Menetlus : 2013/0255(APP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0055/2015

Esitatud tekstid :

A8-0055/2015

Arutelud :

PV 28/04/2015 - 12
CRE 28/04/2015 - 12

Hääletused :

PV 29/04/2015 - 10.64
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2015)0173

VAHERAPORT     
PDF 237kWORD 202k
18.3.2015
PE 546.675v02-00 A8-0055/2015

mis käsitleb ettepanekut võtta vastu nõukogu määrus Euroopa Prokuratuuri asutamise kohta

(COM(2013)0534 – 2013/0255(APP))

Kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon

Raportöör: Monica Macovei

MUUDATUSED
EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
 SELETUSKIRI
 ÕIGUSKOMISJONI ARVAMUS
 EELARVEKONTROLLIKOMISJONI KIRI
 PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

mis käsitleb ettepanekut võtta vastu nõukogu määrus Euroopa Prokuratuuri asutamise kohta

(COM(2013)05342013/0255(APP))

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse ettepanekut võtta vastu nõukogu määrus Euroopa Prokuratuuri asutamise kohta (COM(2013)0534),

–   võttes arvesse oma 12. märtsi 2014. aasta resolutsiooni ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus Euroopa Prokuratuuri asutamise kohta(1),

–   võttes arvesse ettepanekut võtta vastu direktiiv, milles käsitletakse liidu finantshuve kahjustava pettuse vastast võitlust kriminaalõiguse abil (COM(2012)0363),

–   võttes arvesse oma 23. oktoobri 2013. aasta resolutsiooni organiseeritud kuritegevuse, korruptsiooni ja rahapesu ning soovituste kohta meetmete võtmiseks ja algatuste tegemiseks(2),

–   võttes arvesse ettepanekut võtta vastu määrus Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Ameti (Eurojust) kohta (COM(2013)0535),

–   võttes arvesse Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni, Euroopa Liidu lepingu artikleid 2, 6 ja 7 ning Euroopa Liidu põhiõiguste hartat,

–   võttes arvesse nõukogu 30. novembri 2009. aasta resolutsiooni teekaardi kohta, mille eesmärk on tugevdada kahtlustatavate või süüdistatavate isikute menetlusõigusi kriminaalmenetluses,

–   võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikleid 86, 218, 263, 265, 267, 268 ja 340,

–   võttes arvesse kodukorra artikli 99 lõiget 3,

–    võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni vaheraportit ning õiguskomisjoni arvamust (A8-0055/2015),

A. arvestades, et komisjoni kogutud ja analüüsitud andmete põhjal kahtlustatakse liidu finantshuve kahjustavat pettust keskmiselt 500 miljoni euro ulatuses aastas, kuigi on alust arvata, et pettuseoht võib esineda koguni 3 miljardi euro puhul aastas;

B.   arvestades, et süüdistuste esitamise määr on madal (ligikaudu 31 % kaheksa aasta jooksul ajavahemikus 2006–2013), võrreldes Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) poolt liikmesriikidele esitatud õigusalaste soovituste arvuga; arvestades, et Euroopa Prokuratuuri üks eesmärke on seda erinevust vähendada;

C. arvestades, et mõned liikmesriigid on ELi finantshuve kahjustavate pettuste avastamisel ja nende eest süüdistuste esitamisel vähem tulemuslikud, kahjustades sellega kõikide liikmesriikide maksumaksjaid, kes panustavad liidu eelarvesse;

D.  arvestades, et Euroopa Parlament palus oma 12. märtsi 2014. aasta resolutsioonis, et nõukogu kaasaks teda ulatuslikult oma seadusloometegevusse pideva teabevahetuse ja jätkuva konsulteerimise teel;

E.  arvestades, et liikmesriikide erinevad jurisdiktsioonid, õigustraditsioonid, õiguskaitse- ja kohtusüsteemid ei tohiks takistada ega kahjustada võitlust liidu finantshuve kahjustava pettuse ja kuritegevuse vastu;

F.   arvestades, et ka terrorismi rahastab organiseeritud kuritegevus ning kuritegelikud rühmitused koguvad vahendeid pettuse abil;

G.  arvestades, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 86 võimaldatakse laiendada Euroopa Prokuratuuri volitusi piiriülese mõõtmega rasketele kuritegudele; arvestades, et nõukogu võib seda võimalust arvesse võtta, kui Euroopa Prokuratuur on asutatud ja toimib hästi;

1.   kinnitab veel kord oma kindlat tahet tegeleda Euroopa Prokuratuuri asutamiseks esmatähtsate küsimustega ning määrata kindlaks oma nõusoleku andmise põhimõtted ja tingimused;

2.   kordab oma 12. märtsi 2014. aasta resolutsiooniga vastu võetud eelmise vaheraporti sisu ning püüab seda täiendada ja ajakohastada, arvestades nõukogu arutelu viimaseid arenguid;

3.   palub, et nõukogu tagaks läbipaistvuse ja demokraatliku legitiimsuse, hoides Euroopa Parlamenti täielikult kursis ja konsulteerides temaga regulaarselt; nõuab tungivalt, et nõukogu võtaks Euroopa Parlamendi seisukohti piisavalt arvesse, kuna see on Euroopa Prokuratuuri määruse vastuvõtmiseks nõusoleku tagamise eeltingimus;

4.   tuletab meelde, et Euroopa Prokuratuuril peaks olema pädevus liidu finantshuve kahjustava pettusega seotud kuritegude suhtes; tuletab sellega seoses meelde, et asjaomased kuriteod tuleb sätestada kavandatud direktiivis, milles käsitletakse liidu finantshuve kahjustava pettuse vastast võitlust kriminaalõiguse abil; kutsub nõukogu üles (tunnustades samal ajal edusamme, mida kaasseadusandjad on läbirääkimistel teinud nimetatud direktiivi vastuvõtmiseks) jätkama jõupingutusi, et jõuda Euroopa Prokuratuuri asutamise eeltingimusena selle direktiivi osas kokkuleppele;

5.   on veendunud, et liidu finantshuve kahjustavate pettuste uurimisele, nende eest süüdistuste esitamisele ja süüdlaste kohtusse andmisele tuleb läheneda uuenduslikult, et muuta pettustevastane võitlus tõhusamaks, suurendada sissenõudmiste määra ja tugevdada maksumaksjate usaldust ELi institutsioonide vastu;

6.   peab ülitähtsaks tagada, et asutataks ühtne, tugev ja sõltumatu Euroopa Prokuratuur, mis suudaks uurida liidu finantshuve kahjustavaid kuritegusid, esitada nende eest süüdistus ja anda kuritegude toimepanijad kohtu alla, ning on veendunud, et igasugune nõrgem lahendus läheks liidu eelarvele kulukaks;

Sõltumatu Euroopa Prokuratuur

7.   rõhutab, et Euroopa Prokuratuuri struktuur peaks olema riikide valitsustest ja ELi institutsioonidest täiesti sõltumatu ning kaitstud poliitiliste mõjutuste ja surve eest; nõuab seepärast, et Euroopa peaprokuröri, tema asetäitjate, Euroopa prokuröride ja Euroopa delegaatprokuröride valimise ja ametissenimetamise kord oleks avatud, objektiivne ja läbipaistev; on veendunud, et võimalike huvide konfliktide vältimiseks peaks Euroopa prokuröri ametikoht olema täisajaga töökoht;

8.   rõhutab, kui tähtis on, et Euroopa Parlament oleks Euroopa prokuröride ametissenimetamise menetlusse kaasatud, ning soovitab avatud konkurssi vajaliku aususe, professionaalsuse, kogemuste ja oskustega kandidaatide valimiseks; on veendunud, et Euroopa prokurörid peaks ametisse nimetama nõukogu ja Euroopa Parlament ühisel kokkuleppel kandidaatide nimekirja alusel, mille on koostanud komisjon pärast kandidaatide hindamist sõltumatu eksperdirühma poolt, kusjuures eksperdid valitaks tunnustatud pädevusega kohtunike, prokuröride ja juristide seast; Euroopa peaprokurör tuleks nimetada ametisse sama korra kohaselt pärast kuulamist Euroopa Parlamendis;

9.   on veendunud, et kolleegiumi liikmed tuleks ametist vabastada pärast Euroopa Liidu Kohtu otsust nõukogu, komisjoni, Euroopa Parlamendi ja/või Euroopa peaprokuröri taotlusel;

10. rõhutab, et liikmesriigid peavad kooskõlas riiklike õigusaktide ja tavadega kaasama Euroopa delegaatprokuröride ametissenimetamise menetlusse riiklikud iseseisvad õigusasutused;

11. peab õigeks, et nõukogu dokumendis on ette nähtud iga-aastane aruandmine ELi institutsioonidele, et tagada uue organi tegevuse pidev hindamine; kutsub nõukogu üles tagama, et iga-aastane aruanne sisaldab muu hulgas üksikasju riiklike asutuste valmisoleku kohta teha Euroopa Prokuratuuriga koostööd;

Euroopa Prokuratuuri ja riiklike asutuste jurisdiktsiooni selge lahutamine

12. on veendunud, et Euroopa Prokuratuuri ja riiklike asutuste jurisdiktsiooni lahutamise reeglid peaksid olema selgelt määratletud, et vältida ebakindlust või väärtõlgendamist tegevusetapis: Euroopa Prokuratuuri jurisdiktsiooni alla peaks kuuluma liidu finantshuve kahjustava pettusega seotud kuritegude uurimine ja nende eest süüdistuste esitamine vastavalt direktiivile, milles käsitletakse liidu finantshuve kahjustava pettuse vastast võitlust kriminaalõiguse abil; on veendunud, et Euroopa Prokuratuur peaks otsustama, kas asi kuulub tema pädevusse, enne kui riikide asutused alustavad enda uurimisi, et vältida üheaegseid uurimisi, mis on ebatõhus;

13. rõhutab, et riiklikud asutused, kes uurivad kuritegusid, mis võivad kuuluda Euroopa Prokuratuuri pädevusse, peaksid olema kohustatud teatama sellisest uurimisest Euroopa Prokuratuurile; kordab, et Euroopa Prokuratuuri sõltumatuse ja tõhususe tagamiseks peab tal olema õigus võtta sellised uurimised üle, kui ta peab seda asjakohaseks;

14. kordab, et muud kui liidu finantshuve kahjustavad kuriteod peaksid kuuluma Euroopa Prokuratuuri pädevusvaldkonda üksnes juhul, kui kumulatiivselt on täidetud järgmised tingimused:

a)           konkreetne tegevus hõlmab ühtaegu nii liidu finantshuve kahjustavat kuritegu kui ka muid kuritegusid ja

         b)          liidu finantshuve kahjustavad kuriteod on tähtsaimad ning teised on vaid seonduvad kuriteod ning

c)           teisi kuritegusid ei menetletaks edasi ega nende eest ei karistataks, kui nende eest ei esitataks süüdistust ja ei mõistetaks kohut koos liidu finantshuve kahjustavate kuritegudega; on ka veendunud, et kui Euroopa Prokuratuur ja riiklikud prokuratuurid on pädevuse teostamise suhtes eriarvamusel, peaks Euroopa Prokuratuur kesksel tasandil otsustama, kes hakkavad uurima ja süüdistust esitama; on lisaks veendunud, et nende tingimuste kohaselt määratud pädevust peaks olema alati võimalik kohtulikult kontrollida;

Tõhus struktuur kohtuasjade tulemuslikuks haldamiseks

15. peab kahetsusväärseks, et liikmesriigid kaaluvad kollegiaalse struktuuri võimalust komisjoni algselt pakutud hierarhilise struktuuri asemel; on sellega seoses veendunud, et otsuse süüdistuse esitamise, pädeva jurisdiktsiooni valiku, otsuse juhtumi mujale määramise või menetlemise lõpetamise kohta ning otsuse kokkuleppe kohta peaksid langetama kojad kesktasandil;

16. rõhutab asjaolu, et kodadel peaks olema uurimistes ja süüdistuste esitamises juhtroll ning nende tegevus ei tohiks piirduda pelgalt koordineerimisega, vaid nad peaksid teostama järelevalvet Euroopa delegaatprokuröride töö üle selles valdkonnas;

17. tunneb muret selle pärast, et Euroopa prokurör keskasutuses on automaatselt seotud tema liikmesriigis esitatud hagiga, kuna see võib tuua kaasa ilmseid puudujääke prokuröride sõltumatuse ja juhtumite ühtlase jagamise osas;

18. nõuab seepärast, et asutuse töökoormus oleks kesktasandil mõistlikult jagatud; märgib sellega seoses, et juhtumite kodade vahel jagamise süsteem peaks järgima kindlaksmääratud ja objektiivseid kriteeriumeid; teeb ka ettepaneku, et hilisemas etapis võiks ette näha kodade spetsialiseerumise;

19. on veendunud, et ka Euroopa Prokuratuuri töötajatel keskasutuses on riiklike õiguskaitsesüsteemide kohta vajalikud teadmised, kogemused ja asjatundlikkus;

Uurimismeetmed ja tõendite vastuvõetavus

20. palub seadusandjal tagada sujuv menetluskord Euroopa Prokuratuurile loa andmiseks uurimismeetmete kasutamiseks piiriüleste juhtumite korral, kooskõlas nende liikmesriikide seadustega, kus neid uurimismeetmeid taotletakse ja rakendatakse; tuletab meelde, et kaasseadusandjad leppisid kokku liikmesriikide puhul kehtivates uurimismeetmete taotlemise kriteeriumides, mis tuginevad direktiivis 2014/41/EL (mis käsitleb Euroopa uurimismäärust kriminaalasjades) sisalduvale vastastikuse tunnustamise põhimõttele; on veendunud, et samu kriteeriumeid tuleks kohaldada ka Euroopa Prokuratuuri lubatavate uurimismeetmete suhtes, eeskätt seoses keeldumise alustega;

21. palub nõukogul kooskõlas ELi lepingu artikliga 6, Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga ja Euroopa inimõiguste konventsiooniga tagada, et asjakohaseid Euroopa ja siseriiklikke õigusakte täiel määral järgides Euroopa Prokuratuuri poolt kogutud tõendid oleksid kogu liidus vastuvõetavad, kuna see on süüdistuste esitamise tõhususe seisukohast otsustava tähtsusega;

22. kordab, et Euroopa Prokuratuur peab püüdma leida kõik asjakohased tõendid olenemata sellest, kas need on süüstavad või süüst vabastavad; rõhutab lisaks, et igale Euroopa Prokuratuuri uurimise raames kahtlustatavale või süüdistatavale isikule tuleb anda teatavad tõenditega seotud õigused, eeskätt

a)           peaks kahtlustataval või süüdistataval olema õigus esitada Euroopa Prokuratuurile kaalumiseks tõendeid;

b)          peaks kahtlustataval või süüdistataval olema õigus paluda Euroopa Prokuratuuril koguda kõiki uurimise seisukohast asjakohaseid tõendeid, sealhulgas määrata eksperte ja kuulata ära tunnistajaid;

23. on veendunud, et võttes arvesse Euroopa Prokuratuuri pädevusvaldkonda kuuluvate piiriüleste kuritegudega seotud võimalikku mitut jurisdiktsiooni, tuleb tagada, et Euroopa prokurörid, Euroopa delegaatprokurörid ja riiklikud prokuratuurid järgiksid Euroopa Prokuratuuri pädevusvaldkonda kuuluvate kuritegudega seotud süüdistustes täiel määral ne bis in idem põhimõtet;

Juurdepääs kohtulikule kontrollile

24. kinnitab, et Euroopa Prokuratuuri tegevuse käigus tuleks alati järgida õigust kasutada õiguskaitsevahendeid, ning tunnistab ka, et Euroopa Prokuratuur peab töötama tulemuslikult; on seepärast veendunud, et kõiki Euroopa Prokuratuuri tehtud otsuseid peaks saama pädevas kohtus kohtulikult kontrollida; rõhutab, et kodade tehtud otsuseid, näiteks süüdistuse esitamiseks pädeva jurisdiktsiooni valiku otsuseid, juhtumi menetlemise lõpetamise või mujale määramise otsuseid ning otsuseid kokkuleppe kohta, peaks saama liidu kohtutes kohtulikult kontrollida;

25. on veendunud, et kohtuliku kontrolli eesmärgil tuleks Euroopa Prokuratuuri käsitleda oma süüdistuse esitamise ülesannete käigus tehtavate uurimis- ja muude menetluste täitmisel liikmesriigi pädevas kohtus riigi ametiasutusena;

Kahtlustatavate või süüdistatavate isikute järjekindel õiguskaitse

26. tuletab meelde, et uus asutus peaks oma tegevuses täielikult austama kahtlustatavate ja süüdistatavate isikute õigusi, mis on sätestatud ELi lepingu artiklis 6, ELi toimimise lepingu artiklis 16 ja Euroopa Liidu põhiõiguste hartas ning liidu tasandil juba vastu võetud seadusandlikes meetmetes kahtlustatavate ja süüdistatavate isikute menetlusõiguste kohta kriminaalmenetluses ning isikuandmete kaitse kohta;

27. kinnitab, et tulevast õigusabi direktiivi tuleks kohaldada võrdselt kõikide kahtlustatavate ja süüdistatavate isikute suhtes, kes on Euroopa Prokuratuuri uurimise all või kellele prokuratuur on esitanud süüdistuse; palub liikmesriikidel tagada õigusabi tõhus kättesaadavus vastavalt asjaomastele siseriiklikele seadustele, kuni puudub ELi direktiiv;

28. rõhutab, et kõikidel kahtlustatavatel ja süüdistatavatel isikutel, kes on Euroopa Prokuratuuri uurimise all või kellele prokuratuur on esitanud süüdistuse, on õigus oma isikuandmete kaitsele; rõhutab sellega seoses asjaolu, et Euroopa Prokuratuuris tehtava isikuandmete töötlemise suhtes tuleb kohaldada määrust (EÜ) nr 45/2001; rõhutab, et Euroopa Prokuratuuri asutamist käsitlevas nõukogu määruses sisalduvad andmekaitsealased erisätted võivad üksnes täiendada ja edasi arendada määruse (EÜ) nr 45/2001 sätteid ning teha seda üksnes vajalikul määral;

29.  kinnitab veel kord oma tugevat tahet asutada Euroopa Prokuratuur ja reformida Eurojusti, nagu komisjon on ette näinud oma mõlemas ettepanekus; palub, et komisjon kohandaks hinnanguid kollegiaalse struktuuri eelarvemõju kohta; nõuab Eurojusti, Euroopa Prokuratuuri ja OLAFi suhete selgitamist, et eristada nende vastavaid ülesandeid ELi finantshuvide kaitsmisel; kutsub nõukogu ja komisjoni üles uurima nende asutuste tugevamalt integreeritud lähenemisviisi võimalust, et muuta uurimised tõhusamaks;

30. nõuab tungivalt, et nõukogu järgiks neid soovitusi, ja rõhutab asjaolu, et eespool esitatud tingimused on Euroopa Parlamendi silmis olulised nõukogu määruse eelnõule nõusoleku andmisel;

31. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1)

     Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0234.

(2)

     Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0444.


SELETUSKIRI

Euroopa Prokuratuuri lisaväärtus seisneb selles, et ELi rahaliste vahenditega seotud pettuste puhul viiakse kriminaaluurimised ja süüdistuste esitamine läbi ühe sõltumatu ameti poolt Euroopa tasandil; sageneb süüdistuste esitamine ja vahendite sissenõudmine ning suureneb maksumaksja usaldus Euroopa institutsioonide vastu. Ehkki praegune süsteem toimib mõnes liikmesriigis hästi, on see osutunud kogu liidus süüdistuste esitamise ja vahendite sissenõudmise osas pigem ebatõhusaks.

Üldiselt tuleks Euroopa Prokuratuuri asutamisel lähtuda konkreetsest vajadusest parandada praegust olukorda, kus OLAFi õigusalaste soovituste alusel süüdistuste esitamise määr on olnud kaheksa aasta jooksul (2006–2013) keskmiselt 31%. Seega on meie kodanike raha sissenõudmine toimunud loiult, mis on lubamatu. Seda olukorda tuleb põhjalikult muuta.

Raportöör soovib esitada uue vaheraporti, milles on toodud välja Euroopa Parlamendi poliitilised prioriteedid ning juhitud tähelepanu neile põhimõtetele ja tingimustele, millest sõltub parlamendi nõusolek seadusandja ettepanekule. Alates komisjoni ettepaneku vastuvõtmisest 2013. aasta juulis on Euroopa Parlament ilmutanud selles seadusandlikus protsessis osalemise vastu suurt huvi ning pühendumist. 12. märtsi 2014. aasta resolutsioonis palus Euroopa Parlament, et nõukogu kaasaks teda ulatuslikult oma tegevusse, ning esitas mitmeid poliitilisi soovitusi mõnede kõige olulisemate aspektide kohta: struktuur, sõltumatus, otsustamisprotsess, pädevus, uurimisvahendid, tõendite vastuvõetavus, kohtulik kontroll, õiguskaitse.

Justiits- ja siseküsimuste nõukogus siiani esitatud seisukohad kalduvad kollegiaalse organi poole, mille koosseisus oleks üks Euroopa prokurör igast liikmesriigist ning mida juhiks peaprokurör, ning uue ameti ja liikmesriikide prokuratuuride konkureeriva pädevuse poole. Otsused nendes küsimustes mõjutavad Euroopa Prokuratuuri tulemuslikkust ja loodava liidu organi üldist lisaväärtust kas positiivselt või negatiivselt.


ÕIGUSKOMISJONI ARVAMUS (26.2.2015)

kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus Euroopa Prokuratuuri asutamise kohta

(COM(2013)05342013/0255(APP))

Arvamuse koostaja: Victor Negrescu

PA_Consent_Interim

ETTEPANEKUD

Õiguskomisjon palub vastutaval kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonil lisada oma raportisse järgmised ettepanekud:

Volitused

–   võttes arvesse õiguskomisjoni 3. märtsi 2014. aasta arvamust kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonile ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus Euroopa Prokuratuuri asutamise kohta,

–   võttes arvesse oma 12. märtsi 2014. aasta resolutsiooni ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus Euroopa Prokuratuuri asutamise kohta(1),

Soovitused

1.  kinnitab õiguskomisjoni 3. märtsi 2014. aasta arvamuse sisu ning kavatseb käsitleda mitmesuguseid täiendavaid aspekte, sealhulgas seoses nõukogu arutelus toimunud uute arengutega;

2.  toonitab, kui oluline on tagada Euroopa Prokuratuuri, Euroopa peaprokuröri ja aseprokuröride, Euroopa prokuröride ja Euroopa delegaatprokuröride sõltumatus, eelkõige mis tahes lubamatust mõjutamisest parteipoliitiliste organite ning riiklike poliitiliste, haldus- või kohtuvõimude poolt, sealhulgas ELi institutsioonid; on veendunud, et Euroopa prokuröri ametikoht peaks olema täisajaga töökoht;

3.  kinnitab veel kord oma tugevat tahet asutada Euroopa Prokuratuur ja reformida Eurojusti, nagu komisjon on ette näinud oma ettepanekus võtta vastu Eurojusti käsitlev määrus; on siiski veendunud, et Eurojusti reform tuleks lükata edasi, kuni nõukogu on võtnud vastu Euroopa Prokuratuuri üldise käsitlusviisi; jääb Euroopa Prokuratuuri ja Eurojusti tihedast koostööst tingituna kindlaks terviklikule käsitlusviisile;

4.  on seisukohal, et Euroopa Prokuratuuri pädevuse ulatus tuleks üheselt määratleda, et vältida prokuratuuri vastutusalasse jäävate kuritegudega seotud õiguslikku ebakindlust; kutsub nõukogu sellega seoses üles täpsustama Eurojusti, Europoli ja OLAFi pädevust, et kõikide ELi finantshuvide kaitsmise eest vastutavate organite ülesanded oleksid selgelt määratletud ja eristatud;

5.  tunneb heameelt ettepaneku üle, et Euroopa Prokuratuur peaks esitama ELi institutsioonidele aastaaruandeid, et tagada läbipaistvus ning hinnata prokuratuuri peamisi tegevussuundi, ja toonitab asjaolu, et see ei tohiks olla viis, kuidas mõni ELi institutsioon võiks mõjutada Euroopa Prokuratuuri tulevast tegevust;

6.  rõhutab, et Euroopa prokuröri ja aseprokuröride ametissemääramiseks on vaja avatud, läbipaistvat ja sõltumatut valikumenetlust, ning soovitab avatud konkurssi piisavalt professionaalsete, kogenud ja pädevate kandidaatide valimiseks, keda võiks esitada komisjon ja hinnata sõltumatu ekspertide rühm; soovitab edastada eelvaliku nimekirja parlamendile ja nõukogule ning anda Euroopa Parlamendile ja nõukogule õigus teha otsus nimekirjas esitatud kandidaatidega täiendavate intervjuude korraldamiseks; nõuab seetõttu parlamendi täiel määral kaasamist Euroopa prokuröri ja aseprokuröride ametissemääramise menetlusse, kusjuures ametissemääramise lõpliku otsuse peaks tegema nõukogu ja selle peaks heaks kiitma parlament;

7.  soovitab Euroopa Prokuratuuril pöörata erilist tähelepanu Euroopa prokuröride ja Euroopa delegaatprokuröride ametisse määramisele ning vastavusele kvalifikatsioonide, erialase töökogemuse ja sõltumatuse kriteeriumidele, tagades tasakaalustatud geograafilise esindatuse;

8.  rõhutab, et Euroopa Prokuratuur peab võrdse rangusega uurima ELi finantshuve kahjustavaid raskeid kuritegusid kõikide osalevate liikmesriikide puhul, sõltumata mis tahes geograafilisest kaalutlusest, varasematest asjadest või uuringutest, ja võtma kasutusele objektiivsetel kriteeriumidel põhineva kvalitatiivse lähenemisviisi;

9.  rõhutab, et vaja on selgust selles osas, kuidas Euroopa Prokuratuur hakkab tegema tõhusat koostööd kõigi liikmesriikidega;

10. soovitab Euroopa Prokuratuuril teha erilisi jõupingutusi selleks, et tegeleda ELi finantshuve kahjustava piiriülese kuritegevusega, arvestades selle probleemi keerukust ning sellega kaasnevat suurt ohtu ja kahju; kinnitab siiski, et Euroopa Prokuratuuri pädevusvaldkond tuleb täpselt kindlaks määrata, et eelnevalt oleks võimalik otsustada, millised kuriteod kuuluvad prokuratuuri pädevusse, ning teha selgelt vahet Euroopa Prokuratuuri ja riiklike prokuratuuride volituste vahel; sellega seoses soovitab vaadata hoolikalt läbi komisjoni ettepaneku artiklis 13 sisalduvad kaaspädevuse määratlused, et vältida topeltkaristamist või puudujääke seoses kohtulikule vastutusele võtmisega; soovitab samuti tagada, et Euroopa Prokuratuuri kasutatavad uurimisvahendid ja -meetmed oleksid ühtlustatud, täpselt määratletud ja kooskõlas kõikide liikmesriikide õigussüsteemidega, et vältida meelepärase kohtualluvuse valimise võimalust;

11. tuletab meelde, et kõigi Euroopa Prokuratuuri prokuröride ja töötajate tegevus peab toimuma ja uurimised tuleb viia läbi täielikus kooskõlas õiguse põhimõtetega, eelkõige kui tegu on selliste kahtlustatava või süüdistatava õigustega, nagu süütuse presumptsiooni austamine, kuni on tehtud lõplik ja pöördumatu kohtuotsus, õigus õiglasele kohtumenetlusele, vaikimisõigus, kaitseõigus ning põhimõte non bis in idem (topeltkaristamise keeld); palub liikmesriikidel vastu võtta ühtlustatud meetmed Euroopa Prokuratuuri esitatud tõendite tunnustamise ja vastuvõetavuse osas; on eelkõige arvamusel, et tõendite vastuvõetavuse tingimuste puhul tuleks austada kõiki Euroopa Liidu põhiõiguste harta ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga tagatud õigusi, nagu neid on tõlgendanud Euroopa Inimõiguste Kohus oma kohtupraktikas, kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikliga 6; on arvamusel, et Euroopa Prokuratuur peaks aktiivselt püüdma leida kõik asjakohased tõendid olenemata sellest, kas need on süüstavad või süüst vabastavad;

12. peab kahetsusväärseks, et praeguses Euroopa Prokuratuuri asutamist käsitlevas ettepanekus piirdub prokuratuuri volituste ulatus pettusejuhtumitega; palub seetõttu komisjonil teha pärast Euroopa Prokuratuuri asutamist ettepanek laiendada selle volitusi eesmärgiga hõlmata teatavad piiriüleste raskete kuritegude liigid, nagu organiseeritud kuritegevus ja terrorism;

13. palub nõukogul esitada üksikasjalik teave kavandatud kollegiaalse struktuuri mõju kohta ELi eelarvele; usub, et igal juhul tuleks nii otsus pädeva jurisdiktsiooni valiku, otsus süüdistuse esitamise, otsus juhtumi menetlemise lõpetamise, otsus juhtumi mujale määramise kui ka otsus kokkuleppe kohta teha kesktasandil;

14. kinnitab, et Euroopa Prokuratuuri tegevuse käigus tuleb alati järgida õigust kasutada õiguskaitsevahendeid; on seepärast arvamusel, et mis tahes Euroopa prokuröri tehtud otsuseid peaks saama pädevas kohtus kohtulikult kontrollida; seda arvesse võttes rõhutab, et Euroopa prokuröri poolt enne kohtuprotsessi või sellest sõltumatult tehtud otsuseid, nagu otsust algatada uurimine, jurisdiktsiooni valikut süüdistuse esitamiseks, juhtumi menetlemise lõpetamist ja kokkulepet, peaks saama liidu kohtutes kohtulikult kontrollida; rõhutab, et Euroopa Prokuratuur peaks siseriikliku õiguse alusel heastama mis tahes õigusvastase või eksliku süüdistuse esitamisest tekkinud kahju;

15. on arvamusel, et lisaks Euroopa Prokuratuuri iga-aastasele üldisele tegevusaruandele tuleks määruses ette näha läbivaatamisklausel, et kontrollida, kas prokuratuuri asutamisega saavutati püstitatud eesmärgid ja tulemused, et tuvastada kõrvaldamist vajavad lüngad ja puudujäägid.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

24.2.2015

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

16

3

4

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Joëlle Bergeron, Marie-Christine Boutonnet, Jean-Marie Cavada, Kostas Chrysogonos, Therese Comodini Cachia, Mady Delvaux, Andrzej Duda, Rosa Estaràs Ferragut, Laura Ferrara, Mary Honeyball, Sajjad Karim, Gilles Lebreton, António Marinho e Pinto, Jiří Maštálka, Evelyn Regner, Pavel Svoboda, József Szájer, Axel Voss, Tadeusz Zwiefka

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Pascal Durand, Heidi Hautala, Sylvia-Yvonne Kaufmann, Victor Negrescu, Viktor Uspaskich

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Krisztina Morvai

(1)

Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0234.


EELARVEKONTROLLIKOMISJONI KIRI

 

Eelarvekontrollikomisjon

Esimees

IPOL-COM-CONT D(2015)3294

Hr Claude Moraes

Esimees

Kodanikuvabaduste,

justiits- ja siseasjade komisjon

ASP 13G205

Euroopa Parlament

Teema:   Ajakohastatud vaheraport, mis käsitleb ettepanekut võtta vastu nõukogu määrus Euroopa Prokuratuuri asutamise kohta (COM(2013)534 – 2013/0255(APP))

Austatud härra Moraes

Kirjutan Teile seoses Teie sooviga saada eelarvekontrollikomisjoni (CONT) ettepanekud Euroopa Prokuratuuri asutamise ettepanekut käsitleva ajakohastatud vaheraporti kohta, milles Teie komisjon valmistub väljendama Euroopa Parlamendi seisukohta vastuseks liikmesriikide hiljutistele aruteludele. Soovin tänada Teid hea jätkuva koostöö eest kõnealuses küsimuses.

Nagu rõhutati EP 12. märtsi 2014. aasta resolutsioonis, kujutab Euroopa Prokuratuuri loomine sammu edasi Euroopa kriminaalõiguse ala väljakujundamisel ning aitab tugevdada ELi finantshuvide kaitseks ja pettustevastases võitluses kasutatavaid vahendeid ning aitab seeläbi suurendada maksumaksjate usaldust ELi vastu. Kuna Euroopa Prokuratuur kuulub nõukogu seadusandlikku ainupädevusse, palub CONT-komisjon nõukogul Euroopa Parlamendi täielikult oma töösse kaasata.

CONT-komisjoni arvates tuleb kindlustada, et Euroopa Prokuratuur järgib oma töös täielikult põhiõigusi ja tegutseb vastavalt nendele, aga ta peab ka olema mitmekülgne, sujuv, tõhus ja suuteline saavutama maksimaalseid tulemusi. Euroopa Prokuratuur peaks olema riikide valitsustest ja ELi institutsioonidest täiesti sõltumatu ning kaitstud poliitilise surve ja/või mõjutuste eest. Lisaks tuleks Euroopa Prokuratuuri pädevuse ulatus üheselt määratleda, et vältida prokuratuuri vastutusalasse jäävate kuritegudega seotud õiguslikku ebakindlust. On väga oluline, et nõukogu selgitab Eurojusti ja OLAFi pädevust, nii et ELi finantshuvide kaitsmise eest vastutava kolme olemasoleva organi ülesanded oleksid selgelt määratletud ja eristatud.

Lisaks nõuame, et Euroopa Prokuratuuri käsutuses olevad uurimisvahendid ja -meetmed oleksid ühtlustatud, täpselt kindlaks määratud ja kooskõlas nende liikmesriikide õigussüsteemidega, kus neid rakendatakse. Tõendite vastuvõetavust ja hindamist vastavalt komisjoni ettepaneku artiklile 30 käsitlevad eeskirjad peavad olema selged ja ühetaoliselt kohaldatavad igas Euroopa Prokuratuuriga hõlmatud jurisdiktsioonis ning täiel määral kooskõlas menetlustagatistega.

Peale selle nõuab CONT-komisjon, et Euroopa Prokuratuuri organisatsioonilisel struktuuril oleks kesktasandil asjakohased oskused, kogemused ja teadmised, nii et nendel, kes peavad uurimisi läbi viima, oleks vajalikud oskused asjaomaste liikmesriikide õigussüsteemides uurimiste korraldamiseks.

Võtame teadmiseks nõukogus esindatud liikmesriikide enamuse arvamuse, mille kohaselt oleks kõige sobivam struktuur selle tagamiseks, et uurimiste läbiviimiseks on olemas vajalikul tasemel oskused ja kogemused, Euroopa prokuröride kolleegium. Kahtlustame siiski, et selline struktuur võib vähendada sõltumatust või põhjustada asutuses ebatõhusust, ning oleme seetõttu mures asutuse struktuuri ja pädevuse teemal nõukogus jätkuvate arutelude pärast.

Pooldame nõukogu kavatsust anda Euroopa Prokuratuurile ja liikmesriikidele konkureeriv pädevus ELi finantshuve kahjustavate kuritegude uurimiseks, mis aitab tagada, et uurimine viiakse läbi asjakohasel tasandil.

CONT-komisjon palub LIBE-komisjonil ergutada nõukogu pidama kinni järgmistest põhimõtetest:

 avatud ja läbipaistev valikumenetlus Euroopa prokuröride ametissenimetamiseks, kusjuures Euroopa Parlament osaleb täielikult Euroopa peaprokuröri ja tema asetäitjate valimise menetluses, et muuta asutus tõeliseks Euroopa organiks ja tagada tema sõltumatus riikide valitsustest;

 juhtumite määramine prokuröridele vastavalt asjatundlikkusele;

 detsentraliseeritud struktuuri – vastavalt komisjoni ettepanekule – loomine, mis võimaldab Euroopa delegaatprokuröridel algatada ja juhtida uurimisi oma või teises liikmesriigis, nii et uurimised saavad jääda riiklikesse prokuratuurisüsteemidesse ja prokurör teavitab Euroopa Prokuratuuri igast alustatud uurimisest; nii välditakse probleeme, millega puutub praegu kokku OLAF, kes peab oma ülesannete täitmiseks lootma sellele, et liikmesriikide ametiasutused annavad talle teataval määral teavet;

 viimaseks peab Euroopa Prokuratuuri tõhususe tagamiseks olema tema kogutud tõendid vastuvõetavad liikmesriikide kohtutes ja täielikus vastavuses selle liikmesriigi õigusega, kus uurimine toimus, ja Euroopa Prokuratuuri oma eeskirjadega, mis on sätestatud määruses.

Taunime asjaolu, et Euroopa Prokuratuuri käsitlevale ettepanekule ei ole lisatud ei ettepanekut Euroopa Kriminaalkohtu kui üldkohtu juurde kuuluva erikohtu loomise kohta ELi toimimise lepingu artikli 257 kohaselt ega ka ettepanekut Euroopa menetlusõiguse raamistiku kohta. Minu juhitav parlamendikomisjon nõuab, et nõukogu analüüsiks neid ettepanekuid.

Peale selle on CONT-komisjon seisukohal, et ELi ametnikud tuleks asetada võrdsetele alustele teiste liidu kodanikega ning sellepärast muuta Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli artikli 11 punkti a ning Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjade artiklit 19, võimaldades nii Euroopa Prokuratuuril kohe tegutseda.

Samuti nõuab CONT-komisjon, et Euroopa Prokuratuuri asutamise ettepanek oleks täiel määral kooskõlas praeguse seadusandliku ettepanekuga, mis käsitleb ühiste miinimumeeskirjade kehtestamist kahtlustatavate või süüdistatavate õiguse kohta saada esialgset õigusabi kriminaalmenetluse raames (2013/0409(COD)).

Jälgime ka edaspidi täpselt nõukogu läbirääkimisi ja loodame väga, et saate meie palveid vaheraporti projekti koostamisel arvesse võtta.

Lugupidamisega

dr Inge Gräßle


PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

9.3.2015

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

41

13

2

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Jan Philipp Albrecht, Martina Anderson, Malin Björk, Michał Boni, Caterina Chinnici, Ignazio Corrao, Agustín Díaz de Mera García Consuegra, Frank Engel, Tanja Fajon, Laura Ferrara, Lorenzo Fontana, Mariya Gabriel, Ana Gomes, Jussi Halla-aho, Monika Hohlmeier, Brice Hortefeux, Sophia in ‘t Veld, Iliana Iotova, Eva Joly, Sylvia-Yvonne Kaufmann, Timothy Kirkhope, Kashetu Kyenge, Marju Lauristin, Juan Fernando López Aguilar, Monica Macovei, Barbara Matera, Roberta Metsola, Louis Michel, Claude Moraes, József Nagy, Péter Niedermüller, Soraya Post, Judith Sargentini, Birgit Sippel, Helga Stevens, Traian Ungureanu, Harald Vilimsky, Udo Voigt, Beatrix von Storch, Josef Weidenholzer, Cecilia Wikström, Kristina Winberg, Tomáš Zdechovský

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Janice Atkinson, Hugues Bayet, Carlos Coelho, Pál Csáky, Dennis de Jong, Teresa Jiménez-Becerril Barrio, Miltiadis Kyrkos, Gilles Lebreton, Angelika Mlinar, Maite Pagazaurtundúa Ruiz, Barbara Spinelli, Josep-Maria Terricabras, Axel Voss

Õigusalane teave