Raport - A8-0040/2015Raport
A8-0040/2015
Euroopa parlament

RAPORT iga-aastase maksuraporti kohta

3.3.2015 - (2014/2144(INI))

Majandus- ja rahanduskomisjon
Raportöör: Eva Kaili

Menetlus : 2014/2144(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :  
A8-0040/2015
Esitatud tekstid :
A8-0040/2015
Arutelud :
Hääletused :
Vastuvõetud tekstid :

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

iga-aastase maksuraporti kohta

(2014/2144(INI))

Euroopa Parlament,

–       võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artiklit 3, Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 26, 110–115 ja 120 ning Lissaboni lepingu artiklit 208,

–       võttes arvesse komisjoni ettepanekut võtta vastu nõukogu direktiiv, millega rakendatakse tõhustatud koostööd finantstehingute maksu valdkonnas (COM(2013)0071),

         võttes arvesse oma 3. juuli 2013. aasta resolutsiooni ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu direktiiv, millega rakendatakse tõhustatud koostööd finantstehingute maksu valdkonnas[1],

–       võttes arvesse komisjoni ettepanekut võtta vastu nõukogu direktiiv ettevõtte tulumaksu ühtse konsolideeritud maksustamisbaasi (CCCTB) kohta (COM(2011)0121),

–       võttes arvesse oma 19. aprilli 2012. aasta resolutsiooni ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu direktiiv ettevõtte tulumaksu ühtse konsolideeritud maksustamisbaasi (CCCTB) kohta[2],

–       võttes arvesse komisjoni ettepanekut võtta vastu nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2011/16/EL seoses kohustusliku automaatse teabevahetusega maksustamise valdkonnas (COM(2013)0348),

–       võttes arvesse komisjoni ettepanekut võtta vastu nõukogu direktiiv, millega muudetakse nõukogu direktiivi 2011/96/EL eri liikmesriikide ema- ja tütarettevõtjate suhtes kohaldatava ühise maksustamissüsteemi kohta (COM(2013)0814),

–       võttes arvesse komisjoni 5. veebruari 2013. aasta ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv finantssüsteemi rahapesu ja terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise vältimise kohta (2013/0025(COD)),

–       võttes arvesse rahapesuvastase töökonna 2012. aasta veebruari soovitusi[3] rahvusvaheliste standardite kohta, mis käsitlevad rahapesu ning terrorismi rahastamise ja tuumarelva leviku tõkestamist,

–       võttes arvesse komisoni ettepanekut võtta vastu nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi, standardse käibedeklaratsiooni osas (COM(2013)0721),

–       võttes arvesse komisjoni teatist Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele käibemaksu tuleviku ning lihtsama, töökindlama ja ökonoomsema ühtse turu jaoks kohandatud käibemaksusüsteemi kohta (COM(2011)0851),

–       võttes arvesse komisjoni teatist topeltmaksustamise kohta ühtsel turul (COM(2011)0712),

–       võttes arvesse komisjoni teatist „Tegevuskava maksupettuste ja maksudest kõrvalehoidumise vastase võitluse tõhustamiseks” (COM(2012)0722),

–       võttes arvesse komisjoni teatist konkreetsete viiside kohta, kuidas tugevdada võitlust maksupettuse ja maksudest kõrvalehoidumise vastu, sealhulgas seoses kolmandate riikidega (COM(2012)0351),

–       võttes arvesse komisjoni soovitust agressiivse maksuplaneerimise kohta (COM(2012)8806),

–       võttes arvesse komisjoni soovitust meetmete kohta, mille eesmärk on julgustada kolmandaid riike kohaldama hea maksuhaldustava miinimumnõudeid (COM(2012)8805),

–       võttes arvesse oma 19. aprilli 2012. aasta resolutsiooni maksupettuse ja maksudest kõrvalehoidumise vastu võitlemise konkreetsete viiside nõudmise kohta[4],

–       võttes arvesse FCA Richard Murphy 10. veebruari 2012. aasta aruannet „Closing the European Tax Gap” („Euroopa maksude alalaekumise vähendamine”),

–       võttes arvesse oma 8. märtsi 2011. aasta resolutsiooni koostöö kohta arenguriikidega hea valitsemistava edendamiseks maksundusküsimustes[5],

–       võttes arvesse 23. oktoobril 2014. aastal avaldatud 2012. aasta ajakohastamisaruannet uuringu kohta käibemaksupuudujäägi määramiseks ja analüüsiks ELi 27 liikmesriigis,

–       võttes arvesse oma 21. mai 2013. aasta resolutsiooni maksupettuste, maksudest kõrvalehoidumise ja maksuparadiiside vastase võitluse kohta[6],

–       võttes arvesse nõukogu 1. detsembri 1997. aasta resolutsiooni äriühingute maksustamise tegevusjuhendi kohta ning käitumisjuhendi töörühma (äriühingute maksustamine) 20. juuni 2014. aasta aruannet nõukogule,

–       võttes arvesse OECD aruannet „Addressing Base Erosion and Profit Shifting (BEPS)” („Võitlus maksubaasi õõnestamise ja kasumi ümberpaigutamise vastu”) (2013), OECD BEPSi tegevuskava (2013) ning OECD aruannet G20 arengu töörühmale BEPSi mõju kohta väikese sissetulekuga riikidele (2014)[7] ja 7 esmatähtsat meedet (16. september 2014),

–       võttes arvesse strateegiat „Euroopa 2020” (COM(2010)2020),

–       võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 15.–16. oktoobri 2014. aasta arvamust teatise kohta „Ülevaade aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia „Euroopa 2020” rakendamise edusammudest” (CESE 3600/2014 - SC/039),

–       võttes arvesse G20 rühma riikide rahandusministrite ja keskpanga juhatajate 15.–16. veebruari 2013. aasta Moskva kohtumise järgset teatist,

–       võttes arvesse G20 rühma riikide riigipeade ja valitsusjuhtide kommünikeed, mis avaldati pärast 15.–16. novembril 2014. aastal Brisbane'is toimunud kohtumist,

–       võttes arvesse majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu (ECOFIN) 8. juuli 2014. aasta järeldusi[8],

–       võttes arvesse komisjoni 2014. aasta majanduskasvu analüüsi (COM(2013)0800),

–       võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 22. mai ja 19.–20. detsembri 2013. aasta ning 20.–21. märtsi 2014. aasta kohtumiste järeldusi,

–       võttes arvesse Euroopa Komisjoni maksustamisdokumente nr 43 finantstegevuse maksustamise kohta[9], nr 44[10] ja nr 45[11] ettevõtete maksustamise kohta ning nr 48 maksureformide kohta ELi liikmesriikides[12],

–       võttes arvesse ECOFINi otsust kaotada maksusüsteemiga seotud lünk korporatiivsete rühmade jaoks[13],

–       võttes arvesse ECOFINi otsust laiendada teabevahetust maksuametite vahel[14],

–       võttes arvesse Euroopa Komisjoni 2014. aasta aruannet „Taxation trends in the European Union”[15] („Maksustamissuundumused Euroopa Liidus”),

–       võttes arvesse Euroopa Komisjoni 2014. aasta riigipõhiseid soovitusi[16],

–       võttes arvesse Euroopa Komisjoni kõrgetasemelise eksperdirühma lõpparuannet digitaalmajanduse maksustamise kohta[17],

–       võttes arvesse Euroopa Komisjoni konsultatsioone maksustamise teemal: ühtse turu tugevdamine kodanike jaoks[18],

–       võttes arvesse oma 25. veebruari 2014. aasta resolutsiooni majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta ning 2014. aasta majanduskasvu analüüsi tööhõive- ja sotsiaalaspektide kohta[19],

–       võttes arvesse oma 22. oktoobri 2014. aasta resolutsiooni majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta ja 2014. aasta prioriteetide rakendamise kohta[20],

–       võttes arvesse oma 5. veebruari 2014. aasta resolutsiooni kliima- ja energiapoliitika raamistiku kohta aastani 2030[21],

–       võttes arvesse majandus- ja rahandusküsimuste, maksunduse ja tolli volinikukandidaadi Pierre Moscovici kuulamist 2. oktoobril 2014,

–       võttes arvesse konkurentsivolinik Margrethe Vestageri 6. novembri 2014. aasta avaldust maksundusalast riigiabi käsitlevate uurimiste kohta,

–       võttes arvesse nõukogu eesistujariigi Itaalia tööprogrammi,

–       võttes arvesse komisjoni 26. novembri 2014. aasta teatist „Investeerimiskava Euroopa jaoks” (COM(2014)0903),

–       võttes arvesse maksustamise raamatupidamisstandardeid. eriti IAS 12,

–       võttes arvesse nn LuxLeaksi dokumentide avaldamist uurivate ajakirjanike rahvusvahelise konsortsiumi poolt,

–       võttes arvesse Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia rahandusministrite poolt volinik Pierre Moscovicile saadetud kirja, milles nad nõudsid õigusaktide vastuvõtmist, et lahendada maksustamise vältimise ja agressiivse maksuplaneerimise probleemi ning võidelda maksubaasi õõnestamise ja kasumi ümberpaigutamise vastu,

–       võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–       võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit (A8-0040/2015),

A.     arvestades, et igal aastal läheb ELis maksupettuste ja maksustamise vältimise tõttu kaduma hinnanguliselt 1 triljon eurot võimalikku maksutulu[22]; arvestades, et see asjaolu on suur risk ELi maksusüsteemide tõhususele ja õiglusele ning suurendab heausksete kodanike ja ettevõtete maksukoormust;

B.     arvestades, et selline maksutulu kadu tähendab, et investeerimiseks on saada vähem avaliku sektori vahendeid, mis omakorda tähendab, et saab vähem ergutada erasektori täiendavate vahendite kaasamist ning seda ajal, mil komisjon sõnul on tähelepanu keskmes tööhõive, majanduskasv ja investeeringud;

C.     arvestades, et maksudest kõrvalehoidumine[23] hõlmab seaduse vastast tegevust, mille korral maksukohustust varjatakse või eiratakse; arvestades, et maksupettused[24] ja maksudest kõrvalehoidumine on ebaseaduslikud tegevused, samal ajal kui maksustamise vältimine[25] on maksukorra seaduslik, kuid sobimatu ärakasutamine maksukohustuste vähendamiseks või vältimiseks ning agressiivne maksuplaneerimine [26]kujutab endast mõne maksusüsteemi tehniliste iseärasuste või kahe või enama maksusüsteemi vaheliste ebakõlade ärakasutamist maksukohustuse vähendamiseks;

D.     arvestades, et maksutulupuudujääki[27] mõistetakse üldiselt kui erinevust kogumata jäänud tasumisele kuuluva maksu ja tegelikult kogutud maksu vahel; arvestades, et maksutulupuudujääk on tingitud maksupettustest, maksudest kõrvalehoidumisest, maksustamise vältimisest ja agressiivsest maksuplaneerimisest;

E.     arvestades, et maksustamist käsitlevate õigusaktide suhtes kehtib subsidiaarsuse põhimõte;

F.     arvestades, et rahvusvahelises maksupoliitikas keskendutakse nüüd maksudest kõrvalehoidumise ja maksustamise vältimise vastase võitluse tervikstrateegia koostamisele ning halduskoostöö ülemaailmse standardi loomisele;

G.     arvestades, et nn LuxLeaksi dokumentide avaldamine uurivate ajakirjanike rahvusvahelise konsortsiumi poolt viitab vajadusele uurida põhjalikult ja sõltumatult liikmesriikide maksuotsuste praktikat ja selle vastavust ELi riigiabi kontrolli eeskirjadele;

H.     arvestades, et ehkki on laialdaselt tunnistatud, et tasakaalustatud ja kasvule suunatud maksusüsteem on jätkusuutliku majanduskasvu jaoks hädavajalik, ei ole veel piisavalt võetud konkreetseid meetmeid;

I.      arvestades, et paljud äriühingud, eriti rahvusvahelised ettevõtted, kujundavad oma ülemaailmse maksupositsiooni üldiselt nii, et see võimaldab suunata kasumi madalamate maksudega jurisdiktsioonidesse, taotlevad eeliskohtlemist oma maksude vähendamiseks või peavad otseläbirääkimisi maksuametitega, et saada eeliskohtlemist ja vähendada maksumäärasid, ning seda paljude liikmesriikide ametiasutuste ja valitsuste vaikival heakskiidul;

J.      arvestades, et kogu liidu kodanikud ootavad, et poliitilised juhid võtaksid meetmeid selliste tavade ja seaduselünkade kaotamiseks, ning arvestades, et sellised ja muud kahtlased tavad, nagu maksudest kõrvalehoidumine ja agressiivne maksuplaneerimine tuleb kuulutada ebaseaduslikuks ning kohaldada asjakohaseid sanktsioone;

K.     arvestades, et äriühingute, eriti VKEde ja mikroettevõtete halduskoormuse vähendamine ning maksutõkete kõrvaldamine piiriüleses tegevuses võivad suurendada majanduskasvu;

L.     arvestades, et maksupoliitika, mis edendab kaasatust, läbipaistvust ja õiglust ning soodustab head valitsemistava, on tõhus vahend jätkusuutliku majanduskasvu ja sotsiaalse õigluse edendamiseks ning majandusliku ebavõrdsuse vähendamiseks;

M.    arvestades, et komisjoni programmi REFIT (õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programm) eesmärk on lihtsustada ELi õigust ja vähendada õigusnorme ning seeläbi ka reguleerimise maksumust, et luua VKEde jaoks selgem, lihtsam ja stabiilsem õigusraamistik; arvestades, et muid samalaadseid algatusi tuleb ergutada;

N.     arvestades, et olemas on üldine vajadus lihtsustada maksustamissüsteeme, et võimaldada avalikel haldusasutustel, kodanikel ja ettevõtetel kulusid vähendada ning ennetada maksudest kõrvalehoidumist, maksustamise vältimist või lihtsalt eksimusi, topeltmaksustamist, kahekordset maksustamata jätmist või kahekordseid maksuvabastusi;

O.     arvestades, et Euroopa poolaasta on liikmesriikide majandus- ja eelarvepoliitika koordineerimise mehhanism;

Üldised kaalutlused

1.      väljendab heameelt automaatse teabevahetuse kokkuleppe ja selle kiire rakendamise väljavaadete üle; kutsub sellega seoses üles ELis täielikult kaotama pangasaladust alates 2015. aasta juunist;

2.      nõuab maksukokkulepete sõlmimist ka kolmandate riikidega enne 31. juunit 2015 ning kutsub komisjoni üles alustama läbirääkimisi teiste kolmandate riikidega, sealhulgas, kuid mitte ainult, Singapuriga;

3.      nõuab, et uue ülemaailmse standardi rakendamisel rakendataks katseprojekte maksustamisalase automaatse teabevahetuse valdkonnas arenguriikidega ülemineku- ja mittevastastikkuse perioodi kasutades;

4.      rõhutab, et vajalik on kooskõlastatud tegevus ELi tasandil, sh äriühingute maksustamise käitumisjuhendi valdkonnas, et jätkata kolmandate riikide suhtes läbipaistvuse standardite kohaldamist; palub komisjonil ja liikmesriikidel lisada need standardid tulevastesse kaubanduslepingutesse;

5.      rõhutab üldist põhimõtet, et kui kasutatakse avalikke teenuseid, tuleb maksta makse; mõistab karmilt hukka agressiivsed maksupoliitikad, mis mõjutavad maksumaksjaid viima oma maksustamisbaasi välja riigist, kus nad kasutavad avalikke teenuseid või saavad kasutada tööjõudu, kes avalikke teenuseid kasutavad;

6.      rõhutab asjaolu, et ühtse lähenemisviisi abil on võimalik paremini võidelda maksupettuse, maksudest kõrvalehoidumise, maksustamise vältimise, agressiivse maksuplaneerimise ja maksuparadiiside vastu ning luua parem raamistik ühtse turu tõrgeteta toimimiseks tõhusate maksupoliitika-alaste õigusaktide abil; rõhutab, et selline ühtne lähenemisviis tuleks parimal juhul võtta omaks ülemaailmsel, mitte ainult Euroopa tasandil;

7.      juhib maksude EList väljavoolu ennetamise eesmärgiga seoses tähelepanu vajadusele säilitada liikmesriikide vahel õiglane ja läbipaistev maksukonkurents, mis suurendab majanduskasvu ja tööhõivet, tagades samal ajal, et Euroopa pangandussektor jääb ülemaailmselt konkurentsivõimeliseks;

8.      mõistab hukka mõnede liikmesriikide ja teatavate hargmaiste ettevõtjate vahel sõlmitud salajased maksuvabastuse alased kokkulepped eesmärgiga meelitada kohale ettevõtteid, kuna see toimub teiste riikide maksusüsteemide arvel ja kahjustab vaba konkurentsi nõuetekohast toimimist, vahendite tõhusat jaotamist ja siseturgu;

9.      rõhutab, et piiriülesed investeeringud ja eriti erasektori investeeringud on ELi majanduse jaoks äärmiselt olulised; toonitab, et ettevõtjasõbralikud ja investeeringuid soodustavaid maksualgatused on möödapääsmatult vajalikud, et luua jätkusuutlik maksusüsteem, mis aitab kaasa majanduskasvule; rõhutab, et vaja on uusi uu, tõhusaid ja tulemuslikke koostöövorme avaliku ja erasektori vahel, muu hulgas teadusuuringute ja innovatsiooni, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, transpordi ja taastuvate energiaallikate valdkonnas;

10.    rõhutab, et madal maksutase on peale perede ja leibkondade sotsiaalse heaolu väga tähtis ka konkurentsivõime ja uute töökohtade seisukohalt; rõhutab tõhusate ja kontrollitud avalike kulude ning stabiilse riikliku rahanduse vajalikkust;

11.    rõhutab, et VKEdel on ELi majanduskasvu ja tööhõive seisukohast otsustavalt tähtis roll; rõhutab, et ELi maksupoliitika peab seetõttu olema kujundatud nii, et see vähendaks takistusi VKEde jaoks, ning et tuleks teha lisapingutusi VKEde maksudega seotud takistuste ja halduskoormuse kõrvaldamiseks;

12.    toonitab, et ulatuslikum maksupoliitika ühtlustamine tagaks selle, et liikmesriikide maksupoliitika toetab ELi laiemaid poliitilisi eesmärke, mis esitati aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegias „Euroopa 2020”; rõhutab, et ajal, mil valitsemissektori võlg on suur ja Euroopa Liidus on silmatorkav vajadus investeeringute järele, annab tulemuslik maksustamine liikmesriikidele põhitasemel tulu;

13.    soovitab, et komisjon ja liikmesriigid peaksid maksupoliitika sõnastamisel ja muutmisel (muu hulgas Euroopa poolaasta raames) pidama põhjalikke arutelusid ettevõtjate ning sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonnaga, tagamaks, et maksupoliitikat käsitlevad õigusaktid kajastavad majanduslikku reaalsust ja soodustavad maksukohustuste vabatahtlikku täitmist;

Siseturu eeliste suurendamine maksupoliitika kaudu

14.    palub komisjonil koostada konkreetsed ettepanekud, kuidas kõrvaldada maksutõkked, mis takistavad eraisikute ja äriühingute piiriülest äritegevust ühtsel turul, ning arendada edasi vahendeid, mis suurendavad nii ELis kui ka liikmesriikides kehtivate maksueeskirjade ja asjaomaste õigusaktide läbipaistvust; rõhutab, et see võimaldaks ettevõtetel, eriti VKEdel, kodanikel ja avalikel haldusasutustel kulusid vähendada ning aitaks omakorda ära hoida maksudest kõrvalehoidumist, maksustamise vältimist või lihtsalt eksimusi;

15.    märgib, et ELi käibemaksusüsteem annab olulise osa ELi avaliku sektori tuludest –21% 2009. aastal[28]; rõhutab, et kehtivat käibemaksu kogumise mudelit ei ole selle kasutuselevõtust saadik muudetud, mis aga põhjustab ulatuslikult nii nõuete täitmisega seonduvaid ebaotstarbekaid kulutusi kui ka maksudest kõrvalehoidumist; rõhutab, et kuna mudel on aegunud, toob selle jätkuv kasutamine kaasa märkimisväärseid ja tarbetuid kahjusid;

16.    väljendab sügavat muret selle pärast, et 2012. aastal jäi nõuete mittejärgimise või maksude sissenõudmata jätmise tõttu saamata 177 miljardit eurot[29] käibemaksutulu;

17.    väljendab heameelt kolmepoolse kokkuleppe üle rahapesuvastase direktiivi ja rahaülekandeid käsitleva määruse osas; on sellegipoolest seisukohal, et arenguruumi veel on, ning nõuab tungivalt, et liikmesriigid kasutaksid eriti rahapesuvastases direktiivis ette nähtud paindlikkust, et võtta kasutusele piiramata juurdepääsuga avalikud registrid, kust saab teavet ettevõtete, usaldusfondide, sihtasutuste ja teiste juriidiliste isikute tegelikult kasu saava omaniku kohta;

18.    palub komisjonil esitada konkreetsed ettepanekud, kuidas lahendada käibemaksu alalaekumise probleemi, et võidelda maksupettuste ja maksudest kõrvalehoidumise vastu, võttes arvesse nõukogu poolt hiljuti vastu võetud ettepanekuid;

19.    palub komisjonil esitada digitaalse ühtse turu kujundamise olulise elemendina ettepanek, mis lubab liikmesriikidel kohaldada raamatute ja võimaluse korral ka muude meediatoodete suhtes vähendatud käibemaksumäära, kui need tooted on digitaalkujul; rõhutab, et praegune olukord, kus vähendatud käibemaksumäära saab raamatute suhtes kohaldada üksnes siis, kui nad on füüsilisel kujul olemas, ei ole kooskõlas põhimõttega, mille kohaselt on ühesugustel toodetel ja teenustel ühesugune käibemaksumäär;

20.    palub komisjonil esitada ettepanek käibemaksudeklaratsioonide esitamise lihtsustamiseks, et vähendada ELi äriühingute maksukoormust ja soodustada piiriülest kaubandust;

21.    kutsub komisjoni üles koostama selget õiguslikku raamistikku, et tagada võrdsus e-toodete ja nende füüsilisel kujul eksisteerivate alternatiivide vahel;

22.    peab kahetsusväärseks seda, et üksteist liikmesriiki, kes kohaldavad tõhustatud koostöömenetlust finantstehingute maksu valdkonnas, ei ole oma kohustust seni täitnud; tuletab meelde, et finantssektor peab andma õiglase panuse riigi rahandusse ning võtab teadmiseks üheteistkümne liikmesriigi poolt 27. jaanuaril 2015. aastal tehtud ühisavalduse ja nende võetud kohustuse kohaldada finantstehingute maksu ulatuslikult ja väikse maksumääraga alates 1. jaanuarist 2016; rõhutab kiire tegutsemise vajadust ja kaugeleulatuvate eesmärkidega finantstehingute maksu olulisust; kutsub teisi liikmesriike üles kaaluma samuti finantstehingute maksu kohaldamist;

23.    nõuab, et finantstehingute maksust pärinev tulu oleks osa ELi eelarve omavahenditest;

24.    kutsub liikmesriike üles kiiresti nõustuma ettevõtte tulumaksu ühtse konsolideeritud maksustamisbaasiga, mis oleks esialgu kohustuslik Euroopa ettevõtetele ja ühistutele ning edaspidi kõigile ettevõtetele, välja avatud mikroettevõtted ja VKEd, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi 19. aprilli 2012. aasta seadusandlikus resolutsioonis ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu direktiiv ettevõtte tulumaksu ühtse konsolideeritud maksustamisbaasi (CCCTB) kohta[30];

25.    palub komisjonil põhjalikult uurida võimalusi äriühingu tulumaksu miinimummäära kehtestamiseks, et piirata kahjustavat maksukonkurentsi;

26.    märgib, et naaberriikide vahelised erinevused maksualastes õigusaktides võivad tekitada probleeme piirialadel asuvatele ettevõtetele; palub komisjonil seetõttu kontrollida kavandatud õigusakte nende mõju osas piirialadele;

Võitlus maksupettuse, maksudest kõrvalehoidumise, agressiivse maksuplaneerimise ja maksuparadiiside vastu

27.    ootab komisjoni järelmeetmeid oma soovitustele võtta meetmeid, mille eesmärgiks on julgustada kolmandaid riike kohaldama hea valitsemistava miinimumnõudeid maksuküsimuste ja agressiivse maksuplaneerimise suhtes, ning liikmesriikide järelmeetmeid komisjoni tegevuskavale maksupettuse, maksudest kõrvalehoidumise ja agressiivse maksuplaneerimise vastu;

28.    rõhutab, et ELi liikmesriigid ja komisjon peaksid vajaduse korral võtma juhtrolli väidetavate maksupettuste või agressiivse maksustamise vältimise vastast võitlust käsitlevates aruteludes OECDs, läbipaistvuse ja maksualase teabevahetuse ülemaailmse foorumil ja muudel asjakohastel ülemaailmsetel foorumitel;

29.    palub komisjonil arendada edasi algatusi, mille eesmärk on edendada kolmandates riikides maksuküsimustes head valitsemistava, võidelda agressiivse maksuplaneerimise vastu ning käsitleda topeltmaksustamise vältimise ja kahekordse maksustamata jätmise ennetamise küsimusi; märgib, et topeltmaksustamise vältimise ja kahekordse maksustamata jätmise ennetamise kokkulepped liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel peavad põhinema ühistel standarditel; rõhutab, et topeltmaksustamise vältimise ja kahekordse maksustamata jätmise ennetamise kokkuleppeid ei tohiks sõlmida maksuparadiiside või koostööd mittetegevate jurisdiktsioonidega ning palub komisjonil seetõttu lisada vastava sätte igasse asjaomasesse õigusakti, tagamaks, et õigusakti eesmärgist ei hiilitaks mööda maksualaseid korraldusi kasutades;

30.    kutsub komisjoni üles esitama nõukogule ja Euroopa Parlamendile igal aastal aruannet maksustamise hea valitsemistava platvormi töö ja saavutuste kohta;

31.    väljendab heameelt kokkuleppe üle lisada kuritarvitamise vältimise eeskirjad ema- ja tütarettevõtjate direktiivi; nõuab tungivalt, et liikmesriigid need kiiresti rakendaksid ja laiendaksid neid intresside ja litsentsitasude direktiivile;

32.    palub komisjonil seada maksudest kõrvalehoidumise vastu võitlemise peamiseks prioriteediks ning esitada ulatuslikud ja tõhusad maksuparadiise ja maksustamise vältimist käsitlevad ettepanekud 2015. aasta esimeses pooles;

33.    palub komisjonil kehtestada nende ettepanekute ühe osana kohustus ja konkreetsed eesmärgid, et vähendada 2020. aastaks maksutulupuudujääki vähemalt poole võrra[31], mis võiksid kuuluda strateegia „Euroopa 2020” järelevalve juurde;

34.    palub komisjonil ja liikmesriikidel toetada valitsustevahelise maksuorgani loomist ÜRO egiidi all, mille eesmärk oleks tagada, et arenguriigid saavad osaleda ülemaailmse maksupoliitika kujundamises ja reformis võrdsetel alustel;

35.    palub komisjonil teha täielikku koostööd OECD, G20 riikide ja arenguriikidega, et käsitleda maksubaasi kahanemist ja kasumi ümberpaigutamist (BEPS), ning anda Euroopa Parlamendile ja nõukogule tehtud edusammudest korrapäraselt aru; tervitab komisjoni maksudest kõrvalehoidumist ja maksustamise vältimist käsitleva tegevuskava kavandatavat läbivaatamist 2015. aastal ja palub komisjonil esitada maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise vastane direktiiv 2015. aasta juuni lõpuks;

36.    on seisukohal, et komisjon peaks ajakohastama tegevuskava maksupettuse, maksudest kõrvalehoidumise ja agressiivse maksuplaneerimise vastu sõltuvalt G20 juhtide lubadustest, et tagada rahvusvahelise maksusüsteemi õiglus ja kindlustada riikide tulubaas; on seisukohal, et programmis Fiscalis ja ELi tollialases programmis tuleks samuti agressiivse maksuplaneerimise küsimusele tähelepanu pöörata;

37.    väljendab heameelt selle üle, et kiiresti rakendati pankade riigipõhine aruandlus, nagu määratletud kapitalinõuete direktiivi IV paketis (CDR4); palub komisjonil järgmise sammuna viia sisse kohustuslik riigipõhine aruandlus piiriüleste ettevõtete puhul kõigis sektorites ja riikides, kus need ettevõtted tegutsevad, sh koostööd mittetegevad jurisdiktsioonid ja maksuparadiisid, vaadates selleks viivitamatult läbi raamatupidamisdirektiivi ning tagades, et halduskoormus jääb madalaks;

38.    nõuab kiiret tegutsemist ja siduvaid meetmeid, et võidelda kahjulike aspektide vastu, mis tulenevad maksusoodustustest, mida pakutakse intellektuaalomandi litsentsitasudest pärinevate sissetulekute pealt või patenditulu maksustamise erikorrast;

39.    nõuab, et teabevahetust laiendataks piiriülestele maksuotsustele, tagamaks et kõik ELis tegutsevad äriühingud täidavad oma kohustused kõikides liikmesriikides, ning selleks, et suurendada läbipaistvust; rõhutab asjaolu, et teabevahetus ei peaks moonutama konkurentsi;

40.    on seisukohal, et maksuotsused võivad olla oluliseks vahendiks, mille abil pakkuda ettevõtetele õiguskindlust; peab sellegipoolest kahetsusväärseks seda, et liikmesriikides on neid otsuseid kasutatud ilma läbipaistvuseta, luues nii võimalusi maksustamise vältimiseks ja kahjustavaks maksukonkurentsiks;

41.    on lisaks seisukohal, et riikide seadusandjatele tuleb anda võimalus konfidentsiaalselt uurida maksuotsuste sisu, et võtta vastu asjakohaseid siseriiklikke õigusakte maksustamise vältimise ennetamiseks;

42.    tervitab teadet komisjoni ettepaneku kohta, mis käsitleb kohustuslikku teabevahetust piiriüleste maksuotsuste puhul; on seisukohal, et ettepanek peab eelkõige sisaldama liikmesriikide jaoks kohustust teavitada üksteist vastuvõetud maksuotsustest; on lisaks seisukohal, et liikmesriikidele tuleks panna kohustus sellistest otsustest, nende aluseks olevatest põhimõtetest ja maksubaasiga seotud täpsest eelarvelisest mõjust komisjonile teada anda, et komisjon saaks paremini täita oma rolli ühtsel turul ausa konkurentsi tagajana;

43.    rõhutab, et prioriteediks peab jääma õiguskindlus maksumaksjate jaoks, mis tuleneb riikide maksuasutuste ennustatavast käitumisest ja maksupoliitikast; osutab asjaolule, et maksuotsused ja maksuskeemid ei ole iseenesest kahjulikud, kuid riikide maksuametid peaksid suhtlema selgelt ja üheselt mõistetavalt selles osas, millised skeemid on lubatud ja millised mitte;

44.    mõistab karmilt hukka liikmesriigid, kes on lubanud või isegi julgustanud maksuameteid väljastama maksuotsuseid, mis on viinud maksustamise ja majandustegevuse lahtiühendamiseni ning seetõttu aidanud märkimisväärselt kaasa riigi rahanduse õõnestamisele;

45.    palub komisjonil jõulisemalt kasutada ELi riigiabieeskirju agressiivse maksuplaneerimise vastu; on seisukohal, et komisjon peaks uurima kõiki maksuotsuste juhtumeid ja veenduma, et nendega ei rikuta ELi riigiabieeskirju, tehes mõnedele ettevõtetele valikuliselt maksusoodustusi;

46.    väljendab muret selle pärast, et riiklikud reformid mõnedes liikmesriikides on kaasa toonud ebapiisava töötajate arvu ja vahendite eraldamise riiklikele maksuametitele ja maksude auditeerimise asutustele; peab kahetsusväärseks, et prioriteediks seatakse sageli väikesemahuline maksudest kõrvalehoidumine, selle asemel, et tegeleda suurte hargmaiste ettevõtjatega; palub liikmesriikidel tagada piisavad ressursid ja rõhutab, et täiendav maksutulu kaalub üle asjakohasemast töötajate arvust ja vahendite eraldamisest tingitud kulud; märgib, et e-maksuteenused võivad aidata inim- ja rahalisi ressursse tõhusamalt kasutada;

47.    rõhutab, et tõhus, tulemuslik ja legitiimne riiklik maksupoliitika eeldab riiklike maksuasutuste nõuetekohast toimimist (st et jõustamine peab olema asjakohane); rõhutab, et riikide maksuametid peaksid omavahel vahetama parimaid tavasid, et üksteiselt õppida;

48.    palub liikmesriikidel parandada halduskoostööd otsese ja kaudse maksustamise ning aktsiisimaksude valdkonnas, samuti vastastikuse abi puhul nõuete sissenõudmisel; märgib liikmesriikide vahel parimate tavade vahetamise olulisust ning palub liikmesriikidel täielikult ära kasutada programmi Fiscalis 2014–2020 ja liidu tollialase programmi Customs 2014–2020 võimalusi;

49.    palub komisjonil esitada ettepaneku ja liikmesriikidel leppida kokku ELi ühises seisukohas ning ulatuslikumates üksikasjalikes kriteeriumides maksuparadiiside määratlemiseks ja kooskõlastatud karistuste määramiseks koostööd mittetegevatele jurisdiktsioonidele; nõuab, et 2015. aasta 31. juuniks koostataks must nimekiri maksuparadiisidest ja riikidest, sh ELis, kes moonutavad konkurentsi soodsate maksutingimustega;

50.    palub komisjonil pakkuda koostööd ja abi kolmandatele arenguriikidele, mis ei ole maksuparadiisid, aidates neil tulemuslikult võidelda maksupettuste ja maksustamise vältimise vastu;

51.    kutsub liikmesriike üles võimaldama oma pädevaid asutusi viima läbi rangeid ja põhjalikke uurimisi ja kehtestama sanktsioone, nagu finantseerimisasutuste, raamatupidajate, õigusbüroode või muude finantsnõustajate pangandus- või nõustamislitsentside peatamine või tühistamine, kui on tõendatud, et need asutused on aidanud kaasa maksupettustele;

52.    nõuab jõulisi sanktsioone, et äriühingud ei rikuks ega väldiks maksustandardeid – pettustega tegelevatele äriühingutele või maksuparadiisides või soodsate maksutingimustega konkurentsi moonutavates riikides asuvatele äriühingutele ei tohiks võimaldada ELi rahastamist ega riigiabi ning neid ei tohiks lasta osaleda avalikes hangetes; nõuab tungivalt, et liikmesriigid nõuaksid tagasi kõik ettevõtetele antud avaliku sektori toetused, kui ilmneb, et ettevõtted on rikkunud ELi maksualaseid standardeid;

53.    palub kõigil liikmesriikidel avaldada mõjuhinnang nende eriotstarbeliste majandusüksuste ja sarnaste õiguslike üksuste kohta, ning samuti andmed, mis näitavad investeeringute voogu nende üksuste kaudu riigis; palub liikmesriikidel lisaks kehtestada nende üksuste jaoks piisavalt ranged sisulised nõuded, tagamaks, et neid ei saa kuritarvitada maksualastel eesmärkidel;

54.    palub komisjonil uurida põhjalikult riigiabi käsitlevate õigusaktide kohaldamisvõimalusi, et võidelda agressiivse maksuplaneerimise vastu, ning tunnistada, et need tavad on täielikult konkurentsivastased ja takistavad Euroopa VKEdel konkureerida võrdsetel tingimustel;

55.    rõhutab finantsabi saanud või seda taotlevate liikmesriikide kohustust võtta meetmeid, mille eesmärk on tugevdada ja parandada maksude kogumise suutlikkust ning samuti võidelda maksupettuste ja maksudest kõrvalehoidumise vastu; nõuab tungivalt, et komisjon laiendaks seda kohustust nii, et see hõlmaks ka rahapesu, maksustamise vältimise ja agressiivse maksuplaneerimise vastaseid meetmeid;

56.    palub liikmesriikidel töötada välja vajalik raamistik maksuametite ja kodanikuühiskonna koostööks, mis edendab sotsiaalset vastutustundlikkust ja läbipaistvust; usub, et selline koostöö ausate maksumaksjatega võib viia käegakatsutavate tulemusteni eriti uut tüüpi maksupettuste ja maksudest kõrvalehoidumise kindlakstegemisel;

57.    palub komisjonil töötada koostöös OECDga välja asjakohased ELi standardid või ettepanekud, et lahendada maksustamise probleeme digitaalmajanduses;

Toimiva maksustamise koordineerimise edendamine pikaajalise kasvule suunatud majanduspoliitika huvides

58.    tuletab meelde parlamendi üleskutset[32] tugevdada majanduse juhtimise raamistikku; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles täiustama Euroopa poolaasta kasutamist, integreerides ELi maksutulupuudujäägi strateegia iga-aastastesse riiklikesse stabiilsus- ja kasvuprogrammidesse ning riiklikesse reformikavadesse; palub komisjonil nõuda liikmesriikidelt, et need loetleksid oma riiklikes reformikavades kõik ettevõtetele antud maksuvabastused ja kirjeldaksid neid;

59.    ärgitab komisjoni töötama välja Euroopa maksumaksjate koodeksit, milles nähtaks ette parimad tavad maksuhaldurite ja maksumaksjate vahelise koostöö, usalduse ja kindlustunde parandamiseks, et tagada suurem läbipaistvus seoses maksumaksjate õiguste ja kohustustega ning soodustada teenustele orienteeritud lähenemisviisi;

60.    rõhutab, et liikmesriigid peavad aktsepteerima riigipõhiseid soovitusi ja neid rakendama, eelkõige eelarve valdkonnas;

61.    nõuab käitumisjuhendi töörühma volituste uuendamist, et parandada selle tõhusust ja saavutada silmapaistvaid tulemusi, nt kehtestades äriühingutele kohustuse avalikustada maksusoodustused ja toetused; palub käitumisjuhendi töörühmal lisaks koostada ja kiiresti avaldada ülevaade sellest, millisel määral riigid täidavad soovitusi, mille töörühm esitas oma iga kuue kuu tagant koostatavas aruandes rahandusministritele;

62.    rõhutab, et makromajanduslike eesmärkide kvantitatiivsel mõõtmisel tuleks kasutada ka kvalitatiivseid näitajaid (nt sotsiaal- ja keskkonnamõju), et käsitleda pikaajalisi eesmärke; palub komisjonil riigipõhiste soovituste koostamisel teostada põhjalik uuring liikmesriikide erinevuste kohta ja keskenduda liikmesriikide võrdlusele, et selgitada välja parimad maksualased tavad maksupoliitika kujundamisel;

63.    palub uuesti komisjonil tagada, et riigipõhiste soovituste koostamiseks, õigeaegseks esitamiseks ja nende järelmeetmeteks eraldataks piisavalt aega ja vahendeid ning et Euroopa Parlamendil võimaldataks teostada demokraatlikku kontrolli;

64.    peab kahetsusväärseks, et laiendatud euroala pakti kohustuste raames ei ole seni tehtud olulisi edusamme maksustamise ja maksureformide valdkonnas; palub komisjonil lisada maksupoliitikate pragmaatiline koordineerimine tugevama majanduspoliitika kooskõlastamise meetmena Euroopa poolaasta tsüklisse;

65.    nõuab sellega seoses tungivalt, et liikmesriigid lihtsustaksid oma maksusüsteeme, ajakohastaksid oma maksuameteid ja tõhustaksid maksude kogumist, muu hulgas luues tõhusad nüüdisaegsel tehnoloogial põhinevad maksukogumismehhanismid ning toetades uuri strateegiaid maksukohustuste vabatahtliku täitmise, riskihindamise ja järelevalve valdkonnas;

66.    palub liikmesriikidel nihutada maksukoormus tööjõult muudele jätkusuutliku maksustamise vormidele, et tagada kõigi majandus- ja finantssektorite õiglane panustamine ning edendada majanduskasvu ja kvaliteetsete töökohtade loomist;

67.    nõuab, et liikmesriigid võtaksid varamaksude kehtestamisel arvesse kõiki asjakohaseid kõrvalmõjusid ning austaksid eelkõige põhiõigust elukohale, kaitstes iga maksumaksja peamist eluaset;

68.    palub komisjonil ja liikmesriikidel kaaluda uusi ja innovatiivseid maksuvorme, mis soodustaksid majanduskasvu ja tööhõivet;

69.    rõhutab asjaolu, et liikmesriikide maksupoliitika peaks keskkonnamaksude puhul olema kooskõlas strateegiaga „Euroopa 2030”; tunnistab, et suund keskkonnamaksude poole võib tekitada tulu ja töökohti; palub komisjonil esitada vastavad õigusakti ettepanekud;

70.    kordab uuesti vajadust vaadata põhjalikult läbi ELi omavahendite süsteem; on seisukohal, et eelarvet mõjutamata suuremas ulatuses omavahendite eraldamine annaks komisjonile suurema tõhususe ja autonoomia ning ELi eelarvele suurema läbipaistvuse; ootab seetõttu suure huviga kõrgetasemelise omavahendite töörühma tulemusi;

°

°          °

71.    teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ja liikmesriikide parlamentidele.

SELETUSKIRI

Austades täielikult aluslepingutega igale liikmesriigile antud õigust luua oma majanduse eripärale kohandatud maksusüsteem, tehakse raportis ettepanek läheneda maksupoliitikale terviklikult. See võib olla pragmaatiline vahend majanduskasvu suurendamiseks ning majandus- ja rahaliidu süvendamiseks. Esile on toodud kolm prioriteetset üksteist täiendavat valdkonda.

Esiteks on vaja maksupoliitika sihtotstarbelisi meetmeid, et vähendada äriühingute ja maksuametite halduskoormust ning kaotada kunstlikud tõkked ja ebakõlad siseriiklike õigusaktide vahel. Nimetatud on olulisi algatusi, mis võivad tagada õiguskindluse, suurendada piiriülest kaubandust, aidata ära kasutada ühtse turu potentsiaali ning seeläbi suurendada majanduskasvu ja tööhõivet.

Teiseks mängib maksupoliitika tulubaasi kindlustamise kaudu tähtsat rolli eelarve jätkusuutlikkuses. Nii ELi kui ka rahvusvahelisel tasandil on vaja kohe võtta koordineeritud ja terviklikke meetmeid, et võidelda maksupettuse, maksudest kõrvalehoidumise, maksustamise vältimise, agressiivse maksuplaneerimise ja loomulikult maksuparadiiside vastu. See võiks olla alternatiiv uute maksutasemete ja -vormide kehtestamisele ning tagaks väga vajalikud lisavahendid avalike investeeringute, majanduskasvu ja tööhõive suurendamiseks. Raportis märgitakse ära tähtsamad õigusaktid ja mitteseadusandlikud meetmed, mis aitaksid suurendada avaliku sektori tulusid, taastada usu meie maksusüsteemide õiglusse ning vähendada ausate maksumaksjate koormat.

Kolmandaks on maksude koordineerimine hästi määratletud struktuursete maksureformide kaudu Euroopa poolaasta kontekstis võtmetähtsusega vahend, et kujundada maksupoliitikat, mis edendab majanduskasvu, tööhõivet ja investeeringuid keskpikas ja pikas perspektiivis.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

24.2.2015

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

46

9

5

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Burkhard Balz, Hugues Bayet, Pervenche Berès, Esther de Lange, Anneliese Dodds, Markus Ferber, Jonás Fernández, Elisa Ferreira, Sven Giegold, Neena Gill, Sylvie Goulard, Roberto Gualtieri, Gunnar Hökmark, Cătălin Sorin Ivan, Petr Ježek, Othmar Karas, Georgios Kyrtsos, Alain Lamassoure, Philippe Lamberts, Werner Langen, Sander Loones, Bernd Lucke, Olle Ludvigsson, Ivana Maletić, Fulvio Martusciello, Marisa Matias, Costas Mavrides, Luděk Niedermayer, Patrick O’Flynn, Dimitrios Papadimoulis, Sirpa Pietikäinen, Dariusz Rosati, Alfred Sant, Molly Scott Cato, Peter Simon, Renato Soru, Theodor Dumitru Stolojan, Paul Tang, Sampo Terho, Ramon Tremosa i Balcells, Ernest Urtasun, Marco Valli, Tom Vandenkendelaere, Cora van Nieuwenhuizen, Miguel Viegas, Steven Woolfe, Pablo Zalba Bidegain, Marco Zanni, Sotirios Zarianopoulos

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Richard Corbett, Ashley Fox, Eva Kaili, Syed Kamall, Barbara Kappel, Thomas Mann, Siegfried Mureșan

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (kodukorra art 200 lg 2)

Fabio De Masi, Gesine Meissner, Bernard Monot, Stanisław Ożóg
Õigusteave - Privaatsuspoliitika