Tutvustus

Delegatsioonid

Euroopa Parlamendi delegatsioonid on Euroopa Parlamendi (EP) liikmete ametlikud rühmad, mis arendavad suhteid ELi mittekuuluvate riikide, piirkondade või organisatsioonide parlamentidega.

Korrapärastel koosolekutel Brüsselis ja Strasbourgis arutavad delegatsioonide liikmed olukorda oma partnerriikides ning partnerite ja ELi vahelisi sidemeid. Delegatsioonid kutsuvad külla eksperte, kes töötavad väljaspool Euroopa Parlamenti, näiteks saatkondades või ülikoolides või Euroopa välisteenistuses. Nad peavad ettekandeid ja vahetavad EP liikmetega arvamusi.

Sageli kutsuvad delegatsioonid külalisi, kelle häält muidu kuulda ei oleks, nagu poliitilise opositsiooni või kodanikuühiskonna liikmeid. Lühikestel, sageli ainult tund aega kestvatel koosolekutel peetavad ettekanded aitavad EP liikmetel olukorda laiemalt mõista.

Delegatsioonid korraldavad ka parlamentidevahelisi koosolekuid, kus neil on võimalus arutada küsimusi vahetult koos oma pädevusvaldkonda kuuluvatest riikidest valitud esindajatega.

Need koosolekud toimuvad enamasti kaks korda aastas ja kestavad mõne tunni või päeva. Koosolekud toimuvad vaheldumisi väljaspool ELi teises parlamendis, kuhu EP liikmed kohale sõidavad, ja Euroopa Parlamendis, kus EP liikmed võtavad külalisi vastu.

Kui EP liikmed reisivad koosolekutele väljapoole ELi, püüavad nad kohtuda ka inimestega väljaspool parlamenti ja tutvuda ELi rahastatavate projektidega.

Alalised delegatsioonid

Euroopa Parlamendil on praegu 44 alalist ehk püsivat delegatsiooni. See arv võib muutuda järgmisel ametiajal, mis algab 2019. aastal. Parlament võib otsustada ka moodustada ajutisi delegatsioone, kui ta soovib vahepeal keskenduda mõnele konkreetsele valdkonnale.

Veidi pärast viimaseid valimisi võttis parlament vastu resolutsiooni parlamentidevaheliste delegatsioonide liikmete arvu kohta. Resolutsioonis on loetletud käesoleval ametiajal tegutsevad delegatsioonid ja igasse delegatsiooni kuuluvate EP liikmete arv.

Eri ametiaegadel võivad delegatsioonide jaotus ja suurus tunduvalt erineda. Näiteks eelmisel ametiajal (2009-2014) töötas Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, Serbia, Montenegro ning Kosovoga üks delegatsioon. Alates 2014. aasta keskpaigast on nende riikide jaoks neli eraldi delegatsiooni.

Koosseis

Suurimad delegatsioonid on tavaliselt need, mis osalevad parlamentaarsetel assambleedel, kuhu tuleb kokku mitu parlamenti.

Näiteks kuulub 78 EP liiget Euroopa Parlamendi delegatsiooni poolaastafoorumil, mis toob kokku kõik Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna (AKV) riikide rühma parlamendid. Kui need parlamendiliikmed assambleele sõidavad, kohtuvad nad 78 parlamendiliikmega, s.t ühega igast AKV riikide rühma kuuluvast 78 riigist.

Kuid nii suur delegatsioon on harukordne, kuna enamikus parlamendi delegatsioonides on liikmeid 15 või vähem. Kõige väiksemates on ainult 8 liiget.

Suurusest olenemata on kõikidel delegatsioonidel sama struktuur: neil on juht ja kaks asejuhti, kelle valib delegatsioon. Parlamendi fraktsioonid nimetavad kõik delegatsiooni liikmed ning delegatsiooni kogukoosseis peegeldab parlamendi üldist poliitilist tasakaalu.

Iga EP liige on mõne delegatsiooni liige. Mõned kuuluvad rohkem kui ühte delegatsiooni.

Eeskirjad

Delegatsioonid peavad järgima rangeid eeskirju, mis on määratletud ametlikus dokumendis pealkirjaga „Delegatsioonide tööd ja lähetusi väljapoole Euroopa Liitu reguleerivad rakendussätted".

Selles tekstis sätestatakse delegatsioonide üldine eesmärk: kontaktide pidamine ja edendamine traditsiooniliselt Euroopa Liiduga partnerlussuhetes olevate riikide parlamentidega ning Euroopa Liidu alusväärtuste toetamine.

Sätetes kirjeldatakse ka seda, kuidas parlamendi delegatsioonid peaksid tegema koostööd Euroopa Parlamendi komisjonidega, ning kuidas nende tegevuses tuleks järgida parlamendi seisukohti ja standardeid.

Kulude kontrolli all hoidmiseks on ka väljapoole ELi reisivate liikmete arv rangelt piiratud ja kõikide reiside puhul on vaja eelnevat luba.

EP delegatsioonid, globaalse haardega tegijad © European Parliament

Tutvustus ja pädevused

Delegatsioonid säilitavad ja arendavad Euroopa Parlamendi rahvusvahelisi kontakte ning aitavad kaasa Euroopa Liidu rolli ja nähtavuse suurendamisele maailmas.

Sellele vastavalt on delegatsioonide tegevus ühest küljest suunatud kontaktide säilitamisele ja edendamisele traditsiooniliselt Euroopa Liiduga partnerlussuhetes olevate riikide parlamentidega ning teisest küljest kolmandates riikides Euroopa Liidu alusväärtuste - vabaduse, demokraatia, inimõiguste ja põhivabaduste austamise ning õigusriigi põhimõtete (Euroopa Liidu lepingu artikkel 6) toetamisele.

Euroopa Parlamendi rahvusvahelisi kontakte reguleerivad rahvusvahelise avaliku õiguse põhimõtted.

Euroopa Parlamendi rahvusvaheliste kontaktide eesmärk on võimaluse ja vajaduse korral edendada rahvusvaheliste suhete parlamentaarset mõõdet.

(esimeeste konverentsi poolt 29. oktoober 2015 vastu võetud delegatsioonide tegevust reguleerivate rakendussätete artikkel 3)

Delegatsioonide liigid

Kõik Euroopa Parlamendi delegatsioonid hoiavad suhteid teiste riikide, piirkondade ja organisatsioonide parlamentide liikmetega. Kuidas ja kus nad kokku saavad, sõltub delegatsiooni liigist.

Parlamentaarsed assambleed

Mõned delegatsioonid osalevad parlamentaarsetel assambleedel, s.t korrapärastel ametlikel kohtumistel, kus tulevad kokku valitud esindajad mitmest parlamendist. Nendel assambleedel on Euroopa Parlamendi delegatsioon ainult üks mitmest.

Enamikul juhtudel on Euroopa Parlamendi delegatsioon assambleel suurim üksikdelegatsioon ning EP (Euroopa Parlamendi) liikmed moodustavad umbes poole delegaatide koguarvust. Mõnel üksikul juhul on Euroopa Parlamendi esindajad delegaatide koguhulgas ka vähemuses.

Praegu osaleb Euroopa Parlamendi 44 delegatsioonist 5 parlamentaarsetel assambleedel. Näiteks võib tuua delegatsiooni NATO parlamentaarses assamblees (lühend DNAT) ning delegatsiooni Euroopa - Ladina-Ameerika parlamentaarses assamblees (DLAT).

Parlamentidevahelised komisjonid

Euroopa Parlamendi delegatsioonid parlamentidevahelistes komisjonides kohtuvad oma kolleegidega korrapärastel ametlikel koosolekutel. Enamik parlamentidevahelistest komisjonidest on kahepoolsed: need hõlmavad lisaks Euroopa Parlamendile veel üht delegatsiooni, tavaliselt ühest riigist.

Sõltuvalt paljudest teguritest võivad parlamentidevahelised komisjonid olla parlamentaarsed assotsieerimiskomiteed, parlamentaarsed koostöökomisjonid, parlamentaarsed ühiskomisjonid või stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomiteed.

Kõik need komisjonid ja komiteed on loodud kahepoolsete kokkulepetega ELi ja partnerite vahel. Koosolekutel järgitakse kindlat kodukorda.

Euroopa Parlamendil on praegu 15 delegatsiooni, kes osalevad 23 parlamentaarses komisjonis. Näiteks võib tuua delegatsiooni ELi-Mehhiko parlamentaarses ühiskomisjonis (D-MX) ning delegatsiooni ELi-Ukraina parlamentaarses assotsieerimiskomitees (D-UA).

Muud parlamentidevahelised delegatsioonid

Valdav osa delegatsioone keskendub suhetele teise riigiga või mõnikord terve riikide rühmaga.

Need delegatsioonid kohtuvad oma kolleegidega korralistel parlamentidevahelistel kohtumistel. Kohtumiste sagedus võib varieeruda sõltuvalt mõlema partneri ajakavadest ja muudest kohustustest. Nende kohtumiste jaoks puuduvad eraldi eeskirjad, kuid järgitakse Euroopa Parlamendi delegatsioonidele kehtivaid üldsätteid.

Enamik Euroopa Parlamendi delegatsioone - umbes 25 kokku 44-st - kuulub sellesse parlamentidevaheliste delegatsioonide kategooriasse. Näiteks võib tuua delegatsiooni Jaapaniga suhtlemiseks (D-JP) ja delegatsiooni Kanadaga suhtlemiseks (D-CA).

Delegatsioonide juhtide konverents

Delegatsioonide juhtide konverents (CDC) on Euroopa Parlamendi poliitiline organ, mis kooskõlastab parlamendi 44 alalise delegatsiooni tööd.

Konverents tagab, et delegatsioonid töötavad tõhusalt ja kooskõlastatult parlamendi muude struktuuridega. Selle korrapärased koosolekud on foorumiks, kus arutada delegatsioonide ühiseid teemasid ja probleeme.

Koosseis ja esimees

Konverentsi liikmed on parlamendi 44 delegatsiooni juhid ja rahvusvaheliste suhete alal tegutseva 3 komisjoni esimehed.

Üks rühmas osalevast 44 juhist valitakse konverentsi esimeheks. Ta on sellel ametikohal kaks ja pool aastat ehk pool Euroopa Parlamendi viieaastasest ametiajast.

Praegu on delegatsioonide juhtide konverentsi esimees Inés Ayala Sender. Tema ametiaeg lõpeb parlamendi kaheksanda ametiaja lõpus 2019. aastal.

Hispaaniast valitud ning sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsiooni kuuluv Ayala Sender on ka Magribi riikide ja Araabia Magribi Liiduga suhtlemiseks moodustatud delegatsiooni esimees ning Vahemere Liidu parlamentaarsel assambleel osaleva delegatsiooni liige.

Ajakava

Delegatsioonide juhtide konverentsi koosolekud peetakse tavaliselt Strasbourgi osaistungjärgu teisipäeval. See tähendab, et aastas toimub 12 koosolekut.

Kaks korda aastas koostab konverents järgmise kuue kuu jooksul toimuvate delegatsioonide koosolekute ajakava. Ajakava projekt esitatakse väliskomisjonile, rahvusvahelise kaubanduse komisjonile ja arengukomisjonile. Pärast seda edastatakse ajakava esimeeste konverentsile - Euroopa Parlamendi organile, kuhu kuuluvad parlamendi president ja fraktsioonide esimehed.

Esimeeste konverents vastutab delegatsioonide ajakava heakskiitmise eest.

Muudele poliitilistele organitele antavad ja neilt saadavad soovitused

Mõnikord esitab delegatsioonide juhtide konverents esimeeste konverentsile ka ettepanekuid delegatsioonide töö kohta.

Esimeeste konverents ja Euroopa Parlamendi juhatus (veel üks poliitiline organ, mis koosneb parlamendi presidendist ja asepresidentidest) võivad delegeerida teatavaid ülesandeid delegatsioonide juhtide konverentsile.

Koostöö delegatsioonide vahel ning delegatsioonide ja komisjonide vahel

Delegatsioonide juhtide konverents toetab parimaid tavasid, võttes vastu ühised lähenemisviisid ja suunised delegatsioonide tegevuse jaoks.

Samuti töötab ta koos komisjonide esimeeste konverentsiga - paralleelse poliitilise organiga, mis kooskõlastab komisjonide tööd.

Nii on parlamendi komisjonide ja delegatsioonide tegevus omavahel kooskõlastatud.

See tugevdab Euroopa Parlamendi järelevalvet ELi välissuhetes.

Raamistik

Delegatsioonide juhtide konverentsi on kirjeldatud Euroopa Parlamendi kodukorras.

Kodukorra kehtiva versiooni artiklis 30 reguleeritakse konverentsi järgmise nelja klausliga:

1. Delegatsioonide juhtide konverents koosneb kõigi alaliste parlamentidevaheliste delegatsioonide juhtidest. Delegatsioonide juhtide konverents valib endale esimehe.
2. Esimehe puudumise korral juhatab konverentsi koosolekut vanim kohalolev liige.
3. Delegatsioonide juhtide konverents võib anda esimeeste konverentsile soovitusi delegatsioonide töö kohta.
4. Juhatus ja esimeeste konverents võivad anda delegatsioonide juhtide konverentsile teatavaid ülesandeid.