Menetlus : 2010/0208(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0038/2014

Esitatud tekstid :

A8-0038/2014

Arutelud :

PV 13/01/2015 - 6

Hääletused :

PV 13/01/2015 - 8.5
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2015)0004

SOOVITUS TEISELE LUGEMISELE     ***II
PDF 731kWORD 396k
18.11.2014
PE 537.550v02-00 A8-0038/2014

nõukogu esimese lugemise seisukoha kohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2001/18/EÜ seoses liikmesriikide võimalusega piirata või keelata oma territooriumil geneetiliselt muundatud organismide (GMOd) kasvatamist

(10972/3/2014 – C8‑0145/2014 – 2010/0208(COD))

Keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjon

Raportöör: Frédérique Ries

MUUDATUSED
EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT
 SELETUSKIRI
 MENETLUS

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

nõukogu esimese lugemise seisukoha kohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2001/18/EÜ seoses liikmesriikide võimalusega piirata või keelata oma territooriumil geneetiliselt muundatud organismide (GMOd) kasvatamist

(10972/3/2014 – C8‑0145/2014 – 2010/0208(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: teine lugemine)

Euroopa Parlament,

–       võttes arvesse nõukogu esimese lugemise seisukohta (10972/3/2014 – C8-0145/2014),

–       võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 9. detsembri 2010. aasta arvamust(1),

–       võttes arvesse Regioonide Komitee 28. jaanuari 2011. aasta arvamust(2),

–       võttes arvesse oma esimese lugemise seisukohta(3) Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatud komisjoni ettepaneku (COM(2010)0375) suhtes,

–       võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 7,

–       võttes arvesse kodukorra artiklit 69,

–       võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni soovitust teisele lugemisele (A8-0038/2014),

1.      võtab vastu allpool toodud teise lugemise seisukoha;

2.      teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Muudatusettepanek  1

Nõukogu seisukoht

Volitus 1

 

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 114,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 192 lõiget 1,

Muudatusettepanek  2

Nõukogu seisukoht

Põhjendus 2

 

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

(2) Nimetatud õigusraamistiku kohaselt peavad kasvatamiseks ettenähtud GMOd läbima individuaalse riskihindamise enne, kui antakse luba nende liidu turule viimiseks vastavalt direktiivi 2001/18/EÜ II lisale. Lubade andmise menetluse eesmärk on tagada inimeste elu ja tervise, loomade tervise ja heaolu ning keskkonna ja tarbijate huvide kaitse, tagades samal ajal siseturu tõhusa toimimise. Tervise- ja keskkonnakaitse ühtlaselt kõrge tase tuleks saavutada ja tagada kogu liidu territooriumil.

(2) Nimetatud õigusraamistiku kohaselt peavad kasvatamiseks ettenähtud GMOd läbima individuaalse riskihindamise enne, kui antakse luba nende liidu turule viimiseks, võttes vastavalt direktiivi 2001/18/EÜ II lisale arvesse GMOde otsest ja kaudset, kohest ja viitmõju ning kumulatiivset pikaajalist mõju inimeste tervisele ja keskkonnale. Riskihindamise käigus antakse teaduslikke nõuandeid, et teavitada otsustusprotsessis osalejaid, ning sellele järgneb riskijuhtimisotsus, milles võetakse samuti arvesse teisi kõnesoleva küsimusega seotud õiguspäraseid tegureid. Lubade andmise menetluse eesmärk on tagada inimeste elu ja tervise, loomade tervise ja heaolu ning keskkonna ja tarbijate huvide kaitse, tagades samal ajal siseturu tõhusa toimimise. Tervise-, keskkonna- ja tarbijakaitse ühtlaselt kõrge tase tuleks saavutada ja tagada kogu ELi territooriumil. Ettevaatuspõhimõtet tuleks käesoleva direktiivi raames ja selle rakendamisel alati arvesse võtta.

Muudatusettepanek  3

Nõukogu seisukoht

Põhjendus 2 a (uus)

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

 

(2 a) Nagu kajastub keskkonna nõukogu 4. detsembril 2008. aastal vastu võetud GMOsid käsitlevates järeldustes (nõukogu 2008. aasta järeldused), tuleb parandada direktiivi 2001/18/EÜ II lisas sätestatud riskihindamise läbiviimist, eelkõige seoses sellega, kuidas hinnata geneetiliselt muundatud kultuuride pikaajalist keskkonnamõju ning nende võimalikku mõju mittesihtorganismidele, samuti vastuvõtva keskkonna ja geograafilise piirkonna omadusi, kus geneetiliselt muundatud kultuure kasvatada võib, võimalikku keskkonnamõju, mida põhjustavad geneetiliselt muundatud herbitsiidikindlatest kultuuridest tingitud muutused herbitsiidide kasutamises ning otsest ja kaudset pikaajalist mõju ning teaduslikku ebakindlust. Seetõttu peaks komisjon eespool toodud kaalutlusi arvesse võttes eelkõige tagama, et rakendusmäärus GMOde keskkonnaohu hindamise kohta võetaks vastu hiljemalt ühe aasta jooksul pärast käesoleva direktiivi jõustumist.

Muudatusettepanek  4

Nõukogu seisukoht

Põhjendus 2 b (uus)

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

 

(2 b) Arvesse tuleb võtta poliitilist konteksti ja eelkõige Euroopa Komisjoni ametisseastuva presidendi 2014. aasta juulis väljendatud poliitilist lubadust vaadata kiiremas korras läbi geneetiliselt muundatud organismide suhtes praegu kohaldatav otsuste tegemise protsess, et demokraatlikult valitud valitsuste arvamusi peetaks vähemalt sama oluliseks kui teadusringkondade arvamusi. GMOd ei tohiks olla lubatud enamiku demokraatlikult valitud valitsuste ja Euroopa Parlamendi liikmete tahte vastaselt.

Muudatusettepanek  5

Nõukogu seisukoht

Põhjendus 2 c (uus)

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

 

(2 c) Tuleb tagada erapooletute ja sõltumatute uuringute läbiviimine selles valdkonnas, suurendades investeeringuid teadusuuringutesse, et saada rohkem teaduslikke teadmisi geneetiliselt muundatud toodete ja nende kasutamise tagajärgede kohta. Tuleks avaldada uuringute tulemused ja julgustada selleteemaliste arutelude korraldamist.

Muudatusettepanek  6

Nõukogu seisukoht

Põhjendus 5

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

(5) Kogemused on näidanud, et GMOde kasvatamine on küsimus, millega tegeletakse põhjalikumalt liikmesriigi tasandil. GMOde turuleviimise ja impordiga seotud küsimused peaksid siseturu kaitsmise eesmärgil olema jätkuvalt reguleeritud liidu tasandil. GMOde kasvatamiseks võib teatud juhtudel siiski vaja minna suuremat paindlikkust, sest see on tugeva riikliku, piirkondliku ja kohaliku mõõtmega teema, arvestades, et see on seotud maakasutuse, kohalike põllumajandusstruktuuride ning elupaikade, ökosüsteemide ja maastike kaitsmise või säilitamisega. Selline paindlikkus ei tohiks aga negatiivselt mõjutada ühtset lubade andmise menetlust ja eelkõige hindamisprotsessi.

(5) Kogemused on näidanud, et GMOde kasvatamine on küsimus, millega tegeletakse põhjalikumalt liikmesriigi tasandil. GMOde turuleviimise ja impordiga seotud küsimused peaksid siseturu kaitsmise eesmärgil olema jätkuvalt reguleeritud liidu tasandil. GMOde kasvatamiseks võib teatud juhtudel siiski vaja minna suuremat paindlikkust, sest see on tugeva riikliku, piirkondliku ja kohaliku mõõtmega teema, arvestades, et see on seotud maakasutuse, kohalike põllumajandusstruktuuride ning elupaikade, ökosüsteemide, maastike ja taimede looduslike genotüüpide kaitsmise või säilitamisega. Lisaks ei pruugi ühtlustatud keskkonna- ja terviseriskide hindamine käsitleda kõiki võimalikke GMOde kasvatamise mõjusid eri piirkondades ja kohalikes ökosüsteemides. Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 2 lõike 2 kohaselt on liikmesriikidel õigus pärast GMOde liidu turule viimise lubamist võtta vastu siduvaid õigusakte GMOde või kultuuri või iseloomuliku tunnuse alusel kindlaks määratud GMO rühmade või kõikide GMOde kasvatamise piiramiseks või keelustamiseks oma territooriumil. Samas ei tohiks selline paindlikkus aga negatiivselt mõjutada ühtset lubade andmise menetlust ja eelkõige hindamisprotsessi, mida viib peamiselt läbi Euroopa Toiduohutusamet („amet”).

Muudatusettepanek  7

Nõukogu seisukoht

Põhjendus 6

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

(6) GMOde kasvatamise piiramiseks või keelustamiseks on mõned liikmesriigid kasutanud direktiivi 2001/18/EÜ artikli 23 ja määruse (EÜ) nr 1829/2003 artikli 34 kohaseid kaitseklausleid ja erakorralisi meetmeid, mis on, olenevalt juhtumist, tingitud kas pärast nõusoleku andmise kuupäeva ilmnenud uuest või täiendavast teabest, mis mõjutab keskkonnariski hindamist, või olemasoleva teabe ümberhindamisest. Teised liikmesriigid on kasutanud Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 114 lõigetes 5 ja 6 sätestatud teavitamismenetlust, mis nõuab keskkonna ja töökeskkonna kaitsega seotud uute teaduslike tõendite esitamist. Lisaks sellele on GMOde kasvatamisega seotud otsuste tegemise protsess osutunud eriti keerukaks, pidades silmas riikide väljendatud muret, mis ei ole seotud üksnes GMOde ohutusega tervisele või keskkonnale.

(6) Varem on mõned liikmesriigid GMOde kasvatamise piiramiseks või keelustamiseks kasutanud direktiivi 2001/18/EÜ artikli 23 ja määruse (EÜ) nr 1829/2003 artikli 34 kohaseid kaitseklausleid ja erakorralisi meetmeid, mis on, olenevalt juhtumist, tingitud kas pärast nõusoleku andmise kuupäeva ilmnenud uuest või täiendavast teabest, mis mõjutab keskkonnariski hindamist, või olemasoleva teabe ümberhindamisest. Teised liikmesriigid on kasutanud Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 114 lõigetes 5 ja 6 sätestatud teavitamismenetlust, mis nõuab keskkonna ja töökeskkonna kaitsega seotud uute teaduslike tõendite esitamist.

Muudatusettepanek  8

Nõukogu seisukoht

Põhjendus 7

 

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

(7) Kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 2 lõikega 2 on liikmesriigil seetõttu õigus omada võimalust lubade andmise menetluse ajal ja pärast seda piirata või keelata oma territooriumil GMOde kasvatamist, välistades konkreetse GMO kasvatamise kogu oma territooriumil või selle osal. Sellega seoses ning kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega tundub asjakohane anda liikmesriikidele rohkem paindlikkust otsustamaks, kas nad soovivad oma territooriumil GMOsid kasvatada või mitte, ilma et see mõjutaks liidu GMOdele lubade andmise süsteemis ette nähtud riskihindamist lubade andmise menetluse käigus ega pärast seda ning eraldiseisvana meetmetest, mida liikmesriigid võivad võtta direktiivi 2001/18/EÜ kohaldamiseks, et vältida GMOde tahtmatut sattumist muudesse toodetesse. Selle võimaluse andmine liikmesriikidele peaks lihtsustama otsuste tegemise protsessi GMOde valdkonnas. Samal ajal tuleks säilitada tarbijate, põllumajandustootjate ja tootjate valikuvabadus, pakkudes suuremat selgust asjaomastele sidusrühmadele seoses GMOde kasvatamisega liidus. Seega peaks käesolev direktiiv hõlbustama siseturu tõrgeteta toimimist.

(7) Sellega seoses ning kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega tundub asjakohane anda liikmesriikidele rohkem paindlikkust otsustamaks, kas nad soovivad oma territooriumil GMOsid kasvatada või mitte, ilma et see mõjutaks liidu GMOdele lubade andmise süsteemis ette nähtud riskihindamist lubade andmise menetluse käigus ega pärast seda ning eraldiseisvana meetmetest, mida liikmesriigid peavad võtma direktiivi 2001/18/EÜ kohaldamiseks, et vältida GMOde tahtmatut sattumist muudesse toodetesse oma territooriumil ja naaberliikmesriikide piirialadel.

Muudatusettepanek  9

Nõukogu seisukoht

Põhjendus 7 a (uus)

 

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

 

(7 a) Selleks et tagada, et GMOde kasvatamisega ei kaasne GMOde tahtmatu sattumine muudesse toodetesse, tuleb tingimata võtta tõhusaid samaaegse viljelemise meetmeid. Seetõttu tuleks liikmesriikidele direktiiviga 2001/18/EÜ kehtestada kohustus võtta vastu oma territooriumil kohaldatavad eeskirjad sellise tahtmatu sattumise vältimiseks. Erilist tähelepanu tuleks pöörata sellele, et hoida ära mistahes võimalikku piiriülest saastumist, mis saab alguse liikmesriigist või piirkonnast, kus GMOde kasvatamine on lubatud, ja levib naaberliikmesriiki või piirkonda, kus GMOde kasvatamine on keelustatud (näiteks asjakohaste puhvervööndite kasutuselevõtmise teel). Selliste eeskirjade ühtseks rakendamiseks peaksid liikmesriigid lähtuma komisjoni 13. juuli 2010. aasta soovituses1a esitatud suunistest. Samaaegse viljelemise meetmete tõhusa toimimise tagamiseks liikmesriikide piirialadel peaks komisjon töötama välja suunised ja liikmesriigid peaksid tegema koostööd naaberliikmesriikidega, et tagada asjakohane teabevahetus.

 

____________________

 

1a Komisjoni 13. juuli 2010. aasta soovitus suuniste kohta samaaegse viljelemise riiklike meetmete väljatöötamiseks, et vältida GMOde tahtmatut sattumist tavapärastesse ja mahepõllunduskultuuridesse (ELT C 200, 22.7.2010, lk 1).

Muudatusettepanek  10

Nõukogu seisukoht

Põhjendus 7 b (uus)

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

 

(7 b) Enamik liikmesriike ei ole võtnud meetmeid tavapäraste ja mahepõllukultuuride kaitsmiseks GMOdega saastumise eest, ning kui meetmed on olemas, ei ole nad tavaliselt piisavalt tõhusad, et kaitsta põllumajandustootjaid saastumise eest. Need liikmesriigid, kes ei keela GMOde kasvatamist, peaksid olema kohustatud võtma meetmeid tavapäraste ja mahepõllukultuuride kaitsmiseks saastumise eest ja töötama välja vastutuskorra, mille alusel tagatakse, et saastumisest tulenev majanduslik koormus langeb pigem GMOde tootjatele kui tava- ja mahepõllumajandustootjatele.

Muudatusettepanek  11

Nõukogu seisukoht

Põhjendus 7 c (uus)

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

 

(7 c) Lisaks peaksid liikmesriigid tegema omavahel koostööd, et võtta kasutusele asjakohased puhvervööndid GMO-vabade piirkondade ja selliste piirkondade vahel, kus GMOsid kasvatatakse, et vältida piiriülese saastumise soovimatuid tagajärgi.

Muudatusettepanek  12

Nõukogu seisukoht

Põhjendus 7 d (uus)

 

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

 

(7 d) Liikmesriikidele paindlikkuse võimaldamine peaks lihtsustama otsuste tegemise protsessi seoses GMOdega, kuid see ei tohiks kuidagi mõjutada liikmesriikide seisukohta selles osas, mis puudutab GMOdele lubade andmise otsuseid. Samal ajal tuleks säilitada tarbijate, põllumajandustootjate ja tootjate valikuvabadus, pakkudes seejuures suuremat selgust asjaomastele sidusrühmadele seoses GMOde kasvatamisega liidus. Seega on käesolev direktiiv kooskõlas siseturu tõrgeteta toimimisega.

Muudatusettepanek  13

Nõukogu seisukoht

Põhjendus 8

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

(8) Liikmesriikidele tuleks anda võimalus nõuda asjaomasele GMO-le loa andmise menetluse ajal, et komisjon esitaks loa taotlejale liikmesriigi nõude kohandada direktiivi 2001/18/EÜ C osa või määruse (EÜ) nr 1829/2003 artiklite 5 ja 17 kohaselt esitatud taotluse geograafilist kohaldamisala, nii et välistatakse GMO kasvatamine asjaomase liikmesriigi kogu territooriumil või selle osal. Komisjon peaks seda menetlust hõlbustama, esitades loa taotlejale viivitamata liikmesriigi nõude ning loa taotleja peaks kõnealusele nõudele vastama ettenähtud tähtaja jooksul.

(8) Liikmesriikidele tuleks anda võimalus nõuda asjaomasele GMO-le loa andmise menetluse ajal komisjonilt või vajaduse korral käesoleva direktiivi alusel kirjalikku nõusolekut väljastavalt pädevalt asutuselt direktiivi 2001/18/EÜ C osa või määruse (EÜ) nr 1829/2003 artiklite 7 ja 19 kohaselt väljastatud kirjaliku nõusoleku või loa geograafilise kohaldamisala kohandamist, nii et välistatakse GMO kasvatamine asjaomase liikmesriigi kogu territooriumil või selle osal. Kui selline nõue esitatakse, peaks komisjon või vajaduse korral pädev asutus kirjaliku nõusoleku/loa geograafilist kohaldamisala vastavalt kohandama.

Muudatusettepanek  14

Nõukogu seisukoht

Põhjendus 9

 

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

(9) Taotluse geograafilist kohaldamisala tuleks vastavalt kohandada, kui loa taotleja nõustub liikmesriigi nõudega sõnaselgelt või vaikimisi ettenähtud tähtaja jooksul alates sellest, kui komisjon taotlejat kõnealusest nõudest teavitas. Kui loa taotleja nõudega ei nõustu, peaks ta sellest teavitama komisjoni ja liikmesriike. Loa taotleja keeldumine taotluse geograafilise kohaldamisala kohandamisest ei piira aga komisjoni pädevust vastavalt direktiivi 2001/18/EÜ artiklile 19 või määruse (EÜ) nr 1829/2003 artiklitele 7 ja 19 sellist kohandust vajaduse korral teha, tulenevalt Euroopa Toiduohutusameti („amet”) teostatud keskkonnariski hindamisest.

välja jäetud

Muudatusettepanek  15

Nõukogu seisukoht

Põhjendus 10

 

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

(10) Lisaks sellele ja üksnes juhul, kui loa taotleja on keeldunud GMO taotluse geograafilise kohaldamisala kohandamisest liikmesriigi taotletud kujul, peaks kõnealusel liikmesriigil olema võimalus võtta vastu põhjendatud meetmeid, mis piiravad või keelavad kogu tema territooriumil või selle osal varem lubatud GMO kasvatamist põhjustel, mis erinevad liidu ühtsete eeskirjade (s.t direktiiv 2001/18/EÜ ja määrus (EÜ) nr 1829/2003) alusel hinnatud põhjustest, mis vastavad liidu õigusele. Nimetatud põhjused võivad olla seotud keskkonna- või põllumajanduspoliitika eesmärkidega või muude mõjuvate põhjustega, nagu asulaplaneerimine, maakasutus, sotsiaal-majanduslikud mõjud, samaaegne viljelemine ja avalik kord. Kõnealused põhjused võivad olla esitatud eraldi või koos, olenevalt selle liikmesriigi, piirkonna või ala konkreetsest olukorrast, kus neid meetmeid hakatakse kohaldama.

(10) Kõnealusel liikmesriigil peaks olema võimalus tegutseda riskijuhina ja võtta vastu põhjendatud meetmeid, mis piiravad või keelavad kogu tema territooriumil või selle osal varem lubatud GMO või kultuuri või iseloomuliku tunnuse alusel kindlaks määratud GMO rühmade või kõikide GMOde kasvatamist põhjustel, mis on seotud avaliku huviga ja vastavad liidu õigusele. Nimetatud põhjused võivad olla seotud keskkonna- või põllumajanduspoliitika eesmärkidega või muude õiguspäraste teguritega, nagu sotsiaal-majanduslik mõju, mida ei ole käsitletud direktiivi 2001/18/EÜ C osas sätestatud ühtlustatud korra raames, või jätkuva teadusliku ebakindlusega. Neid meetmeid tuleks nõuetekohaselt põhjendada teaduslikult või muude õiguspäraste tegurite põhjal, mis võivad tuleneda GMOde tahtlikust keskkonda viimisest või turule laskmisest. Kõnealused põhjused võivad olla esitatud eraldi või koos, olenevalt selle liikmesriigi, piirkonna või ala konkreetsest olukorrast, kus neid meetmeid hakatakse kohaldama.

Muudatusettepanek  16

Nõukogu seisukoht

Põhjendus 11

 

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

(11) Liidu tasandil kehtestatud inimeste ja loomade tervise ning keskkonna kaitse tase võimaldab ühtset teaduslikku hindamist kogu liidus ning käesolev direktiiv ei tohiks seda olukorda muuta. Seetõttu, et vältida sekkumist pädevustesse, mis antakse riskihindajatele ja riskijuhtidele direktiiviga 2001/18/EÜ ja määrusega (EÜ) nr 1829/2003, peaksid liikmesriigid kasutama üksnes keskkonnapoliitika eesmärkidega seotud põhjendusi, mis ei lähe vastuollu tervise- ja keskkonnariskide hindamisega, mida tehakse direktiivis 2001/18/EÜ ja määruses (EÜ) nr 1829/2003 sätestatud lubade andmise menetluste raames, nagu teatavat liiki looduslike ja maastiku eripärade, teatavate elupaikade ja ökosüsteemide ning konkreetsete ökosüsteemi funktsioonide ja teenuste säilitamine.

(11) Liikmesriik ei või kõrvale kalduda liidu tasandil kehtestatud inimeste ja loomade tervise ning keskkonna kaitse tasemest ning seda põhimõtet tuleb jätkuvalt järgida. Seetõttu, et vältida sekkumist pädevustesse, mis antakse riskihindajatele ja riskijuhtidele direktiiviga 2001/18/EÜ ja määrusega (EÜ) nr 1829/2003, peaksid liikmesriigid kasutama üksnes keskkonnapoliitika eesmärkidega seotud põhjendusi, mis täiendavad tervise- ja keskkonnariskide hindamist, mida tehakse direktiivis 2001/18/EÜ ja määruses (EÜ) nr 1829/2003 sätestatud lubade andmise menetluste raames.

Muudatusettepanek  17

Nõukogu seisukoht

Põhjendus 11 a (uus)

 

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

 

(11 a) Liikmesriikidel peaks olema võimalik tugineda GMOde kasvatamist piiravate või keelustavate meetmete puhul keskkonnamõjuga seotud nõuetekohastele põhjendustele. Nendeks põhjendusteks võivad olla umbrohu ja kahjurite pestitsiidiresistentsuse tekke vältimine, geneetiliselt muundatud sordi invasiivsus või persistentsus või kohalike kultuur- või looduslike taimedega ristumise võimalus; GMOde kasvatamisega seotud põllumajandustavade muutustest tingitud kahjuliku mõju vältimine kohalikule keskkonnale; selliste põllumajandustavade säilitamine ja arendamine, mis võimaldavad ühitada paremini tootmist ökosüsteemide jätkusuutlikkusega; kohaliku bioloogilise mitmekesisuse, sealhulgas teatavate elupaikade ja ökosüsteemide või teatavat liiki looduslike või maastiku eripärade ning konkreetsete ökosüsteemi funktsioonide ja teenuste säilitamine; nimetatud põhjendustega seotud teaduslik ebakindlus; või andmete puudumine või ebapiisavus GMOde leviku võimalike kahjulike mõjude kohta liikmesriigi keskkonnale (sh bioloogilisele mitmekesisusele) kohalikul või piirkondlikul tasandil.

Muudatusettepanek  18

Nõukogu seisukoht

Põhjendus 11 b (uus)

 

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

 

(11 b) Põllumajanduspoliitika eesmärkidega seotud põhjendused võivad hõlmata vajadust kaitsta põllumajandusliku tootmise mitmekesisust, selliste põllumajandustavade säilitamist ja arendamist, mis võimaldavad tootmist paremini ühitada ökosüsteemide jätkusuutlikkusega, ning vajadust tagada seemnete puhtus.

Muudatusettepanek  19

Nõukogu seisukoht

Põhjendus 11 c (uus)

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

 

(11 c) Sotsiaal-majandusliku mõjuga seotud põhjendused võivad hõlmata samaaegse viljelemise meetmete teostamatust või kulukust või samaaegse viljelemise meetmete rakendamise võimatust geograafiliste eritingimuste tõttu (nt väikesaared või mägipiirkonnad).

Muudatusettepanek  20

Nõukogu seisukoht

Põhjendus 11 d (uus)

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

 

(11 d) Liikmesriikidel peaks olema võimalik tugineda GMO või kultuuri või iseloomuliku tunnuse alusel kindlaks määratud GMO rühmade või kõikide GMOde kasvatamist piiravate või keelustavate meetmete puhul ka muudele põhjendustele, mis võivad hõlmata maakasutust, asulaplaneerimist või muid õiguspäraseid tegureid, sealhulgas neid, mis on seotud kultuuritraditsioonidega.

Muudatusettepanek  21

Nõukogu seisukoht

Põhjendus 12

 

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

(12) Liikmesriikidel peaks samuti olema võimalik tugineda direktiivi 2001/18/EÜ alusel tehtavates otsustes põhjustele, mis on seotud sotsiaal-majanduslike mõjudega, mis võivad tekkida GMO kasvatamisest asjaomase liikmesriigi territooriumil. Kuigi komisjoni 13. juuli 2010. aasta soovituses1 on käsitletud samaaegse viljelemise meetmeid, peaks liikmesriikidel olema samuti võimalus võtta käesoleva direktiivi alusel meetmeid, mis piiravad või keelavad lubatud GMOde kasvatamist kogu oma territooriumil või selle osal. Need põhjused võivad tuleneda samaaegse viljelemise meetmete teostamatusest või nende rakendamise võimatusest, mis on tingitud konkreetsetest geograafilistest tingimustest, vajadusest vältida GMO sisaldust teistes toodetes, nagu eri- või konkreetsed tooted, vajadusest kaitsta põllumajandustootmise mitmekesisust või vajadusest tagada seemnete ja taimede paljundusmaterjali puhtus. Lisaks sellele on komisjon vastavalt nõukogu 5. detsembri 2008. aasta järeldustes geneetiliselt muundatud organismid kohta nõutule esitanud Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande GMOde kasvatamise sotsiaal-majanduslike mõjude kohta. Nimetatud aruande tulemus võib pakkuda liikmesriikidele väärtuslikku teavet otsuste tegemisel käesoleva direktiivi alusel.

välja jäetud

____________________

 

1Komisjoni 13. juuli 2010. aasta soovitus suuniste kohta samaaegse viljelemise riiklike meetmete väljatöötamiseks, et vältida GMOde tahtmatut sattumist tavapärastesse ja mahepõllunduskultuuridesse (ELT C 200, 22.7.2010, lk 1).

 

Muudatusettepanek  22

Nõukogu seisukoht

Põhjendus 14

 

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

(14) Liikmesriigi poolt käesoleva direktiivi alusel võetud meetmete suhtes tuleks kohaldada liidu kontrolli- ja teavitamismenetlust. Pidades silmas liidu kontrolli ja teavitamise ulatust, ei ole vaja näha lisaks ette, et kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 98/34/EÜ1. Liikmesriigid võivad piirata või keelata GMOde kasvatamist kogu oma territooriumil või selle osal alates liidu loa jõustumise kuupäevast ja mitte hiljem kui kaks aastat pärast nõusoleku/loa andmise kuupäeva, tingimusel et ettenähtud ooteaeg, mille jooksul komisjonil oli võimalus kavandatavate meetmete kohta märkusi esitada, on möödunud.

(14) Liikmesriigi poolt käesoleva direktiivi alusel võetud meetmete suhtes tuleks kohaldada liidu kontrolli- ja teavitamismenetlust. Pidades silmas liidu kontrolli ja teavitamise ulatust, ei ole vaja näha lisaks ette, et kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 98/34/EÜ1. Liikmesriigid võivad piirata või keelata GMO või kultuuri või iseloomuliku tunnuse alusel kindlaks määratud GMO rühmade või kõikide GMOde kasvatamist kogu oma territooriumil või selle osal enne liidu loa jõustumise kuupäeva ning kogu nõusoleku/loa kehtivuse jooksul, tingimusel et ettenähtud ooteaeg, mille jooksul komisjonil oli võimalus kavandatavate meetmete kohta märkusi esitada, on möödunud. Asjaomane liikmesriik peaks seetõttu teavitama komisjoni kavandatavatest meetmetest vähemalt 75 päeva enne nende vastuvõtmist, et anda komisjonile võimalus nende kohta märkusi esitada, ning peaks kõnealuse ajavahemiku jooksul hoiduma neid meetmeid vastu võtmast ja rakendamast. Pärast ettenähtud ooteaja lõppu peaks liikmesriigil olema võimalik kõnealused meetmed vastu võtta kas algselt kavandatud või komisjoni märkuste arvessevõtmiseks muudetud kujul.

____________________

____________________

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. juuni 1998. aasta direktiiv 98/34/EÜ, millega nähakse ette tehnilistest standarditest ja eeskirjadest teatamise kord (EÜT L 204, 21.7.1998, lk 37).

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. juuni 1998. aasta direktiiv 98/34/EÜ, millega nähakse ette tehnilistest standarditest ja eeskirjadest teatamise kord (EÜT L 204, 21.7.1998, lk 37).

Muudatusettepanek  23

Nõukogu seisukoht

Põhjendus 14 a (uus)

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

 

(14 a) Ooteaja jooksul peaks loa taotleja/omanik, keda mõjutavad meetmed, mis piiravad või keelavad GMO või GMO rühmade kasvatamist liikmesriigis, hoiduma igasugusest tegevusest seoses antud GMO või GMO rühmade kasvatamisega selles liikmesriigis.

Muudatusettepanek  24

Nõukogu seisukoht

Põhjendus 15

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

(15) Liikmesriikide otsused piirata või keelata GMOde kasvatamist kogu oma territooriumil või selle osal ei tohiks takistada biotehnoloogia teadusuuringuid, tingimusel et selliste uuringute läbiviimisel järgitakse kõiki vajalikke ohutusmeetmeid.

(15) Liikmesriikide otsused piirata või keelata GMOde kasvatamist kogu oma territooriumil või selle osal ei tohiks takistada biotehnoloogia teadusuuringuid, tingimusel et selliste uuringute läbiviimisel järgitakse kõiki vajalikke ohutusmeetmeid, mis on seotud inimeste ja loomade tervise ning keskkonnakaitsega, ning et tegevus ei kahjusta keelu kehtestamise põhjenduste järgimist. Lisaks peaksid amet ja liikmesriigid püüdlema kõiki teadusharusid, sh keskkonnaküsimustega seotud valdkondi esindava ulatusliku teadusorganisatsioonide võrgustiku loomise poole ning tegema koostööd teaduslike arvamuste võimalike lahknemiste varakult avastamise nimel, et lahendada või selgitada vaidlusaluseid teadusküsimusi. Komisjon ja liikmesriigid peaksid tagama vajalike vahendite eraldamise GMOde tahtlikust keskkonda viimisest või turule laskmisest tulenevate võimalike ohtude sõltumatuks uurimiseks ning hoolitsema selle eest, et intellektuaalomandi õiguste tagamine ei takistaks sõltumatute uurijate ligipääsu kõikidele asjakohastele materjalidele.

Muudatusettepanek  25

Nõukogu seisukoht

Põhjendus 15 a (uus)

 

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

 

(15 a) Võttes arvesse teaduslike andmete tähtsust otsuste tegemisel GMOde keelamise või lubamise kohta, peaksid amet ja liikmesriigid koguma ja igal aastal avaldama uurimistulemusi, mis käsitlevad GMOde juhusliku esinemise või GMOdega saastumise ohtu või tõendeid selle kohta või GMOde ohtlikkust keskkonnale või inimeste tervisele.

Muudatusettepanek  26

Nõukogu seisukoht

Põhjendus 16

 

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

(16) Kui uute ja objektiivsete asjaolude ilmnemine õigustab GMO-le antud nõusoleku/loa geograafilise kohaldamisala kohandamist ja mitte varem kui kaks aastat pärast nõusoleku/loa andmist, peaks liikmesriik saama nõuda komisjoni kaudu nõusoleku/loa omanikult loa geograafilise kohaldamisala kohandamist. Kui nõusoleku/loa omanik ei nõustu sellega sõnaselgelt või vaikimisi, tuleks liikmesriigile anda võimalus võtta vastu põhjendatud meetmeid, mis piiravad või keelavad kõnealuse GMO kasvatamist. Asjaomane liikmesriik peaks esitama komisjonile kõnealuste meetmete eelnõu vähemalt 75 päeva enne nende vastuvõtmist, et anda komisjonile võimalus nende kohta märkusi esitada, ning peaks kõnealuse ajavahemiku jooksul hoiduma neid meetmeid vastu võtmast ja rakendamast. Pärast ettenähtud ooteaja lõppu peaks liikmesriigil olema võimalik kõnealused meetmed vastu võtta kas algselt kavandatud või komisjoni märkuste arvessevõtmiseks muudetud kujul.

välja jäetud

Muudatusettepanek  27

Nõukogu seisukoht

Põhjendus 18

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

(18) Antud või vastu võetud kirjalikud nõusolekud või lubamisotsused, mis on seotud teatavate piirkondadega piirduva geograafilise kohaldamisalaga, või liikmesriikide poolt käesoleva direktiivi kohaselt vastu võetud meetmed, mis piiravad või keelavad GMO kasvatamist, ei tohiks takistada või piirata lubatud GMOde kasutamist teistel liikmesriikidel. Lisaks ei tohiks käesolev direktiiv ja selle kohaselt vastu võetud liikmesriigi meetmed piirata liidu õiguse nõuete kohaldamist, mis käsitlevad GMOde tahtmatut ja juhuslikku sisaldust geneetiliselt muundamata seemnetes ja taimede paljundusmaterjalis, ning ei tohiks takistada nimetatud nõuetele vastavate sortide kasvatamist.

(18) Antud või vastu võetud kirjalikud nõusolekud või lubamisotsused, mis on seotud teatavate piirkondadega piirduva geograafilise kohaldamisalaga, või liikmesriikide poolt käesoleva direktiivi kohaselt vastu võetud meetmed, mis piiravad või keelavad GMOde kasvatamist, ei tohiks takistada või piirata lubatud GMOde kasutamist teistel liikmesriikidel, tingimusel et võetakse asjakohaseid samaaegse viljelemise meetmeid piiriülese saastumise vältimiseks. Lisaks ei tohiks käesolev direktiiv ja selle kohaselt vastu võetud liikmesriigi meetmed piirata liidu õiguse nõuete kohaldamist, mis käsitlevad GMOde tahtmatut ja juhuslikku sisaldust geneetiliselt muundamata seemnetes ja taimede paljundusmaterjalis, ning ei tohiks takistada nimetatud nõuetele vastavate sortide kasvatamist.

Muudatusettepanek  28

Nõukogu seisukoht

Põhjendus 20 a (uus)

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

 

(20 a) Tarbijakaitse kõrge taseme tagamiseks peaksid liikmesriigid võtma ka tõhusaid märgistus- ja teavitusmeetmeid, et tagada täielik läbipaistvus GMOde esinemise kohta nende territooriumil ja nende sisalduse kohta seal toodetud või turustatud toodetes.

Muudatusettepanek  29

Nõukogu seisukoht

Põhjendus 21 a (uus)

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

 

(21 a) Direktiivi 2001/18/EÜ artiklites 26b ja 26c kehtestatud sätteid kohaldatakse, ilma et see piiraks nimetatud direktiivi artikli 23 ja määruse (EÜ) nr 1829/20031a artikli 34 kohaldamist.

 

__________________

 

1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta (ELT L 268, 18.10.2003, lk 1).

Muudatusettepanek  30

Nõukogu seisukoht

Põhjendus 22

 

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

(22) Komisjoni 13. juuli 2010. aasta soovituses antakse liikmesriikidele juhiseid samaaegse viljelemise meetmete väljatöötamiseks, kaasa arvatud piirialadel.

välja jäetud

Muudatusettepanek  31

Nõukogu seisukoht

Artikkel 1 – sissejuhatav osa

 

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

Direktiivi 2001/18/EÜ lisatakse järgmised artiklid:

Direktiivi 2001/18/EÜ muudetakse järgmiselt:

Muudatusettepanek  32

Nõukogu seisukoht

Artikkel 1 – punkt -1 (uus)

Direktiiv 2001/18/EÜ

Artikkel 22

 

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

 

(- 1) Artikkel 22 asendatakse järgmisega:

Artikkel 22

„Artikkel 22

Vaba ringlus

Vaba ringlus

Ilma et see piiraks artikli 23 kohaldamist, ei või liikmesriigid keelata, piirata ega takistada käesoleva direktiivi nõuetele vastavate GMOde toodetena või toodete koostises turuleviimist.

Ilma et see piiraks artikli 23 või artikli 26b kohaldamist, ei või liikmesriigid keelata, piirata ega takistada käesoleva direktiivi nõuetele vastavate GMOde toodetena või toodete koostises turuleviimist.”

Muudatusettepanek  33

Nõukogu seisukoht

Artikkel 1 – punkt -1 a (uus)

Direktiiv 2001/18/EÜ

Artikkel 25 – lõige 5 a (uus)

 

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

 

(- 1 a) Artiklile 25 lisatakse järgmine lõige:

 

„5 a. Ilma et see piiraks intellektuaalomandi õiguste kaitset, ei piirata ega takistata juurdepääsu sellisele materjalile nagu seemnematerjal, mida on vaja GMOde tahtlikust keskkonda viimisest või turule laskmisest tulenevaid võimalikke ohte käsitlevate sõltumatute teadusuuringute läbiviimiseks.”

Muudatusettepanek  34

Nõukogu seisukoht

Artikkel 1 – punkt -1 b (uus)

Direktiiv 2001/18/EÜ

Artikkel 26a – lõige 1

 

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

 

(-1 b) Artikli 26a lõige 1 asendatakse järgmisega:

1. Liikmesriigid võivad võtta asjakohaseid meetmeid, et vältida GMOde tahtmatut sattumist muudesse toodetesse.

„1. Liikmesriigid võtavad asjakohaseid meetmeid, et vältida GMOde tahtmatut sattumist muudesse toodetesse oma territooriumil ja naaberliikmesriikide piirialadel. Sellistest meetmetest teatatakse komisjonile. Komisjon töötab välja suunised, et tagada samaaegse viljelemise meetmete tõhus toimimine liikmesriikide piirialadel.

Muudatusettepanek  35

Nõukogu seisukoht

Artikkel 1

Direktiiv 2001/18/EÜ

Artikkel 26b – lõige 1

 

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

1. Asjaomasele GMO-le loa andmise menetluse ajal või nõusoleku/loa uuendamise ajal võib liikmesriik nõuda komisjoni kaudu loa taotlejalt käesoleva direktiivi C osa või määruse (EÜ) nr 1829/2003 kohaselt esitatud taotluse geograafilise kohaldamisala kohandamist nii, et välistatakse GMO kasvatamine asjaomase liikmesriigi kogu territooriumil või selle osal. Komisjoni teavitatakse sellest nõudest hiljemalt 30 päeva jooksul alates hindamisaruande laialisaatmise kuupäevast vastavalt käesoleva direktiivi artikli 14 lõikele 2 või 30 päeva jooksul alates ameti arvamuse saamisest vastavalt määruse (EÜ) nr 1829/2003 artikli 6 lõikele 6 ja artikli 18 lõikele 6. Komisjon teavitab liikmesriigi nõudest viivitamata loa taotlejat ja teisi liikmesriike.

1. Asjaomasele GMO-le loa andmise menetluse ajal või nõusoleku/loa uuendamise ajal võib liikmesriik nõuda kirjaliku nõusoleku või loa geograafilise kohaldamisala kohandamist nii, et välistatakse GMO kasvatamine asjaomase liikmesriigi kogu territooriumil või selle osal. Komisjoni või käesoleva direktiivi alusel kirjalikku nõusolekut väljastavat pädevat asutust teavitatakse sellest nõudest hiljemalt 60 päeva jooksul alates hindamisaruande laialisaatmise kuupäevast vastavalt käesoleva direktiivi artikli 14 lõikele 2 või 30 päeva jooksul alates ameti arvamuse saamisest vastavalt määruse (EÜ) nr 1829/2003 artikli 6 lõikele 6 ja artikli 18 lõikele 6. Komisjon teavitab liikmesriigi nõudest viivitamata loa taotlejat, teisi liikmesriike ja üldsust.

Muudatusettepanek  36

Nõukogu seisukoht

Artikkel 1

Direktiiv 2001/18/EÜ

Artikkel 26b – lõige 2

 

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

2. Kui loa taotleja ei nõustu liikmesriigi lõike 1 kohase nõudega, teatab loa taotleja sellest komisjonile ja liikmesriikidele 30 päeva jooksul alates sellest, kui komisjon on kõnealusest nõudest teavitanud. Kui loa taotleja on sõnaselgelt või vaikimisi nõus, kohandatakse taotluse geograafilist kohaldamisala kirjalikus nõusolekus või loas.

2. Kui esitatakse lõike 1 kohane nõue, kohandatakse komisjoni või vajaduse korral pädeva asutuse poolt heaks kiidetud kirjaliku nõusoleku/loa geograafilist kohaldamisala kirjalikus nõusolekus või loas esitatud tingimusena.

Käesoleva direktiivi alusel väljastatud kirjalik nõusolek ja kui see on kohaldatav, artikli 19 kohaselt väljastatud otsus ning määruse (EÜ) nr 1829/2003 artiklite 7 ja 19 alusel vastuvõetud lubamisotsus väljastatakse taotluse kohandatud geograafilise kohaldamisala alusel, millega taotleja on sõnaselgelt või vaikimisi nõustunud.

Käesoleva direktiivi alusel väljastatud kirjalik nõusolek ja vajaduse korral artikli 19 kohaselt väljastatud otsus ning määruse (EÜ) nr 1829/2003 artiklite 7 ja 19 alusel vastuvõetud lubamisotsus väljastatakse taotluse kohaldamisala alusel.

Muudatusettepanek  37

Nõukogu seisukoht

Artikkel 1

Direktiiv 2001/18/EÜ

Artikkel 26b – lõige 3

 

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

3. Kui loa taotleja ei nõustu oma taotluse geograafilise kohaldamisala kohandamisega vastavalt liikmesriigi poolt käesoleva artikli lõike 1 kohaselt esitatud nõudele, võib kõnealune liikmesriik võtta vastu meetmeid, mis piiravad või keelavad kogu tema territooriumil või selle osal varem käesoleva direktiivi C osa või määruse (EÜ) nr 1829/2003 alusel lubatud GMO kasvatamist, tingimusel et niisugused meetmed on vastavuses liidu õigusega, põhjendatud, proportsionaalsed ja mittediskrimineerivad ning on lisaks tingitud mõjuvatest põhjustest, mis on seotud näiteks järgmisega:

3. Ilma et see mõjutaks lõike 1 kohaldamist, võib liikmesriik pärast riskihindamist, mille ta viib läbi käesoleva direktiivi või määruse (EÜ) nr 1829/2003 kohaselt ja riskijuhina tegutsedes, võtta vastu meetmeid, mis piiravad või keelavad kogu tema territooriumil või selle osal varem käesoleva direktiivi C osa või määruse (EÜ) nr 1829/2003 alusel lubatud GMO või kultuuri või iseloomuliku tunnuse alusel kindlaks määratud GMO rühmade või kõikide GMOde kasvatamist, tingimusel et niisugused meetmed on vastavuses liidu õigusega, põhjendatud, proportsionaalsed ja mittediskrimineerivad ning on lisaks tingitud põhjustest, mis on seotud näiteks järgmisega:

a) keskkonnapoliitika eesmärgid, mis erinevad käesoleva direktiivi ja määruse (EÜ) nr 1829/2003 alusel hinnatavatest elementidest;

a) keskkonnapoliitika eesmärgid, mis on seotud GMOde tahtlikust keskkonda viimisest või turule laskmisest tuleneda võiva mõjuga ja mis lisanduvad mõjudele, mida uuriti konkreetselt käesoleva direktiivi ja määruse (EÜ) nr 1829/2003 alusel läbiviidud teadusliku riskihindamise käigus;

b) asulaplaneerimine;

b) asulaplaneerimine;

c) maakasutus;

c) maakasutus;

d) sotsiaal-majanduslik mõju;

d) sotsiaal-majanduslik mõju;

e) GMO-sisalduse vältimine teistes toodetes, ilma et see mõjutaks artiklit 26a;

e) GMO-sisalduse vältimine teistes toodetes;

f) põllumajanduspoliitika eesmärgid;

f) põllumajanduspoliitika eesmärgid;

g) avalik kord

g) avalik kord.

Kõnealused põhjused võivad olla esitatud eraldi või koos (välja arvatud punktis g esitatud põhjus, mida ei saa esitada eraldi), olenevalt selle liikmesriigi, piirkonna või ala konkreetsest olukorrast, kus nimetatud meetmeid hakatakse kohaldama, kuid need ei tohi olla mingil juhul vastuolus käesoleva direktiivi või määruse (EÜ) nr 1829/2003 kohaselt teostatud keskkonnariski hindamisega.

Kõnealused põhjused võivad olla esitatud eraldi või koos (välja arvatud punktis g esitatud põhjus, mida ei saa esitada eraldi), olenevalt selle liikmesriigi, piirkonna või ala konkreetsest olukorrast, kus nimetatud meetmeid hakatakse kohaldama, kuid need ei tohi olla mingil juhul vastuolus käesoleva direktiivi või määruse (EÜ) nr 1829/2003 kohaselt teostatud keskkonnariski hindamisega.

Muudatusettepanek  38

Nõukogu seisukoht

Artikkel 1

Direktiiv 2001/18/EÜ

Artikkel 26b – lõige 4 – lõik 1

 

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

4. Liikmesriik, kes kavatseb vastu võtta käesoleva artikli lõike 3 kohased meetmed, peab esmalt esitama komisjonile kõnealuste meetmete kava ja vastavad põhjused. Need võib esitada enne, kui käesoleva direktiivi C osa või määruse (EÜ) nr 1829/2003 kohane loa andmise menetlus on lõpule viidud. 75 päeva jooksul alates meetmete kava esitamise kuupäevast:

4. Liikmesriik, kes kavatseb vastu võtta käesoleva artikli lõike 3 kohased meetmed, peab esmalt esitama komisjonile kõnealuste meetmete kava ja vastavad põhjused. Need võib esitada enne, kui käesoleva direktiivi C osa või määruse (EÜ) nr 1829/2003 kohane loa andmise menetlus on lõpule viidud. 75 päeva jooksul alates meetmete kava esitamise kuupäevast:

a) hoidub asjaomane liikmesriik kõnealuseid meetmeid vastu võtmast ja rakendamast ning

a) hoidub asjaomane liikmesriik kõnealuseid meetmeid vastu võtmast ja rakendamast

 

a a) hoidub loa taotleja selle GMO sordi turuleviimisega seotud tegevusest;

 

a b) hoiduvad põllumajandustootjad selle GMO sordi kasvatamisest ning

b) võib komisjon teha märkusi, mida ta peab asjakohasteks.

b) võib komisjon teha märkusi, mida ta peab asjakohasteks.

 

Kui luba antakse 75-päevase ajavahemiku jooksul, loetakse see ajutiselt peatatuks kuni nimetatud perioodi lõpuni.

Muudatusettepanek  39

Nõukogu seisukoht

Artikkel 1

Direktiiv 2001/18/EÜ

Artikkel 26b – lõige 4 – lõik 2

 

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

 

Erandina lõike 4 esimese lõigu punktist a saab siseriiklikke meetmeid kehtestada ajutiselt juhul, kui 75-päevane ajavahemik kattub vastava GMO külviperioodiga.

Esimeses lõigus nimetatud 75-päevase ajavahemiku möödumisel ja mitte hiljem kui kaks aastat pärast nõusoleku/loa andmise kuupäeva võib asjaomane liikmesriik võtta meetmed vastu kas algselt kavandatud või komisjonilt saadud märkuste arvessevõtmiseks muudetud kujul. Kõnealused meetmed esitatakse viivitamata komisjonile, teistele liikmesriikidele ja loa taotlejale.

Esimeses lõigus nimetatud 75-päevase ajavahemiku möödumisel võib asjaomane liikmesriik kogu nõusoleku/loa kehtivusaja jooksul ja alates liidu loa jõustumise kuupäevast võtta meetmed vastu kas algselt kavandatud või komisjonilt saadud mittesiduvate märkuste arvessevõtmiseks muudetud kujul. Kõnealused meetmed esitatakse viivitamata komisjonile, teistele liikmesriikidele ja loa omanikule.

Muudatusettepanek  40

Nõukogu seisukoht

Artikkel 1

Direktiiv 2001/18/EÜ

Artikkel 26b – lõige 4 – lõik 2 a (uus)

 

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

 

Liikmesriigid teevad kõik sellised meetmed kõigile asjaomastele tootjatele, sealhulgas taimekasvatajatele, avalikult teatavaks vähemalt kuus kuud enne kasvuperioodi algust. Juhul kui asjaomase GMO kasvatamiseks on luba antud vähem kui kuus kuud enne kasvuperioodi algust, teevad liikmesriigid need meetmed avalikult teatavaks vahetult pärast meetmete vastuvõtmist.

Muudatusettepanek  41

Nõukogu seisukoht

Artikkel 1

Direktiiv 2001/18/EÜ

Artikkel 26b – lõige 5

 

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

5. Kui liikmesriik leiab pärast GMO lubamist käesoleva direktiivi või määruse (EÜ) nr 1829/2003 alusel, et uute objektiivsete asjaolude ilmnemine õigustab nõusoleku/loa geograafilise kohaldamisala kohandamist, võib ta kõige varem kaks aastat pärast nõusoleku/loa andmist mutatis mutandis kohaldada lõigete 1–4 kohast menetlust, tingimusel et võetavad meetmed ei mõjuta selliste lubatud GMO seemnete ja taimede paljundusmaterjali kasvatamist, mis on enne nimetatud meetmete vastuvõtmist õiguspäraselt maha pandud.

välja jäetud

Muudatusettepanek  42

Nõukogu seisukoht

Artikkel 1

Direktiiv 2001/18/EÜ

Artikkel 26b – lõige 5 a (uus)

 

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

 

5 a. Liikmesriik, kellel on kavas võtta lõike 3 kohaseid meetmeid, tagab, et põllumajandustootjatel, kes asjaomaseid kultuure õiguspäraselt kasvatasid, oleks käimasoleva viljelushooaja lõpetamiseks piisavalt aega.

 

Kulud ja tasuvusanalüüsi teostamine jagatakse vastutava liikmesriigi ja põllumajandustootjate vahel.

Muudatusettepanek  43

Nõukogu seisukoht

Artikkel 1

Direktiiv 2001/18/EÜ

Artikkel 26b – lõige 7 – sissejuhatav osa

 

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

7. GMO-le antud nõusoleku/loa geograafilise kohaldamisala kohandamiseks lõigete 5 ja 6 alusel ning tingimusel, et nõusoleku/loa omanik nõustub lõike 5 kohaselt sõnaselgelt või vaikimisi liikmesriigi nõudega,

7. GMO-le antud nõusoleku/loa geograafilise kohaldamisala kohandamiseks lõike 6 alusel

Muudatusettepanek  44

Nõukogu seisukoht

Artikkel 1

Direktiiv 2001/18/EÜ

Artikkel 26b a (uus)

 

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

 

„Artikkel 26b a

 

Vastutusnõuded ja finantstagatised

 

Liikmesriigid kehtestavad GMOsid käsitlevates siseriiklikes õigusnormides üldise kohustusliku finantsvastutuse ja -tagatiste süsteemi, mida kohaldatakse kõigi ettevõtjate suhtes ja millega tagatakse, et saastaja maksab tahtmatu mõju või kahju eest, mida GMOde tahtlik keskkonda viimine või turule laskmine võib põhjustada.”

Muudatusettepanek  45

Nõukogu seisukoht

Artikkel 1

Direktiiv 2001/18/EÜ

Artikkel 26c – lõige 2

 

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

2. Kui loa taotluse kohta ei ole veel otsust tehtud ja taotleja on asjaomasest nõudest teavitamisele järgneva 30 päeva jooksul kõnealuse nõudega sõnaselgelt või vaikimisi nõustunud, kohandatakse vastavalt taotluse geograafilist kohaldamisala. Käesoleva direktiivi alusel väljastatud kirjalik nõusolek ja kohaldatavuse korral artikli 19 kohaselt väljastatud otsus ning määruse (EÜ) nr 1829/2003 artiklite 7 ja 19 alusel vastuvõetud lubamisotsus väljastatakse taotluse kohandatud geograafilise kohaldamisala alusel, millega taotleja on sõnaselgelt või vaikimisi nõustunud.

2. Kui loa taotluse kohta ei ole veel otsust tehtud ja komisjon on heaks kiitnud liikmesriigi taotluse geograafilise kohaldamisala kohandamise kohta ja sellest loa taotlejat nõuetekohaselt teavitanud, teostatakse kohandamine enne käesoleva direktiivi alusel väljastatud kirjaliku nõusoleku jõustumist.

Muudatusettepanek  46

Nõukogu seisukoht

Artikkel 1

Direktiiv 2001/18/EÜ

Artikkel 26c – lõige 3

 

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

3. Kui luba on juba antud ja loa omanik on käesoleva artikli lõikes 1 osutatud nõudest teavitamisele järgneva 30 päeva jooksul nõudega sõnaselgelt või vaikimisi nõustunud, kehtib luba loa omaniku nõusoleku pälvinud kujul. Käesoleva direktiivi kohase kirjaliku nõusoleku puhul muudab pädev asutus vastavalt nõusoleku geograafilist kohaldamisala, millega loa omanik on sõnaselgelt või vaikimisi nõustunud, ning teavitab komisjon, liikmesriike ja loa omanikku pärast nõusoleku kohaldamisala muutmist. Määruse (EÜ) nr 1829/2003 kohase loa puhul muudab komisjon vastavalt lubamisotsust, kohaldamata nimetatud määruse artikli 35 lõikes 2 sätestatud menetlust. Komisjon teavitab sellest liikmesriike ja loa omanikku.

3. Kui luba on juba antud ja loa omanik on käesoleva artikli lõikes 1 osutatud nõudest teavitamisele järgneva 30 päeva jooksul nõudega sõnaselgelt või vaikimisi nõustunud, kehtib luba loa omaniku nõusoleku pälvinud kujul. Käesoleva direktiivi kohase kirjaliku nõusoleku puhul muudab pädev asutus vastavalt nõusoleku geograafilist kohaldamisala, millega loa omanik on sõnaselgelt või vaikimisi nõustunud, ning teavitab komisjoni, liikmesriike ja loa omanikku pärast nõusoleku kohaldamisala muutmist. Määruse (EÜ) nr 1829/2003 kohase loa puhul muudab komisjon vastavalt lubamisotsust, kohaldamata nimetatud määruse artikli 35 lõikes 2 sätestatud menetlust. Komisjon teavitab sellest liikmesriike ja loa omanikku. Ühtlasi avalikustab komisjon sellise kokkuleppe.

Muudatusettepanek  47

Nõukogu seisukoht

Artikkel 1

Direktiiv 2001/18/EÜ

Artikkel 26c – lõige 4

 

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

4. Kui loa taotleja või asjakohasel juhul loa omanik sellise nõudega ei nõustu, kohaldatakse mutatis mutandis artikli 26b lõikeid 3–9.

välja jäetud

Muudatusettepanek  48

Nõukogu seisukoht

Artikkel 2

 

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

Hiljemalt neli aastat pärast …+ esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande selle kohta, kuidas liikmesriigid on käesoleva direktiivi võimalusi kasutanud, sealhulgas selle kohta, kui tõhusad on sätted, mis võimaldavad liikmesriikidel piirata või keelata GMOde kasvatamist kogu oma territooriumil või selle osal, ja siseturu tõrgeteta toimimist. Kõnealusele aruandele võib lisada seadusandlikud ettepanekud, mida komisjon peab asjakohasteks.

Hiljemalt neli aastat pärast …+ esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande selle kohta, kuidas liikmesriigid on käesoleva direktiivi võimalusi kasutanud, sealhulgas selle kohta, kui tõhusad on sätted, mis võimaldavad liikmesriikidel piirata või keelata GMOde kasvatamist kogu oma territooriumil või selle osal, ja siseturu tõrgeteta toimimist. Kõnealusele aruandele võib lisada seadusandlikud ettepanekud, mida komisjon peab asjakohasteks.

Komisjon annab samuti aru selle kohta, kuidas on edenenud ameti 2010. aasta tugevdatud suunistele (geneetiliselt muundatud taimede keskkonnariski hindamise kohta) normatiivse staatuse andmine.

 

________________

__________________

+ Väljaannete talitus: palun sisestada käesoleva direktiivi jõustumise kuupäev.

+ Väljaannete talitus: palun sisestada käesoleva direktiivi jõustumise kuupäev.

Muudatusettepanek  49

Nõukogu seisukoht

Artikkel 2 a (uus)

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

 

Artikkel 2 a

 

Hiljemalt …+ võtab komisjon vastu rakendusmääruse GMOde keskkonnaohu hindamise kohta, tuginedes EFSA 2010. aasta suunistele (geneetiliselt muundatud taimede keskkonnariski hindamise kohta) ja tugevdades neid nõukogu 2008. aasta järelduste alusel.

 

___________________

 

+ Väljaannete talitus: palun sisestada kuupäev: üks aasta pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva.

Muudatusettepanek  50

Nõukogu seisukoht

Artikkel 2 b (uus)

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

 

Artikkel 2 b

 

Ülevõtmine

 

1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt …+. Liikmesriigid teatavad nendest viivitamata komisjonile.

 

Kui liikmesriigid need meetmed vastu võtavad, lisavad nad nendesse meetmetesse või nende meetmete ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Nimetatud viitamise meetodid näevad ette liikmesriigid.

 

2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastu võetud põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.

 

__________________

 

+ Väljaannete talitus: palun sisestada kuupäev: 12 kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva.

Muudatusettepanek  51

Nõukogu seisukoht

Artikkel 2 c (uus)

Määrus (EÜ) nr 1829/2003

Artikkel 7 – lõige 3 ja artikkel 19 – lõige 3

 

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

 

Artikkel 2 c

 

Määrust (EÜ) nr 1829/2003 muudetakse järgmiselt:

 

Artikli 7 lõikes 3 ja artikli 19 lõikes 3 asendatakse viide artikli 35 lõikele 2 viitega artikli 35 lõikele 3.

(1)

ELT C 54, 19.2.2011, lk 51.

(2)

ELT C 104, 2.4.2011, lk 62.

(3)

ELT C 033 E, 5.2.2013, lk 350.


SELETUSKIRI

I. Taustteave

Selle aasta 23. juulil võtsid 28 keskkonnaministrit vastu nõukogu seisukoha GMOde kasvatamise piiramise või keelamise kohta oma riigi territooriumil.

Tegelikult tähendab see geneetiliselt muundatud organismide tahtlikku keskkonda viimist käsitleva direktiivi 2001/18/EÜ muutmist uue artikli lisamisega, millega laiendatakse liikmesriikide õigusi põhjendada õiguslikult GMOde kasvatamise keelamist riigis või piirkonnas. Ühtlasi kohaldatakse seda muudatust selliste GMOde kasvatamisele, mis on lubatud määrusega 1829/2003/EÜ GMOsid sisaldava või neist toodetud toiduainete ja loomasööda kohta.

Nende kahe õigusaktiga kehtestatakse range õigusraamistik, mille kohaselt võib GMOsid turule lasta alles pärast loa saamist inimeste ja loomade tervisele ja keskkonnale avaldatavate riskide teadusliku hindamise alusel.

Olgu täpsustatud, et kõnesolev tekst puudutab ainult GMOde kasvatamist avamaal saagikoristuse või teadustöö eesmärgil. Seega ei käsitleta õigusaktis põhiliselt loomasöödaks mõeldud GMOde importi.

Liikmesriigid jõudsid kompromissile kolm aastat pärast Euroopa Parlamendis 5. juulil 2011. aastal toimunud esimese lugemise hääletust.

Ehkki küsimuse arutamisel seisakust väljumisega on kõik pooled rahul, on sellega seotud endiselt järgmised tundlikud küsimused.

1. ELis levib üha enam üldsuse vastasseis GMOdele ja eriti nende kasutamisele inimtoidus. Olgu öeldud, et 2010. aasta detsembris avaldatud Eurobaromeetri toiduaineid käsitleva eriuuringu nr 354 kohaselt on vaid 21% ELi elanikest nõus väitega, et „GMOde toiduks kasutamine on tulevaste põlvkondade jaoks ohutu” ja 58% ei nõustu sellega.

Uuringu kordamine oleks igati tervitatav. Suure tõenäosusega näitaks see, et suurem osa elanikke on endiselt vastu GMOde kasvatamisele Euroopas.

2. 2014. aasta veebruaris leidis laialdast meediakajastust 28 liikmesriigist 19 riigi valitsuse vastuseis geneetiliselt muundatud maisile TC1507. Üksnes viis liikmesriiki (Hispaania, Ühendkuningriik, Eesti, Soome ja Rootsi) andsid poolthääle nimetatud uue GMO sordi lubamisele, jättes lõpliku otsuse tegemise Euroopa Komisjonile, kes ei ole seda veel teinud.

3. Liidu tsentraliseeritud loaandmissüsteemi on kogunenud hulk lahendamata taotlusi. Lisaks maisi TC 1507 loa taotlusele on kuus muud GMO loaandmismenetlust (viis seoses maisiga, üks sojaga) pooleli, ehkki need on saanud Euroopa Toiduohutusametilt soodsa arvamuse. Komisjon aga viivitab hääletusele panemisega paljude liikmesriikide tugeva vastuseisu tõttu.

4. Sellist olukorda arvesse võttes tegi Euroopa Komisjoni uus president Jean-Claude Juncker komisjoni poliitikasuuniseid käsitlevas kõnes 15. juulil 2014. aastal Euroopa Parlamendi ees teatavaks järgmist: „Samuti kavatsen vaadata läbi õigusaktid, mis käsitlevad geneetiliselt muundatud organismide lubamist. Ma ei pea õigeks, et kehtivate normide kohaselt on komisjonil õiguslik kohustus anda luba uute organismide impordiks ja töötlemiseks, ehkki selge enamus liikmesriikidest on selle vastu.”

Neid sõnu kinnitab ka uuele tervishoiu ja toiduohutuse volinikule saadetud ülesannete kirjelduses esitatud nõudmine vaadata ametiaja esimese kuue kuu jooksul läbi GMOde suhtes kehtiv otsuste tegemise kord.

Seda uut poliitilist olukorda peab raportöör soovituse projekti koostamisel arvesse võtma.

Raportöör jagab Euroopa Parlamendi, enamiku liikmesriikide ja Euroopa Komisjoni uue presidendi ootust võtta arutusele GMOde küsimus, mis on kõigi osalejate meelehärmiks bürokraatiasse takerdunud.

II. Nõukogu ühise seisukoha eesmärgid ja piirangud

Tasub meeles pidada, et õigusraamistiku muutmise peamine eesmärk on tagada suurem vabadus ja õiguskindlus liikmesriikidele, kes soovivad osal või kogu oma territooriumil keelata ELis lubatud GMOde kasvatamise. Seda käsitletakse nõukogu viiendas põhjenduses.

Nõukogu on võtnud vastu teatavad parlamendi muudatusettepanekud, kuid ta on ühtlasi kasutusele võtnud korra, millega kehtestatakse liikmesriikide asutustele uued kohustused.

Liikmesriigil tuleb esmalt esitada (uue artikli 26b lõiked 1 ja 2) ELis GMOsid turustada soovivale ettevõtjale selge nõue (I etapp), et luba ei hõlmaks selle liikmesriigi territooriumi.

Alles siis, kui I etapp ebaõnnestub ja ettevõtja lükkab esitatud nõude tagasi, kohaldatakse ühtset menetlust (II etapp) (uue artikli 26b lõige 3), mille käigus esitatakse õiguslikud põhjendused, mille alusel liikmesriik soovib keelustada GMO kasvatamise.

Seega on tegemist kahe järjestikulise etapiga, millest teine tuleneb esimesest, selle asemel, et kohaldada komisjoni esialgses ettepanekus sätestatud korda, mida parlament muutis ja mis peaks jääma 2001. aasta direktiivi muutmise keskseks osaks.

Kahjuks tundub, et nõukogu versioonis, mis on vastuolus Euroopa Parlamendis 5. juulil 2011. aastal hääletatud kavatsusega, muutub peamine küsimus teisejärguliseks.

Seepärast esitas raportöör artikli 26b lõike 3 kohta muudatusettepaneku 24, mis on oluline selleks, et liikmesriikidele oleks I etapi kasutamine vabatahtlik.

Liikmesriigi õiguste teine piirang on seotud GMO kasvatamise keelamise menetluse alustamise range tähtajaga: liikmesriigil jääb liidu tasandi loa andmise järel nüüd vaid kaks aastat aega tegutsemiseks.

Raportöörile jääb selline piirang arusaamatuks ja ta on seisukohal, et 10aastane tähtaeg ehk loa ametlik kehtivusaeg oleks asjakohane. See on ka artikli 26b lõike 4 kohta esitatud muudatusettepaneku 25 eesmärk.

Sellest tulenevalt ei ole artikli 26b lõikes 5 sätestatud kompensatsioonimenetlus enam vajalik, mistõttu jäetakse see muudatusettepanekuga 26 välja.

Lisaks on raportöör seisukohal, et GMOde kasvatamise keelamiseks arvestatavate põhjuste avatud loetelu ilma konkreetsete näideteta nõrgendab õigusraamistikku. Seepärast esitatakse muudatusettepanekuga 24 tekst, mis on sarnane esimesel lugemisel absoluutse häälteenamusega vastuvõetud tekstiga, kuid erineb selle poolest, et põhjendusi on viit liiki:

•   keskkonnakriteeriumid lisaks Euroopa Toiduohutusameti poolt ELi tasandil kindlaks määratud põhjendustele; need puudutavad GMOde kasutamise kohalikke või süsteemseid aspekte konkreetsetes põllumajandustingimustes;

•   asulaplaneerimisega seotud kriteeriumid;

•   maakasutusega seotud kriteeriumid;

•   sotsiaal-majanduslikud kriteeriumid, näiteks tava- või mahepõllumajandustootjatele saastusest tekitatud suured kulud;

•   põllumajanduspoliitika eesmärkidega seotud kriteeriumid.

Põhjenduste loetelu tagab liikmesriikidele vajaliku paindlikkuse asjakohaste meetmete võtmiseks, ilma et sellega muudetaks või mõjutataks praegust riskide hindamise korda liidu tasandil.

III. Muud raportööri esitatud muudatusettepanekud

Euroopa Parlament võttis esimesel lugemisel vastuvõetud muudetud ettepanekuga vastu 28 muudatusettepanekut, milles suurem osa ei tekitanud vaidlusi või said absoluutse häälteenamuse. Raportöör esitas kokku 33 muudatusettepanekut, millest peamised võeti vastu esimesel lugemisel, kuid nõukogu ühises seisukohas need puuduvad.

Tuleb astuda järgmised sammud.

–   Euroopa Parlamendi valitud keskkonnaalane õiguslik alus (muudatusettepanek 1) on vaja uuesti kinnitada. Uue õigusakti eesmärk on muuta mitte ainult direktiivi 2001/18/EÜ, vaid ka määrust (EÜ) nr 1829/2003, sest ettevõtja loataotlus puudutab nii viljelust, toiduaineid kui ka loomasööta. Kui 2001. aasta direktiivi jaoks valitud õiguslik alus on seotud siseturuga, siis 2003. aasta määruse jaoks valisid seadusandjad juba kolm õiguslikku alust, mis seondusid põllumajanduse, siseturu ja tervishoiuga.

Teksti oluline eesmärk on ka anda liikmesriikidele rohkem paindlikkust GMOde kasvatamise keelustamiseks oma territooriumil mitmetel, sealhulgas keskkonnaalastel põhjustel (näiteks bioloogilise mitmekesisuse, looduslike elupaikade ja ökosüsteemide kaitse).

–   Riskihindamise meetodeid tuleb parandada. Muudatusettepaneku 3 eesmärk on tagada 4. detsembril 2008. aastal toimunud keskkonna nõukogu järelduste rakendamine. Järeldustes kutsuti kasutama põhjalikke ja tõhusaid riskihindamise meetodeid, sest seni ei olnud piisavalt arvesse võetud GMOde kasvatamise pikaajalist mõju.

Raportöör märgib rahuloluga, et nõukogu käsitleb oma tekstis seda teemat. Nõukogu teksti tuleb siiski parandada. Seda eesmärki teenib muudatusettepanek 33, millega tahetakse muuta siduvaks Euroopa Toiduohutusameti suunised.

–   Tuleb määratleda kohustuslikud kaitsemeetmed kultuuride samaaegsel viljelemisel.

Sel eesmärgil tehti 2011. aasta juuli täiskogu istungjärgul muudatus artiklis 26a, mille raportöör esitab uuesti muudatusettepanekuga 21.

Tähtis on lisada käesolevasse õigusakti kohustuslikud sätted, millega nõutakse liikmesriikidelt katisemeetmeid kultuuride samaaegsel viljelemisel ja igasuguse piiriülese leviku ärahoidmist – nõue, mida enamik Euroopa põllumajandustootjaid kindlalt toetavad.

Esitatud on ka muudatused, mille eesmärk on tagada GMOde kasvatamise piiramise või keelamise menetluse läbipaistvus ja selletaoliste oluliste otsuste avalikustamine.


MENETLUS

Pealkiri

Liikmesriikide võimalus piirata või keelata oma territooriumil GMOde kasvatamist

Viited

10972/3/2014 – C8-0145/2014 – 2010/0208(COD)

EP 1. lugemise kuupäev – P-number

5.7.2011                     T7-0314/2011

Komisjoni ettepanek

COM(2010)0375 – C7-0178/2010

Nõukogu esimese lugemise seisukoha kättesaamisest istungil teada andmise kuupäev

18.9.2014

Vastutav komisjon

       istungil teada andmise kuupäev

ENVI

18.9.2014

 

 

 

Raportöörid

       nimetamise kuupäev

Frédérique Ries

17.7.2014

 

 

 

Arutamine parlamendikomisjonis

3.9.2014

13.10.2014

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

11.11.2014

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

53

11

2

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Marco Affronte, Pilar Ayuso, Zoltán Balczó, Catherine Bearder, Ivo Belet, Biljana Borzan, Lynn Boylan, Nessa Childers, Alberto Cirio, Mireille D’Ornano, Miriam Dalli, Seb Dance, Jørn Dohrmann, Stefan Eck, Eleonora Evi, José Inácio Faria, Karl-Heinz Florenz, Ashley Fox, Francesc Gambús, Iratxe García Pérez, Jens Gieseke, Julie Girling, Sylvie Goddyn, Matthias Groote, Jytte Guteland, György Hölvényi, Anneli Jäätteenmäki, Jean-François Jalkh, Benedek Jávor, Josu Juaristi Abaunz, Karin Kadenbach, Kateřina Konečná, Giovanni La Via, Norbert Lins, Valentinas Mazuronis, Susanne Melior, Massimo Paolucci, Gilles Pargneaux, Piernicola Pedicini, Bolesław G. Piecha, Pavel Poc, Frédérique Ries, Michèle Rivasi, Teresa Rodriguez-Rubio, Annie Schreijer-Pierik, Davor Škrlec, Renate Sommer, Dubravka Šuica, Tibor Szanyi, Nils Torvalds

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Paul Brannen, Nicola Caputo, Caterina Chinnici, Mark Demesmaeker, Herbert Dorfmann, Ismail Ertug, Martin Häusling, Elisabeth Köstinger, József Nagy, James Nicholson, Marit Paulsen, Marijana Petir, Sirpa Pietikäinen, Christel Schaldemose, Bart Staes

Esitamise kuupäev

19.11.2014

Õigusalane teave