Menetlus : 2014/2183(BUD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0063/2014

Esitatud tekstid :

A8-0063/2014

Arutelud :

Hääletused :

PV 16/12/2014 - 5.10
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2014)0082

RAPORT     
PDF 219kWORD 96k
11.12.2014
PE 541.646v02-00 A8-0063/2014

mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise kohta kooskõlas Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe (eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta) punktiga 13 (taotlus EGF/2014/013 EL/Odyssefs Fokas, Kreeka)

(COM(2014)0702 – C8‑0245/2014 – 2014/2183(BUD))

Eelarvekomisjon

Raportöör: Monika Vana

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK,
 LISA: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS
 SELETUSKIRI
 LISA: TÖÖHÕIVE- JA SOTSIAALKOMISJONI KIRI
 LISA: REGIONAALARENGUKOMISJONI KIRI
 PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK,

mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise kohta kooskõlas Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe (eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta) punktiga 13 (taotlus EGF/2014/013 EL/Odyssefs Fokas, Kreeka)

(COM(2014)0702 – C8‑0245/2014 – 2014/2183(BUD))

Euroopa Parlament,

–       võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2014)0702 – C8‑0245/2014),

–       võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1309/2013, mis käsitleb Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (2014–2020) ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1927/2006(1) (edaspidi „fondi määrus”),

–       võttes arvesse nõukogu 2. detsembri 2013. aasta määrust (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020(2), eriti selle artiklit 12,

–       võttes arvesse 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta(3) (edaspidi „2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevaheline kokkulepe”), eriti selle punkti 13,

–       võttes arvesse 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe punktis 13 ette nähtud kolmepoolset menetlust,

–       võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni kirja,

–       võttes arvesse regionaalarengukomisjoni kirja,

–       võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit (A8-0063/2014),

A.     arvestades, et liit on loonud maailmakaubanduses toimunud suurte struktuurimuutuste või ülemaailmse finants- ja majanduskriisi tagajärjel kannatavate töötajate täiendavaks toetamiseks ja nende tööturule tagasipöördumise hõlbustamiseks õigusnormid ja eelarvevahendid;

B.     arvestades, et koondatud töötajatele antav liidu rahaline abi peaks olema dünaamiline ning see tuleks teha kättesaadavaks võimalikult kiiresti ja tõhusalt vastavalt Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni ühisdeklaratsioonile, mis võeti vastu 17. juulil 2008. aastal toimunud lepituskohtumisel, ning Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (edaspidi „fond”) kasutuselevõtmise üle otsustamisel tuleks võtta nõuetekohaselt arvesse 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet;

C.     arvestades, et fondi määruse vastuvõtmine väljendab Euroopa Parlamendi ja nõukogu vahel saavutatud kokkulepet võtta uuesti kasutusele fondi kriisi korral kasutamise kriteerium, kehtestada liidu rahalise toetuse suuruseks 60 % kavandatud meetmete hinnangulisest maksumusest, tõhustada fondi kasutuselevõtmise taotluste läbivaatamist komisjonis ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt, lühendades selleks hindamis- ja heakskiitmisprotsessi, laiendada toetuskõlblike tegevuste ja toetusesaajate ringi füüsilisest isikust ettevõtjatele ja noortele ning rahastada ettevõtete loomise stiimuleid;

D.     arvestades, et Kreeka ametiasutused esitasid 29. juulil 2014. aastal taotluse EGF/2014/013 EL/Odyssefs Fokas seoses 551 töötaja koondamisega ettevõttest Odyssefs Fokas S.A., mis tegutses NACE Rev. 2 osa 47 (Jaekaubandus, v.a mootorsõidukid ja mootorrattad) alla kuuluvas majandussektoris;

E.     arvestades, et taotlus vastab fondi määruses sätestatud toetuskõlblikkuse kriteeriumidele;

1.      tunneb heameelt asjaolu üle, et Kreeka ametiasutused võtavad arvesse selle eelarvevahendi suurt kasu ning on seda juba mitmel korral kasutanud vahendina, mille abil võidelda finants- ja majanduskriisi kahjuliku mõju vastu;

2.      märgib, et Kreeka ametiasutused esitasid taotluse fondi määruse artikli 4 lõike 1 punkti a sekkumiskriteeriumi alusel, mille kohaselt on fondist toetuse saamise tingimuseks see, et vaatlusperioodiks oleva nelja kuu jooksul on mõne liikmesriigi ettevõttes koondatud või tegevuse lõpetanud vähemalt 500 töötajat või füüsilisest isikust ettevõtjat, kaasa arvatud töötajad, kes on koondatud, ja füüsilisest isikust ettevõtjad, kes on tegevuse lõpetanud nimetatud ettevõtte tarnijate või tootmisahela järgmise etapi tootjate juures;

3.      märgib, et Kreeka ametiasutused esitasid taotluse fondist rahalise toetuse saamiseks 29. juulil 2014. aastal ja komisjon tegi oma hinnangu teatavaks 11. novembril 2014. aastal; väljendab heameelt kiire hindamismenetluse üle, mis kestis vähem kui viis kuud;

4.      märgib, et Kreeka ametiasutuste väitel oli koondamistel peamiselt kaks põhjust: leibkondade kasutada olevate sissetulekute vähenemine maksukoormuse suurenemise, palkade vähenemise (nii era- kui ka avaliku sektori töötajatel) ja suureneva tööpuuduse tõttu, mille tagajärg oli ostujõu järsk langus, ning ettevõtetele ja eraisikutele antavate laenude järsk vähendamine rahaliste vahendite vähesuse tõttu Kreeka pankades;

5.      on nõus, et need tegurid on seotud ülemaailmse finants- ja majanduskriisiga, mida käsitletakse määruses (EÜ) nr 546/2009(4), ning et seetõttu on Kreekal õigus saada fondist rahalist toetust;

6.      märgib, et jaesektoriga seoses on praeguseks esitatud veel kolm fondist toetuse saamise taotlust (kaks neist Kreekast), milles on samuti põhjenduseks toodud ülemaailme finants- ja majanduskriis;

7.      märgib, et kõnealused koondamised muudavad veelgi tõsisemaks töötuse olukorra riigis, kus töötute arv aastatel 2008–2013 neljakordistus ning mis on töötuse määra poolest liikmesriikide seas esimesel ja maailmas viiendal kohal; peab eriti murettekitavaks olukorda Atika ja Kesk-Makedoonia piirkondades, kus on toimunud 90 % koondamistest ja kus töötuse määr on juba riigi 27,5 % suurusest keskmisest kõrgem;

8.      märgib, et lisaks vaatlusperioodil koondatud 551 töötajale koondati enne neljakuise vaatlusperioodi algust veel 49 töötajat, kes loetakse samuti kokku 600 rahastamise nõuetele vastava toetusesaaja hulka; märgib, et 89,17 % koondatud töötajatest, kes vastavad fondi rahastamise nõuetele, on naised;

9.      peab kiiduväärseks, et Kreeka ametiasutused osutavad fondist kaasrahastatavaid individuaalseid teenuseid lisaks ka kuni 500 mittetöötavale ja mitteõppivale noorele (NEET-noored), kes olid taotluse esitamise päeval alla 30-aastased, pidades silmas, et kõik punktis 8 osutatud koondamised toimusid NUTS 2. tasandi piirkondades Kesk-Makedoonias (Κεντρική Μακεδονία, EL12), Tessaalias (Θεσσαλία, EL14) ja Atikas (Aττική, EL30), mis on noorte tööhõive algatuse kohaselt rahastamiskõlblikud; märgib, et seega on toetusesaajaid kokku 1100;

10.    märgib, et Kreeka ametiasutused otsustasid osutada fondist kaasrahastatavaid individuaalseid teenuseid kuni 500-le alla 30 aasta vanusele mittetöötavale ja mitteõppivale noorele; märgib, et taotluse kohaselt kasutavad Kreeka ametiasutused muu hulgas Kreeka noortegarantii rakenduskavasse lisatud kriteeriumidega kooskõlastatud kriteeriume (st tõrjutuse ohus noored, leibkonna sissetulek, haridustase, töötuse kestus jne) ning võtavad arvesse ka osalemissoove; kutsub Kreeka ametiasutusi üles võtma arvesse sotsiaalseid kriteeriume ning tagama, et fondi toetusesaajate valimisel peetakse täielikult kinni diskrimineerimiskeelu ja võrdsete võimaluste põhimõtetest;

11.    peab kiiduväärseks, et Kreeka ametiasutused võtsid fondist rahastatavate meetmete sihtrühma kuuluvate NEET-noorte kindlaksmääramiseks kasutusele sotsiaalsed kriteeriumid, mille puhul võeti arvesse andmeid leibkonna sissetuleku kohta, haridustaset ja töötuse kestust; nõuab, et toetusesaajate valikul järgitaks täielikult mittediskrimineerimise põhimõtet, et anda võimalusi tööturult kõige kaugemale jäänud isikutele;

12.    kutsub Kreeka ametiasutusi üles esitama rahastatud meetmete ja tulemuste kohta üksikasjalikke andmeid, et jagada parimaid tavasid, eelkõige seoses NEET-noorte valimi ja neile pakutava toetusega;

13.    märgib, et kõnealuste fondist rahastatavate meetmete kogueelarve on 10 740 000 eurot, millest fondi rakendamise eelarve on 210 000 eurot ning EGFi toetus on 6 444 000 eurot, mis moodustab kogukuludest 60 %;

14.    märgib, et ettevalmistava tegevuse, halduse, teavitamise ja reklaami, kontrolli ning aruandlusega seotud toetus moodustab 1,96 % kogueelarvest; märgib lisaks, et peaaegu pool sellest toetusest on kavas kasutada teavitamise ja reklaami jaoks;

15.    väljendab heameelt asjaolu üle, et Kreeka ametiasutused otsustasid alustada töötajate kiireks abistamiseks individuaalsete teenuste pakkumist koondatud töötajatele juba 20. oktoobril 2014. aastal, st enne lõpliku otsuse saamist fondile toetuse saamiseks esildatud kooskõlastatud paketi kohta;

16.    märgib, et Kreeka ametiasutused on andnud teada, et individuaalsete teenuste kooskõlastatud paketi koostamisel konsulteeriti sihtrühma kuuluvate toetusesaajate esindajate (Fokase endised töötajad ja nende juriidilised esindajad) ning Kreeka eraettevõtjate liiduga;

17.    märgib, et pakutavate individuaalsete teenuste väljatöötamisel võeti arvesse NEET-noorte konkreetseid vajadusi ning pakett hõlmab järgmisi meetmeid: kutsenõustamine, koolitus, ümberõpe ja kutseõpe, ettevõtluse alustamise toetused, tööotsimistoetused, koolitustoetused ning liikuvustoetused;

18.    toonitab, kui olulised on individuaalsed teenused, mille eesmärk on aidata sihtrühma kuuluvatel toetusesaajatel tuvastada oma oskusi ja koostada realistlik karjäärikava oma huvide ja kvalifikatsioonide alusel;

19.    väljendab heameelt, et kavandatavate meetmete hulgas on seire, mis tagab osalejate jälgimise kuue kuu jooksul pärast meetmete rakendamise lõppu;

20.    märgib, et suurem osa taotletud vahenditest on mõeldud ettevõtluse alustamise (3 000 000 eurot) ja koolitusmeetmete (2 960 000 eurot) toetamiseks;

21.    märgib, et kuni 200-le valitud töötajale ning mittetöötavale ja mitteõppivale noorele eraldatakse toetusena oma ettevõtte loomiseks suurim võimalik summa 15 000 eurot; rõhutab, et selle meetme eesmärk on edendada ettevõtlust elujõuliste ettevõtlusalgatuste rahastamise kaudu, mille tulemusel peaks keskpikas perspektiivis tekkima juurde töökohti; märgib, et selle suurima võimaliku summa eraldamine sõltub konkreetsetest tingimustest ja toetatavate alustavate ettevõtete elujõulisusest;

22.    rõhutab, et aktiivsed tööturumeetmed loovad tõelist lisaväärtust, ning soovitab seega pakkuda aktiivseid tööturumeetmeid; märgib, et ligikaudu kolmandik kavandatud toetusest seisneb hüvitiste maksmises ja seega on tegemist passiivsete tööturumeetmetega;

23.    märgib, et käesoleva taotluse koolitusmeetmete kulu on võrreldaval tasemel Kreeka varasemate taotlustega; juhib tähelepanu asjaolule, et need kulud varieeruvad ka teiste liikmesriikide sarnastes taotlustes;

24.    palub, et Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) uue programmitöö perioodi kavandatavad meetmed täiendaksid EGFi kava ning aitaksid kaasa töötajate tööturule tagasipöördumisele tulevikku suunatud ja jätkusuutlikes majandussektorites; tuletab meelde, et kooskõlas fondi määruse artikliga 7 tuleks EGFist toetatavate individuaalsete teenuste kooskõlastatud paketi koostamisel lähtuda tööturu tulevastest väljavaadetest ja vajalikest oskustest ning see peaks kokku sobima üleminekuga ressursitõhusale majandusele;

25.    tunneb heameelt selle üle, et kavandatud meetmetele juurdepääsu võimaldamisel ja nende rakendamisel järgitakse võrdse kohtlemise ja mittediskrimineerimise põhimõtteid;

26.    kiidab käesolevale resolutsioonile lisatud otsuse heaks;

27.    teeb presidendile ülesandeks kirjutada koos nõukogu eesistujaga otsusele alla ja korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas;

28.    teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon koos selle lisaga nõukogule ja komisjonile.

(1)

ELT L 347, 20.12.2013, lk 855.

(2)

ELT L 347, 20.12.2013, lk 884.

(3)

ELT C 373, 20.12.2013, lk 1.

(4)

ELT L 167, 29.6.2009, lk 26.


LISA: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise kohta kooskõlas Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe (eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta) punktiga 13 (taotlus EGF/2014/013 EL/Odyssefs Fokas, Kreeka)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1309/2013, mis käsitleb Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (2014–2020) ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1927/2006(1), eriti selle artikli 15 lõiget 4,

võttes arvesse nõukogu 2. detsembri 2013. aasta määrust (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020(2), eriti selle artiklit 12,

võttes arvesse 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta(3), eriti selle punkti 13,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1) Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond (EGF) on asutatud selleks, et osutada abi töötajatele, kes on koondatud, ja füüsilisest isikust ettevõtjatele, kes on lõpetanud oma tegevuse maailma kaubanduses globaliseerumise tõttu toimunud oluliste struktuurimuutuste tagajärjel, määruses (EÜ) nr 546/2009(4) käsitletud ülemaailmse finants- ja majanduskriisi jätkumise tõttu või uue ülemaailmse finants- ja majanduskriisi tõttu, ning selleks, et aidata neil tööturule tagasi pöörduda.

(2)  Määruse (EL, Euratom) nr 1311/2013 artikli 12 kohaselt ei tohi EGF ületada iga-aastast maksimaalset summat, milleks on 150 miljonit eurot (2011. aasta hindades).

(3)  Kreeka esitas 29. juulil 2014. aastal taotluse fondi kasutuselevõtmiseks seoses Kreekas asuvas ettevõttes Odyssefs Fokas S.A. toimunud koondamistega ja saatis lisateavet, nagu on ette nähtud määruse (EL) nr 1309/2013 artikli 8 lõikega 3. Taotlus vastab fondi rahalise toetuse kindlaksmääramise nõuetele, mis on sätestatud määruse (EL) nr 1309/2013 artiklis 13.

(4)  Kooskõlas määruse (EL) nr 1309/2013 artikli 6 lõikega 2 on Kreeka teinud otsuse osutada EGFist kaasrahastatavaid individuaalseid teenuseid ka mittetöötavatele ja mitteõppivatele noortele (NEET-noored).

(5)  Seega tuleks võtta kasutusele fondi vahendid, et anda Kreeka esitatud taotluse põhjal rahalist toetust summas 6 444 000 eurot,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Liidu 2014. aasta üldeelarvest võetakse Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi raames kasutusele 6 444 000 eurot kulukohustuste ja maksete assigneeringutena.

Artikkel 2

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel                          Nõukogu nimel

president                                                       eesistuja

(1)

ELT L 347, 20.12.2013, lk 855.

(2)

ELT L 347, 20.12.2013, lk 884.

(3)

ELT C 373, 20.12.2013, lk 1.

(4)

ELT L 167, 29.6.2009, lk 26.


SELETUSKIRI

I. Taust

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond (edaspidi „fond”) asutati selleks, et osutada täiendavat abi töötajatele, kes kannatavad maailmakaubanduse suurte struktuurimuutuste tagajärgede tõttu.

Vastavalt määruse (EL, Euratom) nr 1311/2013 (millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020)(1) artikli 12 sätetele ning määruse (EL) nr 1309/2013(2) artiklile 15 ei tohi EGF ületada iga-aastast maksimaalset summat, milleks on 150 miljonit eurot (2011. aasta hindades). Asjakohane summa kantakse liidu üldeelarvesse varuna.

Menetluse kohaselt ning vastavalt Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe (eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta)(3) punktile 13 esitab komisjon fondi kasutuselevõtmiseks (taotlusele positiivse hinnangu andmise korral) eelarvepädevatele institutsioonidele fondi kasutuselevõtmise ettepaneku ning sellega koos vastava ümberpaigutamistaotluse. Arvamuste lahknemise korral algatatakse kolmepoolsed läbirääkimised.

II. Ettevõtte Odyssefs Fokas taotlus ja komisjoni ettepanek

Komisjon esitas 11. novembril 2014. aastal ettepaneku võtta vastu otsus fondi vahendite kasutuselevõtmise kohta Kreekas, et toetada nende töötajate tagasipöördumist tööturule, kes koondati NACE Rev. 2 osa 47 (Jaekaubandus, v.a mootorsõidukid ja mootorrattad) alla kuuluvas majandussektoris tegutsevast ettevõttest Odyssefs Fokas S.A. ülemaailmse finants- ja majanduskriisi tagajärjel.

Kõnealune taotlus on kahekümne esimene, mida 2014. aasta eelarve raames käsitletakse, ja see puudutab fondist Kreeka kasuks kokku 6 444 000 euro kasutuselevõtmist. Taotlus puudutab kokku 600 toetusesaajat ning 500 mittetöötavat ja mitteõppivat noort (NEET-noored). Taotlus saadeti komisjonile 29. juulil 2014. aastal ning selle kohta esitati täiendavat teavet 23. septembrini 2014. aastal. Komisjon otsustas kooskõlas fondi määruse kõikide kohaldatavate sätetega, et taotlus vastab fondist rahalise toetuse andmise tingimustele.

Kreeka ametiasutuste sõnul on Kreeka majandus kuuendat aastat järjest (2008–2013) sügavas languses. Kreeka statistikaameti ELSTAT andmetel on Kreeka SKP alates 2008. aastast vähenenud 25,7 protsendi võrra, avaliku sektori tarbimine 21 protsendi võrra ja erasektori tarbimine 32,3 protsendi võrra, töötuse määr on aga suurenenud 20,6 protsendi võrra. Kreeka leibkondade tarbimine on vähenenud finants- ja majanduskriisi algusest saadik ning arvandmed muutuvad iga aastaga järjest murettekitavamateks.

Kreeka ametiasutuste väitel oli koondamistel kaks peamist põhjust: 1) leibkondade kasutada olevate sissetulekute vähenemine maksukoormuse suurenemise, palkade vähenemise (nii era- kui ka avaliku sektori töötajatel) ja suureneva tööpuuduse tõttu, mille tagajärg oli ostujõu järsk langus, ning 2) ettevõtetele ja eraisikutele antavate laenude järsk vähendamine rahaliste vahendite vähesuse tõttu Kreeka pankades.

Kuna Kreeka leibkondade ostujõud vähenes, kui Kreeka majandus kohe majandus- ja finantskriisi algusest saadik langema hakkas, vähenes järsult ka nõudlus muude kui esmatarbekaupade järele ning ettevõtte Odyssefs Fokas käive vähenes samuti olukorrale vastavalt. Tarbimise vähenemisest tingitud käibe vähenemisele lisandus ka laenutingimuste karmistamine, mistõttu jooksid liiva ettevõtte Odyssefs Fokas püüded lahendusi leida. Novembris 2013 – 12 kuud pärast seda, kui ettevõte esitas võlausaldajate eest kaitse saamiseks taotluse, ning pärast mitut väljatõstmist – andis ettevõte sisse pankrotiavalduse, mille tagajärjel kõnealuse taotlusega hõlmatud töötajad koondatigi.

Koondatud töötajatele ja NEET-noortele osutatavad individuaalsed teenused moodustavad individuaalsete teenuste kooskõlastatud paketi ning hõlmavad järgmisi meetmeid: kutsenõustamine, koolitus, ümberõpe ja kutseõpe, ettevõtluse alustamise toetus, tööotsimistoetus ja koolitustoetus ning liikuvustoetus.

Komisjoni hinnangul on kirjeldatud meetmed aktiivsed tööturumeetmed, mis on fondi määruse artikli 7 kohaselt rahastamiskõlblikud. Need meetmed ei asenda passiivseid sotsiaalkaitsemeetmeid.

Kreeka ametiasutused on esitanud kõik järgmiste tingimustega seotud nõutavad tagatised:

–           kavandatud meetmetele juurdepääsu võimaldamisel ja nende rakendamisel järgitakse võrdse kohtlemise ja mittediskrimineerimise põhimõtteid;

–           riigi ja ELi õigusaktides sätestatud nõuded kollektiivse koondamise kohta on täidetud;

–           kavandatud meetmed ei saa rahalist toetust liidu muudest fondidest ega rahastamisvahenditest ning välistatud on topeltrahastamine;

–           kavandatud meetmed täiendavad struktuurifondidest rahastatavaid meetmeid;

–           EGFi rahaline toetus vastab liidu riigiabi menetlus- ja materiaalõiguse normidele.

Kreeka on komisjonile teada andnud, et rahalist toetust haldavad ja kontrollivad samad asutused, mis haldavad ja kontrollivad Euroopa Sotsiaalfondist rahastatavaid meetmeid Kreekas. Euroopa Sotsiaalfondi meetmete koordineerimis- ja järelevalveasutus (EYSEKT) tegutseb korraldusasutusena, EDEL (maksurevisjoni komitee) kontrolliasutusena ning makseasutuse eriteenistus sertifitseerimisasutusena.

III. Menetlus

Komisjon on esitanud fondi kasutuselevõtmiseks eelarvepädevatele institutsioonidele taotluse kokku 6 444 000 euro ümberpaigutamiseks Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi reservist (40 02 43) Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi eelarvereale (04 04 01).

See on seni kahekümne esimene ümberpaigutamisettepanek, mis on 2014. aasta jooksul eelarvepädevatele institutsioonidele fondi kasutuselevõtmiseks esitatud.

Arvamuste lahknemise korral algatatakse vastavalt fondi määruse artikli 15 lõikele 4 kolmepoolne menetlus.

Vastavalt sisekokkuleppele kaasatakse protsessi tööhõive- ja sotsiaalkomisjon, kes pakub konstruktiivset tuge ja aitab hinnata fondi kasutuselevõtmise taotlusi.

(1)

ELT L 347, 20.12.2013, lk 884.

(2)

ELT L 347, 30.12.2013, lk 855.

(3)

ELT C 373, 20.12.2013, lk 1.


LISA: TÖÖHÕIVE- JA SOTSIAALKOMISJONI KIRI

ZP/ch D(2014)56458

Jean Arthuis

Eelarvekomisjoni esimees

ASP 09G205

Teema: Arvamus Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise kohta juhtumi EGF/2014/013 EL/Odyssefs Fokas (Kreeka) puhul (COM(2014)702 final)

Austatud härra esimees

Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon ning selle Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi käsitlev töörühm arutasid fondi kasutuselevõtmist juhtumi EGF/2014/013 EL/Odyssefs Fokas puhul ja võtsid vastu järgmise arvamuse.

Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon ning fondi küsimustega tegelev töörühm toetavad fondi kasutuselevõtmist kõnealuse taotluse alusel. Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon esitab sellega seoses mõned märkused, kuid ei sea maksete tegemist kahtluse alla.

Tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni arvamus põhineb järgmistel kaalutlustel:

A)  arvestades, et käesolev taotlus põhineb määruse (EL) nr 1309/2013 (Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi määruse) artikli 4 lõike 1 punktil a ja on seotud 600 koondatud töötajaga, kes töötasid ettevõttes Odyssefs Fokas S.A, mis tegutses NACE Rev. 2 osa 47 alla kuuluvas majandussektoris (jaekaubandus, v.a mootorsõidukid ja mootorrattad), peamiselt Kesk-Makedoonia, Atika ja Thessaly piirkonnas; arvestades, et vaatlusperiood on 3. veebruar 2014 kuni 3. juuni 2014; arvestades, et peale selle puudutab taotlus 500 mittetöötavat ja mitteõppivat noort;

B)  arvestades, et Kreeka ametiasutuste sõnul on Kreeka majandus kuuendat aastat järjest (2008–2013) sügavas languses; Kreeka statistikaameti ELSTAT andmetel on Kreeka SKP alates 2008. aastast vähenenud 25,7 protsendipunkti, avaliku sektori tarbimine 21 protsendipunkti ja erasektori tarbimine 32,3 protsendipunkti, töötuse määr on aga suurenenud 20,6 protsendipunkti; arvestades, et SKP vähenemine on suurendanud Kreeka ja ELi vahelist erinevust SKPs elaniku kohta ning see on muutnud olematuks Kreekas ajavahemikus 1995–2007 majandusliku lähenemise suunas tehtud edusammud;

C)  arvestades, et Kreeka leibkondade tarbimine on vähenenud finants- ja majanduskriisi algusest saadik ning arvandmed on muutunud iga aastaga järjest murettekitavamateks;

D)  arvestades, et meetmete sihtrühmaks olevatest töötajatest on valdav enamus (89,17 %) naised ja 10,83 % mehed; arvestades, et valdav enamus töötajaid (84,83 %) on 30–54-aastased, 6,5 % 55–64-aastased ning 8,5 % 15­–24-aastased;

E)  arvestades, et Kreeka ametiasutuste väitel suurendavad Odyssefs Fokase koondamised veelgi valitsevat tööpuudust, mis on majandus- ja finantskriisi tõttu juba niigi suurenenud, ning olukord tundub olevat väga ebakindel;

F)  arvestades, et Kreeka on töötuse määra poolest ELi liikmesriikide seas esimesel ja maailmas viiendal kohal;

G)  arvestades, et suurem osa koondamisi (90 %) toimus Atika ja Kesk-Makedoonia piirkonnas ning umbes 10 % koondamisi Thessaly piirkonnas; arvestades, et 2013. aasta neljandas kvartalis ületas töötuse määr Atikas (28,2 %) ja Kesk-Makedoonias (30,3 %) riigi keskmist näitajat (27,5 %);

H)  arvestades, et Atika annab 43 % Kreeka SKPst; arvestades, et seetõttu avaldab ettevõtete sulgemine selles piirkonnas mõju kogu Kreeka majandusele.

Seetõttu palub tööhõive- ja sotsiaalkomisjon vastutaval eelarvekomisjonil lisada Kreeka taotlust käsitlevasse resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  nõustub komisjoniga, et määruse (EL) nr 1309/2013 artikli 4 lõike 1 punktis a sätestatud sekkumiskriteeriumid on täidetud ja seetõttu on Kreekal õigus saada nimetatud määruse alusel rahalist toetust;

2.  väljendab heameelt, et kavandatavate meetmete hulgas on seire, mis tagab osalejate jälgimise kuue kuu jooksul pärast meetmete rakendamise lõppu;

3.  märgib, et Kreeka ametiasutused otsustasid osutada fondist kaasrahastatavaid individuaalseid teenuseid kuni 500 mittetöötavale ja mitteõppivale alla 30-aastasele noorele; märgib, et taotluse kohaselt kasutavad Kreeka ametiasutused muu hulgas Kreeka noortegarantii rakenduskavasse lisatud kriteeriumidega kooskõlastatud kriteeriume (st tõrjutuse ohus noored, leibkonna sissetulek, haridustase, töötuse kestus jne) ning võtavad arvesse ka osalemissoove; kutsub Kreeka ametiasutusi üles võtma arvesse sotsiaalseid kriteeriume ning tagama, et fondi toetuse saajate valimisel peetaks täielikult kinni mittediskrimineerimise ja võrdsete võimaluste põhimõtetest;

4.  märgib, et suurem osa taotletavast rahast on mõeldud ettevõtete käivitamise toetamiseks (3 000 000 eurot) ja koolitusmeetmeteks (2 960 000 eurot);

5.  märgib, et kuni 200-le valitud töötajale ning mittetöötavale ja mitteõppivale noorele eraldatakse oma ettevõtte loomise toetuseks suurim võimalik summa 15 000 eurot; rõhutab, et selle meetme eesmärk on edendada elujõuliste ettevõtlusalgatuste rahastamise kaudu ettevõtlust, mille tulemusel peaks keskpikas perspektiivis tekkima juurde töökohti; märgib, et selle suurima võimaliku summa eraldamine sõltub konkreetsetest tingimustest ja toetatavate alustavate ettevõtete elujõulisusest;

6.  märgib, et käesoleva taotluse koolitusmeetmete kulu on võrreldaval tasemel Kreeka varasemate taotlustega; toonitab, et need kulud varieeruvad ka teiste liikmesriikide sarnastes taotlustes;

7.  märgib, et toetus ettevalmistavaks tegevuseks, halduseks, teavitamiseks ja reklaamiks, kontrolliks ja aruandluseks moodustab 1,96 % kogueelarvest; märgib lisaks, et peaaegu pool sellest eelarvest kavatsetakse kasutada teavitamiseks ja reklaamiks.

Lugupidamisega

Marita ULVSKOG,

esimehe kohusetäitja, esimene aseesimees


LISA: REGIONAALARENGUKOMISJONI KIRI

Jean ARTHUIS

Eelarvekomisjoni esimees

Euroopa Parlament

ASP 09 G 205

1047 Brüssel

Austatud hr Arthuis

Teema:            Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmine

Regionaalarengukomisjonile on esitatud arvamuse saamiseks kolm Euroopa Komisjoni ettepanekut Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (EGF) kasutuselevõtmise kohta. Minu arusaamise kohaselt on eelarvekomisjonil kavas võtta neid ettepanekuid puudutavad raportid vastu ühel oma järgmistest koosolekutest.

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondist (EGF) rahaliste toetuste maksmise eeskirjad on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrusega (EL) nr 1309/2013, mis käsitleb Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (2014–2020) ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1927/2006, ning Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahelise 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe (eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta) punktis 13.

         COM(2014)0630 on ettepanek eraldada EGFist 1 426 800 eurot aktiivsete tööturumeetmete rahastamiseks, et hõlbustada Soomes Rauma piirkonnas tegutsevast ettevõttest STX Finland Oy koondatud 634 töötaja tööturule tagasitoomist.

         COM(2014)0662 on ettepanek eraldada EGFist 918 000 eurot aktiivsete tööturumeetmete rahastamiseks, et hõlbustada Prantsusmaal tegutsevast ettevõttest GAD société anonyme simplifiée koondatud 760 töötaja tööturule tagasitoomist.

         COM(2014)0672 on ettepanek eraldada EGFist 1 890 000 eurot aktiivsete tööturumeetmete rahastamiseks, et hõlbustada Itaalias tegutsevast ettevõttest Whirlpool Europe S.r.l. ning tema viie tarnija ja tootmisahela järgmise etapi tootja juures koondatud 608 töötaja tööturule tagasitoomist.

–         COM(2014)0699 on ettepanek eraldada EGFist 1 259 610 eurot aktiivsete tööturumeetmete rahastamiseks, et hõlbustada Poolas tegutsevast ettevõttest Fiat Auto Poland ning tema 21 tarnija juures koondatud 1079 töötaja tööturule tagasitoomist.

–         COM(2014)0701 on ettepanek eraldada EGFist 25 937 813 eurot aktiivsete tööturumeetmete rahastamiseks, et hõlbustada Prantsusmaal tegutsevast ettevõttest Air France koondatud 5213 töötaja tööturule tagasitoomist.

–         COM(2014)0702 on ettepanek eraldada EGFist 6 444 000 eurot aktiivsete tööturumeetmete rahastamiseks, et hõlbustada Kreekas tegutsevast ettevõttest Odyssefs Fokas S.A. koondatud 600 töötaja tööturule tagasitoomist.

Parlamendikomisjoni koordinaatorid on neid ettepanekuid hinnanud ja palusid mul Teile kirjalikult teada anda, et sellel komisjonil ei ole vastuväiteid EGFi kasutuselevõtule kõnealustel juhtudel ega Euroopa Komisjoni esildatud eelnimetatud summade eraldamisele.

Lugupidamisega

Iskra MIHAYLOVA


PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

11.12.2014

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

28

2

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Nedzhmi Ali, Richard Ashworth, Gérard Deprez, José Manuel Fernandes, Eider Gardiazabal Rubial, Jens Geier, Iris Hoffmann, Monika Hohlmeier, Vladimír Maňka, Clare Moody, Siegfried Mureşan, Victor Negrescu, Jan Olbrycht, Patricija Šulin, Eleftherios Synadinos, Paul Tang, Indrek Tarand, Marco Valli, Monika Vana, Daniele Viotti, Marco Zanni

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Pablo Echenique, Charles Goerens, Ernest Maragall, Andrey Novakov, Nils Torvalds

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (kodukorra art 200 lg 2)

Eric Andrieu, Kostas Chrysogonos, Isabella De Monte, Sylvie Guillaume

Õigusalane teave