Menetlus : 2015/2039(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0121/2015

Esitatud tekstid :

A8-0121/2015

Arutelud :

PV 27/04/2015 - 22
CRE 27/04/2015 - 22

Hääletused :

PV 28/04/2015 - 7.11
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2015)0107

RAPORT     
PDF 160kWORD 101k
31.3.2015
PE 546.870v03-00 A8-0121/2015

Bologna protsessi rakendamise järelmeetmete kohta

(2015/2039(INI))

Kultuuri- ja hariduskomisjon

Raportöör: Krystyna Łybacka

MUUDATUSED
EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
 SELETUSKIRI
 PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

Bologna protsessi rakendamise järelmeetmete kohta

(2015/2039(INI))

Euroopa Parlament,

–    võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping”) artiklit 165,

–    võttes arvesse inimõiguste ülddeklaratsiooni, eriti selle artiklit 26,

–    võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat, eriti selle artiklit 14,

–    võttes arvesse Sorbonne’i ühisdeklaratsiooni Euroopa kõrgharidussüsteemi struktuuri ühtlustamise kohta (Sorbonne’i deklaratsioon)(1), millele kirjutasid 25. mail 1998. aastal Pariisis alla Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia ja Ühendkuningriigi haridusministrid,

–    võttes arvesse 19. juunil 1999. aastal Bolognas 29 Euroopa riigi haridusministrite poolt allkirjastatud ühisdeklaratsiooni (Bologna deklaratsioon)(2),

–    võttes arvesse 28. ja 29. aprillil 2009. aastal Leuvenis ja Louvain-la-Neuve’is kõrghariduse eest vastutavate Euroopa ministrite konverentsil avaldatud kommünikeed(3),

–    võttes arvesse 12. märtsil 2010. aastal 47 riigi haridusministrite poolt vastu võetud Budapesti-Viini deklaratsiooni(4), millega ametlikult loodi Euroopa kõrgharidusruum (EHEA),

–    võttes arvesse 26. ja 27. aprillil 2012. aastal Bukarestis toimunud ministrite konverentsil ja kolmandal Bologna protsessi poliitilisel foorumil avaldatud kommünikeed(5),

–    võttes arvesse Euroopa kõrgharidusruumi (EHEA) liikuvuse strateegiat 2020(6), mis võeti vastu 26. ja 27. aprillil 2012. aastal Bukarestis toimunud Euroopa kõrgharidusruumi ministrite konverentsil,

–    võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. novembri 2013. aasta direktiivi 2013/55/EL, millega muudetakse direktiivi 2005/36/EÜ kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta ning määrust (EL) nr 1024/2012 siseturu infosüsteemi kaudu tehtava halduskoostöö kohta (IMI määrus)(7),

–    võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. septembri 2005. aasta soovitust liikmesriikide poolt ühtsete lühiajaliste viisade andmise hõlbustamise kohta kolmandate riikide teadlastele, kes reisivad ühenduses teadusliku uurimistegevuse eesmärgil(8),

–    võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. veebruari 2006. aasta soovitust edasise Euroopa koostöö kohta kõrghariduse kvaliteedi tagamisel(9),

–    võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2008. aasta soovitust Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku loomise kohta elukestva õppe valdkonnas(10),

–    võttes arvesse nõukogu 12. mai 2009. aasta järeldusi, mis käsitlevad strateegilist raamistikku üleeuroopaliseks koostööks hariduse ja koolituse alal („ET 2020”)(11),

–    võttes arvesse nõukogu ja nõukogus 26. novembril 2009. aastal kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate järeldusi hariduse rolli arendamise kohta täielikult toimivas teadmiste kolmnurgas(12),

–    võttes arvesse nõukogu 11. mai 2010. aasta järeldusi kõrghariduse rahvusvahelistumise kohta(13),

–    võttes arvesse nõukogu 28. juuni 2011. aasta soovitust varakult haridussüsteemist lahkumise vähendamise poliitika kohta(14),

–    võttes arvesse nõukogu 28. juuni 2011. aasta soovitust, mis käsitleb juhtalgatust „Noorte liikuvus” – õppega seotud liikuvuse edendamine noorte seas(15),

–    võttes arvesse komisjoni 10. mai 2006. aasta teatist „Ülikoolide uuendamiskava täitmine: haridus, teadus ja innovatsioon” (COM(2006)0208),

–    võttes arvesse komisjoni 3. märtsi 2010. aasta teatist „Euroopa 2020. aastal. Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia” (COM(2010)2020),

–    võttes arvesse komisjoni 26. augusti 2010. aasta teatist „Euroopa digitaalne tegevuskava” (COM(2010)0245/2),

–    võttes arvesse komisjoni 20. septembri 2011. aasta teatist „Majanduskasvu ja tööhõive toetamine – Euroopa kõrgharidussüsteemide ajakohastamise tegevuskava” (COM(2011)0567),

–    võttes arvesse aruannet „Kõrgharidus Euroopas 2009: Bologna protsessi areng”(16) (Eurydice, Euroopa Komisjon, 2009),

–    võttes arvesse aruannet „Kõrgharidus Euroopas 2010: Bologna protsessi mõju”(17) (Eurydice, Euroopa Komisjon, 2010),

–    võttes arvesse aruannet „Euroopa kõrgharidusruum 2012: Bologna protsessi rakendusaruanne”(18) (Eurydice, Euroopa Komisjon, 2012),

–    võttes arvesse 2007. aastal õppejõudude hulgas korraldatud Eurobaromeetri uuringut kõrgharidusreformi kohta(19),

–    võttes arvesse 2009. aastal üliõpilaste hulgas korraldatud Eurobaromeetri uuringut kõrgharidusreformi kohta(20),

–    võttes arvesse Eurostati 16. aprilli 2009. aasta väljaannet „Bologna protsess Euroopa kõrghariduses. Sotsiaalse mõõtme ja liikuvuse peamised näitajad”(21),

–    võttes arvesse Armeenias Jerevanis 8.–9. septembril 2011. aastal toimunud kõrghariduse rahastamise teemalise rahvusvahelise konverentsi lõpparuannet(22),

–    võttes arvesse oma 23. septembri 2008. aasta resolutsiooni Bologna protsessi ja üliõpilaste liikuvuse kohta(23),

–    võttes arvesse oma 20. mai 2010. aasta resolutsiooni ülikoolide ja ettevõtjate dialoogi kui uue partnerluse kohta Euroopa ülikoolide moderniseerimiseks(24),

–    võttes arvesse oma 13. märtsi 2012. aasta resolutsiooni Euroopa institutsioonide panuse kohta Bologna protsessi tugevdamisse ja arengusse(25),

–    võttes arvesse Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI)(26),

–    võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–    võttes arvesse kultuuri- ja hariduskomisjoni raportit (A8-0121/2015),

A.  arvestades, et Bologna protsessi tähtsus praeguses majanduslikus olukorras peaks seisnema haridusele laialdase juurdepääsu ja selle pideva ajakohastamise abil kodanike jaoks teadmiste ja innovatsiooni võimalikult kõrge taseme arendamise eesmärkide poole püüdlemises, ning arvestades, et see peaks kajastuma strateegia „Euroopa 2020” läbivaatamises ning Junckeri Euroopa investeerimiskava rakendamises;

B.   arvestades, et analüüsid näitavad, et peaaegu igal kolmandal ELi tööandjal on probleeme nõuetekohaselt kvalifitseeritud töötajate leidmisel; arvestades, et Bologna reform ei ole seni olnud kuigi edukas niisuguse eesmärgi seisukohast, mis seisneb ELis oskuste nõudlusele mittevastavuse (üksikisiku tööalaste oskuste ja tööturu nõudluste lahknemine) vähendamises; arvestades, et oskuste nõudlusele mittevastavusest on saanud Euroopa jaoks keskne probleem, mis mõjutab kõiki ühiskonna valdkondi, alates ettevõtjate tootlikkusest ja tõhususest kuni noorte praeguse ja edaspidise heaoluni;

C.  arvestades, et noorte töötuse probleem ei ole alates 2008. aastal alanud kriisist oluliselt paranenud; arvestades, et 2014. aasta lõpus oli ELis umbes 5 miljonit alla 25 aasta vanust töötut noort;

D.  arvestades, et ühe filosoofi sõnul „peaks ülikoole iseloomustama tõe ja ilu otsimine” lisaks nende kohustusele õpetada uusi spetsialiste, teadlasi, insenere, õpetajaid, arste, poliitikuid ja kodanikke;

E.   arvestades, et oluline on pidada ülikoole Bologna protsessi tegelikeks põhiosalisteks lisaks piirkondlike ja riiklike institutsioonide koordineerimis-, reguleerimis- ja ressurssidealasele toetavale rollile;

F.   arvestades, et koostöös akadeemiliste ringkondadega elluviidava kõnealuse valitsustevahelise algatuse raames on tehtud jõupingutusi selleks, et leida ühine Euroopa lahendus tõsistele probleemidele paljudes riikides, kuid et need ei ole olnud piisavad;

G.  arvestades, et Bologna protsessi tegelik eesmärk on toetada liikuvust ja rahvusvahelistumist ning tagada eri kõrgharidussüsteemide standardite ja kvaliteedi kooskõla ja võrreldavus, austades samal ajal ülikoolide autonoomsust ning aidates sel viisil kaasa niisuguse tõeliselt demokraatliku Euroopa ruumi loomisele, mis pakub kodanikele võrdseid võimalusi;

H.  arvestades, et viimase 15 aasta jooksul toimunud arengut tuleb hinnata ning et hindamisel tuleb võtta arvesse nii tehtud edusamme piirkonnasiseses koostöös kui ka esile kerkinud lahendamata probleeme ja seatud eesmärkide saavutamise ebaühtlast ulatust;

I.    arvestades, et Bologna protsessi, mis on küll enamikus riikides haridusreforme suunanud ja ajendanud, võidakse mõnes riigis pidada vääritimõistmise ja selle tõelise visiooni mittemõistmise tõttu bürokraatlikuks koormaks;

J.    arvestades, et oluline on tunnustada Bologna protsessi üleeuroopalist olemust, samuti selle kõigi osaliste kaasamist, k.a üliõpilased, õppejõud, teadlased ja õpetamisega mitteseotud personal;

K.  arvestades, et otsustava tähtsusega on hariduse, koolituse, sealhulgas kutseõppe, teadmiste ja teadusuuringute pidev ja ulatuslikum rahaline toetamine, eelkõige praegusel majanduskriisi perioodil;

L.   arvestades, et praegustes pidevalt muutuvates tingimustes tuleb kinnitada veel kord Bologna protsessi aluseks olevat poliitilist pühendumust ning Euroopa institutsioonide, riikide valitsuste ja kõikide muude asjaomaste sidusrühmade kaasatust kõnealuse protsessi elluviimisse;

Bologna protsessi roll

1.   märgib, et haridus ja teadusuuringud moodustavad meie ühiskonna ühe peamise samba oskuste arendamise, kasvu ja töökohtade loomise edendamise puhul; rõhutab, et suuremad investeeringud haridusse on otsustava tähtsusega selleks, et võidelda tulemuslikult vaesuse, sotsiaalse ebavõrdsuse ja töötuse, eelkõige noorte töötuse vastu ning edendada sotsiaalset kaasatust;

2.   märgib, et Bologna protsess võib aidata vähendada ELis oskuste nõudlusele mittevastavust, kui see võimaldaks üliõpilastel omandada ja arendada tööturul vajatavaid pädevusi, ning et sel moel võib see saavutada olulise eesmärgi, milleks on kõrgkooli lõpetanute tööalase konkurentsivõime suurendamine;

3.   on teadlik rollist, mida Bologna protsess täidab teadmiste Euroopa loomises; toonitab, et teadmiste, hariduse ja teadustegevuse levitamine moodustab strateegia „Euroopa 2020” põhiosa ja aitab edendada Euroopa kodakondsust; rõhutab siiski ka vajadust kõrghariduskogukonnas (õpetajad, üliõpilased ja õpetamisega mitteseotud töötajad) toimuva konsulteerimise järele, et mõista Bologna protsessiga seotud reformide suhtes avaldatud vastuseisu, samuti vajadust tagada tasuta, kõigile kättesaadav ja ühiskonna vajadustele vastav riiklik haridus;

4.   märgib, et Bologna reformide tulemusel käivitati Euroopa kõrgharidusruum (EHEA) ning need on võimaldanud viimasel 15 aastal olulisi saavutusi kõrgharidusstruktuuride võrreldavamaks muutmise, liikuvuse suurendamise, kvaliteedi tagamise süsteemide kehtestamise ning diplomite tunnustamise alal, parandades haridussüsteemide kvaliteeti ning kõrghariduse atraktiivsust Euroopas;

5.   märgib, et Bologna protsessis on jätkuvalt vaja teha palju tööd valdkonnas, mis on seotud haridussüsteemide tööturu vajadustele kohandamisega ning üldise tööalase konkurentsivõime ja muu konkurentsivõime ning kõrghariduse atraktiivsuse suurendamisega Euroopas; märgib, et Euroopa kõrgharidusasutused peaksid suutma reageerida kiiresti majanduslikele, kultuurilistele, teadusalastele ja tehnoloogilistele muutustele nüüdisaegses ühiskonnas, et kasutada täielikult ära oma kasvu, tööalase konkurentsivõime ja sotsiaalse ühtekuuluvuse soodustamise alast potentsiaali;

6.   võtab teadmiseks tulevaste aastate eesmärgid ning riiklikud prioriteedid 2015. aastaks võetavate meetmete puhul, mis kavandati 2012. aastal Bukarestis toimunud Euroopa kõrgharidusruumi ministrite konverentsil, samuti konverentsi soovitused Euroopa kõrgharidusruumi 2020. aasta liikuvuse strateegia kohta, soovitades luua uued vaatluskeskused, uued lähenemisviisid Euroopa eri ülikooliringkondade suhtes ja uued süsteemid niisuguste ülikooliringkondade liikmete integreerimiseks kõnealuse tegevuskava reformiprotsessi;

Prioriteedid ja probleemid

7.   palub Euroopa kõrgharidusruumi riikidel viia ellu ühised kokkulepitud reformid, mille eesmärk on kiirendada Bologna protsessi sihtide saavutamist, samuti tugevdada Euroopa kõrgharidusruumi usaldusväärsust; julgustab toetama riike, kus esineb kõnealuste reformide rakendamisel raskusi; toetab sellega seoses laialdaste partnerluste loomist riikide, piirkondade ja asjaomaste sidusrühmade vahel;

8.   palub liikmesriikidel veelgi parandada ja ajakohastada kõrgharidusasutuste hindamist, võttes aluseks standardid, mis on eelnevalt seatud haridussüsteemide poolt rahvusvahelisel tasandil, ning tunnustades tipptaset teadmiste, teadusuuringute ja teaduse edendamist silmas pidades;

9.   toonitab, kui oluline on säilitada õpetamise mitmekesisus, sealhulgas keelte mitmekesisus; nõuab tungivalt, et liikmesriigid suurendaksid stipendiume ja tagaksid, et need oleksid kergesti kättesaadavad;

10. juhib tähelepanu vajadusele teha edasisi jõupingutusi Euroopa kõrgharidusruumi arendamiseks ning tugineda edusammudele, mida on tehtud selle eesmärkide poole püüdlemisel ja koostöös Euroopa haridus- ja koolitusruumiga, Euroopa elukestva õppe piirkonnaga ning Euroopa teadusruumiga;

11. kutsub kõiki Bologna protsessi rakendamisega seotud sidusrühmi üles tugevdama kvaliteedi tagamist, et saavutada Euroopa kõrgharidusruum, mis suurendab oma atraktiivsust akadeemilise tipptaseme etalonina kogu maailmas;

12. kutsub liikmesriike, Euroopa kõrgharidusruumi riike ja ELi tervikuna üles edendama üldsuse arusaama Bologna protsessist ja sellele antavat toetust, hõlmates ka rohujuure tasandi meetmeid, et saavutada tulemuslikum ja dünaamilisem osalemine protsessi eesmärkide saavutamises;

13. juhib tähelepanu asjaolule, et komisjonil on Bologna protsessi liikmena oluline roll Euroopa kõrgharidusruumi arendamisel, ning palub komisjonil tugevdada oma rolli protsessile uue elu andmises ning niisuguste jõupingutuste kiirendamises, mida tehakse väljakuulutatud eesmärkide saavutamiseks;

14. juhib tähelepanu vajadusele lisada tertsiaarsektori hariduse ja teadusuuringute kvaliteet sedastatud eesmärkide hulka; on seisukohal, et üheks nende eesmärkide täitmise näitajaks oleks kõrgkooli lõpetanute tööalase konkurentsivõime suurendamine, mis on ka strateegia „Euroopa 2020” eesmärk;

15. nõuab, et valitsused, kõrgharidusasutused ja uurimisinstituudid peaksid dialoogi kättesaadavate vahendite suunamiseks, maksimeerimiseks ja tõhusamaks kasutamiseks ning uute ja mitmekesiste rahastamismudelite otsimiseks, et täiendada riiklikest vahenditest rahastamist; rõhutab ühtlasi programmi „Horisont 2020” olulisust teadusalaste koostööprojektide edendamisel Euroopa kõrgharidusasutustes ning tunneb muret jätkuvate püüdluste pärast kärpida selle rahastamist, samas kui eelarve muid valdkondi ei puudutata;

16. kutsub valitsusi üles tõhustama riiklike vahendite kasutamist hariduses ja järgima ELi peamist eesmärki investeerida 2020. aastaks 3% liidu SKPst teadus- ja arendustegevusse; rõhutab, et hariduse ja teadusuuringute ulatuslik rahastamine on vajalik, sest need kujutavad endast üht peamist vahendit, millega tagada kõigile kvaliteetse hariduse kättesaadavus ning võidelda majanduskriisi ja töötuse vastu;

17. märgib potentsiaalseid rahastamisvõimalusi, mida Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond (EFSI) peaks pakkuma kõrghariduse, kutsehariduse ja koolitustegevuse valdkonnas; väljendab sügavat muret EFSI kasuks kavandatavate kärbete pärast programmi „Horisont 2020” rahalistes vahendites, mis on otseselt seotud teadusuuringute ja haridusega;

18. hoiatab, et mis tahes kärped programmis „Horisont 2020” mõjutaksid kahtlemata Bologna protsessi täielikku rakendamist, ja nõuab seepärast tungivalt, et komisjon võtaks mis tahes niisuguse ettepaneku tagasi;

19. ergutab nii ülevalt allapoole kui ka alt ülespoole lähenemisviise, millesse on kaasatud kogu akadeemiline kogukond ja sotsiaalpartnerid, ning nõuab Euroopa kõrgharidusruumi ministrite poliitilist osalemist ja koostööd Bologna reformide saavutamiseks vajaliku ühisstrateegia väljatöötamises;

20. nõuab, et edasi arendataks selgelt määratletud eesmärkidega õppeprogramme, mis pakuksid teadmisi ja oskuste kombinatsioone (nii üldisi kui ka kutsealaseid), mis on vajalikud nii kõrgkooli lõpetanute ettevalmistamiseks vastama tööturu nõuetele ja nende elukestvas õppes osalemise suutlikkuse suurendamiseks kui ka otsustavalt kodanike integreerimiseks; toetab kutsekvalifikatsioonide tõendamise Euroopa raamistiku täielikku rakendamist;

21. rõhutab loodusteaduste, tehnoloogia, inseneriteaduste ja matemaatika valdkondade rolli ning nende tähtsust ühiskonna, majanduse ja kõrgkooli lõpetanute tööalase konkurentsivõime jaoks;

22. nõuab, et Euroopa kõrgharidusruumis rakendataks nõuetekohaselt Euroopa ainepunktisüsteemi (ECTS) ja diplomilisa, mis on peamised üliõpilaste õppekoormuse ja õpiväljunditega seotud vahendid, et hõlbustada liikuvust ja aidata üliõpilastel koguda akadeemilisi ja õppetööväliseid saavutusi;

23. rõhutab, kui oluline on tagada akadeemiliste kraadide vastastikune tunnustamine ja kokkusobivus selleks, et tugevdada kvaliteedi tagamise süsteemi Euroopa tasandil ja kõikides Euroopa kõrgharidusruumiga liitunud riikides kooskõlas Euroopa kõrgharidusruumis kvaliteedi tagamise Euroopa standardite ja suuniste (ESG) läbivaadatud versiooniga; kutsub kõiki Euroopa kõrgharidusruumi riike ja nende vastavaid kvaliteedi tagamise asutusi üles ühinema Euroopa kvaliteedi tagamise võrgustikega (ENQA ja EQAR);

24. julgustab Bologna protsessi partnereid ja eelkõige komisjoni mõõtma korrapäraselt pädevuste ja oskuste nõudlusele mittevastavust hetkel, mil kõrgkooli lõpetanud astuvad tööellu;

25. rõhutab, kui oluline on strateegia „Euroopa 2020” eesmärk, mille kohaselt peaks 40% 30–34 aasta vanustest inimestest olema omandanud kolmanda taseme hariduse ning on omandanud asjakohased oskused ja pädevused, et leida rahuldustpakkuv töö;

26. rõhutab kvalifikatsiooniraamistike väärtust läbipaistvuse parandamiseks ning kutsub kõiki Bologna riike üles viima oma riiklikud kvalifikatsiooniraamistikud kooskõlla Euroopa kõrgharidusruumi ja Euroopa kvalifikatsiooniraamistikega;

27. rõhutab, et paljudes liikmesriikides tuleb riiklikud kvalifikatsiooniraamistikud alles kohandada nii Euroopa kvalifikatsiooniraamistikuga kui ka Euroopa standardite ja suunistega; märgib, et suur osa riiklikke kvalifikatsiooniraamistikke on endiselt kõrghariduse kvaliteedi tagamise Euroopa registrisse (EQAR) kandmata;

28. märgib, et üliõpilaste, õppejõudude, teadlaste ja õpetamisega mitteseotud personali liikuvus on üks Bologna protsessi põhiprioriteet; kutsub liikmesriike üles suurendama liikuvusvõimalusi ja liikuvuse kvaliteeti ning toonitab vajadust tugevdada Euroopa kõrgharidusruumi liikuvuse strateegia 2020 elluviimist ning saavutada ka 2020. aastaks üliõpilaste liikuvuse 20-protsendiline kvantitatiivne eesmärk; rõhutab sellega seoses programmide „Erasmus+” ja „Horisont 2020” murrangulist rolli ning nende sujuva ja tõhusa rakendamise ja edendamise tagamise olulisust; rõhutab, et programmiga „Erasmus+” seotud stipendiumid tuleks vabastada maksustamisest ja sotsiaalmaksudest;

29. nõuab üliõpilaste liikuvuse järkjärgulist inkorporeerimist ülikoolide ametlikesse õppekavadesse;

30. rõhutab vajadust kaasata ELi liikuvusprogrammidesse asjakohasel arvul kunsti- ja muusikavaldkonna üliõpilasi ja õppejõudusid;

31. palub, et komisjon ja liikmesriigid lisaksid Euroopa ja rahvusvahelise partnerluse ja liikuvusega seotud korralduse ülikoolide ja kõrgkoolide paremusjärjestuse koostamise kriteeriumide hulka;

32. märgib kõrgharidusasutuste keskset rolli liikuvuse edendamisel ning selliste kõrgkooli lõpetanute ja teadlaste ettevalmistamisel, kellel on teadmised ja oskused, mis võimaldavad neil saavutada tööalase konkurentsivõime abil ülemaailmses majanduses edu;

33. kutsub liikmesriike, ELi ja Euroopa kõrgharidusruumi üles tugevdama liikuvust, edendades keeleõpet, kõrvaldades haldustakistused, luues piisava rahalise toetuse mehhanismi ning tagades toetuste, stipendiumite ja ainepunktide ülekantavuse; märgib, et vähem jõuka taustaga üliõpilaste jaoks on liikuvus endiselt vähem kättesaadav;

34. toonitab nii programmide kujundamist kui ka elluviimist silmas pidades haridusparadigma nihet niisuguse üliõpilaskesksema lähenemisviisi suunas, mis hõlmab üliõpilaste isiklikku arengut; rõhutab, kui oluline on üliõpilaste osalemine kõrghariduse juhtimises;

35. toonitab, et õppeprogrammide keskmes peaks olema pikaajaline turunõudlus; rõhutab ühtlasi, et tööalane konkurentsivõime tähendab seda, et üliõpilastel peaksid olema väga mitmesugused pädevused, mis valmistavad nad ette tööturuks ja elukestvaks õppeks; ergutab sellega seoses ülikoolide ja ettevõtjate vahelist aktiivset dialoogi ning siseriiklikku ja piiriülest koostööd, mida tehakse programmide ja praktikate valdkonnas ning mis võivad aidata võidelda majanduskriisiga, ergutada majanduskasvu ning aidata kaasa teadmistepõhisele ühiskonnale ja pakkuda seega võimalusi laiemas ühiskondlikus mõttes; ergutab kõrgharidusasutusi olema avatud transdistsiplinaarsetele õpingutele, ülikooli uurimisinstituutide loomisele ja koostööle mitmesuguste partneritega;

36. rõhutab vajadust pakkuda laialdasi võimalusi elukestvaks õppeks ning õpet täiendavateks vormideks, nagu mitteformaalseks hariduseks ja kogemusõppeks, mis on pehmete oskuste arendamiseks hädavajalikud;

37. nõuab jõupingutuste tegemist, et tugevdada kõrghariduse, teadusuuringute ja innovatsiooni vahelist sidet, k.a teaduspõhise hariduse edendamise abil, ning tõstab esile programmi „Horisont 2020” kui teadusuuringute soodustamise peamist rahastamismehhanismi; nõuab paremat kooskõla Bologna protsessi toetavate meetmete vahel, nagu programmid „Horisont 2020” ja „Erasmus+”;

38. nõuab paindlikumaid õppimisvõimalusi, mis hõlmavad ühiseid kraadiõppeprogramme ja interdistsiplinaarseid õpinguid ning mis toetavad innovatsiooni, loovust, kutseharidust ja ‑koolitust, duaalset haridust ning ettevõtlust kõrghariduses, ning nõuab, et kasutataks ära uute tehnoloogiate, digiteerimise ja IKT pakutav potentsiaal, et rikastada õppimist ja õpetamist ning arendada edasi väga mitmesuguseid oskusi ning uusi õppimis-, õpetamis- ja hindamismudeleid;

39. palub kõrgharidusasutustel, avalikel haldusasutustel, sotsiaalpartneritel ja ettevõtjatel pidada jätkuvat dialoogi, mis hõlbustaks ja tõhustaks tööalast konkurentsivõimet; rõhutab sellega seoses vajadust seada arutelu keskmesse kõrghariduse kasutamata potentsiaal kasvu ja tööhõive ergutamisel; kutsub Euroopa kõrgharidusruumi riike ja kõrgharidusasutusi üles tõhustama koostööd, et tagada kvaliteetne praktika ja õpipoisiõpe ning tugevdada liikuvust selles kontekstis; rõhutab, et sidusrühmad peaksid tegema paremini koostööd, et tõsta esialgseid kvalifikatsioone ja uuendada kvalifitseeritud tööjõudu ning parandada karjääri- ja tööhõivealase nõustamise pakkumist, kättesaadavust ja kvaliteeti; on lisaks seisukohal, et õppeprogrammidesse lisatud praktikat ja töölõppimist tuleks veelgi edendada;

40. rõhutab vajadust anda pagulaseks tunnistatud isikutele juurdepääs kõikidele Euroopa kõrgharidusruumi asutustele, mis võimaldaks neil ehitada hariduse abil üles iseseisev elu; rõhutab lisaks, et kvalifitseeritud erialast tegevust otsivate kõrgkooli lõpetanute elamislubasid tuleks veelgi liberaliseerida; rõhutab, et tunnustatud pagulaste vastastikuseks tunnustamiseks tuleks teha suuremaid pingutusi, eelkõige seoses niisuguste üliõpilaste liikuvuse aspektiga;

41. rõhutab, et liikmesriigid ja kõik Euroopa kõrgharidusruumiga ühinenud kõrgharidusasutused vastutavad niisuguse kvaliteetse hariduse pakkumise eest, mis vastab ühiskondlikele ja majanduslikele väljakutsetele, ning rõhutab, et Bologna protsessi raames seatud eesmärkide saavutamiseks on vaja nende tihedat koostööd;

42. märgib, et ainult mõnes liikmesriigis on loodud terviklik strateegia, mille eesmärk on kaasata kõrgharidusse vähem soodsa sotsiaal-majandusliku taustaga üliõpilasi ja astuda sel viisil vastu nn sotsiaalse filtri probleemile;

43. nõuab keskkooliõpetajate ulatuslikumat kaasamist Bologna protsessi, pidades silmas õpetajakoolituse kvaliteedi ja kutsealase liikuvuse edendamist, et vastata teadmusühiskonna uutele haridus- ja koolitusnõuetele ning aidata kaasa õpilaste tulemuste parandamisele;

44. rõhutab hariduse, selle kvaliteedi ja õpetamismissiooni rolli tulevaste põlvkondade kujundamisel ning ulatuslikumale sotsiaalsele ja majanduslikule ühtekuuluvusele ning töökohtade loomisele, suuremale konkurentsivõimele ja kasvupotentsiaalile kaasaaitamisel; nõuab sellega seoses õpetaja elukutse paremat tunnustamist;

45. nõuab majanduslike ja sotsiaalsete jõupingutuste tegemist, et parandada sotsiaalset kaasatust, andes kõigile õiglase ja avatud juurdepääsu kvaliteetsele haridusele, hõlbustades akadeemiliste ja kutsekvalifikatsioonide tunnustamist ning välismaal läbitud õppeperioodide ja varasemate õpingute, pehmete oskuste programmide ning mitteformaalse ja kogemusõppe arvestamist ning pakkudes mitmekesisele üliõpilaskonnale asjakohast haridust elukestva õppe abil;

46. rõhutab Bologna protsessi sotsiaalset mõõdet; nõuab, et võetaks meetmeid, mis oleksid suunatud alaesindatud ja ebasoodsas olukorras olevate rühmade osaluse suurendamisele, muu hulgas rahvusvaheliste liikuvusprogrammide abil;

47. rõhutab haridusalase liikuvuse rolli kultuuridevahelises õppimises ning seda, et Bologna protsessi raames tuleks võtta aktiivseid meetmeid, et edendada üliõpilaste kultuuridevahelisi teadmisi ja kultuuridevahelist austust;

48. nõuab jõupingutuste tegemist Euroopa kõrgharidusruumi välismõõtme strateegia edasiarendamiseks koostöös maailma muude piirkondadega, et suurendada selle konkurentsivõimet ja atraktiivust ülemaailmsel tasandil, parandada Euroopa kõrgharidusruumi käsitleva teabe pakkumist, tugevdada partnerlusel põhinevat koostööd, süvendada valdkonnapoliitika dialoogi ja tunnustada kvalifikatsioone suuremas ulatuses;

49. rõhutab, et Bologna protsessi probleemide paremaks kindlakstegemiseks ja lahendamiseks tuleb Euroopa kõrgharidusruumi riikides tõhustada andmete kogumist;

50. rõhutab, kui oluline on järgmine, 2015. aasta mais Jerevanis toimuv Euroopa kõrgharidusruumi ministrite konverents ajavahemikuks 2012–2015 seatud prioriteetide saavutamisel tehtud edusammude ja kogetud tagasilöökide objektiivse ja kriitilise läbivaatamise seisukohast, et edendada ja veelgi tugevdada Euroopa kõrgharidusruumi liidu täielikul toetusel;

o

o        o

51. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1)

http://www.ehea.info/Uploads/Declarations/SORBONNE_DECLARATION1.pdf

(2)

http://www.ehea.info/Uploads/Declarations/BOLOGNA_DECLARATION1.pdf

(3)

http://www.ehea.info/Uploads/Declarations/Leuven_Louvain-la-Neuve_Communiqu%C3%A9_April_2009.pdf

(4)

http://www.ehea.info/Uploads/Declarations/Budapest-Vienna_Declaration.pdf

(5)

http://www.ehea.info/Uploads/(1)/Bucharest%20Communique%202012(1).pdf

(6)

http://www.ehea.info/Uploads/%281%29/2012%20EHEA%20Mobility%20Strategy.pdf

(7)

ELT L 354, 28.12.2013, lk 132.

(8)

ELT L 289, 3.11.2005, lk 23.

(9)

ELT L 64, 4.3.2006, lk 60.

(10)

ELT C 111, 6.5.2008, lk 1.

(11)

ELT C 119, 28.5.2009, lk 2.

(12)

ELT C 302, 12.12.2009, lk 3.

(13)

ELT C 135, 26.5.2010, lk 12.

(14)

ELT C 191, 1.7.2011, lk 1.

(15)

ELT C 199, 7.7.2011, lk 1.

(16)

http://eacea.ec.europa.eu/education/eurydice/documents/thematic_reports/099EN.pdf

(17)

http://eacea.ec.europa.eu/education/eurydice/documents/thematic_reports/122EN.pdf

(18)

http://www.ehea.info/Uploads/(1)/Bologna%20Process%20Implementation%20Report.pdf

(19)

http://ec.europa.eu/public_opinion/flash/fl198_en.pdf

(20)

http://ec.europa.eu/public_opinion/flash/fl_260_en.pdf

(21)

http://ec.europa.eu/eurostat/documents/3217494/5713011/KS-78-09-653-EN.PDF/3eb9f4ec-dc39-4e51-a18b-b61eb7c2518b?version=1.0

(22)

http://www.ehea.info/news-details.aspx?ArticleId=253

(23)

ELT C 8 E, 14.1.2010, lk 18.

(24)

ELT C 161 E, 31.5.2011, lk 95.

(25)

ELT C 251 E, 31.8.2013, lk 24.

(26)

Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1291/2013 ja (EL) nr 1316/2013 (COM(2015)0010).


SELETUSKIRI

Bologna deklaratsiooni allkirjastasid 1999. aasta juunis 29 Euroopa riiki ja selle otstarve oli luua 2010. aastaks Euroopa kõrgharidusruum (EHEA). Selle eesmärgiks oli ja on ka edaspidi pakkuda üliõpilastele laiemat ja läbipaistvamat kvaliteetsete haridusvõimaluste valikut ning luua osalevate riiklike kõrgharidussüsteemide seas sisemiseks ja väliseks tunnustamiseks lihtsustatud protsess. Seni on kõik Bologna protsessi 47 praegust liiget algatanud oma kõrgharidussüsteemides suuri reforme.

Kuigi Bologna protsessist tulenevad muudatused toimuvad peamiselt ülikoolide tasandil, on EHEA loomise ideel teataval määral ka poliitiline iseloom. Euroopa Komisjonist innustust saanud valitsustevaheline algatus leidis toetuse akadeemilistes ringkondades ning sellega püüti leida ühine lahendus osalisriikide probleemidele. Lahenduste hulka kuulub nt tingimuste loomine suuremaks liikuvuseks, haridussüsteemide kohandamine tööturu vajadustega, et parandada üldist tööalast konkurentsivõimet, ning kõrghariduse parem konkurentsivõime ja atraktiivsus Euroopas, et anda asjakohane panus tsivilisatsiooni kasvu. Praegu seisavad Bologna protsessi riigid silmitsi uute probleemidega, nagu noorte töötus, majanduslikud piirangud ja demograafilised muutused.

Seoses püüdlustega saavutada ELi eesmärke, mis on seotud kasvu ja teadmuspõhise majandusega, võib Bologna protsess etendada olulist rolli strateegia „Euroopa 2020” läbivaatamises ning Junckeri Euroopa investeerimiskava rakendamises.

Viimase 15 aasta jooksul on Bologna protsessiga tehtud palju ära hariduse kvaliteedi, liikuvuse ja akadeemilise tunnustamise valdkonnas. Üldiselt on Bologna protsessiga saavutatud suurem läbipaistvus ning teave Euroopa kõrghariduse kohta on muutunud hõlpsasti kättesaadavaks. Selle puhul võrreldakse riiklikke tulemusi ühiste eesmärkidega.

Kuigi need saavutused väärivad kiitust, vajavad mõned valdkonnad endiselt edasist arendamist, mistõttu on hädavajalik anda Bologna protsessile uus hingus, et see suudaks täita uusi ülesandeid ning tagada EHEA kvaliteeti ja läbipaistvust.

Protsessi hindamine ja uued ülesanded

Tegemaks nõuetekohaselt kindlaks, millised sihid tuleks Bologna reformidega seada, peaksime alustama protsessi objektiivsest hindamisest ning määrama kindlaks valdkonnad, mille toimimist tuleb parandada. Seepärast tuleb protsessi vaadelda laiemas kontekstis, hõlmates ka Euroopa haridus- ja koolitusruumi, Euroopa elukestva õppe piirkonna ja Euroopa teadusruumi loomist, mis koos EHEAga on olulised elemendid teadmiste Euroopa elluviimises.

Sellega seoses tuleb samuti kindlasti toonitada, et Bologna protsessi eesmärk ei ole standardida kõrgharidussüsteeme, vaid lähendada neid niisuguste ühiste koostööeeskirjade väljatöötamise abil, mille puhul võetakse arvesse iga riigi ja ülikooli mitmekesisust ja autonoomsust.

Esmalt tuleb märkida, et Bologna protsessi eesmärkide saavutamine on osalisriikide vahel olnud ebaühtlane. Seega on esmatähtis viia ellu EHEA riikides ühiselt kokku lepitud reforme ning tugevdada protsessi alt ülespoole lähenemisviisi. Nimetatud eesmärgi saavutamiseks on vaja poliitilist pühendumist ja EHEA koostööd. Lisaks võiks töötada välja täiendavaid vahendeid ja uusi töömeetodeid, nagu klastrid, mis võiksid aidata probleemidega maadlevatel riikidel teha suuremaid edusamme ning ergutada teisi saavutama veelgi edasipüüdlikumaid eesmärke. Täiendavate vahendite sekka kuuluvad parimate tavade vahetamine, Bologna ekspertide võrgustiku laialdasem kasutamine ning akadeemilise kogukonna suurem kaasamine. Lisaks võimaldavad uued tehnoloogiad ja avatud õppematerjalid, eelkõige laialt avatud e-õpe (MOOC) teadmistel hõlpsasti üle piiride liikuda, mis suurendab rahvusvahelise koostöö võimalust ning aitab edendada Euroopa haridusasutusi kui innovatsioonikeskusi. Neid võimalusi tuleks samuti edasi uurida.

Teiseks on vaja rohkem üliõpilaskeskset õpet, mida ei ole alati tunnustatud Euroopa kraadiõppestruktuuri olulise osana ning mida ei ole integreeritud piisavalt ülikooli programmidesse. Haridusparadigma puhul peaks fookus minema sellelt, mida õpetatakse, üle sellele, mida üliõpilased peavad õppima. Protsessi sotsiaalseid aspekte peetakse EHEA kõige vähem tähelepanu pälvinud tahkudeks.

Lisaks ei ole Bologna protsessi algset ideaali alati selgelt väljendatud ning osalisriikides on seda vahetevahel vääriti mõistetud või tõlgendatud. Mõnel juhul kasutati protsessi riiklike reformide abivahendina või selles nähti valitsuse kohustust, mis vajab täitmist. Seetõttu on vaja protsessi kohta anda selget teavet, et suurendada üldsuse teadlikkust Bologna reformidest ja nende toetamist, et saavutada protsessi eesmärkide puhul tulemuslikum ja dünaamilisem kaasatus.

Pealegi on hiljutised tõsised eelarvekärped mõjutanud kõrgharidust, sest Euroopa kõrgharidusasutusi rahastatakse enamuses avaliku sektori vahenditest. Seega tuleb jätkata investeeringuid ja kasutada kättesaadavaid vahendeid tulemuslikumalt, samuti oleks soovitav töötada välja uusi rahastamismudeleid.

Bologna struktuur ja vahendid

Üldiselt on enamik EHEA riikide üliõpilasi registreeritud õppeprogrammidesse, mille puhul järgitakse Bologna kolmeastmelist struktuuri. Tasub rõhutada, et kolmeastmelise kraadiõppe struktuuri kehtestamine ei olnud lõppeesmärk, vaid moodustas koos muude oluliste õppeprogrammide muudatustega vahendi, mis aitab kõrgkooli lõpetanuid paremini ette valmistada tööturu vajadusteks ja sotsiaalseteks ülesanneteks.

Lisaks tuleb Bologna eesmärkide täitmiseks rakendada nõuetekohaselt Euroopa ainepunktisüsteemi (ECTS). Kuigi kõikides EHEA riikides on saavutatud ECTSi rakendamisel mõningat edu ainepunktide kogumise ja ülekandmise puhul, tuleb ikka luua tihedam seos ainepunktide/ programmi komponentide ja õpiväljundite vahele.

Diplomilisa osas tuleks märkida, et kuigi on tehtud edusamme, ei ole umbes 70% EHEA riikidest kõiki nõudeid täitnud, k.a diplomilisa automaatne ja tasuta väljastamine kõikidele kõrgkooli lõpetanutele laialt levinud Euroopa keeles.

Riiklike kvalifikatsiooniraamistike väljatöötamine ja rakendamine on samuti jätkuvalt problemaatiline, k.a asjaolu, et enamik riike peavad endiselt lisama mitteformaalsed kvalifikatsioonid riiklikusse kvalifikatsiooniraamistikku. Tuleks käsitleda lühikeste kvalifikatsioonitsüklite tunnustamist EHEA kvalifikatsiooniraamistikus nende riikide puhul, kes lisavad need riiklikkuse kvalifikatsiooniraamistikku, et suurendada nende arusaadavust ja rahvusvahelist võrreldavust, ilma et see kohustaks muid riike seda tegema.

Kahtlemata tuleb tugevdada välismaiste kvalifikatsioonide tunnustamist ning välismaal läbitud õppeperioodide ja varasemate õpingute arvestamist (k.a mitteformaalne ja kogemusõpe), et sellest oleks üliõpilastel otsesemalt kasu. Arvestades, et enam kui kahes kolmandikus EHEA riikidest teevad lõpliku otsuse välismaiste kvalifikatsioonide tunnustamise kohta kõrgharidusasutused ja et välismaal saadud ainepunktide arvestamine on samuti kõrgharidusasutuste kätes, on oluline, et need asutused parandaksid oma sellekohase rolli täitmist. EHEA jaoks on murrangulise tähtsusega sellise poliitika ja selliste tavade väljatöötamine, mis soodustavad veelgi kvalifikatsioonide tunnustamist.

EHEA arenguks on samuti vaja paindlike õppimisvõimaluste edasist väljatöötamist ja integratsiooni, et edendada liikuvust ja elukestvat õpet.

Ka ühised programmid on EHEA oluline tahk ning kõrghariduse rahvusvahelistumise tähtis osa, mistõttu tuleb lihtsustada nende akrediteerimist.

Liikuvus ja kõrghariduse kvaliteet

Liikuvus ei puuduta ainult struktuuri, vaid ka nõuetekohast korraldust ja kvaliteedi tagamist. Liikuvuse soodustamiseks tuleks Bologna vahendeid rakendada korrektselt. Lisaks tuleks tõhustada tunnustamise korda, parandada üliõpilastele suunatud teenuste kvaliteeti vastuvõtvates ülikoolides, luua rahalise toetuse mehhanism, tagada stipendiumide ja ainepunktide ülekandmine, edendada võõrkeelte õpet ning ergutada osalemist sellistes Euroopa programmides nagu „Erasmus+”. Lisaks tuleks programmiga „Erasmus+” seotud stipendiumid vabastada maksustamisest ja sotsiaalmaksudest.

Samuti on väga tähtis luua personali ja õppejõudude liikuvuseks toetavam keskkond, mis võib aidata kaasa teadusuuringute, õpetamise ja õppimise tavade arendamisele, samuti halduse ja juhtimise ajakohastamisele.

Paljude riikide jaoks on esmatähtis parandada kõrghariduse kvaliteeti ning luua kvaliteedi tagamise süsteemid. Euroopa kvaliteedi tagamise standardid ja suunised, mis on EHEA peamine eesmärk, on läbi vaadatud ning ootavad Jerevanis 2015. aasta mais toimuva ministrite konverentsi heakskiitu. Järgmine samm on nende nõuetekohane rakendamine ning kvaliteedi tagamise koostöö tugevdamine EHEAs.

Sotsiaalne mõõde

Vaatamata kohustusele kehtestada mõõdetavad eesmärgid üldise osaluse laiendamiseks kõrghariduses ning alaesindatud elanikkonnarühmade juurdepääsu suurendamiseks, on vähem kui 20% kõrgharidussüsteemidest määranud kindlaks kvantifitseeritavad eesmärgid alaesindatud elanikkonnarühmade jaoks. Sotsiaalse kaasatuse parandamine ning võrdsete võimaluste tõhustamine juurdepääsu puhul, samuti rahvusvaheline liikuvus alaesindatud ja ebasoodsas olukorras elanikkonnarühmade jaoks on Bologna protsessis endiselt probleemne. Kõrghariduses osalevate üliõpilaste arvu suurendamise nimel tehtavas töös tuleb samuti käsitleda hariduse lõpuleviimise määra parandamist.

Tööalane konkurentsivõime on ka üks oluline sotsiaalse mõõtme tahk, mis valmistab ühtlasi suurt muret. Bologna protsessis määratletakse tööalast konkurentsivõimet kui suutlikkust leida alguses mõttekas töökoht või saada füüsilisest isikust ettevõtjaks, töökohta säilitada ning olla suuteline tööturul ringi liikuma(1). Sellega seoses on kõrghariduse osa anda üliõpilastele töökohal vajalikud teadmised, oskused ja pädevused ning võimalus neid oskusi kogu karjääri jooksul arendada.

Jõupingutusi tuleks keskendada tööalase konkurentsivõime tõhustamisele, kasutades selleks jätkuvat dialoogi tööandjatega, pädevuspõhiste programmide rakendamist ning kõrgkooli lõpetanute karjääri arengu jälgimist.

Välismõõde

EHEA välismõõde on tulevikus üha tähtsam. Keskenduda tuleks EHEA edendamisele, et suurendada selle ülemaailmset atraktiivsust ja konkurentsivõimet, kõrgharidusasutuste (eriti EHEA naaberriikides) võrgustike ja koostöö toetamisele, kvalifikatsioonide edasisele tunnustamisele ning ühiste ja koostööprogrammide väljatöötamisele kõikidel tasanditel.

Lähituleviku prioriteedid

Kultuuri, majanduse ja ühiskonna arenguks on väga oluline sidus, läbipaistev ja kvaliteetne kõrgharidussektor. Bologna eesmärgid pakuvad Euroopa kõrgharidusele vajalikke vahendeid praeguste probleemide lahendamiseks. Siiski tuleb Bologna protsessi eesmärkide saavutamiseks teha veel palju tööd. Kuigi on selge, et on palju saavutatud ja ellu on viidud märkimisväärne struktuuriline lähenemine, on esile kerkinud uued probleemid. Nende lahendamiseks ja protsessile uue hinguse andmiseks on äärmiselt tähtis keskenduda praeguse struktuuri ja praeguste vahendite nõuetekohasele rakendamisele, parandada nende puudujääke ning muuta haridusalast lähenemisviisi üliõpilas- ja tulemuspõhisemaks. Samuti on oluline tugevdada sidet kõrghariduse ja teadusuuringute vahel, hõlbustades dialoogi teaduse ja ühiskonna vahel ning edendades tehnoloogiliste uuenduste kasulikku kasutamist õpetamisel ja õppimisel. Lisaks tuleb keskenduda paremale kooskõlale Bologna protsessi toetavate meetmete vahel, nagu programmid „Horisont 2020” ja „Erasmus+”.

(1)

Tööalase konkurentsivõime töörühm, Bologna konverents, Leuven/Louvain-la-Neuve, 28.–29. aprill 2009.


PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

24.3.2015

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

24

5

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Isabella Adinolfi, Dominique Bilde, Andrea Bocskor, Silvia Costa, Mircea Diaconu, Damian Drăghici, Angel Dzhambazki, Jill Evans, Emmanouil Glezos, Giorgos Grammatikakis, Petra Kammerevert, Andrew Lewer, Svetoslav Hristov Malinov, Fernando Maura Barandiarán, Luigi Morgano, Momchil Nekov, Michaela Šojdrová, Yana Toom, Helga Trüpel, Sabine Verheyen, Julie Ward, Bogdan Brunon Wenta, Theodoros Zagorakis, Bogdan Andrzej Zdrojewski, Milan Zver, Krystyna Łybacka

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Sylvie Guillaume, György Hölvényi, Dietmar Köster, Ilhan Kyuchyuk, Ernest Maragall, Emma McClarkin, Liadh Ní Riada

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (kodukorra art 200 lg 2)

Daniela Aiuto

Õigusteave - Privaatsuspoliitika