Menetlus : 2014/0017(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0120/2015

Esitatud tekstid :

A8-0120/2015

Arutelud :

PV 28/10/2015 - 18
CRE 28/10/2015 - 18

Hääletused :

PV 29/10/2015 - 10.2
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2015)0387

RAPORT     ***I
PDF 723kWORD 355k
8.4.2015
PE 544.170v02-00 A8-0120/2015

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingutest teatamise ja nende läbipaistvuse kohta

(COM(2014)0040 – C8‑0023/2014 – 2014/0017(COD))

Majandus- ja rahanduskomisjon

Raportöör: Renato Soru

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT
 LISA
 MENETLUS

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingutest teatamise ja nende läbipaistvuse kohta

(COM(2014)0040 – C8‑0023/2014 – 2014/0017(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–       võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2014)0040),

–       võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 114, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8‑0023/2014),

–       võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–       võttes arvesse Euroopa Keskpanga 7. juuli 2014. aasta arvamust(1),

–       võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 10. juuli 2014. aasta arvamust(2),

–       võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–       võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit (A8-0120/2015),

1.      võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.      palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

3.      teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Muudatusettepanek  1

EUROOPA PARLAMENDI MUUDATUSED(3)*

komisjoni ettepanekule

---------------------------------------------------------

2014/0017 (COD)

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS

väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingutest teatamise ja nende läbipaistvuse kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 114,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Keskpanga arvamust(4),

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust(5),

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust(6),

[…]

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt(7)

ning arvestades järgmist:

(1)      Aastatel 2007–2008 alanud üleilmne finantskriis on toonud välja ülemäärase spekulatiivse tegevuse, olulised regulatiivsed puudused, järelevalve ebatõhususe, turgude läbipaistmatuse ja toodete ülemäärase keerukuse finantssüsteemis. Liit on võtnud pangandussüsteemi tugevdamiseks ja selle stabiilsuse suurendamiseks mitmesuguseid meetmeid, sealhulgas muutnud rangemaks kapitalinõuded, parema juhtimise eeskirjad ning järelevalve- ja kriisilahenduskorra. Seda silmas pidades on otsustava tähtsusega ka pangandusliidu loomisel tehtud edusammud. Siiski on kriis toonud selgelt esile ka vajaduse parandada läbipaistvust ja jälgitavust mitte ainult traditsioonilises pangandussektoris, vaid ka sellistes valdkondades, kus toimub pangandussektoriväline krediiditegevus, ehk nn varipanganduses, mille maht on ärevusttekitav ja küünib juba pooleni reguleeritud pangandussüsteemi mahust. Mis tahes sellise tegevusega (mis on sarnane pankade tegevusele) seotud puudused võivad kanduda üle reguleeritud finantssektorisse. Finantssüsteemi ülemäärase finantsvõimendusega tuleks tegelda, eriti kui see toob kaasa varipangandustegevuse suurenemise, et hoida ära suure finantskriisi kordumine.

(1 a)   Sellega seoses on oluline tuletada meelde, et finantssektori peamine funktsioon peaks olema suunata kapital tootliku majandustegevuse rahastamisse ja mitte varadega spekuleerimisse.

(2)       Finantsstabiilsuse nõukogu (FSB) ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu (ESRB) on varipanganduse piiramiseks tehtud töö käigus kindlaks teinud väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingutest tulenevad riskid. Väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingud, sh repotehingud, väärtpaberite või kaupade laenuks andmine, väärtpaberite või kaupade laenuks võtmine, ostu-tagasimüügi või müügi-tagasiostu tehingud, likviidsuse vahetustehingud ja tagatise vahetustehingud, võivad põhjustada finantsvõimenduse kuhjumist, protsüklilisust ja finantsturgude vastastikust seotust. Eelkõige ei ole reguleerivad ja järelevalveasutused ning investorid väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute ▌kasutamise läbipaistmatuse tõttu saanud enne kriisi ja kriisi ajal õigesti hinnata ja jälgida pangandusele omaseid riske ja vastastikuse seotuse taset finantssüsteemis. Seda silmas pidades võttis FSB 29. augustil 2013 vastu poliitikaraamistiku väärtpaberite laenuks andmise ja repotehingutega seonduvate varipanganduse riskide käsitlemiseks. 2013. aasta septembris kiitsid selle heaks ka G20 juhid.

(2 a)    Seejärel avaldas FSB 14. oktoobril 2014 regulatiivse raamistiku keskselt kliirimata väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingutes antud tagatise suhtes kohaldatavate väärtuskärbete jaoks. Kliiringu puudumisel kaasnevad selliste tehingutega suured riskid, kui neil puudub nõuetekohane tagatis. Kuigi tagatise uuesti kasutamise läbipaistvuse suurendamine oleks esimeseks sammuks, et suurendada vastaspoolte võimet riske analüüsida ja ära hoida, pidas FSB samuti vajalikuks pakkuda välja täiendavad reformid väärtuskärbete ja tagatisnõuete valdkonnas, nii et turuosalised kohaldaksid väärtuskärpeid tagatiseks saadud varade suhtes mittepankadega tehtavates väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingutes, mida ei kliirita keskselt. Nende ettepanekute eesmärk on hoida ära ülemäärane finantsvõimendus ning leevendada kontsentratsiooni- ja kohustuste täitmata jätmise riski. FSB peaks kavakohaselt lõpetama töö tagatise väärtuskärbetega 2016. aastaks ning töötama välja lõplikud soovitused väärtuskärbete kohta tagatise suhtes, mis antakse mittepankade poolt mittepankadega tehtavates väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingutes, mida ei kliirita keskselt. ESMA jälgib seda arengut ja koostab komisjonile aruande, milles esitatakse asjakohased võimalused keskselt kliirimata väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute suhtes kohaldatavate kehtivate FSB soovitustega kooskõlas oleva ELi raamistiku väljatöötamiseks. Selles aruandes tuleks ühtlasi kaaluda FSB soovituste kvantitatiivset mõju, et hinnata seda, kuidas oleks kõige asjakohasem neid soovitusi liidus rakendada. Seejärel käsitleb seda küsimust komisjon, kes koostab aruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule ning vajaduse korral asjaomased seadusandlikud ettepanekud.

(3)      2012. aasta märtsis avaldas komisjon rohelise raamatu varipanganduse kohta. Tuginedes saadud ulatuslikule tagasisidele ja võttes arvesse rahvusvahelist arengut, avaldas komisjon 4. septembril 2013 ▌teatise varipanganduse kohta. Teatises rõhutati, et väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute keerukus ja läbipaistmatus raskendab vastaspoolte kindlakstegemist ja riskikontsentratsioonide jälgimist. Samuti toob see kaasa ülemäärase finantsvõimenduse kuhjumise finantssüsteemis.

(4)      Erkki Liikaneni juhitud kõrgetasemeline eksperdirühm võttis 2012. aasta oktoobris vastu aruande liidu pangandussektori struktuurireformi kohta. Muu hulgas arutas eksperdirühm traditsioonilise ja varipangandussüsteemi vastastikust mõju. Aruandes tunnistati varipangandustegevuse riske, nagu suur finantsvõimendus ja protsüklilisus, ning kutsuti üles vähendama pankade ja varipangandussüsteemi omavahelist seotust, mis oli kogu süsteemi haaranud panganduskriisi allikas. Samuti soovitati aruandes teatavaid struktuurimeetmeid liidu pangandussektori allesjäänud nõrkustega tegelemiseks.

(5)      Liidu pangandussüsteemi struktuurireforme käsitletakse eraldi seadusandlikus ettepanekus. Samas võib struktuurimeetmete kehtestamine pankade suhtes tuua kaasa selle, et teatavad tegevused viiakse üle vähem reguleeritud valdkondadesse, nt varipangandussektorisse. Seda silmas pidades peaks liidu pangandussektori struktuurireformi käsitleva seadusandliku ettepanekuga kaasnema ka väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingutega seonduvad siduvad läbipaistvus- ja teatamiskohustused, mis on sätestatud käesolevas määruses. Käesolevas määruses sätestatud läbipaistvuseeskirjad täiendavad seega liidu struktuurireformi eeskirju.

(6)      Käesolev määrus vastab vajadusele suurendada väärtpaberite kaudu finantseerimise turgude ja seega ka finantssüsteemi läbipaistvust. Selleks et tagada võrdsed konkurentsitingimused ja rahvusvaheline ühtlustamine, järgitakse käesolevas määruses FSB soovitusi. Sellega luuakse liidu raamistik, mille alusel saab väärtpaberite kaudu finantseerimise tehinguid käsitleva teabe tõhusalt kauplemisteabehoidlatele ja investoritele edastada. Kõnealust rahvusvahelise ühtlustamise vajadust suurendab tõenäosus, et pärast liidu pangandussektori struktuurireformi võib tegevus, millega praegu tegelevad traditsioonilised pangad, kanduda üle varipangandussektorisse, kus sellega hakkavad tegelema nii finantssektorisse kuuluvad kui ka selle välised üksused. Seetõttu võib sellise tegevuse läbipaistvus reguleerivate ja järelevalveasutuste jaoks veelgi kahaneda, mis teeb nende jaoks väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingutega seonduvatest riskidest korraliku ülevaate saamise võimatuks. See võimendaks veelgi juba välja kujunenud seoseid reguleeritud finantssektori ja varipangandussektori vahel teatavatel turgudel.

(7)      Selleks et reageerida FSB soovitustes tõstatatud küsimustele ja liidu pangandussektori struktuurireformi järel kavandatud arengusuundadele, võtavad liikmesriigid tõenäoliselt erinevaid riigisiseseid meetmeid, mis võivad takistada siseturu tõrgeteta toimimist ning olla kahjulikud turuosalistele ja finantsstabiilsusele. Samuti raskendab ühtlustatud läbipaistvuseeskirjade puudumine riikide ametiasutustel eri liikmesriikidest pärinevate mikrotasandi andmete võrdlemist ning seega üksikutest turuosalistest süsteemile tekkivate tegelike riskide mõistmist. Seetõttu tuleb selliste moonutuste ja takistuste tekkimine liidus ära hoida. Sellest tulenevalt peaks käesoleva määruse asjakohane õiguslik alus olema Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 114, tõlgendatuna kooskõlas Euroopa Liidu Kohtu väljakujunenud kohtupraktikaga.

(8)      Uute läbipaistvuseeskirjadega nähakse seetõttu ette, et kõik turuosalised, olenemata sellest, kas nad on finantssektorisse kuuluvad või selle välised üksused, peavad teatama väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute üksikasjadest, sealhulgas aluseks oleva tagatise koosseisust, kohaldatud väärtuskärbetest ning sellest, kas aluseks olevat tagatist saab kasutada ja kas seda on kasutatud. Selleks et minimeerida turuosaliste täiendavaid tegevuskulusid, peaks uute eeskirjade ja standardite koostamisel arvesse võtma olemasolevaid infrastruktuure ja protsesse, mis on kasutusele võetud börsiväliste tuletisinstrumentide valdkonnas. Seepärast on ▌kõnealune õigusraamistik ▌võimalikult suures ulatuses kattuv Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 648/2012 sätetega, mis käsitlevad tuletislepingutest teatamist kauplemisteabehoidlatele, kes on sel eesmärgil registreeritud. See peaks võimaldama nimetatud määruse ▌kohaselt tegevusloa saanud kauplemisteabehoidlatel, sh kolmandate riikide kauplemisteabehoidlatel, täita ka uute eeskirjadega ette nähtud teabehoidla funktsiooni, kui nad vastavad teatavatele lisakriteeriumidele.

(8 a)    EKPSi kuuluvad keskpangad on vabastatud kohustusest teatada kauplemisteabehoidlatele väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingutest, aga nad peavad tegema koostööd pädevate asutustega, sh esitama neile taotluse alusel otseselt oma väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute kirjeldused.

(8 b)    Väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingutest teatamise tõhusa rakendamise tagamiseks on vajalik nõuete järk-järguline rakendamine vastaspoole poolt. Arvestada tuleks vastaspoole tegelikku suutlikkust teatamisnõuet täita.

(9)      Selle tulemusena hakatakse väärtpaberite kaudu finantseerimise turgudele omaseid riske käsitlevat teavet keskselt säilitama ja see tehakse reguleeritud ja reguleerimata üksuste varipangandustegevusest finantsstabiilsusele tekkivate riskide kindlakstegemise ja järelevalve eesmärgil kergesti ja vahetult kättesaadavaks muu hulgas Euroopa järelevalveasutusele (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele) (ESMA), Euroopa järelevalveasutusele (Euroopa Pangandusjärelevalvele) (EBA), Euroopa järelevalveasutusele (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvele) (EIOPA), asjaomastele pädevatele asutustele, ESRB-le ning Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPS) asjaomastele keskpankadele, sealhulgas Euroopa Keskpangale (EKP). Käesoleva määrusega ette nähtud regulatiivsete tehniliste standardite koostamisel ja nende läbivaatamiseks ettepanekute tegemisel peaks ESMA arvesse võtma olemasolevaid määruse (EL) nr 648/2012 artikli 9 alusel kehtestatud standardeid, millega reguleeritakse kauplemisteabehoidlaid seoses tuletislepingutega, ja kõnealuste standardite edasist arengut; samuti peaks ESMA püüdma tagada, et asjaomastel pädevatel asutustel, ESRB-l ja EKPSi asjaomastel keskpankadel, sealhulgas EKP-l, oleks otsene ja viivitamatu juurdepääs kogu teabele, mis on vajalik nende ülesannete täitmiseks.

(10)    Ilma et see piiraks kriminaal- või maksuõiguse sätteid, peaksid pädevad asutused, ESMA ning muud asutused ja füüsilised või juriidilised isikud, kes ei ole pädevad asutused, kes saavad konfidentsiaalset teavet, kasutama seda üksnes oma kohustuste ja ülesannete täitmiseks. See ei tohiks siiski takistada riikide ametiasutustel, kes vastutavad haldusliku omavoli juhtumite ärahoidmise, uurimise ja heastamise eest, täita oma ülesandeid vastavalt siseriiklikule õigusele.

(11)    Väärtpaberite kaudu finantseerimise tehinguid kasutavad laialdaselt nii finantssektori vastaspooled kui ka finantssektorivälised vastaspooled ning need võivad kujutada endast selliste osapoolte jaoks riski. Fondivalitsejad kasutavad väärtpaberite kaudu finantseerimise tehinguid tõhusa portfellihalduse eesmärgil. Nende kasutamisel võib olla fondi tulemustele märkimisväärne mõju. Neid võib kasutada kas investeerimiseesmärkide saavutamiseks või tootluse suurendamiseks. Väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingud võivad hõlmata kogutulu vahetustehinguid, likviidsuse vahetustehinguid ja tagatise vahetustehinguid. Fondivalitsejad kasutavad neid laialdaselt ka teatavate strateegiate järgimiseks või tootluse suurendamiseks. ▌Väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingud ▌suurendavad fondi üldist riskiprofiili, samal ajal ei avalikustata nende kasutamist aga investoritele piisavalt. Äärmiselt oluline on tagada, et selliste fondide investorid saaksid teha informeeritud valikuid ja hinnata investeerimisfondi kogu riski ja tootluse profiili.

(11 a)  Lisaks kasutavad väärtpaberite kaudu finantseerimise tehinguid ka muud finantssektori vastaspooled, näiteks krediidiasutused, ja finantssektorivälised vastaspooled, tekitades sellega aktsiate või osakute omanike ja selliste vastaspoolte klientide jaoks eririske. Seetõttu peaksid krediidiasutused oma väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingud avalikustama. Samuti on börsiettevõtted kohustatud avalikustama kõik väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingud oma aktsionäridele, kellel peaks olema võimalik teha informeeritud valikuid nende äriühingute riskiprofiili kohta, millesse nad investeerivad. Sellest tulenevalt peaksid nimetatud krediidiasutused ja börsiettevõtted teavitama korrapäraste avalike aruannete raames väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingutest ka üldsust.

(12)    Investeeringud, mis on tehtud ebatäieliku või ebatäpse teabe alusel fondi investeerimisstrateegia kohta, võivad põhjustada investoritele märkimisväärset kahju. Seetõttu on äärmiselt oluline, et investeerimisfondid avalikustaksid kogu usaldusväärse ja üksikasjaliku teabe enda kasutatavate väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute kohta. Lisaks sellele on täielik läbipaistvus eriti oluline investeerimisfondide valdkonnas, kuna kõik varad, mida väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingutes kasutatakse, ei kuulu fondivalitsejatele, vaid fondi investoritele. Kõnealuste tehingute täielik avalikustamine on seetõttu hädavajalik vahend võimalike huvide konfliktide ärahoidmiseks.

(13)    Väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute ja muude finantseerimisstruktuuride läbipaistvust käsitlevad uued eeskirjad on tihedalt seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiividega 2009/65/EÜ(8) ja 2011/61/EL(9), sest need moodustavad ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate asutamist, juhtimist ja turustamist reguleeriva õigusraamistiku.

(14)    Ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjad võivad tegutseda vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjatena (eurofondid), mida valitsevad eurofondide valitsejad, või direktiivi 2009/65/EÜ alusel tegevusloa saanud äriühinguna asutatud fondidena või alternatiivsete investeerimisfondidena, mida valitsevad direktiivi 2011/61/EL alusel tegevusloa saanud või registreeritud alternatiivsete investeerimisfondide valitsejad. Kõnealused uued läbipaistvuseeskirjad täiendavad kõnealuste direktiivide sätteid. Seetõttu peaks kõnealuseid uusi väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute ja muude finantseerimisstruktuuride suhtes kohaldatavaid ühtseid läbipaistvuseeskirju kohaldama lisaks direktiivides 2009/65/EÜ ja 2011/61/EL sätestatud eeskirjadele.

(15)    Selleks et investoritel oleks võimalik teada saada, millised riskid väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute ja muude finantseerimisstruktuuride kasutamisega seonduvad, peaksid fondivalitsejad esitama oma korrapärastes aruannetes üksikasjaliku teabe kõnealuste tehnikate kasutamise kohta. Perioodilisi aruandeid, mida eurofondide valitsejad või äriühinguna asutatud fondid ning alternatiivsete investeerimisfondide valitsejad esitama peavad, tuleks täiendada teabega väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute ja muude finantseerimisstruktuuride kasutamise kohta.

(15 a)  ESMA 18. detsembri 2012. aasta suunistes pädevatele asutustele ja eurofondi valitsejatele (ESMA/2012/832) kohaldatakse eurofondi valitsejate suhtes teatamiskohustuse osas vabatahtlikku raamistikku. Need suunised juba vastu võtnud eurofondi valitsejate ja alternatiivsete investeerimisfondide halduskoormuse vähendamiseks on asjakohane mitte nõuda kehtivatele suunistele vastavate prospektide uuesti esitamist.

(16)    Väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute ja muude finantseerimisstruktuuridega seonduvad fondi investeerimispõhimõtted tuleks selgelt avalikustada lepingueelsetes dokumentides, nagu eurofondi prospektis või alternatiivse investeerimisfondi poolt lepingueelselt investoritele avaldatavas teabes. See peaks tagama, et investorid mõistavad ja hindavad kaasnevaid riske, enne kui nad otsustavad investeerida konkreetsesse eurofondi või alternatiivsesse investeerimisfondi.

(17)    Uuesti kasutamise eesmärk on anda likviidsust ja võimaldada vastaspooltel vähendada rahastamiskulusid. Samas loob see traditsioonilise ja varipanganduse vahel keerulisi tagatise ahelaid, mis kujutavad endast ohtu finantsstabiilsusele. Läbipaistvuse puudumine selle kohta, mil määral on tagatiseks antud finantsinstrumente uuesti kasutatud ja millised riskid kaasnevad sellega pankroti korral, võib õõnestada usaldust vastaspoolte suhtes ja suurendada ohtu finantsstabiilsusele.

(18)    Käesoleva määrusega püütakse kehtestada vastaspooltele uuesti kasutamise kohta rangemad teabe esitamise eeskirjad ▌. Seetõttu tuleks käesolevas määruses sätestatud uuesti kasutamise eeskirju kohaldata näiteks fondide ja depositooriumite suhtes vaid niivõrd, kuivõrd investeerimisfonde käsitlevates eriõigusaktides […] (lex specialis) ei ole tagatise uuesti kasutamise kohta kehtestatud rangemaid eeskirju, mis on käesolevas määruses sätestatud eeskirjade suhtes ülimuslikud. Eelkõige tuleks käesolevat määrust kohaldada ilma, et see piiraks mis tahes selliste eeskirjade kohaldamist, millega piiratakse vastaspoolte võimalust uuesti kasutada finantsinstrumente, mille vastaspooled või muud isikud kui vastaspooled on tagatiseks andnud.

(18 a) Tingimused, mille kohaselt on vastaspooltel uuesti kasutamise õigus ja selle õiguse kasutamise õigus, ei kahanda millegagi kaitset, mis on antud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/47/EÜ(10) alusel omandiõiguse üleminekul põhinevale finantstagatiskokkuleppele.

(18 b) Mõiste „uuesti kasutamine” määratlus on kooskõlas FSB soovitustes kasutatud termini tähendusega. Käesolevas määruses hõlmab „uuesti kasutamine” uuesti kasutamise kontseptsiooni, ilma et see piiraks mõiste „uuesti kasutamine” kasutamist muudes liidu õigusaktides, näiteks direktiivis 2014/91/EL(11).

(19)    Tagamaks, et vastaspooled täidaksid käesolevast määrusest tulenevaid kohustusi ning et neid koheldaks sarnaselt kogu liidus, tuleks ette näha halduskaristused ja -meetmed, mis on mõjusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Seepärast peaksid käesoleva määruse kohaselt kehtestatud halduskaristused ja -meetmed vastama teatavatele olulistele nõuetele seoses adressaatide, karistuse või meetme kohaldamisel arvessevõetavate kriteeriumide, karistuste ja meetmete avaldamise, karistuste määramise peamiste õiguste ja rahaliste halduskaristuste tasemetega. Käesoleva määruse kohaste investeerimisfondi läbipaistvuskohustuste rikkumise korral on asjakohane kohaldada direktiivide 2009/65/EÜ ja 2011/61/EL kohaselt kehtestatud meetmeid ja karistusi.

(20)    Finantsteenuste sektori tehnilised standardid peaksid tagama järjepideva ühtlustamise ning hoiustajate, investorite ja tarbijate piisava kaitse kogu liidus. Kuna ESMA-l on põhjalikud eriteadmised, on tõhus ja asjakohane teha talle ülesandeks töötada välja regulatiivsete tehniliste ja rakenduslike standardite eelnõud, mille puhul ei ole vaja teha poliitilisi otsuseid. ESMA peaks tagama tehniliste standardite koostamisel tõhusad haldus- ja aruandlusmenetlused. Komisjonil peaks olema õigus võtta vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 290 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1095/2010(12) artiklitele 10 kuni 14 delegeeritud õigusaktidega vastu regulatiivsed tehnilised standardid järgmistes valdkondades: eri liiki väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute üksikasjad, kauplemisteabehoidla registreerimistaotluse üksikasjad ning kauplemisteabehoidlate poolt andmete avaldamise sagedus ja üksikasjad ning neile andmetele juurdepääs.

(21)    Komisjonil peaks olema õigus võtta vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 291 ja määruse (EL) nr 1095/2010 artiklis 15 sätestatud menetluse kohaselt rakendusaktidega vastu ESMA koostatud rakenduslikud tehnilised standardid teatamise vormi ja sageduse, kauplemisteabehoidla registreerimistaotluse vormi ning ESMAga karistusi käsitleva teabe vahetamise menetluste ja vormide kohta.

(22)    Komisjonile tuleks delegeerida õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu õigusakte seoses järgnevaga: selliste üksuste loetelu muutmine, kes tuleks käesoleva määruse reguleerimisalast välja jätta, et mitte piirata nende õigust täita ühistele huvidele vastavaid ülesandeid; mõistetega seotud spetsiifilised üksikasjad; tasu liigid ja see, mille eest tasu makstakse, samuti tasude summad ja kord, mille alusel kauplemisteabehoidlad neid maksavad; ning […] lisa muutmine väärtpaberite kaudu finantseerimise tehinguid ja muid finantseerimisstruktuure käsitleva teabe ja investoritele esitatava teabe ajakohastamiseks. On eriti oluline, et komisjon viiks ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(23)    Selleks et tagada käesoleva määruse rakendamiseks ühetaolised tingimused, tuleks komisjonile anda rakendusvolitused võtta kolmandate riikide kauplemisteabehoidlate tunnustamise eesmärgil vastu otsuseid kolmandate riikide eeskirjade hindamise kohta.

(23 a) Varipanganduse jaoks tõhusa regulatiivse raamistiku tagamise eesmärgil on edasiminek rahvusvahelisel tasandil sidusate nõuete kehtestamise ja rakendamise osas endiselt väga oluline. Komisjon peaks esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule korrapäraselt aruanded varipanganduse tugevdatud järelevalve ja reguleerimise G20 tegevuskava kohta ja seeläbi ühtlasi tutvustama liidu ja suuremate kolmandate riikide poolt võetud meetmete hetkeseisu.

(24)    Kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega on vajalik ja asjakohane tagada teatavate turul toimuvate tegevuste, nagu väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute, uuesti kasutamise ja vajaduse korral muude finantseerimisstruktuuride läbipaistvus ning võimaldada neist finantsstabiilsusele tulenevate riskide jälgimist ja kindlakstegemist. Käesolevas määruses piirdutakse sellega, mis on vajalik eesmärkide saavutamiseks kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikli 5 lõikega 4.

(25)    Käesolevas määruses austatakse põhiõigusi ja järgitakse Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid, eelkõige õigust isikuandmete kaitsele, õigust era- ja perekonnaelu puutumatusele, õigust kaitsele ning ne bis in idem põhimõtet, ettevõtlusvabadust, õigust omandile, õigust tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele. Käesolevat määrust tuleb kohaldada kooskõlas kõnealuste õiguste ja põhimõtetega.

(25 a) Vastavalt määruse (EÜ) nr 45/2001 artikli 28 lõikele 2 konsulteeriti Euroopa Andmekaitseinspektoriga ning ta esitas oma arvamuse 11. juulil 2014. aastal(13),

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I peatükk

Reguleerimisese ja reguleerimisala

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesoleva määrusega kehtestatakse eeskirjad, mis käsitlevad väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute ▌ja uuesti kasutamise läbipaistvust.

Artikkel 2

Reguleerimisala

1.          Käesolevat määrust kohaldatakse:

a)     väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingu vastaspoole suhtes, kes on asutatud:

1)     liidus, sealhulgas kõigi tema filiaalide suhtes, sõltumata nende asukohast;

2)     kolmandas riigis, juhul kui väärtpaberite kaudu finantseerimise tehing tehakse ELis asuva filiaali tegevuse raames;

b)     vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjaid (edaspidi „eurofond”) valitsevate fondivalitsejate ja äriühinguna asutatud eurofondide suhtes kooskõlas direktiiviga 2009/65/EÜ;

c)     alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate suhtes, kellele on antud tegevusluba vastavalt direktiivile 2011/61/EL;

d)     uuesti kasutamisega tegeleva vastaspoole suhtes, kes on asutatud:

1)     liidus, sealhulgas kõigi tema filiaalide suhtes, sõltumata nende asukohast;

2)     kolmandas riigis, ühel järgmistest juhtudest:

i)       uuesti kasutamine toimub ELis asuva filiaali tegevuse raames;

ii)      uuesti kasutamine toimub seoses finantsinstrumentidega, mille on andnud tagatiseks liidus asutatud vastaspool või kolmandas riigis asutatud vastaspoole liidus asuv filiaal.

2.        Artikleid 4 ja 15 ei kohaldata:

a)      EKPSi liikmete suhtes ja teiste sarnaseid ülesandeid täitvate liikmesriikide asutuste suhtes, samuti teiste liidu ametiasutuste suhtes, mille ülesanne on riigivõla haldamine või mis on kaasatud riigivõla haldamisse;

b)      Rahvusvaheliste Arvelduste Panga suhtes.

2 a.     Artiklit 4 ei kohaldata tehingute suhtes, mille vastaspooleks on käesoleva artikli lõigetes a ja b loetletud asutused.

3.        Komisjonile antakse õigus võtta artikli 27 kohaselt vastu delegeeritud õigusakte, et muuta käesoleva artikli lõikes 2 esitatud erandite loetelu.

Komisjon jätab vastaspooled käesoleva artikli lõikes 2 esitatud loetelust välja ainult seoses artikli 4 kohaldamisega nende vastaspoolte suhtes ning ta teeb seda vaid veenvate tõendite alusel, millega näidatakse, et käesoleva artikli lõikes 2 loetletud vastaspoole suhtes kohaldatav erand takistab artikli 12 lõikes 2 loetletud pädevatel asutustel täita oma volitusi, kuna see ei võimalda neil saada täielikku teavet kõigi väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute kohta.

Komisjon lisab vastaspooled käesoleva artikli lõikes 2 esitatud loetelusse ainult seoses kolmandate riikide keskpankadega ning ta teeb seda ainult juhul, kui võrdleva analüüsiga keskpankade kohtlemise kohta asjaomastes kolmandates riikides saadakse veenvad tõendid, et neile kolmandate riikide keskpankadele erandi tegemine artiklite 14 ja 15 kohaldamisel on vajalik.

Komisjon koostab sel eesmärgil ja enne selliste delegeeritud õigusaktide vastuvõtmist aruande, milles esitatakse käesolevas lõikes osutatud tõendid ning analüüsitakse sellise otsuse võimalikku mõju.

Artikkel 3

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1.          „kauplemisteabehoidla” – juriidiline isik, kes keskselt kogub ja säilitab väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute andmeid;

2.        „vastaspooled” – määruse (EL) nr 648/2012 artikli 2 punktides 1, 8 ja 9 määratletud kesksed vastaspooled, finantssektori vastaspooled ja finantssektorivälised vastaspooled ning määruse (EL) nr 909/2014 artikli 2 punktis 1 määratletud väärtpaberite keskdepositooriumid;

3.          „asutatud” –

a)      kui vastaspool on füüsiline isik, siis „asuva peakontoriga”;

b)     kui vastaspool on juriidiline isik, siis „asuva registrijärgse asukohaga”;

c)     kui siseriikliku õiguse alusel puudub vastaspoolel registrijärgne asukoht, siis „asuva peakontoriga”;

4.          „filiaal” – peakontorist erinev muu tegevuskoht, mis on vastaspoole osa, kuid ei ole juriidiline isik;

5.          „väärtpaberite või kaupade laenuks andmine” ja „väärtpaberite või kaupade laenuks võtmine” – mis tahes tehing, mille raames vastaspool kannab üle väärtpaberid või kaubad, tingimusel et laenuks võtja kohustub tagastama samaväärsed väärtpaberid või kaubad teataval kuupäeval tulevikus või siis, kui ülekandja seda nõuab; nimetatud tehingut käsitatakse väärtpaberite või kaupade laenuks andmisena väärtpaberid või kaubad üle kandnud vastaspoole seisukohast ning väärtpaberite või kaupade laenuks võtmisena selle vastaspoole seisukohast, kellele need üle kanti;

5 a.     „ostu-tagasimüügi tehing” või „müügi-tagasiostu tehing” – tehing, mille raames vastaspool ostab või müüb väärtpabereid või kaupu või tagatud õigusi ning nõustub müüma või ostma kindlaksmääratud kuupäeval kindlaksmääratud hinnaga tagasi sama kirjelduse alla kuuluvad väärtpaberid või kaubad või tagatud õigused, kusjuures väärtpabereid või kaupu või tagatud õigusi ostva osapoole seisukohast on tegemist ostu-tagasimüügi tehinguga ja neid müüva vastaspoole seisukohalt müügi-tagasiostu tehinguga ning selliseid ostu-tagasimüügi ja müügi-tagasiostu tehinguid ei reguleerita määruse (EL) 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 82 määratletud repo- ja pöördrepolepingutega;

6.          „väärtpaberite kaudu finantseerimise tehing” –

–      „repotehing”, nagu see on määratletud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 punktis 8;

–      „väärtpaberite või kaupade laenuks andmine” ja „väärtpaberite või kaupade laenuks võtmine”;

–      ▌ostu-tagasimüügi või müügi-tagasiostu tehing või tagatise või likviidsuse vahetustehing;

      võimenduslaenu tehing, nagu see on määratletud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 272 punktis 3. Käesolevas määruses ei tähenda võimenduslaenu tehingud ainult tehinguid, mida reguleeritakse määruses (EL) nr 575/2013 määratletud asutuste ja nende vastaspoolte vaheliste lepingutega;

      „kogutulu vahetustehing”, nagu see on määratletud komisjoni määruse (EL) nr 231/2013(14) I lisa punktis 7. Käesolevas määruses ei tähenda kogutulu vahetustehingud ainult tehinguid direktiivis 2911/61/EL määratletud vastaspoolte vahel;

7.          „uuesti kasutamine” – tagatiseks saadud finantsinstrumentide oma nimel ja oma arvel või teise vastaspoole, sh mis tahes füüsilise isiku arvel kasutamine tagatise saanud vastaspoole poolt;

7 a.     „omandiõiguse üleminekul põhinev finantstagatiskokkulepe” – direktiivi 2002/47/EÜ artikli 2 lõike 1 punktis b määratletud omandiõiguse üleminekul põhinev finantstagatiskokkulepe;

7 b.     „pandiõigusel põhinev finantstagatiskokkulepe” – direktiivi 2002/47/EÜ artikli 2 lõike 1 punktis c määratletud pandiõigusel põhinev finantstagatiskokkulepe;

8.          „finantsinstrumendid” – direktiivi 2004/39/EÜ I lisa C jaos määratletud finantsinstrumendid;

10.        „kaup” − komisjoni määruse (EÜ) nr 1287/2006 artikli 2 punktis 1 määratletud kaup.

II peatükk

Väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute läbipaistvus

Artikkel 4

Teatamiskohustus ja kaitsemeetmed väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute puhul

1.          Väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute vastaspooled teatavad selliste tehingute üksikasjad artikli 5 kohaselt registreeritud või artikli 19 kohaselt tunnustatud kauplemisteabehoidlale. Üksikasjad teatatakse hiljemalt kolmandal tööpäeval pärast tehingu sõlmimist, muutmist või lõpetamist, aga niipea, kui teatamine on võimalik.

Teatamiskohustust kohaldatakse selliste väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute suhtes, mis

sõlmitakse pärast käesoleva lõike kohaldamise kuupäeva, millele on osutatud artikli 28 lõike 2 punktis a.

Vastaspool, kellel on teatamiskohustus, võib väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute üksikasjadest teatamise kohustuse delegeerida.

Kui finantssektori vastaspool sõlmib väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingu finantssektorivälise vastaspoolega, kes ei ületa bilansipäeval direktiivi 2013/34/EL (15) artikli 3 lõikes 3 määratletud kolmest kriteeriumist vähemalt kahte piirmäära, kohaldatakse mõlema vastaspoole teatamiskohustust ainult finantssektori vastaspoole suhtes.

2.          Vastaspooled säilitavad kõigi enda sõlmitud, muudetud või lõpetatud väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute andmeid vähemalt viis aastat pärast tehingu lõpetamist.

3.          Kui kauplemisteabehoidlale ei saa väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute üksikasju teatada, tagavad vastaspooled, et kõnealused üksikasjad teatatakse Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele (ESMA).

ESMA tagab sellisel juhul kõikidele artikli 12 lõikes 2 osutatud asjaomastele üksustele juurdepääsu kõikidele väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute üksikasjadele, mida nad vajavad oma ülesannete ja volituste täitmiseks.

4.          Kauplemisteabehoidlad ja ESMA peavad käesoleva artikli alusel saadud teabe osas kinni asjaomastest ▌konfidentsiaalsuse, tervikluse ja kaitse tingimustest ja täidavad eelkõige määruse (EL) nr 648/2012artiklis 80 sätestatud kohustusi ning nende suhtes kohaldatakse selle määruse artiklis 65 sätestatud asjaomaseid trahve. Käesolevas artiklis tõlgendatakse määruse (EL) nr 648/2012 artiklis 80 esinevaid viiteid selle määruse artiklile 9 ja tuletislepinguteleviidetena vastavalt sellele artiklile ja väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingutele.

5.          Kui vastaspool teatab väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingu üksikasjadest kauplemisteabehoidlale või ESMA-le või kui üksus teatab nendest üksikasjadest vastaspoole nimel, ei loeta seda lepingus või õigus- ja haldusnormides teabe avalikustamisele seatud piirangute rikkumiseks.

6.          Teatamiskohustust täitev üksus, tema juhid ega töötajad ei kanna vastutust sellise avalikustamise eest.

Juhul kui väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingu üksikasjad tuleb määruse (EL) nr 648/2012 artikli 9 kohaselt teatada kauplemisteabehoidlale ja esitatav teave sisaldab sisuliselt käesoleva artikli lõikes 1 osutatud üksikasju, loetakse käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud teatamiskohustus täidetuks.

7.          Selleks et tagada käesoleva artikli järjepidev kohaldamine, töötab ESMA tihedas koostöös EKPSiga ja tema vajadusi arvesse võttes välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et määrata kindlaks üksikasjad, mis tuleb teatada eri liiki väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute kohta ning mis hõlmavad järgmist, kohandatuna väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingu liigile ja võttes arvesse positsioonitasandi teatamise võimalust, kui kõik punktis b ette nähtud üksikasjad ei ole vajalikud:

a)     väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingu pooled ning kui lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste kandjaks on muu isik, siis ka tema;

b)     tagatise põhisumma, valuuta, liik, kvaliteet ja väärtus, tagatise andmiseks kasutatav meetod, kas seda saab uuesti kasutada , kas seda on uuesti kasutatud, tagatise mis tahes asendamine, tagasiostu määr või laenuks andmise teenustasu, vastaspool, väärtuskärbe, väärtuspäev, lõpptähtaeg ja tagasiostuõiguse tekkimise kuupäev;

b a)  kuupäev või kuupäevad, mil teatamiskohustus jõustub, kohaldades järk-järgulist rakendamist vastaspoole liikide kaupa ja võttes arvesse, et artikli 4 lõiget 1 hakatakse kohaldama kõigi finantssektori vastaspoolte suhtes kuus kuud pärast nende regulatiivsete tehniliste standardite vastuvõtmise kuupäeva ja finantssektoriväliste vastaspoolte suhtes 12 kuud pärast nende regulatiivsete tehniliste standardite vastuvõtmise kuupäeva.

Nendes regulatiivsete tehniliste standardite eelnõudes võetakse teatamise lihtsustamiseks arvesse varade kogumite tehnilisi omadusi ning tagatakse vastavus kõige uuematele rahvusvaheliselt kokku lepitud standarditele.

ESMA esitab kõnealuste regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt [12 kuud pärast käesoleva määruse jõustumist].

Komisjonile delegeeritakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10 kuni 14. Komisjon võtab kõnealused regulatiivsed tehnilised standardid vastu hiljemalt ... [Väljaannete talitus: palun sisestada kuupäev: [...] kuud pärast käesoleva määruse jõustumist].

8.        Selleks et tagada lõike 1 kohaldamise ühetaolised tingimused, töötab ESMA tihedas koostöös EKPSiga ja tema vajadusi arvesse võttes välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, et määrata kindlaks erinevat liiki väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute kohta lõigetes 1 ja 3 osutatud teatamise vorm ja sagedus. Vorm sisaldab iga tehingu kohta juriidilise isiku ülemaailmseid tunnuseid (LEId), nagu on nõutud määruse nr 648/2012 artiklis 26, või kuni juriidilise isiku ülemaailmse tunnuse süsteemi täieliku rakendamiseni ajutisi LEIsid, rahvusvahelisi väärtpaberite identifitseerimisnumbreid (ISIN-koodid) ja tehingu kordumatuid tunnuskoode. Tehingu kordumatu tunnuskood on Euroopa tasandil kokku lepitud tehingu kordumatu tunnuskood, mille annab teavitav vastaspool, või luuakse kordumatu kood ja lepitakse selles kokku teise vastaspoolega.

ESMA esitab kõnealuste rakenduslike tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt [12 kuud pärast käesoleva määruse jõustumist].

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 15. Komisjon võtab kõnealused regulatiivsed tehnilised standardid vastu hiljemalt ... [Väljaannete talitus: palun sisestada kuupäev: [...] kuud pärast käesoleva määruse jõustumist].

III peatükk

Kauplemisteabehoidla registreerimine ja järelevalve

Artikkel 5

Kauplemisteabehoidla registreerimine

1.          Kauplemisteabehoidla registreeritakse artiklis 4 sätestatud eesmärgil ESMA juures käesolevas artiklis sätestatud tingimustel ja menetluse kohaselt.

Käesoleva artikli kohaseks registreerimiseks peab kauplemisteabehoidla olema juriidiline isik, kes on asutud liidus ja vastab määruse (EL) nr 648/2012 artiklites 78 ja 79 sätestatud nõuetele. Käesolevas artiklis tõlgendatakse viiteid määruse (EL) nr 648/2012 artiklile 9 ▌viidetena käesoleva määruse artiklile 4.

2.          Kauplemisteabehoidla registreerimine kehtib kogu liidu territooriumil.

3.          Registreeritud kauplemisteabehoidla peab igal ajal vastama registreerimise tingimustele. Kauplemisteabehoidla teavitab põhjendamatu viivituseta ESMAt registreerimise tingimuste mis tahes olulisest muutumisest.

4.          Kauplemisteabehoidla esitab registreerimistaotluse või, kui tegemist on määruse nr 648/2012 alusel juba registreeritud kauplemisteabehoidlaga, siis teenuste laiendamise taotluse ESMA-le.

5.          20 tööpäeva jooksul pärast taotluse saamist hindab ESMA, kas taotlus on täielik. Tehnilistes standardites võidakse määratleda menetlused, mida kauplemisteabehoidlad peavad kohaldama, et verifitseerida neile artikli 4 lõike 1 alusel teatatud üksikasjade täielikkus ja õigsus, kui ESMA peab selliseid menetlusi vajalikuks kooskõla tagamiseks käesoleva määrusega. Kui taotlus ei ole täielik, määrab ESMA tähtaja, milleks kauplemisteabehoidla peab esitama täiendava teabe. Kui ESMA on kindlaks teinud, et taotlus on täielik, teavitab ta sellest kauplemisteabehoidlat.

6.        ESMA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et määrata kindlaks lõikes 4 osutatud registreerimistaotluse üksikasjad, võttes arvesse vajadust hoida ära dubleerivad menetlused määruse (EL) nr 648/2012 alusel juba ette nähtud teenuste laiendamist taotlevate kauplemisteabehoidlate suhtes.

ESMA esitab kõnealuste regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt [12 kuud pärast käesoleva määruse avaldamist].

Komisjonile delegeeritakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10 kuni 14.

7.        Selleks et tagada lõike 1 rakendamiseks ühetaolised tingimused, töötab ESMA välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, et määrata kindlaks lõikes 4 osutatud registreerimistaotluse vorm.

           ESMA esitab kõnealused rakenduslike tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt [12 kuud pärast käesoleva määruse avaldamist].

           Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 15.

Artikkel 6

Pädevate asutuste registreerimiseelne teavitamine ja nendega konsulteerimine

1.        Kui registreerimist taotlev kauplemisteabehoidla on üksus, millele on andnud tegevusloa või mille on registreerinud selle liikmesriigi pädev asutus, kus kauplemisteabehoidla on asutatud, teavitab ESMA põhjendamatu viivituseta kõnealust pädevat asutust ja konsulteerib temaga enne kauplemisteabehoidla registreerimist.

2.        ESMA ja asjaomane pädev asutus vahetavad mis tahes teavet, mis on vajalik kauplemisteabehoidla registreerimiseks ning järelevalve teostamiseks selle üle, kas üksus täidab tingimusi, mis on tema asutamisjärgses liikmesriigis kehtestatud registreerimiseks või tegevusloa andmiseks.

Artikkel 7

Taotluse läbivaatamine

1.        ESMA vaatab registreerimistaotluse läbi 40 tööpäeva jooksul alates artikli 5 lõikes 5 osutatud teavitamise kuupäevast, lähtudes sellest, kas kauplemisteabehoidla täidab käesoleva peatüki sätteid, ning võtab vastu igakülgselt põhjendatud registreerimisotsuse või registreerimisest keeldumise otsuse. See otsus avaldatakse ja seda on võimalik vaidlustada vastavas erikohtus ning selle puudumisel Üldkohtus kuni 15 kalendripäeva jooksul.

2.        ESMA poolt lõike 1 kohaselt tehtud otsus jõustub viiendal tööpäeval pärast selle vastuvõtmist.

Artikkel 8

Teavitamine registreerimise kohta tehtud ESMA otsustest

1.        Kui ESMA võtab vastu registreerimisotsuse või registreerimisest keeldumise või registreerimise kehtetuks tunnistamise otsuse, teavitab ta kauplemisteabehoidlat sellest viie tööpäeva jooksul, põhjendades igakülgselt oma otsust.

ESMA teavitab põhjendamatu viivituseta artikli 6 lõikes 1 osutatud asjaomast pädevat asutust oma otsusest.

2.        ESMA teavitab vastavalt lõikele 1 tehtud mis tahes otsusest komisjoni.

3.        ESMA avaldab oma veebisaidil käesoleva määruse kohaselt registreeritud kauplemisteabehoidlate loetelu. Loetelu ajakohastatakse viie tööpäeva jooksul alates lõike 1 kohase otsuse vastuvõtmisest.

Artikkel 9

ESMA õigused

1.        Määruse (EL) nr 648/2012 artiklite 61 kuni 68, 73 ja 74 kohaselt ESMA-le antud õigusi kasutatakse ka käesoleva määruse kohaldamisel.

Viiteid määruse (EL) nr 648/2012 artikli 81 lõigetele 1 ja 2 käsitatakse viidetena vastavalt käesoleva määruse artikli 12 lõigetele 1 ja 2.

2.        ESMA-le või selle ametnikele või teistele ESMA poolt volitatud isikutele määruse (EL) nr 648/2012 artiklitega 61 kuni 63 antud õigusi ei tohi kasutada sellise teabe või selliste dokumentide avalikustamise nõudmiseks, millele kehtib kutsesaladus.

Artikkel 10

Registreerimise kehtetuks tunnistamine

1.          Ilma et see piiraks määruse (EL) nr 648/2012 artikli 73 kohaldamist, tunnistab ESMA kauplemisteabehoidla registreerimise kehtetuks, kui kauplemisteabehoidla:

a)        loobub selgesõnaliselt registreerimisest või ei ole eelneva kuue kuu jooksul teenuseid osutanud;

b)        on registreerimisel esitanud valeandmeid või kui registreerimine on toimunud muul ebaseaduslikul moel;

c)        ei täida enam tingimusi, mille alusel ta registreeriti.

2.          ESMA teavitab põhjendamatu viivituseta artikli 6 lõikes 1 osutatud asjaomast pädevat asutust oma otsusest tunnistada kauplemisteabehoidla registreerimine kehtetuks. Selle otsuse vaatab 30 kalendripäeva jooksul läbi vastav erikohus ning vajaduse korral Üldkohus. Sellise kaebuse esitamine ei peata kehtetuks tunnistamist.

3.          Kui sellise liikmesriigi pädev asutus, kus asjaomane kauplemisteabehoidla teenuseid osutab ja tegevust teostab, leiab, et üks lõikes 1 osutatud tingimustest on täidetud, võib ta paluda ESMA-l kontrollida, kas asjaomase kauplemisteabehoidla registreerimise kehtetuks tunnistamise tingimused on täidetud. Kui ESMA otsustab, et ta ei tunnista asjaomase kauplemisteabehoidla registreerimist kehtetuks, põhjendab ta seda igakülgselt.

4.          Lõikes 3 osutatud pädeva asutusena käsitatakse määruse (EL) nr 648/2012 artikli 22 kohaselt määratud asutust.

Artikkel 11

Järelevalvetasud

1.          ESMA võtab kauplemisteabehoidlatelt tasu vastavalt käesolevale määrusele ja vastavalt käesoleva artikli lõike 2 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktidele. Need tasud peavad olema proportsionaalsed asjaomase kauplemisteabehoidla käibega ja katma täielikult ESMA kulutused, mis on vajalikud kauplemisteabehoidlate registreerimiseks ja järelevalveks ning kõigi kulutuste hüvitamiseks, mida pädevad asutused võivad kanda käesoleva määruse alusel ülesannete täitmisel, eelkõige ülesannete delegeerimise tõttu vastavalt käesoleva määruse artikli 9 lõikele 1 koostoimes määruse (EL) nr 648/2012 artikliga 74. Käesolevas artiklis tõlgendatakse viiteid määruse (EL) nr 648/2012 artikli 72 lõikele 3 ▌ viidetena käesoleva artikli lõikele 2.

1 a.     Kui kauplemisteabehoidla on registreeritud käesoleva määruse ja ka määruse (EL) nr 648/2012 kohaselt, katavad ESMA poolt kauplemisteabehoidlalt käesoleva määruse kohaselt küsitavad tasud vaid ESMA vajalikud lisakulutused.

2.        Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte kooskõlas artikliga 27, et veelgi täpsustada tasu liike ja seda, mille eest tasu makstakse, samuti tasude summasid ja nende maksmise korda.

Artikkel 12

Andmete läbipaistvus ja kättesaadavus

1.          Kauplemisteabehoidla avaldab korrapäraselt ja hõlpsasti kättesaadaval viisil koondpositsioonid talle teatatud väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute liikide lõikes.

2.          Kauplemisteabehoidla kogub ja säilitab üksikasju väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute kohta ning tagab, et määruse (EL) nr 648/2012 artikli 81 lõikes 3 osutatud üksustel, k.a EKP-l seoses ühtse järelevalvemehhanismi kohaste kohustuste ja volituste täitmisega vastavalt nõukogu määrusele (EL) nr 1024/2013, EBA-l ning EIOPA-l on otsene ja kohene juurdepääs kõnealustele üksikasjadele, et neil oleks võimalik täita oma vastavaid kohustusi ja volitusi.

3.          Selleks et tagada käesoleva artikli järjepidev kohaldamine, töötab ESMA tihedas koostöös EKPSiga ja lõikes 2 osutatud üksuste vajadusi arvesse võttes välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada:

a)      lõikes 1 osutatud koondpositsioonide avaldamise sageduse ja üksikasjad ning lõikes 2 osutatud väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute üksikasjad;

b)     tegevusstandardid, mida on vaja kauplemisteabehoidlate andmete süstemaatiliseks agregeerimiseks ja võrdlemiseks;

c)      sellise teabe üksikasjad, millele lõikes 2 osutatud üksustel on juurdepääs, olenevalt nende kohustustest ja volitustest;

c a)   kord, mille alusel kauplemisteabehoidlad peavad andma lõikes 2 osutatud üksustele otsese ja kohese juurdepääsu.

Kõnealuste regulatiivsete tehniliste standardite eelnõudega tagatakse, et lõike 1 kohaselt avaldatud teabe põhjal ei oleks võimalik ühegi väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingu pooli tuvastada.

ESMA esitab kõnealuste regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt [12 kuud pärast käesoleva määruse avaldamist].

Komisjonile delegeeritakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10 kuni 14.

3 a.     Kogu kauplemisteabehoidlate ja lõikes 2 osutatud üksuste vaheline andmete edastamine, olenemata sellest, kas kauplemisteabehoidlad asuvad liidus või kolmandas riigis, toimub määruse (EÜ) nr 45/2001 kohaselt.

IV peatükk

Läbipaistvus investorite jaoks

Artikkel 13

Investeerimisfondi perioodilistes aruannetes kajastamise läbipaistvus

1.        Eurofondide valitsejad, äriühinguna asutatud eurofondid ja alternatiivsete investeerimisfondide valitsejad teavitavad oma investoreid sellest, kuidas nad kasutavad väärtpaberite kaudu finantseerimise tehinguid ▌:

a)      eurofondide valitsejad ja äriühinguna asutatud eurofondid esitavad kõnealuse teabe oma aasta- ja poolaastaaruannetes, millele on osutatud direktiivi 2009/65/EÜ artiklis 68;

b)     alternatiivsete investeerimisfondide valitsejad esitavad kõnealuse teabe oma aastaaruannetes, millele on osutatud direktiivi 2011/61/EL artiklis 22.

1 a.     Ettevõtjad, kellel on lubatud kaubelda reguleeritud turul või mitmepoolses kauplemissüsteemis, esitavad oma majandusaasta aruannetes, millele on viidatud direktiivi 2004/109/EL artiklis 5(16), väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute kasutamise ja tagatise uuesti kasutamise kirjelduse.

Liikmesriigis asutatud ja direktiivi 2013/36/EL(17) kohaselt tegevusloa saanud krediidiasutused esitavad oma majandusaasta aruannetes väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute kasutamise ja tagatise uuesti kasutamise kirjelduse.

2.        Väärtpaberite kaudu finantseerimise tehinguid käsitlevas teabes võetakse arvesse kehtivaid nõudeid vastavalt direktiivile 2009/65/EÜ ja direktiivile 2011/61/EL ning see hõlmab vajaduse korral lisa A jaos sätestatud andmeid.

3.        ESMA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et määrata kindlaks lisa A jaos osutatud üksikasjad ja nende kohaldamise tingimused, võttes arvesse halduskoormust.

ESMA esitab kõnealused regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt ... * [Väljaannete talitus: palun sisestada kuupäev: 12 kuud pärast käesoleva määruse jõustumist].

Komisjonile delegeeritakse õigus võtta vastu teises lõigus osutatud regulatiivsed standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.

Artikkel 14

Investeerimisfondi investeerimiseelsetes dokumentides kajastamise läbipaistvus

1.          Direktiivi 2009/65/EÜ artiklis 69 osutatud eurofondi prospektis ja direktiivi 2011/61/EL artikli 24 lõigetes 1 ja 3 osutatud alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate poolt investoritele avaldatavas teabes täpsustatakse väärtpaberite kaudu finantseerimise tehinguid ja muid finantseerimisstruktuure, mida vastavalt kas eurofondide valitsejatel ja äriühinguna asutatud eurofondidel või alternatiivsete investeerimisfondide valitsejatel on lubatud kasutada, ning sinna lisatakse selge märkus selle kohta, et kasutatakse selliseid tehnikaid.

2.          Lõikes 1 osutatud prospektis ja investoritele avaldatavas teabes võetakse arvesse kehtivaid nõudeid vastavalt direktiivile 2009/65/EÜ ja direktiivile 2011/61/EL ning esitatakse ▌lisa B jaos sätestatud andmed.

3.          Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte kooskõlas artikliga 27 lisa B jao muutmiseks, et arvesse võtta turutavade ja tehnoloogia arengut, arvestades halduskoormust.

V peatükk

Uuesti kasutamise läbipaistvus

Artikkel 15

Tagatiseks saadud finantsinstrumentide uuesti kasutamine

1.          Vastaspooled võivad tagatiseks saadud finantsinstrumente uuesti kasutada, kui täidetud on vähemalt kõik järgmised tingimused:

a)        tagatise saanud vastaspool on tagatise andnud vastaspoolt nõuetekohaselt kirjalikult teavitanud riskidest ja tagajärgedest, mis võivad kaasneda:

i)         nõusoleku andmisega tagatise kasutamisõigusele, mis on ette nähtud pandiõigusel põhineva tagatiskokkuleppe alusel vastavalt direktiivi 2002/47/EÜ artiklile 5 või

ii)       omandiõiguse üleminekul põhineva tagatiskokkuleppe allkirjastamisega.

Käesolevas punktis sätestatud asjaolude korral tuleb tagatise andnud vastaspoolt vähemalt teavitada riskidest ja tagajärgedest, mis võivad realiseeruda tagatise saanud vastaspoole lepinguliste kohustuste täitmatajätmise korral.

b)          tagatise andnud vastaspool on andnud selgesõnalise eelneva nõusoleku, mille tõenduseks on tema allkiri kirjalikul või õiguslikult samaväärses vormis tagatiskokkuleppel, välja arvatud juhul, kui üks vastaspool on selgesõnaliselt nõustunud andma tagatise omandiõiguse üleminekul põhineva tagatiskokkulepe alusel.

2.          Vastaspooled võivad kasutada tagatise uuesti kasutamise õigust ainult siis, kui täidetud on vähemalt kõik järgmised tingimused:

a)      uuesti kasutamine toimub lõike 1 punktis b osutatud kirjaliku lepingu tingimuste kohaselt;

b)     tagatiseks saadud finantsinstrumendid kantakse tagatise andnud vastaspoole kontolt üle eraldi kontole, mis on avatud tagatise saanud vastaspoole nimele või mis on tagatise saanud vastaspoole kontrolli all.

3.          Käesolev artikkel ei piira rangemate valdkondlike õigusaktide, eelkõige direktiivide 2011/61/EL ja 2009/65/EÜ kohaldamist.

VI peatükk

Järelevalve ja pädevad asutused

Artikkel 16

Pädevate asutuste määramine ja nende õigused

1.          Käesolevas määruses käsitatakse pädevate asutustena:

a)      finantssektori vastaspoolte puhul määruse (EL) nr 648/2012 artikli 2 punktis 8 osutatud õigusakti kohaselt määratud pädevaid asutusi;

b)     finantssektoriväliste vastaspoolte puhul määruse (EL) nr 648/2012 artikli 10 lõike 5 kohaselt määratud pädevaid asutusi;

c)      kesksete vastaspoolte puhul määruse (EL) nr 648/2012 artikli 22 kohaselt määratud pädevaid asutusi;

d)     väärtpaberite keskdepositooriumite puhul määruse (EL) nr 909/2014 artikli 11(18) kohaselt määratud pädevaid asutusi;

e) eurofondide ja eurofondide valitsejate puhul direktiivi 2009/65/EÜ artikli 97 kohaselt määratud pädevaid asutusi;

e a)   alternatiivsete investeerimisfondide ja alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate puhul direktiivi 2011/61/EL artikli 44 kohaselt määratud pädevaid asutusi.

2.          Pädevad asutused kasutavad neile lõikes 1 osutatud sätetega antud õigusi ja teevad järelevalvet käesolevas määruses sätestatud kohustuste täitmise üle.

3.          Käesoleva artikli lõike 1 punktis e osutatud pädevad asutused teevad seiret nende territooriumil asutatud või turustatavate eurofondide ja alternatiivsete investeerimisfondide üle, selleks et kontrollida, et kõnealused fondid kasutavad väärtpaberite kaudu finantseerimise tehinguid ja muid finantseerimisstruktuure vaid juhul, kui nad täidavad artikleid 13 ja 14.

Artikkel 17

Koostöö pädevate asutuste vahel

1.        Artiklis 16 osutatud pädevad asutused ja ESMA teevad tihedat koostööd ja vahetavad teavet käesolevast määrusest tulenevate ülesannete täitmisel, eelkõige käesoleva määruse rikkumiste kindlakstegemise ja nende heastamise eesmärgil.

2.        Artiklis 16 osutatud pädevad asutused ja ESMA teevad tihedat koostööd EKPSi asjaomaste liikmetega, kui see on asjakohane nende ülesannete täitmise seisukohast, eelkõige seoses artikliga 4.

2 a.     EKPSi liikmed teevad tihedat koostööd ja vahetavad teavet artikli 12 lõikes 2 osutatud asjaomaste pädevate asutustega.

EKPSi liikmed esitavad asjaomastele pädevatele asutustele põhjendatud taotluse korral konfidentsiaalsuse alusel teavet nende väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute üksikasjade kohta, mille vastaspooleks nad on, ainult sel eesmärgil, et need asutused saaksid täita oma asjaomaseid ülesandeid kooskõlas artikliga 16.

Selleks säilitavad EKPSi liikmed kõigi enda sõlmitud, muudetud või lõpetatud väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute andmeid vähemalt viis aastat pärast tehingu lõpetamist.

EKPSi liikmed ja asjaomased pädevad asutused võtavad mis tahes vajalikke halduslikke ja organisatsioonilisi meetmeid, et hõlbustada käesoleva lõikega ette nähtud teabe vahetamist.

2 b.     ESMA avaldab aastaaruande väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute koondmahtude kohta vastavalt vastaspoole ja tehingu liigile andmete põhjal, mis on esitatud kooskõlas artikliga 4.

Artikkel 18

Ametisaladus

1.          Ametisaladuse kohustust kohaldatakse kõigi isikute suhtes, kes töötavad või on töötanud artikli 12 lõikes 2 osutatud üksuste või artiklis 16 osutatud pädevate asutuste heaks, ESMA, EBA või EIOPA heaks või ESMA-lt, EBA-lt või EIOPA-lt või pädevatelt asutustelt juhtnööre saanud audiitorite ja ekspertide heaks. Ilma et see piiraks kriminaal- või maksuõigusega reguleeritud juhtumeid ja käesoleva määruse kohaldamist, ei avalda need isikud mitte ühelegi isikule ega asutusele konfidentsiaalset teavet, mida nad on saanud oma ülesandeid täites, välja arvatud kokkuvõttena või sellises koondvormis, mille põhjal üksikuid vastaspooli, kauplemisteabehoidlaid ega muid isikuid ei saa identifitseerida.

2.          Ilma et see piiraks kriminaal- või maksuõigusega reguleeritud juhtumeid, võivad pädevad asutused, ESMA, EBA ja EIOPA ning muud asutused ja füüsilised või juriidilised isikud kui pädevad asutused, kes saavad käesoleva määruse kohaselt konfidentsiaalset teavet, kasutada seda üksnes oma kohustuste ja ülesannete täitmiseks pädevate asutuste puhul käesoleva määruse reguleerimisalas ning muude asutuste ja füüsiliste või juriidiliste isikute puhul sellel eesmärgil, milleks kõnealune teave neile esitati, ja/või haldus- või kohtumenetluse raames, mis on seotud just kõnealuste ülesannete täitmisega. Kui ESMA, EBA, EIOPA, pädev asutus või muu asutus või isik annab teavet edastades selleks nõusoleku, võib kõneluse teabe saanud asutus kasutada seda siiski muudel mitteärilistel eesmärkidel.

3.          Käesoleva määruse kohaselt saadud, vahetatud või edastatud konfidentsiaalse teabe suhtes kehtib lõigetes 1 ja 2 sätestatud ametisaladuse hoidmise kohustus. Need tingimused ei takista aga ESMAt, EBAt, EIOPAt, pädevaid asutusi ega asjaomaseid keskpanku vahetamast või edastamast konfidentsiaalset teavet kooskõlas käesoleva määruse ja muude õigusaktidega, mida kohaldatakse investeerimisühingute, krediidiasutuste, pensionifondide, kindlustus- ja edasikindlustusvahendajate, kindlustusandjate, reguleeritud turgude või turu korraldajate suhtes, või muul viisil teabe edastanud pädeva asutuse või muu asutuse või füüsilise või juriidilise isiku nõusolekul.

4.          Lõigetega 1 ja 2 ei takistata pädevatel asutustel kooskõlas siseriikliku õigusega vahetamast või edastamast konfidentsiaalset teavet, mis ei ole saadud teise liikmesriigi pädevalt asutuselt.

VII peatükk

Suhted kolmandate riikidega

Artikkel 19

Järelevalvekorra samaväärsus ja kauplemisteabehoidlate tunnustamine

1.          Komisjon võib vastu võtta rakendusakte, millega määratakse kindlaks, et kolmanda riigi õigus- ja järelevalvekord vastab käesoleva määruse kohaldamise eesmärgil määruse (EL) nr 648/2012 artiklis 75 sätestatud tingimustele. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas käesoleva määruse artikli 27a lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.

Kui komisjon võtab vastu rakendusakti kolmanda riigi samaväärsuse kohta, loetakse selles kolmandas riigis asuvad ja väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingu sõlmivad vastaspooled käesoleva määruse artikli 4 kohased nõuded täitnuks, kui nad täidavad asjaomase tehingu osas selles kolmandas riigis asjakohaseid sarnaseid aruandluskohustusi.

2.          Artikli 4 kohaldamisel võib kolmandas riigis asutatud kauplemisteabehoidla osutada teenuseid ja suunata oma tegevusi liidus asutatud üksustele üksnes pärast seda, kui ESMA on teda käesoleva artikli lõikes 3 sätestatud nõuete kohaselt tunnustanud.

3.          Lõikes 2 osutatud kauplemisteabehoidla esitab ESMA-le tunnustamistaotluse koos kogu vajaliku teabega, sealhulgas vähemalt teabe, mis on vajalik selle kindlakstegemiseks, et sellele kauplemisteabehoidlale on antud tegevusluba ja tema üle teostatakse tõhusat järelevalvet kõigile järgmistele kriteeriumitele vastavas kolmandas riigis:

a)      komisjon on lõike 1 kohase rakendusaktiga tunnustanud, et tal on samaväärne ja jõustatav regulatiivne ja järelevalveraamistik;

b)     ta on sõlminud liiduga määruse (EL) nr 648/2012 artikli 75 lõike 2 kohaselt rahvusvahelise lepingu;

c)      ta on vastavalt määruse (EL) nr 648/2012 artikli 75 lõikele 3 kehtestanud koostöökorra, et tagada liidu asutustele, sealhulgas ESMA-le kohene ja pidev juurdepääs kogu vajalikule teabele.

Viiteid tuletislepingutele määruse (EL) nr 648/2012 artikli 75 lõikes 2 tõlgendatakse käesoleva määruse kohaldamisel viidetena väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingutele.

Liidu ja kolmandate riikide vahel määruse (EL) nr 648/2012 artikli 75 lõike 2 kohaselt sõlmitud rahvusvahelisi lepinguid muudetakse, et laiendada nende kohaldamisala väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingutele.

Liidu ja kolmandate riikide vahel määruse (EL) nr 648/2012 artikli 75 lõike 2 kohaselt sõlmitavate rahvusvaheliste lepingute üle peetavate läbirääkimiste osas küsib komisjon nõukogult uued läbirääkimisjuhised, et laiendada läbirääkimisjuhiseid, mille nõukogu andis komisjonile seoses määrusega (EL) nr 648/2012.

4.          ESMA hindab 30 tööpäeva jooksul pärast taotluse saamist, kas taotlus on täielik. Kui taotlus ei ole täielik, määrab ESMA tähtaja, milleks tunnustamist taotlev kauplemisteabehoidla peab esitama täiendava teabe.

5.          ESMA teavitab 180 tööpäeva jooksul alates täieliku taotluse esitamisest tunnustamist taotlevat kauplemisteabehoidlat kirjalikult kas tunnustamisest või sellest keeldumisest, põhjendades igakülgselt oma otsust.

6.          ESMA avaldab oma veebisaidil käesoleva artikli kohaselt tunnustatud kauplemisteabehoidlate loetelu.

7.          Erandina lõike 3 punktidest b ja c, kui artikli 12 lõikes 2 osutatud asutuste otsene, pidev ja kohene juurdepääs kolmandas riigis registreeritud või asutatud kauplemisteabehoidlate poolt kättesaadavaks tehtavatele andmetele, mida ▌asjaomased asutused vajavad oma kohustuste ja volituste täitmiseks, on tagatud kõnealuste kauplemisteabehoidlate jaoks rahvusvahelise lepingu või kolmanda riigi seadusliku korraldusega pöördumatu, siduva ja nende suhtes täitmisele pööratava kohustusega, võib komisjon pärast ESMAga konsulteerimist sõlmida kolmanda riigi asjaomaste asutustega koostöökokkuleppe, mis käsitleb vastastikust juurdepääsu selles kolmandas riigis asutatud kauplemisteabehoidlates hoitavatele väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingutele ning nende kohta teabe vahetamist, tingimusel et tagatud on ametisaladuse hoidmine, sealhulgas selliste ärisaladuste kaitse, mida need asutused jagavad kolmandate isikutega. Nende kokkulepete õiguslik vorm võib olla vastastikuse mõistmise memorandum.

8.          ESMA võib määruse (EL) nr 648/2012 artiklis 76 sätestatud tingimustel kehtestada kolmanda riigi asjaomaste asutustega koostöökorra juurdepääsu kohta liidu kauplemisteabehoidlates hoitavaid väärtpaberite kaudu finantseerimise tehinguid käsitlevale teabele. Viiteid tuletislepingutele määruse (EL) nr 648/2012 artiklis 76 tõlgendatakse käesoleva määruse kohaldamisel viidetena väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingutele.

VIII peatükk

Halduskaristused ja -meetmed

Artikkel 20

Halduskaristused ja -meetmed

1.          Ilma et see piiraks artikli 25 kohaldamist ning liikmesriikide õigust näha ette ja kohaldada kriminaalkaristusi, annavad liikmesriigid pädevatele asutustele siseriikliku õiguse kohaselt õiguse kohaldada halduskaristusi ja muid haldusmeetmeid vähemalt järgmiste rikkumiste korral:

a)      artikli 4 rikkumine;

b)      artikli 15 rikkumine;

b a)   artikli 18 rikkumine.

Kui esimeses lõigus osutatud sätteid kohaldatakse juriidiliste isikute suhtes, näevad liikmesriigid ette, et pädevad asutused saavad rikkumise korral määrata siseriiklikus õiguses sätestatud tingimustel karistusi juhtorgani liikmetele ja muudele üksikisikutele, kes siseriikliku õiguse kohaselt vastutavad rikkumise eest.

2.          Lõike 1 kohaldamise eesmärgil kohaldatavad halduskaristused ja -meetmed peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad ning karistuse arvutamisel arvestatakse rikkumise tagajärjel teenitud kasumi või välditud kahjumi suurust.

3.          Kui liikmesriigid on otsustanud näha käesoleva artikli lõikes 1 osutatud sätete rikkumise eest ette kriminaalkaristused, tagavad nad, et võetud on asjakohased meetmed, mis annavad pädevatele asutustele kõik vajalikud õigused teha nende jurisdiktsioonis koostööd politsei- ja kriminaalõigusasutustega, et saada konkreetset teavet artiklite 4, 15 ja 18 võimaliku rikkumisega seoses algatatud kriminaaluurimiste või -menetluste kohta, ja edastada seda teavet teistele pädevatele asutustele ja ESMA-le, et täita oma kohustust teha käesoleva artikli lõike 1 kohaldamisel üksteisega ja vajaduse korral ESMAga koostööd.

Pädevad asutused võivad teha teiste liikmesriikide ja kolmandate riikide pädevate asutustega koostööd ka seoses oma karistuste kohaldamise õiguse kasutamisega.

4.          Liikmesriigid annavad pädevatele asutustele siseriikliku õiguse kohaselt õiguse kohaldada käesoleva artikli lõikes 1 osutatud rikkumiste korral vähemalt järgmiseid halduskaristusi ja muid meetmeid:

a)      korraldus, millega nõutakse, et rikkumise eest vastutav isik lõpetaks asjaomase tegevuse ja hoiduks seda kordamast;

b)     rikkumise tulemusel teenitud kasumi või välditud kahjumi loovutamine vastavalt pädeva asutuse kalkulatsioonile;

c)      avalik hoiatus, milles märgitakse ära vastutava isiku nimi ja rikkumise laad;

d)     tegevusloa ▌peatamine;

e)      ajutise, või raske või korduva rikkumise korral alalise juhtimiskohustuste täitmise keelu kehtestamine juhtimiskohustusi täitva isiku suhtes või mis tahes füüsilise isiku suhtes, keda loetakse vastutavaks;

f)      ajutise, või raske või korduva rikkumise korral alalise oma arvel kauplemise keelu kehtestamine juhtimiskohustusi täitva isiku suhtes või mis tahes füüsilise isiku suhtes, keda loetakse vastutavaks;

g) maksimaalne rahaline halduskaristus, mis vastab vähemalt kolmekordsele rikkumise tulemusel teenitud kasumile või välditud kahjumile, vastavalt pädeva asutuse kalkulatsioonile;

h)      füüsilise isiku puhul maksimaalne rahaline halduskaristus vähemalt 5 000 000 eurot või liikmesriigis, kus euro ei ole ametlik vääring, vastav summa omavääringus käesoleva määruse jõustumise kuupäeva seisuga;

i)       juriidilise isiku puhul maksimaalne rahaline halduskaristus, mis vastab vähemalt 10 %-le juriidilise isiku aastasest kogukäibest viimase kättesaadava raamatupidamise aastaaruande järgi, mille on heaks kiitnud juhtorgan; kui juriidiline isik on emaettevõtja või sellise emaettevõtja tütarettevõtja, kes peab koostama direktiivi 2013/34/EL(19) kohaselt konsolideeritud finantsaruandeid, vastab asjaomane aastane kogukäive asjaomase raamatupidamiskorra kohasele aastasele kogukäibele või sellele vastavale tululiigile viimase kättesaadava konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande järgi, mille on heaks kiitnud kõrgeima taseme emaettevõtja juhtorgan.

Liikmesriigid võivad lisaks käesolevas lõikes osutatud õigustele anda pädevatele asutustele täiendavaid õigusi ja näha ette, et nad võivad kohaldada muud laadi ja rangemaid karistusi, kui on sätestatud käesolevas lõikes.

Käesolevas lõikes pädevatele asutustele antud õigused ei piira nõukogu määruse (EL) nr 1024/2013 artikli 4 lõike 1 punkti a kohast EKP ainupädevust tunnistada usaldatavusnõuete täitmise järelevalve eesmärgil kehtetuks krediidiasutuste tegevuslube.

5.          Artikli 4 või artikli 15 kohaselt kehtestatud eeskirjade rikkumine ei mõjuta väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingu tingimuste kehtivust ega poolte võimalusi neid tingimusi jõustada. Artikli 4 kohaselt määratletud eeskirjade rikkumine ei anna väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingu poolele õigust nõuda hüvitist.

6.          Liikmesriigid teavitavad lõigete 1, 3 ja 4 kohastest eeskirjadest komisjoni ja ESMAt hiljemalt [12 kuud pärast käesoleva määruse jõustumist]. Nad teavitavad komisjoni ja ESMAt viivitamata eeskirjade mis tahes hilisematest muudatustest.

Artikkel 21

Järelevalvevolituste kasutamine ja karistuste kohaldamine

Liikmesriigid tagavad, et pädevad asutused võtavad halduskaristuse või muu meetme liigi ja ulatuse kindlaksmääramisel arvesse kõiki asjakohaseid asjaolusid, sealhulgas vajaduse korral järgmist:

a)      rikkumise raskus ja kestus;

b)     rikkumise eest vastutava isiku vastutuse ulatus;

c)      rikkumise eest vastutava isiku finantsseisund, võttes arvesse selliseid tegureid nagu juriidilise isiku kogukäive või füüsilise isiku aastane sissetulek;

d)     rikkumise eest vastutava isiku teenitud kasumi või välditud kahjumi suurus, kui sellist kasumit või kahjumit on võimalik kindlaks määrata;

e)      rikkumise eest vastutava isiku valmidus teha pädeva asutusega koostööd, ilma et see mõjutaks vajadust tagada selle isiku teenitud kasumi või välditud kahjumi loovutamist;

f)      rikkumise eest vastutava isiku toimepandud varasemad rikkumised;

g)      meetmed, mida rikkumise eest vastutav isik on võtnud, et vältida rikkumise kordumist.

Artikkel 22

Rikkumistest teatamine

1.          Pädevad asutused kehtestavad tõhusad mehhanismid, mis võimaldavad teatada pädevatele asutustele artiklite 4 ja 15 tegelikest või võimalikest rikkumistest.

2.          Lõikes 1 osutatud mehhanismid hõlmavad vähemalt järgmist:

a)      rikkumisteadete vastuvõtmise erimenetlused ja nende järelmeetmed, sh turvaliste sidekanalite loomine kõneluste teadete esitamiseks;

b)     asjakohase kaitse tagamine kättemaksu, diskrimineerimise ja muud laadi ebaõiglase kohtlemise eest töölepingu alusel töötavatele isikutele, kes teatavad rikkumisest või keda süüdistatakse rikkumises;

c)      nii rikkumisest teatava isiku kui ka rikkumise väidetavalt toime pannud füüsilise isiku isikuandmete kaitse, sh kaitse, mis seondub nende isiku konfidentsiaalsuse säilitamisega menetluse kõikidel etappidel, ilma et see piiraks sellist teabe avalikustamist, mida nõutakse siseriikliku õigusega uurimise või sellele järgneva kohtumenetluse raames.

3.          Liikmesriigid nõuavad, et tööandjatel on asjakohane sisekord, mille kohaselt nende töötajad saavad artiklite 4 ja 15 rikkumisest teatada.

4.          Liikmesriigid võivad käesoleva määruse võimalike rikkumiste kohta asjakohast teavet esitavatele isikutele ette näha kooskõlas siseriikliku õigusega pakutavad rahalised stiimulid, kui sellistel isikutel ei ole eelnevat õiguslikku ega lepingulist kohustust sellist teavet esitada, tingimusel et teave on uus ja selle tulemusel kohaldatakse halduskaristust või muud meedet käesoleva määruse rikkumise eest või kriminaalkaristust.

Artikkel 23

Teabevahetus ESMAga

1.        Pädevad asutused esitavad ESMA-le iga kuue kuu tagant koond- ja detailse teabe kõigi haldusmeetmete, karistuste ja trahvide kohta, mida nad on kohaldanud artikli 20 kohaselt. ESMA avaldab selle teabe poolaastaaruandes.

2.        Kui liikmesriik on otsustanud näha artiklis 20 osutatud sätete rikkumise eest ette kriminaalkaristused, esitavad nende pädevad asutused ESMA-le igal aastal anonüümsed koondandmed kõigi korraldatud kriminaaluurimiste ja kohaldatud karistuste kohta. ESMA avaldab kohaldatud kriminaalkaristuste andmed aastaaruandes. Kui pädev asutus on avalikustanud halduskaristused, trahvid, muud meetmed ja kriminaalkaristused üldsusele, teatab ta neist samal ajal ka ESMA-le.

3.        Kui pädev asutus on avalikustanud haldusmeetme või -karistuse või kriminaalkaristuse üldsusele, edastab ta selle teabe samal ajal ka ESMA-le.

4.        ESMA töötab välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, et määrata kindlaks lõigetes 1 ja 2 osutatud teabevahetuse kord ja vormid.

ESMA esitab kõnealused rakenduslike tehniliste standardite eelnõud komisjonile [hiljemalt 12 kuud pärast käesoleva määruse avaldamist].

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 15.

Artikkel 24

Otsuste avaldamine

1.          Ilma et see piiraks kolmanda lõigu kohaldamist, avaldavad pädevad asutused mis tahes otsuse artiklite 4 ja 15 rikkumise eest halduskaristuse või muu meetme kohaldamise kohta oma veebisaidil viivitamata pärast seda, kui isikule, kelle kohta otsus on tehtud, on otsusest teada antud.

2.          Esimese lõigu kohaselt avaldatavas teabes täpsustatakse vähemalt rikkumise liik ja laad ning see, kes on isik, kelle kohta otsus on tehtud.

Esimest ja teist lõiku ei kohaldata otsuste puhul, millega kohaldatakse uurimislikku laadi meetmeid.

Kui pädev asutus leiab pärast iga üksikjuhtumi eraldi hindamist, et sellise juriidilise isiku identiteeti, kelle kohta otsus on tehtud, või füüsilise isiku isikuandmeid avaldada oleks ebaproportsionaalne, või kui selline avaldamine seaks ohtu käimasoleva uurimise või finantsturgude stabiilsuse, teeb ta üht järgnevast:

a)      lükkab otsuse avaldamise edasi seni, kuni edasilükkamise põhjused langevad ära;

b)     avaldab otsuse kooskõlas siseriikliku õigusega anonüümsetel alustel, kui selline avaldamine tagab asjaomaste isikuandmete tõhusa kaitse, ning vajaduse korral lükkab asjaomaste andmete avaldamise mõistliku aja võrra edasi, kui on ette näha, et anonüümse avaldamise põhjused lakkavad selle aja jooksul olemast;

c)      ei avalikusta otsust üldse, kui pädev asutus leiab, et selle avalikustamine kooskõlas punktidega a või b ei taga piisavalt,

i)       et finantsturgude stabiilsuse ohustamine on välistatud, või

ii)      otsuse avalikustamise proportsionaalsust meetmetega, mida peetakse vähem tähtsaks.

3.          Juhul kui otsuse saab riigi kohtu-, haldus- või muule asutusele edasi kaevata, avaldavad pädevad asutused oma veebisaidil viivitamata ka selle teabe ja hilisema teabe edasikaebuse tulemuste kohta. Samuti avaldatakse teave mis tahes otsuse kohta, millega tühistatakse otsus, mille saab edasi kaevata.

4.          Pädevad asutused tagavad, et käesoleva artikli kohaselt avalikustatud otsus on nende veebisaidil kättesaadav vähemalt viis aastat pärast selle avalikustamist. Kõnealustes otsustes sisalduvaid isikuandmeid hoitakse pädeva asutuse veebisaidil aja jooksul, mis on vajalik kohaldatavate andmekaitse-eeskirjade kohaselt.

Artikkel 25

Artiklite 13 ja 14 kohaldamise eesmärgil kohaldatavad karistused

Käesoleva määruse artiklites 13 ja 14 sätestatud kohustuste rikkumise eest on kohaldatavad direktiivide 2009/65/EÜ ja 2011/61/EL kohaselt kehtestatud karistused ja muud meetmed.

IX peatükk

Läbivaatamine

Artikkel 26

Aruandlus ja läbivaatamine

1.        Komisjon esitab hiljemalt ... * [Väljaannete talitus: palun sisestada kuupäev: 9 kuud pärast ESMA aruannet / 15 kuud pärast käesoleva määruse jõustumist] Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva määruse tulemuslikkuse ja tõhususe kohta ning edasiste rahvusvaheliste pingutuste kohta suurendada väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute turgude läbipaistvust ning leevendada väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingutega seonduvaid riske, sh finantsstabiilsuse nõukogu soovituste kohta keskselt kliirimata väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingutes antud tagatise suhtes kohaldatavate väärtuskärbete suhtes. Komisjon esitab nimetatud aruande koos mis tahes asjakohaste seadusandlike ettepanekutega.

Komisjoni koostatava aruande kontekstis annab ESMA koostöös EBA ja ESRBga hinnangu ja esitab komisjonile aruande asjakohaste võimaluste kohta ülemäärase finantsvõimenduse kuhjumise lahendamiseks väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute kasutamise kaudu ning selle võimenduse protsüklilisuse vähendamiseks, sh sellise Euroopa raamistiku väljaarendamise võimaluste kohta, mis oleks kooskõlas kehtivate FSB soovitustega keskselt kliirimata väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute väärtuskärbete suhtes. Selles aruandes kaalutakse ühtlasi FSB soovituste kvantitatiivset mõju ning see esitatakse komisjonile hiljemalt ... * [Väljaannete talitus: palun sisestada kuupäev: kuus kuud pärast käesoleva määruse jõustumist]. Aruanne esitatakse ka Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

1 b.     Kord aastas koostab komisjon aruande artikli 11 rakendamise kohta ning annab täielikult aru kõigist kauplemisteabehoidlatelt küsitud tasudest, tagamaks nende kasutamise üksnes käesoleva määruse ja määruse (EL) nr 648/2012 kohaste vajalike kulutuste katmiseks.

2 a.     Komisjon koostab koostöös liikmesriikide ja ESMAga aastaaruande, milles hinnatakse võimalikke kõrvalehoidmisi käesoleva määrusega sätestatud kohustustest, mida mis tahes väärtpaberite kaudu finantseerimise tehinguga sarnase eesmärgiga või mõjuga tehing võib võimaldada. Seoses sellega jälgib ESMA mis tahes kriitilisi arengutendentse turutavade arengus ja annab sellest teada.

2 b.     ESMA esitab Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile iga-aastase aruande, milles käsitletakse ühepoolse tehingutest teatamise võimaldamise asjakohasust, et aruandluskogemuste põhjal hinnata, kas on võimalik vältida või hallata dubleeritud tehingutest teavitamist.

X peatükk

Lõppsätted

Artikkel 27

Delegeeritud volituste kasutamine

1.          Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.          Artikli 2 lõikes 3, ▌artikli 11 lõikes 2 ▌ja artikli 14 lõikes 3 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates artiklis 28 osutatud kuupäevast.

3.          Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 2 lõikes 3, artiklis 4, artikli 11 lõikes 2 ▌ja artikli 14 lõikes 2 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse selles otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.          Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5.          Artikli 2 lõike 3, artikli 4, artikli 11 lõike 2 ▌ja artikli 14 lõike 3 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 27a

1.        Komisjoni abistab [...] komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2.        Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 4.

3.        Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

Artikkel 28

Jõustumine ja kohaldamine

1.          Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

2.          Käesolevat määrust kohaldatakse alates selle jõustumisest, välja arvatud:

a)      artikli 4 lõige 1, mida hakatakse kohaldama kõigi finantssektori vastaspoolte suhtes kuus kuud pärast artikli 4 lõikes 7 viidatud regulatiivsete tehniliste standardite vastuvõtmise kuupäeva ja finantssektoriväliste vastaspoolte suhtes 12 kuud pärast artikli 4 lõikes 7 viidatud regulatiivsete tehniliste standardite vastuvõtmise kuupäeva;

b)     artikkel 13, mida hakatakse kohaldama alates ... * [Väljaannete talitus: palun sisestada kuupäev: 18 kuud pärast määruse jõustumist];

c)      artikkel 14, mida hakatakse kohaldama alates ... * [Väljaannete talitus: palun sisestada kuupäev: kuus kuud pärast määruse jõustumist].

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, ...

Euroopa Parlamendi nimel                          Nõukogu nimel

president                                                       eesistuja

(1)

ELT C 451, 16.12.2014, lk 56.

(2)

ELT C 271, 19.8.2014, lk 87.

(3)

* Muudatused: uus või muudetud tekst on märgistatud paksus kaldkirjas, välja jäetud tekst on tähistatud sümboliga ▌.

(4)

          ELT C 336, 26.9.2014, lk 5.

(5)

          ELT L 271, 16.12.2014, lk. 59.

(6)

         ELT C 271, 19.8.2014, lk 87.

(7)

         Euroopa Parlamendi ... seisukoht.

(8)

          Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiiv 2009/65/EÜ vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjaid (eurofondid) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta (ELT L 302, 17.11.2009, lk 32).

(9)

          Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2011. aasta direktiiv 2011/61/EL alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate kohta, millega muudetakse direktiive 2003/41/EÜ ja 2009/65/EÜ ning määruseid (EÜ) nr 1060/2009 ja (EL) nr 1095/2010 (ELT L 174, 1.7.2011, lk 1).

(10)

         Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. juuni 2002. aasta direktiiv 2002/47/EÜ finantstagatiskokkulepete kohta (EÜT L 168, 27. 6. 2002, lk 43).

(11)

       Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 2014. aasta direktiiv 2014/91/EL, millega muudetakse direktiivi 2009/65/EÜ vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjaid (eurofondid) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta seoses depositooriumi ülesannete, tasustamispoliitika ja karistustega (ELT L 257, 28.8.2014, lk 186.)

(12)

         Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1095/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/77/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 84).

(13)

         ELT C 328, ..., lk 3.

(14)

        Komisjoni 19. detsembri 2012. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 231/2013, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/61/EL seoses erandite, üldiste tegutsemistingimuste, depositooriumide, finantsvõimenduse, läbipaistvuse ja järelevalvega (ELT L 83, 22.3.2013, lk 1).

(15)

          Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/34/EL teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ (ELT L 182, 29.6.2013, lk 19).

(16)

       Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. detsembri 2004. aasta direktiiv 2004/109/EÜ läbipaistvuse nõuete ühtlustamise kohta teabele, mis kuulub avaldamisele emitentide kohta, kelle väärtpaberid on lubatud reguleeritud turul kauplemisele, ning millega muudetakse direktiivi 2001/34/EÜ (ELT L 390, 31.12.2004, lk 38).

(17)

       Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/36/EL, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ (ELT L 176, 27.6.2013, lk 338).

(18)

          Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 2014. aasta määrus (EL) nr 909/2014, mis käsitleb väärtpaberiarvelduse parandamist Euroopa Liidus ja väärtpaberite keskdepositooriume ning millega muudetakse direktiive 98/26/EÜ ja 2014/65/EL ning määrust (EL) nr 236/2012 (ELT L 257, 28.8.2014, lk1).

(19)

         Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/34/EL teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ (ELT L 182, 29.6.2013, lk 19).


LISA

A jagu – Eurofondi poolaasta- ja aastaaruannetes ning alternatiivse investeerimisfondi aastaaruandes esitatav teave

Üldandmed:

–           laenuks antud väärtpaberite ja kaupade osakaal laenuks andmiseks aktsepteeritavate varade kogusummas;

–           varade summa, mida on kasutatud iga väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute liigi ja iga muu finantseerimisstruktuuri puhul, väljendatuna absoluutväärtuses ja osakaaluna fondi valitsetavates varades.

Andmed kontsentratsiooni kohta:

–           kümme olulisemat väärtpaberit ja kaupa, mis on kõigi väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute ja muude finantseerimisstruktuuride liikidega seoses emitendi kohta tagatiseks saadud;

–           kümme olulisemat vastaspoolt iga väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingu liigi kohta eraldi ja muude finantseerimisstruktuuride kohta.

Tehingute koondandmed iga väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingu liigi kohta eraldi ja muude finantseerimisstruktuuride kohta, jaotatuna järgmiste kategooriate lõikes:

–           tagatise liik ja kvaliteet;

–           tagatise lõpptähtaeg, jaotatuna järgmiste tähtajavahemike lõikes: alla ühe päeva, üks päev kuni üks nädal, üks nädal kuni üks kuu, üks kuni kolm kuud, kolm kuud kuni üks aasta, üle ühe aasta, lahtise lõpptähtajaga;

–           tagatise valuuta;

–           lõpptähtaeg, jaotatuna järgmiste tähtajavahemike lõikes: alla ühe päeva, üks päev kuni üks nädal, üks nädal kuni üks kuu, üks kuni kolm kuud, kolm kuud kuni üks aasta, üle ühe aasta, lahtise lõpptähtajaga tehingud;

–           vastaspoolte elu- või asukohariigid;

–           arveldus ja kliiring (nt kolmepoolne, keskne vastaspool, kahepoolne).

Andmed rahalise tagatise uuesti kasutamise ▌kohta

–           selliste saadud tagatiste osakaal, mida on uuesti kasutatud ▌, võrrelduna prospektis või investoritele avaldatud teabes kindlaks määratud maksimumsummaga;

–           teave mis tahes piirangute kohta sellele, mis liiki väärtpaberite ja kaupade puhul saab uuesti kasutamist ▌ rakendada;

–           kasum, mille fond on saanud rahalise tagatise reinvesteerimisest.

Väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute ja muude finantseerimisstruktuuride raames fondi poolt saadud tagatiste hoidmine

Kontohaldurite arv ja neist igaühe poolt hoitavate tagatisvarade summa.

Väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute ja muude finantseerimisstruktuuride raames fondi poolt antud tagatiste hoidmine

Kas eraldi kontodel või koondkontodel või mis tahes muudel kontodel hoitavate tagatiste osakaal.

Andmed tulude ja kulude kohta iga väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute ja muude finantseerimisstruktuuride liigi puhul, jaotatuna fondi, fondivalitseja ja laenude vahendaja lõikes, absoluutväärtuses ja protsendina kogutuludest, mis on saadud seoses selle väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute või muude finantseerimisstruktuuride liigiga.

B jagu – eurofondi prospekti ja alternatiivse investeerimisfondi poolt investoritele avaldatavasse teabesse lisatav teave:

–           fondi kasutatavate väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute ja muude finantseerimisstruktuuride üldine kirjeldus ning kasutamise põhjendus;

–           kõik iga väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute ja muude finantseerimisstruktuuride liigi puhul aruannetes kajastatavad andmed:

•      varaliigid, mida võib nende jaoks kasutada;

•      selliste valitsetavate varade maksimaalne osakaal, mida võib nende jaoks kasutada;

•      selliste valitsetavate varade eeldatav osakaal, mida neist igaühe jaoks kasutatakse;

–           vastaspoolte valiku kriteeriumid (sh õiguslik seisund, päritoluriik, minimaalne krediidireiting);

–           aktsepteeritav tagatis: aktsepteeritava tagatise kirjeldus seoses vara liikide, emitentide, lõpptähtaegade ja likviidsusega ning tagatise hajutamise ja korrelatsiooni põhimõtetega;

–           tagatise väärtuse hindamine: tagatise väärtuse hindamisel kasutatava metoodika kirjeldus ja selle põhjendused ning see, kas kasutatakse igapäevast turuhinnas hindamist ja igapäevaseid variatsioonitagatisi;

–           riskijuhtimine: väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingutega ja muude finantseerimisstruktuuridega seotud riskide ning tagatisvara haldamisega seotud riskide (nt operatsiooni-, likviidsus- ja vastaspoole riskid ning hoidmisega seotud ja juriidilised riskid) kirjeldus;

–           selle täpsustamine, kuidas laenuks antud varasid ja saadud tagatisi hoitakse (fondi kontohaldur);

–         väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingutest ja muudest        finantseerimisstruktuuridest saadud tulu jagamise põhimõtted: selle kirjeldus, milline   osa neist saadud tuludest kantakse tagasi fondi, läheb fondivalitsejale või jääb   kolmandatele isikutele (nt laenude vahendajale).


MENETLUS

Pealkiri

Väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingutest teatamine ja nende läbipaistvus

Viited

COM(2014)0040 – C7-0023/2014 – 2014/0017(COD)

EP-le esitamise kuupäev

29.1.2014

 

 

 

Vastutav komisjon

istungil teada andmise kuupäev

ECON

25.2.2014

 

 

 

Arvamuse esitaja(d)

istungil teada andmise kuupäev

JURI

25.2.2014

 

 

 

Arvamuse esitamisest loobumine

otsuse kuupäev

JURI

3.9.2014

 

 

 

Raportöör(id)

nimetamise kuupäev

Renato Soru

22.7.2014

 

 

 

Arutamine parlamendikomisjonis

4.11.2014

21.1.2015

23.2.2015

 

Vastuvõtmise kuupäev

24.3.2015

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

49

2

6

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Gerolf Annemans, Burkhard Balz, Hugues Bayet, Pervenche Berès, Udo Bullmann, Esther de Lange, Fabio De Masi, Anneliese Dodds, Markus Ferber, Jonás Fernández, Elisa Ferreira, Sven Giegold, Neena Gill, Roberto Gualtieri, Brian Hayes, Gunnar Hökmark, Danuta Maria Hübner, Cătălin Sorin Ivan, Petr Ježek, Othmar Karas, Georgios Kyrtsos, Alain Lamassoure, Philippe Lamberts, Werner Langen, Sander Loones, Bernd Lucke, Olle Ludvigsson, Ivana Maletić, Fulvio Martusciello, Marisa Matias, Bernard Monot, Luděk Niedermayer, Stanisław Ożóg, Dariusz Rosati, Alfred Sant, Molly Scott Cato, Peter Simon, Renato Soru, Theodor Dumitru Stolojan, Kay Swinburne, Paul Tang, Michael Theurer, Ramon Tremosa i Balcells, Ernest Urtasun, Marco Valli, Tom Vandenkendelaere, Cora van Nieuwenhuizen, Jakob von Weizsäcker, Pablo Zalba Bidegain, Marco Zanni

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Matt Carthy, Philippe De Backer, Jeppe Kofod, Thomas Mann, Morten Messerschmidt, Siegfried Mureșan, Michel Reimon, Miguel Urbán Crespo

Esitamise kuupäev

9.4.2015

Õigusalane teave