsimusi vahetult koos oma pädevusvaldkonda kuuluvatest riikidest valitud esindajatega.

Need koosolekud toimuvad enamasti kaks korda aastas ja kestavad mõne tunni või päeva. Koosolekud toimuvad vaheldumisi väljaspool ELi teises parlamendis, kuhu EP liikmed kohale sõidavad, ja Euroopa Parlamendis, kus EP liikmed võtavad külalisi vastu.

Kui EP liikmed reisivad koosolekutele väljapoole ELi, püüavad nad kohtuda ka inimestega väljaspool parlamenti ja tutvuda ELi rahastatavate projektidega.

Alalised delegatsioonid

Euroopa Parlamendil on praegu 44 alalist ehk püsivat delegatsiooni. See arv võib muutuda järgmisel ametiajal, mis algab 2019. aastal. Parlament võib otsustada ka moodustada ajutisi delegatsioone, kui ta soovib vahepeal keskenduda mõnele konkreetsele valdkonnale.

Veidi pärast viimaseid valimisi võttis parlament vastu resolutsiooni parlamentidevaheliste delegatsioonide liikmete arvu kohta. Resolutsioonis on loetletud käesoleval ametiajal tegutsevad delegatsioonid ja igasse delegatsiooni kuuluvate EP liikmete arv.

Eri ametiaegadel võivad delegatsioonide jaotus ja suurus tunduvalt erineda. Näiteks eelmisel ametiajal (2009-2014) töötas Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, Serbia, Montenegro ning Kosovoga üks delegatsioon. Alates 2009. aasta keskpaigast on nende riikide jaoks neli eraldi delegatsiooni.

Koosseis

Suurimad delegatsioonid on tavaliselt need, mis osalevad parlamentaarsetel assambleedel, kuhu tuleb kokku mitu parlamenti.

Näiteks kuulub 78 EP liiget Euroopa Parlamendi delegatsiooni poolaastafoorumil, mis toob kokku kõik Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna (AKV) riikide rühma parlamendid. Kui need parlamendiliikmed assambleele sõidavad, kohtuvad nad 78 parlamendiliikmega, s.t ühega igast AKV riikide rühma kuuluvast 78 riigist.

Kuid nii suur delegatsioon on harukordne, kuna enamikus parlamendi delegatsioonides on liikmeid 15 või vähem. Kõige väiksemates on ainult 8 liiget.

Suurusest olenemata on kõikidel delegatsioonidel sama struktuur: neil on juht ja kaks asejuhti, kelle valib delegatsioon. Parlamendi fraktsioonid nimetavad kõik delegatsiooni liikmed ning delegatsiooni kogukoosseis peegeldab parlamendi üldist poliitilist tasakaalu.

Iga EP liige on mõne delegatsiooni liige. Mõned kuuluvad rohkem kui ühte delegatsiooni.

Eeskirjad

Delegatsioonid peavad järgima rangeid eeskirju, mis on määratletud ametlikus dokumendis pealkirjaga „Delegatsioonide tööd ja lähetusi väljapoole Euroopa Liitu reguleerivad rakendussätted".

Selles tekstis sätestatakse delegatsioonide üldine eesmärk: kontaktide pidamine ja edendamine traditsiooniliselt Euroopa Liiduga partnerlussuhetes olevate riikide parlamentidega ning Euroopa Liidu alusväärtuste toetamine.

Sätetes kirjeldatakse ka seda, kuidas parlamendi delegatsioonid peaksid tegema koostööd Euroopa Parlamendi komisjonidega, ning kuidas nende tegevuses tuleks järgida parlamendi seisukohti ja standardeid.

Kulude kontrolli all hoidmiseks on ka väljapoole ELi reisivate liikmete arv rangelt piiratud ja kõikide reiside puhul on vaja eelnevat luba.

Tutvustus ja pädevused 

Delegatsioonid säilitavad ja arendavad Euroopa Parlamendi rahvusvahelisi kontakte ning aitavad kaasa Euroopa Liidu rolli ja nähtavuse suurendamisele maailmas.

Sellele vastavalt on delegatsioonide tegevus ühest küljest suunatud kontaktide säilitamisele ja edendamisele traditsiooniliselt Euroopa Liiduga partnerlussuhetes olevate riikide parlamentidega ning teisest küljest kolmandates riikides Euroopa Liidu alusväärtuste - vabaduse, demokraatia, inimõiguste ja põhivabaduste austamise ning õigusriigi põhimõtete (Euroopa Liidu lepingu artikkel 6) toetamisele.

Euroopa Parlamendi rahvusvahelisi kontakte reguleerivad rahvusvahelise avaliku õiguse põhimõtted.

Euroopa Parlamendi rahvusvaheliste kontaktide eesmärk on võimaluse ja vajaduse korral edendada rahvusvaheliste suhete parlamentaarset mõõdet.

(esimeeste konverentsi poolt 29. oktoober 2015 vastu võetud delegatsioonide tegevust reguleerivate rakendussätete artikkel 3)