Menetlus : 2014/2075(DEC)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0101/2015

Esitatud tekstid :

A8-0101/2015

Arutelud :

PV 28/04/2015 - 16
CRE 28/04/2015 - 16

Hääletused :

PV 29/04/2015 - 10.9
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2015)0118

RAPORT     
PDF 780kWORD 520k
30.3.2015
PE 539.748v04-00 A8-0101/2015

Euroopa Liidu 2013. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, III jagu – Komisjon ja rakendusametid

(2014/2075(DEC))

Eelarvekontrollikomisjon

Raportöör: Ingeborg Gräßle

1.  ETTEPANEK VÕTTA VASTU EUROOPA PARLAMENDI OTSUS
 2.  ETTEPANEK VÕTTA VASTU EUROOPA PARLAMENDI OTSUS
 3.  ETTEPANEK VÕTTA VASTU EUROOPA PARLAMENDI OTSUS
 4.  ETTEPANEK VÕTTA VASTU EUROOPA PARLAMENDI OTSUS
 5.  ETTEPANEK VÕTTA VASTU EUROOPA PARLAMENDI OTSUS
 6.  ETTEPANEK VÕTTA VASTU EUROOPA PARLAMENDI OTSUS
 7.  ETTEPANEK VÕTTA VASTU EUROOPA PARLAMENDI OTSUS
 8.  ETTEPANEK VÕTTA VASTU EUROOPA PARLAMENDI OTSUS
 9.  EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
 PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

1.  ETTEPANEK VÕTTA VASTU EUROOPA PARLAMENDI OTSUS

Euroopa Liidu 2013. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, III jagu – Komisjon

(2014/2075(DEC))

Euroopa Parlament,

–       võttes arvesse Euroopa Liidu 2013. aasta üldeelarvet(1),

–       võttes arvesse Euroopa Liidu 2013. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet (COM(2014)0510 – C8‑0140/2014)(2),

–       võttes arvesse komisjoni aruannet 2012. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsuse järelmeetmete kohta (COM(2014)0607) ning sellele lisatud komisjoni talituste töödokumente (SWD(2014)0285, SWD(2014)0286),

–       võttes arvesse komisjoni 11. juuni 2014. aasta teatist „Komisjoni 2013. aasta haldustegevuse koondaruanne” (COM(2014)0342),

–       võttes arvesse komisjoni aastaaruannet liidu rahanduse tulemuspõhise hindamise kohta (COM(2014)0383) ning sellele lisatud komisjoni talituste töödokumente (SWD(2014)0200, SWD(2014)0201),

–       võttes arvesse komisjoni aastaaruannet eelarve täitmisele heakskiitu andvale institutsioonile 2013. aastal tehtud siseauditite kohta (COM(2014)0615) ning sellele lisatud komisjoni talituste töödokumenti (SWD(2014)0293),

–       võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet eelarveaasta 2013 eelarve täitmise kohta koos institutsioonide vastustega(3) ja kontrollikoja eriaruandeid,

–       võttes arvesse ombudsmani mitmeid otsuseid ja soovitusi komisjoni kohta ning nende soovituste rakendamist institutsioonides kodanike huvides,

–       võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja avaldust(4), mis kinnitab 2013. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsust ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust,

–       võttes arvesse nõukogu 17. veebruari 2015. aasta soovitust komisjoni tegevusele heakskiidu andmise kohta 2013. aasta eelarve täitmisel (05303/2015 – C8‑0053/2015),

–       võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 317, 318 ja 319,

–       võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklit 106a,

–       võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust(5),

–       võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)(6), eriti selle artikleid 62, 164, 165 ja 166,

–       võttes arvesse kodukorra artiklit 93 ja V lisa,

–       võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ja muude asjaomaste komisjonide arvamusi (A8-0101/2015),

A.     arvestades, et Euroopa Liidu lepingu artikli 17 lõike 1 kohaselt täidab komisjon eelarvet ja haldab programme ning vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 317 täidab ta eelarvet koostöös liikmesriikidega omal vastutusel ning järgides usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtteid;

1.      annab komisjonile heakskiidu Euroopa Liidu 2013. aasta üldeelarve täitmisel;

2.      esitab oma tähelepanekud resolutsioonis, mis on Euroopa Liidu 2013. aasta üldeelarve (III jagu – Komisjon ja rakendusametid) täitmisele heakskiidu andmist käsitlevate otsuste lahutamatu osa, ning oma ... aasta resolutsioonis komisjoni 2013. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmisega seotud kontrollikoja eriaruannete kohta(7);

3.      teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, nõukogule, komisjonile, Euroopa Liidu Kohtule, kontrollikojale ja Euroopa Investeerimispangale ning liikmesriikide parlamentidele ja riiklikele ja piirkondlikele kontrolliasutustele ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

(1)

     ELT L 66, 8.3.2013.

(2)

     ELT C 403, 13.11.2014, lk 1.

(3)

     ELT C 398, 12.11.2014, lk 1.

(4)

     ELT C 403, 13.11.2014, lk 128.

(5)

     EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.

(6)

     ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.

(7)

     Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0000.


2.  ETTEPANEK VÕTTA VASTU EUROOPA PARLAMENDI OTSUS

Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Rakendusameti (endise Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri täitevasutuse) 2013. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta

(2014/2075(DEC))

Euroopa Parlament,

–       võttes arvesse Euroopa Liidu 2013. aasta üldeelarvet(1),

–       võttes arvesse Euroopa Liidu 2013. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet (COM(2014)0510 – C8‑0140/2014)(2),

–       võttes arvesse Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Rakendusameti 2013. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet(3),

–       võttes arvesse komisjoni aruannet 2012. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsuse järelmeetmete kohta (COM(2014)0607) ning sellele lisatud komisjoni talituste töödokumente (SWD(2014)0285, SWD(2014)0286),

–       võttes arvesse komisjoni aastaaruannet eelarve täitmisele heakskiitu andvale institutsioonile 2013. aastal tehtud siseauditite kohta (COM(2014)0615) ning sellele lisatud komisjoni talituste töödokumenti (SWD(2014)0293),

–       võttes arvesse kontrollikoja aruannet Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Rakendusameti (endise Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Täitevasutuse) eelarveaasta 2013 raamatupidamise aastaaruande kohta koos rakendusameti (täitevasutuse) vastustega(4),

–       võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja avaldust(5), mis kinnitab 2013. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsust ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust,

–       võttes arvesse nõukogu 17. veebruari 2015. aasta soovitust rakendusametite tegevusele heakskiidu andmise kohta 2013. aasta eelarve täitmisel (05305/2015 – C8‑0048/2015),

–       võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 317, 318 ja 319,

–       võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklit 106a,

–       võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust(6),

–       võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)(7), eriti selle artikleid 62, 164, 165 ja 166,

–       võttes arvesse nõukogu 19. detsembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 58/2003 (millega kehtestatakse nende täitevasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded)(8), eriti selle artikli 14 lõiget 3,

–       võttes arvesse komisjoni 21. septembri 2004. aasta määrust (EÜ) nr 1653/2004 (täitevasutuste standardfinantsmääruse vastuvõtmise kohta vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 58/2003, millega kehtestatakse nende täitevasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded)(9), eriti selle artikli 66 esimest ja teist lõiku,

–       võttes arvesse komisjoni 20. aprilli 2009. aasta otsust 2009/336/EÜ, millega hariduse, audiovisuaalvaldkonna ja kultuuriga seotud ühenduse tegevuse juhtimiseks asutatakse kooskõlas nõukogu määrusega (EÜ) nr 58/2003 Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri täitevasutus(10),

–       võttes arvesse komisjoni 18. detsembri 2013. aasta rakendusotsust 2013/776/EL, millega asutatakse Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Rakendusamet ning tunnistatakse kehtetuks otsus 2009/336/EÜ(11),

–       võttes arvesse kodukorra artiklit 93 ja V lisa,

–       võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ja muude asjaomaste komisjonide arvamusi (A8-0101/2015),

A.     arvestades, et Euroopa Liidu lepingu artikli 17 lõike 1 kohaselt täidab komisjon eelarvet ja haldab programme ning vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 317 täidab ta eelarvet koostöös liikmesriikidega omal vastutusel ning järgides usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtteid;

1.      annab heakskiidu Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Rakendusameti direktori tegevusele ameti 2013. aasta eelarve täitmisel;

2.      esitab oma tähelepanekud resolutsioonis, mis on Euroopa Liidu 2013. aasta üldeelarve (III jagu – Komisjon ja rakendusametid) täitmisele heakskiidu andmist käsitlevate otsuste lahutamatu osa;

3.      teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus, Euroopa Liidu 2013. aasta üldeelarve (III jagu – Komisjon) täitmisele heakskiidu andmist käsitlev otsus ning resolutsioon, mis on nende otsuste lahutamatu osa, Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Rakendusameti (endise Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Täitevasutuse) direktorile, nõukogule, komisjonile, Euroopa Liidu Kohtule ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

(1)

     ELT L 66, 8.3.2013.

(2)

     ELT C 403, 13.11.2014, lk 1.

(3)

   ELT C 408, 15.11.2014, lk 39.

(4)

   ELT C 442, 10.12.2014, lk 67.

(5)

   ELT C 403, 13.11.2014, lk 128.

(6)

   EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.

(7)

   ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.

(8)

   EÜT L 11, 16.1.2003, lk 1.

(9)

   ELT L 297, 22.9.2004, lk 6.

(10)

   ELT L 101, 21.4.2009, lk 26.

(11)

   ELT L 343, 19.12.2013, lk 46.


3.  ETTEPANEK VÕTTA VASTU EUROOPA PARLAMENDI OTSUS

Väikeste ja Keskmise Suurusega Ettevõtjate Rakendusameti (endise Konkurentsivõime ja Uuendustegevuse Täitevasutuse) 2013. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta

(2014/2075(DEC))

Euroopa Parlament,

–       võttes arvesse Euroopa Liidu 2013. aasta üldeelarvet(1),

–       võttes arvesse Euroopa Liidu 2013. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet (COM(2014)0510 – C8‑0140/2014)(2),

–       võttes arvesse Väikeste ja Keskmise Suurusega Ettevõtjate Rakendusameti (endise Konkurentsivõime ja Uuendustegevuse Täitevasutuse) 2013. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet(3),

–       võttes arvesse komisjoni aruannet 2012. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsuse järelmeetmete kohta (COM(2014)0607) ning sellele lisatud komisjoni talituste töödokumente (SWD(2014)0285, SWD(2014)0286),

–       võttes arvesse komisjoni aastaaruannet eelarve täitmisele heakskiitu andvale institutsioonile 2013. aastal tehtud siseauditite kohta (COM(2014)0615) ning sellele lisatud komisjoni talituste töödokumenti (SWD(2014)0293),

–       võttes arvesse kontrollikoja aruannet Väikeste ja Keskmise Suurusega Ettevõtjate Rakendusameti (endise Konkurentsivõime ja Uuendustegevuse Täitevasutuse) eelarveaasta 2013 raamatupidamise aastaaruande kohta koos rakendusameti (täitevasutuse) vastustega(4),

–       võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja avaldust(5), mis kinnitab 2013. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsust ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust,

–       võttes arvesse nõukogu 17. veebruari 2015. aasta soovitust rakendusametite tegevusele heakskiidu andmise kohta 2013. aasta eelarve täitmisel (05305/2015 – C8‑0048/2015),

–       võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 317, 318 ja 319,

–       võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklit 106a,

–       võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust(6),

–       võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)(7), eriti selle artikleid 62, 164, 165 ja 166,

–       võttes arvesse nõukogu 19. detsembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 58/2003 (millega kehtestatakse nende täitevasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded)(8), eriti selle artikli 14 lõiget 3,

–       võttes arvesse komisjoni 21. septembri 2004. aasta määrust (EÜ) nr 1653/2004 (täitevasutuste standardfinantsmääruse vastuvõtmise kohta vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 58/2003, millega kehtestatakse nende täitevasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded)(9), eriti selle artikli 66 esimest ja teist lõiku,

–       võttes arvesse komisjoni 23. detsembri 2003. aasta otsust 2004/20/EÜ, millega luuakse „Aruka energeetika rakendusasutus”, mis korraldab ühenduse tegevust energeetika valdkonnas vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 58/2003(10),

–       võttes arvesse komisjoni 17. detsembri 2013. aasta rakendusotsust 2013/771/EL, millega asutatakse Väikeste ja Keskmise Suurusega Ettevõtjate Rakendusamet ning tunnistatakse kehtetuks otsused 2004/20/EÜ ja 2007/372/EÜ(11),

–       võttes arvesse kodukorra artiklit 93 ja V lisa,

–       võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ja muude asjaomaste komisjonide arvamusi (A8-0101/2015),

A.     arvestades, et Euroopa Liidu lepingu artikli 17 lõike 1 kohaselt täidab komisjon eelarvet ja haldab programme ning vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 317 täidab ta eelarvet koostöös liikmesriikidega omal vastutusel ning järgides usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtteid;

1.      annab heakskiidu Väikeste ja Keskmise Suurusega Ettevõtjate Rakendusameti (endise Konkurentsivõime ja Uuendustegevuse Täitevasutuse) direktori tegevusele ameti 2013. aasta eelarve täitmisel;

2.      esitab oma tähelepanekud resolutsioonis, mis on Euroopa Liidu 2013. aasta üldeelarve (III jagu – Komisjon ja rakendusametid) täitmisele heakskiidu andmist käsitlevate otsuste lahutamatu osa;

3.      teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus, Euroopa Liidu 2013. aasta üldeelarve (III jagu – Komisjon) täitmisele heakskiidu andmist käsitlev otsus ning resolutsioon, mis on nende otsuste lahutamatu osa, Väikeste ja Keskmise Suurusega Ettevõtjate Rakendusameti (endise Konkurentsivõime ja Uuendustegevuse Täitevasutuse) direktorile, nõukogule, komisjonile, Euroopa Liidu Kohtule ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

(1)

   ELT L 66, 8.3.2013.

(2)

   ELT C 403, 13.11.2014, lk 1.

(3)

   ELT C 408, 15.11.2014, lk 6.

(4)

   ELT C 442, 10.12.2014, lk 74.

(5)

   ELT C 403, 13.11.2014, lk 128.

(6)

   EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.

(7)

   ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.

(8)

   EÜT L 11, 16.1.2003, lk 1.

(9)

   ELT L 297, 22.9.2004, lk 6.

(10)

   ELT L 5, 9.1.2004, lk 85.

(11)

   ELT L 341, 18.12.2013, lk 73.


4.  ETTEPANEK VÕTTA VASTU EUROOPA PARLAMENDI OTSUS

Tarbija-, Tervise-, Põllumajandus- ja Toiduküsimuste Rakendusameti (endise Tervise- ja Tarbijaküsimuste Rakendusameti) 2013. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta

(2014/2075(DEC))

Euroopa Parlament,

–       võttes arvesse Euroopa Liidu 2013. aasta üldeelarvet(1),

–       võttes arvesse Euroopa Liidu 2013. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet (COM(2014)0510 – C8‑0140/2014)(2),

–       võttes arvesse Tarbija-, Tervise-, Põllumajandus- ja Toiduküsimuste Rakendusameti (endise Tervise- ja Tarbijaküsimuste Rakendusameti) 2013. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet(3),

–       võttes arvesse komisjoni aruannet 2012. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsuse järelmeetmete kohta (COM(2014)0607) ning sellele lisatud komisjoni talituste töödokumente (SWD(2014)0285, SWD(2014)0286),

–       võttes arvesse komisjoni aastaaruannet eelarve täitmisele heakskiitu andvale institutsioonile 2013. aastal tehtud siseauditite kohta (COM(2014)0615) ning sellele lisatud komisjoni talituste töödokumenti (SWD(2014)0293),

–       võttes arvesse kontrollikoja aruannet Tarbija-, Tervise-, Põllumajandus- ja Toiduküsimuste Rakendusameti (endise Tervise- ja Tarbijaküsimuste Rakendusameti) eelarveaasta 2013 raamatupidamise aastaaruande kohta koos rakendusameti vastustega(4),

–       võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja avaldust(5), mis kinnitab 2013. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsust ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust,

–       võttes arvesse nõukogu 17. veebruari 2015. aasta soovitust rakendusametite tegevusele heakskiidu andmise kohta 2013. aasta eelarve täitmisel (05305/2015 – C8‑0048/2015),

–       võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 317, 318 ja 319,

–       võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklit 106a,

–       võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust(6),

–       võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)(7), eriti selle artikleid 62, 164, 165 ja 166,

–       võttes arvesse nõukogu 19. detsembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 58/2003 (millega kehtestatakse nende täitevasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded)(8), eriti selle artikli 14 lõiget 3,

–       võttes arvesse komisjoni 21. septembri 2004. aasta määrust (EÜ) nr 1653/2004 (täitevasutuste standardfinantsmääruse vastuvõtmise kohta vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 58/2003, millega kehtestatakse nende täitevasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded)(9), eriti selle artikli 66 esimest ja teist lõiku,

–       võttes arvesse komisjoni 15. detsembri 2004. aasta otsust 2004/858/EÜ, millega asutatakse vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 58/2003 täitevamet nimega Rahvatervise Programmi Täitevamet ühenduse rahvatervise valdkonna tegevusprogrammi juhtimiseks(10),

–       võttes arvesse komisjoni 17. detsembri 2003. aasta rakendusotsust 2013/770/EL, millega asutatakse Tarbija-, Tervise- ja Toiduküsimuste Rakendusamet ning tunnistatakse kehtetuks otsus 2004/858/EÜ(11),

–       võttes arvesse komisjoni 17. detsembri 2014. aasta rakendusotsust 2014/927/EL, millega muudetakse rakendusotsust 2013/770/EL, et muuta nimi Tarbija-, Tervise- ja Toiduküsimuste Rakendusamet nimeks Tarbija-, Tervise-, Põllumajandus- ja Toiduküsimuste Rakendusamet(12),

–       võttes arvesse kodukorra artiklit 93 ja V lisa,

–       võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ja muude asjaomaste komisjonide arvamusi (A8-0101/2015),

A.     arvestades, et Euroopa Liidu lepingu artikli 17 lõike 1 kohaselt täidab komisjon eelarvet ja haldab programme ning vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 317 täidab ta eelarvet koostöös liikmesriikidega omal vastutusel ning järgides usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtteid;

1.      annab heakskiidu Tarbija-, Tervise-, Põllumajandus- ja Toiduküsimuste Rakendusameti (endise Tervise- ja Tarbijaküsimuste Rakendusameti) direktori tegevusele ameti 2013. aasta eelarve täitmisel;

2.      esitab oma tähelepanekud resolutsioonis, mis on Euroopa Liidu 2013. aasta üldeelarve (III jagu – Komisjon ja rakendusametid) täitmisele heakskiidu andmist käsitlevate otsuste lahutamatu osa;

3.      teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus, Euroopa Liidu 2013. aasta üldeelarve (III jagu – Komisjon) täitmisele heakskiidu andmist käsitlev otsus ning resolutsioon, mis on nende otsuste lahutamatu osa, Tarbija-, Tervise-, Põllumajandus- ja Toiduküsimuste Rakendusameti (endise Tervise- ja Tarbijaküsimuste Rakendusameti) direktorile, nõukogule, komisjonile, Euroopa Liidu Kohtule ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

(1)

   ELT L 66, 8.3.2013.

(2)

   ELT C 403, 13.11.2014, lk 1.

(3)

   ELT C 408, 15.11.2014, lk 5.

(4)

   ELT C 442, 10.12.2014, lk 83.

(5)

   ELT C 403, 13.11.2014, lk 128.

(6)

   EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.

(7)

   ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.

(8)

   EÜT L 11, 16.1.2003, lk 1.

(9)

   ELT L 297, 22.9.2004, lk 6.

(10)

   ELT L 369, 16.12.2004, lk 73.

(11)

   ELT L 341, 18.12.2013, lk 69.

(12)

   ELT L 363, 18.12.2014, lk 183.


5.  ETTEPANEK VÕTTA VASTU EUROOPA PARLAMENDI OTSUS

Euroopa Teadusnõukogu Rakendusameti 2013. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta

(2014/2075(DEC))

Euroopa Parlament,

–       võttes arvesse Euroopa Liidu 2013. aasta üldeelarvet(1),

–       võttes arvesse Euroopa Liidu 2013. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet (COM(2014)0510 – C8‑0140/2014)(2),

–       võttes arvesse Euroopa Teadusnõukogu Rakendusameti 2013. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

–       võttes arvesse komisjoni aruannet 2012. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsuse järelmeetmete kohta (COM(2014)0607) ning sellele lisatud komisjoni talituste töödokumente (SWD(2014)0285, SWD(2014)0286),

–       võttes arvesse komisjoni aastaaruannet eelarve täitmisele heakskiitu andvale institutsioonile 2013. aastal tehtud siseauditite kohta (COM(2014)0615) ning sellele lisatud komisjoni talituste töödokumenti (SWD(2014)0293),

–       võttes arvesse kontrollikoja aruannet Euroopa Teadusnõukogu Rakendusameti eelarveaasta 2013 raamatupidamise aastaaruande kohta koos rakendusameti vastustega(3),

–       võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja avaldust(4), mis kinnitab 2013. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsust ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust,

–       võttes arvesse nõukogu 17. veebruari 2015. aasta soovitust rakendusametite tegevusele heakskiidu andmise kohta 2013. aasta eelarve täitmisel (05305/2015 – C8‑0048/2015),

–       võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 317, 318 ja 319,

–       võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklit 106a,

–       võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust(5),

–       võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)(6), eriti selle artikleid 62, 164, 165 ja 166,

–       võttes arvesse nõukogu 19. detsembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 58/2003 (millega kehtestatakse nende täitevasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded)(7), eriti selle artikli 14 lõiget 3,

–       võttes arvesse komisjoni 21. septembri 2004. aasta määrust (EÜ) nr 1653/2004 (täitevasutuste standardfinantsmääruse vastuvõtmise kohta vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 58/2003, millega kehtestatakse nende täitevasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded)(8), eriti selle artikli 66 esimest ja teist lõiku,

–       võttes arvesse komisjoni 14. detsembri 2007. aasta otsust 2008/37/EÜ, millega luuakse Euroopa Teadusnõukogu rakendusamet ühenduse eriprogrammi „Ideed” haldamiseks eesliiniuuringute valdkonnas vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 58/2003(9),

–       võttes arvesse komisjoni 17. detsembri 2013. aasta rakendusotsust 2013/779/EL, millega asutatakse Euroopa Teadusnõukogu Rakendusamet ning tunnistatakse kehtetuks otsus 2008/37/EÜ(10),

–       võttes arvesse kodukorra artiklit 93 ja V lisa,

–       võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ja muude asjaomaste komisjonide arvamusi (A8-0101/2015),

A.     arvestades, et Euroopa Liidu lepingu artikli 17 lõike 1 kohaselt täidab komisjon eelarvet ja haldab programme ning vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 317 täidab ta eelarvet koostöös liikmesriikidega omal vastutusel ning järgides usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtteid;

1.      annab heakskiidu Euroopa Teadusnõukogu Rakendusameti direktori tegevusele ameti 2013. aasta eelarve täitmisel;

2.      esitab oma tähelepanekud resolutsioonis, mis on Euroopa Liidu 2013. aasta üldeelarve (III jagu – Komisjon ja rakendusametid) täitmisele heakskiidu andmist käsitlevate otsuste lahutamatu osa;

3.      teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus, Euroopa Liidu 2013. aasta üldeelarve (III jagu – Komisjon) täitmisele heakskiidu andmist käsitlev otsus ning resolutsioon, mis on nende otsuste lahutamatu osa, Euroopa Teadusnõukogu Rakendusameti direktorile, nõukogule, komisjonile, Euroopa Liidu Kohtule ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

(1)

   ELT L 66, 8.3.2013.

(2)

   ELT C 403, 13.11.2014, lk 1.

(3)

   ELT C 442, 10.12.2014, lk 240.

(4)

   ELT C 403, 13.11.2014, lk 128.

(5)

   EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.

(6)

   ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.

(7)

   EÜT L 11, 16.1.2003, lk 1.

(8)

   ELT L 297, 22.9.2004, lk 6.

(9)

   ELT L 9, 12.1.2008, lk 15.

(10)

   ELT L 346, 20.12.2013, lk 58.


6.  ETTEPANEK VÕTTA VASTU EUROOPA PARLAMENDI OTSUS

Teadusuuringute Rakendusameti 2013. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta

(2014/2075(DEC))

Euroopa Parlament,

–       võttes arvesse Euroopa Liidu 2013. aasta üldeelarvet(1),

–       võttes arvesse Euroopa Liidu 2013. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet (COM(2014)0510 – C8‑0140/2014)(2),

–       võttes arvesse Teadusuuringute Rakendusameti 2013. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet(3),

–       võttes arvesse komisjoni aruannet 2012. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsuse järelmeetmete kohta (COM(2014)0607) ning sellele lisatud komisjoni talituste töödokumente (SWD(2014)0285, SWD(2014)0286),

–       võttes arvesse komisjoni aastaaruannet eelarve täitmisele heakskiitu andvale institutsioonile 2013. aastal tehtud siseauditite kohta (COM(2014)0615) ning sellele lisatud komisjoni talituste töödokumenti (SWD(2014)0293),

–       võttes arvesse kontrollikoja aruannet Teadusuuringute Rakendusameti eelarveaasta 2013 raamatupidamise aastaaruande kohta koos rakendusameti vastustega(4),

–       võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja avaldust(5), mis kinnitab 2013. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsust ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust,

–       võttes arvesse nõukogu 17. veebruari 2015. aasta soovitust rakendusametite tegevusele heakskiidu andmise kohta 2013. aasta eelarve täitmisel (05305/2015 – C8‑0048/2015),

–       võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 317, 318 ja 319,

–       võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklit 106a,

–       võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust(6),

–       võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)(7), eriti selle artikleid 62, 164, 165 ja 166,

–       võttes arvesse nõukogu 19. detsembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 58/2003 (millega kehtestatakse nende täitevasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded)(8), eriti selle artikli 14 lõiget 3,

–       võttes arvesse komisjoni 21. septembri 2004. aasta määrust (EÜ) nr 1653/2004 (täitevasutuste standardfinantsmääruse vastuvõtmise kohta vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 58/2003, millega kehtestatakse nende täitevasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded)(9), eriti selle artikli 66 esimest ja teist lõiku,

–       võttes arvesse komisjoni 14. detsembri 2007. aasta otsust 2008/46/EÜ, millega luuakse teadusuuringute rakendusamet, et juhtida ühenduse eriprogrammide „Inimesed”, „Võimekus” ja „Koostöö” teatavaid osasid teadusuuringute valdkonnas vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 58/2003(10),

–       võttes arvesse komisjoni 13. detsembri 2013. aasta rakendusotsust 2013/778/EL, millega asutatakse Teadusuuringute Rakendusamet ja tunnistatakse kehtetuks otsus 2008/46/EÜ(11),

–       võttes arvesse kodukorra artiklit 93 ja V lisa,

–       võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ja muude asjaomaste komisjonide arvamusi (A8-0101/2015),

A.     arvestades, et Euroopa Liidu lepingu artikli 17 lõike 1 kohaselt täidab komisjon eelarvet ja haldab programme ning vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 317 täidab ta eelarvet koostöös liikmesriikidega omal vastutusel ning järgides usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtteid;

1.      annab heakskiidu Teadusuuringute Rakendusameti direktori tegevusele ameti 2013. aasta eelarve täitmisel;

2.      esitab oma tähelepanekud resolutsioonis, mis on Euroopa Liidu 2013. aasta üldeelarve (III jagu – Komisjon ja rakendusametid) täitmisele heakskiidu andmist käsitlevate otsuste lahutamatu osa;

3.      teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus, Euroopa Liidu 2013. aasta üldeelarve (III jagu – Komisjon) täitmisele heakskiidu andmist käsitlev otsus ning resolutsioon, mis on nende otsuste lahutamatu osa, Teadusuuringute Rakendusameti direktorile, nõukogule, komisjonile, Euroopa Liidu Kohtule ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

(1)

   ELT L 66, 8.3.2013.

(2)

   ELT C 403, 13.11.2014, lk 1.

(3)

   ELT C 408, 15.11.2014, lk 40.

(4)

   ELT C 442, 10.12.2014, lk 351.

(5)

   ELT C 403, 13.11.2014, lk 128.

(6)

   EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.

(7)

   ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.

(8)

   EÜT L 11, 16.1.2003, lk 1.

(9)

   ELT L 297, 22.9.2004, lk 6.

(10)

   ELT L 11, 15.1.2008, lk 9.

(11)

   ELT L 346, 20.12.2013, lk 54.


7.  ETTEPANEK VÕTTA VASTU EUROOPA PARLAMENDI OTSUS

Innovatsiooni ja Võrkude Rakendusameti (endise Üleeuroopalise Transpordivõrgu Rakendusameti) 2013. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta

(2014/2075(DEC))

Euroopa Parlament,

–       võttes arvesse Euroopa Liidu 2013. aasta üldeelarvet(1),

–       võttes arvesse Euroopa Liidu 2013. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet (COM(2014)0510 – C8‑0140/2014)(2),

–       võttes arvesse Innovatsiooni ja Võrkude Rakendusameti (endise Üleeuroopalise Transpordivõrgu Rakendusameti) 2013. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet(3),

–       võttes arvesse komisjoni aruannet 2012. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsuse järelmeetmete kohta (COM(2014)0607) ning sellele lisatud komisjoni talituste töödokumente (SWD(2014)0285, SWD(2014)0286),

–       võttes arvesse komisjoni aastaaruannet eelarve täitmisele heakskiitu andvale institutsioonile 2013. aastal tehtud siseauditite kohta (COM(2014)0615) ning sellele lisatud komisjoni talituste töödokumenti (SWD(2014)0293),

–       võttes arvesse kontrollikoja aruannet Innovatsiooni ja Võrkude Rakendusameti (endise Üleeuroopalise Transpordivõrgu Rakendusameti) eelarveaasta 2013 raamatupidamise aastaaruande kohta koos rakendusameti vastustega(4),

–       võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja avaldust(5), mis kinnitab 2013. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsust ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust,

–       võttes arvesse nõukogu 17. veebruari 2015. aasta soovitust rakendusametite tegevusele heakskiidu andmise kohta 2013. aasta eelarve täitmisel (05305/2015 – C8‑0048/2015),

–       võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 317, 318 ja 319,

–       võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklit 106a,

–       võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust(6),

–       võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)(7), eriti selle artikleid 62, 164, 165 ja 166,

–       võttes arvesse nõukogu 19. detsembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 58/2003 (millega kehtestatakse nende täitevasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded)(8), eriti selle artikli 14 lõiget 3,

–       võttes arvesse komisjoni 21. septembri 2004. aasta määrust (EÜ) nr 1653/2004 (täitevasutuste standardfinantsmääruse vastuvõtmise kohta vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 58/2003, millega kehtestatakse nende täitevasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded)(9), eriti selle artikli 66 esimest ja teist lõiku,

–       võttes arvesse komisjoni 26. oktoobri 2006. aasta otsust 2007/60/EÜ, millega asutatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 58/2003 kohaldades Üleeuroopalise Transpordivõrgu Rakendusamet(10),

–       võttes arvesse komisjoni 23. detsembri 2013. aasta rakendusotsust 2013/801/EL, millega asutatakse Innovatsiooni ja Võrkude Rakendusamet ning tunnistatakse kehtetuks otsusega 2008/593/EÜ muudetud otsus 2007/60/EÜ(11),

–       võttes arvesse kodukorra artiklit 93 ja V lisa,

–       võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ja muude asjaomaste komisjonide arvamusi (A8-0101/2015),

A.     arvestades, et Euroopa Liidu lepingu artikli 17 lõike 1 kohaselt täidab komisjon eelarvet ja haldab programme ning vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 317 täidab ta eelarvet koostöös liikmesriikidega omal vastutusel ning järgides usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtteid;

1.      annab heakskiidu Innovatsiooni ja Võrkude Rakendusameti (endise Üleeuroopalise Transpordivõrgu Rakendusameti) direktori tegevusele ameti 2013. aasta eelarve täitmisel;

2.      esitab oma tähelepanekud resolutsioonis, mis on Euroopa Liidu 2013. aasta üldeelarve (III jagu – Komisjon ja rakendusametid) täitmisele heakskiidu andmist käsitlevate otsuste lahutamatu osa;

3.      teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus, Euroopa Liidu 2013. aasta üldeelarve (III jagu – Komisjon) täitmisele heakskiidu andmist käsitlev otsus ning resolutsioon, mis on nende otsuste lahutamatu osa, Innovatsiooni ja Võrkude Rakendusameti (endise Üleeuroopalise Transpordivõrgu Rakendusameti) direktorile, nõukogule, komisjonile, Euroopa Liidu Kohtule ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

(1)

   ELT L 66, 8.3.2013.

(2)

   ELT C 403, 13.11.2014, lk 1.

(3)

   ELT C 408, 15.11.2014, lk 41.

(4)

   ELT C 442, 10.12.2014, lk 358.

(5)

   ELT C 403, 13.11.2014, lk 128.

(6)

   EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.

(7)

   ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.

(8)

   EÜT L 11, 16.1.2003, lk 1.

(9)

   ELT L 297, 22.9.2004, lk 6.

(10)

   ELT L 32, 6.2.2007, lk 88.

(11)

   ELT L 352, 24.12.2013, lk 65.


8.  ETTEPANEK VÕTTA VASTU EUROOPA PARLAMENDI OTSUS

Euroopa Liidu 2013. aasta üldeelarve raamatupidamiskontode sulgemise kohta, III jagu – Komisjon

(2014/2075(DEC))

Euroopa Parlament,

–       võttes arvesse Euroopa Liidu 2013. aasta üldeelarvet(1),

–       võttes arvesse Euroopa Liidu 2013. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet (COM(2014)0510 – C8‑0140/2014)(2),

–       võttes arvesse komisjoni aruannet 2012. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsuse järelmeetmete kohta (COM(2014)0607) ning sellele lisatud komisjoni talituste töödokumente (SWD(2014)0285, SWD(2014)0286),

–       võttes arvesse komisjoni 11. juuni 2014. aasta teatist „Komisjoni 2013. aasta haldustegevuse koondaruanne” (COM(2014)0342),

–       võttes arvesse komisjoni aastaaruannet liidu rahanduse tulemuspõhise hindamise kohta (COM(2014)0383) ning sellele lisatud komisjoni talituste töödokumente (SWD(2014)0200, SWD(2014)0201),

–       võttes arvesse komisjoni aastaaruannet eelarve täitmisele heakskiitu andvale institutsioonile 2013. aastal tehtud siseauditite kohta (COM(2014)0615) ning sellele lisatud komisjoni talituste töödokumenti (SWD(2014)0293),

–       võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja aastaaruannet eelarveaasta 2013 eelarve täitmise kohta koos institutsioonide vastustega(3) ja kontrollikoja eriaruandeid,

–       võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja avaldust(4), mis kinnitab 2013. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsust ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust,

–       võttes arvesse nõukogu 17. veebruari 2015. aasta soovitust komisjoni tegevusele heakskiidu andmise kohta 2013. aasta eelarve täitmisel (05303/2015 – C8‑0053/2015),

–       võttes arvesse nõukogu 17. veebruari 2015. aasta soovitust rakendusametite tegevusele heakskiidu andmise kohta 2013. aasta eelarve täitmisel (05305/2015 – C8‑0048/2015),

–       võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 317, 318 ja 319,

–       võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklit 106a,

–       võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust(5),

–       võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)(6), eriti selle artikleid 62, 164, 165 ja 166,

–       võttes arvesse nõukogu 19. detsembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 58/2003 (millega kehtestatakse nende täitevasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded)(7), eriti selle artikli 14 lõikeid 2 ja 3,

–       võttes arvesse kodukorra artiklit 93 ja V lisa,

–       võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ja muude asjaomaste komisjonide arvamusi (A8-0101/2015),

1.      annab heakskiidu Euroopa Liidu 2013. aasta üldeelarve raamatupidamiskontode sulgemisele;

2.      esitab oma tähelepanekud resolutsioonis, mis on Euroopa Liidu 2013. aasta üldeelarve (III jagu – Komisjon ja rakendusametid) täitmisele heakskiidu andmist käsitlevate otsuste lahutamatu osa;

3.      teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus nõukogule, komisjonile, Euroopa Liidu Kohtule, kontrollikojale ja Euroopa Investeerimispangale ning liikmesriikide parlamentidele ja riiklikele ja piirkondlikele kontrolliasutustele ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

(1)

   ELT L 66, 8.3.2013.

(2)

   ELT C 403, 13.11.2014, lk 1.

(3)

   ELT C 398, 12.11.2014, lk 1.

(4)

   ELT C 403, 13.11.2014, lk 128.

(5)

   EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.

(6)

   ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.

(7)

   EÜT L 11, 16.1.2003, lk 1.


9.  EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

tähelepanekutega, mis on Euroopa Liidu 2013. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitlevate otsuste lahutamatu osa, III jagu – Komisjon ja rakendusametid  

(2014/2075(DEC))

Euroopa Parlament,

–       võttes arvesse oma otsust Euroopa Liidu 2013. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, III jagu – Komisjon,

–       võttes arvesse oma otsuseid rakendusametite 2013. aasta eelarvete täitmisele heakskiidu andmise kohta,

–       võttes arvesse kodukorra artiklit 93 ja V lisa,

–       võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ja muude asjaomaste komisjonide arvamusi (A8-0101/2015),

A.     arvestades, et kontrollikoda ei saanud 20. korda järjest anda raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate maksete seaduslikkuse ja korrektsuse kohta positiivset kinnitavat avaldust ning seetõttu võib liidu kulutuste ja meetmete õiguspärasus väheneda;

B.     arvestades, et ressursside nappuse korral tuleks rohkem tähtsustada vajadust jälgida eelarvedistsipliini ning kasutada vahendeid tõhusalt ja tulemuslikult;

C.     arvestades, et lõplik vastutus liidu eelarve täitmise eest lasub komisjonil, ent liikmesriigid peavad tegema komisjoniga igakülgset koostööd, et tagada assigneeringute kasutamine kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega; arvestades, et liikmesriikidel on eelkõige juhul, kui eelarvet täidetakse koostöös liikmesriikidega, liidu eelarve täitmise eest eriline vastutus;

D.     arvestades, et eelarve ühisel täitmisel peavad liikmesriikide poolt eelarve ühise täitmise raames saadud tulude ja kantud kulude kohta esitatud andmed olema tingimata korrektsed ja täpsed; arvestades, et on äärmiselt tähtis, et liikmesriigid mõistaksid oma vastutust liidu vahendite haldamisel eelarve ühise täitmise raames;

E.     arvestades, et Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklis 318 sätestatud institutsioonidevaheline dialoog võimaldab soodustada uue tulemuslikkuse kultuuri juurdumist komisjonis;

Eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega: puudused komisjoni ja liikmesriikide halduses

Põllumajandust ja maaelu arengut puudutavad reservatsioonid

1.      ei saa poliitiliselt tagada, et komisjonis ja liikmesriikides kasutusel olevad kontrollimenetlused annavad vajaliku kindluse kõigi põllumajandus- ja maaelu arengu valdkonna alustehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta, nagu näitavad reservatsioonid, mille põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi peadirektor esitas 31. märtsil 2014. aastal oma iga-aastases tegevusaruandes:

–       ABB 02 – turumeetmed: veariski sisaldab 198,3 miljonit eurot; 11 reservatsioonielementi 7 toetuskavas 9 liikmesriigis: Poola 77,6 miljonit eurot, Hispaania 54 miljonit eurot, Prantsusmaa 32,4 miljonit eurot, Madalmaad 16,4 miljonit eurot, Ühendkuningriik 8,5 miljonit eurot, Itaalia 5 miljonit eurot, Tšehhi Vabariik 2 miljonit eurot, Austria 1,9 miljonit eurot, Rootsi 0,5 miljonit eurot;

–       ABB 03 – otsetoetused: veariski sisaldab 652 miljonit eurot; 20 makseasutust 6 asjaomases liikmesriigis: Hispaania (17 makseasutusest 15) 153 miljonit eurot, Prantsusmaa 203,4 miljonit eurot, Ühendkuningriik, PRA England 118 miljonit eurot, Kreeka 117,8 miljonit eurot, Ungari 36,6 miljonit eurot, Portugal 28 miljonit eurot;

–       ABB 04 – maaelu arenguga seotud kulutused: veariski sisaldab 599 miljonit eurot; 31 makseasutust 19 asjaomases liikmesriigis: Belgia, Bulgaaria (56,8 miljonit eurot), Küpros, Saksamaa (Baieri, Brandenburg), Taani, Hispaania (Andaluusia, Astuuria, Castilla la Mancha, Castilla y Léon, FOGGA Galicia, Madrid), Soome, Prantsusmaa (ODARC, ASP (70,3 miljonit eurot)), Ühendkuningriik (SGRPID Scotland, RPA England), Kreeka, Iirimaa, Itaalia (AGEA (52,6 miljonit eurot), AGREA Emilia-Romagna, OPR Lombardy, OPPAB Bolzano, ARCEA Calabria), Luksemburg, Madalmaad, Poola (56,7 miljonit eurot), Portugal (51,7 miljonit eurot), Rumeenia (138,9 miljonit eurot) ja Rootsi;

–       ABB 05: veariski sisaldab 2,6 miljonit eurot – Türgile tehtud IPARDi kulutused;

Regionaalpoliitikat puudutavad reservatsioonid

2.      ei saa poliitiliselt tagada, et komisjonis ja liikmesriikides kasutusel olevad kontrollimenetlused annavad vajaliku kindluse kõigi regionaalpoliitika valdkonna alustehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta, nagu näitavad reservatsioonid, mille regionaal- ja linnapoliitika peadirektoraadi peadirektor esitas 31. märtsil 2014. aastal oma iga-aastases tegevusaruandes; märgib, et 322 kavast 73 kohta esitati ainult osaliselt usaldusväärse juhtimis- ja kontrollisüsteemi tõttu reservatsioonid (2012. aastal esitati need 317 rakenduskavast 85 kohta); märgib, et vahemaksed programmitöö perioodi 2007–2013 nendele programmidele, mille kohta on esitatud reservatsioonid, ulatuvad 6 035,5 miljoni euroni; märgib, et komisjoni hinnangul puudutab vearisk 440,2 miljonit eurot;

3.      tunnistab, et kuigi need reservatsioonid viitavad puudustele liikmesriikide kontrollisüsteemides, kujutavad need endast ka komisjoni jaoks tõhusat vahendit, mille abil kiirendada liikmesriikide poolt nende puuduste kõrvaldamiseks ja seega liidu eelarve kaitsmiseks võetavaid meetmeid;

Tööhõivet ja sotsiaalküsimusi puudutavad reservatsioonid

4.      ei saa poliitiliselt tagada, et komisjonis ja liikmesriikides kasutusel olevad kontrollimenetlused annavad vajaliku kindluse kõigi tööhõive ja sotsiaalküsimuste valdkonna alustehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta, nagu näitavad reservatsioonid, mille tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraadi peadirektor esitas 31. märtsil 2014. aastal oma iga-aastases tegevusaruandes; märgib, et nimetatud iga-aastane tegevusaruanne sisaldab programmitöö perioodi 2007–2013 maksetega seotud reservatsiooni veariski sisaldava 123,2 miljoni euro suuruse summa osas 2013. aastal; märgib, et reservatsioonid hõlmavad 118 Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) rakenduskavast 36 (2012. aastal 117 rakenduskavast 27);

Kontrollikoja kinnitav avaldus

Raamatupidamise aastaaruanne ning tulude seaduslikkus ja korrektsus – märkusteta arvamused 

5.      tunneb heameelt selle üle, et liidu 2013. aasta raamatupidamisaruanne annab kõikides olulistes aspektides tõepärase pildi liidu finantsolukorrast 31. detsembri 2013. aasta seisuga, ja märgib rahuloluga, et 31. detsembril 2013 lõppenud aasta raamatupidamisaruande aluseks olevad tulud on kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed;

Kogurahvatulul põhinevate osamaksudega seotud reservatsioon

6.      esitab reservatsiooni liikmesriikide kogurahvatulul põhinevate osamaksude arvutusviisi kohta, kuna komisjonipoolne andmete kontrollimine(1) on olnud puudulik(2); tuletab meelde, et kontrollikoda jõudis järeldusele, et see, kuidas komisjon kontrollis kogurahvatuluga seotud andmeid, ei olnud piisavalt struktureeritud ja sihipärane;

Kulukohustuste seaduslikkus ja korrektsus – märkusteta arvamus

7.      märgib rahuloluga, et 31. detsembril 2013 lõppenud aasta raamatupidamisaruande aluseks olevad kulukohustused on kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed;

Maksete seaduslikkus ja korrektsus – vastupidine arvamus

8.      on veendunud, et on täiesti vastuvõetamatu, et maksed on 20. aastat järjest olulisel määral vigadest mõjutatud;

9.      mõistab, et kontrollikoja vastupidine arvamus põhineb järeldusel, et järelevalve- ja kontrollisüsteemid on üksnes osaliselt mõjusad ning et seetõttu on kõige tõenäolisem veamäär maksete puhul 4,7 %;

10.    tuletab meelde, et 2012. aastal oli kõige tõenäolisem veamäär maksete puhul hinnanguliselt 4,8 %, 2011. aastal 3,9 %, 2010. aastal 3,7 %, 2009. aastal 3,3 %, 2008. aastal 5,2 % ning 2007. aastal 6,9 %, nii et eelmise mitmeaastase finantsraamistiku (2007–2013) kogu perioodi keskmine oli ligikaudu 4,6 %; märgib, et kontrollikoja aastaaruanded näitavad seega veamäära stabiliseerumist 2013. aastal aastate 2007–2013 mitmeaastase finantsraamistikuga hõlmatud perioodi keskmisel tasemel, kuid sellegipoolest on alates 2009. aastast näha pidevat tõusu ja olukorra halvenemist;

11.    juhib tähelepanu asjaolule, et 2013. aastat käsitleva kontrollikoja aruande kohaselt on veamäär valdkondades, kus eelarvet täidetakse koostöös liikmesriikidega, hinnanguliselt 5,2 %; märgib, et kõikide muude tegevuskulude puhul (mida haldab enamasti komisjon otse) on veamäär hinnanguliselt 3,7 %; toonitab, et mõlemad nimetatud veamäärad ületavad olulisuse piirmäära, milleks on 2 %; rõhutab, et valdkondades, kus eelarvet täidetakse koostöös liikmesriikidega, on veamäär oluliselt kõrgem kui kõikide muude tegevuskulude puhul;

12.    märgib, et regionaal- ja linnapoliitika peadirektoraadi peadirektor esitas 31. märtsil 2014. aastal oma iga-aastases tegevusaruandes osaliselt usaldusväärse juhtimis- ja kontrollisüsteemi tõttu reservatsioonid 2013. aasta 322 programmist 73 kohta, mida on vähem kui 2012. aastal, mil reservatsioonid esitati 317 rakenduskavast 85 kohta; märgib, et hinnanguliselt sisaldab veariski 1 135,3 miljonit eurot ning et reservatsioonid ja neile vastav summa puudutab kahte programmitöö perioodi (2007–2013 ja 2000–2006);

13.    võtab teadmiseks, et teaduse ja innovatsiooni peadirektoraadi peadirektor esitas 31. märtsil 2014. aastal oma iga-aastases tegevusaruandes ühe reservatsiooni teadusuuringute seitsmenda raamprogrammi kohta ning et sellega seotud mõju 2013. aastal jäi hinnanguliselt 105,5 miljoni ja 109,5 miljoni euro vahemikku;

14.    võtab teadmiseks, et merenduse ja kalanduse peadirektoraadi peadirektor esitas 31. märtsil 2014. aastal oma iga-aastases tegevusaruandes ühe reservatsiooni Euroopa Kalandusfondi kohta ning et 2013. aastal sisaldas veariski 10,77 miljonit eurot;

15.    juhib tähelepanu vajadusele juhtimis- ja kontrollisüsteeme liikmesriikides pidevalt täiustada, et tagada programmitöö perioodil 2014–2020 liidu vahendite parem finantsjuhtimine ning veamäära vähendamine asjaomastes poliitikavaldkondades;

Finantskorrektsioonid ja sissenõudmised

16.    märgib, et teada antud 2013. aastal tehtud finantskorrektsioonide summa langes 2012. aasta 3,7 miljardilt eurolt 2013. aastal 2,5 miljardile eurole, ja tuletab meelde, et 2012. aasta finantskorrektsioonide nii suur summa oli tingitud peamiselt üheainsast Hispaanias tehtud 1,8 miljardi euro suurusest korrektsioonist, millega parandati struktuurifondide kulutusi ajavahemikul 2000–2006; märgib, et 2013. aastal tegi komisjon finantskorrektsioone ja sissenõudmisi 3 362 miljoni euro ulatuses, mis moodustas liidu eelarvest tehtavatest maksetest 2,3 %;

17.    juhib tähelepanu asjaolule, et finantskorrektsioonide kuhjumine programmi kokkuvõtete tegemise ajal on mõnikord kunstlik ning see ei anna palju teavet, arvestades, et need on näha alles aastaid pärast nende tegemist; palub komisjonil analüüsida, kas 2012. aastal toimunud üleminek kinnitatud korrektsioonidel põhinevalt meetodilt kohaldatud korrektsioonidel põhinevale meetodile peegeldab ikka kõige paremini kontrolli- ja juhtimissüsteemide reaalseid olusid asjaomasel eelarveaastal;

18.    märgib, et sellest tingitud 2013. aastal kohaldatud finantskorrektsioonide 34 % suuruse vähenemise (3,7 miljardilt eurolt 2,5 miljardile eurole) kompenseeris osaliselt 2013. aastal kohaldatud sissenõudmiste 27 % suurune kasv (0,7 miljardilt eurolt 0,9 miljardile eurole);

19.    peab kahetsusväärseks, et liidu finantshuve kaitsva õigusraamistiku, seonduvate menetluste keerukuse ning paljudes valdkondades kaasatud mitme kontrollitasandi tõttu saab vigu korrigeerida alles mitu aastat pärast nende ilmnemist;

20.    juhib tähelepanu asjaolule, et aastatel 2009–2013 kohaldatud finantskorrektsioonide ja sissenõudmiste summa oli keskmiselt 2,7 miljardit eurot, mis moodustab 2,1 % selle perioodi jooksul liidu eelarvest tehtud maksete keskmisest summast; märgib, et komisjoni hinnangul võib seda suundumust seletada programmitöö perioodi 2000–2006(3) lõppemisega; märgib eelkõige, et ühtekuuluvuspoliitika puhul puudutab 80 % aastatel 2007–2013 kohaldatud finantskorrektsioonidest varasemate perioodide rakenduskavasid(4); tuletab meelde, et liikmesriikidel on struktuurifondide suhtes kohaldatava õigusraamistiku kohaselt õigus asendada avastatud mittekõlblikud kulud seaduslike ja korrektsete kuludega;

21.    tuletab komisjonile ja liikmesriikidele meelde, et neil on kohustus võtta liidu eelarve kaitsmiseks parandusmeetmeid, kui kontrollisüsteemid on osutunud ebatõhusateks või kulutused ebakorrektseteks; juhib tähelepanu asjaolule, et komisjon ja liikmesriigid kasutavad selliseid parandusmeetmeid, ning märgib, et kui selliseid parandusmeetmeid ei oleks kontrollikoja poolt auditeeritud 2013. aasta maksete puhul kohaldatud, oleks üldine hinnanguline veamäär olnud 4,7 % asemel 6,3 %; rõhutab, et kontrollikoda leidis, et mitmete vigadest mõjutatud tehingute puhul (eriti valdkondades, kus eelarvet täidetakse koostöös liikmesriikidega) oli ametiasutustel vigade tuvastamiseks ja parandamiseks piisavalt teavet; nõuab, et kontrollikoda esitaks seega oma tulevastes aastaaruannetes hinnangulise veamäära ka olukorra kohta, kus kõik parandusmeetmed on võetud;

22.    peab ühtlasi kahetsusväärseks, et neil meetmetel on liidu eelarvele endiselt piiratud finantsmõju, sest rohkem kui 40 % 2013. aastal kohaldatud finantskorrektsioonidest ei loeta mitte sihtotstarbeliseks tuluks(5), vaid seda raha võivad kasutada samad liikmesriigid, kes need korrektsioonid ühtekuuluvuspoliitika valdkonnas põhjustasid, ning see kahjustab finantskorrektsioonide ennetavad mõju;

23.    märgib, et 2013. aastal kohaldatud finantskorrektsioonidest ligikaudu 28 % tähendas ühtekuuluvuspoliitikas asjaomasele programmile ja liikmesriigile antud liidu toetuse netosumma vähendamist;

24.    märgib murega, et komisjoni ülalnimetatud 29. septembri 2014. aasta teatis ei pruugi liikmesriikide tehtud maksete tühistamise, sissenõudmiste ega sissenõudmist ootavate struktuurifondide vahendite kohta usaldusväärset teavet anda, sest komisjon on teada andnud, et ta suhtus liikmesriikide andmetes esinevatesse teatavatesse vajakajäämistesse konservatiivselt, tagamaks, et eelnimetatud summad ei oleks ülepaisutatud(6);

25.    palub, et komisjon ja liikmesriigid kehtestaksid usaldusväärsed menetlused, mille abil saaks kontrollida parandusmeetmete ajastust, päritolu ja summat ning esitada nii suurel määral kui võimalik võrreldava teabe aasta kohta, mil makse tehti, aasta kohta, mil sellega seotud viga avastati, ning aasta kohta, mil sissenõudmised või finantskorrektsioonid raamatupidamise aruande lisades avaldati, pidades silmas kogu menetluse mitmeaastasust; peab lisaks äärmiselt oluliseks, et sissenõudmiste ja finantskorrektsioonide kohta esitataks täielik teave ning et asjaomase aasta assigneeringute vabastamist ja rikkumismenetlusi käsitlevad andmed oleksid täielikult läbipaistvad;

Koondaruanne ja iga-aastased tegevusaruanded

26.    võtab teadmiseks, et komisjoni peadirektorid esitasid kulude kohta kokku 17 kvantifitseeritud reservatsiooni; juhib tähelepanu sellele, et kuigi kvantifitseeritud reservatsioone oli 2013. aastal vähem (2012. aastal 21), ei vähendanud see riskisummat, ning et komisjoni koondaruandes(7) toodud riski maksimaalne kogusumma jääb alla 4 179 miljoni euro, mis vastab 2,8 %-le kõigi välja makstud kulude summast;

27.    palub komisjonil riskisumma(8) arvutamise selgemaks muuta, selgitades korrektsioonimehhanismide hinnangulist mõju sellele summale, ja esitada oma koondaruandes peadirektorite iga-aastaste tegevusaruannete alusel nõuetekohane kinnitav avaldus;

28.    tuletab meelde, et komisjoni kasutatud kumulatiivsed andmed puudutavad korrektsioonimehhanisme (finantskorrektsioone ja sissenõudmisi), mida komisjon ja liikmesriigid kohaldasid mitu aastat pärast raha väljamaksmist (eelkõige ajavahemikel 1994–1999 ja 2000–2006), ja märgib, et sel ajal ei andnud täpsete veamäärade kohta teavet ei kontrollikoda ega ka komisjon;

Surve eelarvele

29.    peab murettekitavaks asjaolu, et nõukogu vastuvõetamatu seisukoha tõttu liidu aastaeelarve üle peetavatel läbirääkimistel ning vaatamata maksete kõrgele tasemele näitab raamatupidamise aastaaruanne, et täitmata rahalised kulukohustused (rubriigis 1b oli peamiselt regionaalpoliitika valdkonnas 2013. aasta lõpuks täitmata kulukohustusi hinnanguliselt 23,4 miljardit eurot võrreldes 5 miljardiga 2010. aasta lõpus, 11 miljardiga 2011. aasta lõpus ja 16. miljardiga 2012. aasta lõpus) ja muud kohustused kasvasid ka 2013. aastal; märgib, et aasta lõpus oli nende summa 322 miljardit eurot(9) ja 2014. aastal see tõenäoliselt suureneb;

30.    juhib tähelepanu asjaolule, et 2013. aasta lõpus oli täitmata kulukohustuste hinnanguline maht 322 miljardit eurot ning 2014. aastal oli oodata selle summa suurenemist; on seisukohal, et see ei ole kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega, mis on sätestatud ELi toimimise lepingu artiklis 310, ning seetõttu seab see kahtluse alla kogu eelarve õiguspärasuse;

31.    rõhutab, et sellised täitmata rahalised kohustused on eriti murettekitavad, sest esimest korda on maksete ülempiir reaalväärtuses seatud mitmeks(10) aastaks üldjoontes stabiilsele tasemele;

32.    juhib tähelepanu sellele, et majanduskriisi ajal napib rahalisi vahendeid; märgib siiski, et suure osa puhul eelarvest jagatakse kulutuste maksimaalne summa mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide alusel liikmesriikide kaupa iga-aastasteks eraldisteks; märgib, et viis, kuidas liikmesriigid raha kasutavad, muutub sageli peamiseks poliitiliseks eesmärgiks (kohustusliku kasutamise põhimõte)(11); palub komisjonil ja liikmesriikidel seetõttu soodustada seda, et kulutamise asemel seataks esmatähtsale kohale tulemuslikkus ja et eelkõige keskendutaks saavutatud tulemustele, lähtudes tõhususe, tulemuslikkuse ja säästlikkuse põhimõtetest;

33.    juhib tähelepanu sellele, et 2013. aasta lõpus oli eelmaksete brutosumma 79,4 miljardit eurot, ja rõhutab, et pikad eelmaksete perioodid võivad suurendada vigade või kahju riski; rõhutab, et see risk puudutab eriti eelarverubriiki 4 („Globaalne Euroopa”), kus tavapärase tegevuse puhul kulub kulukohustuse võtmisest kuni komisjonipoolse lõplike kulude kirjendamiseni neli aastat;

34.    nõuab, et komisjon koostaks ja avaldaks taas pikaajalise rahavoo prognoosi tulevikus makseteks vajaminevate summade kohta, et tagada, et vajalikud maksed saab teha heakskiidetud aastaeelarvetest; nõuab, et komisjon esitaks vajaduse korral juhul, kui iga-aastased eelarved ei taga vajalike maksete jaoks piisavalt assigneeringuid, kehtivate õigusaktide muutmise ettepanekud;

35.    kordab vajadust teha jätkuvaid pingutusi pikaajaliste lahenduste leidmiseks, et võimaldada komisjonil oma eelarve uuesti kontrolli alla saada; märgib, et erilist tähelepanu on vaja pöörata suuremale vastutusele ning keskenduda tulemuslikkusele ja kulutustega saavutatule; rõhutab seetõttu, et Euroopa Parlament peab kulutuste ja tulemuslikkuse kontrollimisel suuremal määral osalema;

Rahastamisvahendid

36.    märgib, et 2013. aasta lõpuks oli 176 Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) ja ESFi rakenduskava raames loodud 25 liikmesriigis 941 finantskorraldusvahendit;   on eriti mures selle pärast, et finantskorraldusvahenditele makstud 14,3 miljardist eurost maksti lõplikele toetusesaajatele tegelikult välja ainult 47 % (6,7 miljardit eurot), ehkki see näitaja on võrreldes 2012. aasta lõpuks välja makstud 4,7 miljardi euroga juba paranenud; märgib, et 2013. aasta lõpus oli keskmine väljamaksemäär 47 %, kuid see ei näita teatavaid vahendite ja liikmesriikide vahelisi erinevusi; märgib, et väljamaksete keskmine hõlmab kõiki 900 vahendit: nii neid, mis asutati 2008. aastal, kui ka neid, mis alles asutati 2013. aastal ning mille rakendamine oli kõigest algusjärgus; on seisukohal, et kuigi mõned vahendid ei anna jätkuvalt maksimaalseid tulemusi, kasutavad teised juba ära 100 % vahenditest ning reinvesteerivad nüüd käibefonde;

37.    märgib, et 14 finantskorraldusvahendit loodi liikmesriikides maaelu arengu fondi raames; märgib, et Rumeenia, Bulgaaria, Kreeka, Itaalia ja Leedu pankadele maksti liidu eelarvest kuni 2013. aasta lõpuni välja 443,77 miljonit eurot; väljendab muret selle pärast, et sellest summast ei jõudnud lõplike toetusesaajate kätte ühtegi eurot; märgib, et kuue Euroopa Kalandusfondi raames loodud finantskorraldusvahendi tarbeks maksti Kreeka, Rumeenia, Bulgaaria, Eesti, Läti ja Madalamaade pankadele välja 72,37 miljonit eurot; märgib, et ainult Lätis maksti lõplikele toetusesaajatele välja kogu kasutada olnud summa, kuid Rumeenias maksti lõplikele toetusesaajate välja ainult 28 %, Bulgaarias 77 % ja Eestis 91 % rahast ning Madalmaades ja Kreekas ei makstud midagi välja(12);

38.    peab ühtlasi kahetsusväärseks, et need vahendid on keerulised ja nende kohta on raske korrektselt arvestust pidada, mis teeb ka avaliku kontrolli veel raskemaks; nõuab komisjonilt rohkem läbipaistvust ja korrapärast aruandlust finantsvõimenduse, kahjude ja selliste riskide kohta nagu investeerimismullid; nõuab tungivalt, et komisjon annaks täieliku ülevaate selle kohta, mitut projekti on iga finantskorraldusvahendi raames rahastatud ja milliseid tulemusi on saavutatud, ja annaks selgesti teada, kui palju liidu eelarve raha nende finantskorraldusvahendite projektide kaasrahastamiseks on kasutatud, esitades ka tervikliku kulude-tulude analüüsi finantskorraldusvahendite eeliste kohta võrdluses otsesemate projektirahastamisviisidega;

39.    peab kiiduväärseks asjaolu, et iga-aastastel läbivaatamiskoosolekutel võetakse süstemaatiliselt päevakorda ka rahastamisvahendite rakendamise küsimus ning et siis analüüsitakse ka vajakajäämisi ja tehakse parandusmeetmete ettepanekuid; võtab rahulolemisega teadmiseks, et järgmisel perioodil (2014–2020) on selle valdkonna vajakajäämised kõrvaldatud, st makseid kantakse rahastamisvahendeid haldavatele fondidele üle üksnes siis, kui tegelikud väljamaksed lõplikele toetusesaajatele ulatuvad teatud kindla määrani;

40.    arvestades maksete eelarvele mõjuvat survet ja asjaolu, et määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (finantsmäärus) artikli 140 lõikes 7 on nõutud, et rahastamisvahendite ülemäärast saldot tuleks vältida, soovitab komisjonil tagada, et liidu eelarvest selliste vahendite jaoks eraldatud summade puhul võetakse arvesse tegelikku rahavoovajadust;

41.    on eriti mures teatavate kontrollikoja leidude pärast, mis puudutavad liidu välispoliitika toetamise eesmärgil toimuva piirkondlike investeerimisrahastute toetusprogrammide ja finantseerimisasutuste laenude ühendamise mõjusust(13);

42.    juhib tähelepanu sellele, et rahastud olid nõuetekohaselt loodud, kuid ühendamise kaudu potentsiaalselt saadavat kasu täiel määral ei saavutatud, kuna komisjonipoolne juhtimine oli puudulik; palub komisjonil raha välja maksta ainult sel juhul, kui toetusesaaja raha tegelikult vajab, ja parandada liidu toetuste rakendamise seiret;

Komisjoni ja liikmesriikide vastutus eelarve ühisel täitmisel

43.    rõhutab, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 317 kohaselt vastutab liidu eelarve täitmise eest lõppkokkuvõttes komisjon; juhib tähelepanu sellele, et kui komisjon täidab eelarvet koostöös liikmesriikidega, delegeeritakse täitmisega seotud ülesanded finantsmääruse artikli 59 kohaselt liikmesriikidele, ning see nõuab neilt poliitilist ja rahandusalast vastutustundlikkust; kordab seega, et liikmesriigid peaksid tegutsema rangelt kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega ning nad ei tohiks ignoreerida oma vastutust liidu vahendite haldamisel;

44.    võtab teadmiseks komisjoni 28. oktoobri 2014. aasta teatise institutsioonidevahelise töörühma soovituste vastuvõtmise kohta riiklike kinnituste kehtestamiseks ja kasutamiseks (COM(2014)0688); juhib tähelepanu asjaolule, et kinnitused esitatakse vabatahtlikkuse alusel, ning peab seetõttu kiiduväärseks asjaolu, et neli liikmesriiki (Taani, Madalmaad, Rootsi ja Ühendkuningriik) on otsustanud nende esitamise kasuks; peab siiski kahetsusväärseks, et kõnealused kinnitused on vormilt, ulatuselt, põhjalikkuselt ja hõlmatud aruandlusperioodilt erinevad, ning märgib, et seetõttu on nendest vähe kasu;

45.    juhib tähelepanu asjaolule, et kontrollikoja mitmete avalduste kohaselt on nimetatud nelja liikmesriigi esitatud riiklikest kinnitustest kontrollikoja auditeerimisprotsessile kasu üksnes piiratud määral ning neid ei saa pidada kinnitava avalduse väljaandmisel usaldusväärseks teabeallikaks;

46.    võtab teadmiseks komisjoni 28. oktoobri 2014. aasta teatise institutsioonidevahelise töörühma soovituste vastuvõtmise kohta riiklike kinnituste kehtestamiseks ja kasutamiseks (COM(2014)0688); peab kahetsusväärseks, et finantsjuhtimise parandamisel ei ole tehtud erilisi edusamme, mis võib nii poliitilisel kui ka juhtimistasandil tehtud valede otsuste tõttu põhjustada pidevat liidu raha raiskamist; nõuab karistussüsteemi, mida kohaldataks liikmesriikide suhtes, kes esitavad programmide kohta ebakorrektset teavet ja ebakorrektseid kinnitusi;

47.    kutsub seega komisjoni ja nõukogu üles võtma konkreetseid ja sisulisi meetmeid, et teha usaldusväärse finantsjuhtimise valdkonnas vajalikke edusamme ja võtta muu hulgas ulatuslikumalt kasutusse riiklike kinnituste vahend, mis ei eelda tegelikult suuri lisapingutusi (väidetavalt vähem kui 1 täismahus ekvivalent aastas liikmesriigi kohta), ning märgib samuti, et on äärmiselt oluline, et liikmesriigid võtaksid avalikus dokumendis poliitilise vastutuse liidu vahendite kasutamise eest; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles avaldama mitte üksnes riiklikke kinnitusi, vaid ka iga-aastaseid kokkuvõtteid ja juhtimisaruandeid, et anda finantsjuhtimise valdkonna kohta rohkem teavet ja saavutada tegelikke edusamme; nõuab tungivalt, et komisjon esitaks parlamendile ja nõukogule soovituse edendada riiklike kinnituste kasutamist vastavalt riiklike kinnituste kehtestamist ja kasutamist käsitleva institutsioonidevahelise töörühma soovitustele;

Liikmesriikide esitatud andmete usaldusväärsus

48.    märgib, et kuna liikmesriikide poolt nendega koostöös toimuva eelarve täitmise raames tehtud esmatasandi kontrollid ei ole usaldusväärsed, vähendab see ka komisjoni talituste koostatud iga-aastaste tegevusaruannete ja komisjonis vastu võetud koondaruande usaldusväärsust, sest need põhinevad osaliselt liikmesriikide ametiasutuste tehtud kontrollide tulemustel; kordab oma varasemat nõudmist, mille kohaselt peab komisjon liikmesriikide andmeid usaldusväärsete ja objektiivsete iga-aastaste tegevusaruannete koostamiseks hindama ja vajaduse korral korrigeerima;

49.    nõuab, et peadirektorid annaksid oma iga-aastastes tegevusaruannetes üksikasjalikult aru rakenduskavade tasandil liikmesriikide teatatud veamääradest ja komisjoni poolt vajaduse korral tehtud korrektsioonidest;

Kõige halvemate näitajatega liikmesriigid

50.    peab kiiduväärseks ülevaadet kontrollikoja audititulemuste kohta seoses aastatel 2009–2013 põllumajandus- ja ühtekuuluvusvaldkonnas liikmesriikidega koostöös hallatud vahenditega – nimetatud ülevaade avaldati koos kontrollikoja 2013. aasta aruandega ning sellega täidetakse osaliselt Euroopa Parlamendi poolt 2012. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitlevas resolutsioonis esitatud nõudmine saada liikmesriikidega koostöös toimuva eelarve täitmise kohta teavet riikide kaupa;

51.    juhib tähelepanu sellele, et nende andmete kohaselt, mis kontrollikoda esitas ERFi, ESFi ja Ühtekuuluvusfondi puhul riski sisaldavate summade ja riski sisaldavate vahendite osakaalu kohta (algandmed sisalduvad tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraadi ning regionaal- ja linnapoliitika peadirektoraadi 2013. aasta tegevusaruannetes), on kõige kõrgemad veamäärad Slovakkial, Ühendkuningriigil ja Hispaanial;

52.    juhib tähelepanu sellele, et nende andmete kohaselt, mis kontrollikoda esitas Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) ja Euroopa Regionaalarengu Põllumajandusfondi puhul riski sisaldavate summade ja riski sisaldavate vahendite osakaalu kohta (algandmed sisalduvad põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi 2013. aasta tegevusaruandes), on kõige kõrgemad veamäärad Rumeenial, Bulgaarial ja Portugalil;

53.    palub kontrollikojal töötata välja omaenda riigipõhise aruandluse meetodi, pidades silmas mitte ainult riski sisaldavaid summasid, vaid ka liikmesriikide juhtimis- ja kontrollisüsteeme ning komisjoni ja liikmesriikide poolt kohaldatud korrektsioonimehhanisme, et hinnata asjakohaselt kõige halvemate näitajatega liikmesriikide juhtimises toimunud arengut ja soovitada parimaid võimalikke lahendusi;

Huvide konfliktid

54.    peab kahetsusväärseks asjaolu, et teatavates liikmesriikides on parlamendi, valitsuse ja kohalike volikogude liikmete huvide konflikte käsitlevad õigusaktid ebamäärased ja ebapiisavad; kutsub komisjoni üles uurima hoolikalt praegust olukorda ja esitama vajaduse korral soovitused või isegi seaduslikult siduvad lahendused; on seisukohal, et sama peaks kehtima liikmekandidaatide ja komisjoni liikmete suhtes;

Tulud: kogurahvatulul põhinevad omavahendid

55.    märgib, et kontrollikoja auditis (vt 2013. aasta aruande punkti 2.27) leiti, et komisjon ei olnud teinud liikmesriikide osamaksude arvutustes ja maksetes (enamik neist põhines kogurahvatulu 2013. aasta prognoositud andmetel) olulisel määral vigu;

56.    nõuab, et komisjon tagaks, et Eurostati ja liikmesriikide esitatud andmed oleksid identsed, sest kogurahvatulu näitaja on põhiline võrdlusalus nii liidu tulude kui ka kulude jaoks;

57.    tuletab meelde etteheidet, mis kontrollikoda tegi oma 2012. aasta aruandes ja mis puudutas mõjususe puudumist kogurahvatulu andmete komisjonipoolsel kontrollimisel (vt 2012. aasta aruande punkti 2.41); rõhutab, et üldreservatsioonide pikaajaline kasutamine ja omavahendite arvestamiseks kasutatavate kogurahvatulu andmete liiga pikk kontrollitsükkel võivad põhjustada eelarvelist ebakindlust, nagu rõhutati liikmesriikide aruteludes 2014. aasta üldeelarve paranduseelarve projekti nr 6 üle(14);

58.    peab kahetsusväärseks, et teatavad liikmesriigid, kes küll teadsid, et kogurahvatulul põhinevate osamaksude arvutamiseks kasutatakse 2014. aasta kevadest saadik muudetud statistilist meetodit, ei arvestanud sellega, et selle tulemusel suureneb nende osamaks eelarvesse;

59.    peab kahetsusväärseks, et kuigi komisjon teadis 2013. aasta kevadest saadik, et kogurahvatulul põhineva osamaksu arvutamise statistilise meetodi muutmise tulemusel muutuvad teatavate liikmesriikide osamaksud palju suuremaks, käsitas ta seda kõigest tehnilise muudatusena(15);

60.    tuletab meelde, et kontrollikoda järeldas oma arvamuses nr 7/2014(16), et komisjoni ettepanek võimaldada erandkorras käibemaksu ja kogurahvatulu saldode ning korrigeerimiste tulemusel saadud summade maksmise edasilükkamist võib muuta omavahendite süsteemi keerukamaks ning suurendada liikmesriikide eelarvealast ebakindlust;

61.    juhib tähelepanu eelkõige sellele, et komisjoni ettepanek võtta vastu nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ, Euratom) nr 1150/2000, millega rakendatakse ühenduste omavahendite süsteemi käsitlev otsus 2007/436/EÜ, Euratom (COM (2014)0704), puudutab ainult selle tähtaja edasilükkamist, milleks liikmesriigid peavad tegema kättesaadavaks vahendid, kui käibemaksupõhiste omavahendite ja kogurahvatulul põhinevate omavahendite positiivsete saldode ja korrigeerimiste tulemusel tekivad suured summad, ning märgib, et juhuks, kui liikmesriikidel on suured negatiivsed käibemaksupõhiste omavahendite ja kogurahvatulul põhinevate omavahendite saldod ja korrigeerimised, võiks komisjoni kohustada koguma paranduseelarve abil lisatulu;

62.    peab kahetsusväärseks, et nõukogu ei ole suutnud siiani teha nimetatud õigusakti ettepanekute alusel mingeid edusamme omavahendite süsteemi reformimiseks, kuigi komisjon on esitanud parlamendi poolt heaks kiidetud(17) ettepaneku omavahendite süsteemi üleüldiseks reformimiseks, et muuta kõnealune süsteem õiglasemaks, mõistetavamaks, läbipaistvamaks ja tõhusamaks ning püüda vähendada riikide osamakse;

Vajalikud meetmed

63.    nõuab tungivalt, et komisjon

–       lühendaks omavahendite arvestamiseks kasutatavate kogurahvatulu andmete kontrollitsüklit, et see kestaks kõige rohkem neli aastat, ja algataks selleks vajaduse korral rikkumismenetluse ja/või kehtestaks reservatsioonide tühistamiseks range tähtaja;

–       piirduks üldreservatsioonide kasutamisel ainult erandjuhtudega, st kui eksisteerib suur oht, et liidu finantshuvid ei ole kaitstud, s.o kui liikmesriik korraldab kontrollitsükli ajal või ebakorrapäraste ajavahemike järel ulatusliku läbivaatamise;

–       koostaks tegevuskava, mille alusel kõrvaldada kontrollikoja eriaruandes nr 11/2013 kirjeldatud puudused, ja annaks selle kohta Euroopa Parlamendile ja kontrollikojale aru hiljemalt 2015. aasta juuni lõpuks;

–       võtaks vastu selgeid eesmärke sisaldava üksikasjaliku tegevuskava ja teeks selle täitmise üle põhjalikku järelevalvet, et lahendada probleemid Kreeka rahvamajanduse arvepidamises;

–       teeks ettepanekusse (COM (2014)0704) muudatuse, millega anda komisjonile õigus lükata summade hüvitamine edasi, kui saldod ja korrigeerimised on negatiivsed;

64.    juhib tähelepanu kontrollikoja poolt eriaruandes nr 2/2014 („Kas kaubanduse sooduskorda hallatakse asjakohaselt?”) osutatud vajakajäämistele Saksamaa, Prantsusmaa ja Ühendkuningriigi kontrollistrateegias ja riskijuhtimises, mis võivad põhjustada liidu eelarve jaoks potentsiaalseid kaotusi; märgib, et neid puudusi kinnitas ka nendes kolmes liikmesriigis potentsiaalselt kaotatud tulu summa; täheldab, et 2009. aasta valimi vigade ekstrapoleerimise alusel hindas kontrollikoda nendes liikmesriikides aegumise tõttu kaalul oleva summa suuruseks 655 miljonit eurot; märgib, et see moodustab ligikaudu 6 % tollimaksude kogusummast, mis koguti sellel aastal viies valitud liikmesriigis, ning see hõlmab 167 miljonit eurot Saksamaal, 176 miljonit eurot Prantsusmaal ja 312 miljonit eurot Ühendkuningriigis;

Põllumajandus

Põllumajandus: demograafilised ja toetusesaajate struktuuriga seotud probleemid

65.    juhib tähelepanu sellele, et demograafilised muutused mõjutavad ühist põllumajanduspoliitikat rohkem kui ühtki teist liidu poliitikavaldkonda, sest peaaegu üks kolmandik 12 miljonist liidu põllumajandustootjast, kes jagavad rohkem kui 45 % liidu eelarvest, on üle 65-aastased ja vaid 6 % on alla 35-aastased(18); peab kiiduväärseks noorte põllumajandustootjate toetusprogramme, mis algatati ÜPP reformi raames;

66.    peab kahetsusväärseks, et meetmetega, mille komisjon on põllumajanduspoliitikas algatanud, ei ole seni suudetud demograafilist tasakaalustamatust korrigeerida, ja palub komisjonil põllumajandussektori eelarvetoetuse seda arvesse võttes uuesti läbi vaadata;

67.    rõhutab, et 31 % ühise põllumajanduspoliitika otsetoetustest saavad vähem kui 2 % liidu põllumajandustootjatest; juhib tähelepanu asjaolule, et ÜPP peaks orienteeruma esmajoones väiketootjatele, ning on veendunud, et praegused tavad õõnestavad veelgi ÜPP poliitilist toetust;

68.    kordab, et ÜPP õiglasemaks muutmiseks vähendasid(19) parlament ja nõukogu üle 150 000 euro suurusi makseid ja võimaldasid kehtestada otsetoetustele piirmäära; nõuab seega, et kontrollikoda kontrolliks enne järgmiste aastaaruannete esitamist selle meetme tulemuslikkust ja tõhusust;

69.    juhib tähelepanu sellele, et kõige ebavõrdsemad põllumajandussüsteemid on Tšehhi Vabariigis, kellele järgnevad Slovakkia, Ungari, Saksamaa ja Bulgaaria(20); kutsub komisjoni ja liikmesriike üles toetusesaajate struktuuri paremini tasakaalustama ja nõuab, et põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi peadirektor lisaks oma iga-aastasele tegevusaruandele igal aastal esialgsed andmed ühise põllumajanduspoliitika raames tootjatele makstud otsetoetuste kohta liikmesriikide ja toetusesaajate kategooriate kaupa;

Põllumajandus: esimese samba veamäär

70.    peab kahetsusväärseks, et EAGFi maksed sisaldasid 2013. aastal olulisel määral vigu ja kontrollikoja hinnangul on kõige tõenäolisem veamäär 3,6 % (2012. aastal 3,8 %)(21) ning viiest kuludena kajastatud maksete seisukohast uuritud kontrollisüsteemist hinnati kaks mittemõjusaks, kaks osaliselt mõjusaks ja ainult üks mõjusaks;

71.    rõhutab, et kontrollikoja poolt kindlaks tehtud 101 kvantifitseeritavast veast 33 puhul oli liikmesriikide ametiasutustel küllalt teavet nende vigade vähemalt osaliseks vältimiseks, avastamiseks ja parandamiseks ning et kui kogu seda teavet oleks korrektselt kasutatud, oleks selle valdkonna kõige tõenäolisem hinnanguline veamäär olnud 1,1 % võrra madalam ja seega olulisuse piirmäärale (2 %) suhteliselt lähedal; rõhutab, et liikmesriikidel on tähtis kohustus täita liidu eelarvet korrektselt ja seaduslikult, kui nad on vastutavad liidu vahendite haldamise eest;

Nõuetele vastavus

72.    juhib tähelepanu asjaolule, et kontrollikoja audit hõlmas nõuetele vastavuse tingimusi ning et juhtumeid, kus neid tingimusi ei täidetud, käsitati veana siis, kui avastati, et rikkumine leidis aset aastal, mis põllumajandustootja toetust taotles; juhib tähelepanu sellele, et kontrollikoda võtab veamäära arvutamisel nõuetele vastavuse valdkonnas esinevaid puudusi arvesse, kuid märgib, et komisjoni arvates ei puuduta nõuetele vastavus maksete rahastamiskõlbulikkust, vaid toob ainult kaasa halduskaristuste kehtestamise;

Turumeetmete veamäärad

73.    peab murettekitavaks, et põllumajandussektori turumeetmete veamäär on komisjoni arvutuste alusel 7,44 %; peab kahetsusväärseks, et see on poliitikavaldkondade 2013. aasta veamäärade hulgas kõrguselt teine;

74.    rõhutab, et reservatsioonid, mille põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi peadirektor lisas oma 2013. aasta tegevusaruandesse, kinnitavad turumeetmete murettekitavat seisu, sest reservatsioonid puudutavad üheksa liikmesriigi seitset toetuskava eelkõige järgmistes sektorites: puu- ja köögiviljakasvatus, viinamarjaistanduste ümberkorraldamine, veinidesse investeerimine, kodulindude ekspordi toetused ja koolipiima kava;

75.    juhib tähelepanu asjaolule, et paljud väiksemad programmid, nt koolidele puuvilja ja piima jagamise kavad, ei ole kasutajasõbralikud (osalt nendega seotud bürokraatia tõttu) ning seepärast on nende kasutusele võtmine ja rakendamine ebapiisavad;

76.    peab kahetsusväärseks kontrollimenetlustes, mida kohaldati puu- ja köögiviljasektori tootjarühmadele tunnustuse andmisel(22) Poolas, Austrias, Madalmaades ja Ühendkuningriigis, esinenud puudusi, millest andis teada kontrollikoda oma 2013. aasta aruandes ja mida kinnitas põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi peadirektor, kes esitas oma 2013. aasta tegevusaruandes reservatsiooni, mis põhines tema hinnangul selle kohta, et selle meetme kogukuludest sisaldab riski umbes 25 % ehk 102,7 miljonit eurot;

77.    peab eriti kahetsusväärseks puudusi, mille komisjon leidis viinamarjaistanduste ümberkorraldamise meetmete puhul Hispaanias ja mis andsid põhjust reservatsiooniks, mille põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi peadirektor esitas 33 % korrigeeritud veamäära ja 54 miljoni euro suuruse riski sisaldava summa alusel, ühtlasi peab kahetsusväärseks puudusi, mille komisjon leidis Prantsusmaa kodulindude ekspordi meetme puhul 69,6 % korrigeeritud veamäära ja 29,3 miljoni euro suuruse riski sisaldava summa alusel;

Liikmesriikide poolt otsetoetuse kohta esitatud andmete usaldusväärsus

78.    tunneb heameelt selle üle, et kuna liikmesriikide kontrollistatistikas esitatud veamäärad ei hõlma kõiki allesjäänud veamäära elemente ning ei ole ka alati usaldusväärsed, hindas põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraat kogu olemasolevale teabele (sh kontrollikoja auditileidudele) tuginedes igat makseasutust eraldi;

79.    kordab Euroopa Kontrollikoja väiteid(23) selle kohta, et selle uue käsitlusviisi abil saadud tulemused kinnitavad, et liikmesriikide kontrollistatistikast, makseasutuste direktorite kinnitustest ja sertifitseerimisasutuste tööst saadav kindlus on piiratud;

80.    juhib tähelepanu sellele, et kuigi peaaegu kõiki otsetoetustega seotud makseasutusi akrediteeriti ja sertifitseeriti sertifitseerimisasutuste poolt ning kuigi 82st makseasutuste koostatud kinnitavast avaldusest 79 kohta esitasid sertifitseerimisasutused 2013. aastal märkusteta arvamuse, mis kinnitab makseasutuste direktorite esitatud kinnitava avalduse täpsust, pidi komisjon 68 makseasutuste poolt teatatud veamäärasid korrigeerimiseks tõstma 42 asutuse puhul, nii et allesjäänud veamäär jäi üle 2 %;

81.    juhib tähelepanu sellele, et viis kõige kõrgema veamääraga makseasutust olid järgmised:

1.        Ühendkuningriik, RPA

5,66 % (liikmesriigi teatatud määr: 0,67 %)

2.        Kreeka, OKEPE

5,17 % (liikmesriigi teatatud määr: 0,83 %)

2.        Hispaania, AVGA

4,71 % (liikmesriigi teatatud määr: 1,93 %)

4.        Portugal, IFAP

4,37 % (liikmesriigi teatatud määr: 0,82 %)

5.        Rumeenia, PIAA

4,27 % (liikmesriigi teatatud määr: 1,77 %)

82.    peab kahetsusväärseks, et praeguses õigusraamistikus ei ole makseasutustele ebakorrektsete või valede aruannete(24) esitamise eest karistusi ette nähtud;

83.    kutsub liidu ametnikke üles võtma suurema järelevalve alla asjaomaste liikmesriikide riiklikud makseasutused ning jälgima ja tihedamalt koordineerima nende tööd, selleks et lahendada seal esinevate puudujääkide küsimus, eriti viimasel kolmel aastal kehvade tulemustega töötanud makseasutuste osas, eesmärgiga teha maksete haldus tõhusamaks;

Ühtne haldus- ja kontrollisüsteem ning põldude identifitseerimise süsteem

84.    jagab komisjoni ja kontrollikoja arvamust selle kohta, et ühtsel haldus- ja kontrollisüsteemil (IACS) tervikuna on keskne roll põllumajandustootjate väljamaksetaotlustes sisalduvate vigade ärahoidmisel ja vähendamisel, ning juhib tähelepanu sellele, et selle nõuetekohane toimimine oleks pidanud tagama, et põllumajandussektori otsetoetused ei sisalda olulisel määral vigu;

85.    peab kahetsusväärseks, et põldude identifitseerimise süsteemist (LPIS) toetuskõlbmatu maa väljajätmist ja põllumajandustootjate väljamaksetaotluste haldusmenetlust pärssivate puuduste püsimine aitab oluliselt kaasa sellele, et EAGFi maksetesse jääb alles olulisel määral vigu;

86.    rõhutab veel kord LPISis tuvastatud puuduste horisontaalset mõõdet; märgib, et 2007. aastast saadik on kontrollikoda kontrollinud IACSi 38 makseasutuses kõigis 28 liikmesriigis, ja peab äärmiselt kahetsusväärseks, et ainult seitse kontrollisüsteemi hinnati mõjusaks, 22 osaliselt mõjusaks ja üheksat kontrollisüsteemi ei peetud mõjusaks; palub komisjonil tagada, et eelarvet ohustavad finantsriskid on kaetud netofinantskorrektsioonidega;

Menetlused alusetute maksete sissenõudmise tagamiseks

87.    on mures selle pärast, et kontrollikoja väitel(25) teavitati Iirimaal võlgnikke 2008. aasta või sellele eelnenud aastaste nõuetega seotud eeskirjade eiramise või hooletuse tõttu kaotatud summadest olulise hilinemisega ning nende suhtes ei rakendatud sissenõudmis- ega täitemenetlusi mitu aastat;

88.    märgib, et nimetatud taotlusaastatega seotud 6,7 miljoni euro suurusest võlast kandis liit kuni 2012. aasta lõpuni vastavalt nn „50-50-korrale” 2,3 miljonit eurot, vaatamata kontrollikoja poolt täheldatud viivitusele teavitamismenetluses, ja kardab, et see raha on liidu eelarve jaoks lõplikult kadunud;

89.    on peale selle mures selle pärast, et kontrollikoda tuvastas, et Itaalia ametiasutused ei esitanud andmeid selle kohta, kas võlad olid tekkinud eeskirjade eiramise või haldusvigade tõttu, mistõttu võidakse need kulud katta liidu eelarvest; palub komisjonil olukorda üksikasjalikult analüüsida ning anda selle kohta uuesti aru enne käesoleva aasta lõppu;

90.    märgib, et vastavalt põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi 2013. aasta tegevusaruandes(26) esitatud andmetele on alusetute maksete sissenõudmisel kõige halvema näitajaga liikmesriigid Bulgaaria (sissenõudmismäär 4 %), Kreeka (21 %), Prantsusmaa (25 %), Sloveenia (25 %), Slovakkia (27 %) ja Ungari (33 %); peab murettekitavaks häirivalt madalat sissenõudmiste määra teatavates valdkondades ning nõuab, et komisjon esitaks aruande selle põhjuste ning võimalike edusammude kohta;

Raamatupidamise aastaaruande kontrollimise ja heakskiitmise menetlus

91.    märgib, et komisjon tegi 2013. aastal neli vastavusotsust, mis viisid finantskorrektsioonideni 1 116,8 miljoni euro ulatuses (861,9 miljonit eurot EAGFi ja 236,2 miljonit eurot EAFRD raames), mis moodustavad liidu põllumajanduse ja maaelu arengu 2013. aasta eelarvest ligi 2 % (ajavahemikul 2008–2012 1,4 %);

92.    juhib tähelepanu sellele, et seda määra ei saa võrrelda kontrollikoja avaldatud kõige tõenäolisema veamääraga, sest komisjoni vastavusauditid põhinevad süsteemide kontrollimisel, nende käigus ei kontrollita alustehingute korrektsust, need hõlmavad mitme eelarveaasta kulusid, need viisid 65 % ulatuses kindla määra põhjal tehtud finantskorrektsioonideni ega võimalda seetõttu arvutada aasta veamäära(27);

93.    rõhutab, et 2013. aasta finantskorrektsioonide keskmise taseme suurenemist võrreldes perioodiga 2008–2012 võib kontrollikoja leidude kohaselt(28) selgitada peamiselt sellega, et lõpetamata audititoimikute arv vähenes 553-lt 2012. aasta lõpus 516ni 2013. aasta lõpus ning 2010. aastale eelnevate toimikute lõpuleviimine tõi kaasa finantskorrektsioonid summas 881 miljonit eurot (79 % kogusummast);

94.    on mures selle pärast, et praegu kehtivate sätetega ei ole tagatud, et lepitusorgan, kes võidakse vastavuse kontrollimise menetlusse kaasata, oleks sõltumatu(29);

Maaelu areng, keskkond, kalandus ja tervishoid

95.    märgib, et maaelu arengu, keskkonna-, kalandus- ja tervishoiuvaldkonna maksed sisaldasid 2013. aastal olulisel määral vigu, kuid kõige tõenäolisem veamäär on vähenenud ja on nüüd 6,7 % (2012. aastal 7,9 %), ning liikmesriikides 13st kuludena kajastatud maksete seisukohast kontrollitud järelevalve- ja kontrollisüsteemist hinnati seitse osaliselt mõjusaks ja kuus mittemõjusaks;

96.    nõustub kontrollikoja arvamusega selle kohta, et kõige tõenäolisemat veamäära oleks vähendatud 2 %-ni, kui liikmesriikide ametiasutused oleksid kasutanud kogu nende käsutuses olevat teavet vigade vältimiseks, tuvastamiseks ja parandamiseks; rõhutab, et liikmesriikidel on tähtis kohustus täita liidu eelarvet korrektselt ja seaduslikult, kui nad on vastutavad liidu vahendite haldamise eest;

97.    peab kahetsusväärseks, et kontrollikoja poolt arvutatud keskmine veamäär oli maaelu arengu valdkonnas kolme viimase aasta jooksul 8,2 % ja 2013. aastal 7,9 %(30); peab äärmiselt kahetsusväärseks, et see on poliitikavaldkondade 2013. aasta veamäärade hulgas kõige kõrgem;

98.    märgib, et kontrollikoja tuvastatud vead tekkisid peamiselt seetõttu, et toetusesaajad ei järginud rahastamiskõlblikkuse kriteeriume, hanke-eeskirju ei kohaldatud nõuetekohaselt ja põllumajanduse keskkonnakaitse kohustusi ei täidetud;

99.    on mures selle pärast, et kontrollikoda tegi kindlaks, et maaelu arengu valdkonna veamäärast kaheksandiku puhul mängis rolli arvatav eraõiguslike toetusesaajate tahtlik rikkumine, ja peab kahetsusväärseks, et erainvesteeringute veamäära tekkes mängis kõige suuremat rolli maaelu arengu alla kuuluv põllumajandustoodete ja metsasaaduste lisandväärtuse suurendamise meede(31), mille tõttu avaldas kontrollikoda tõsist muret selle pärast, kas meede on selle poliitiliste eesmärkide saavutamiseks tõhus ja mõjus;

100.  nõustub kontrollikoja arvamusega(32) selle kohta, et vead on tekkinud osaliselt seetõttu, et eeskirjad on keerulised ning aastate 2007–2013 programmide toetuskavad on väga erinevad: maaelu arengu alla kuulub kokku 46 meedet, millest igaühe kohta kehtivad eri eeskirjad ja nõuded;

101.  tunnustab komisjoni selle eest, et ta peatab ja katkestab üha rohkem makseid, tänu millele on tagatud, et puuduste tuvastamise korral võetakse igal juhul parandusmeetmeid;

102.  tunneb heameelt selle üle, et komisjon on otsustanud hakata allesjäänud veamäära arvutamisel võtma arvesse kõiki asjakohaseid auditeid ja kogu asjakohast teavet, et korrigeerida liikmesriikide teatatud veamäära;

103.  peab kahetsusväärseks, et liikmesriikide poolt nende kontrollide tulemuste kohta esitatud andmed ei ole usaldusväärsed; märgib, et sertifitseerimisasutused esitasid märkusega arvamuse, mille kohaselt oli veamäär üle 2 %, 74st makseasutusest ainult 9 kohta(33), kuid komisjon esitas märkusega arvamuse 24 liikmesriigis 31 makseasutuse kohta(34);

104.  peab kahetsusväärseks, et teatavad liikmesriigid ei ole võtnud kvaliteetseid parandusmeetmeid ja üheski liikmesriigis ei tegeleta vigade põhjuste kõrvaldamisega süsteemselt; rõhutab, et laialt levinud puuduse kõrvaldamiseks puudub liidu tasandil ennetav tegevus;

105.  tõdeb, et peatüki 17 04 (toidu- ja söödaohutus, loomade tervishoid, loomade heaolu ja taimetervis) ebapiisavat täitmist mõjutanud peamised põhjused on 900 000 eurot, mis on seotud sihtotstarbelise tuluga eri programmide jaoks ja mida saab kasutada 2014. aastal, ning 2 000 000 eurot, mis on seotud hädaolukordade fondiga; märgib, et viimati nimetatud summast kanti 50 % ehk 1 000 000 eurot edasi 2014. aastasse (et tegeleda lammaste katarraalse palavikuga Saksamaal);

Komisjonile, liikmesriikidele ja kontrollikojale põllumajandus- ja maaelu arengu valdkonnas esitatavad nõudmised

106.  nõuab, et kontrollikoda arvutaks ühise põllumajanduspoliitika esimese samba turumeetmete ja otsetoetuste jaoks eraldi veamäärad;

107.  soovitab, et komisjon peaks aktiivselt jälgima Poola, Austria, Madalmaade ja Ühendkuningriigi puu- ja köögiviljasektori tootjarühmadele antavate liidu toetuste kontrolli süsteemis leitud puuduste parandamist;

108.  nõuab tungivalt, et komisjon tõendaks, et põllumajandusvaldkonna turumeetmetel on liidu eelarvet kahjustava võimaliku kahju ohule vaatamata liidu lisaväärtus, ja nõuab, et komisjon kaaluks nende meetmete lõpetamist, kui oht on liiga suur; nõuab, et komisjon annaks komisjoni 2013. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsuse järelmeetmete aruandes aru meetmetest, mida Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) on võtnud seoses Prantsusmaa kodulindude ekspordi toetusi puudutava auditimissiooniga;

109.  nõuab, et komisjon koostaks ettepanekud selle kohta, kuidas karistada makseasutusi valede või ebakorrektsete aruannete esitamise eest, sh kolm järgmist mõõdet: kontrollistatistika, makseasutuste kinnitused ja sertifitseerimisasutuste tehtud töö; nõuab, et komisjonile antaks õigus makseasutuse akrediteering olulise väärkajastamise korral tühistada;

110.  nõuab, et põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi peadirektor võtaks arvesse, milline tegelik lisaväärtus on LPISi puuduste tõttu põhjendatud reservatsioonide edasilükkamisel aastast-aastasse, arvestades et nendel puudustel on selge horisontaalne mõõde;

111.  nõuab, et komisjon ja liikmesriigid võtaksid vajalikud meetmed, millega tagada, et IACSi puhul kasutataks kõiki selle võimalusi, ja millega tagada eelkõige, et liikmesriigid hindaksid ja deklareeriksid põllumajanduslike maatükkide toetuskõlblikkust ja suurust korrektselt, ning et liikmesriigid võtaksid viivitamata parandusmeetmeid, kui IACSist leitakse süsteemseid vigu;

112.  nõuab tungivalt, et komisjon heidaks valgust tõsiasjadele, millest kontrollikoda andis oma 2013. aasta aruande punktides 3.24 ja 3.25 Iirimaa ja Itaalia kohta teada ning mis puudutavad alusetute maksete sissenõudmisel toime pandud rikkumisi, et võtta vajalikud parandusmeetmed ja anda neist Euroopa Parlamendile aru hiljemalt 2015. aasta juuniks;

113.  nõuab tungivalt, et komisjon võtaks meetmeid, et veelgi vähendada raamatupidamise aastaaruande kontrollimise ja heakskiitmise menetluses lõpetamata audititoimikute arvu, et kõik enne 2012. aastat tehtud auditid oleksid lõpetatud 2015. aasta lõpuks;

114.  nõuab eriti, et aastaaruande kontrollimise ja heakskiitmise menetluses osalevate lepitusorgani liikmete volitus oleks ajaliselt piiratud esialgu kolme aastaga, mida oleks võimalik ühe aasta võrra pikendada; nõuab peale selle, et nende toimikute käsitlemisel välditaks igasuguseid huvide konflikte ja et liikmesriigid, keda finantskorrektsioonid otseselt puudutavad, ei oleks lepitusorganis esindatud;

115.  palub, et komisjon annaks parlamendile üksikasjalikult aru ÜPP otsetoetuste piiramise rakendamise kohta igas liikmesriigis eraldi;

116.  nõuab vähem bürokraatlikku ühist põllumajanduspoliitikat, et vähendada veamääri; avaldab seetõttu heameelt komisjoni võetud kohustuse võtta lihtsustamine ja subsidiaarsus üheks järgmise viie aasta tähtsamaks ülesandeks; nõuab, et äärmuslike juhtumite korral võetaks järjekindlalt kehvade tulemustega makseasutustelt akrediteering;

117.  nõuab, et komisjon esitaks õigeaegselt üksikasjaliku kava ühise põllumajanduspoliitika bürokraatia vähendamiseks 25 % võrra järgnevalt viiel aastal;

118.  nõuab, et kontrollikoda analüüsiks maaelu arengu poliitikat oma aastaaruandes eraldi peatükis või arvutaks vähemalt eraldi veamäärad maaelu arengu, kalanduspoliitika ja programmi LIFE+ kohta;

119.  soovitab komisjonil tagada, et liikmesriikide maaelu arengu tegevuskavad hõlmaksid kõiki nende piirkondi ja nende käsutuses olevaid meetmeid, eriti investeerimismeetmeid, ja tegevuskavade puhul võetaks arvesse komisjoni ja kontrollikoja auditit;

120.  nõuab, et komisjon kontrolliks juhtumeid, mille puhul kontrollikoda kahtlustas tahtlikku rikkumist ja millest ta andis OLAFile teada, eelkõige maaelu arengu alla kuuluva põllumajandustoodete ja metsasaaduste lisandväärtuse suurendamise meetmega seotud juhtumeid, vaataks selle meetme ülesehituse kontrollikoja poolt meetme tõhususe ja mõjususe kohta esitatud kriitilisi kommentaare arvestades põhjalikult läbi ja annaks selle kohta komisjoni 2013. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse järelmeetmete aruandes aru;

121.  nõuab, et komisjon jälgiks hoolikalt maaelu arengu programmide elluviimist ja võtaks oma vastavusauditites arvesse kohaldatavaid eeskirju, sh vajaduse korral riigi tasandil vastu võetud eeskirju, et vähendada programmitöö perioodil 2007–2013 esinenud puuduste ja vigade kordamise ohtu;

Kalandus

122.  võtab teadmiseks merendus- ja kalandusasjade peadirektoraadi (DG MARE) reservatsiooni selle kohta, et teatavate liikmesriikide deklareeritud kulude veamäär on suurem kui 2 % ning et ühe liikmesriigi puhul ei ole aruannet peetud usaldusväärseks ja ei ole suudetud aruannet esitada; peab kõnealuse liikmesriigiga seotud olukorda taunimisväärseks; märgib siiski, et olukord paranes, kui komisjon tegi sellele liikmesriigile ettekirjutused;

123.  peab kahetsusväärseks, et kontrollikoda ei ole avaldanud – kui need tähelepanekud välja arvata – konkreetselt kalandus- ja merendusvaldkonna auditite üksikasjalikumaid tulemusi, ning nõuab, et see teave tehtaks läbipaistvuse huvides teatavaks;

124.  võtab teadmiseks, et 92,31 % merendus- ja kalandusasjade peadirektoraadi maksetest teostati õigeaegselt; märgib siiski murelikult, et eelmisel eelarveaastal kasvas hilinenud maksete arv; tõdeb heameelega, et 2013. aastal on makstud viivisintressid vähenenud, ning ergutab seetõttu merendus- ja kalandusasjade peadirektoraati pidama edaspidigi kinni asjakohastele eeskirjadele vastavatest maksetähtaegadest;

Regionaalpoliitika, transport ja energeetika

Strateegia „Euroopa 2020”

125.  rõhutab, et kõnealuse poliitikavaldkondade rühma 2013. aasta maksete kogusummast (45 311 miljonit eurot) läheb 96 % (43 494 miljonit eurot) regionaalpoliitikale, mida rakendatakse eelkõige Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) ja Ühtekuuluvusfondi kaudu, 1 059 miljonit eurot liikuvusele ja transpordile ning 758 miljonit eurot energeetikale;

126.  tunnustab liidu regionaalpoliitika määravat rolli piirkondadevahelise ebavõrdsuse vähendamisel ning majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse edendamisel liikmesriikide piirkondade hulgas ja liikmesriikide vahel; tunnustab, et see poliitika on peamine kogu liitu hõlmav pikaajaline reaalmajandusse investeerimise poliitika, mille arvele läheb 29 % liidu eelarve kogukuludest 2013. aastal, ning on liidus majanduskasvu ja töökohtade loomise kindel vahend, mis toetab strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide saavutamist;

127.  tunnustab transpordi- ja energiapoliitika tähtsat rolli liidu kodanikele ja ettevõtjatele kindlate, jätkusuutlike ja konkurentsivõimeliste transpordi- ja energiasüsteemide ja ­teenuste loomisel ning rõhutab, et kõnealuse poliitikaga aidatakse kaasa strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide elluviimisele;

128.  peab tervitatavaks asjaolu, et komisjon hindab regionaalpoliitika mõjusust, tõhusust, sidusust ja Euroopa lisaväärtust järelhindamise teel; loodab saada komisjoni hindamise kohta korrapäraselt ajakohastatud teavet;

129.  rõhutab, et komisjon peaks tagama, et ta saab liikmesriikidelt järjepidevat ja usaldusväärset teavet Euroopa Regionaalarengu Fondi vahendite kasutamise kohta; on seisukohal, et sellest teabest peaksid nähtuma rakenduskavade edusammud ning seda mitte ainult rahanduslikust, vaid ka tulemuslikkuse seisukohast(35);

130.  juhib tähelepanu ühtekuuluvuspoliitika haldamise süsteemi mitmeaastasele kestusele ja rõhutab, et poliitika rakendamisega seotud eeskirjade eiramisi on võimalik lõplikult hinnata alles pärast programmitöö perioodi lõppu;

Vead

131.  märgib, et kontrollikoja auditeeritud 180 tehingust olid vigadest mõjutatud 102 (57 %); märgib, et kontrollikojal on 95 % kindlus, et üldkogumi veamäär on vahemikus 3,7 % ja 10,1 % (vastavalt alumine ja ülemine veapiir), ning et kvantifitseeritud 40 vea alusel on kontrollikoja hinnangul kõige tõenäolisem veamäär 6,9 % (2012. aastal oli see 6,8 %);

132.  rõhutab, et lõplike toetusesaajate poolt tehtud kvantifitseeritud vigade 17 juhtumi puhul oli liikmesriikide ametkondadel piisavalt teavet vigade vältimiseks, tuvastamiseks ja parandamiseks enne kulude komisjonile deklareerimist; märgib, et kui kogu olemasolevat teavet oleks kasutatud vigade parandamiseks, oleks käesoleva peatüki kõige tõenäolisem veamäär olnud kolme protsendipunkti võrra madalam; rõhutab, et liikmesriikidel lasub tähtis vastutus liidu eelarve korrektse ja seadusliku täitmise eest, kui nad on vastutavad liidu vahendite haldamise eest;

133.  märgib, et ERFi ja Ühtekuuluvusfondi kulutuste puhul on peamised vastavusriskid järgmised: vead riigihangetes (39 %), toetuskõlbmatud projektid/tegevused või toetusesaajad (22 %), toetuskõlbmatud kulud kuludeklaratsioonides (21 %) ja riigiabi eeskirjade mittejärgimine;

Liikmesriikide aruannete usaldusväärsus

134.  märgib, et liikmesriikide asutused esitasid oma rakenduskavade kohta 322 riiklikku auditiarvamust ja nendes märgiti 209 juhul (65 %), et veamäär on alla 2 %; märgib, et kui komisjon andmeid kontrollis, kinnitas ta liikmesriikide teatatud veamäära ainult 78 riikliku auditiarvamuse puhul; märgib, et komisjon pidi 244 auditiarvamust korrigeerima(36); palub komisjonil anda tulevikus aru regionaal- ja linnapoliitika peadirektoraadi (DG REGIO) poolt veamäärades tehtud kõikide muudatuste üksikasjadest;

135.  täheldab, et komisjon pidas kõiki Slovakkia aruannetes esitatud riiklikult auditeeritud veamäärasid, Ungari aruannetes 10 veamäära 15st, Bulgaaria aruannetes kahte veamäära seitsmest ja Belgia aruannetes ühte veamäära neljast ebausaldusväärseks; palub komisjonil näidata, kas ja kuidas nende liidu eelarve kaitsmiseks nõutud kindla määraga korrektsioonid (25 % ühe programmi ja 10 % üheksa programmi puhul Slovakkias, kahe puhul Bulgaarias ja Itaalias ning ühe puhul Belgias(37)) olukorda parandasid;

136.  märgib, et aruandlus vigade kohta oli eriti ebausaldusväärne järgmiste rakenduskavade puhul:

Liikmesriik

Kava

Pealkiri

Otsustatud summa miljonites eurodes

Liikmesriigi veamäär iga-aastases kontrolliaruandes

Komisjoni veamäär / kindel määr

BE

2007BE162PO001

Brüssel, piirkondlik konkurentsivõime

56,93

6,23 %

10 %

BG

2007BG161PO002

Tehniline abi

1 466,43

4,10 %

10 %

DE

2007DE162PO006

ERF Bremen

142,01

0,31 %

5 %

DE

2007DE161PO003

ERF Mecklenburg-Vorpommern

1 252,42

0,81 %

5 %

DE

2007DE162PO005

ERF Hessen

263,45

0,04 %

5 %

ETK

2007CB063PO052

INTERREG IV Itaalia/Austria

60,07

2,77 %

10 %

ETK

2007CG163PO030

Slovakkia / Tšehhi Vabariik

92,74

0,96 %

10 %

ETK

2007CB163PO019

Mecklenburg-Vorpommern-Poola

132,81

0,02 %

5 %

HU

2007HU161PO001

Majandusareng

2 858,82

0,71 %

5 %

HU

2007HU161PO007

Transport

5 684,24

0,54 %

5 %

HU

2007HU161PO003

Lääne-Alföld

463,75

1,30 %

5 %

HU

2007HU161PO004

Dél-Alföld

748,71

1,30 %

5 %

HU

2007HU161PO005

Kesk-Dunántúl

507,92

130 %

5 %

HU

2007HU161PO006

Põhja-Ungari

903,72

1,30 %

5 %

HU

2007HU161PO009

Észak-Alföld

975,07

1,30 %

5%

HU

2007HU161PO011

Lõuna-Dunántúl

705,14

1,30 %

5 %

HU

2007HU161PO001

Kesk-Ungari

1 467,20

0,10 %

5 %

IT

2007IT161PO007

Arendus Mezzogiorno

579,04

0,63 %

10 %

IT

2007IT161PO008

Calabria

1 499,12

2,45 %

10 %

SL

2007SL161PO001

Piirkondliku arengu potentsiaal

1 783,29

2,80 %

5 %

SL

2007SL161PO002

Taristu

1 562,06

2,80 %

5 %

SK

2007SK161PO006

Konkurentsivõime ja majanduskasv

968,25

0 %

25 %

SK

2007SK161PO005

Tervishoid

250,00

1,79 %

25 %

SK

2007SK161PO001

Infoühiskond

843,60

1,79 %

10 %

SK

2007SK16UPO001

Teadus- ja arendustegevus

1 209,42

1,30 %

10 %

SK

2007SK161PO002

Keskkond

1 820,00

0,33 %

10 %

SK

2007SK161PO004

Transport

3 160,15

0,74 %

10 %

SK

2007SK161PO003

Piirkondlik rakenduskava

1 554,50

0,32 %

10 %

SK

2007SK161PO007

Tehniline abi

97,60

1,79 %

10 %

SK

2007SK162PO001

Bratislava

95,21

1,79 %

10 %

UK

2007UK162PO001

Šoti madalik ja mägismaa

375,96

5,98 %

8,42 %

UK

2007UK161PO002

Lääne-Wales ja orud

1 250,38

036 %

5 %

UK

2007UK162PO012

Ida-Wales

72,45

0,36 %

5 %

137.  palub komisjonil tulevikus esitada oma aasta tegevusaruandes iga kava kohta liikmesriigi poolt teatatud veamäärad ja komisjoni poolt aktsepteeritud/korrigeeritud veamäärad;

138.  märgib, et komisjon leidis läbivaatamise tulemusena, et 40 riikliku auditeerimisasutuse (kes auditeerisid programmitöö perioodil 2007–2013 90 % ERFi/Ühtekuuluvusfondi eraldistest) töö oli üldiselt usaldusväärne;

Juhtimis- ja kontrollisüsteemid

139.  palub, et komisjon annaks liikmesriikidele edasisi suuniseid ja edasist tehnilist abi; nõuab, et komisjon ja liikmesriigid pööraksid erilist tähelepanu menetluste, sealhulgas toetusesaajatele suunatud menetluste lihtsustamisele, kuna see võib olla kasulik nii auditeerimisele kui ka veamäärade vähendamisele, suurendades samal ajal juhtimis- ja kontrollisüsteemide tulemuslikkust;

140.  peab tervitatavaks vahendite haldamise paranemist Austrias, Tšehhi Vabariigis ja Rumeenias alates 2011. aastast; tunneb muret ERFi vahendite haldamise halvenemise pärast Slovakkias, Hispaanias, Madalmaades ja Ühendkuningriigis(38);

141.  toetab täielikult komisjoni maksete katkestamise ja peatamise poliitikat;

142.  on teadlik programmitöö perioodi 2014–2020 uue reguleeriva raamistiku sätetest selle kohta, et kui komisjon või kontrollikoda avastab pärast raamatupidamise aastaaruande esitamist suuri puudusi komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 480/2014(39) tähenduses, siis on selle tulemuseks asjaomastes programmides tehtavad netofinantskorrektsioonid; palub komisjonil esitada komisjoni 2014. aasta eelarvele heakskiidu andmise menetluse jaoks aegsasti nimekirja sellistest juhtumitest;

143.  väljendab heameelt programmitöö perioodi 2014–2020 reguleerivas raamistikus ette nähtud tugevdatud kontrolli- ja auditeerimismenetluste üle, eelkõige seoses juhtimiskontrolliga enne programmi raamatupidamise aastaaruannete tõendamist ja korraldusasutuste liidu vahendite haldaja kinnituste esitamist komisjonile; võtab teadmiseks, et komisjoni korrektsioonivõimet on veelgi suurendatud, võttes liikmesriikidelt võimaluse rahalisi vahendeid uuesti kasutada, mis toob kaasa netofinantskorrektsioonid; väljendab heameelt Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidega seoses haldussuutlikkuse suurendamise pädevuskeskuse rajamise üle; toetab suuremat tulemustele orienteeritust ja ühtekuuluvuspoliitika vahendite koondamist teatavatesse teemavaldkondadesse, mis peaks tagama ülemineku vahendite kasutamise kriteeriumidelt kulutuste kvaliteedile ning kaasrahastatavate tegevuste kõrge lisaväärtuse;

144.  tuletab meelde oma resolutsiooni (mis kaasnes komisjoni 2012. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmisega) punkti 165, milles Euroopa Parlament palus koostöös liikmesriikidega hallatavate valdkondade avaliku hanke menetlustes tehtud vigade käsitamisel kasutada ühtset meetodit; peab tervitatavaks ühtlustamist, mille komisjon nägi ette oma 20. detsembri 2013. aasta otsuses C(2013)9527, millega sätestatakse ja kiidetakse heaks suunised selliste finantskorrektsioonide kindlaksmääramiseks, mida komisjon peab tegema ühisjuhtimise raames rahastatavate liidu kulutuste suhtes, kui ei ole järgitud riigihanke-eeskirju; juhib tähelepanu asjaolule, et liikmesriigid peavad rakendama Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/24/EL(40) kuni 18. aprillini 2016; on seisukohal, et see toob märkimisväärseid muutusi riigihankemenetlustesse ja võib nõuda edasisi metoodika muudatusi;

145.  võtab teadmiseks, et kontrollikoja metoodika peab olema järjepidev ja seda tuleb kohaldada kõigi juhtimisvaldkondade suhtes; mõistab, et edasine ühtlustamine võib tekitada ebakõlasid kontrollikoja määratlustes, mis puudutavad ebaseaduslikke tehinguid otseses eelarve täitmises ja eelarve täitmises koostöös liikmesriikidega;

Finantskorrektsioonid

146.  märgib, et komisjon otsustas 2013. aastal teha liikmesriikide rakenduskavades finantskorrektsioone 912 371 222 euro ulatuses, millest 239,50 miljonit eurot puudutas Tšehhi Vabariiki, 147,21 miljonit eurot Ungarit ja 95,47 miljonit eurot Kreekat;

147.  kutsub komisjoni üles teostama liikmesriikide poolt struktuurifondidest rahastamise saamiseks esitatud projektide elluviimise ajal ja pärast nende lõpuleviimist etapiviisilisi tulemushindamisi, et tõsta projektide tulemuslikkust ja suurendada avaliku sektori vahendite kasutamise kontrolli ning olla seeläbi võimeline tuvastama projektide elluviimisel esinevaid mis tahes kuritarvitusi ja pettusi;

148.  palub komisjonil luua liikmesriikide auditeerimisasutuste vahelise teabevahetuse süsteemi, mis võimaldaks kahe või enama liikmesriigi vaheliste tehingute raamatupidamiskirjete ristkontrollide tegemist, et võidelda piiriülese pettuse vastu, mis mõjutab struktuurifonde ning mitmeaastases finantsraamistikus 2014–2020 kohaldatavaid uusi sätteid silmas pidades Euroopa struktuuri- ja investeerimisfonde tervikuna (Euroopa Sotsiaalfond (ESF), Ühtekuuluvusfond, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond (EAFRD) ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfond (EMKF)), et rakendada horisontaalset lähenemisviisi liidu finantshuvide kaitsmisel;

149.  märgib ka, et programmitöö perioodil 2007–2013 tehti 75 % (1 342 miljoni euro väärtuses) ERFi/Ühtekuuluvusfondi ja ESFi puudutavatest kinnitatud finantskorrektsioonidest kuue liikmesriigi suhtes (Tšehhi Vabariik, Kreeka, Hispaania, Ungari, Poola ja Rumeenia);

Kulukohustuste vabastamine

150.  väljendab kahetsust, et 2013. aastal tuli vabastada kulukohustusi summas 397,8 miljonit eurot, millest 296,7 miljonit eurot puudutas ainuüksi Tšehhi Vabariiki; on arvamusel, et kulukohustuste vabastamine on vastuolus usaldusväärse finantsjuhtimisega; tunneb muret asjaolu pärast, et teatavad piirkonnad ei ole endiselt suutelised kasutama ära kättesaadavaid vahendeid, ning kutsub komisjoni üles tegema kindlaks probleemid, mis on niisuguse olukorra sellistes piirkondades põhjustanud; palub ühtlasi, et komisjon koostaks ja esitaks üksikasjaliku kava väga madala kasutamismääraga piirkondade kasutamissuutlikkuse suurendamiseks;

151.  juhib tähelepanu asjaolule, et rahastamiskõlblikkuse perioodi kehtestamine nähti ette uues määruses programmitöö perioodiks 2014–2020, et kehtestada ajaline raamistik investeeringute tegemiseks ja programmiasutustele stiimulite pakkumiseks, et need investeeriksid õigeaegselt liidu töökohtadesse ja majanduskasvu, arvestades, et see vähendab teataval rahastamiskõlblikkuse perioodil vahendite kasutamata jätmise ohtu ja seega kulukohustustest vabastamise ohtu;

Finantskorraldusvahendid

152.  märgib, et liikmesriikide korraldusasutused on teada andnud, et 2013. aasta lõpu seisuga oli 25 liikmesriigis kokku 941 finantskorraldusvahendit: 91 % finantskorraldusvahenditest on ettevõtete, 6 % linnaarendusprojektide ja 3 % energiatõhususe/taastuvenergia vahendite jaoks; märgib, et rakenduskavadest finantskorraldusvahenditele makstud kogusumma oli 14 278,20 miljonit eurot, sh 9 597,62 miljonit eurot struktuurifondide vahendeid; märgib, et ainult 47 % rakenduskavade toetustest ehk 6 678,20 miljonit eurot maksti lõppsaajatele kõigest kaks aastat enne programmitöö perioodi lõppu;

153.  tunneb muret komisjoni 2013. aasta konsolideeritud aruandes esitatud finantskorraldusvahendite rakendamist puudutavate leidude pärast (vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 1083/2006(41) artikli 67 lõike 2 punktile j), mille kohaselt liikmesriikide korraldusasutused ei esitanud kõiki andmeid finantskorraldusvahendite rakendamise kohta ning teatavates andmetes oli Ungari ja Itaalia finantskorraldusvahenditega seoses nn ebatäpsusi;

Kreeka

154.  on mures Kreekas rakkerühma juhtimisel rakendatavate prioriteetsete projektide pärast; märgib, et 48 prioriteetset projekti tuleb kiirendada; märgib, et komisjoni arvates on põhiprobleemid järgmised: a) viivitused arendusetapis, b) viivitused loa saamisel, c) lepingute lõpetamine töövõtjate likviidsuse puudumise tõttu ja d) pikad kohtulikud edasikaebamisprotsessid pakkumismenetluste vältel; palub seetõttu, et komisjon annaks prioriteetsetest projektidest 2013. aasta järelmeetmete aruande jaoks ajakohastatud ülevaate;

Trasimeno järv

155.  märgib, et 2014. aasta detsembris korraldati OLAFi teabekogumismissioon, et arutada võimalikke eeskirjade eiramisi seoses liidu abi andmisega Itaalias Trasimeno järve ümbritseva jalgrattatee jaoks; palub komisjonil teavitada Euroopa Parlamenti edasisest arengust 2013. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitlevas järelmeetmete aruandes;

Liidu vahenditest rahastatavate taristuprojektide privatiseerimine

156.  märgib, et liit rahastas Skorkovi (CZ) veevarustusvõrgu moderniseerimist 1,1 miljoni euro suuruse summaga; väljendab muret asjaolu pärast, et kohalik omavalitsus on andnud veevarustussüsteemi majandamise äriühingule, kes juba haldab kohalikku reoveesüsteemi; märgib, et reoveesüsteemi rahastati samuti liidu vahenditest 1,4 miljoni euroga ja et joogiveevarustuse hind on tõusnud 45 %; on seisukohal, et joogivesi on avalik hüve ning et kõikidel kodanikel peab olema juurdepääs mõistliku hinnaga kvaliteetsele joogiveele;

157.  palub komisjonil teavitada Euroopa Parlamenti kõikidest juhtumitest, mille puhul projektid, milles liidu osa oli vähemalt 30 %, hiljem privatiseeriti;

Meetmed, mis tuleb võtta

158.  palub komisjonil anda aegsasti enne 2014. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlust üksikasjalikult aru edusammudest, mida on tehtud 2013. aastal osaliselt edukaks hinnatud juhtimis- ja kontrollisüsteemide osas(42);

159.  palub, et komisjon viiks kontrollikoja soovituse kohaselt läbi programmitöö perioodil 2007–2013 tehtud esmatasandi kontrollide hindamise vastavalt finantsmääruse artikli 32 lõikele 5; palub komisjonil lisada regionaal- ja linnapoliitika peadirektoraadi iga-aastasele tegevusaruandele hinnangu liikmesriikide sertifitseerimisasutuste edastatava teabe usaldusväärsuse kohta; tunneb heameelt hindamiste üle, mida on alates 2010. aastast tehtud auditeerimiskava „Bridging the assurance gap” raames sihipäraste auditite kaudu kõrge riskitasemega rakenduskavade kohta;

160.  palub, et kontrollikoda esitaks Euroopa Parlamendile üksikasjaliku aruande veamäära arengu kohta (aastate, poliitikavaldkondade ja liimesriikide lõikes) kogu eelneva mitmeaastase finantsraamistiku (2007–2013) perioodi jooksul;

161.  palub komisjonil nõuda, et auditeerimisasutused kinnitaksid sertifitseerimisasutuste edastatava finantskorrektsioone puudutava teabe täpsust iga rakenduskava puhul; on arvamusel, et see üksikasjalik teave tuleks avaldada regionaal- ja linnapoliitika peadirektoraadi iga-aastase tegevusaruande lisas;

162.  palub komisjonil oma aasta tegevusaruandes järjekindlalt põhjendada reservatsioonide esitamisest loobumist (või väiksema finantsmõjuga reservatsioonide esitamist) juhtudel, kui see tuleneb eranditest kohaldatavatest komisjoni juhistest või heakskiidetud auditistrateegiatest;

163.  toetab kontrollikoja soovitust, et komisjon nõuaks liikmesriikide esitatavas liidu vahendite haldaja kinnituses (vastavalt finantsmääruse artikli 59 lõike 5 punktile a) selgesõnalist kinnitust korraldus- ja sertifitseerimisasutuste tehtavate esmatasandi kontrollide mõjususe kohta;

164.  palub komisjonil paluda riikide asutustelt tagasisidet selle kohta, kas seatud projektieesmärgid ERFi/Ühtekuuluvusfondi ja ESFi valdkonnas saavutati; on arvamusel, et seda tuleks teha nii, et dokumenteeritud andmed oleksid liidu tasandil võrreldavad; on arvamusel, et kodanikel, keda projekti eesmärkide saavutamine puudutab, tuleks lubada projekti hinnata, kui see on lõpule viidud;

165.  palub komisjonil selgitada finantskorrektsioonivahendites esinevaid nn ebatäpsusi ja hinnata tulemusi üksikasjalikult regionaal- ja linnapoliitika peadirektoraadi 2014. aasta tegevusaruandes;

166.  tunnustab komisjoni püüdlusi minna üle tulemuspõhisele töökultuurile; palub seetõttu komisjonil (regionaal- ja linnapoliitika peadirektoraadil) lisada oma juhtimiskavasse ja iga-aastasesse tegevusaruandesse hinnangu oma tööle seoses ühtekuuluvuspoliitika tõhususe, tulemuslikkuse ja mõju suurendamisega; palub komisjonil lisaks eelarve täitmisele suunatud lähenemisviisile kontrollida eesmärkide täitmise tulemuslikkust, kasutada hindamisi paremini ning toetada liikmesriike ja nende korraldusasutusi hindamisaruannete võimalikult kõrge kvaliteedi tagamisel; rõhutab sellega seoses vajadust tulevikus kaaluda ja hinnata projektide tulemusi, investeeringutasuvust ning tõelist lisaväärtust majanduse, tööhõive ja regionaalarengu jaoks;

Tööhõive ja sotsiaalküsimused

Strateegia „Euroopa 2020”

167.  rõhutab, et ESFi vahendid aitavad oluliselt kaasa tööhõive- ja sotsiaalpoliitika eesmärkide saavutamisele; märgib, et aruandlusaastal tehti selleks otstarbeks kättesaadavaks laene maksete tegemiseks väärtuses 14,1 miljardit eurot, sellest 98 % ESFi kaudu; on sellegipoolest seisukohal, et tuleb teostada fondi tulemuslikkuse hindamine, et mõõta mitte niivõrd fondi kasutamismäära, kuivõrd fondi tulemuslikkust töökohtade loomisel ja töötute tööturule tagasi toomisel; nõuab, et aasta lõpuks esitataks fondi tulemuslikkuse üksikasjalik analüüs, millest sõltub Euroopa Parlamendi poliitiline hinnang ESFi kohta;

168.  tunneb heameelt asjaolu üle, et kõnealuste eesmärkide saavutamisele on kaasa aidanud lisaks ESFist rahastatavatele projektidele ka niisuguste riigipõhiste soovituste koostamine, mis sisalduvad iga-aastases ühises tööhõivearuandes, mis koostatakse Euroopa poolaasta protsessi osana;

169.  rõhutab asjaolu, et vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 1083/2006 ei tohi ESFi vahendeid kasutada töökohtade üleviimiseks ühest liikmesriigist teise; nõuab kindlalt, et komisjon ja liikmesriigid viiksid läbi nõuetekohased kontrollid tagamaks, et liidu rahalisi vahendeid niisugusel viisil ei väärkasutataks;

170.  märgib, et liikmesriikide tahe liidu vahendeid ära kasutada peaks taotlema ESFi toetatavate tulemuste ja eesmärkide saavutamist ning ei tohi takistada mõjusate kontrollimehhanismide järjepidevat kasutamist, mis võib – eriti rahastamiskõlblikkuse perioodi lõpus – kaasa tuua eeskirjade rikkumiste tuvastamata jätmise ning seejärel selliste projektide rahastamise, mis on liiga kallid, halvasti rakendatud või millega tõenäoliselt ei saavutata soovitud tulemust;

171.  rõhutab, et eriti pakiline on noorte töötuse vähendamine; peab tervitatavaks, et üle 12,4 miljardi euro ESFi ja noorte tööhõive algatuse vahenditest on uuel programmitöö perioodil sihtotstarbelisena suunatud noorte töötuse vastu võitlemisele; palub komisjonil toetada liikmesriike liidu vahendite kasutamisel ja tagada, et see raha kulutatakse ettenähtud otstarbel; palub komisjonil luua programmitöö perioodiks 2014–2020 süsteemi, mis võimaldab anda aru edusammudest, mida on tehtud ebasoodsamas olukorras olevate isikute või inimrühmade (st noored, eakad, pikaajalised töötud, romad) tööturule integreerimisel;

Romad

172.  juhib tähelepanu asjaolule, et romade integreerimiseks ettenähtud vahendeid ei ole alati kulutatud sellel eesmärgil; tunneb muret, et paljud romad kannatavad diskrimineerimise ja sotsiaalse tõrjumise all ning elavad väga halbades sotsiaal-majanduslikes tingimustes; on ka eriti mures teabe pärast, et Euroopa Põhiõiguste Ameti 2012. aastal läbiviidud uuringu(43) kohaselt oli 90 % roma majapidamiste keskmine sissetulek riigi vaesuspiirist allpool ning et umbes 45 % romade elamistingimused on väga halvad;

173.  kutsub komisjoni üles toetama romasid käsitlevate riiklike integratsioonistrateegiate tulemuslikku rakendamist kohalikul ja piirkondlikul tasandil ning tagama, et eelarvelised kulutused oleksid suunatud peavoolupoliitika eesmärkidele;

Vead

174.  täheldab, et kontrollikoja auditeeritud 182 tehingust olid vigadest mõjutatud 50 (27 %); märgib, et 30 kvantifitseeritud vea alusel on kontrollikoja hinnangul kõige tõenäolisem veamäär 3,1 % (2012. aastal oli see 3,2 %); märgib, et lõplike toetusesaajate poolt tehtud kvantifitseeritud vigade 13 juhtumi puhul oli liikmesriikide ametkondadel piisavalt teavet vigade vältimiseks, tuvastamiseks ja parandamiseks enne kulude komisjonile deklareerimist; on seisukohal, et kui kogu olemasolevat teavet oleks kasutatud vigade parandamiseks, oleks käesoleva peatüki hinnanguline kõige tõenäolisem veamäär olnud 1,3 protsendipunkti võrra madalam; rõhutab, et liikmesriikidel on tähtis kohustus täita liidu eelarvet korrektselt ja seaduslikult, kui nad on vastutavad liidu vahendite haldamise eest;

175.  märgib, et kontrollikoja aastaaruanne näitab tööhõive ja sotsiaalküsimuste valdkonnas hinnangulise veamäära mõningast vähenemist: veamäär oli 2013. aastal 3,1 % ja eelnenud aastal 3,2 %; märgib, et see veamäär oli siiski kõikide poliitikavaldkondade hulgas väiksuselt teisel kohal ning et Euroopa Parlament ootab lähiaastatel veamäära edasist vähendamist;

176.  märgib, et selle poliitikavaldkonna vead puudutasid – nii nagu eelnenud aastatel – rahastamiskõlbmatuid kulusid (93 % vigadest puudutas üldkulude suuremana näitamist, personalikulude enamdeklareerimist ja valesti arvutatud kulusid) ja riigihanke-eeskirjade rikkumist (7 %);

177.  võtab teadmiseks kontrollikoja soovituse selle kohta, et komisjon peaks võtma koos liikmesriikidega järelmeetmeid seoses puudustega, mis tuvastati tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraadi (DG EMPL) tehtud riskipõhises juhtimiskontrolli temaatilises auditis, ning väljendab heameelt komisjoni koostatud uute suuniste üle, et veelgi tugevdada juhtimiskontrolli usaldusväärsust programmitöö perioodil 2014–2020; märgib, et need suunised, mis tuginevad eelmise programmitöö perioodi jooksul saadud kogemustele, on liikmesriikidele esitatud ning need avaldatakse 2015. aasta esimesel poolel; rõhutab, et on väga oluline, et liikmesriikide ametiasutused kasutaksid neile kättesaadavat teavet vigade tuvastamiseks ja parandamiseks enne komisjonilt kulude hüvitamise taotlemist, sest see vähendaks märkimisväärselt veamäära tööhõive ja sotsiaalküsimuste valdkonnas;

178.  ergutab tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraati püüdlema oma ESFiga seotud eesmärgi poole liikuda vigade parandamise vajaduse juurest edasi vigade vältimise poole ning toetab nimetatud peadirektoraadi püüdlusi aidata nendel liikmesriikidel, kelle veamäär on ESFi puhul kõige kõrgem, parandada oma süsteeme valitsevate parimate tavade kasutamise abil; märgib sellega seoses, et tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraadi haldussuutlikkus ja struktuur peaksid vastama tema tööle ja tema kohustustele liikmesriikide ees;

Liikmesriikide aruannete usaldusväärsus

179.  peab kahetsusväärseks, et liikmesriikide juhtimis- ja kontrollisüsteemide vigased esmatasandi kontrollid olid jätkuvalt suurimaks vigade allikaks; on sügavalt mures asjaolu pärast, et liikmesriigid näivad olevat vähem hoolikad, kui tegemist on liidu, mitte nende endi riigieelarve vahendite kulutamisega, samas kui neil lasub tähtis vastutus liidu eelarve korrektse ja seadusliku täitmise eest, kui nad on vastutavad liidu vahendite haldamise eest; märgib, et konkreetseid süsteemseid puudusi ilmnes järgmiste kavade puhul: Poola, Hispaania (Castilla y Leon), Rumeenia, Portugal, Itaalia (Sitsiilia), Saksamaa (Bund), Saksamaa (Tüüringi), Tšehhi Vabariik ja Ungari; märgib, et komisjoni temaatilised auditid tõid välja puudusi ka Iirimaa (Human Investment Capital), Slovakkia (haridus) ja Hispaania (Comunidad Valenciana) rakenduskavade juhtimis- ja kontrollisüsteemides;

180.  märgib, et liikmesriikide iga-aastastes kontrolliaruannetes esitatud veamäärade läbivaatamisel suurendas komisjon veamäära üle 2 % järgmiste rakenduskavade puhul:

Liikmesriik

Rakenduskava nr

 

Vahemaksed 2013 (eurodes)

Veamäär liikmesriigi iga-aastases kontrolliaruandes

Komisjoni korrektsioon

Erinevus

IT

2007IT052PO009

Bolzano

934 530

4,95%

7,11 %

2,16 %

CZ

2007CZ052PO001

Praha Adapabilita

 

3,58%

6,45 %

2,87 %

SK

2007SK05UPO002

Tööhõive ja sotsiaalse kaasamise rakenduskava

86 718 231

1,65%

4,66 %

3,01 %

UK

2007UK052PO002

Šoti madalik ja mägismaa

74 251 497

1,95%

10,59 %

8,64 %

IT

2007IT052PO001

Abruzzi

 

0,2%

15,9 %

15,88 %

ES

2007ES052PO011

La Rioja

 

0,38%

37,76 %

37,38 %

Lisaks leidis komisjon, et järgmiste rakenduskavade iga-aastased kontrolliaruanded on täiesti ebausaldusväärsed, ja rakendas seetõttu kindlamääralist korrektsiooni:

Liikmesriik

Rakenduskava nr

 

Vahemaksed 2013 (eurodes)

Veamäär liikmesriigi iga-aastases kontrolliaruandes

Komisjoni kindla määraga korrektsioon

Erinevus

LU

2007LU052PO001

ESFi rakenduskava

4 285 659

0,46%

2,0 %

1,54 %

IT

2007IT051PO001

Campania

77 486 332

0,38%

2,0 %

1,62 %

BE

2007BE052PO001

Saksakeelne kogukond

 

0,0%

2,0 %

2 %

ES

2007ES052PO002

Castillia y Leon

10 607 012

0,0%

2,0 %

2,0 %

BE

2007BE052PO003

Föderaalriik

 

3,66%

5,0 %

1,34 %

IT

2007IT051PO007

Pon istruzione

78 589 393

0,4%

5,0 %

4,6 %

BE

2007BE052PO005

Flandria

118 201 220

1,61%

10,0 %

8,39 %

UK

2007UK051PO002

Lääne-Wales ja orud

149 600 091

0,36%

10,0 %

9,64 %

UK

2007UK052PO001

Ida-Wales

9 476 602

0,36%

10,0 %

9,64 %

IT

2007IT052PO012

Toscana

61.978.561

1,11

25 %

23,89 %

IT

2007IT052PO016

Sardiinia

23.478.530

0,13

25 %

24,87 %

181.  tunneb sellega seoses heameelt komisjoni võetud leevendavate erimeetmete üle, sealhulgas nii ennetavate kui ka parandusmeetmete üle ning riskipõhiste auditite üle, mille viis läbi tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraat;

182.  tunneb heameelt asjaolu üle, et komisjon jätkas 2013. aastal oma ranget katkestamis- ja peatamispoliitikat; peab sellega seoses märkimisväärseks, et komisjon rakendas 2013. aastal finantskorrektsioone 842 miljoni euro väärtuses, sellest 153 miljonit eurot aastate 1994–1999, 472 miljonit eurot aastate 2000–2006 ja 217 miljonit eurot aastate 2007–2013 eest; kolme programmitöö perioodi jooksul tehti suurimad finantskorrektsioonid järgmiste riikide puhul:

Liikmesriik

Kumulatiivne aktsepteeritud/otsustatud lõppkorrektsioon (miljonites eurodes)

Kumulatiivne rakendatud finantskorrektsioon (miljonites eurodes)

Itaalia

497,7

497,7

Rumeenia

312,1

299,1

Hispaania

1 070,1

1 064,3

183.  märgib ühtlasi, et tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraadi iga-aastane tegevusaruanne sisaldab programmitöö perioodi 2007–2013 maksetega seotud reservatsiooni veariski sisaldava 123,2 miljoni euro suuruse summa osas 2013. aastal; märgib, et reservatsioon hõlmas 118 ESFi rakenduskavast 36 (2012. aastal 117 rakenduskavast 27):

Programmitöö periood 2007–2013

Liikmesriik

Rakenduskava nr

Nimetus

Reservatsioon

Belgia

2007BE051PO001

Convergence Hainaut

Täielik

2007BE052PO002

Troika Wallonie-Bruxelles

Täielik

2007BE052PO003

Föderaalne

Mainega seotud

2007BE052PO004

Bruxelles-Capitale: Emploi et cohésion sociale

Mainega seotud

2007BE052PO005

Vlanderen

Täielik

Tšehhi Vabariik

2007CZ052PO001

Praha Adaptabilita

Mainega seotud

2007CZ05UPO001

Lidské zdroje a zaměstnanost

Osaline ja mainega seotud

Prantsusmaa

2007FR052PO001

Programme opérationnel national FSE

Osaline

Saksamaa

2007DE051PO002

Mecklemburg-Vorpommern

Täielik

2007DE052PO003

Berlin

Täielik

Iirimaa

2007IE052PO001

Inimkapitali investeerimine

Osaline ja mainega seotud

Itaalia

2007IT051PO001

Campania

Täielik

2007IT051PO007

PON Istruzione

Täielik

2007IT052PO001

Abruzzo

Osaline ja mainega seotud

2007IT052PO009

Bolzano

Täielik

2007IT052PO012

Toscana

Täielik

2007IT052PO016

Sardegna

Täielik

Poola

2007PL051PO001

Program Operacyjny Kapitał Ludzki

Osaline

Rumeenia

2007RO051PO001

Inimressursside arendamine

Täielik

Slovakkia

2007SK05UPO001

Hariduse rakenduskava

Osaline

2007SK05UPO002

Tööhõive ja sotsiaalse kaasamise rakenduskava

Osaline ja mainega seotud

Hispaania

2007ES051PO003

Extremadura

Osaline

2007ES051PO005

Andalucia

Täielik

2007ES052PO003

Comunidad Valenciana

Mainega seotud

2007ES052PO004

Aragon

Täielik

2007ES052PO005

Baleares

Täielik

2007ES052PO007

Cataluña

Mainega seotud

2007ES052PO008

Madrid

Osaline ja mainega seotud

2007ES052PO011

La Rioja

Mainega seotud

2007ES05UPO001

Adaptabilidad Y Empleo

Osaline

2007ES05UPO002

Lucha contra la discriminacion

Osaline

2007ES05UPO003

Asistencia tecnica

Osaline

Ühendkuningriik

2007UK051PO002

Lääne-Wales ja orud

Täielik

2007UK052PO001

Ida-Wales

Täielik

2007UK052PO002

Šoti madalik ja mägismaa

Täielik

2007UK052PO003

Põhja-Iirimaa

Osaline

Programmitöö periood 2000–2006

Liikmesriik

Rakenduskava nr

Nimetus

Reservatsioon

Prantsusmaa

1999FR053DO001

Objectif 3 national

Mainega seotud

2000FR162DO021

Nord-Pas-de-Calais

Itaalia

1999IT161PO006

Calabria

Rootsi

1999SE161DO001

Norbotten & Vasterbotten

Ühendkuningriik

1999GB161DO005

Šoti mägismaa ja saared

2000GB162DO013

Lääne-Šotimaa

184.  rõhutab asjaolu, et reservatsioonid puudutavad 2007.–2013. aasta rakenduskavade vahemakseid summas 2 159,4 miljonit eurot; märgib, et komisjoni hinnangul sisaldab 2013. aastal veariski 123,3 miljonit eurot;

185.  toetab kontrollikoja palvet, et komisjon põhjendaks oma aasta tegevusaruandes järjekindlalt reservatsioonide esitamisest loobumist (või väiksema finantsmõjuga reservatsioonide esitamist) juhtudel, kui see tuleneb eranditest kohaldatavatest komisjoni juhistest või heakskiidetud auditistrateegiatest;

186.  on jätkuvalt mures Hispaania ja Itaalia juhtimis- ja kontrollisüsteemide süsteemsete puuduste pärast, mida halvendavad veelgi detsentraliseeritud ja delegeeritud riigistruktuurid;

187.  palub tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraadil lisada oma aasta tegevusaruandele riikide iga-aastaste kontrolliaruannete tabeli, mis on koostatud vastusena eelarve täitmisele heakskiidu andmise küsimustiku punktile 19;

188.  kutsub komisjoni üles tagama, et liikmesriikide ametiasutused, kes vastutavad struktuurifondide haldamise eest, lahendaksid probleemi, mis seisneb selles, et liidu projektide suhtes rakendatakse kõrgemat personalikulude määra kui riiklikest vahenditest rahastatavate projektide suhtes;

189.  võtab nõuetekohaselt teadmiseks kontrollikoja aastaaruande eelarve täitmise kohta, eriti tööhõive ja sotsiaalküsimuste valdkonnas, kuid peab kahetsusväärseks, et viiteid soolisele võrdõiguslikkusele oli selles valdkonnas piiratud hulgal, samuti ei pööratud kontrollikoja selle aasta eriaruannetes piisavalt tähelepanu tööhõivele, sotsiaalsele solidaarsusele ega soolisele võrdõiguslikkusele;

190.  kordab oma nõudmist, mille kohaselt tuleb edasi arendada soopõhiseid näitajaid ja andmeid, et võimaldada hinnata liidu üldeelarvet soolisest perspektiivist, samuti jälgida soolise võrdõiguslikkusega arvestava eelarvestamise alaseid jõupingutusi;

Kulukohustuste vabastamine

191.  on mures, et 2014. aasta lõpuks tuleb võib-olla kuues liikmesriigis (BE, CZ, DE, ES, IT ja UK) vabastada 129 miljoni euro väärtuses kulukohustusi;

Mikrokrediidirahastu „Progress”

192.  märgib, et liit on andnud mikrokrediidirahastule „Progress” 100 miljonit eurot; tuletab meelde, et Euroopa Investeerimisfond, mis haldab mikrokrediidirahastut „Progress” komisjoni ja Euroopa Investeerimispanga nimel, on andnud teada, et mikrokrediidirahastu „Progress” raames on sõlminud lepingu 52 mikrokrediidi andjat 20 liikmesriigis ja mikroettevõtjatele on juba välja makstud 31 895 mikrolaenu summas 260,78 miljonit eurot; on sellega seoses mures, et rahastamisvahendite loomisel ei pöörata piisavalt tähelepanu demokraatliku aruandluskohustuse küsimusele;

Meetmed, mis tuleb võtta

193.  palub komisjonil uue programmitöö perioodi rakenduskavade heakskiitmisel tagada, et liikmesriigid on kaalunud kõiki perioodi 2014–2020 Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide määrustes lubatud lihtsustamisvõimalusi;

194.  palub komisjonil oma 2013. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitlevas järelmeetmete aruandes anda aru edusammudest, mida on tehtud eespool mainitud reservatsioonidega rakenduskavade haldamisel ja leitud puuduste kõrvaldamisel;

195.  nõuab tungivalt, et komisjon tagaks, et liikmesriikide ametiasutused, kes vastutavad struktuurifondide juhtimise eest, lahendaksid olukorra, kus liidu projektide suhtes rakendatakse kõrgemat personalikulude määra kui riiklikest vahenditest rahastatavate projektide suhtes;

196.  palub komisjonil avaldada liikmesriikidele survet ja nõuda tungivalt, et nad rakendaksid romade strateegiat ja tagaksid romadele suunatud liidu vahendite kasutamise;

197.  kutsub komisjoni üles survestama liikmesriike ning nõudma tungivalt, et nad võitleksid aktiivselt ja konkreetselt töötuse ja eelkõige noorte töötuse vastu;

Välissuhted

Eelarvele mõjuv surve

198.    väljendab heameelt, et eelarve täitmisele heakskiidu andmise protsessis keskendutakse rohkem tulemuste parandamisele, et saavutada liidu maksumaksjate raha eest parimad võimalikud tulemused; ergutab sellega seoses komisjoni mitmekordistama oma hindamistsükli tagasiside parandamise alaseid jõupingutusi, et varasemad kogemused ja hindamiste käigus antud soovitused annaksid edaspidi veel suurema panuse liidu abi kavandamisse ja rakendamisse ning sellealaste paremate otsuste tegemisse;

199.    tunneb sügavat muret asjaolu pärast, et komisjoni rahvusvahelise koostöö ja arengu peadirektoraadi (DG DEVCO) hallatavatest maksete assigneeringutest jäi 2013. aasta eelarves puudu 293 miljonit eurot ning vajalike lisavahendite hiline heakskiitmine tõi kaasa ülekandumise järgmisse aastasse, seades niigi napid maksete assigneeringud 2014. aastal veel suurema surve alla;

200.  võtab murelikult teadmiseks kasvava vastuolu ühelt poolt liidu rahvusvaheliste kohustuste, ambitsioonikate poliitikaraamistike ja uute vahendite (nt 2015. aasta järgne arengukava ning välisrahastamisvahendid perioodiks 2014–2020) ning teiselt poolt tema suutmatuse vahel täita oma ülemaailmsete partnerite ja muude asutuste ees võetud ja eelkõige humanitaarabiga seotud kohustusi, sest puuduvad piisavad maksete assigneeringud;

201.    on seisukohal, et selline olukord kujutab endast suurt poliitilist ja maineriski liidu usaldusväärsusele maailma suurima abiandjana, kuid see võib lisaks sellele ohtu seada ka partnerriikide fiskaalstabiilsuse, jättes rahalised puudujäägid nende eelarvetesse; kardab, et see vastuolu võib 2015. aastal väga ilmseks saada, kui ametliku arenguabi üldine tase jääb aasta lõpuks selgelt allapoole ühist eesmärki, milleks on 0,7 % liidu kogurahvatulust;

202.  rõhutab, et 2013. aasta oli teine järjestikune aasta, kus liidu eelarve kaudu antav humanitaarabi ületas kulukohustustena 1,3 miljardit eurot – see oli tingitud suurest hulgast humanitaarkriisidest, mis tõid inimestele kaasa väga suuri kannatusi; peab kahetsusväärseks mõju, mida maksete assigneeringute nappus on sellel kriisiaastal avaldanud humanitaarabi ja kodanikukaitse peadirektoraadi (DG ECHO) tegevusele, mida sai jätkata ainult tänu maksegraafikute ümberkorraldamisele, mille tulemusena tuli aasta lõpus 160 miljoni euro eest tasumata arveid üle kanda; palub nõukogul järgida Euroopa Parlamendiga kokku lepitud maksekava;

203.    peab kahetsusväärseks nende ühekordsete meetmete tõttu juba tekkinud mainekahju ning osutab paradoksile, et ühelt poolt on humanitaarkriiside hulk maailmas viimastel aastatel kasvanud ning liit on võtnud ootamatute kriiside tulemuslikuks lahendamiseks operatiivmeetmeid (nt avati 2013. aasta mais hädaolukordadele reageerimise koordineerimiskeskus), kuid teiselt poolt ei ole maksete assigneeringud piisavad; tunneb muret, et see olukord võib veelgi halveneda, kui ei tagata eelarve piisavat suurendamist;

Veamäärad

204.  märgib, et kontrollikoja andmetel on kõige tõenäolisem veamäär 2,6 % ning et EuropeAidi teise uuringuga kindlaks tehtud allesjäänud veamäär on hinnanguliselt 3,35 %; peab kahetsusväärseks, et kontrollikoja poolt läbivaadatud EuropeAidi süsteemid olid kontrollikoja hinnangul vaid osaliselt mõjusad;

205.  märgib, et rahastamisvahendite olemus ja maksetingimused, mis on seotud eelarvetoetuse ning liidu toetusega mitme rahastajaga projektidele, mida viivad läbi rahvusvahelised organisatsioonid, piiravad tehinguid ohustavate vigade ulatust;

206.  palub komisjonil esitada aruande eelarvetoetuse lisaväärtuse kohta ja eelkõige selle kohta, kuidas see on aidanud arenguriikidel saavutada aastatuhande arengueesmärke; nõuab sellega seoses, et koostataks uuring meetmete kohta, mida on võetud selle vältimiseks, et osa rahalistest vahenditest läheb raisku korruptsiooni ja pettuse tõttu, ning finantsjuhtimissüsteemide tulemuslikkuse kohta kõnealuses kontekstis;

207.  nõustub kontrollikoja kriitikaga nn eeldava lähenemisviisi suhtes mitme rahastajaga projektide puhul ning palub komisjonil uurida võimalust esitada omal vastutusel tervikuna kõnealuste projektide analüüs, selle asemel et piirduda kaalumisega, kas rahastamise kogusumma sisaldab liidu osaluse katmiseks piisavalt rahastamiskõlblikke kulusid;

208.  palub kontrollikojal arvutada eraldi veamäär välissuhete puhul kulude kohta, mis ei sisaldu eelarvetoetuses või toetustes mitme rahastajaga projektidele, mida viivad läbi rahvusvahelised organisatsioonid;

Aasta tegevusaruanded

209.  peab kahetsusväärseks asjaolu, et riikliku ühinemiseelse programmiga seotud üheksa tehingu puhul kasutas komisjon 150 miljoni euro suuruse summa tasaarvestamiseks raamatupidamisarvestust, mis põhines hinnangutel, mitte kantud, makstud ja heakskiidetud kuludel, mida kinnitavad tõendavad dokumendid; toonitab, et laienemise peadirektoraadi selline süsteemne tava ei ole kooskõlas finantsmääruse artikliga 88 ega selle kohaldamise eeskirjade artikliga 100; juhib tähelepanu asjaolule, et see pikaajaline menetlus on mõjutanud ja mõjutab palju aastaid laienemise peadirektoraadi kinnitavaid avaldusi, mis tähendab, et 2013. aasta puhul põhines 20 % kõikidest kõnelause peadirektoraadi tehtud kulutustest hinnangutel; tunneb heameelt asjaolu üle, et 2014. aastal seadis komisjon sisse süsteemi, mille eesmärk on tagada, et eelmaksete tasaarvestus toimuks tulevikus nõuetekohaselt kantud ja deklareeritud kuludel, ning hakkas seda viivitamata rakendama; võtab teadmiseks, et komisjon on järjepidevalt juhtinud tähelepanu asjaolule, et laienemise peadirektoraat ei ole raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise menetluse raames ühtki kulutust ametlikult heaks kiitnud ega kinnitanud, ning et seetõttu ei saa eeldada, et toetusesaajale on esitatud heakskiitu sisaldav teatis;

210.  tuletab meelde, et EuropeAidi peadirektor märkis oma kinnitavas avalduses(44), et kehtestatud kontrollimenetlused annavad alustehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta vajalikud tagatised; on siiski seisukohal, et selle avaldusega on vastuolus tõsiasi, et peadirektor esitas üldise reservatsiooni seoses sellega, et veamäär on üle 2 %, mis näitab, et kontrollimenetlustega ei suudeta olulisi vigu ära hoida, avastada ega parandada;

211.  palub komisjonil täpsustada komisjoni peasekretariaadi antud kehtivaid juhiseid, nii et juhul, kui finantsmõju ületab peadirektoraadi vastutusalas oleva kogu eelarve puhul olulisuse piirmäära, saaks anda vastupidise arvamuse;

212.  palub komisjonil kaaluda karistusmehhanismi kehtestamist juhuks, kui eelarvevahendite käsutaja teeb finantsmääruse artikli 66 lõikes 9 osutatud aasta tegevusaruandes tahtlikult eeskirjadevastase kinnitava avalduse;

Rahvusvaheline kaubandus

213.  palub, et komisjon jaotaks personali ressursse muudest peadirektoraatidest ümber kaubanduse peadirektoraadile eesmärgiga tagada, et kaubanduse peadirektoraat oleks võimeline rahuldama liidu kodanike ja Euroopa Parlamendi õigustatud nõuet suurema läbipaistvuse ja teabe ulatuslikuma kättesaadavuse järele liidu käimasolevate kaubandusläbirääkimiste ja eelseisva ratifitseerimisprotsessi kontekstis, pidades eelkõige silmas Atlandi-ülest kaubandus- ja investeerimispartnerlust (TTIP), laiaulatuslikku majandus- ja kaubanduslepingut (CETA) ja teenustekaubanduse lepingut (TISA), tehes seda tulemuslikult, tõhusalt ja õigeaegselt ning olemata sunnitud jätma hooletusse muid olulisi komisjonile määratud ülesandeid;

214.  juhib tähelepanu vajadusele tagada liidu makromajandusliku finantsabi asjakohased kontrollid ja auditid;

215.  võtab teadmiseks kontrollikoja tähelepaneku, et vaatamata toimunud positiivsele arengule ei ole üldine soodustuste süsteem suutnud veel oma seatud eesmärke täielikult saavutada; märgib ühtlasi, et see süsteem on olnud jõus vaid lühikest aega;

216.  rõhutab, et kaubanduslepingute hindamine ja kontroll ei ole üksnes eelarveküsimus, vaid on hädavajalik ka tagamaks, et partnerid täidavad nende poolt inimõiguste ning töö- ja keskkonnanormide valdkonnas võetud kohustusi;

217.  palub, et oleks tagatud piisavad kontrollid eri tegevuste puhul, millega toetatakse liidu väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate rahvusvahelistumist ning nende pääsu kolmandate riikide turgudele; kordab vajadust hinnata kolmandates riikides ja eelkõige Aasias tegutsevate liidu ärikeskuste, riiklike ärikeskuste ja kaubanduskodade tulemuslikkuse taset ning leida võimalusi, kuidas parandada nende vahel tehtavat koostööd;

Haiti

218.    nõustub kontrollikoja eriaruande nr 13/2014 „Haitile pärast maavärinat antud ELi rehabilitatsiooniabi” soovitustega, eriti rahvusvahelise koostöö ja arengu peadirektoraadi ning humanitaarabi ja kodanikukaitse peadirektoraadi (DEVCO-ECHO) ühise strateegia vastuvõtmise kohta, mille eesmärk on tagada nende vastavate meetmete vahel parem sidusus ja sünergia, ning nõuab tungivalt, et komisjon viiks need soovitused ellu oma kõikides käimasolevates ja tulevastes operatsioonides katastroofijärgsel või ebakindla olukorra järgsel ajal; kutsub komisjoni üles teavitama kaasseadusandjaid mis tahes eelarvelistest või õiguslikest piirangutest, mis takistasid Haitile pärast maavärinat antud liidu rehabilitatsiooniabi tulemuslikku rakendamist;

Segarahastamine

219.    märgib murelikult, et segarahastamise kasutamisel energiasektoris keskendutakse peamiselt suurtele projektidele ning pööratakse vähem tähelepanu kohalikele energialahendustele; nõuab tungivalt, et liit hoiduks arendamast ülevalt allapoole lähenemisviisi energiataristu arendamises, et tagada üldine energia kättesaadavus kõigile aastaks 2030, pidades silmas asjaolu, et suured taristud ei pruugi kokku sobida riigi majandusliku ja sotsiaalse struktuuriga ega teha energiat kättesaadavaks vaestele, kelle jaoks on väiksemad, detsentraliseeritud ja võrguvälised energiaallikad enamasti sobivamad ja tulemuslikumad;

Ühine välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP)

220.  tunneb heameelt komisjoni edusammude üle kõigi ühise välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP) missioonide akrediteerimisel nn kuue samba hindamise põhjal ning komisjoni prognoosi üle, et neli suurimat missiooni saavutavad peatselt nõuetele vastavuse; rõhutab, et komisjon peab akrediteerima kõik missioonid kooskõlas kontrollikoja soovitusega;

221.  tunneb tõsist muret EULEX Kosovo vastu esitatud ränkade korruptsioonisüüdistuste pärast, mis seavad tõendamise korral kahtluse alla liidu hea maine ja õigusriigialaseid reforme elluviivatele riikidele liidu poolt antava abi õiguspärasuse; on ühtlasi eriti mures selle pärast, kuidas neid korruptsioonisüüdistusi käsitleti ja et Euroopa välisteenistusel võttis süüdistustele vastamine kaua aega; võtab teadmiseks, et EULEX Kosovo suhtes on algatatud uurimine; loodab saada võimalikult peatselt teavet uurimise tulemuste kohta ning rõhutab, et korruptsiooniküsimuste suhtes peab kehtima täisleppimatuse poliitika ja kogemustest tuleb õppida;

222.  peab kahetsusväärseks, et ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika (ÜJKP) missioonide jaoks oluliste seadmete ja teenuste hangete korraldamisel on esinenud märkimisväärseid viivitusi ning et see on halvendanud missioonide läbiviimist; tuletab meelde, et kontrollikoda mõistis oma eriaruandes nr 18/2012 „Euroopa Liidu poolt Kosovole õigusriigi valdkonnas antud abi” sellise ebatõhususe hukka ja jõudis järeldusele, et finantsmääruses ettenähtud hankemenetluste eeskirjad „ei ole kavandatud ÜJKP missioonideks [...], kus mõnikord tuleb reageerida kiiresti ja paindlikult”; nõuab tungivalt, et komisjon kaaluks asjaomaste eeskirjade läbivaatamist;

Välisabi haldamise aruanne

223.  märgib, et enamik liidu delegatsioonidest ei saavutanud 199 välisabi andmise aruandes sisalduvate võtmetähtsusega tulemuslikkuse põhinäitajatega(45) seatud finantsplaneerimise ja ressursside eraldamise, finantsjuhtimise ja auditeerimisega seotud sihttasemeid;

224.  märgib, et komisjoni seatud võtmetähtsusega tulemuslikkuse põhinäitajate valguses on parimate tulemustega liidu delegatsioonid Nepali ja Namiibiaga suhtlemiseks loodud delegatsioonid, sest nad saavutasid komisjoni seatud sihttasemed 26 võtmetähtsusega tulemuslikkuse põhinäitajast 23 puhul; peab kahetsusväärseks, et kõige halvemate tulemustega on liidu delegatsioon Liibüaga suhtlemiseks, mis saavutas sihttaseme 26 võtmetähtsusega tulemuslikkuse põhinäitajast ainult kolme puhul, ning et sama halvasti toimib delegatsioon Kesk-Aafrika Vabariigiga suhtlemiseks, mis saavutas sihttaseme ainult nelja näitaja puhul;

225.  väljendab kahetsust, et laienemise peadirektoraadi vastutusalas olevad delegatsioonid, nimelt delegatsioonid Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, Montenegro, Makedoonia, Türgi, Kosovo ja Serbiaga suhtlemiseks annavad välisabi haldamise aruande raames vähe konkreetseid andmeid ja teavet;

226.  väljendab kahetsust, et liidu delegatsioonide teenistuste juhitavate meetmete tulemusi, väljundeid ega mõju ei mõõdeta kehtivate võtmetähtsusega tulemuslikkuse põhinäitajate raames piisavalt ning et näitajad annavad väga vähe selgust delegatsioonide kvantiteedi ja eelkõige tulemuslikkuse kohta ning ka nn sidusrühmade rahulolu kohta liidu delegatsioonide osutatavate teenustega nendes riikides;

227.  palub komisjonil:

–       esitada Euroopa Parlamendile meetmed, mida on võetud liidu delegatsioonide tulemuste parandamiseks seoses finantsplaneerimise ja ressursside eraldamise, finantsjuhtimise ja auditeerimisega, eelkõige seoses kõige halvemate tulemustega delegatsioonidega;

–       dokumenteerida paremini igal aastal järeldused, mida ta on välisabi haldamise aruande ja võtmetähtsusega tulemuslikkuse põhinäitajate põhjal teinud, ning esitada need järeldused koos välisabi haldamise aruandega Euroopa Parlamendile;

–       lisada välisabi haldamise aruandele delegatsiooni bilanss koos raamatupidamisandmetega;

–       parandada välisabi haldamise aruande kaudu antavate andmete kvaliteeti ja põhjalikkust ning aruannete asjakohasust, eelkõige laienemise peadirektoraadi vastutusalas olevate delegatsioonide puhul; ning

       seada välisabi andmise eelduseks korruptsioonivastaste jõupingutuste tegemine;

International Management Group (IMG)

228.  võtab teadmiseks, et ringlusse on sattunud Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) koostatud IMGd käsitleva lõpparuande lekitatud versioon; palub komisjonil ja OLAFi järelevalvekomiteel uurida, mis põhjusel ja kuidas ning kelle poolt OLAFi aruanne lekitati, samas kui IMGd ennast ei ole aruande sisust endiselt teavitatud;

229.  märgib, et IMG on alates selle loomisest, mis toimus 1994. aastal, saanud komisjonilt otseselt või kaudselt ühiselt rahvusvaheliste organisatsioonidega toimuva eelarve täitmise raames rohkem kui 130 miljonit eurot; märgib, et komisjoni poolt maksete katkestamise tõttu on IMG andnud asja kohtusse ning et selle organisatsiooni staatus tekitab õiguslikke vastuolusid; nõuab tungivalt, et komisjon võtaks sellega seoses vastu selge otsuse, ning palub komisjonil teavitada Euroopa Parlamenti 2011. aastal algatatud OLAFi uurimisele järgnenud järelmeetmetest; nõuab tungivalt, et komisjon esitaks Euroopa Parlamendile kõikide niisuguste organisatsioonide, äriühingute, muude organite ja isikute loetelu, kes on sõlminud komisjoniga lepingu ilma projektikonkursita, ning et selles loetelus täpsustataks ka nende õiguslik staatus;

Ukraina

230.  märgib, et 2013. aastal oli Ukrainale Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi eelarvest antud kahepoolse abi maksete suurus 152,8 miljonit eurot; märgib, et 42,5 % nendest maksetest (64,9 miljonit eurot) on seotud lepingutega, mida otseselt haldab liidu delegatsioon Ukrainas; märgib, et ülejäänud 57,5 % (87,9 miljonit eurot) anti eelarvetoetusena;

231.  rõhutab, et eelarvetoetuse maksete tegemine sõltub ühiselt kokku lepitud tulemuste ja sihttasemete saavutamisest; märgib, et abi saava riigi valitsus võtab endale kohustuse need tulemused ja sihttasemed saavutada, kirjutades alla kahepoolsele rahastamiskokkuleppele, ja kui neid tulemusi ja sihttasemeid ei saavutata, siis makseid ei tehta;

232.  tõdeb, et Ukraina on praegu eriti raskes olukorras, kuid jääb kindlaks seisukohale, et seda ei tohi kasutada ettekäändena, et mitte täita tingimusi, mille alusel antakse eelarvetoetust, ja eelkõige et mitte võidelda riigis laialt levinud korruptsiooni vastu;

233.  palub seetõttu komisjonil ja liidu delegatsioonil Ukrainas olla raha väljamaksmisel eriti valvas ja veenduda, et raha investeeritakse projektidesse, milleks see oli ette nähtud;

Abi kättetoimetamise halduskulud

234.  tunneb muret selle pärast, et kontrollikoja arvutuste kohaselt on abi toimetamine Kesk-Aasiasse seotud suurte halduskuludega; palub komisjonil teavitada Euroopa Parlamenti välisabi kättetoimetamise halduskuludest, kui need on 10 % prognoositud eelarvest suuremad;

Liidu humanitaar- ja arenguabi vahendite võimalik omastamine

235.  võtab teadmiseks, et OLAF on koostanud aruande Alžeerias Tindoufis asuva Sahara pagulaslaagrile antud humanitaarabi kohta (OF 2003/526); kutsub komisjoni üles täpsustama, milliseid meetmeid on võetud selle aruande leidude alusel; märgib, et ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti uurimisaruande(46) kohaselt kujutab endast pagulaskogukonna registreerimata jätmine niivõrd pikaajalise perioodi jooksul (st peaaegu 30 aastat pärast nende saabumist) „ebanormaalset ja ainulaadset olukorda ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti ajaloos”; nõuab tungivalt, et komisjon tagaks, et OLAFi aruandega inkrimineeritud Alžeeria või Sahara päritolu üksikisikutelt võetaks juurdepääs liidu maksumaksjate rahastatavale abile; kutsub komisjoni üles hindama ümber ja kohandama liidu abi asjaomase rahvastikuosa tegelikele vajadustele ning tagama, et pagulaste huvisid ja vajadusi ei kahjustata, sest nad on kõige haavatavamad mis tahes võimaliku eeskirjade eiramise suhtes;

236.  on mures Ghana avaliku sektori palkadega seotud pettusejuhtumi pärast, mille puhul jätsid Maailmapank ja Ühendkuningriik kui projektipartnerid komisjoni teavitamata oma tõsisest murest kontrollide puuduste pärast ning nendest tulenenud arvestusvigade ja pettuse ohust;

Teadusuuringud ja muud sisepoliitika valdkonnad

Strateegia „Euroopa 2020”

237.  rõhutab, et seitsmes raamprogramm oli peamine komisjoni rahastatav programm; märgib, et allkirjastatud on 809 toetuslepingut, mis hõlmavad 10 345 osalejat ja mille puhul on liidu rahalise toetuse kogusumma 3 439 miljonit eurot; märgib, et seitsmenda raamprogrammiga aidatakse kaasa liidu jõupingutustele investeerida jätkusuutlikku konkurentsivõimesse, kuid juhib tähelepanu asjaolule, et liit tervikuna on endiselt veel kaugel oma eesmärgist kulutada vähemalt 3 % SKPst teadus- ja arendustegevusele; märgib, et võtmetähtsusega tulemuslikkuse põhinäitajate (teadus- ja arendustegevuse kogukulud, avaliku sektori kulude osakaal teadus- ja arendustegevuses, edusammud juhtalgatuse „Innovaatiline liit” rakendamisel, liidu rahalise toetuse osakaal väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate puhul, toetuse andmiseni kuluva aja vähendamine) saavutamisel on tehtud teatavaid edusamme;

Vead

238.  märgib, et kontrollikoda auditeeris 150 tehingut, nimelt 89 teadusuuringutega seotud tehingut (86 seitsmenda raamprogrammiga (FP7) seotud tehingut ja kolme kuuenda raamprogrammiga (FP6) seotud tehingut), elukestva õppe programmi ja programmi „Aktiivsed noored” 25 tehingut ja 36 muude programmide tehingut; peab kahetsusväärseks, et kontrollikoja hinnangul oli kõige tõenäolisem veamäär 4,6 % (2012. aastal oli see 3,9 %);

239.  märgib, et selle poliitikavaldkondade rühma kulutused hõlmasid väga mitmesuguseid poliitikaeesmärke, nagu teadusuuringud ja uuendustegevus, haridus, turvalisus, ränne ja finantskriisi tagajärgedega võitlemise meetmed; märgib, et komisjon kulutas üle 50 % (5 771 miljonit eurot) olemasolevatest vahenditest teadusuuringutele; märgib, et 45 % komisjoni teadusuuringute eelarvest täitsid peadirektoraadivälised organid (st ametid, ühisettevõtted); märgib, et ligi 90 % kulutustest tehti projektides osalevatele toetusesaajatele antud toetustena ja komisjon sõlmis 2013. aastal 809 toetuslepingut;

240.  märgib, et peamine korrektsusega seotud risk seisnes jätkuvalt selles, et toetusesaajad deklareerivad kuluaruannetes rahastamiskõlbmatuid või mittetõendatud kulusid, mida komisjoni või liikmesriikide kontrollisüsteemid ei avastanud ega parandanud;

241.  peab kahetsusväärseks, et 35 % hinnangulisest veamäärast on põhjustatud ebakorrektselt arvutatud või rahastamiskõlbmatutest personalikuludest; märgib, et see hõlmab tegelike personalikulude asemel eelarveliste personalikulude deklareerimist ning samuti kulusid aja eest, mida projektidele ei pühendatud;

242.  peab kahetsusväärseks, et 23 % hinnangulisest veamäärast tuleneb kaudsetest rahastamiskõlbmatutest kuludest, 25 % muudest rahastamiskõlbmatutest otsestest kuludest (käibemaks, reisimine jne) ning 17 % riigihanke-eeskirjade mittejärgimisest;

243.  täheldab, et esmataotlejate, eelkõige VKEde riski-/veaprofiili kohta teave enamasti puudub; kutsub komisjoni üles mitte õõnestama niisuguste osalejate üle teostatava kontrolli ja nende halduskoormuse taseme süsteemse tõstmisega jõupingutusi, mida on tehtud selleks, et julgustada neid programmides osalema;

Juhtimis- ja kontrollisüsteemid

244.  on hämmelduses, et kontrollikoda avastas sõltumatute audiitorite tõendatud 32 kuluaruandest üheksas olulisel määral vigu; on seisukohal, et selline veamäär ei ole aktsepteeritav, sest audiitorid töötavad oma kutsealal;

245.  kutsub komisjoni üles suurendama audiitorite teadlikkust nende ülesannete täitmiseks;

246.  võtab teadmiseks asjaolu, et komisjon viis 2013. aastal läbi 500 järelauditit ning nendega seotud kulude sissenõudmisi ja korrektsioone ning riskipõhiseid eelkontrolle;

247.  toetab kontrollikoja esitatud ja komisjoni poolt heaks kiidetud soovitust muuta kõnealuses poliitikavaldkondade rühmas kontroll riskipõhisemaks, keskendades kontrolli suure riskiga toetusesaajatele (näiteks üksused, kellel on liidupoolse rahastamisega vähem kogemusi) ning vähendades väiksema riskiga toetusesaajate suhtes tehtavat kontrolli;

248.  kordab vajadust leida õige tasakaal väiksema halduskoormuse ja mõjusa finantskontrolli vahel;

249.  tunneb heameelt asjaolu üle, et 2014. aastal lühenes toetuse andmiseni kuluv aeg 94 % toetuslepingute puhul 249 päevalt 209 päevale;

250.  peab tervitatavaks asjaolu, et komisjon jätkas oma teavituskampaaniat, mis põhineb 10 kõige enam levinud veapõhjust kirjeldaval dokumendil, mis jagati kõigile programmides osalejatele välja 2012. aastal;

251.  märgib, et 2013. aasta lõpuks oli põhjendamatult väljamakstud summasid nõutud sisse summas 29,6 miljonit eurot, samas kui tasumata sissenõutavad summad olid suurenenud 2012. aasta lõpus 12 miljonilt eurolt ligi 17 miljonile eurole;

252.  märgib, et projekti sidusrühmad (ITERi organisatsioon ja siseriiklikud ametid – sh Fusion for Europe) on tunnistanud, et praegune ajakava ja eelarve ei ole realistlikud, mida on kinnitanud ka mitmed kahel viimasel aastal (2013–2014) tehtud sõltumatud hinnangud; palub ITERi nõukogule 2015. aasta juunis esitatava muudetud ajakava ja eelarve koopia saamist; tunneb muret ITERi programmis korrapäraselt esinevate viivituste pärast, mis seavad kahtluse alla selle tõhususe ja tulemuslikkuse; on sügavalt mures enamkulude pärast, mis on mõjutanud programmi kulutasuvust ja seadnud ohtu muud liidu programmid, peamiselt teadusuuringute poliitika valdkonnas;

253.  tunneb heameelt asjaolu üle, et Välispiirifond on aidanud edendada finantssolidaarsust; kritiseerib siiski asjaolu, et liidu lisaväärtus oli piiratud ja üldisi tulemusi ei olnud võimalik mõõta vastutavate asutuste järelevalvealaste nõrkuste ning komisjoni ja liikmesriikide teostatavates järelhindamistes esinevate tõsiste puuduste tõttu;

Galileo

254.  võtab teadmiseks komisjoni vastused Galileo projekti rakendamise edusammude kohta: 2011. ja 2012. aastal lasti edukalt orbiidile neli Galileo orbiidil kontrollimise satelliiti, Galileo orbiidil kontrollimise etapp viidi edukalt lõpule 2014. aastal, süsteemi ülesehitus, tulemuseesmärgid ja süsteemi toimimise lähteolukord kinnitati edukalt, maapealne taristu koos paljude maapealsete jaamadega kogu maailmas on esialgseteks toiminguteks valmis, orbiidil kontrollimise satelliitide Galileo otsingu- ja päästesuutlikkust demonstreeriti edukalt, kahe satelliidi (nr 5 ja 6) orbiidile saatmine 22. augustil 2014. aastal lõppes nende ebaõigele orbiidile suunamisega ning satelliite on alates 2014. aasta detsembrist järk-järgult suunatud soodsamale orbiidile, et neid võimalikult hästi ära kasutada, samuti on käimas satelliitide navigatsioonikoormuse katsetamine; ootab, et teda nende ettenägematute meetmete lisakuludest teavitataks;

255.  märgib, et 2013. aastal auditeeris kontrollikoda kaheksat transpordisektori tehingut ja tegi kindlaks, et neist viie puhul oli tehtud üks või mitu viga; juhib tähelepanu sellele, et vigadest mõjutatud tehingute osakaal oli 2013. aastal suurem kui 2012. aastal (vastavalt 62 % ja 49 %), ja on mures selle pärast, et nagu ka varasematel aastatel, tegi kontrollikoda auditeeritud üleeuroopalise transpordivõrgu projektide puhul kindlaks mitmeid vigu seoses liidu ja riigi tasandi hanke-eeskirjade eiramisega; võtab teadmiseks, et nagu eelnenud, 2012. aastal, ei esitanud liikuvuse ja transpordi peadirektoraat ka 2013. aastal avalike hangetega seotud vigade kohta reservatsiooni; nõuab seetõttu kindlalt, et komisjon võtaks edaspidi selliste vigade ärahoidmiseks vajalikud meetmed; märgib, et ülimalt tähtis on laiendada komisjoni toetuse ja rahastamise saajate eel- ja järelkontrolli, et vältida ühenduse eraldatud vahendite väärkasutamist ning tagada tulemuste kontrollimine; rõhutab, et ka pärast rahastamisperioodi 2007–2013 ametlikku lõppemist kehtib ühtekuuluvuspoliitika rahastamisel n + 2 põhimõte, mis tähendab seda, et paljude projektide ehitustööd jätkuvad kuni käesoleva aasta lõpuni;

256.  palub, et komisjon avaldaks läbipaistvuse suurendamiseks igal aastal liidu kaasrahastatavate transpordiprojektide kergesti kättesaadava nimekirja koos iga projekti rahastamiseks kuluva täpse summaga; märgib, et selline projektide nimekiri peab hõlmama kõiki liidu vahendite allikaid (näiteks TEN-T, Horisont 2020, Ühtekuuluvusfond ja piirkondlikud fondid);

257.  nõuab tungivalt, et komisjon annaks igal aastal aru sellest, kuidas asjakohaste eelarveridade kohta tehtud märkusi on arvesse võetud;

258.  tuletab meelde, et aastate 2007–2013 ja 2014–2020 transpordiprojekte rahastati ja rahastatakse ka edaspidi mitmetest eri allikatest, sealhulgas Euroopa ühendamise rahastust, Ühtekuuluvusfondist ja Euroopa Regionaalarengu Fondist; kutsub komisjoni üles taotlema suuremat sünergiat eri rahastamisallikate vahel, et püüda tõhustada liidu vahendite eraldamist;

Keskkond ja rahvatervis

259.  on rahul keskkonna, kliimameetmete, rahvatervise ja toiduohutuse eelarverubriikide üldise täitmisega 2013. aastal; tuletab uuesti meelde, et nendele poliitikavahenditele on eraldatud vaid vähem kui 0,5 % liidu eelarvest, pidades silmas nende valdkondade selget liidu lisaväärtust ning liidu kodanike toetust liidu keskkonna- ja kliimapoliitikale ning rahvatervisele ja toiduohutusele; peab kahetsusväärseks, et see protsendimäär on langenud 0,5 protsendile 2012. aasta 0,8 protsendilt;

260.  võtab teadmiseks eelarveaastat 2013 käsitlevas kontrollikoja aastaaruandes esitatud keskkonna- ja tervishoiupoliitika valdkonnad; on mures selle pärast, et mõlemad poliitikavaldkonnad asuvad jälle peatükis, mis puudutab ka maaelu arengut ja kalandust; kordab oma kriitikat sellise poliitikavaldkondade struktuuri suhtes ning nõuab tungivalt, et kontrollikoda muudaks oma lähenemisviisi järgmises aastaaruandes; osutab sellega seoses kontrollikoja aruandele nr 12/2014 „Kas ERF on ELi bioloogilise mitmekesisuse 2020. aastani kestva strateegia raames otseselt bioloogilist mitmekesisust edendavaid projekte mõjusalt rahastanud?”, milles rõhutatakse, et komisjonil peab olema bioloogilise mitmekesisuse (sh Natura 2000) otseseks ja kaudseks rahastamiseks kasutatavatest vahenditest täpne ülevaade; nõuab tungivalt, et liikmesriigid hõlbustaksid seda protsessi täpsete andmete esitamisega;

261.  tunnistab, et kontrollikoda teeb liikmesriikides pistelist kontrolli väga süstemaatiliselt ning määrab veamäära nende kontrollide põhjal; märgib, et kontrollikoda ei ole toonud välja, millistes liikmesriikides või millistes valdkondades esinevad kõige suuremad probleemid; rõhutab seetõttu, et vaja on selget vastutusahelat, ning peab sellega seoses väga oluliseks liikmesriikide kontrollisüsteemide kvaliteeti;

262.  on seisukohal, et 14 katseprojekti ja kuue ettevalmistava meetme (kogusummas 5 983 607 eurot) rakendamine on edenenud rahuldavalt; ergutab komisjoni jätkama katseprojektide ja ettevalmistavate meetmete rakendamist vastavalt Euroopa Parlamendi ettepanekule;

263.  märgib, et tervise- ja tarbijaküsimuste peadirektoraat oli vastutav rahvatervisega seotud eelarveridadel 2013. aastal olnud 233 928 461 euro kasutamise eest, millest 98,1 % seoti rahuldavalt kulukohustustega; on teadlik, et umbes 77 % sellest eelarvest paigutatakse otse ümber kolme detsentraliseeritud asutuse (Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus, Euroopa Toiduohutusamet ning Euroopa Ravimiamet) jaoks ning kõik assigneeringud kasutati ära 100 %, välja arvatud Euroopa Ravimiameti ja Euroopa Toiduohutusameti puhul, ning et nende kahe ameti kulukohustuste assigneeringute alakasutamine vastab 2012. aasta tulemusele;

Kultuur

264.  väljendab heameelt asjaolu üle, et 2013. aastal oli aastate 2007–2013 programmide, eriti elukestva õppe programmi ning programmide „Kultuur”, „Media” ja „Aktiivsed noored” eelarve täitmise määr 100 %; palub perioodi 2014–2020 haridus- ja kultuuriprogrammide raamistikus eelarve tugevdamist ja suurendamist; on eriti mures asjaolu pärast, et aasta lõpu seisuga tõi vastuvõetud kulukohustuste ja maksete assigneeringute erinevus kaasa maksete puudujäägi (näiteks programmi „Erasmus+” puhul oli puudujääk 202 miljonit eurot), millel on tõsised negatiivsed tagajärjed järgmisele aastale; on sügavalt mures ja peab ühtlasi kahetsusväärseks, et sarnane olukord võib kujuneda välja seoses uute programmidega, eelkõige programmidega „Erasmus+” ja „Loov Euroopa”, ning et see tooks omakorda kaasa liidu usaldusväärsuse ohtliku kao ning kahjustaks kodanike usaldust liidu institutsioonide vastu ja et sellel oleksid tõsised tagajärjed programmides osalejate jaoks;

265.  tunneb heameelt asjaolu üle, et alates Erasmuse programmi käivitamisest 1987. aastal on saavutatud ja ületatud kolme miljoni üliõpilase sihttase; märgib, et seda liidu juhtprogrammi (mis on aidanud kaasa Euroopa integratsioonile ning suuremale teadlikkusele ühisest Euroopa kodakondsusest ning Euroopa kodanike ühtekuuluvustundele, on selle algatamisest saati saatnud pidev edu;

266.  tunneb muret asjaolu pärast, et nagu nähtub Eurobaromeetri 2013. aasta eriuuringust nr 399 kultuuri kättesaadavuse ja kultuuritegevuses osalemise kohta, on kultuuripärandi kaitsmisele ja edendamisele suunatud riigieelarved, samuti osalemine traditsioonilises kultuuritegevuses, Euroopa tasandil märgatavalt vähenemas; on seetõttu seisukohal, et tugevdada tuleb uusi liidu vahendeid, millega toetatakse Euroopa kultuurivaldkonna tegevuskava, näiteks programme „Loov Euroopa” ja „Horisont 2020” ning Europeana kultuuriplatvormi;

Meetmed, mis tuleb võtta

267.  võtab teadmiseks, et teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraadi peadirektor tegi peadirektoraadi aasta tegevusaruandes seitsmenda raamprogrammiga seotud kulunõuete (3 664 miljonit eurot) täpsuse kohta üldise reservatsiooni, kuigi ta ise eeldab, et nn vigade netofinantsmõju, mis põhineb 1 552 lõpetatud projektil, on 2,09 % ehk olulisuse piirmäära lähedal; on seisukohal, et sellised reservatsioonid muudavad mõiste „usaldusväärne finantsjuhtimine” mõttetuks; palub seetõttu peadirektoril tulevikus kasutada reservatsioone konkreetsemalt ja sihipärasemalt;

268.  palub komisjonil aegsasti enne komisjoni aruannet 2013. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsuse järelmeetmete kohta anda teavet, milline on enne sissenõudmist toimuvate ärakuulamismenetluste keskmine kestus selles poliitikavaldkondade rühmas;

269.  peab kahetsusväärseks, et komisjon ei ole siiani edastanud riikide kaupa esitatud toetusesaajate loetelu; loodab leida vastuse komisjoni aruandes 2013. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsuse järelmeetmete kohta;

270.  tunneb heameelt asjaolu üle, et komisjon on lõpuks teinud raportöörile kättesaadavaks auditiaruande kahe 2012. ja 2013. aastal Türgis elluviidud programmi tegevuskulude kohta (elukestva õppe programm suurusjärgus 6,9 miljonit eurot ja programm „Aktiivsed noored” suurusjärgus 1,65 miljonit eurot); märgib, et kõnealune aruanne edastati raamlepingu alusel; tunneb muret tuvastatud oluliste puuduste pärast, kuid tunneb heameelt meetmete üle, mida on Türgi ametivõimud võtnud olukorra parandamiseks; palub komisjonil hinnata, kas on vajalik rakendada finantskorrektsioone;

271.  palub komisjonil anda aegsasti komisjoni 2013. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsuse järelmeetmete kohta esitatava aruande jaoks lisateavet info- ja kommunikatsioonitehnoloogia poliitika toetusprogrammi kulutuste kohta; märgib, et selle programmi puhul võib 2013. aasta ohustatud maksete summa ulatuda 3,4 miljoni euroni, mille tulemusel oleks allesjäänud veamäär 2,8 %; märgib, et sidevõrkude, sisu ja tehnoloogia peadirektoraadi (DG CONNECT) peadirektor ei esitanud nendest asjaoludest hoolimata reservatsiooni;

272.  palub komisjonil anda 2014. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse ajaks põhjalikult aru teaduse ja innovatsiooni peadirektoraadi kasvava poliitikasuundumuse kohta, mis sai alguse siis, kui kaks kolmandikku seitsmenda raamprogrammi tegevuskulude haldamisest anti komisjonivälistele organitele;

273.  palub komisjonil anda 2014. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse ajaks ülevaate sellest, milliseid edusamme on teadlaste ja VKEde jaoks saavutatud seitsmenda raamprogrammi ja „Horisont 2020” vahelises poliitikas;

Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF)

274.  tunneb heameelt OLAFi ja selle järelevalvekomitee vahel töökorralduse kokkulepete teemal peetavate läbirääkimiste üle ning kutsub neid üles jõudma vastastikusele ja rahuldavale kokkuleppele; võtab teadmiseks OLAFi jõupingutused, mis on suunatud töökorralduse kokkulepete rakendamisele; toonitab, et need jõupingutused ei tohiks ameti käsutuses olevaid nappe ressursse arvesse võttes olla ebaproportsionaalsed;

275.  juhib tähelepanu asjaolule, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu 1. oktoobril 2013. aastal jõustunud määrusega (EL, Euratom) nr 883/2013(47) tehakse OLAFile kohustuseks tagada järelevalvekomitee sekretariaadi sõltumatu toimimine (määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 põhjendus 40); on praegusel hetkel teadmatuses, kas selle õigusliku kohustuse täitmiseks on võetud meetmeid; nõuab tungivalt, et komisjon võtaks viivitamata meetmeid olukorra parandamiseks;

276.  palub OLAFil õigeaegselt enne personalile uurimismenetluste kohta antavate juhiste muutmist ja uurimispoliitika prioriteetide seadmist konsulteerida OLAFi järelevalvekomiteega;

277.  peab kahetsusväärseks asjaolu, et OLAF ei pruugi oma järelevalvekomitee soovitusi ilmtingimata rakendada, mõnikord isegi põhjendusi toomata; palub peadirektoril sellealast koostööd tõhustada;

278.  tuletab meelde, et OLAF algatas 31. jaanuaril 2012. aastal 423 uurimist; on mures sellise menetluse õiguspärasuse pärast; palub OLAFi järelevalvekomiteel hinnata üleöö algatatud 423 uurimise õiguspärasust ja nende uurimiste tulemusi; palub OLAFi järelevalvekomiteel ühtlasi hinnata statistilisi andmeid uurimiste kestuse kohta, analüüsida juhtumite haldamise süsteemi toimimist ja teavitada sellest Euroopa Parlamenti;

279.  palub OLAFi järelevalvekomiteel samuti hinnata statistilisi andmeid uurimiste kestuse kohta, analüüsida juhtumite haldamise süsteemi toimimist ja teavitada sellest Euroopa Parlamendi pädevat komisjoni;

280.  palub OLAFil esitada oma aastaaruandes üksikasjalikumaid statistilisi andmeid uurimiste algatamise ja lõpetamise sageduse kohta;

281.  palub OLAFil esitada Euroopa Parlamendile rohkem teavet juhtumite valikuprotsessi menetluse praktiliste aspektide kohta ning kõnealuse protsessi pikkuse ja sisesuuniste kohta;

Haldus

282.  juhib tähelepanu asjaolule, et eelmisel neljal aastal (2011–2014) saadeti kõikidele Euroopa Personalivaliku Ameti väljakuulutatud valikumenetlustele kokku 336 145 avaldust, ühe avalduse töötlemise keskmine hind on hinnanguliselt 238 eurot ja vähem kui 10 % nendest kandidaatidest lisatakse hiljem reservnimekirja; nõuab, et liidu maksumaksjate raha hoitaks kokku, vähendades bürokraatiat ja pikendades olemasolevate reservnimekirjade kehtivusaega vähemalt kahe aastani; nõuab, et komisjon annaks selle küsimuse kohta aru 2015. aasta juuniks;

283.  palub, et komisjon esitaks Euroopa Parlamendile teabe selle kohta, milline oli kõrgeim 2013. aastal komisjoni ametnikele makstud pension;

284.  on mures kontrollikoja leiu pärast, mille kohaselt rakendatakse halbade tulemustega töötajatega tegelemiseks kehtestatud sätteid harva; palub komisjonil personalieeskirju täielikult rakendada;

285.  palub teavet töötajate kohta, keda ei ole ametikohtade loetelus, ja personalikulude kohta, mida rahastatakse muudest rubriikidest kui „Haldus”; peab kahetsusväärseks, et eelarvepädevatele institutsioonidele ei anta koondteavet selliste töötajate ega nendega seotud personalikulude kohta komisjonis;

286.  tuletab meelde, et nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 723/2004(48) I lisa punkti A lisati kaks uut palgaastet (AD 13 ja AD 14), millele võivad jõuda ka ilma juhtimisülesanneteta töötajad, kelle varaseim kõrgeim palgaaste oli A4 (võrdub palgaastmega AD 12); palub, et komisjon ajakohastaks oma 2011. aasta aruande teenistuskäigu kohta ja annaks aru palgaastmetel AD 13 ja AD 14 olevate juhtimisülesanneteta töötajatega seotud personalikuludest 2013. aastal;

287.  palub komisjonil anda teavet kõikide oma töötajatele suunatud sotsiaalsete, spordi- ja kultuurimeetmete rahastamise kohta, hõlmates niisugustest meetmetest tulenevat kasu tulemuslikkusele ning kodumaalt lahkunud töötajate ja nende perekondade integratsioonile;

288.  palub, et komisjon annaks komisjoni 2013. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise järelmeetmete raames aru paindliku tööaja kasutamisest;

289.  tunneb muret palgaastemetel AD 13 kuni AD 16 olevate kõrgete ametnike arvu olulise suurenemise pärast; näeb siin ohtu liidu mainele, sest raske on selgitada, et ületunnitööd ei peeta sellises suures palgas sisalduvaks;

290.  märgib, et erinevused liidu institutsioonide heaks töötavate avalike teenistujate ja riiklike haldusasutuste heaks töötavate avalike teenistujate palgatasemetes on endiselt väga suured, millega kaasneb muu hulgas liikuvuse puudumine liidu tasandi ja riiklike tasandite töötajate vahel; palub, et komisjon viiks läbi kõnealuste erinevuste põhjusi käsitleva põhjaliku uuringu ning töötaks välja pikaajalise strateegia niisuguste erinevuste vähendamiseks, pöörates samas erilist tähelepanu eri toetustele (peretoetus, kodumaalt lahkumise toetus, sisseseadmistoetus ja ümberasumistoetus), iga-aastasele puhkusele, pühadele, reisipäevadele ja ületunnitöö kompenseerimisele;

291.  juhib tähelepanu komisjoni peasekretariaadi väljastatud teatisele, mis käsitleb Euroopa Parlamendi küsimustele antavate vastuste piiramist ning milles on kehtestatud 20-realine piir; kutsub volinikke üles võtma oma poliitilise vastutuse enda kanda ja mitte laskma end oma vastustes peasekretariaadil piirata;

292.  tunneb muret rikkumisest teatajatele pakutava kaitse pärast ja palub komisjonil tagada nende õiguste täielik austamine;

293.  juhib tähelepanu asjaolule, et valitsusvälised organisatsioonid said 2013. aastal peaaegu 9 miljonit eurot keskkonna peadirektoraadilt, peaaegu 4 miljonit eurot tervise- ja tarbijaküsimuste peadirektoraadilt ning 5,7 miljonit eurot tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraadilt; võtab teadmiseks komisjoni ülesannete pideva eksternaliseerimise; palub, et komisjon näitaks Euroopa Parlamendile, milline on niisuguste valitsusväliste organisatsioonide kaudu suunatava raha liidu lisaväärtus;

294.  kutsub komisjoni üles maksma volinikele, kes on olnud ametis vähem kui kaks aastat, üleminekutoetust perioodi eest, mis ei ületa nende ametiaega volinikuna;

295.  on seisukohal, et kriisi ja üldiste eelarvekärbete ajal tuleks liidu töötajate väljasõidupäevade kulusid vähendada ning et niisugused tegevused peaksid võimaluse korral piirduma institutsioonide töökohtadega, sest nendest tulenev lisaväärtus ei õigusta nii suuri kulusid;

296.  tunneb muret naiste puudumise pärast komisjoni vastutavatel ametikohtadel; kutsub komisjoni üles käivitama võrdsete võimaluste kava, mille eesmärk on kaotada võimalikult kiiresti kõnealune tasakaalustamatus, eelkõige juhtkonna tasandil;

Liidu eelarvest rahastatud tegevuste tulemuslikkus

297.  peab kahetsusväärseks asjaolu, et kuigi kontrollikoda(49) märkis teatavaid edusamme, ei kujuta ELi toimimise lepingu artikli 318 kohaselt esitatud neljas hindamisaruanne endast veel kasulikku panust eelarve täitmisele heakskiidu andmise alasesse tegevusse, sest ELi toimimise lepingu kohaselt peaks see olema osa tõendusmaterjalist, mille alusel Euroopa Parlament annab igal aastal heakskiidu komisjoni tegevusele eelarve täitmisel; tunneb muret asjaolu pärast, et tulemuslikkusele mittekeskendumine on liidu eelarve suur probleem;

298.  märgib, et kontrollikoda järeldas oma 2013. aastat käsitlevas aruandes, et liikmesriigid on koostöös liikmesriikidega hallatavate projektide valikul keskendunud kõigepealt olemasolevate liidu vahendite ärakasutamise vajadusele, mitte niivõrd nende vahendite kavandatud tulemuslikkusele; nõuab, et kõnealuse stiimuli ümberpööramiseks ja hea tulemuslikkuse kultuuri poole liikumiseks tuleb kokku kutsuda sõltumatu kõrgetasemeline liidu eelarve tulemuslikkuse alane töörühm (kuhu kuuluvad ka akadeemikud), et esitada soovitusi selleks, et struktuurselt muuta stiimuli suunitlust kulutamiselt heale tulemuslikkusele, tuginedes liidu lisaväärtuse hinnangule ning järgides samal ajal eeskirjadele vastavuse nõuet; on arvamusel, et selle kõrgetasemelise töörühma leiud peaksid olema kättesaadavad õigeaegselt enne kehtiva mitmeaastase finantsraamistiku vahehindamist ning moodustama uue mitmeaastase finantsraamistiku programmitöö perioodi aluse;

299.  kordab oma nõudmist, et komisjoni peadirektoraadid seaksid oma juhtimiskavades piiratud arvul lihtsaid eesmärke, mis vastavad kontrollikoja nõuetele asjakohasuse, võrreldavuse ja usaldusväärsuse osas ning on seotud strateegia „Euroopa 2020” põhieesmärkidega, ning annaksid oma saavutustest aru aasta tegevusaruande peatükis „Poliitikaeesmärkide saavutamine” ning et komisjon võtaks selle põhjal vastu ELi toimimise lepingu artiklis 318 sätestatud liidu rahanduse hindamisaruande;

300.  nõuab, et komisjon lisaks oma järgmistesse ELi toimimise lepingu artiklis 318 sätestatud hindamisaruannetesse analüüsi tõhususe, tulemuslikkuse ja tulemuste kohta, mis on saavutatud majanduskasvus ja töökohtade loomisel tänu 315 miljardi euro suurusele investeerimiskavale, mille komisjoni president Jean-Claude Juncker tegi teatavaks Euroopa Parlamendi 26. novembri 2014. aasta täiskogu istungil;

301.  nõuab, et komisjon lisaks järgmisesse ELi toimimise lepingu artiklis 318 sätestatud hindamisaruandesse koostöös Euroopa Investeerimispangaga tehtud analüüsi tõhususe, tulemuslikkuse ja tulemuste kohta, mis on saavutatud tänu 120 miljardi euro suurusele majanduskasvu ja töökohtade loomise tegevuskavale, mille Euroopa Ülemkogu kiitis heaks oma 28.–29. juuni 2012. aasta kohtumisel;

302.  nõuab, et Jean-Claude Junckeri juhitava komisjoni siseses töökorralduses võetaks arvesse asjaolu, et liidu majanduskasvu ja töökohtade loomise strateegia ei põhine üksikute peadirektoraatide eraldiseisvatel tegevustel, vaid hõlmab seitset valdkonnaülest juhtalgatust, mida viib korraga ellu mitu peadirektoraati; nõuab kindlalt, et selleks vajalik komisjonisisene kooskõlastamine ja koostöö ei tekitaks uut tüüpi bürokraatiat;

303.  kutsub komisjoni üles haldama oma eelarvet nii, et puuduvad temaatilised poliitikavaldkondade kattuvused ja dubleerimised selle eri peadirektoraatides, millel on sarnased või peaaegu identsed pädevused;

304.  on seisukohal, et jätkusuutlikkuse mõjuhindamise uuringute kontseptsiooni/ideed tuleb kohaldada igasuguse rahalise toetuse suhtes ning seda mitte ainult komisjoni, vaid kõikide liidu institutsioonide, organite ja asutuste kulude puhul; on seisukohal, et kulud, mis ei ole kooskõlas mõjuhindamise uuringuga/analüüsiga, ei peaks olema lubatud;

305.  nõuab, et komisjon esitaks 2015. aasta septembriks Euroopa Parlamendi pädevale komisjonile põhjaliku aruande oma tegevuse kohta, mille eesmärk on ergutada rikkumistest teatamist laiema üldsuse poolt;

Rakendusametid

306.  peab kahetsusväärseks asjaolu, et auditiaruandest Üleeuroopalise Transpordivõrgu Rakendusameti raamatupidamise aastaaruande kohta(50) nähtub, et amet ei tee oma valduste puhul hoone haldaja poolt esitatud arvetes sisalduvate kommunaalkulude üle piisavat eelkontrolli, mille tulemusena maksis rakendusamet 2013. aastal põhjendamatult käibemaksu summas 113 513 eurot, mida ta ei ole sisse nõudnud; märgib, et enamik aluseks olevatest lepingutest, arvetest ja kviitungitest ei olnud rakendusameti käsutuses; juhib tähelepanu II jaotise kõrgele ülekandmiste määrale (27 % ehk 666 119 eurot), mis tõstatab küsimusi selle rakendusameti usaldusväärse finantsjuhtimise suhtes;

Tubaka salakaubavedu

307.  tuletab meelde, et Euroopa Parlament palus oma resolutsioonis, mis kaasnes komisjoni 2012. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmisega, hinnangut nelja tubakakontserniga (Philip Morris International Corporation Inc. (PMI), Japan Tobacco International Corporation, British American Tobacco Corporation ja Imperial Tobacco Corporation) sõlmitud kehtivatele lepingutele; märgib, et kõnealust küsimust käsitleval kinnisel kuulamisel lubas komisjon esitada 2015. aasta maiks hinnangu kogemuste kohta, mis on saadud PMIga sõlmitud ja peagi aeguva lepingu osas.

10.2.2015

VÄLISKOMISJONI ARVAMUS

eelarvekontrollikomisjonile

Euroopa Liidu 2013. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, III jagu – Komisjon ja rakendusametid

(2014/2075(DEC))

Arvamuse koostaja: Anneli Jäätteenmäki

ETTEPANEKUD

Väliskomisjon palub vastutaval eelarvekontrollikomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  tunneb heameelt asjaolu üle, et 2013. aastal langes märgatavalt oluliste vigade määr rubriigis 4; toetab kõiki Euroopa Kontrollikoja (edaspidi „kontrollikoda”) aastaaruandes rubriigi 4 kohta esitatud soovitusi; peab jätkuvalt murettekitavaks, et heakskiidetud kulud on endiselt olulisel määral vigadest mõjutatud; märgib siiski, et vaatamata kõige rohkem vigu sisaldavate kulude suurenemisele on üldine oluliste vigade määr kogu liidu eelarve ulatuses langenud;

2.  nõuab, et pettuse ja liidu finantshuve kahjustavate teguritega võitlemiseks kasutataks tulemuslikult kõiki kolmandate riikidega sõlmitud lepingute raames kasutada olevaid meetmeid ja et vajaduse korral kehtestataks tulemuslikumad meetmed;

3.  nõuab, et liidu ja kolmandate riikide vaheliste lepingute mõju eel- ja järelhindamiseks loodaks tulemuslikud mehhanismid;

4.  tunneb muret kontrollikoja järelduse pärast, et komisjon kinnitas märkimisväärsed ühinemiseelse abi rahastamisvahendi (IPA) kulud, kuigi nende kohta puudusid tõendavad dokumendid; nõustub kontrollikoja soovitusega, et komisjon ja laienemise peadirektoraat peavad tulevikus niisuguste vigade vältimiseks tagama, et seatakse sisse uus kulude tasaarvestamise süsteem, mille raames toimuks tasaarvestamine kantud kulude alusel, mis on muudes institutsioonides juba üldine tava;

5.  võtab teadmiseks kontrollikoja auditi EuropeAid'i süsteemide kohta ja tema hinnangu, mille kohaselt olid need ainult osaliselt mõjusad; nõuab tungivalt, et EuropeAid parandaks oma süsteemide kvaliteeti kooskõlas kontrollikoja soovitustega; märgib siiski, et EuropeAid'i oluliste vigade määr oli madalam kui 2012. aastal;

6.  tunneb heameelt komisjoni edusammude üle kõigi ühise välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP) missioonide akrediteerimisel nn kuue samba hindamise põhjal ning komisjoni prognoosi üle, et neli suurimat missiooni saavutavad peatselt nõuetele vastavuse; rõhutab, et komisjon peab akrediteerima kõik missioonid kooskõlas kontrollikoja soovitusega;

7.  tunneb tõsist muret EULEX Kosovo vastu esitatud ränkade korruptsioonisüüdistuste pärast, mis seavad tõendamise korral kahtluse alla Euroopa Liidu hea maine ja õigusriigialaseid reforme ellu viivatele riikidele ELi poolt antava abi õiguspärasuse, ning on ühtlasi eriti mures asjaolu pärast, kuidas neid korruptsioonisüüdistusi käsitleti ja et Euroopa välisteenistusel võttis süüdistustele vastamine kaua aega; võtab teadmiseks, et EULEXi suhtes on algatatud uurimine; loodab saada võimalikult peatselt teavet uurimise tulemuste kohta ning rõhutab, et korruptsiooniküsimuste suhtes peab kehtima täisleppimatuse poliitika ja vigadest tuleb õppida;

8.  peab kahetsusväärseks, et ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika (ÜJKP) missioonide jaoks oluliste seadmete ja teenuste hangete korraldamisel on esinenud märkimisväärseid viivitusi ning et see on halvendanud missioonide läbiviimist; tuletab meelde, et kontrollikoda mõistis oma 2012. aasta eriaruandes ELi poolt Kosovole antud abi kohta selle ebatõhususe hukka ja jõudis järeldusele, et finantsmääruses ettenähtud hankemenetluste eeskirjad „ei ole kavandatud ÜJKP missioonideks [...], kus mõnikord tuleb reageerida kiiresti ja paindlikult”; nõuab tungivalt, et komisjon kaaluks asjaomaste eeskirjade läbivaatamist;

9.  on arvamusel, et komisjon peaks finantsmääruse artikli 210 kohaste delegeeritud õigusaktidega kehtestama ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika (ÜJKP) raames võetavate kriisiohjemeetmete jaoks spetsiaalsed hanke-eeskirjad, millega hõlbustada operatsioonide kiiret ja paindlikku läbiviimist; tuletab meelde, et finantsmääruse artikli 190 lõikes 4 on juba ette nähtud välistegevuse hanke-eeskirjadest humanitaarabi jaoks erandi tegemine.

(1)

   Vt komisjoni 2013. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmisega seotud kontrollikoja eriaruandeid, I osa (2014/2140(DEC)).

(2)

   Vt kontrollikoja eriaruande nr 11/2013 punkte 93–97.

(3)

   Vt teatist „ELi eelarve kaitsmine kuni 2013. aasta lõpuni”, COM (2014) 618, lk 11.

(4)

   Vt kontrollikoja 2013. aasta aruande punkti 1.14.

(5)

   Vt komisjoni teatise COM(2014)0618 tabelit 5.2: ühtekuuluvuspoliitika valdkonnas tühistatud maksed (775 miljonit eurot), maaelu arenguga seotud sissenõudmised (129 miljonit eurot) ja summade vabastamise / tegelikest kuludest mahaarvamise teel kohaldatud finantskorrektsioonid ühtekuuluvuspoliitika valdkonnas (494 miljonit eurot) või muudes poliitikavaldkondades (st mitte põllumajandus- ega ühtekuuluvuspoliitikas) (1 miljon eurot).

(6)

   Vt komisjoni teatise COM(2014)0618 tabelit 7.2.

(7)

   Vt komisjoni 11. juuni 2014. aasta teatist „Komisjoni 2013. aasta haldustegevuse koondaruanne” (COM(2014)0342), lk 14: riski maksimaalne kogusumma kogu 2013. aasta kulude (ELi ja Euroopa Arengufondi eelarve) kohta.

(8)

   Koondaruande 1. lisa selgituse kohaselt on riskisummade näol tegemist tehingu selle osa väärtusega, mis ei ole pärast vastavusriskide vähendamiseks mõeldud kõigi kontrollide (parandusmeetmete) rakendamist kohaldatavate regulatiivsete ja lepinguliste nõuetega täielikult kooskõlas.

(9)

   322 miljardist eurost moodustavad 222 miljardit eurot täitmata eelarvelised kulukohustused ja 99 miljardit eurot täitmata kulukohustustes mittesisalduvad bilansis kajastatud kohustused.

(10)

   Kontrollikoja aastaaruannete tutvustus kontrollikoja presidendi Vķtor Manuel da Silva Caldeira poolt eelarvekontrollikomisjoni 5. novembri 2014. aasta koosolekul.

(11)

   Vt eelmist.

(12)

   Selle teabe andis eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse ajal komisjoni asepresident Kristalina Georgieva.

(13)

   Vt kontrollikoja eriaruannet nr 16/2014.

(14)

   Vt kontrollikoja 2013. aasta aruande punkti 2.11 ja kontrollikoja eriaruannet nr 11/2013 (2013. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine) „Õigete kogurahvatulu andmete saamine: struktureeritum ja sihipärasem lähenemisviis muudaks komisjoni kontrolli mõjusamaks”.

(15)

   Jacek Dominiki avaldus liikmesriikide kogurahvatulu läbivaatamise kohta, pressiteade, Brüssel, 27. oktoober 2014, viimane lause.

(16)

   Arvamus nr 7/2014 nõukogu määruse ettepaneku kohta, millega muudetakse määrust (EÜ, Euratom) nr 1150/2000, millega rakendatakse Euroopa ühenduste omavahendite süsteemi käsitlev otsus 2007/436/EÜ, Euratom (ELT C 459, 19.12.2014, lk 1).

(17)

   Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0078.

(18)

   Vt kontrollikoja 2014. aasta ülevaatearuannet „ELi rahaliste vahendite kasutamine parimal viisil: ülevaatearuanne ELi eelarve finantsjuhtimisele avalduvatest riskidest”, lk 67.

(19)

   Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1307/2013, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames toetuskavade alusel põllumajandustootjatele makstavate otsetoetuste eeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 637/2008 ja (EÜ) nr 73/2009 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 608).

(20)

  Esialgsed andmed nõukogu määruse (EÜ) nr 1782/2003 ja nõukogu määruse (EÜ) nr 73/2009 kohaselt tootjatele makstud otsetoetuste jagunemise kohta toetuse suurusjärkude kaupa, mille esitas volinik Hogan 8. detsembril 2014.

(21)

  Esinemissagedus suurenes üsna oluliselt: 2012. aastal oli see 41 %, aga 2013. aastal juba 61 %.

(22)

  Kooskõlas nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrusega (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) (ELT L 299, 16.11.2007, lk 1), võidakse teatavates piirkondades anda üleminekutoetust nende tootjate ergutamiseks, kes soovivad saada tootjarühma moodustamiseks tootjaorganisatsiooni staatust. EL võib seda toetust osaliselt rahastada ning selle andmine lõpetatakse, kui tootjarühm on saanud tootjaorganisatsiooni staatuse.

(23)

  Vt kontrollikoja 2013. aasta aruande punkti 43.

(24)

  Vt komisjoni vastust kirjalikult vastatavale küsimusele nr 11, 1. detsembril 2014 toimunud volinik Phil Hogani kuulamine eelarvekontrollikomisjonis.

(25)

  Vt kontrollikoja 2013. aasta aruande punkti 3.23 ja sellele järgnevaid punkte.

(26)

  Vt põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi 2013. aasta tegevusaruande 10. lisa tabelit 51 „Uued juhtumid alates 2007. aastast”.

(27)

  Vt kontrollikoja 2013. aasta aruande punkti 4.25.

(28)

  Vt kontrollikoja 2013. aasta aruande punkti 4.27.

(29)

  Vt vastust kirjalikult vastatavale küsimusele nr 29, 1. detsembril 2014 toimunud volinik Phil Hogani kuulamine eelarvekontrollikomisjonis.

(30)

  Vt kontrollikoja eriaruannet nr 23/2014 „Vead maaelu arengu kulutustes”, lk 10: 8,2 % on kolme aasta keskmine alampiiriga 6,1 % ja ülempiiriga 10,3%. Keskmise moodustavad 2011. aasta 8,4 %, 2012. aasta 8,3 % ja 2013. aasta 7,9 %.

(31)

  Vt kontrollikoja eriaruannet nr 23/2014, lk 22–24.

(32)

  Kontrollikoja liikme Rasa Budbergyte avaldus, 1. detsembril 2014 toimunud volinik Phil Hogani kuulamine eelarvekontrollikomisjonis.

(33)

   Vt vastust kirjalikult vastatavale küsimusele nr 12, 1. detsembril 2014 toimunud volinik Phil Hogani kuulamine eelarvekontrollikomisjonis.

(34)

  Vt põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi 2013. aasta tegevusaruande tabelit 2.1.24.

(35)

  Vt kontrollikoja eriaruande nr 20/2014 punkti 68.

(36)

  Vt regionaal- ja linnapoliitika peadirektoraadi 2013. aasta tegevusaruannet, lisa, lk 41.

(37)

  Vt regionaal- ja linnapoliitika peadirektoraadi 2013. aasta tegevusaruannet, lisa, lk 42.

(38)

  Vt regionaal- ja linnapoliitika peadirektoraadi 2013. aasta tegevusaruannet, lisa, lk 43.

(39)

  Komisjoni 3. märtsi 2014. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 480/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta (ELT L 138, 13.5.2014, lk 5).

(40)

  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/24/EL riigihangete kohta ja direktiivi 2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 94, 28.3.2014, lk 65).

(41)

   Nõukogu 11. juuli 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1083/2006, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1260/1999 (ELT L 210, 31.7.2006, lk 25).

(42)

   Väljendab kahetsust, et allpool nimetatud 73 liikmesriikide juhtimis- ja kontrollisüsteemi loeti parimal juhul vaid osaliselt usaldusväärseks (tähistatud oran˛i värviga skaalal roheline-kollane-oran˛-punane): Vorarlberg (AT), Viin (AT), Steiermark (AT), Tirool (AT), Brüssel (BE), regionaalareng (BG), keskkond (BG), ettevõtlus ja innovatsioon (CZ), ROP NUTSII kirre (CZ), ROP NUTS II Sileesia (CZ), integreeritud rakenduskava (CZ), Tüüringi (DE), Mecklenburg-Vorpommern (DE), Saksi-Anhalt, Bremen (DE), Nordrhein-Westfalen (DE), EC ENV (EE), Attica (EL), Lääne-Kreeka (EL), Ida-Makedoonia ja Traakia (EL), Tessaalia-Kreeka mandriosa-Ķpeiros (EL), Kreeta ja Egeuse saared (EL), Murcia (ES), Melilla (ES), Ceuta (ES), Asturias (ES), Galicia (ES), Extremadura (ES), Castalia La Mancha (ES), Andalucķa (ES), Ühtekuuluvusfond (ES), Cantabria (ES), Baskimaa (ES), Navarra (ES), Madrid (ES), Rioja (ES), Cataluńa (ES), Baleaari saared (ES), Aragon (ES), Castalia y Leon (ES), Valencia piirkond (ES), Kanaari saared (ES), uurimis- ja arendustöö ja innovatsioon ettevõtete jaoks (ES), majandusareng (HU), keskkonnaenergia (HU), Lääne-Alföld (HU), Dél-Alföld (HU), Kesk-Dunįntśl (HU), Põhja-Ungari (HU), transport (HU), Észak-Alföld (HU), Lõuna-Dunįntśl (HU), Kesk-Ungari (HU), Aadria (ühinemiseelse abi rahastamisvahend – IPA), Mecklenburg-Vorpommern/Brandenburg -Poola (Euroopa territoriaalne koostöö – ETK), Flandria-Madalmaade piiriala (ETK), võrgud ja liikuvus (IT), teadusuuringud (IT), julgeolek (IT), Calabria (IT), Puglia (IT), Sitsiilia (IT), Basilicata (IT), Sardiinia (IT), taristu ja keskkond (PL), Ida-Poola areng (PL), infoühiskond (SK), keskkond (SK), piirkondlik rakenduskava (SK), transport (SK), tervishoid (SK), konkurentsivõime ja majanduskasv (SK), tehniline abi (SK), teadus- ja arendustegevus (SK).

(43)

       Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet, Romade olukord 11 ELi liikmesriigis, Luksemburg 2012.

(44)

  Vt EuropeAidi 2013. aasta tegevusaruannet, lk 197.

(45)

 a.      Võtmetähtsusega tulemuslikkuse põhinäitaja „20 eelnevalt toetuskõlbmatut summat”

b.     Võtmetähtsusega tulemuslikkuse põhinäitaja 1 „Finantsprognooside täitmine: maksed”

c.      Võtmetähtsusega tulemuslikkuse põhinäitaja 2 „Finantsprognooside täitmine: lepingud”

d.     Võtmetähtsusega tulemuslikkuse põhinäitaja 4 „Täitmata kulukohustustega seotud kasutussuutlikkus”

e.      Võtmetähtsusega tulemuslikkuse põhinäitaja 18 „Välisabi haldamise aruande perioodil kontrollitud projektide protsent”

f.      Võtmetähtsusega tulemuslikkuse põhinäitaja 21 „Iga-aastase auditikava täitmine: aasta n (2013)”

g.     Võtmetähtsusega tulemuslikkuse põhinäitaja 22 „Iga-aastase auditikava täitmine: aasta n - 1 (2012)”

h.     Võtmetähtsusega tulemuslikkuse põhinäitaja 23 „Iga-aastase auditikava täitmine: aasta n - 2 (2011)”

i.       Võtmetähtsusega tulemuslikkuse põhinäitaja 26 „Auditi poolt toetuskõlbmatuteks tunnistatud summade sissenõudmine või põhjendamine”.

(46)

          ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti peainspektori büroo, uurimisaruanne INQ/04/005, Genf, 12. mai 2005.

(47)

  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999 (ELT L 248, 18.9.2013, lk 1).

(48)

  Nõukogu 22. märtsi 2004. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 723/2004, millega muudetakse Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirju ja Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimusi (ELT L 124, 27.4.2004, lk 1).

(49)

  Vt kontrollikoja 2013. aasta aruande punkti 10.24.

(50)

  Vt kontrollikoja aruannet Innovatsiooni ja Võrkude Rakendusameti (endine Üleeuroopalise Transpordivõrgu Rakendusamet) eelarveaasta 2013 raamatupidamise aastaaruande kohta koos rakendusameti vastustega (ELT C 442, 10.12.2014, lk 358), punktid 11–13.


PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

9.2.2015

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

47

4

8

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Francisco Assis, Petras Auštrevičius, Amjad Bashir, Goffredo Maria Bettini, Mario Borghezio, Elmar Brok, Klaus Buchner, James Carver, Fabio Massimo Castaldo, Lorenzo Cesa, Aymeric Chauprade, Javier Couso Permuy, Andi Cristea, Arnaud Danjean, Marcel de Graaff, Georgios Epitideios, Knut Fleckenstein, Eugen Freund, Michael Gahler, Richard Howitt, Sandra Kalniete, Manolis Kefalogiannis, Tunne Kelam, Janusz Korwin-Mikke, Andrey Kovatchev, Eduard Kukan, Ilhan Kyuchyuk, Arne Lietz, Barbara Lochbihler, Ramona Nicole Mănescu, David McAllister, Jean-Luc Mélenchon, Tamás Meszerics, Francisco José Millán Mon, Javier Nart, Pier Antonio Panzeri, Demetris Papadakis, Alojz Peterle, Tonino Picula, Kati Piri, Andrej Plenković, Cristian Dan Preda, Jozo Radoš, Alyn Smith, Charles Tannock, Eleni Theocharous, László Tőkés, Ivo Vajgl, Elena Valenciano, Hilde Vautmans

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Angel Dzhambazki, Mariya Gabriel, Antonio López-Istúriz White, David Martin, Igor Šoltes

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (kodukorra art 200 lg 2)

Viorica Dăncilă, Doru-Claudian Frunzulică, Christine Revault D’Allonnes Bonnefoy, Beatrix von Storch

22.1.2015

ARENGUKOMISJONI ARVAMUS

eelarvekontrollikomisjonile

Euroopa Liidu 2013. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, III jagu – Komisjon ja rakendusametid

(2014/2075(DEC))

Arvamuse koostaja: Linda McAvan

ETTEPANEKUD

Arengukomisjon palub vastutaval eelarvekontrollikomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.   väljendab heameelt, et eelarve täitmisele heakskiidu andmise protsessis keskendutakse rohkem tulemuste parandamisele, et saavutada liidu maksumaksja raha eest parimad võimalikud tulemused; ergutab komisjoni sellega seoses parandama hindamistsükli tagasisidet, et varasemad kogemused ja hindamiste käigus antud soovitused annaksid edaspidi veel suurema panuse paremate otsuste tegemisse ning liidu abi kavandamisse ja rakendamisse;

2.   tunneb sügavat muret, et arengu ja koostöö peadirektoraadi (DG DEVCO) hallatavatest maksete assigneeringutest jäi 2013. aastal puudu 293 miljonit eurot ning vajalike lisavahendite hiline heakskiitmine tõi kaasa ülekandumise järgmisse aastasse, mis asetab niigi napid maksete assigneeringud 2014. aastal veel suurema surve alla;

3.   võtab murelikult teadmiseks kasvava vastuolu ühelt poolt liidu rahvusvaheliste kohustuste, ambitsioonikate poliitiliste raamistike ja uute vahendite (nt 2015. aasta järgne arengukava ning välisrahastamisvahendid perioodiks 2014–2020) ning teiselt poolt tema suutmatuse vahel täita ülemaailmsete partnerite ja muude asutuste ees võetud rahvusvahelisi kohustusi, sest puuduvad piisavad maksevahendid;

4.   on seisukohal, et selline olukord kujutab endast suurt poliitilist ja maineriski liidu usaldusväärsusele maailma suurima abiandjana ning lisaks sellele võib see ohtu seada partnerriikide fiskaalstabiilsuse, jättes augu nende eelarvesse; kardab, et see vastuolu võib 2015. aastal väga ilmseks saada, kui ametliku arenguabi üldine tase jääb aasta lõpuks selgelt allapoole ühist eesmärki, milleks on 0,7 % liidu kogurahvatulust;

5.   toonitab, et 2013. aasta oli teine järjestikune aasta, mil liidu eelarve kaudu antav humanitaarabi ületas kulukohustustena 1,3 miljardit eurot – see oli tingitud suurest hulgast humanitaarkriisidest, mis tõid inimestele kaasa väga suuri kannatusi; peab kahetsusväärseks mõju, mida maksete assigneeringute nappus on sellel kriisiaastal avaldanud humanitaarabi ja kodanikukaitse peadirektoraadi (DG ECHO) tegevusele, mida sai jätkata ainult tänu maksegraafikute ümberkorraldamisele, mille tulemusena tuli aasta lõpus 160 miljoni euro eest tasumata arveid üle kanda; palub nõukogul järgida parlamendiga kokku lepitud maksekava;

6.   peab kahetsusväärseks nende ühekordsete meetmete tõttu juba tekkinud mainekahju ning osutab paradoksile, et ühelt poolt on humanitaarkriiside hulk maailmas viimastel aastatel kasvanud ning liit on võtnud ootamatute kriiside lahendamiseks operatiivmeetmeid (nt avati 2013. aasta mais Euroopa hädaolukordadele reageerimise keskus), kuid teiselt poolt ei ole maksete assigneeringud piisavad; tunneb muret, et see olukord võib 2014. aastal veelgi halveneda, kui eelarvet piisavalt ei suurendata;

7.   märgib, et Euroopa Kontrollikoja prognoosi kohaselt on kõige tõenäolisem veamäär välistegevuse maksete puhul vähenenud (2012. aastal 3,3 % ja 2013. aastal 2,6 %); peab siiski kahetsusväärseks, et see näitaja ületab ikkagi olulisuse künnist, mis toob kaasa reservatsiooni EuropeAidi peadirektorilt ning muudab välistegevuse valdkonna maksete puhul esinevad vead teemaks, mis väärib parlamendilt suurt tähelepanu ja komisjonilt viivitamata järelmeetmeid;

8.   ootab huviga 2013. aasta mais DG DEVCO poolt oma kontrollisüsteemide rakendamise parandamiseks vastu võetud tegevuskava esimesi tulemusi; nõuab, et DG DEVCO kiirendaks eelkõige sissenõudekorralduste haldamist (2013. aasta lõpus oli kogu sissenõutavast summast (550 miljonit) ikka veel sisse nõudmata 310 miljonit eurot);

9.   märgib rahuloluga, et DG ECHO allesjäänud veamäär on olnud mitu aastat järjest allpool olulisuse künnist (2013. aastal 1,55 %);

10. nõustub Euroopa Kontrollikoja eriaruande „Haitile pärast maavärinat antud ELi rehabilitatsiooniabi”(1) soovitustega, eriti ühise DEVCO-ECHO strateegia vastuvõtmise kohta, et tagada nende vastavate meetmete vahel parem sidusus ja sünergia, ning nõuab, et komisjon viiks need soovitused ellu oma kõikides jätkuvates ja tulevastes meetmetes seoses katastroofijärgse või ebakindla olukorraga; palub komisjonil teavitada kaasseadusandjaid mis tahes eelarvelistest või õiguslikest piirangutest, mis takistasid Haitile pärast maavärinat antud ELi rehabilitatsiooniabi tõhusat rakendamist;

11. märgib, et 2013. aastal edendati innovatiivsete rahastamisvahendite kasutamist, eriti toetuste ja laenude ühendamist, ning liidu osalus kõikides piirkondlikes segarahastamisvahendites oli peaaegu 400 miljonit eurot(2), millest 55 % eraldati energiasektorile, eelkõige 52 investeerimisprojektile, mille koguväärtus on 7,2 miljardit eurot;

12. märgib murelikult, et segarahastamise kasutamisel energiasektoris keskendutakse peamiselt suurtele projektidele ning pööratakse vähem tähelepanu kohalikele energialahendustele; nõuab, et liit hoiduks välja arendamast ülalt-alla-lähenemisviisi energiataristu arendamisele, et tagada energia kättesaadavus kõigile aastaks 2030, pidades silmas, et suured taristud ei pruugi kokku sobida riigi majandusliku ja sotsiaalse struktuuriga ega tagada juurdepääsu energiale vaeste jaoks, kelle puhul on väiksemad, detsentraliseeritud ja võrguvälised energiaallikad enamasti sobivam ja tõhusam lahendus;

13. märgib, et Euroopa Kontrollikoja eriaruandes nr 16/2014 segarahastamisvahendite kasutamise kohta jõutakse järeldusele, et peaaegu poolte uuritud projektide puhul ei olnud piisavalt tõendeid järeldamaks, et toetused olid õigustatud, ning paljudel juhtudel oleks investeeringud tehtud tõenäoliselt ka ilma liidu osaluseta; märgib lisaks, et segarahastamisvahendite riskid tõid kaasa võlamullid mõnes kolmanda maailma riigis, millel on piiratud võimalused võlgu tagasi maksta, eriti Sahara-aluse Aafrika ja Kariibi mere riikide puhul; nõuab seetõttu, et Euroopa Komisjon, kes on teatanud, et soovib edaspidi segarahastamisvahendite kasutamist märkimisväärselt laiendada, viiks ellu Euroopa Kontrollikoja eriaruandes segarahastamisvahendite kasutamise kohta antud soovitused ning hindaks laenude ja toetuste ühendamise mehhanismi, eriti seoses arengu ning finantsilise täiendavuse, läbipaistvuse ja vastutusega;

14. tuletab meelde, et segarahastamine ei tohiks olla mingil juhul ettekääne ametliku arenguabi vähendamiseks; väljendab heameelt parlamendi osalemise üle ELi platvormis väliskoostöö rahastamisvahendite ühendamiseks (EUBEC), et anda soovitusi ja suuniseid, kuidas suurendada rahastamisvahendite ühendamise abil liidu antava abi tõhusust vastavalt abi tõhususe tegevuskava rahvusvaheliselt kokku lepitud eesmärkidele, eriti seoses isevastutuse, vastavusse viimise, ühtlustamise ja vastastikust aruandlusega; on eelkõige seisukohal, et olukorras, kus segarahastamisvahendite kasutamine pakub võimalust toetada välismaal tegutsevate suurte liidu korporatsioonide tegevust (ega ole seega kooskõlas arengueesmärkidega), tuleks parlamenti nõuetekohaselt teavitada segarahastamisvahenditest rahastatavatest projektiettepanekutest, enne kui juhatused otsused langetavad; tuletab meelde, et segarahastamisvahenditest rahastatavad projektid peaksid andma tõelise panuse vaesuse vähendamisse ning austama arengu tõhususe põhimõtteid; palub komisjonil kasutada segarahastamisvahendeid ainult siis, kui nende lisaväärtus on tõendatud, nagu kontrollikoda on toonitanud(3);

15. märgib, et 2013. aastal jäi eelarvetoetus liidu arengupoliitika rakendamisel oluliseks abivormiks, mille osakaal oli 27,3 % kõigist kulukohustustest; väljendab heameelt asjaolu üle, et eelarvetoetuse juhtimiskomitee loomine ja uue eelarvetoetuse poliitika(4) kohaldamine 1. jaanuarist 2013 tunduvad olevat andnud panuse DG DEVCO eelarvetoetuse tehingute kindluse suurendamisse 2013. aastal;

16. tunneb muret, et auditisüsteemi tõhususe valdkonnas ei saavutatud 2013. aastal ühtegi tulemuslikkuse põhinäitajat; märgib murelikult, et nende komisjoni tellitud finantsauditite osakaal, mis said välisaudiitoritelt märkusteta hinnangu, kahanes 2012. aasta 53 %-lt 2013. aastal 44 %-ni; ergutab DG DEVCOt võtma kõiki vajalikke meetmeid, et parandada oma auditisüsteemide kvaliteeti ja tõhusust, eriti seoses andmete kodeerimise ja auditikavade rakendamisega;

17. nõuab, et DG DEVCO vähendaks siseauditi talituse, siseauditi üksuse ja Euroopa Kontrollikoja nende kriitilise tähtsusega ja väga oluliste soovituste hulka, mis rohkem kui kuus kuud pärast algset tähtaega(5) olid ikka veel täitmata, ning viiks selle näitaja 2014. aasta lõpuks alla 15 % sihtmärgi;

18. ootab huviga peakorteri töökoormuse hindamise üksikasjalikke tulemusi, et rakendada perioodi 2014–2017 töökohtade vähendamise poliitikat; tunneb muret asjaolu pärast, et töötajate puudust ja ametikohtade kaotamist nimetati korduvalt tulemuslikkuse põhinäitajate delegatsioonides saavutamata jätmise oluliste põhjustena(6) ning „Töötajate eraldamine ja liikuvus” oli jätkuvalt kõige vähem tõhus sisekontrollistandard(7); palub komisjonil hoolt kanda, et töökohtade vähendamine ei suurendaks vigade arvu tehingutes, usaldusriski ja makseperioodide pikkust ega vähendaks külastatavate projektide arvu ja töötajate rahulolu näitajaid;

19. tunneb muret DG DEVCO nimetatud ühise eesmärgi pärast vähendada hallatavate lepingute arvu, mis toob kaasa suuremahuliste tegevuste arvu vähenemise ning seab väiksemad ja kohalikud VVOd selgelt ebasoodsamasse olukorda, ehkki neil võib olla oluline suhteline eelis spetsialiseerumise taseme ja kohalike olude tundmise näol; on seisukohal, et see on lühinägelik ning võib olla kahjulik liidu arengupoliitika tõhususe seisukohast, sest vähendab rakenduspartnerite mitmekesisust ja spetsialiseerumist.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

21.1.2015

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

23

2

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Louis Aliot, Beatriz Becerra Basterrechea, Kostas Chrysogonos, Nirj Deva, Doru-Claudian Frunzulică, Nathan Gill, Heidi Hautala, Maria Heubuch, Teresa Jiménez-Becerril Barrio, Linda McAvan, Norbert Neuser, Maurice Ponga, Cristian Dan Preda, Lola Sánchez Caldentey, Elly Schlein, György Schöpflin, Pedro Silva Pereira, Davor Ivo Stier, Paavo Väyrynen, Bogdan Brunon Wenta, Rainer Wieland, Anna Záborská

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Seb Dance, Louis-Joseph Manscour

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (kodukorra art 200 lg 2)

Rosa D’Amato

23.1.2015

RAHVUSVAHELISE KAUBANDUSE KOMISJONI ARVAMUS

eelarvekontrollikomisjonile

Euroopa Liidu 2013. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, III jagu – Komisjon ja rakendusametid

(2014/2075(DEC))

Arvamuse koostaja: Reimer Böge

ETTEPANEKUD

Rahvusvahelise kaubanduse komisjon palub vastutaval eelarvekontrollikomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.   tunneb muret kontrollikoja järelduse pärast, mille kohaselt olid kõik eelarveaastal 2013 tehtud maksed (välja arvatud liidu enda halduse puhul) olulisel määral vigadest mõjutatud;

2.   peab kahetsusväärseks, et 29 % auditeeritud liidu välissuhete, välisabi ja laienemise valdkonna tehingutest oli vigadest mõjutatud ning et komisjoni kontrollide käigus ei tuvastatud kõnealustest avastatud vigadest mitte ühtegi; on siiski rahul asjaoluga, et kõige tõenäolisem veamäär vähenes 3,3 protsendilt 2012. aastal 2,6 protsendile 2013. aastal, kuid rõhutab, et on veel arenguruumi;

3.   juhib tähelepanu asjaolule, et liidu välissuhete, välisabi ja laienemise valdkonnas tulenes 86 % kõige tõenäolisemast veamäärast menetluste mittejärgimisest, kulude rahastamiskõlbmatusest ja kohustuste rikkumisest;

4.   juhib tähelepanu vajadusele tagada liidu makromajandusliku finantsabi asjakohased kontrollid ja auditid;

5.   peab kahetsusväärseks asjaolu, et komisjon ei ole asjakohaselt hinnanud sooduskaubanduslepingute kogu majanduslikku mõju; soovitab tungivalt komisjonil kontrollikoja soovitusi arvesse võtta ja kõrvaldada vajakajäämised, sealhulgas eel- ja järelhindamistes, ja puudused kontrollikoja valimisse valitud liikmesriikide ametiasutuste kohaldatavates tollikontrollides ja selle tagamisel, et liikmesriigid muudavad oma riskihaldussüsteemid ja kontrollistrateegia mõjusamaks, et vähendada kahju ELi eelarvele; nõuab tungivalt, et sellised hindamised oleksid läbipaistvad ja kergesti arusaadavad;

6.   võtab teadmiseks kontrollikoja tähelepaneku, et vaatamata toimunud positiivsele arengule, ei ole üldine soodustuste süsteem suutnud veel seatud eesmärke täielikult saavutada; märgib, et see süsteem on olnud jõus vaid lühikest aega;

7.   rõhutab, et seoses kaubandusabi strateegiaga tuleb liidu rahalisi vahendeid kasutada tulemuslikult ning kooskõlas jõustunud eeskirjade ja õigusnormidega, samuti eesmärkidega tagada toetusesaajate parem integreerimine eeskirjadele tuginevasse maailmakaubandussüsteemi;

8.    rõhutab, et kaubanduslepingute hindamine ja kontroll ei ole üksnes eelarveküsimus, vaid on hädavajalik ka selleks, et partnerid täidaksid inimõiguste, töö- ja keskkonnanormide valdkonnas võetud kohustusi;

9.   palub tagada piisavad kontrollid eri tegevuste puhul, millega toetatakse liidu väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate rahvusvahelistumist ning nende pääsu kolmandate riikide turgudele; tuletab meelde vajadust hinnata kolmandates riikides tegutsevate liidu ärikeskuste, riiklike ärikeskuste ja kaubanduskodade tulemuslikkuse taset ja leida võimalusi, kuidas parandada nende vahelist koostööd.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

22.1.2015

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

30

6

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

William (The Earl of) Dartmouth, Maria Arena, Tiziana Beghin, David Borrelli, David Campbell Bannerman, Daniel Caspary, Salvatore Cicu, Christofer Fjellner, Yannick Jadot, Ska Keller, Jude Kirton-Darling, Gabrielius Landsbergis, Bernd Lange, Marine Le Pen, David Martin, Emmanuel Maurel, Emma McClarkin, Anne-Marie Mineur, Alessia Maria Mosca, Artis Pabriks, Franck Proust, Godelieve Quisthoudt-Rowohl, Inmaculada Rodríguez-Piñero Fernández, Matteo Salvini, Marietje Schaake, Helmut Scholz, Joachim Schuster, Joachim Starbatty, Adam Szejnfeld, Iuliu Winkler, Jan Zahradil

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Goffredo Maria Bettini, Reimer Böge, Victor Boștinaru, Klaus Buchner, Dita Charanzová, Sajjad Karim, Fernando Ruas, Ramon Tremosa i Balcells, Jarosław Wałęsa

30.1.2015

TÖÖHÕIVE- JA SOTSIAALKOMISJONI ARVAMUS

eelarvekontrollikomisjonile

Euroopa Liidu 2013. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, III jagu – Komisjon ja rakendusametid

(2014/2075(DEC))

Arvamuse koostaja: Marian Harkin

ETTEPANEKUD

Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon palub vastutaval eelarvekontrollikomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  märgib, et kontrollikoja aruanne näitab tööhõive ja sotsiaalküsimuste valdkonnas hinnangulise veamäära mõningast vähenemist: veamäär oli 2013. aastal 3,1% ja eelmisel aastal 3,2%; märgib, et see veamäär oli siiski kõikide poliitikavaldkondade hulgas väiksuselt teisel kohal ning et parlament ootab järgmistel aastatel veamäära edasist vähendamist;

2.  rõhutab, et Euroopa Sotsiaalfond (ESF) on tähtis ja peamine poliitikavahend tööhõive- ja sotsiaalpoliitika rakendamisel; märgib, et ESFi kulutused moodustasid kõnealuse poliitikavaldkonna kulutustest 2013. aastal umbes 98 %;

3.  rõhutab asjaolu, et vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 1083/2006(8) ei tohi ESFi vahendeid kasutada töökohtade üleviimiseks ühest liikmesriigist teise; nõuab, et komisjon ja liikmesriigid viiksid läbi nõuetekohased kontrollid tagamaks, et liidu rahalisi vahendeid sel viisil ei väärkasutataks;

4.  võtab teadmiseks kontrollikoja tähelepanekud selle poliitikavaldkonna kulutuste korrektsuse peamiste riskide kohta, näiteks riskid, mis tulenevad inimkapitali investeeringute mittemateriaalsest olemusest, tegevuste mitmekesisusest ning projekte teostavate (tihti väikese mastaabiga) partnerite suurest arvust; tervitab sellega seoses komisjoni võetud konkreetseid leevendusmeetmeid, sealhulgas nii ennetavaid kui ka parandusmeetmeid, ning tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraadi poolt läbi viidud riskipõhiseid auditeid; tunneb heameelt lihtsustatud kuluvõimaluste kasutamise üle, mis vähendavad toetusesaajate halduskoormust ning on liikmesriikide jaoks vähem veaohtlikud; palub komisjonil ergutada liikmesriike mitte kohaldama ESFi projektide suhtes rangemaid eeskirju kui riiklikest vahenditest rahastatavate projektide suhtes;

5.  kutsub komisjoni üles tagama, et liikmesriikide ametiasutused, kes vastutavad struktuurifondide haldamise eest, lahendaksid probleemi, et liidu projektide suhtes rakendatakse kõrgemat personalikulude määra kui riiklikest vahenditest rahastatavate projektide suhtes;

6.  märgib, et liikmesriikide tahe liidu vahendeid ära kasutada peaks taotlema ESFi toetatavate tulemuste ja eesmärkide saavutamist ning ei tohi takistada mõjusate kontrollimehhanismide järjepidevat kasutamist, mis võib – eriti rahastamiskõlblikkuse perioodi lõpus – kaasa tuua eeskirjade rikkumiste tuvastamata jätmise ning selliste projektide rahastamise, mis on liiga kallid, halvasti rakendatud või millega tõenäoliselt ei saavutata soovitud tulemust;

7.  võtab teadmiseks kontrollikoja soovituse selle kohta, et komisjon peaks võtma koos liikmesriikidega järelmeetmeid seoses puudustega, mis tuvastati tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraadi tehtud riskipõhises juhtimiskontrolli temaatilises auditis, ning väljendab heameelt komisjoni koostatud uute suuniste üle, et veelgi tugevdada juhtimiskontrolli usaldusväärsust programmitöö perioodil 2014–2020; need suunised, mis tuginevad eelmise programmiperioodi jooksul saadud kogemustele, on liikmesriikidele esitatud ning need avaldatakse 2015. aasta esimesel poolel; rõhutab, et on väga oluline, et liikmesriikide ametiasutused kasutaksid neile kättesaadavat teavet vigade tuvastamiseks ja parandamiseks enne komisjonilt kulude hüvitamise taotlemist, sest see vähendaks märkimisväärselt veamäära tööhõive ja sotsiaalküsimuste valdkonnas;

8.   ergutab tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraati püüdlema oma ESFiga seotud eesmärgi poole liikuda vigade parandamise vajaduse juurest edasi vigade vältimise poole ning toetab nimetatud peadirektoraadi püüdlusi aidata nendel liikmesriikidel, kelle veamäär on ESFi puhul kõige kõrgem, parandada oma süsteeme valitsevate parimate tavade abil; märgib sellega seoses, et tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraadi haldussuutlikkus ja struktuur peaksid vastama tema tööle ja tema kohustustele liikmesriikide ees.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

29.1.2015

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

46

6

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Laura Agea, Guillaume Balas, Tiziana Beghin, Brando Benifei, Mara Bizzotto, Vilija Blinkevičiūtė, Enrique Calvet Chambon, David Casa, Ole Christensen, Lampros Fountoulis, Elena Gentile, Arne Gericke, Marian Harkin, Danuta Jazłowiecka, Agnes Jongerius, Rina Ronja Kari, Jan Keller, Ádám Kósa, Agnieszka Kozłowska-Rajewicz, Zdzisław Krasnodębski, Kostadinka Kuneva, Jean Lambert, Jérôme Lavrilleux, Jeroen Lenaers, Verónica Lope Fontagné, Thomas Mann, Anthea McIntyre, Joëlle Mélin, Elisabeth Morin-Chartier, Georgi Pirinski, Marek Plura, Sofia Ribeiro, Maria João Rodrigues, Claude Rolin, Anne Sander, Sven Schulze, Siôn Simon, Jutta Steinruck, Romana Tomc, Yana Toom, Marita Ulvskog, Renate Weber, Tatjana Ždanoka, Jana Žitňanská, Inês Cristina Zuber

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Tania González Peñas, Richard Howitt, Paloma López Bermejo, António Marinho e Pinto, Edouard Martin, Helga Stevens, Monika Vana

2.2.2015

KESKKONNA-, RAHVATERVISE JA TOIDUOHUTUSE KOMISJONI ARVAMUS

eelarvekontrollikomisjonile

Euroopa Liidu 2013. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, III jagu – Komisjon ja rakendusametid

(2014/2075(DEC))

Arvamuse koostaja: Giovanni La Via

ETTEPANEKUD

Keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjon palub vastutaval eelarvekontrollikomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  soovib veel kord juhtida tähelepanu sellele, et kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepinguga annab parlament heakskiidu komisjoni tegevusele eelarve täitmisel, olles eelnevalt läbi vaadanud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 318 märgitud eelarve täitmise aruande, bilansi ja hindamisaruande ning kontrollikoja aastaaruande koos auditeeritud institutsioonide vastustega, kinnitava avalduse ja kõik kontrollikoja esitatud asjassepuutuvad eriaruanded;

2.  on rahul keskkonna, kliimameetmete, rahvatervise ja toiduohutuse eelarverubriikide üldise täitmisega 2013. aastal; tuletab uuesti meelde, et nendele poliitikavahenditele on eraldatud vaid vähem kui 0,5% liidu eelarvest, pidades silmas nende valdkondade selget liidu lisaväärtust ning liidu kodanike toetust liidu keskkonna- ja kliimapoliitikale ning rahvatervisele ja toiduohutusele; kahetseb, et see protsendimäär on kahanenud 0,5 %-le 2012. aasta 0,8 %-lt;

3.  võtab teadmiseks eelarveaastat 2013 käsitlevas kontrollikoja aastaaruandes esitatud keskkonna- ja tervishoiupoliitika valdkonnad; on mures selle pärast, et mõlemad poliitikavaldkonnad asuvad jälle peatükis, mis puudutab ka maaelu arengut ja kalandust; kordab oma kriitikat sellise poliitikavaldkondade struktuuri suhtes ning nõuab, et kontrollikoda muudaks oma lähenemisviisi järgmises aastaaruandes; osutab sellega seoses kontrullikoja aruandele Euroopa Regionaalarengu Fondi kohta, milles toonitatakse, et komisjonil peab olema bioloogilise mitmekesisuse (sh Natura 2000) otseseks ja kaudseks rahastamiseks kasutatavatest vahenditest täpne ülevaade; nõuab tungivalt, et liikmesriigid hõlbustaksid seda protsessi täpsete andmete esitamisega;

4.  peab sellega seoses nimetamisväärseks, et kontrollikoja 2013. aastat käsitleva aruande kohaselt on maaelu arengu, keskkonna, kalanduse ja tervishoiu peatükis suuruselt teine veamäär – 6,7%, samal ajal kui keskmine veamäär on 4,7%; rõhutab, et see veamäär puudutab kõiki poliitikavaldkondi selles peatükis; peab märkimisväärseks, et enamus vigadest on seostatavad toetuskõlblikkuse nõuete eiramisega, eriti seoses põllumajanduse keskkonnakaitse kohustustega; märgib, et kontrollikojal ja komisjonil on erinevad seisukohad vigade arvutamise viiside suhtes; märgib, et komisjon on seisukohal, et kontrollikoja iga-aastast representatiivset veamäära tuleks käsitleda netofinantskorrektsioonide ja sissenõuete mitmeaastast iseloomu arvesse võttes;

5.  tunnistab, et kontrollikoda teeb liikmesriikides pistelist kontrolli väga süstemaatiliselt ning määrab veamäära nende kontrollide põhjal; märgib, et kontrollikoda ei ole toonud välja, millistes liikmesriikides või millistes valdkondades esinevad kõige suuremad probleemid; toonitab seetõttu, et vaja on selget vastutusahelat, ning peab sellega seoses väga oluliseks liikmesriikide kvaliteedikontrolli süsteeme;

6.  märgib, et kontrollikoda ei esitanud ühtegi märkust rahvatervist, toiduohutust ning keskkonda ja kliimameetmeid käsitlevate poliitikavaldkondade juhtimise kohta;

Keskkond ja kliimameetmed

7.  rõhutab, et keskkonna peadirektoraadile on kulukohustuste assigneeringutena tehtud kättesaadavaks 422 788 882 eurot ning 99,95% on ära kasutatud; märgib, et maksete assigneeringute osas on rahuldav see, et 95,24% kättesaadavaks tehtud 330 403 116 eurost on ära kasutatud; märgib lisaks, et LIFE+ halduskulusid kasutatakse kahe aasta eelarvest (automaatsete ülekandmiste kaudu) ning kui neid halduskulusid mitte arvesse võtta, on maksete täitmismäär 99,62%;

8.  märgib, et kliimameetmete peadirektoraat on suurendanud oma eelarve täitmise määra, mis on kulukohustuste assigneeringute (35 994 690 eurot) puhul 99,55% ja maksete assigneeringute (29 636 914 eurot) puhul 92,04%; on teadlik, et suurem täitmismäär ei olnud saavutatav osaliselt seetõttu, et ei esitatud üht 2013. aastal oodatud arvet; märgib teisalt, et LIFE+ halduskulusid kasutatakse kahe aasta eelarvest (automaatsete ülekandmiste kaudu) ning kui neid halduskulusid mitte arvesse võtta, on maksete täitmismäär 97,89%;

9.  on rahul LIFE+ tegevuseelarve üldise täitmisega (99,96% kulukohustuste assigneeringutena ja 99,99% maksete assigneeringutena 2013. aastal); märgib, et 2013. aastal eraldati liikmesriikides ellu viidavate projektide toetustaotlustele 282 900 000 eurot, Euroopa tasandil keskkonna kaitsmisel ja edendamisel aktiivsete ning liidu poliitika ja õigusaktide väljatöötamises ja rakendamises osalevate VVOde tegevusele 18 000 000 eurot ning 45 800 000 eurot kasutati meetmeteks, mille eesmärk on toetada komisjoni poliitika ja õigusaktide algatamise ja järelevalve rolli; märgib, et haldustoeks kasutati 20 300 000 eurot;

10. võtab teadmiseks, et 2 700 000 eurot eraldati osamaksudeks seoses rahvusvaheliste konventsioonide, protokollide ja lepingutega, milles liit on osaline või millega seoses liit osaleb tulevaste rahvusvaheliste kokkulepetega seotud ettevalmistavas töös;

11. on seisukohal, et 14 katseprojekti ja kuue ettevalmistava meetme (kogusummas 5 83 607 eurot) täitmine on edenenud rahuldavalt; ergutab komisjoni jätkama katseprojektide ja ettevalmistavate meetmete elluviimist vastavalt parlamendi ettepanekule;

Rahvatervis

12. märgib, et tervise- ja tarbijaküsimuste peadirektoraat oli vastutav rahvatervisega seotud eelarveridadel 2013. aastal olnud 233 928 461 euro kasutamise eest, millest 98,1% seoti rahuldavalt; on teadlik, et umbes 77% sellest summast paigutatakse otse ümber kolme detsentraliseeritud asutuse (Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus, Euroopa Toiduohutusamet ja Euroopa Ravimiamet) jaoks ning kõik assigneeringud kasutati ära 100%, välja arvatud Euroopa Ravimiameti ja Euroopa Toiduohutusameti puhul, ning et nende kahe asutuse kulukohustuste assigneeringute alakasutamine vastab 2012. aasta tulemusele;

13. võtab samuti teadmiseks, et maksete assigneeringute täitmismäär on 98,0%;

14. märgib, et terviseprogrammi (2003–2007) raames on komisjon kirjutanud alla paljudele 36-kuulise kestusega toetuslepingutele ning kuna mõnesid neist on pikendatud, tehti viimased lõppmaksed 2013. aastal;

15. märgib, et rahvatervise programmi (2008–2013) täitmismäär on samuti väga hea (99,7% nii kulukohustuste kui ka maksete assigneeringute puhul) ning et ülejäänud kasutamata assigneeringud on seotud sihtotstarbelise tuluga, mida saab veel 2014. aastal kasutada;

16. on rahul, et tervise- ja tarbijaküsimuste peadirektoraadi vastutusalasse kuuluvate kõigi kuue katseprojekti ja kolme ettevalmistava meetme elluviimine on hästi edenenud ja kõik vastavad kulukohustuste assigneeringud kasutati ära;

Toiduohutus, loomade tervishoid ja heaolu ning taimetervis

17. tõdeb, et toiduohutuse, loomade tervishoiu ja heaolu ning taimetervise alane eelarve täitmise määr oli 98,4% ning see on aastate jooksul püsivalt suurenenud; märgib ka, et selles suurenemises on võetud arvesse kulukohustuste assigneeringute vähendamist 13 000 000 euro võrra koondümberpaigutamisega seoses looma- ja taimetervise soodsa olukorraga;

18. märgib, et sarnaselt eelmise aastaga oli liidu toetus tuberkuloosiprogrammidele kõige tähtsam ning teiselt poolt oli liidu toetus lammaste katarraalse palavikuga võitlemise programmidele jätkuvalt väike;

19. tõdeb, et peatükis 17 04 (toidu- ja söödaohutus, loomade tervishoid, loomade heaolu ja taimetervis) kasutada olnud 4 300 000 euro ebapiisavat kasutamist mõjutanud peamised põhjused on 900 000 eurot, mis on seotud sihtotstarbelise tuluga eri programmide jaoks ja mida saab kasutada 2014. aastal, ning 2 000 000 eurot, mis on seotud hädaolukordade fondiga; märgib, et viimati nimetatud summast kanti 50% ehk 1 000 000 eurot edasi 2014. aastasse (et tegeleda lammaste katarraalse palavikuga Saksamaal) ja kasutati sellel aastal ära;

20. tõdeb, et maksete assigneeringute puhul oli toidu- ja söödaohutuse, loomade tervishoiu, loomade heaolu ja taimetervise peatüki täitmise määr 2013. aastal 99,9%, mis on veel suurem kui 2012. aastal (97,7%) ja 2011. aastal (98,1%);

21. märgib, koondümberpaigutamise käigus tagastati 2013. aastal 7 500 000 eurot hädaolukordade fondi (5 500 000 eurot) ja muude veterinaarprogrammide (2 000 000) jaoks seoses looma- ja taimetervise soodsa olukorraga;

22. on olemasolevate andmete ja täitmisaruande põhjal seisukohal, et komisjoni tegevusele võib seoses 2013. aasta keskkonna- ja kliimapoliitika, rahvatervise ja toiduohutuse valdkonna kuludega heakskiidu anda.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

29.1.2015

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

51

10

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Marco Affronte, Margrete Auken, Pilar Ayuso, Zoltán Balczó, Catherine Bearder, Ivo Belet, Simona Bonafè, Biljana Borzan, Nessa Childers, Alberto Cirio, Birgit Collin-Langen, Mireille D’Ornano, Miriam Dalli, Seb Dance, Angélique Delahaye, Jørn Dohrmann, Stefan Eck, Bas Eickhout, José Inácio Faria, Francesc Gambús, Elisabetta Gardini, Enrico Gasbarra, Jens Gieseke, Julie Girling, Sylvie Goddyn, Matthias Groote, Françoise Grossetête, Andrzej Grzyb, Jytte Guteland, Anneli Jäätteenmäki, Benedek Jávor, Josu Juaristi Abaunz, Karin Kadenbach, Kateřina Konečná, Giovanni La Via, Peter Liese, Norbert Lins, Valentinas Mazuronis, Susanne Melior, Massimo Paolucci, Gilles Pargneaux, Bolesław G. Piecha, Pavel Poc, Marcus Pretzell, Frédérique Ries, Davor Škrlec, Tibor Szanyi, Nils Torvalds, Glenis Willmott, Jadwiga Wiśniewska

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Nicola Caputo, Mark Demesmaeker, Jan Huitema, Peter Jahr, Merja Kyllönen, Nuno Melo, Marijana Petir, Julia Reid, Bart Staes, Kay Swinburne

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (kodukorra art 200 lg 2)

Clara Eugenia Aguilera García, Damian Drăghici

25.2.2015

TRANSPORDI- JA TURISMIKOMISJONI ARVAMUS

eelarvekontrollikomisjonile

Euroopa Liidu 2013. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, III jagu – Komisjon ja rakendusametid

(2014/2075(DEC))

Arvamuse koostaja: Georgi Pirinski

ETTEPANEKUD

Transpordi- ja turismikomisjon palub vastutaval eelarvekontrollikomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  tunneb heameelt selle üle, et liikuvus- ja transpordipoliitika kulukohustuste täitmismäär oli 2013. aastal kõrge (98,03 %) ning maksete assigneeringute täitmismäär oli 2013. aastal märkimisväärselt kõrge (94,58 %), kuid peab kahetsusväärseks, et 2012. aasta määraga (95,57 %) võrreldes oli see 0,99 % võrra madalam; märgib lisaks, et 2013. aasta maksete assigneeringutest on 1633 miljonit eurot endiselt välja maksmata ja/või vabastamata ning on mures selle pärast, et see on aastatel 2007–2013 suurim täitmata kulukohustuste summa, kusjuures täitmata kulukohustuste kogusumma oli 2013. aasta lõpuks 4001 miljonit eurot; on teadlik sellest, et 2013. aasta on mitmeaastase finantsraamistiku 2007–2013 viimane aasta ning et seetõttu tuleb kõik finantsraamistiku allesjäänud kulukohustuste assigneeringud kuludega siduda;

2.  tunneb heameelt asjaolu üle, et 2013. aasta allesjäänud veamäär oli üleeuroopalise transpordivõrgu programmi, Konkurentsivõime ja Uuendustegevuse Täitevasutuse hallatud Marco Polo programmi ning liikuvuse ja transpordi peadirektoraadi vastutusalasse kuuluvate ühisettevõtete (SESAR ja FCH) puhul alla 2 %; peab aga kahetsusväärseks, et Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi transpordisektori teadusuuringute allesjäänud veamäär oli 2013. aastal üle 2 % ehk 2,82 %; märgib, et teadusuuringute programmidega seotud vead tekivad peamiselt seetõttu, et alusaktide rahastamiskõlblikkuse eeskirjade on keerukad ja kõigi tuhandete toetusesaajate taotluste täielikuks eelkontrolliks puuduvad võimalused; loodab, et raamprogrammis „Horisont 2020” ette nähtud radikaalsed lihtsustamismeetmed aitavad vigade arvu oluliselt vähendada;

3.   märgib, et 2013. aastal auditeeris kontrollikoda kaheksat transpordisektori tehingut ja tegi kindlaks, et neist viie puhul oli tehtud üks või mitu viga; juhib tähelepanu sellele, et vigadest mõjutatud tehingute osakaal oli 2013. aastal suurem kui 2012. aastal (vastavalt 62 % ja 49 %), ja on mures selle pärast, et nagu ka varasematel aastatel, tegi kontrollikoda auditeeritud üleeuroopalise transpordivõrgu projektide puhul kindlaks mitmeid vigu seoses liidu ja riigi tasandi hanke-eeskirjade eiramisega; märgib, et nii nagu eelnenud, 2012. aastal, ei esitanud liikuvuse ja transpordi peadirektoraat ka 2013. aastal avalike hangetega seotud vigade kohta reservatsiooni; nõuab seetõttu, et komisjon võtaks edaspidi selliste vigade ärahoidmiseks vajalikud meetmed; märgib, et väga tähtis on laiendada komisjoni toetuse ja rahastamise saajate eel- ja järelkontrolli, et vältida ühenduse eraldatud vahendite väärkasutamist ning tagada kontroll tulemuste üle; toonitab, et ka pärast rahastamisperioodi 2007–2013 ametlikku lõppemist kehtib ühtekuuluvuspoliitika rahastamisel N+2 põhimõte, mis tähendab seda, et paljude projektide ehitustööd jätkuvad kuni käesoleva aasta lõpuni;

4.  palub, et komisjon läbipaistvuse suurendamiseks avaldaks igal aastal liidu kaasrahastamisega transpordiprojektide kergesti kättesaadava nimekirja koos iga projekti rahastamiseks kuluva täpse summaga; märgib, et selline projektide nimekiri peab hõlmama kõiki liidu vahendite allikaid (näiteks TEN-T, Horisont 2020, Ühtekuuluvusfond ja regionaalfondid);

5.  nõuab tungivalt, et komisjon annaks igal aastal aru sellest, kuidas asjaomaste eelarveridade kohta tehtud märkusi on arvesse võetud;

6.  tunneb heameelt eeldatava kulude kokkuhoiu üle tänu sellele, et komisjon delegeerib Euroopa ühendamise rahastu teatavate osade ning programmi „Horisont 2020” energia- ja transpordialaste teadusuuringute teatavate osade haldamise uuele Innovatsiooni ja Võrkude Rakendusametile (INEA, endine Üleeuroopalise Transpordivõrgu Rakendusamet); palub aga täiendavalt tugevdada ameti haldussuutlikkust, et see oleks võimeline tõhusalt ja tulemuslikult haldama mitmeaastase finantsraamistiku (2014–2020) varasemast suuremat transpordisektori eelarvet ja uue Euroopa investeerimiskava transpordiprojekte;

7.  tuletab meelde, et aastate 2007–2013 ja 2014–2020 transpordiprojekte rahastati ja rahastatakse ka edaspidi mitmetest eri allikatest, näiteks Euroopa ühendamise rahastust, Ühtekuuluvusfondist ja Euroopa Regionaalarengufondist; kutsub komisjoni üles taotlema suuremat sünergiat eri rahastamisallikate vahel, et püüda tõhustada liidu vahendite eraldamist;

8.   teeb ettepaneku, et Euroopa Parlament annaks heakskiidu komisjoni tegevusele Euroopa Liidu 2013. aasta üldeelarve täitmisel transpordi- ja turismikomisjoni vastutusalasse kuuluvate valdkondade osas.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

24.2.2015

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

37

6

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Lucy Anderson, Marie-Christine Arnautu, Georges Bach, Izaskun Bilbao Barandica, Deirdre Clune, Michael Cramer, Luis de Grandes Pascual, Andor Deli, Karima Delli, Isabella De Monte, Ismail Ertug, Jacqueline Foster, Bruno Gollnisch, Tania González Peñas, Dieter-Lebrecht Koch, Merja Kyllönen, Miltiadis Kyrkos, Bogusław Liberadzki, Peter Lundgren, Marian-Jean Marinescu, Georg Mayer, Gesine Meissner, Cláudia Monteiro de Aguiar, Jens Nilsson, Markus Pieper, Gabriele Preuß, Christine Revault D’Allonnes Bonnefoy, Dominique Riquet, Massimiliano Salini, Claudia Schmidt, Claudia Tapardel, Keith Taylor, Pavel Telička, István Ujhelyi, Wim van de Camp, Elissavet Vozemberg, Janusz Zemke, Roberts Zīle, Kosma Złotowski, Elżbieta Katarzyna Łukacijewska

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Rosa D’Amato, Werner Kuhn, Jörg Leichtfried

21.1.2015

REGIONAALARENGUKOMISJONI ARVAMUS

eelarvekontrollikomisjonile

Euroopa Liidu 2013. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, III jagu – Komisjon ja rakendusametid

(2014/2075(DEC))

Arvamuse koostaja: Iskra Mihaylova

ETTEPANEKUD

Regionaalarengukomisjon palub vastutaval eelarvekontrollikomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  märgib, et kontrollikoja hinnangul on regionaalpoliitika endiselt üks poliitikavaldkondi, kus esineb palju vigu, ning et 2013. aastal ei täheldatud suuri erinevusi 2012. aastaga võrreldes, kuna 2013. aastal loeti kõige tõenäolisemaks veamääraks 6,9 % (2012. aastal oli see 6,8 %); märgib, et see näitab süsteemi stabiilsust ja olulist paranemist programmitöö perioodil 2007–2013 programmitöö perioodiga 2000–2006 võrreldes; nõuab tungivalt, et komisjon jätkaks kontrollisätete ranget kohaldamist; tuletab meelde ennetavate meetmete ja lihtsustamise olulisust vigade vähendamiseks; rõhutab siiski, et vigade ja pettuste vahel on selge erinevus ning pettused moodustavad 0,2 % liidu kogueelarvest;

2.  märgib, et kontrollikoda tuvastas tõsiseid vigu avalike hangete puhul (39 % hinnangulisest veamäärast), sagedase riigiabieeskirjade mittejärgimise (17 % hinnangulisest veamäärast) ning vigu projektide rahastamiskõlblikkuse eeskirjade kohaldamises (22 % hinnangulisest veamäärast) ja kuludes (21 % hinnangulisest veamäärast); tunneb muret finantskorraldusvahendite lõppsaajatele väljamaksete madala määra pärast 2013. aastal; on seisukohal, et komisjon peaks hindama rahastamisvahendite rahastamises ja rakendamises tehtud edusamme ja võtma koos liikmesriikidega asjakohaseid meetmeid, et parandada kasutusmäärasid, ning peaks andma parlamendile teada hindamise ja meetmete tulemustest;

3.  rõhutab, et tehingute puhul, mille suhtes komisjon kohaldas kindlamääralisi korrektsioone, oli komisjoni ja kontrollikoja lähenemisviis seoses veamäära arvutamisega erinev; nõuab veel kord metoodika standardiseerimist, sealhulgas nii veamäära arvutamise kui ka auditeerimistöö puhul, et vältida vastuolulisi leide, kuid tunnustab samas komisjoni jõupingutusi selles valdkonnas;

4.  võtab teadmiseks komisjoni võetud parandusmeetmed maksete peatamise ja katkestamise näol; tuletab meelde, et komisjoni üha ulatuslikum maksete peatamine ja katkestamine võib takistada projektide sujuvat rakendamist, kuna liidu vahendite nõuetekohaseks kasutamiseks nõutava lühikese aja tõttu võib see kahjustada ühtekuuluvuspoliitika eesmärkide saavutamist; nõuab, et komisjon annaks parlamendile teada, kui palju on maksete katkestamine ja peatamine aidanud tegelikult eiramisi ja vigu vähendada, ning hindaks aja jooksul rakendatud parandusmeetmete mõju poliitikaeesmärkide saavutamise edenemisele, võttes arvesse kulutõhususel põhinevat lähenemisviisi sellele küsimisele;

5.  nõuab tungivalt, et nendel juhtudel, kui puuduvad tõendid pettuse kohta, kuid juhtimis- ja kontrollisüsteemides on tuvastatud tõsiseid puudusi, kasutaks komisjon maksete katkestamist või peatamist üksnes viimase võimalusena, kui kõik muud võimalused on ammendatud, kuna maksete peatamine võib kaasa tuua tõsiseid tagajärgi nii asjaomastele programmidele, kriisist rängalt mõjutatud piirkondadele kui ka ühtekuuluvuspoliitika eesmärkide saavutamisele tervikuna; nõuab siiski, et enne maksete peatamise kohta otsuse tegemist hindaks komisjon, mil määral aitab see tegelikult veamäära vähendada ning kuidas see mõjutab asjaomast piirkonda või riiki, et vältida ka koormuse põhjustamist sotsiaal-majanduslike raskuste all kannatavatele piirkondadele;

6.  märgib, et 80 % rahastamisest hallatakse koostöös liikmesriikidega toimuva eelarve täitmise raames liikmesriikide tasandil; tuletab meelde, et kontrollikoda leidis, et ühe kolmandiku kontrollitud tehingute puhul oleks mõned tuvastatud vead saanud eelnevalt parandada, kuna liikmesriikidel oli piisavalt teavet nende tuvastamiseks enne komisjonile kulude deklareerimist;

7.  juhib tähelepanu ühtekuuluvuspoliitika haldamise süsteemi mitmeaastasele kestusele ja rõhutab, et poliitika rakendamisega seotud eeskirjade eiramisi on võimalik lõplikult hinnata alles pärast programmitöö perioodi lõppu;

8.  väljendab heameelt programmitöö perioodi 2014–2020 reguleerivas raamistikus ette nähtud tugevdatud kontrolli- ja auditeerimismenetluste üle, eelkõige seoses juhtimiskontrolliga enne programmi raamatupidamise aastaaruannete tõendamist ja korraldusasutuste liidu vahendite haldaja kinnituste esitamist komisjonile; võtab teadmiseks, et komisjoni korrektsioonivõimet on veelgi suurendatud, võttes liikmesriikidelt võimaluse rahalisi vahendeid uuesti kasutada, mis toob kaasa netofinantskorrektsioonid; väljendab heameelt Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidega seotud haldussuutlikkuse suurendamise pädevuskeskuse rajamise üle; toetab suuremat tulemustele orienteeritust ja ühtekuuluvuspoliitika vahendite koondamist teatavatesse teemavaldkondadesse, mis peaks tagama ülemineku vahendite kasutamise kriteeriumidelt kulutuste kvaliteedile ning kaasrahastatavate tegevuste kõrge lisaväärtuse;

9.  nõuab, et komisjon ja liikmesriigid pööraksid erilist tähelepanu menetluste lihtsustamisele, kaasa arvatud toetusesaajate jaoks, kuna see võib olla kasulik nii auditeerimisele kui ka veamäärade vähendamisele, suurendades samal ajal juhtimis- ja kontrollisüsteemide tõhusust; on seisukohal, et nii liikmesriigid kui ka komisjon peaksid haldus- ja institutsioonilise suutlikkuse suurendamiseks rakendama sihipäraseid ja õigeaegseid meetmeid, mis hõlmavad tõhusaid suuniseid, koolitust ja heade tavade vahetamist, kvalifitseeritud ja oskustega töötajate tööl hoidmise kavade loomist ning auditeerimismenetlustele kaasa aitamist; nõuab, et komisjon annaks parlamendile teada konkreetsetest tulemustest, mida on seni saavutatud tänu pädevuskeskuse tegevusele, loodud ühisele ekspertide vahetuse süsteemile, avalikke hankeid käsitleva algatuse rakendamisele ning pädevuskeskuse ja pädevate komisjoni talituste koostöös välja töötatud tegevuskavale; rõhutab avalike hangete direktiivide kiire ja tõhusa ülevõtmise olulisust kõigis liikmesriikides;

10. tunnustab komisjoni püüdlusi minna üle tulemuspõhisele töökultuurile; palub seetõttu komisjonil ning täpsemalt regionaal- ja linnapoliitika peadirektoraadil lisada oma juhtimiskavasse ja iga-aastasesse tegevusaruandesse hinnang oma tööle seoses ühtekuuluvuspoliitika tõhususe, tulemuslikkuse ja mõju suurendamisega; palub komisjonil lisaks eelarve täitmisele suunatud lähenemisviisile kontrollida eesmärkide täitmise tulemuslikkust, kasutada hindamisi paremini ning toetada liikmesriike ja nende korraldusasutusi hindamisaruannete võimalikult kõrge kvaliteedi tagamisel; rõhutab sellega seoses vajadust tulevikus kaaluda ja hinnata projektide tulemusi, investeeringutasuvust ning tõelist lisaväärtust majanduse, tööhõive ja regionaalarengu jaoks.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

20.1.2015

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

34

0

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Pascal Arimont, José Blanco López, Franc Bogovič, Victor Boștinaru, Mercedes Bresso, Steeve Briois, Rosa D’Amato, Tamás Deutsch, Michela Giuffrida, Anna Hedh, Ivan Jakovčić, Marc Joulaud, Constanze Krehl, Louis-Joseph Manscour, Iskra Mihaylova, Andrey Novakov, Mirosław Piotrowski, Stanislav Polčák, Liliana Rodrigues, Fernando Ruas, Monika Smolková, Ruža Tomašić, Ramón Luis Valcárcel, Monika Vana, Matthijs van Miltenburg, Lambert van Nistelrooij, Derek Vaughan, Kerstin Westphal, Joachim Zeller

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Enrique Calvet Chambon, Iliana Iotova, James Nicholson, Claudia Schmidt, Davor Škrlec, Marco Zullo, Milan Zver

23.1.2015

PÕLLUMAJANDUSE JA MAAELU ARENGU KOMISJONI ARVAMUS

eelarvekontrollikomisjonile

Euroopa Liidu 2013. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, III jagu – Komisjon ja rakendusametid

(2014/2075(DEC))

Arvamuse koostaja: Peter Jahr

ETTEPANEKUD

Põllumajanduse ja maaelu arengu komisjon palub vastutaval eelarvekontrollikomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.      märgib, et kontrollikoja hinnangul suurenes veamäär põllumajanduspoliitika valdkonnas testitud tehingute osas 2012. aastaga võrreldes ning vigadeta tehingute osakaal vähenes; märgib, et 2013. aastal oli veamäär tõenäoliselt 3,26 % (2012. aastal 2,9 %); tuletab meelde, et vead on sageli halduslikud ega tähenda tingimata seda, et raha on kadunud, ära kaotatud või raisatud või on toime pandud pettus; on seisukohal, et vigade väljaselgitamise peamine eesmärk peaks olema vigade parandamine puuduste kõrvaldamiseks tähtaegade ja toe andmisega;

2.      rõhutab, et vigade liigid on erinevad ning vahet tuleks teha selliste suurte vigade nagu ülemaksmine/alamaksmine või pettus ning väikeste ja tehniliste vigade vahel; märgib, et vigade peamine põhjus on vead abitaotlustes, kohapealsete kontrollide halb kvaliteet ning põldude identifitseerimise süsteemi ebapiisav kvaliteet ja ajakohasus, samal ajal kui riiklike ametiasutuste vead või eeskirjade eiramised on üksikjuhtumid;

3.      märgib, et 70 % 2013. aastal tuvastatud finantskorrektsioonidest on seotud nelja riigiga – Kreeka, Prantsusmaa, Poola ja Ühendkuningriigiga;

4.      rõhutab, et nõuetele mittevastav aruandlus kahandab sageli tõsiselt ühise põllumajanduspoliitika kohaseid otsetoetusi käsitleva liikmesriikide poolt esitatava teabe usaldusväärsust; märgib, et komisjon muutis 43 makseasutuse puhul 67st liikmesriikide kontrollistatistika veamääri suuremaks;

5.      palub muudel asjaomastel komisjonidel, nt regionaalarengukomisjonil või arengukomisjonil ja teistel koostada samuti põhjaliku arvamuse eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta; toonitab, et ainult nõuetekohase eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse abil on võimalik veamäärade põhjuseid vähendada;

6.      tunnistab, et ühise põllumajanduspoliitika osas on kasutusel süsteem, millega komisjon kehtestab liikmesriikidele netofinantskorrektsioonid, et nõuda tagasi abikõlbmatute kulude eest makstud raha ning seeläbi vähendada eeskirjade vastaselt tehtud maksete ohtu;

7.      tunnustab komisjoni selle eest, et ta peatab ja katkestab üha rohkem makseid, tänu millele on tagatud, et puuduste tuvastamise korral võetakse igal juhul parandusmeetmeid;

8.      on seisukohal, et maksed tuleks katkestada või peatada ainult tõsiste puudujääkide korral ning väiksemad vead tuleks ummikseisu ärahoidmiseks jooksvalt parandada;

9.      toonitab, et koolidele puu- ja köögivilja ning piima jagamise uutes kavades tuleb liidu rahalisi vahendeid kasutada tõhusalt ja sihtotstarbeliselt ning samas tagada osalevate koolide korraldusliku ja halduskoormuse hoidmine minimaalsel tasemel;

10.    juhib tähelepanu asjaolule, et paljud väiksemad programmid, nt koolidele puuvilja ja piima jagamise kavad, ei ole kasutajasõbralikud (osalt nendega seotud bürokraatia tõttu) ning seepärast on nende kasutusele võtmine ja rakendamine ebapiisavad;

11.    toonitab asjaolu, et mõned programmid on oma jäikuse tõttu äratanud vähem huvi, ja teeb komisjonile ettepaneku need programmid ümber hinnata, et kaasnevat bürokraatiat vähendada;

12.    märgib, et väiksemate programmide, nt koolipiima programmi veamäärad on olnud jätkuvalt kõrged; nõuab nende programmide lihtsustamist, kuna väiksema bürokraatiaga programmid viivad veamäära alla;

13.    nõuab vähem bürokraatlikku ühist põllumajanduspoliitikat, et vähendada veamääri; avaldab seetõttu heameelt komisjoni võetud kohustuse võtta lihtsustamine ja subsidiaarsus üheks järgmise viie aasta tähtsamaks ülesandeks; nõuab, et äärmuslike juhtumite korral võetaks järjekindlalt kehvade tulemustega makseasutustelt akrediteering;

14.    nõuab, et komisjon esitaks õigeaegselt üksikasjaliku kava ühise põllumajanduspoliitika bürokraatia vähendamiseks 25 % võrra järgnevalt viiel aastal;

15.    kutsub liidu ametnikke üles võtma erilise järelevalve alla vastavate liikmesriikide riiklikud makseasutused ning jälgima ja tihedamalt koordineerima nende tööd, selleks et lahendada seal esinevate puudujääkide küsimus, eriti viimasel kolmel aastal kehvade tulemustega töötanud makseasutuste osas, eesmärgiga teha maksete haldus tõhusamaks;

16.    juhib tähelepanu põllumajanduspoliitika haldamise süsteemi mitmeaastasele kestusele ja rõhutab, et poliitika rakendamisega seotud eeskirjade eiramisi on võimalik lõplikult hinnata alles pärast programmitöö perioodi lõppu;

17.    märgib, et komisjoni esitatud veamäär erineb mõnes valdkonnas märkimisväärselt Euroopa Kontrollikoja tuvastatud veamäärast; ootab komisjonilt selle kohta selgitust; toonitab, et kontrollikoda ja komisjon peavad töötama välja ühise metoodika veamäära arvutamiseks, et tagada andmete parem võrreldavus;

18.    väljendab heameelt 2014.–2020. aasta programmitöö perioodiks koostatud uute eeskirjade üle, mis sisaldavad selliseid meetmeid nagu auditeerimis- ja sertifitseerimisasutuste määramine, auditeerimisasutuste akrediteerimine, auditikontroll ning raamatupidamise aastaaruande kontrollimine ja heakskiitmine, finantskorrektsioonid ja netofinantskorrektsioonid, proportsionaalne kontroll ja eeltingimused, mille eesmärk on vigade määra veelgi rohkem vähendada; tunneb samuti heameelt tõsiste puuduste määratluse üle ja eeldatava suurema korrektsioonide määra üle korduvate puuduste korral;

19.    väljendab heameelt komisjoni hiljutise teatise üle, milles antakse ülevaade netofinantskorrektsioonide kohaldamisest põllumajanduspoliitika valdkondades järgmise programmitöö perioodi jooksul; väljendab heameelt kriteeriumide üle kohaldatava finantskorrektsioonide taseme määramiseks ja kindlamääraliste korrektsioonide kohaldamiseks.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

21.1.2015

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

34

7

3

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

John Stuart Agnew, Clara Eugenia Aguilera García, Eric Andrieu, Richard Ashworth, José Bové, Paul Brannen, Daniel Buda, Nicola Caputo, Matt Carthy, Viorica Dăncilă, Paolo De Castro, Albert Deß, Diane Dodds, Herbert Dorfmann, Norbert Erdős, Luke Ming Flanagan, Beata Gosiewska, Martin Häusling, Anja Hazekamp, Esther Herranz García, Jan Huitema, Peter Jahr, Jarosław Kalinowski, Elisabeth Köstinger, Zbigniew Kuźmiuk, Mairead McGuinness, Giulia Moi, Ulrike Müller, James Nicholson, Maria Noichl, Marijana Petir, Laurențiu Rebega, Jens Rohde, Bronis Ropė, Jordi Sebastià, Lidia Senra Rodríguez, Czesław Adam Siekierski, Marc Tarabella, Marco Zullo

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Fredrick Federley, Michela Giuffrida, Norbert Lins, Susanne Melior, Ramón Luis Valcárcel

25.2.2015

KALANDUSKOMISJONI ARVAMUS

eelarvekontrollikomisjonile

Euroopa Liidu 2013. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, III jagu – Komisjon ja rakendusametid

(2014/2075(DEC))

Arvamuse koostaja: Alain Cadec

ETTEPANEKUD

Kalanduskomisjon palub vastutaval eelarvekontrollikomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1. võtab teadmiseks komisjoni teatise Euroopa Parlamendile, nõukogule ja kontrollikojale Euroopa Liidu 2013. aasta raamatupidamise aastaaruande kohta; võtab ühtlasi teadmiseks kontrollikoja 2013. aasta aruande; võtab teadmiseks komisjoni merendus- ja kalandusasjade peadirektoraadi (DG MARE) 2013. aasta tegevusaruande;

2. võtab teadmiseks kontrollikoja arvamuse raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta; võtab teadmiseks kontrollikoja negatiivse arvamuse maksete assigneeringute kohta, mille üldine veamäär on 4,7 %;

3. märgib, et kontrollikoda juhtis tähelepanu kõrgele üldisele veamäärale, mis on maaelu arengu, keskkonna, kalanduse ja tervishoiu valdkondades teostatud maksete puhul 6,7 %; märgib siiski, et veamäär on madalam kui eelmisel eelarveaastal (7,9 %); märgib, et suuremalt jaolt on üldine veamäär, millele kontrollikoda tähelepanu juhtis, seotud regionaalpoliitika, transpordi ja energeetika valdkondadega, ja nõuab seetõttu tungivalt, et komisjon teeks kindlaks selle põhjused ja esitaks parandusmeetmete ettepanekud;

4. võtab teadmiseks DG MARE esitatud reservatsiooni selle kohta, et teatavate liikmesriikide deklareeritud kulude veamäär on suurem kui 2%, et ühe liikmesriigi aruanne ei ole usaldusväärne ja aruanne on esitamata; peab kõnealuse liikmesriigi põhjustatud olukorda taunimisväärseks; märgib siiski, et olukord paranes, kui komisjon tegi sellele liikmesriigile ettekirjutused;

5. on veendunud, et liikmesriigid parandavad oma aruandlusvahendeid ja -kanaleid, et kõrvaldada puudujäägid komisjonile esitatavates andmetes; soovitab komisjonil avaldada liikmesriikidele suuremat survet usaldusväärsete andmete esitamiseks;

6. peab kahetsusväärseks, et kontrollikoda ei avaldanud – kui need märkused välja arvata – konkreetselt kalandus- ja merendusvaldkonna auditite üksikasjalikumaid tulemusi, ja nõuab läbipaistvuse huvides, et see teave avalikustataks;

7. peab kiiduväärseks, et DG MARE eelarve täitmise määr oli väga kõrge nii kulukohustuste assigneeringute osas (99,79 %) kui ka maksete assigneeringute osas (jaotise 11 puhul 99,08 %);

8. võtab teadmiseks, et 92,31 % DG MARE maksetest on teostatud õigeaegselt; märgib siiski murelikult, et eelmisel eelarveaastal kasvas hilinenud maksete arv; tõdeb heameelega, et 2013. aastal on makstud viivisintressid vähenenud, ning ergutab merendus- ja kalandusasjade peadirektoraati pidama edaspidigi kinni nõuetekohastest maksetähtaegadest;

9. nõuab veel kord tungivalt, nagu eelmistelgi aastatel, et kontrollikoda tooks välja konkreetsed veamäärad eraldi nii kalanduse kui ka merendusküsimuste puhul; on seisukohal, et DG MARE konkreetne auditite valim peab olema piisav, et tagada nõuetekohane esindatus ning määrata kindlaks usaldusväärne veamäär;

10. teeb kättesaadavate andmete põhjal ettepaneku anda komisjoni tegevusele 2013. aasta eelarve täitmisel merendus- ja kalandusvaldkonna kulude osas heakskiit.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

24.2.2015

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

18

3

3

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Marco Affronte, Clara Eugenia Aguilera García, Renata Briano, Alain Cadec, Richard Corbett, Diane Dodds, Linnéa Engström, João Ferreira, Raymond Finch, Ian Hudghton, Carlos Iturgaiz, Werner Kuhn, António Marinho e Pinto, Gabriel Mato, Norica Nicolai, Liadh Ní Riada, Ulrike Rodust, Remo Sernagiotto, Ricardo Serrão Santos, Isabelle Thomas, Ruža Tomašić, Jarosław Wałęsa

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Ole Christensen, Sylvie Goddyn

26.1.2015

KULTUURI- JA HARIDUSKOMISJONI ARVAMUS

eelarvekontrollikomisjonile

Euroopa Liidu 2013. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, III jagu – Komisjon ja rakendusametid

(2014/2075(DEC))

Arvamuse koostaja: Fernando Maura Barandiarán

ETTEPANEKUD

Kultuuri- ja hariduskomisjon palub vastutaval eelarvekontrollikomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  märgib, et hariduse ja kultuuri peadirektoraadi ning Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Rakendusameti (EACEA) 2013. aasta peamine prioriteet oli valmistada ette perioodi 2014–2020 uute programmide „Erasmus+” ja „Loov Euroopa” rakendamine;

2.  väljendab heameelt asjaolu üle, et 2013. aastal oli aastate 2007–2013 programmide, eriti elukestva õppe programmi ning programmide „Kultuur”, „Media” ja „Aktiivsed noored” eelarve täitmise määr 100 %; palub perioodi 2014–2020 haridus- ja kultuuriprogrammide raamistikus eelarve tugevdamist ja suurendamist; on eriti mures asjaolu pärast, et aasta lõpu seisuga tõi vastuvõetud kulukohustuste ja maksete assigneeringute erinevus kaasa maksete puudujäägi (näiteks programmi „Erasmus+” puhul oli puudujääk 202 miljonit eurot), millel on tõsised negatiivsed tagajärjed järgmisele aastale; on sügavalt mures ja peab ühtlasi kahetsusväärseks, et sarnane olukord võib kujuneda välja seoses uute programmidega, eelkõige programmidega „Erasmus+” ja „Loov Euroopa”, ning et see tooks omakorda kaasa liidu usaldusväärsuse ohtliku kadumise ning kahjustaks kodanike usaldust liidu institutsioonide vastu ja et sellel oleksid tõsised tagajärjed programmides osalejate jaoks;

3.  toetab 2014.–2020. aasta mitmeaastase finantsraamistiku vahehindamist kui vahendit, millega tehakse lõpp vastuvõetamatule olukorrale, kus vahendite puuduse ja liidu poolt maksete tegemata jätmisega seatakse ohtu programmid, mis on juba heaks kiidetud ja seetõttu rakendamisel;

4.  tunneb heameelt asjaolu üle, et alates Erasmuse programmi käivitamisest 1987. aastal on saavutatud ja ületatud kolme miljoni üliõpilase sihttase; märgib, et seda liidu juhtprogrammi (mis on aidanud kaasa Euroopa integratsioonile ning suuremale teadlikkusele ühisest Euroopa kodakondsusest ning Euroopa kodanike ühtekuuluvustundele, on selle algatamisest saati saatnud pidev edu;

5.  tunneb muret asjaolu pärast, et nagu nähtub Eurobaromeetri 2013. aasta eriuuringust nr 399 kultuuri kättesaadavuse ja kultuuritegevuses osalemise kohta, on kultuuripärandi kaitsmisele ja edendamisele suunatud riigieelarved, samuti osalemine traditsioonilises kultuuritegevuses, Euroopa tasandil märgatavalt vähenemas; on seetõttu seisukohal, et tugevdada tuleb uusi liidu vahendeid, millega toetatakse Euroopa kultuurivaldkonna tegevuskava, näiteks programme „Loov Euroopa” ja „Horisont 2020” ning Europeana kultuuriplatvormi;

6.  märgib rahuloluga, et EACEA on oma valikuprotsesse veelgi lihtsustanud ja seostanud ning et 96 % selle maksetest tehti lepingus sätestatud tähtajaks, kuid peab kahetsusväärseks, et lõpparuannete käsitlemise endaga kaldutakse põhjendatamatult viivitama; tuletab meelde, et igasugune maksetega viivitamine mõjutab otseselt toetusesaajate õigusi, mis seab ohtu kultuuriühingud ja -projektid, loovuse ja kodanikuühiskonna kultuurilise mitmekesisuse; julgustab EACEAd oma kontrollisüsteeme veelgi parandama, kuid mitte tegema seda toetusesaajate arvelt;

7.  tuletab meelde, et teabevahetuse peadirektoraat korraldas 2013. aastal Euroopa kodanike aasta 2013 raames mitu üritust; märgib, et samal ajal tuli kiiresti valmistuda 2014. aasta eelarve kärpimiseks Euroopa kodakondsuse valdkonnas; toonitab, et programm „Kodanike Euroopa” toimib ainulaadse ja otsese ühenduslülina liidu ja selle kodanike vahel tegevuste, petitsioonide ja kodanikuõiguste toetamiseks; peab praegust rahastamise mahtu kaugelt liiga väikeseks ja toonitab, et programmi tuleb rakendada selle sisu kohaselt, rikastudes Euroopa kodakondsuse väärtusi võimestavate algatustega; on tugevalt vastu mis tahes eelarvekärbetele või mis tahes maksetega viivitamisele programmis „Kodanike Euroopa” aastatel 2014–2020;

8.  tunneb heameelt edusammude üle, mida on 2013. aastal tehtud kultuurilise mõõtme tugevdamisel Euroopa naabruspoliitikas, sealhulgas idapartnerluses ja Vahemere Liidus; rõhutab, kui oluline on Thbilisi deklaratsioon, mis on idapartnerluse riikide ministrite esimese kultuuriteemalise konverentsi dokument ning milles nõutakse ühist pühendumist kultuuri kui piirkonna kasvu ja stabiilsust edasi viiva jõu toetamisele; innustab jätkama idapartnerluse kultuuriprogrammi rakendamist ja jätkuvalt edendama kultuuripoliitikat käsitlevat dialoogi programmi „Meedia ja kultuuri roll Vahemere lõunapiirkonna arendamises” raames.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

20.1.2015

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

22

3

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Andrea Bocskor, Silvia Costa, Mircea Diaconu, Damian Drăghici, Angel Dzhambazki, Petra Kammerevert, Andrew Lewer, Curzio Maltese, Fernando Maura Barandiarán, Luigi Morgano, Momchil Nekov, Helga Trüpel, Sabine Verheyen, Julie Ward, Bogdan Brunon Wenta, Bogdan Andrzej Zdrojewski, Milan Zver, Krystyna Łybacka

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Therese Comodini Cachia, Marc Joulaud, Ilhan Kyuchyuk, Emma McClarkin, Liadh Ní Riada, Michel Reimon, Monika Smolková

6.2.2015

KODANIKUVABADUSTE, JUSTIITS- JA SISEASJADE KOMISJONI ARVAMUS

eelarvekontrollikomisjonile

Euroopa Liidu 2013. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, III jagu – Komisjon ja rakendusametid

(2014/2075(DEC))

Arvamuse koostaja: Sylvie Guillaume

ETTEPANEKUD

Kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon palub vastutaval eelarvekontrollikomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.       võtab teadmiseks kontrollikoja järelduse, mille kohaselt Euroopa Liidu konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne annab kõikides olulistes aspektides tõepärase pildi liidu finantsolukorrast 31. detsembri 2013. aasta seisuga, ehkki auditeeritud järelevalve- ja kontrollisüsteemid hinnati raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate maksete seaduslikkuse ja korrektsuse tagamisel vaid osaliselt mõjusaks; võtab ühtlasi teadmiseks kontrollikoja järelduse selle kohta, et kõik tegevuskulusid hõlmavad poliitikavaldkondade rühmad olid olulisel määral vigadest mõjutatud ning raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate kuludena kajastatud maksete hinnanguline veamäär vähenes 2013. aastal 4,8 %-lt 4,7 %-le;

2.  võtab teadmiseks kontrollikoja järelduse selle kohta, et teadusuuringute ja muu sisepoliitika valdkonna maksed olid olulisel määral vigadest mõjutatud; soovib, et kontrollikoja aastaaruanne hõlmaks üksikasjalikku teavet vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala kulude kohta;

3.  tunneb heameelt selle üle, et komisjoni talituste poolt 2013. aasta lõpul arvutatud jääkvigade määr justiits- ja siseküsimuste valdkonnas oli alla 2 %; rõhutab siiski, et eelarve veamäära tuleks alati püüda veelgi vähendada;

4.  peab seetõttu tervitatavaks kontrollikoja teist soovitust, mille kohaselt peaks komisjon muutma oma kontrolli riskianalüüsipõhisemaks, keskendudes kontrollimisel suure riskiastmega toetusesaajatele (näiteks üksused, kellel on ELi rahastamise taotlemise alal vähem kogemusi) ning vähendades väiksema riskiastmega toetusesaajate kontrollikoormust;

5.  võtab teadmiseks kontrollikoja järeldused, mis on esitatud eriaruandes nr 3/2014 („Teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) Euroopa Komisjoni poolsest arendamisest saadud kogemused”), milles kontrollikoda uuris põhjuseid, mis komisjon esitas SIS II lõpuleviimise rohkem kui kuue aasta pikkuse hilinemise kohta võrreldes algse tähtajaga ning algselt prognoositust palju suuremate kulude kohta; rõhutab, et soovitusi tuleks järgida, et tagada suuremahuliste projektide arukas ja realistlik eelarvestamine;

6.  peab tervitatavaks, et Välispiirifondist on eraldatud vahendeid finantssolidaarsuse edendamiseks; taunib siiski asjaolu, et Euroopa lisaväärtus on olnud piiratud ja üldisi tulemusi ei ole võimalik mõõta, sest vastutavate asutuste järelevalve oli nõrk ning komisjoni ja liikmesriikide poolses järelhindamises esines tõsiseid puudusi.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

5.2.2015

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

46

8

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Martina Anderson, Heinz K. Becker, Bodil Ceballos, Caterina Chinnici, Ignazio Corrao, Rachida Dati, Agustín Díaz de Mera García Consuegra, Frank Engel, Cornelia Ernst, Laura Ferrara, Monika Flašíková Beňová, Lorenzo Fontana, Mariya Gabriel, Nathalie Griesbeck, Sylvie Guillaume, Monika Hohlmeier, Brice Hortefeux, Filiz Hyusmenova, Sophia in ‘t Veld, Eva Joly, Sylvia-Yvonne Kaufmann, Timothy Kirkhope, Barbara Kudrycka, Kashetu Kyenge, Marju Lauristin, Juan Fernando López Aguilar, Vicky Maeijer, Claude Moraes, József Nagy, Soraya Post, Judith Sargentini, Birgit Sippel, Csaba Sógor, Traian Ungureanu, Marie-Christine Vergiat, Harald Vilimsky, Cecilia Wikström, Kristina Winberg, Tomáš Zdechovský

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Hugues Bayet, Andrea Bocskor, Pál Csáky, Daniel Dalton, Dennis de Jong, Petra Kammerevert, Ska Keller, Andrejs Mamikins, Maite Pagazaurtundúa Ruiz, Christine Revault D’Allonnes Bonnefoy, Jaromír Štětina, Kazimierz Michał Ujazdowski, Axel Voss

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (kodukorra art 200 lg 2)

Eugen Freund, Elisabetta Gardini, Charles Tannock

21.1.2015

NAISTE ÕIGUSTE JA SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE KOMISJONI ARVAMUS

eelarvekontrollikomisjonile

Euroopa Liidu 2013. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, III jagu – Komisjon ja rakendusametid

(2014/2075(DEC))

Arvamuse koostaja: Iratxe García Pérez

ETTEPANEKUD

Naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjon palub vastutaval eelarvekontrollikomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

A. arvestades, et kuna komisjon, nõukogu ja Euroopa Parlament on liidu eelarvemenetlusse pidevalt kaasatud, annab see võimaluse kavandada ja hinnata edusamme liikumisel soolise võrdõiguslikkuse poole liidus;

B.  arvestades, et soolist võrdõiguslikkust arvestav eelarvestamine peaks tuginema selgel metoodikal, millega määratakse kindlaks soolise võrdõiguslikkuse küsimused liidu üldeelarves ja võimaluse korral seotud vahendite eraldamine ning hinnatakse, kas poliitikameetmed tugevdavad või vähendavad olemasolevat ebavõrdsust naiste ja meeste vahel;

1.  rõhutab, et naiste ja meeste võrdõiguslikkus on vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingule üks liidu aluspõhimõtteid ning naiste ja meeste võrdõiguslikkuse strateegia 2010–2015 eesmärk ning et sooküsimused tuleks lisada kõikidesse poliitikavaldkondadesse; nõuab seepärast soolist võrdõiguslikkust arvestava eelarvestamise üldist rakendamist, sealhulgas ka seda, et kontrollikoda hindaks liidu üldeelarvet soolise võrdõiguslikkuse perspektiivist;

2.  võtab teadmiseks kontrollikoja aastaaruande eelarve täitmise kohta, eriti tööhõive ja sotsiaalvaldkonnas, kuid peab kahetsusväärseks, et viiteid soolisele võrdõiguslikkusele oli selles valdkonnas piiratud hulgal, samuti ei pööratud kontrollikoja selle aasta eriaruannetes piisavalt tähelepanu tööhõivele, sotsiaalsele solidaarsusele ega soolisele võrdõiguslikkusele;

3.  juhib tähelepanu asjaolule, et ei pöörata piisavalt tähelepanu programmidele, mille eesmärk on edendada ja parandada naiste töövõimalusi;

4.  kordab nõudmist, et tuleb edasi arendada soopõhiseid näitajaid ja andmeid, mis võimaldaks hinnata liidu üldeelarvet soolisest perspektiivist ning jälgida jõupingutusi soolist võrdõiguslikkust arvestava eelarvestamise rakendamisel;

5.  palub, et komisjon selgitaks 2013. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise järelmeetmetes – konsulteerides kontrollikojaga – , kuidas saaks tulevastes eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlustes tagada soolist võrdõiguslikkust arvestava eelarvestamise ning vastavate näitajate ja andmete kasutamise.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

20.1.2015

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

29

6

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Daniela Aiuto, Maria Arena, Beatriz Becerra Basterrechea, Malin Björk, Vilija Blinkevičiūtė, Anna Maria Corazza Bildt, Viorica Dăncilă, Iratxe García Pérez, Anna Hedh, Teresa Jiménez-Becerril Barrio, Agnieszka Kozłowska-Rajewicz, Vicky Maeijer, Angelika Mlinar, Krisztina Morvai, Angelika Niebler, Maria Noichl, Marijana Petir, Terry Reintke, Liliana Rodrigues, Jordi Sebastià, Michaela Šojdrová, Ángela Vallina, Beatrix von Storch, Jadwiga Wiśniewska, Anna Záborská, Jana Žitňanská

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Izaskun Bilbao Barandica, Biljana Borzan, Linnéa Engström, Rosa Estaràs Ferragut, Mariya Gabriel, Ildikó Gáll-Pelcz, Kostadinka Kuneva, Marc Tarabella

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (kodukorra art 200 lg 2)

Rosa D’Amato

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

24.3.2015

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

21

5

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Nedzhmi Ali, Jonathan Arnott, Inés Ayala Sender, Zigmantas Balčytis, Ryszard Czarnecki, Dennis de Jong, Tamás Deutsch, Martina Dlabajová, Ingeborg Gräßle, Rina Ronja Kari, Bernd Kölmel, Bogusław Liberadzki, Verónica Lope Fontagné, Monica Macovei, Fulvio Martusciello, Gilles Pargneaux, Georgi Pirinski, Petri Sarvamaa, Claudia Schmidt, Igor Šoltes, Bart Staes, Michael Theurer, Marco Valli, Derek Vaughan, Anders Primdahl Vistisen, Tomáš Zdechovský

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Iris Hoffmann, Karin Kadenbach, Andrey Novakov, Markus Pieper, Julia Pitera

(1)

 Eriaruanne nr 13/2014: Haitile pärast maavärinat antud ELi rehabilitatsiooniabi. http://www.eca.europa.eu/Lists/ECADocuments/SR14_13/QJAB14013ENC.pdf

(2)

 ELi praegused segarahastamisvahendid on järgmised: naabruspoliitika rahastamisvahend (NIF), Kesk-Aasia investeerimisrahastu (IFCA), Ladina-Ameerika investeerimisrahastu (LAIF), Aasia investeerimisrahastu (AIF), Vaikse ookeani piirkonna investeerimisrahastu (IFP), Kariibi investeerimisrahastu (CIF), Euroopa-Vahemere piirkonna investeerimis- ja partnerlusrahastu (FEMIP), ELi ja Aafrika infrastruktuuri sihtfond (EU-AITF) ning ülemaailmne energiatõhususe ja taastuvenergia fond (GEEREF). „Energia kõigile” on ülemaailmne ÜRO juhitav sarnase segarahastamisega algatus, millesse EL 2013. aastal panuse andis.

(3)

 Euroopa Kontrollikoja eriaruanne nr 16/2014: ELi välispoliitika toetamise eesmärgil toimuva piirkondlike investeerimisrahastute toetusprogrammide ja finantseerimisasutuste laenude ühendamise mõjusus.

(4)

 Euroopa Komisjoni eelarvetoetuse suunised, september 2012. http://ec.europa.eu/europeaid/sites/devco/files/methodology-budget-support-guidelines-201209_en_2.pdf

(5)

 Euroopa Komisjoni rahvusvahelise koostöö ja arengu peadirektoraadi 2013. aasta tegevusaruanne, lk 114.

(6)

 Vt nt DG DEVCO 2013. aasta tegevusaruanne, lisad, lk 633–636.

(7)

 DG DEVCO 2013. aasta tegevusaruanne, lk 185.

(8)

Nõukogu 11. juuli 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1083/2006, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1260/1999 (ELT L 2010, 31.7.2006, lk 25).

Õigusalane teave