Menetlus : 2014/2036(BUD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0069/2014

Esitatud tekstid :

A8-0069/2014

Arutelud :

PV 16/12/2014 - 14
CRE 16/12/2014 - 14

Hääletused :

PV 17/12/2014 - 10.4
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2014)0089

RAPORT     
PDF 181kWORD 87k
15.12.2014
PE 541.347v03-00 A8-0069/2014

mis käsitleb nõukogu seisukohta Euroopa Liidu 2014. aasta paranduseelarve projekti nr 3/2014 kohta, III jagu – Komisjon

(16740/2014 – C8‑0289/2014 – 2014/2036(BUD))

Eelarvekomisjon

Raportöör: Gérard Deprez

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK,
 REGIONAALARENGUKOMISJONI ARVAMUS
 I LISA: VÄLISKOMISJONI KIRI
 II LISA: ARENGUKOMISJONI KIRI
 III LISA: KESKKONNA-, RAHVATERVISE JA TOIDUOHUTUSE KOMISJONI KIRI
 IV LISA: KULTUURI- JA HARIDUSKOMISJONI KIRI
 PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK,

mis käsitleb nõukogu seisukohta Euroopa Liidu 2014. aasta paranduseelarve projekti nr 3/2014 kohta, III jagu – Komisjon

(16740/2014 – C8‑0289/2014 – 2014/2036(BUD))

Euroopa Parlament,

–       võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 314,

–       võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklit 106a,

–       võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtestuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)(1), eriti selle artiklit 41,

–       võttes arvesse Euroopa Liidu 2014. aasta üldeelarvet, mis võeti lõplikult vastu 20. novembril 2013. aastal(2),

–       võttes arvesse Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni ühisavaldust maksete assigneeringute kohta (12. novembri 2013. aasta ühisavaldus), milles lepiti kokku 12. novembri 2013. aasta ühistes järeldustes(3), samuti Euroopa Parlamendi ja komisjoni avaldust maksete assigneeringute kohta, milles lepiti samuti kokku nimetatud ühistes järeldustes,

–       võttes arvesse nõukogu 2. detsembri 2013. aasta määrust (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020(4) (edaspidi „mitmeaastase finantsraamistiku määrus”),

–       võttes arvesse 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta(5) (edaspidi „institutsioonidevaheline kokkulepe”),

–       võttes arvesse nõukogu 7. juuni 2007. aasta otsust 2007/436/EÜ, Euratom Euroopa ühenduste omavahendite süsteemi kohta(6),

–       võttes arvesse paranduseelarve projekti nr 3/2014, mille komisjon võttis vastu 28. mail 2014. aastal (COM(2014)0329),

–       võttes arvesse komisjoni 28. mai 2014. aasta ettepanekut ettenägemata kulude varu kasutusele võtmise kohta 2014. aastal (COM(2014)0328),

–       võttes arvesse ühiseid järeldusi, mille Euroopa Parlament ja nõukogu kiitsid heaks 8. detsembril 2014. aastal,

–       võttes arvesse 12. detsembril 2014. aastal vastu võetud ja samal päeval Euroopa Parlamendile edastatud nõukogu seisukohta paranduseelarve projekti nr 3/2014 kohta (16740/2014 – C8-0289/2014),

–       võttes arvesse kodukorra artikleid 88 ja 91,

–       võttes arvesse väliskomisjoni kirja,

–       võttes arvesse arengukomisjoni kirja,

–       võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni kirja,

–       võttes arvesse kultuuri- ja hariduskomisjoni kirja,

–       võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit ja regionaalarengukomisjoni arvamust (A8-0069/2014),

A.     arvestades, et 2014. aasta üldeelarve kohta esitatud komisjoni algse paranduseelarve projektiga nr 3/2014 tehti ettepanek suurendada trahvidest ja rahalistest karistustest saadava tulu ning muu tulu prognoosi 1568 miljoni euro võrra ning suurendada mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide 1a, 1b, 2 ja 4 maksete assigneeringuid 4738 miljoni euro võrra, et katta maksevajadused aasta lõpuni ning täita nii varasemad kui ka praegused kohustused;

B.     arvestades, et mitmeaastase finantsraamistiku 2014–2020 täitmine algas tegemata maksete väga suure hulgaga – ainuüksi ühtekuuluvuspoliitikas oli maksmata arvete summa 2013. aasta lõpus ligikaudu 23,4 miljardit eurot ning täitmata kulukohustuste tase jõudis 2013. aasta lõpuks 221,7 miljardi euroni, mida on 41 miljardi euro võrra rohkem, kui mitmeaastase finantsraamistiku 2007–2013 suhtes kokku leppimisel algselt ette nähti;

C.     arvestades, et paranduseelarve projekti nr 3/2014 kogusummast on ainult 99 miljonit eurot nähtud ette 2014.–2020. aasta ühtekuuluvuspoliitika programmide jaoks ning ülejäänud summa on seotud 2007.–2013. aasta programmide lõpetamisega (3,296 miljardit eurot) ja muude rubriikide maksevajadustega (1,34 miljardit eurot);

D.     arvestades, et Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon võtsid 12. novembri 2013. aasta ühisavaldusega kohustuse tagada, et liidul on piisavalt rahalisi vahendeid, et katta 2014. aastal oma õiguslikud kohustused, kaitstes maksete korrapärast edenemist ning omades võimalust kasutada mitmeaastase finantsraamistiku määruses sisalduvaid paindlikkusmehhanisme, sh artiklit 13 (ettenägemata kulude varu);

E.     arvestades, et mõned nõukogu delegatsioonid väljendasid reservatsioone seoses ettenägemata kulude varu kasutamisega paranduseelarve projektis nr 3/2014, kuid Euroopa Parlament peab seda alusetuks mureks, mis on vastuolus mitmeaastase finantsraamistiku määruse ja institutsioonidevahelise kokkuleppe vaimuga;

1.      võtab komisjoni esitatud paranduseelarve projekti nr 3/2014 teadmiseks;

2.      kiidab heaks ühised järeldused, milles Euroopa Parlament ja nõukogu 8. detsembril 2014. aastal kokku leppisid, et suurendada 2014. aasta eelarves makseid mitmel eelarvereal 4246 miljoni euroni, kusjuures sellest summast 3168 miljonit võetakse kasutusele 2014. aasta ettenägemata kulude varust;

3.      peab eriti kiiduväärseks rubriikide 1a ja 4 maksete assigneeringute suurendamist, mille kohased ettepanekud on 8. detsembri 2014. aasta ühistes järeldustes esitatud lõplikus kompromissis suurel määral säilitatud;

4.      peab kiiduväärseks maksete assigneeringute suurendamist rubriigis 1b, mis on põhiline osa liidu eelarvest, mida maksete assigneeringute puudujääk üldiselt puudutab; on sellegipoolest seisukohal, et see kujutab endast miinimumi, mille abil katta tegelikud vajadused 2014. aasta lõpuni, kuid et sellest ei piisa, et lahendada maksmata arvete kuhjumise probleem, mida esineb alates 2010. aasta eelarvest järjest rohkem; tuletab eelkõige meelde, et enamasti esitavad liikmesriigid suurema osa rubriigi 1b arveid finantsaasta lõpus, et vältida võimalikke kulukohustuste vabastamisi N + 2 ja N + 3 reeglite kohaldamise tõttu;

5.      toetab ettepanekut võtta kasutusele ettenägemata kulude varu ning juhib tähelepanu oma tõlgendusele mitmeaastase finantsraamistiku määruse artikli 3 lõike 2 kohta (erivahenditega seotud makseid tuleb arvestada väljaspool ülemmäärasid); on veendunud, et mis tahes muu tõlgendus õõnestab mitmeaastase finantsraamistiku 2014–2020 poliitilise kokkuleppe alust, nimelt arusaama, et selleks, et võimaldada liidul täita oma kohustused, tuleks rakendada konkreetset ja võimalikult suurt paindlikkust;

6.      tuletab meelde, et kui paranduseelarve projektid nr 3/2014, 4/2014, 6/2014 ja 8/2014 vastu võetakse, vähenevad liikmesriikide poolt liidu eelarvesse kantavad kogurahvatulul põhinevad maksed kokku 8688 miljoni euro võrra ning seega kompenseeritakse täielikult paranduseelarve projektis 3/2014 osutatud täiendavad maksevajadused, nagu on kokku lepitud 8. detsembri 2014. aasta ühistes järeldustes;

7.      kiidab nõukogu seisukoha paranduseelarve projekti nr 3/2014 kohta heaks;

8.      teeb presidendile ülesandeks kuulutada paranduseelarve nr 2/2014 lõplikult vastuvõetuks ja korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas;

9.      teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

(1)

ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.

(2)

ELT L 51, 20.2.2014, lk 1.

(3)

Vastuvõetud tekstid, 20. november 2013, P7_TA(2013)0472.

(4)

ELT L 347, 20.12.2013, lk 884.

(5)

ELT C 373, 20.12.2013, lk 1.

(6)

ELT L 163, 23.6.2007, lk 17.


REGIONAALARENGUKOMISJONI ARVAMUS (24.9.2014)

eelarvekomisjonile

paranduseelarve projekti nr 3/2014 kohta: trahvidest ja intressidest laekunud tulud – Euroopa–Vahemere piirkonna investeerimis- ja partnerlusrahastu (FEMIP) tasudest ja tagasimaksetest laekunud tulud – Euroopa Kalandusfondi assigneeringute ümberpaigutamine – eelmiste aastate eelarvetega võetud kulukohustustele vastav maksete assigneeringute suurendamine – mitmeaastase finantsraamistiku määruse artikli 13 kohased ettenägematud meetmed – Euroopa Komisjoni, ametite, Regioonide Komitee ja Euroopa Andmekaitseinspektori töötajad

(2014/2036(BUD))

Arvamuse koostaja: Jan Marian Olbrycht

ETTEPANEKUD

Regionaalarengukomisjon palub vastutaval eelarvekomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  on seisukohal, et viimastel aastatel täheldatud tasumata maksete pidev lisandumine alamrubriigis 1b on vastuvõetamatu, kuna nende kogusumma ulatus 2013. aasta lõpus juba 23,4 miljardi euroni; tuletab meelde, et nimetatud summa ületas olulisel määral selle aja kohta koostatud komisjoni prognoose ning käesoleva aasta lõpus peaks see summa olema veelgi suurem;

2.  toetab komisjon esildatud paranduseelarve projekti nr 3/2014, milles taotletakse maksete suurendamist ja tehakse ettepanek kasutada kõiki kättesaadavaid vahendeid maksete puudujäägi kõrvaldamiseks kõigi rubriikide lõikes; avaldab eriti suurt heameelt selle üle, et alamrubriigile 1b eraldati taotletud summast üle 70%, kuna see on valdkond, mida ELi eelarve maksete puudujääk üldiselt kõige rohkem mõjutab;

3.  peab ülimalt tähtsaks, et paranduseelarve projekt nr 3/2014 võetaks vastu võimalikult kiiresti muutmata kujul ja tingimusteta, kuna selle vastuvõtmisel on märkimisväärne mõju ka 2015. aasta eelarvele;

4.  on arvamusel, et esildatud paranduseelarve projekt nr 3/2014 aitab ainult vähesel määral vähendada tegemata makseid ELi eelarves, ning toonitab, et see ei lahenda probleemi, mis on struktuurne ja poliitilist laadi; kutsub komisjoni üles pakkuma selle olukorra lahendamiseks välja pikaajalise lahenduse ning ergutab komisjoni ja nõukogu kohaldama vahepeal probleemi leevendamiseks kõiki mitmeaastase finantsraamistiku paindlikkusinstrumente;

5.  kutsub komisjoni üles alamrubriigi 1b maksete olukorda täielikult ja õigeaegselt hindama ning esitama Euroopa Parlamendile korrapäraselt aruande selle rubriigi maksete oodatava muutumise kohta, eelkõige selle kohta, kui tulemuslikult komisjoni kohaldab laekunud maksenõuete suhtes 60-päevast maksetähtaega.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

23.9.2014

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

33

3

2

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

José Blanco López, Franc Bogovič, Victor Boştinaru, Mercedes Bresso, Andrea Cozzolino, Rosa D’Amato, Tamás Deutsch, Bill Etheridge, Raffaele Fitto, Michela Giuffrida, Anna Hedh, Krzysztof Hetman, Ivan Jakovčić, Constanze Krehl, Andrew Lewer, Louis-Joseph Manscour, Martina Michels, Iskra Mihaylova, Younous Omarjee, Stanislav Polčák, Julia Reid, Liliana Rodrigues, Monika Smolková, Maria Spyraki, Olaf Stuger, Ángela Vallina, Monika Vana, Matthijs van Miltenburg, Derek Vaughan, Kerstin Westphal, Joachim Zeller

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Salvatore Cicu, Andor Deli, James Nicholson, Jan Marian Olbrycht, Davor Škrlec, Iuliu Winkler, Milan Zver


I LISA: VÄLISKOMISJONI KIRI

Jean Arthuis

Esimees

Eelarvekomisjon

Teema:   Paranduseelarve projekt nr 3

Austatud kolleeg

Kõigepealt õnnitlen Teid eelarvekomisjoni esimeheks nimetamise puhul ja ootan rõõmuga meie meeldivat koostööd. Käesolev kiri puudutab hiljuti 2014. aasta eelarve kohta esitatud kolmandat paranduseelarve projekti ning ma toetan igati komisjoni esitatud ettepanekuid, eelkõige seoses stabiliseerimisvahendi ja Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi täiendavate maksete assigneeringutega, kuid teen ka ühe ettepaneku summade muutmiseks.

Aprillis tegi komisjon ettepaneku paigutada vahendeid rubriigi 4 raames ümber, kuid ettepanek ei sisaldanud stabiliseerimisvahendi maksete assigneeringute suurendamist. Seda tehakse nüüd paranduseelarve projektiga number 3 ja makseid suurendatakse 51 miljonit eurot. Sellest 51 miljonist eurost 15 miljonit kasutatakse aga kohe ära, et maksta tagasi ÜVJP eelarvest ajutiselt ümber paigutatud vahendid (seda raha kasutati Ukraina valimiste vaatlemiseks, sest stabiliseerimisvahendi enda maksete assigneeringud ei olnud piisavad) ning seega jääb uusi vahendeid järele ainult 36 miljonit eurot. Sellest paraku ei piisa stabiliseerimisvahendi selle aasta vajalike kulude katmiseks. Seetõttu teeme ettepaneku eraldada stabiliseerimisvahendile 70 miljonit eurot. Soovitan ka tungivalt tagada, et need vahendid tehakse kättesaadavaks ilma põhjendamatute viivitusteta, sest hetkel on olukord äärmiselt kriitiline ning kõnealune rahastamisvahend on äärmiselt oluline ELi välispoliitika rakendamise jaoks ning eriti kiirreageerimismeetmete jaoks kriisikolletes, nagu Ukraina, Süüria, Iraak, Palestiina, Kesk-Aafrika Vabariik ja Lõuna-Sudaan.

Sellega seoses tahaksin väljendada toetust ka ettenägemata kulude varu kasutamisele selleks, et katta tulevased kulud, mis on seotud Ukrainale piisava eelarvetoetuse andmisega naabruspoliitika rahastamisvahendist. Loodan siiralt, et eelarvekomisjon teeb kõik endast oleneva, et võimaldada meie partnerile sel kriitilise tähtsusega hetkel piisavad rahalised vahendid. Olukord Ukrainas kuulub kindlasti ettenägematute asjaolude sekka, milleks mitmeaastase finantsraamistiku raames eelarvevahendeid ette ei nähtud.

Lugupidamisega

Elmar Brok


II LISA: ARENGUKOMISJONI KIRI

Jean Arthuis

Eelarvekomisjoni esimees

Euroopa Parlament

ASP 9G205

Brüssel

Teema: Humanitaarabioperatsioonidele tehtavate maksete kriis

Austatud hr Arthuis

Te olete kindlasti juba teadlik, et nõukogu tõrksus ELi 2014. aasta eelarve kohta esitatud paranduseelarve projekti nr 3 heakskiitmise suhtes teeb abitegevuse katkemise, vähendamise ja tühistamise vältimise komisjoni humanitaarabi ja kodanikukaitse peadirektoraadi jaoks veelgi raskemaks. Minu komisjon peab seda olukorda äärmiselt murettekitavaks ning kõik teisedki peaksid seda arvamust jagama.

Humanitaarabi osutamise katkemise tagajärgi ei ole loomulikult võimalik võrrelda muude ELi meetmete katkemisega. Humanitaarabi puhul on sageli tegemist sõna otseses mõttes elu või surma küsimusega. Humanitaarabi eelarvet puudutavate otsustega ei tohiks seega viivitada, vaid neid tuleks vajadusel käsitleda hoopis erandkorras.

Komisjon esitas paranduseelarve projekti nr 3 ettepaneku juba mais, kuid nõukogu ei ole sellele siiani vastanud, mis tähendab, et taas kord kasutatakse humanitaarabi jaoks hädavajalikke vahendeid kogu ELi järgmise aasta eelarve üle peetavatel läbirääkimistel mõjutusvahendina. See ei ole humanitaarabi küsimusega tegelemise seisukohast vastutustundlik ning nappide vahendite haldamise seisukohast ka usaldusväärne. See suurendab märkimisväärselt komisjoni humanitaarabi ja kodanikukaitse peadirektoraadi töökoormust ja sunnib seda kasutama ligikaudu 600 000 eurot sellel aastal hilinenud maksete viivistasudeks, sest peadirektoraadil puudub raha arvete õigeaegseks tasumiseks.

Humanitaarabi alased vajadused on maailmas jõudnud enneolematule tasemele, pidades silmas kriise Süürias, Iraagis, Lõuna-Sudaanis, Kesk-Aafrika Vabariigis ja mujalgi. Sellistes tingimustes ja Ukraina praeguste sündmuste valguses on päevselge, et komisjoni humanitaarabi ja kodanikukaitse peadirektoraadile tuleb eraldada tema kohustuste täitmiseks vajalikud maksete assigneeringud.

Parlament peab nõudma komisjoni humanitaarabi ja kodanikukaitse peadirektoraadi järjest tõsisemaks muutuva maksekriisi kiiret lahendamist – nende laste, naiste ja meeste pärast, kes sõltuvad ELi humanitaarabist ning komisjoni humanitaarabi ja kodanikukaitse peadirektoraadi ja tema koostööpartnerite suutlikkusest keskenduda ainult vajaliku abi osutamisele. Ma mõistan probleeme, kuid tahaksin ergutada eelarvekomisjoni ja parlamendi esindajaid, kes peavad nõukoguga eelarve üle läbirääkimisi, tegema lahenduse leidmiseks kõik endast oleneva ja avaldama muu hulgas asjakohast moraalset survet.

Samuti on asjakohane toonitada, kui oluline on eraldada humanitaarabile ja hädaabireservile ELi 2015. aasta eelarves mõistlikul ja realistlikul määral assigneeringuid. See on vajalik loomulikult selleks, et kõrvaldada praegune maksete kuhjumise probleem ning tagada, et seda tulevikus enam ei esine. Minu komisjon kiitis heaks muudatusettepanekud, milles taastatakse eelarveprojekti summad humanitaarabi käsitlevatel eelarveridadel ja suurendatakse märkimisväärselt hädaabireservi maksete assigneeringuid. Loodan väga, et Teie komisjon on valmis need muudatusettepanekud heaks kiitma.

Arengukomisjon tänab Teid jõupingutuste eest ning on valmis osutama vajaduse korral igakülgset abi.

Lugupidamisega

Linda McAvan


III LISA: KESKKONNA-, RAHVATERVISE JA TOIDUOHUTUSE KOMISJONI KIRI

Jean Arthuis

Esimees

Eelarvekomisjon

ASP 09G205

Austatud esimees

Kirjutan Teile paranduseelarve nr 3/2014 suhtes, mis oli eelarvekomisjoni päevakorras 3. septembril 2014. aastal (raportöör Gérard Deprez).

Täpsemalt sooviksin juhtida tähelepanu eelarvereale 34 02 01, kus Euroopa Komisjon soovitab programmi LIFE maksete assigneeringuid 6 miljoni euro võrra suurendada.

Programm LIFE on ELi keskkonna- ja kliimapoliitika rakendamise peamine vahend ning seega on see ENVI-komisjoni huviorbiidi keskmes ja selle toimimine on meie jaoks äärmiselt oluline.

Kuigi ENVI-komisjon otsustas mitte koostada arvamust Gérard Deprez' koostatud raportile paranduseelarve nr 3/2014 kohta, kirjutan ma Teile ENVI-komisjoni koordinaatorite nimel, et toonitada tungivat vajadust säilitada eelarverea 34 02 01 maksete assigneeringute esildatud suurendamine summas 6 miljonit eurot.

Assigneeringuid suurendatakse tegelikult ainult seetõttu, et energiatõhususe erasektori poolse rahastamise kava on käivitunud oodatust varem – sellega seotud töö on kiirelt edenenud ning teatavaid makseid tuleb teha juba 2014. aastal.

ENVI-komisjon loodab, et BUDG-komisjon võtab seda vajadust nõuetekohaselt arvesse ning et komisjoni ettepaneku summat ei muudeta.

Lugupidamisega

Giovanni La Via

Koopia: raportöör G. Deprez


IV LISA: KULTUURI- JA HARIDUSKOMISJONI KIRI

Jean Arthuis

Eelarvekomisjoni esimees

Teema: CULT-komisjoni seisukoht paranduseelarve projekti nr 3/2014 kohta

Austatud hr Arthuis

Paranduseelarve projekti nr 3/2014 menetlemise käigus on parlamendikomisjonidel palutud anda paranduseelarve projekti nr 3/2014 käsitleva raporti koostamisse oma panus. Arvestades sisetähtaegadest tingitud piiranguid ja määratud tähtaegu, ei ole CULT-komisjonil võimalik ametlikku arvamust esitada. Seetõttu palun võtta arvesse meie järgmisi üldisi seisukohti paranduseelarve projekti nr 3/2014 kohta.

Komisjoni esimehena ning 2015. aasta eelarvega tegeleva raportöörina konsulteerisin ma käesoleva kirja suhtes ka kogu CULT-komisjoniga ning see kajastab seisukohti, mida CULT-komisjon on 2014. ja 2015. aasta eelarvemenetluste jooksul järjekindlalt väljendanud.

Programmi Erasmus+ puhul on maksete ebapiisavus muutunud mõnel viimasel aastal tõsiseks struktuurseks probleemiks. Maksete tase ei vasta aastaeelarvetes tegelikele maksevajadustele juba alates aastast 2011 ning seetõttu on olnud vaja paranduseelarveid. Arvestades programmi Erasmus+ (ja selle eelkäijaks olnud elukestva õppe programmi) suurt nähtavust ja populaarsust, ähvardab see teha programmi mainele suurt kahju. Asjakohaste vahendite puudumine võib lõpuks tuua kaasa probleemid programmi rakendamisega, pidades silmas, et programmist toetatava individuaalse liikuvuse projektitsüklid on lühikesed ning kulukohustuste ja maksete vaheline suhe peaks olema vähemalt 85 %.

2014. aasta eelarves nähti ette 130 miljoni euro ulatuses programmi Erasmus+ kulukohustuste assigneeringute ning 200 miljoni euro ulatuses Horisont 2020 (Marie Curie nimeline meede ja Euroopa Teadusnõukogu) assigneeringute koondamine perioodi algusesse, et võimaldada neil programmidel piisavate vahendite abil sujuvalt tööle hakata ning aidata programmi Erasmus+ puhul kaasa ka noorte töötuse vastu võitlemisele. Nendele täiendavatele kulukohustustele ei määratud aga 2014. aasta eelarves vastavaid maksete assigneeringuid.

Ilma vastavate maksete assigneeringute eraldamiseta ettenägemata kulude varust, nagu on kavandatud paranduseelarve projektis nr 3/2014 (117 miljonit eurot programmile Erasmus+ ning 90 miljonit eurot Marie Curie nimelise meetme jaoks), ei ole võimalik täiendavaid kulukohustusi tegelikult kasutada ning see jätab Euroopa kodanikele vale poliitilise mulje.

Seetõttu on äärmiselt oluline võtta paranduseelarve projekt nr 3/2014 kiiresti vastu, et lahendada 2014. aastaga seotud probleemid ning tagada programmi sujuv rakendamine 2014. aastal, heastades maksete puudujäägi, mis on programmi Erasmus+ puhul 202 miljonit eurot ning Marie Curie nimelise meetme puhul 90 miljonit eurot. Tulevikus tuleks probleemi peapõhjusega – kohustuste täitmiseks ebapiisava maksete tasemega – tegeleda tavapärase iga-aastase eelarvemenetluse käigus.

Seetõttu pooldab CULT-komisjon paranduseelarve projekti nr 3/2014 kiiret vastuvõtmist ja komisjoni kavandatud maksete taseme säilitamist.

Loodetavasti nõustuvad eelarvekomisjon ja raportöör Gérard Deprez nende seisukohtadega ning neil on võimalik lisada need paranduseelarve projekti nr 3/2014 käsitlevasse resolutsiooni.

Lugupidamisega

Silvia Costa

Esimees

Cc: paranduseelarvet nr 3/2014 käsitlev BUDG-komisjoni raportöör Gérard DEPREZ


PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

15.12.2014

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

30

5

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Jean Arthuis, Richard Ashworth, Reimer Böge, Jean-Paul Denanot, Gérard Deprez, José Manuel Fernandes, Eider Gardiazabal Rubial, Jens Geier, Iris Hoffmann, Monika Hohlmeier, Bernd Kölmel, Zbigniew Kuźmiuk, Vladimír Maňka, Sophie Montel, Clare Moody, Siegfried Mureşan, Victor Negrescu, Jan Olbrycht, Younous Omarjee, Pina Picierno, Paul Rübig, Petri Sarvamaa, Patricija Šulin, Eleftherios Synadinos, Isabelle Thomas, Inese Vaidere, Marco Valli, Monika Vana, Daniele Viotti, Marco Zanni

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Tamás Deutsch, Pablo Echenique, Ernest Maragall, Andrej Plenković, Sergei Stanishev, Nils Torvalds

Õigusalane teave