Menetlus : 2014/2223(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0126/2015

Esitatud tekstid :

A8-0126/2015

Arutelud :

PV 27/04/2015 - 24
CRE 27/04/2015 - 24

Hääletused :

PV 28/04/2015 - 7.13
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2015)0109

RAPORT     
PDF 282kWORD 147k
1.4.2015
PE 544.341v02-00 A8-0126/2015

teemal „Uus ELi metsastrateegia metsade ja metsandussektori jaoks”

(2014/2223(INI))

Põllumajanduse ja maaelu arengu komisjon

Raportöör: Elisabeth Köstinger

Arvamuse koostaja (*):

Francesc Gambús, keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjon

(*)       Kaasatud komisjon – kodukorra artikkel 54

MUUDATUSED
EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
 SELETUSKIRI
 KESKKONNA-, RAHVATERVISE JA TOIDUOHUTUSE KOMISJONI ARVAMUS (*)
 TÖÖSTUSE, TEADUSUURINGUTE JA ENERGEETIKAKOMISJONI ARVAMUS
 PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

teemal „Uus ELi metsastrateegia metsade ja metsandussektori jaoks”

(2014/2223(INI))

Euroopa Parlament,

–       võttes arvesse komisjoni teatist Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide komiteele pealkirjaga „Uus ELi metsastrateegia metsade ja metsandussektori jaoks” (COM(2013)0659),

–       võttes arvesse sellele teatisele lisatud komisjoni talituste töödokumente SWD(2013)0342 ja SWD(2013)0343,

–       võttes arvesse 19. mail 2014. aastal kokku tulnud põllumajanduse ja kalanduse nõukogu järeldusi uue ELi metsastrateegia kohta,

–       võttes arvesse Regioonide Komitee 30. jaanuari 2014. aasta arvamust pealkirjaga „Uus ELi metsastrateegia metsade ja metsandussektori jaoks”,

–       võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 10. juuli 2014. aasta arvamust Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide komiteele saadetud komisjoni teatise „Uus ELi metsastrateegia metsade ja metsandussektori jaoks” kohta,

–       võttes arvesse oma 16. veebruari 2006. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu metsastrateegia rakendamise kohta(1),

–       võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. novembri 2013. aasta otsust nr 1386/2013/EL, milles käsitletakse liidu üldist keskkonnaalast tegevusprogrammi aastani 2020 „Hea elu maakera võimaluste piires”,

–       võttes arvesse strateegiat „Euroopa 2020”, sealhulgas juhtalgatusi „Innovaatiline liit” ja „Ressursitõhus Euroopa”,

–       võttes arvesse komisjoni teatist Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide komiteele pealkirjaga „Kliimamuutustega kohanemist käsitlev ELi strateegia” (COM(2013)0216),

–       võttes arvesse komisjoni teatist Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide komiteele pealkirjaga „Meie elukindlustus, meie looduskapital: ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegia aastani 2020” (COM(2011)0244),

–       võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–       võttes arvesse põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni raportit ja keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni ning tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni arvamusi (A8-0126/2015),

A.     arvestades, et ühise metsapoliitika väljatöötamine ei kuulu Euroopa Liidu pädevusse, kuid mõningad liidu tegevuspoliitikad võivad mõjutada liikmesriikide metsapoliitikat, ehkki liikmesriigid otsustavad ise oma metsade ja metsanduse poliitilise käsituse üle;

B.     arvestades, et liikmesriikide selgest pädevusest hoolimata saab metsal põhinev ettevõtlus kahtlemata kasu paremast ja aktiivsemast kooskõlastamisest ning suurema tähtsuse omistamisest sellele tähtsale majandusvaldkonnale, mis annab Euroopas ja eriti maapiirkondades tööd, kaitseb ökosüsteeme ning toob keskkonna seisukohalt kõigile kasu, ilma et see piiraks liikmesriikide vastutust;

C.     arvestades, et puit on taastuv ja Euroopas sageli liiga vähe kasutatud loodusvara ning et tuleb tagada selle säästev ja arukas kasutamine, sh oskusteabe edasiarendamise ja vahetamise abil;

D.     arvestades, et metsad on kordumatu looma-, taime- ja seeneriigi allikad;

E.     arvestades, et metsade suurus ja omadused on väga erinevad ning et mõne liikmesriigi pindalast on üle poole metsaga kaetud; arvestades, et säästvalt majandatud metsad on üliolulised kohaliku, piirkondliku, Euroopa ja rahvusvahelise tasandi lisaväärtuse loomisel, annavad maapiirkondades tööd, toetavad biomajandusel põhinevat ühiskonda ja parandavad inimeste tervist, eriti struktuurselt vähem soodsates piirkondades, ning neist on palju kasu keskkonna, kliima ja bioloogilise mitmekesisuse kaitsel;

F.     arvestades, et metsa biomass on väga tähtis taastuvenergia allikas; arvestades, et praegu neelavad ja ladestavad Euroopa metsad umbes 10% ELi süsinikuheitest ning aitavad sellega kliimamuutusi oluliselt leevendada;

G.     arvestades, et meie ühiskonna linnastumise tõttu on ELi kodanikel vähem kokkupuuteid metsaga ning vähe teadmisi metsandusest ja selle soodsast mõjust jõukusele, tööhõivele, kliimale, keskkonnale, inimeste tervisele ja kogu väärtusahelale, sealhulgas selle seostest ökosüsteemidega laiemas mõttes;

H.     arvestades, et üha enamates ELi poliitikavaldkondades esitatakse metsadele järjest suuremaid nõudmisi; arvestades, et need nõudmised peavad olema hoolikalt tasakaalustatud ning puidunõudlus selle uute kasutusviiside jaoks biomajanduses ja bioenergeetikas tuleb ühitada ressursitõhususe, uute tehnoloogiate kasutamise ja jätkusuutlike varude piiride tunnetamisega;

I.      arvestades, et Euroopa metsandust iseloomustab säästev majandamine ja pikaajaline planeerimine ning et töökohtade loomiseks, elurikkuse kaitsmiseks, kliimamuutuste leevendamiseks ja kõrbestumise peatamiseks tuleks kõigil tasanditel, kohalikust kuni ülemaailmseni, säästvuse põhimõtet veelgi enam rõhutada;

J.      arvestades, et tuleb juhtida tähelepanu metsade majanduslikule, sotsiaalsele ja ökoloogilisele tähtsusele, ka seoses kultuuri- ja looduspärandi kaitse ja edendamise ning säästva (öko-)turismi edendamisega;

K.     arvestades, et maailma rahvastiku kasvu tõttu kasvab energianõudlus ning sellepärast peaks edaspidi suurenema metsade tähtsus ELi energiaallikate struktuuris;

Üldpõhimõtted – metsade, metsanduse ja metsapõhise sektori tähtsus majanduse ja ühiskonna jaoks

1.      tervitab komisjoni teatist uue ELi metsastrateegia kohta ja sellele lisatud töödokumente ning toonitab, et ELi metsastrateegia peab keskenduma metsade säästvale majandamisele ja nende erinevatele majanduslikele, sotsiaalsetele ja ökoloogilistele funktsioonidele ning tagama metsaga kaudselt või vahetult seotud ühenduse tegevuspoliitikate kooskõlastamise ja teabevahetuse; sellega seoses märgib, et üha enamad ELi poliitikaalgatused sellistes valdkondades nagu majandus- ja tööhõivepoliitika, energiapoliitika ning keskkonna- ja kliimapoliitika vajavad suuremat toetust metsandussektorilt;

2.      rõhutab vajadust määrata süstemaatilisemalt kindlaks metsa ökosüsteemi teenuste väärtus ning võtta seda arvesse avaliku ja erasektori otsuste tegemisel;

3.      märgib, et üksnes terved ja stabiilsed mägimetsad suudavad täiel määral kaitsta inimesi ja loodust laviinide ja mudavoolude eest ning olla looduslikuks kaitsevalliks üleujutuste vastu; sellega seoses rõhutab eriliselt riikidevahelise teabevahetuse möödapääsmatust;

4.      rõhutab siinkohal, et igasugune katse metsandust liidu pädevusse üle viia tuleks tõkestada ning et tuleb tunnustada metsanduse kohalikku ja piirkondlikku lähtealust ja liikmesriikide pädevust antud valdkonnas, kuid ühtlasi püüda saavutada ELi ja liikmesriikide pädevuste vahelist sidusust;

5.      toonitab, et ELi metsad on väga mitmekesised nii omandivormi, suuruse, iseloomu kui ka nendega seotud probleemide poolest;

6.      rõhutab, et ELi metsastrateegias tuleb arvestada, et metsad katavad enam kui poole mõnede liikmesriikide territooriumist ning et säästvalt majandatavad metsad on üliolulised kohaliku ja piirkondliku lisaväärtuse loomiseks ja töökohtade kindlustamiseks maapiirkondades ning toetavad ka olulisel määral keskkonnakaitset;

7.      rõhutab püsikindlate, kohapealsete tingimustega sobivaid kohalikke puuliike sisaldavate segametsade erilist tähtsust ning nende olulisust ökosüsteemides ja elurikkuse kaitsel;

8.      kutsub liikmesriike üles toetama metsaomanike tegevust piirkonnale tüüpiliste kohalike segametsade kaitsmisel ja rajamisel;

9.      väljendab pettumust selle pärast, et kavandatav strateegia ei sisalda võrdlusalusena metsatööliste töötingimusi ning nõuab komisjonilt aruka töökorralduse, kõrgetasemelise tehnoloogia ja kvaliteetse tööhõive arvessevõtmist;

10.   märgib, et praegu töötab metsasektoris üle kolme miljoni Euroopa kodaniku ning rõhutab, et pikemas perspektiivis tagab ainult väljaõppinud tööjõud konkurentsivõime;

11.    on seisukohal, et ELi metsastrateegia peaks looma tingimused, tänu millele ELil oleksid asjakohased koolitusvõimalused ja tööjõud, kes on täielikult teadlik nii metsasektori praegustest ülesannetest ja ohtudest kui ka metsamajandustööde ohutuseeskirjadest;

12.    rõhutab põhjaliku ja tervikliku ühise strateegia vajalikkust ning tunneb heameelt sellest, et tunnustatakse ELi metsade ja metsapõhiste sektorite majanduslikku, ökoloogilist ja sotsiaalset tähtsust;

13.    on veendunud, et selline tunnustamine loob tugeva aluse ELi metsandussektori toetamiseks, muu hulgas metsa tabavate õnnetuste vältimisel ja haldamisel, ressursitõhususe, tööhõive ja konkurentsivõime tõstmisel, metsapõhiste tööstusharude tugevdamisel ja metsa ökoloogiliste funktsioonide säilitamisel;

14.    rõhutab biomajanduse olulist rolli komisjoni uute majanduskasvu, tööhõive ja investeerimisprioriteetide saavutamisel;

15.    tunnistab, et ELi roll on toetada liikmesriikide meetmeid aktiivse, mitmeotstarbelise ja säästva metsamajanduse saavutamiseks, mis hõlmab eri metsatüüpide majandamist, ning tugevdada koostööd selliste piiriüleste ohtude tõrjumisel nagu metsatulekahjud, kliimamuutused ja loodusõnnetused või võõrliikide invasioon;

16.    on seisukohal, et strateegias tuleb rohkem arvesse võtta puuhaiguste probleemi, mille hulka kuulub tammesurm, mis laastab korgitammede istandusi Portugalis, Prantsusmaal ja Hispaanias ning mõjutab ka erikaitsealasid ja biosfäärikaitsealasid;

17.    rõhutab, et prognoositav puidunõudluse kasv kujutab endast metsade ja kõigi metsapõhiste sektorite jaoks nii võimalust kui ka väljakutset, eriti kuna kliimamuutuste tõttu kahjustavad põuad, tulekahjud, tormid ja kahjurid metsi eeldatavasti senisest sagedamini ja rängemini; toonitab sellega seoses vajadust kaitsta metsi selliste kasvavate ohtude eest ning ühitada nende tootmis- ja kaitsefunktsioonid;

18.    tervitab meetmeid metsaalade laiendamiseks, eriti kohalike puuliikidega ja aladel, mis ei sobi toiduainete tootmiseks, ning eeskätt linnade vahetus läheduses, et leevendada kuumuse kahjulikku mõju, piirata saastet ja tugevdada inimeste sidemeid metsaga;

19.    toetab täielikult komisjoni tegevust metsaga seotud tööhõive edendamiseks ja Euroopas säästval moel jõukuse loomiseks;

20.    rõhutab puidu ja muude metsasaaduste, näiteks korgi, ja puidust saadavate toodete, sealhulgas tekstiilkiudude säästva tootmise tähtsust säästvate majandusmudelite edasiarendamisel ja roheliste töökohtade loomisel;

21.    palub komisjonil analüüsida väärtusahela lõppjärgus tekkinud raskusi seoses kolmandate riikide kasvanud nõudlusega, eriti ümarpuidu järele, ja seda sektorit abistada;

22.    kutsub komisjoni ja liikmesriike looma stiimuleid, et õhutada üha arvukamaid naissoost metsaomanikke otsima erinõustamist ja abi oma metsade aktiivseks ja säästvaks majandamiseks;

23.    rõhutab, et umbes 60% ELi metsadest on erametsad ja siin on ligikaudu 16 miljonit erametsaomanikku, toonitab sellega seoses omandi ja omandiõiguse tähtsust ning toetab kõiki meetmeid, mis võimaldavad sidusrühmadel osaleda arutelus metsade säästva majandamise ja selle tugevdamise üle ning parandada teabevahetust;

24.    märgib metsaomanike tähtsust maapiirkondades ja on sellega seoses rahul metsanduse ja agrometsanduse tähtsuse tunnustamisega ÜPP maaelu arengu programmis aastateks 2014–2020;

25.    on seisukohal, et ELi metsastrateegiat tugevdaks toetus tänu asjakohasele kooskõlastamisele kättesaadava, sealhulgas EAFRD kaudu saadava ELi rahastamisega;

26.    rõhutab, et liikmesriigid ja piirkonnad saavad olemasolevat rahastamist kasutada oma maaelu arengu programmide raames ning seeläbi toetada metsade säästvat majandamist, ergutada agrometsandust ja pakkuda selliseid avalikke keskkonnahüvesid nagu hapniku tootmine, süsiniku ladestamine ja põllukultuuride kaitsmine kliimamõjude eest, samuti stimuleerida kohalikku majandust ja luua rohelisi töökohti;

27.    möönab, et metsade majandamiseks ja metsamaterjali väljaveoks on vaja paremat transporti ja logistikat; kutsub seetõttu liikmesriike üles välja töötama kliimat vähem kahjustavaid säästvaid logistika- ja raiesüsteeme, sealhulgas kasutama säästval biokütusel töötavaid veokeid ja laevu ning rohkem kasutama raudteid; soovitab nende eesmärkide täitmiseks kasutada ELi struktuurifonde ja maaelu arengu programme;

28.    tunnistab metsade tähtsust kodanike vaimse ja füüsilise tervise jaoks ning metsadest saadavate ühiskondlike hüvede suurt ökoloogilist ja puhkemajanduslikku väärtust, lisaks parandavad metsad elukvaliteeti, eriti tänu hapniku tootmisele, süsiniku sidumisele, õhu puhastamisele, veevarude säilitamisele ja puhastamisele, erosioonitõrjele, laviinide tõkestamisele ja looduses viibimise võimaluste pakkumisele;

29.    õhutab rajama linnade ja metsade vahelisi ühistranspordiühendusi, et hõlbustada juurdepääsu metsadele ja metsamaadele;

30.    juhib tähelepanu muudele metsaga seotud tegevustele, näiteks mittepuiduliste metsasaaduste (seente ja marjade) korjamisele, loomade karjatamisele ja mesindusele;

31.    kutsub komisjoni üles edendama majandustegevust, mis võib toota toorainet farmaatsia-, kosmeetika- ja toiduainetööstusele ning pakkuda alternatiivseid võimalusi tööpuuduse ja maapiirkondade tühjenemise leevendamiseks, samuti propageerima sellise tegevuse saaduste tervislikkust;

Ressursitõhusus: puit kui säästev tooraine (metsade säästev majandamine)

32.    rõhutab, et nii puidu ja muude metsasaaduste kui taastuva kliimasõbraliku tooraine kasutamisel kui ka metsade säästval majandamisel on tähtis osa ELi selliste sotsiaalmajanduslike eesmärkide täitmisel nagu energeetika ümberkujundamine, kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine, samuti strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide ja elurikkuse eesmärkide täitmisel; märgib, et metsade aktiivsest majandamisest loobumine töötaks neile eesmärkidele vastu;

33.    rõhutab, et majandatavatel metsadel on puutumatute metsadega võrreldes suurem CO2 absorbeerimise võime, ning rõhutab säästva metsamajanduse tähtsust ELi metsade süsiniku ladestamise võime maksimeerimisel;

34.    on veendunud, et metsi ei tuleks pidada üksnes süsiniku sidujateks;

35.    rõhutab vajadust tagada metsaressursside ja puitmaterjalide korduv ja tõhus kasutamine, mis ühest küljest aitaks kärpida ELi kaubandusbilansi puudujääki, suurendaks ELi võimet ennast ise puiduga varustada ja selle metsandussektori konkurentsivõimet, aitaks piirata mittesäästvat metsade majandamist, kaitsta keskkonda ja vähendada metsaraadamist kolmandates riikides;

36.    toetab igati puidu kui taastuva, mitmeotstarbelise ja piiratud mahuga tooraine ressursitõhusat kasutamist ega poolda õiguslikult siduvat eelisjärjekorda puidukasutuses, sest see piirab energiaturgu ning uute ja innovaatiliste biomassi kasutusviiside väljatöötamist ning ei ole ka taristuprobleemide tõttu paljudes äärepoolsemates ja maapiirkondades rakendatav;

37.    toetab avatud, turukeskset lähenemist ja kõigi turuosaliste vabadust, mille juures tähtsustatakse kohapeal hangitud puitu, et vähendada kaugvedudest tingitud süsinikujalajälge, ning ergutatakse säästvat kohalikku tootmist;

38.    kuna osa liidu suurimatest biomassiressurssidest asub kõige hõredamalt asustatud ja kaugetes piirkondades, peab möödapääsmatuks, et strateegias võetaks täiel määral arvesse ka selliste piirkondade eripärasid;

39.    tunnistab puidu energeetilist väärtust, mis aitab võidelda kütteostuvõimetusega, täita 2030. aasta kliima- ja energiaraamistiku taastuvenergia alaseid eesmärke ning avada uusi ärivõimalusi;

40.    on seisukohal, et metsavarude parema kasutamise tagamiseks peab uus metsastrateegia võimaldama paremat koostööd puidutööstuse struktureerimisel ja ettevõtjate ümberpaigutamisel;

41.    on seisukohal, et säästev metsamajandus peab tuginema üldtunnustatud ja -aktsepteeritud põhimõtetele ja vahenditele, näiteks säästva metsamajanduse kriteeriumitele ja näitajatele, mida tuleb kohaldada kogu sektori suhtes tervikuna ja sõltumata puidu lõppkasutusest;

42.    toetab komisjoni kavatsust töötada koostöös liikmesriikide ja sidusrühmadega välja kaugeleulatuvad, objektiivsed ja tõendatavad kriteeriumid ja näitajad metsade säästvaks majandamiseks, ning rõhutab, et need kriteeriumid peavad vastama Euroopa metsade kaitset käsitleva ministrite konverentsi „Forest Europe”(2) nõuetele, mis on üleeuroopaliselt aluseks ühtsele säästva metsamajanduse alasele aruandlusele ja säästvuse sertifitseerimisele, ning võtma arvesse Euroopa metsatüüpide mitmekesisust;

43.    tunnistab, et kasvav nõudlus metsast saadud materjalide järele, mis tuleneb peamiselt biomassipõhise taastuvenergia uutest kasutusviisidest, nõuab metsade säästva majandamise tagamiseks uusi puidu kättesaadavuse suurendamise viise;

44.    võtab teadmiseks olulise edasimineku Forest Europe’i raames toimuvatel läbirääkimistel Euroopa metsakonventsiooni sõlmimiseks(3), millest peab saama siduv raamistik metsa säästvaks majandamiseks ja metsapoliitikas esindatud huvide paremaks tasakaalustamiseks, ning kutsub liikmesriike ja komisjoni üles tegema kõik, mis vaja nende läbirääkimiste jätkamiseks ja edukaks lõpuleviimiseks;

45.    on seisukohal, et metsamajanduskavad või samaväärsed dokumendid võivad olla olulised strateegilised abivahendid konkreetsete meetmete rakendamiseks üksikettevõtte tasandil, pikaajaliseks planeerimiseks ning Euroopa metsade säästvaks majandamiseks; rõhutab aga, et majanduskavades sisalduvate konkreetsete meetmete kohapealne rakendamine peab toimuma riiklike õigusaktide kohaselt;

46.    kutsub liikmesriike üles vastavalt subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõttele jälgima ja edendama metsamajandamiskavade rakendamist nii, et see ei tekitaks asjatut halduskoormust;

47.    kiidab heaks selge vahetegemise metsamajanduskavade ja võrgustiku Natura 2000 majandamiskavade vahel;

48.    juhib tähelepanu asjaolule, et metsamajanduskavad on ELi maaelu arengu toetuse saamise eelduseks vaid teatud ülempiirist suuremate majapidamiste puhul ning et sellest väiksematele metsapindadele toetust ei anta; märgib, et on võimalik heaks kiita ka muid samaväärseid abivahendeid;

49.    kutsub liikmesriike üles sellist lubatud paindlikkust õigusaktide rakendamisel maksimaalselt ära kasutama, eriti väiksemate ettevõtjate huvides;

50.    kutsub komisjoni ja liikmesriike üles looma stiimuleid ja toetama uusi ärimudeleid, näiteks tootmisühistuid, mis püüavad õhutada väikseid erametsaomanikke oma metsi aktiivselt ja säästvalt majandama;

51.    väidab, et strateegia nõuetekohaseks rakendamiseks on oluline konkreetne pikaajaline tegevuskava, milles rõhutatakse seda, kui oluline on metsast saadava puidu kasutuselevõtt ja säästev kasutamine eesmärgiga luua lisaväärtust ja töökohti ning ühtlasi pakkuda võimalusi metsandusvaldkonna eraettevõtete tugevdamiseks ja organiseeritud metsaomanike ühenduste toetamiseks;

52.    toonitab, et tõhus ressursikasutus peaks hõlmama programme, millest toetatakse põllumajanduseks kõlbmatute maade metsastamist ja kaitsevööndite rajamist;

Teadus- ja arendustegevus, haridus ja koolitus

53.    on seisukohal, et esmatähtis peaks olema teadussaavutuste praktikasse juurutamine, kuna uutest ideedest võib kasu saada kogu sektor ja metsapõhistel valdkondadel on suur kasvupotentsiaal; leiab ka, et täiendavad investeeringud valdkonnas toimuvasse uuendustegevusse võivad tekitada uusi tootmisnišše ja tõhusamaid protsesse, mis tagaksid olemasolevate ressursside parema kasutamise ja võiksid minimeerida metsaressurssidele avalduvat negatiivset mõju;

54.    palub, et komisjon hindaks metsanduse ja puidutöötlemise prioriteetide seisukohast Euroopa teadus- ja arendustegevuse programme (Horisont 2020) ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate konkurentsivõime programmi COSME, vajadusel töötaks metsapõhiste sektorite jaoks välja uusi abivahendeid ning edendaks sihtuuringuid uute ja uuenduslike puidutoodete jaoks kulutõhusate lahenduste leidmiseks, et edendada puidul põhineva säästva biomajanduse arengut;

55.    tunneb heameelt metsaalaste teadmiste ja parimate tavade liikmesriikide vahel jagamisest saadavast kasust ning palub liikmesriikidel ja komisjonil toetada tööstuse, teadlaste ja tootjate vahelist teabevahetust;

56.    rõhutab, kui tähtis on toetada ELi teadusuuringute, arendustegevuse ja innovatsiooni raamprogramme selleks, et saavutada arukas jätkusuutlik majanduskasv, suurema lisaväärtusega tooted, puhtam tehnoloogia ja tehnoloogia kiire areng, eelkõige puitu kasutavate biokütuste ja tööstusehituse osas, aga ka auto- ja tekstiilitööstuses;

57.    tuletab meelde, et komisjoni andmetel oli 2009. aastal biomajanduse turu maht üle kahe triljoni euro, see andis 20 miljonit töökohta ning moodustas 9% ELi tööhõivest;

58.    märgib, et iga raamprogrammi Horisont 2020 raames biomajanduse teadus- ja uuendustegevusse investeeritud euro loob umbes 10 eurot lisaväärtust; rõhutab, et metsadel on biomajanduses nüüd ja tulevikus oluline osa;

59.    leiab, et tuleks julgustada naftapõhise või soojusmahuka toorme asendamist puidu ja raietoodetega kooskõlas teaduse ja tehnika arenguga, ning et see võimaldaks veelgi enam kliimamuutusi leevendada ja töökohti luua;

60.    rõhutab vajadust viia läbi kõigi metsapõhiste valdkondade väärtusahelaid mõjutavate ELi õigusaktide kulude hindamine, et kaotada igasugune tarbetu ja koormav bürokraatia ning luua toetusraamistik tööstuse pikaajalise konkurentsivõime jätkusuutlikuks tõstmiseks, samuti toetada põhimõtet, et metsandussektorit ja metsapõhiste valdkondade väärtusahelaid mõjutavaid seadusandlikke ettepanekuid tuleks põhjalikult hinnata mõjuhinnangu abil;

61.    on seisukohal, et metsaalase teadmusbaasi laiendamine on teadusuuringute jaoks väga oluline ning et usaldusväärne teave on metsastrateegia rakendamiseks hädavajalik;

62.    viitab Copernicuse programmi ja teiste Euroopa tasandi kosmosealgatuste seireressursside ja teabe kättesaadavusele ning soovitab neid ressursse ja vahendeid rohkem kasutada;

63.    märgib, et riiklik metsakorraldus võimaldab põhjalikult hinnata metsade tagavara, võtta arvesse piirkondlikke kaalutlusi ning arvestada bürokraatia ja kulude vähendamise nõuet;

64.    on rahul komisjoni püüdlustega rajada liikmesriikide andmete ning uute ja seniste andmete võrreldavuse parandamise algatuste baasil Euroopa metsateabesüsteem ning sellega seoses loodab, et täiustatakse metsa- ja puidutööstuse majanduslike ja tööhõive andmete analüüsimist;

65.    soovitab, et eelkõige peaks olema rohkem pikaajalisi andmekogusid, mis aitaksid mõista metsanduses valitsevaid suundumusi ja valdkonna kohanemist kliimamuutustega;

66.    on seisukohal, et säästva metsamajanduse edukaks rakendamiseks on keskse tähtsusega oskuslik ja hästi koolitatud tööjõud, ning kutsub komisjoni ja liikmesriike üles töötama välja meetmeid ja võimaluse korral kasutama selliseid olemasolevaid ELi vahendeid nagu Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond (EAFRD), Euroopa Regionaalarengu Fond (ERDF), Euroopa Sotsiaalfond (ESF) ja Euroopa koolitusprogrammid (ET 2020), et toetada põlvkondade vaheldumist ja leevendada metsanduses oskustööjõu puudust;

67.    palub, et komisjon aitaks ette valmistada metsanduse teabekampaaniaid, mille eesmärk on tõsta teadlikkust siin leiduvatest võimalustest tööpuuduse ja rahvastikukao leevendamiseks ning muuta metsandus noorte jaoks köitvamaks;

68.    peab vajalikuks koostada koolitusprogramme, eriti uute turule sisenejate ja noorte metsandustöötajate, samuti ehitusvaldkonna töötajate jaoks, et tõsta nende teadlikkust võimalustest, mida annab puidu kasutamine, nii et oleks tagatud säästva metsamajanduse ja väärtusahela järgnevate etappide jaoks vajalike teadmiste edasiandmine;

69.    tunnistab, et säästev majandamine metsatoodete kogu olelusringi vältel võib oluliselt aidata täita rohelise majanduse eesmärke ja eelkõige neid eesmärke, mis on seotud kliimamuutuste leevendamise poliitika ja tõhusa ressursikasutusega;

70.    on seisukohal, et liikmesriigid peaksid edendama metsatoodete säästvat kasutamist ehituses, sealhulgas säästvalt hangitud materjalist ehitatud odavamate majade püstitamisel;

71.    juhib tähelepanu traditsioonilistele kõrge väärtusega kasutusviisidele, näiteks puidu kasutamisele ehituses ja pakendamisel, mille on endiselt väga suur kasvupotentsiaal;

72.    märgib, et praegune tehnika areng võimaldab rajada suuri elamukomplekse peamiselt puidust, millega piiratakse märkimisväärselt ehitussektori CO2 heitkoguseid;

73.    juhib tähelepanu asjaolule, et eeskirjad, mis käsitlevad puidu kasutamist ehituses, on liikmesriigiti erinevad; nõuab seetõttu, et kohustutaks võtma vastu ELi eeskirjad, millega edendatakse puidu ulatuslikumat kasutamist hoonetes;

74.    kutsub liikmesriike üles välja töötama teadmus- ja tehnosiirde toetamise algatusi ning kasutama täiel määral ära praegusi ELi programme, mille kaudu toetatakse teadus- ja uuendustegevust metsanduses ja metsapõhistes sektorites;

75.    märgib, et metsanduse kliimamuutustega kohandamist käsitlevas teaduslikus ja tehnilises uurimistöös esineb suuri lünki, sealhulgas Euroopa metsi ja metsapõhiseid sektoreid tõsiselt ohustava haiguste ja kahjurite ulatuslikuma leviku mõju uurimisel;

76.    soovitab liikmesriikidel ja komisjonil tegutseda, et tõsta teadlikkust Euroopa metsade ja metsanduse majanduslikust, ökoloogilisest ja sotsiaalsest tähtsusest ning säästva metsapõhise biomajanduse ja puidu kui ELi ühe olulise taastuva tooraine tähtsusest;

77.    peab oluliseks soodustada biomassi ratsionaalset kasutamist ja kiiresti kasvavate energiakultuuride arendamist käsitlevaid teadusuuringuid ning luua majanduslikku stiimulit pakkuv mudel biomassijäätmete kasutamiseks;

Globaalprobleemid – keskkond ja kliimamuutused

78.    rõhutab, et säästval metsamajandusel on soodne mõju elurikkusele ja kliimamuutuste leevendamisele ning see võib vähendada metsapõlengute, -kahjurite ja -haiguste ohtu;

79.    juhib tähelepanu vajadusele uurida lähemalt muid küsimusi, eelkõige rohusööjate liigset arvukust, metsade tervislikku seisundit ja säästva puidutootmise hõlbustamist, metsade geneetilisi ressursse, metsatulekahjude ja pinnase erosiooni vältimise ja tõkestamise abinõusid ning taimkatte taastumist;

80.    tunnistab, et lühikese raieringiga madalmets võib pakkuda säästvat puidu biomassi, tagades samas territooriumi vajaliku hoolduse ja vähendades sellega pinnase erosiooni ja maalihete ohtu tootmisest kõrvale jäetud või mahajäetud maadel;

81.    kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võtma konkreetseid meetmeid Aichi 5. eesmärgi saavutamiseks, mille kohaselt peaks 2020. aastaks kõigi looduslike elupaikade, sh metsade hävimise määr langema vähemalt poole võrra ja võimaluse korral tuleks see viia nulli lähedale, samuti tuleks oluliselt piirata elupaikade vaesumist ja killustumist;

82.    märgib, et biomajandus kui Euroopa aruka ja keskkonnahoidliku majanduskasvu põhielement on vajalik selleks, et strateegia „Euroopa 2020” raames ellu viia juhtalgatuste „Innovaatiline liit” ja „Ressursitõhus Euroopa” eesmärke, ning et puidul kui toorainel on bioressursipõhise majanduse poole edenemisel oluline osa;

83.    peab oluliseks, toorainevarude jätkusuutlikke piire arvestades, edendada biomajanduse idee rakendamist, et innovatsiooni ja tehnosiirde kaudu suurendada metsa väärtusahelate majanduslikku tasuvust;

84.    nõuab suuremat toetust erilaadsetele metsasaadustele, kusjuures eri toodete nõudlust tuleb hinnata ja tasakaalustada jätkusuutlike potentsiaalsete varudega ja metsade muude ökosüsteemi teenuste ja funktsioonidega;

85.    on tõsiselt mures maailmas toimuva kiire metsade raadamise pärast, mis toimub eriti arengumaades ja tihtipeale ebaseaduslike raiete teel;

86.    toetab mehhanisme, mis edendavad maailma metsanduse arengut säästvama kasutuse suunas ning sellega seoses viitab eelkõige ELi puidumäärusele(4), mille eesmärk on võitlus ebaseadusliku raie ning kolmandatest riikidest imporditava ebaseaduslikult raiutud puidu Euroopa turule laskmise vastu, samuti puidu ELi importimise lubade süsteemile (FLEGT)(5) ja vabatahtlikele partnerluslepingutele;

87.    palub, et komisjon avaldaks kauaoodatud ülevaate ELi puidumääruse toimimisest ja tulemuslikkusest ning rõhutab, et uus määrus peaks olema proportsionaalne ja püüdma leidma võimalusi Euroopa metsamaa omanike ja metsandustöötajate asjatute kulude ja aruandlusnõuete vähendamiseks, ilma et see kahjustaks määruse eesmärki;

88.    on seisukohal, et ülemaailmsest soojenemisest ja kliimamuutustest tingitud probleeme arvestades peavad ökosüsteemid ja liikide populatsioonid, selleks et olla vastupanuvõimelised, olema terved, tugevad ja bioloogiliselt mitmekesised;

89.    juhib tähelepanu võimalustele, mida pakuvad võrgustiku Natura 2000 alad, mis tänu oma erakordsetele loodusvaradele võivad anda suure ökoloogilise ja kultuurilise väärtusega metsapõhiseid tooteid ja teenuseid;

90.    rõhutab, kui tähtsad on heas tervislikus seisundis metsaökosüsteemid, mis pakuvad elupaiku taimedele ja loomadele, kuid toonitab, et sellised heade kavatsustega koostatud õigusaktid nagu ELi elupaikade direktiiv mõjutavad maakasutust puudutavaid otsuseid ja neid tuleb rakendada proportsionaalselt;

91.    tunnustab metsade tähtsust nendega seotud valdkondade arengu jaoks ning sellega seoses rõhutab, kui oluline on toetada meekorjepuude kasvatajaid, kelle tegevus omakorda soodustab taimede tolmlemist;

92.    on seisukohal, et mõningad küsimused, eelkõige ebaseaduslik raie, mõjutavad metsatööstust kogu maailmas, ning palub seepärast, et komisjon sellekohastes rahvusvahelistes organites metsatööstust intensiivsemalt toetaks;

93.    märgib, et nõudlus biomassi ja eriti puidu järele tõuseb ning seepärast tunnustab komisjoni ja liikmesriikide pingutusi, et toetada arenguriikide meetmeid oma metsapoliitika ja metsandusalaste õigusnormide täiustamiseks, eelkõige REDD+(6) (raadamisest ja metsade seisundi halvenemisest tulenevate heitkoguste vähendamine arengumaades) raames;

94.    kutsub komisjoni koostama raadamise ja metsade seisundi halvenemise alast tegevuskava, et tegeleda oma raadamist käsitlevas teatises esitatud eesmärkidega, nagu seda nõutakse seitsmendas keskkonnaalases tegevusprogrammis; peab oluliseks näha ette mitte ainult olemasolevate metsade kaitsmine ja majandamine, vaid ka raadatud alade taasmetsastamine;

95.    on seisukohal, et eraldi tuleb tähelepanu juhtida ka korduvalt metsatulekahjudest mõjutatud alade ulatusliku taasmetsastamise vajadusele;

Rakendamine ja aruandlus

96.    rõhutab, et ELi metsastrateegia rakendamine peaks olema mitmeaastane kooskõlastatud protsess, mille käigus tuleks arvestada Euroopa Parlamendi seisukohtadega, ning et strateegia tuleks ellu viia tõhusalt, ühtselt ja minimaalse bürokraatiaga;

97.    kahetseb, et rakendamisprotsess on osaliselt alanud enne Euroopa Parlamendi seisukoha vastuvõtmist, ning leiab, et see ei ühti komisjoni strateegia-alases tekstis väljendatud eesmärgiga metsaga seotud poliitikavaldkondi paremini kooskõlastada;

98.    on seisukohal, et uus strateegia peaks omavahel ühendama ELi ja liikmesriikide strateegiad ja rahastamiskavad ning tugevdama valdkonnaüleste meetmete kavandamise, rahastamise ja elluviimise sidusust;

99.    nõuab strateegia kaasavat, hästi struktureeritud ja tasakaalustatud rakendamist;

100.  on sellepärast seisukohal, et alalise metsakomitee mandaati tuleb tugevdada ja anda talle rohkem vahendeid, mis võimaldaks komisjonil ELi uut metsastrateegiat ELi tasandil rakendades täiel määral ära kasutada liikmesriikide erialateadmisi; palub, et komisjon konsulteeriks alalise metsakomiteega piisavalt aegsasti enne mis tahes metsamajandust ja puidutööstust mõjutava algatuse või eelnõu esitamist;

101.  rõhutab metsanduse ja korgitootmise kodanikuühiskonna dialoogi eest vastutava rühma ja teiste asjaomaste sidusrühmade tähtsust ning nõuab nende korrakohast kaasamist strateegia elluviimisel;

102.  on seisukohal, et kuna metsandusküsimused hõlmavad paljusid valdkondi, nõuavad need komisjoni eri osakondade vahelist koostööd alati, kui kaalutakse meetmeid, mis võivad säästva metsamajanduse ja sellega seotud valdkondade erisusi mõjutada; palub seepärast, et keskkonna peadirektoraat, kliimameetmete peadirektoraat, põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraat, energeetika peadirektoraat, teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraat ning teised asjaomased peadirektoraadid teeksid strateegilist koostööd, et tihedama suhtlemise ja kooskõlastamise abil tagada strateegia tulemuslik elluviimine;

103.  on seisukohal, et komisjoni majanduskasvu, tööhõive ja investeeringute alaste prioriteetide loendit arvestades tuleks ELi uue metsastrateegia elluviimisel esmatähtsaks lugeda ka metsasektori konkurentsivõime ja jätkusuutlikkuse tõstmine, linna- ja maapiirkondade toetamine, teadmusbaasi laiendamine, metsade kaitse ja metsaökosüsteemide säilitamine, koostöö ja teabevahetuse edendamine ning puidu ja mittepuiduliste metsasaaduste säästva kasutamise suurendamine;

104.  palub komisjonil täiendada strateegiat erimeetmeid sisaldav energilise tegevuskavaga ning anda igal aastal Euroopa Parlamendile aru selle kohta, mida on saavutatud strateegias sisalduvate erimeetmete elluviimisel;

105.  soovitab kokku kutsuda AGRI-, ENVI- ja ITRE-komisjoni liikmetest koosneva laiendatud parlamendikomisjoni, mis võimaldab tasakaalustatult arutada, kuidas edeneb uue ELi metsastrateegia elluviimine;

106.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1)

Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2006)0068.

(2)

Forest Europe – Euroopa metsade kaitset käsitlev ministrite konverents, riikidevaheline läbirääkimiskomitee eesmärgiga sõlmida õiguslikult siduv kokkulepe Euroopa metsade kohta: http://www.foresteurope.org/

(3)

Vaata http://www.forestnegotiations.org/.

(4)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. oktoobri 2010. aasta määrus (EL) nr 995/2010, milles sätestatakse puitu ja puittooteid turule laskvate ettevõtjate kohustused.

(5)

Nõukogu 20. detsembri 2005. aasta määrus FLEGT-litsentsimissüsteemi kehtestamise kohta puidu impordi suhtes Euroopa Ühendusse (FLEGT – metsandusõigusnormide täitmise järelevalve, metsahaldus ja puidukaubandus).

(6)

Raadamisest ja metsade seisundi halvenemisest tulenevate heitkoguste vähendamine: http://unfccc.int/methods/redd/items/7377.php


SELETUSKIRI

Metsad ja metsandus toetavad omalt poolt majandust ning aitavad ühtlasi tagada elukvaliteeti, jätkusuutlikkust, töökohti ja lisandväärtuse loomist. Tööhõives on 3,5 miljoni töökohaga metsandussektor Euroopas kolmandal kohal kohe pärast metalli- ja toiduainetetööstust. Üle 451 820 metsapõhise ettevõtte annavad 7% majanduskasvust ning raiuvad seejuures ainult 60% aastasest metsa juurdekasvust.

Puit on oluline ressurss ja suure majandusliku tähtsusega maapiirkondade jaoks. Metsandusettevõtted ja rohkem kui 16 miljonit metsaomanikku kannavad hoolt Euroopa metsade eest ja majandavad neid, tagades seeläbi metsa ökoloogiliste, majanduslike ja sotsiaalsete funktsioonide kestliku täitmise. Üle 50% Euroopa metsadest on eraomanduses.

Säästev metsamajandus tähendab selle tagamist, et pikaajaliselt säiliks kasvav mets tulevaste põlvkondade jaoks. See vastab täielikult 1992. aastal Rio de Janeiros ÜRO keskkonnakonverentsil sõnastatud põhimõttele: „säästev ja tulevikku suunatud areng vastab praeguse põlvkonna vajadustele, seadmata seejuures ohtu tulevaste põlvkondade võimalusi oma vajadusi rahuldada ja eluviisi valida”.

Raportöör esitab nendest arvudest ja põhimõtetest lähtudes raporti, mille eesmärk on veelgi tugevdada metsade ja metsandussektori ühiskondlikku, majanduslikku ja ökoloogilist rolli ning milles rõhutatakse puidu kui kestliku tooraine ja Euroopa jaoks olulise ressursi tähtsust.

Arvestades, et paljud ELi poliitikavaldkonnad, nagu energia-, keskkonna- ja kliimapoliitika, avaldavad mõju metsade majandamisele, peab raportöör ülioluliseks seda, et uus ELi metsastrateegia keskenduks paremale kooskõlastamisele. See aitaks erinevates Euroopa strateegiates paremini arvestada metsamajanduse ja metsadega ning leida ühtsemat lähenemisviisi. Seejuures on eriti murettekitavad paralleelsed ja lahknevad käsitused Euroopa Komisjoni enda sees. Seepärast tuleks lihtsustamise ja parema õigusloome huvides lähema vaatluse alla võtta ka komisjonisisesed struktuurid. Alalise metsakomitee tugevdamine aitaks mõnevõrra selliseid vastuolusid komisjonis vältida.

Raportöör on ka arvamusel, et metsade omanikele ja majandajatele ei tohi tekitada uut halduskoormust. Raportöör on selgesõnaliselt kohustuslike metsamajandamiskavade vastu ning ei ole nõus sellega, kui Natura 2000 kavade koostamine veeretatakse metsaomanike õlgadele. Ühtlasi esindab ta seisukohta, et säästvuskriteeriumid on võrdväärsed kvaliteedikriteeriumidega ja peavad alati kehtima kogu sektori jaoks tervikuna. Samas Euroopa metsade mitmekesisuse tõttu ei tohiks kehtestada kõigile ühesuguseid kriteeriume. sellega seoses toetab raportöör kindlalt püüdlusi jõuda protsessi Forest Europe raames Euroopa metsakonventsiooni sõlmimiseni.

Raportööri arvates tuleb parema koordineerimise huvides erilist tähelepanu pöörata teadus- ja arendustegevusele, sest kogu metsandussektor koos väärtusahela järgmiste etappidega võib uutest tõhusatest tootmisvõimalustest ja -ideedest kasu saada. Lisaks tulevad keskkonnale ja kliimakaitsele otsustaval määral kasuks innovatsioonipotentsiaal ning biomajanduse ja säästva toorainekasutuse edasiarendamine.

Metsandus on kahtlemata tähtis maapiirkondade jaoks, kuid raportöör tahab rõhutada, et metsade majandamine toimub ka linnades ning eelkõige väärtusahela järgmise etapi tööstusharud loovad linnapiirkondades palju töökohti. Ühiskonna linnastumise käigus kaovad tasapisi teadmised metsast ja metsandusest ning nende panusest heaolu ja töökohtade loomisse. Järgides põhimõtet „klassituba metsas – mets klassitoas”, tuleks soodustada algatusi, mis vähendavad lõhet linna ja metsa vahel.

Lõpetuseks soovib raportöör veel kord rõhutada, et on huvitatud uue ELi metsastrateegia elluviimisest võimalikult vähese bürokraatiaga, viisil, mis metsandussektorit tugevdaks ega koormaks seda uute nõuetega.


KESKKONNA-, RAHVATERVISE JA TOIDUOHUTUSE KOMISJONI ARVAMUS (*) (25.2.2015)

põllumajanduse ja maaelu arengu komisjonile

uue ELi metsastrateegia kohta metsade ja metsandussektori jaoks

(2014/2223(INI))

Arvamuse koostaja: Francesc Gambús

ETTEPANEKUD

Keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjon palub vastutaval põllumajanduse ja maaelu arengu komisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  väljendab heameelt komisjoni teatise üle uue ELi metsastrateegia kohta ning rõhutab, kui oluline on muuta metsade kaitse ja metsamajandamise stiimulid selle oluliseks osaks; rõhutab subsidiaarsuse põhimõtet arvesse võttes, et vaja on põhjalikku, terviklikku ja järjekindlat ühist strateegiat metsade ja metsandussektori mitmeotstarbelise rolli tugevdamiseks ELis, pidades silmas metsade laialdast sotsiaalset, majanduslikku ja keskkonnakasu, ning metsakatastroofide ennetamiseks ja ohjamiseks;

2.  tunnistab, et Euroopa metsad on väga väärtuslikud seoses bioloogilise mitmekesisuse ning ökosüsteemi teenustega, mis hõlmavad veesidumisvõimet ja kaitset üleujutuste vastu, ning tähtis on ka nende roll kliimamuutuste leevendamisel, sidudes ja talletades 10 % ELi süsinikdioksiidi heitkogustest; on seetõttu seisukohal, et tagada tuleks metsade kõrgetasemeline kaitse ja parandada metsas kasvavate liikide ja metsas asuvate elupaikade kaitsestaatust kooskõlas ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegiaga aastani 2020 ja seitsmenda keskkonnaalase tegevusprogrammiga; rõhutab võimalusi, mida sellega seoses pakub Natura 2000 võrgustik, mis hõlmab märkimisväärset osa Euroopa metsadest;

3.  rõhutab, et liit on kokku leppinud, et 2020. aastaks tuleb bioloogilise mitmekesisuse vähenemine ning ökosüsteemi teenuste ja sealhulgas tolmeldamise halvenemine peatada, ökosüsteemid ja nende teenused tuleb säilitada ning vähemalt 15 % kahjustatud ökosüsteemidest tuleks taastada; lisab, et peale selle on liit kokku leppinud, et metsamajandamine peab olema säästev, metsasid, nende bioloogilist mitmekesisust ja nende pakutavaid teenuseid tuleb kaitsta ja võimaluste piires tõhustada ning metsade vastupanuvõimet kliimamuutustele, tulekahjudele, tormidele, kahjuritele ja haigustele tuleb suurendada; rõhutab lisaks vajadust töötada välja ja rakendada uuendatud liidu metsastrateegiat, milles käsitletakse mitmetahulist nõudlust metsade suhtes ja metsadest saadavat kasu ning mis moodustab osa strateegilisemast lähenemisest metsade kaitsmisele ja edendamisele, sh säästva metsamajandamise kaudu(1);

4.  on seisukohal, et strateegia nõuetekohaseks rakendamiseks on oluline, et oleks olemas konkreetne pikaajaline tegevuskava, milles rõhutatakse seda, kui oluline on puidu kasutuselevõtt ja säästev kasutamine eesmärgiga luua lisandväärtust ja töökohti, pakkudes samas võimalusi metsandusvaldkonna eraettevõtete tugevdamiseks ja metsaomanike organiseeritud ühenduste toetamiseks;

5.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kaaluma ELi-üleste metsapindala käsitlevate eesmärkide kehtestamist, et tõsta praegust taset, piirata raadamist ja parandada olemasolevate metsade ja metsamaa kvaliteeti; soovitab suurendada metsapindala, eelkõige aladel, mis ei sobi toiduainete tootmiseks, ja eriti linnaalade vahetus läheduses, et leevendada kuumuse kahjulikku mõju, vähendada saastet ja tugevdada inimeste ja metsade vahelisi sidemeid; rõhutab sellega seoses vajadust hoolika kavandamise järele; on veendunud, et metsasid ei tohiks pidada üksnes CO2 sidujateks, et kompenseerida heitkoguste kasvu teistes majandussektorites;

6.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võtma konkreetseid meetmeid Aichi 5. eesmärgi saavutamiseks, nii et 2020. aastaks vähendataks looduslike elupaikade, sh metsade hävimise määra vähemalt pooles ulatuses ja võimaluse korral viidaks see nulli lähedale ning vähendataks märkimisväärselt hävimist ja killustumist(2);

7.  on seisukohal, et teadusuuringuid tuleks pidada esmatähtsaks, kuna uutest ideedest saab kasu kogu sektor;

8.  soovitab linnadesse puid istutada, mis on üks viis linnade saastatuse ja kultuurmaastikega seotud keskkonnaprobleemidega võitlemiseks, kuna puud pakuvad näiteks suvel varju ja muudavad kuumalainete ajal temperatuuri mõõdukamaks;

9.  väljendab heameelt komisjoni 2013. aasta juulis avaldatud uurimuse üle, milles hinnatakse ELi tarbimise mõju metsade raadamisele; peab kahetsusväärseks, et vaatamata taotlusele, mille parlament esitas oma 23. aprilli 2009. aasta resolutsioonis(3), ei käsitle uurimus metsade seisundi halvenemist; kutsub komisjoni üles esitama ettepanekuid uurimuses määratletud mõjude vähendamiseks ning kaasa aitama ELi ja rahvusvaheliste keskkonnaeesmärkide saavutamisele ja säästva arenguga seotud kohustuste täitmisele; kutsub selleks komisjoni üles avaldama ELi tegevuskava, mis käsitleb raadamist ja metsade seisundi halvenemist, nagu nõutakse seitsmendas keskkonnaalases tegevusprogrammis(4);

10. kutsub liikmesriike üles kaaluma metsamajandamise stiimulina ökosüsteemi teenuste eest tasumise kasutuselevõtmist, pidades silmas puidu kui taastuva ja kliimasõbraliku tooraine tähtsust ja metsapõhiste väärtusahelate rolli; juhib tähelepanu asjaolule, et säästval metsamajandamisel on positiive mõju bioloogilisele mitmekesisusele, kliimale ning metsadele kaitsele ja vastupidavusele seoses tulekahjude, tormide, kahjurite ja haigustega ning see on äärmiselt oluline majandusarengu seisukohast, eelkõige maa- ja äärepoolsemates piirkondades;

11. nõuab, et suuremat tähelepanu pöörataks metsapindala laiendamisele ning jätkusuutlike metsaökosüsteemide kaitsmisele ja loomisele, kohaldades täiendavaid loodussõbralikke metsandustehnoloogiaid; on veendunud, et metsaressursside ratsionaalse kasutamise tagamiseks tuleks teostada tõhusamat järelevalvet raie üle, optimeerida äritegevust ja võtta kasutusele kõik muud tõhusad vahendid;

12. rõhutab, et teadusuuringute kohaselt on majandatavatel metsadel suurem CO2 sidumise võime kui majandamata metsadel; tunnustab seetõttu majandatavate metsade olulist rolli kliimamuutuste vähendamise püüdluste ja maapiirkondades töökohtade loomise seisukohast; rõhutab, kui oluline on säästev metsamajandamine selleks, et maksimeerida ELi metsade CO2 sidumise potentsiaali(5);

13. rõhutab, et eriti Vahemere piirkonnas on metsatulekahjud korduv nähtus, mis on nii kliimamuutuste põhjus kui ka tagajärg, tuletades samas meelde, et seni puudub konkreetne metsapoliitika metsatulekahjude ennetamiseks; juhib tähelepanu asjaolule, et tormide ning metsatulekahjude ja -kahjurite mõju saab leevendada täiustatud ja aktiivse metsamajandamise ning metsandustehnoloogiate abil, nagu ühise põllumajanduspoliitika kohased karjatamis- ja agrometsandustavad;

14. peab oluliseks näha ette mitte ainult olemasolevate metsade kaitsmine ja majandamine, vaid ka raadatud alade taasmetsastamine; on seisukohal, et eraldi tuleb tähelepanu juhtida ka selliste alade ulatusliku taasmetsastamise vajadusele, mida on mõjutanud korduvad metsatulekahjud;

15. väljendab muret kasvava suundumuse pärast käsitleda metsasid peamiselt majanduslikust vaatenurgast ja piiritleda nende väärtust nende toodetava puiduga, võtmata arvesse väga märkimisväärset keskkonna- ja sotsiaalset kasu, mida nad samuti annavad; rõhutab vajadust määrata süstemaatilisemalt kindlaks metsa ökosüsteemi teenuste väärtus ning võtta seda arvesse avaliku ja erasektori otsuste tegemisel;

16. toonitab vajadust tugevdada ja täielikult kasutada ELi mehhanisme, mille eesmärk on võidelda metsadele avaldatava piiriülese surve vastu, mis tuleneb invasiivsete võõrliikide, kahjurite ja haiguste levikust;

17. rõhutab, et kuna metsade suurused ja omadused on väga erinevad, kusjuures osade liikmesriikide puhul katavad metsad rohkem kui poole nende territooriumist, siis on säästvalt majandatavad metsad üliolulised kohaliku ja piirkondliku lisandväärtuse loomiseks ja töökohtade kindlustamiseks maapiirkondades ning aitavad ühtlasi olulisel määral kaasa keskkonnakaitsele;

18. väljendab heameelt asjaolu üle, et uues strateegias viidatakse metsakahjurite probleemile; on siiski seisukohal, et võttes arvesse uusi õigusakte invasiivsete võõrliikide kohta ja nende võimalikku mõju metsadele, peaks komisjon esitama ettepaneku täiendavate uute rahastamisvahendite kohta, et aidata mõjutatud piirkondadel võidelda eriti püsivate invasiivsete liikide või uute invasiivsete võõrliikide vastu;

19. on seisukohal, et kuna osa liidu suurimatest biomassiressurssidest asub kõige hõredama asustusega ja äärepoolsemates piirkondades, tuleb strateegias tingimata täielikult arvesse võtta ka nende hõredama asustusega ja äärepoolsemate piirkondade eripärasid;

20. on seisukohal, et strateegias tuleb rohkem arvesse võtta puuhaiguste probleemi, mille hulka kuulub tammesurm, mis laastab korgitammede istandusi Portugalis, Prantsusmaal ja Hispaanias ning mõjutab ka linnualasid ja biosfäärikaitsealasid; on arvamusel, et komisjon oleks pidanud puuhaigustega võitlemiseks käsitlema strateegias tõhusaid meetmeid ja konkreetseid vahendeid lisaks nendele, mida kohaldatakse maaelu arengu valdkonnas;

21. rõhutab, et puidunõudluse prognoositav kasv kujutab endast nii võimalust kui ka väljakutset metsade ja kõigi metsapõhiste sektorite jaoks, eelkõige kuna kliimamuutuste tõttu kahjustavad põuad, tulekahjud, tormid ja kahjurid metsasid eeldatavasti sagedamini ja raskemini; tuletab sellega seoses meelde vajadust kaitsta metsasid selliste kasvavate ohtude eest ning ühitada nende tootlikud ja kaitsefunktsioonid;

22. rõhutab vajadust kiiremas korras selgitada kasvuhoonegaasidega seotud mõju energia tootmiseks metsa biomassi kasutamise erinevate viiside puhul ja teha kindlaks need kasutusviisid, mille abil on võimalik saavutada asjaomase poliitikaga ette nähtud tähtaja jooksul kõige suurem kasu kliimamuutuste leevendamise seisukohast;

23. väljendab tulekahjude ennetamisega seoses heameelt meetmete üle, mida on osades liikmesriikides võetud tulekahjust mõjutatud maale ehitamise ajutiste keeldude kehtestamiseks, et vältida süütamise toimepanekut eesmärgiga maad seejärel arendada;

24. peab oluliseks edendada biomajanduse kontseptsiooni rakendamist, arvestades samal ajal toorainevarude jätkusuutlikkuse piire, eesmärgiga suurendada innovatsiooni ja tehnosiirde abil metsade väärtusahela majanduslikku elujõulisust, ning pakkuda selleks suuremat toetust erinevatele metsatoodetele, tagades, et metsatoodete mitmekesine nõudlus oleks tasakaalustatud ja seda hinnataks vastavalt jätkusuutlikele tarnevõimalustele ning metsade muudele ökosüsteemi funktsioonidele ja teenustele; rõhutab biomajanduse olulist rolli komisjoni uute majanduskasvu-, tööhõive- ja investeerimisprioriteetide saavutamiseks;

25. leiab, et tuleks julgustada naftapõhise või soojusmahuka tooraine asendamist puidu ja raietoodetega kooskõlas teadusuuringute ja tehnoloogia arenguga, sest see võimaldaks veelgi enam leevendada kliimamuutusi ja luua töökohti;

26. rõhutab puidu ja muude materjalide, näiteks korgi, nn roheliste kemikaalide ja tekstiilkiudude säästva tootmise tähtsust, et edasi arendada säästvaid majandusmudeleid ja luua rohelisi töökohti;

27. rõhutab, et ELi kliimaeesmärkide saavutamiseks on oluline, et puitu kasutataks ressursitõhusalt kooskõlas astmelise kasutamise põhimõttega; kutsub komisjoni üles tagama ELi kliima- ja energiapoliitikas puiduressursside tõhusa kasutamise;

28. kordab oma üleskutset komisjonile teha ettepanek tahke ja gaasilise biomassi jätkusuutlikkuse kriteeriumide kohta, võttes arvesse kasvuhoonegaaside heite olelusringi, et piirata biomassi ressursside ebatõhusat kasutust; nõuab biomassi põletamise CO2-neutraalsuse eelduse läbivaatamist ja piiramist ELi kliimapoliitika vahendite raames;

29. rõhutab vajadust tagada metsaressursside ja puitmaterjalide korduv ja tõhus kasutamine, mis aitaks ühest küljest kärpida ELi kaubandusbilansi puudujääki, suurendades ELi puidualast sõltumatust ja selle metsandussektori konkurentsivõimet, ning teisest küljest piirata mittesäästvat metsamajandamist, hoida keskkonda ja vähendada raadamist kolmandates riikides;

30. on veendunud, et EL peaks kolmandatest riikidest imporditud puidu asemel eelistama kohaliku puidu, raietoodete või metsa biomassi kasutamist, et minimeerida ülemerevedude tekitatavat CO2-jalajälge ja soodustada säästvat kohalikku tootmist;

31. toetab igati puidu ressursitõhusat kasutust ega poolda õiguslikult siduvat eelisjärjekorda puidukasutuses, sest ühelt poolt piirab see energiaturgu ning uute ja innovaatiliste biomassi kasutusviiside väljatöötamist ja teiselt poolt ei ole see paljudes äärepoolsemates ja maapiirkondades rakendatav; toetab sellega seoses avatud ja turule suunatud lähenemisviisi, mis võimaldab erinevatel osalejatel arendada kõrgtehnoloogiliste puidupõhiste materjalide ja kemikaalide potentsiaali, millel on kava kohaselt oluline roll ELi biomajanduses;

32. väljendab tõsist muret asjaolu pärast, et maailma metsade raadamine toimub kiires tempos, eelkõige arengumaades, ja sageli ebaseadusliku raie tulemusel; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles vaatama põhjalikult läbi ELi puidumääruse ja FLEGT-süsteemi puidu impordi suhtes, et piirata ebaseaduslikku puidukaubandust, mis ohustab metsaökosüsteeme ja kahjustab Euroopa puiduettevõtjate konkurentsivõimet; soovitab kasutusele võtta asjaomased riigihanke-eeskirjad või neid kohandada, et soodustada nõuetekohaselt sertifitseeritud puidu ja raietoodete ostmist;

33. tuletab meelde, et aastaks 2020 tuleb kõigi riigimetsade ja selliste teatava suurusega metsandusettevõtete jaoks, mida rahastatakse ELi maaelu arengu poliitika raames, kehtestada metsamajandamiskavad või samaväärsed vahendid, mis on kooskõlas metsade säästva majandamisega; kutsub liikmesriike üles jälgima ja edendama metsamajandamiskavade rakendamist, tekitamata ebavajalikku halduskoormust ning võttes arvesse proportsionaalsuse ja subsidiaarsuse põhimõtteid ja põhimõtet „kõigepealt mõtle väikestele”;

34. rõhutab vajadust käsitleda ülemaailmseid probleeme ülemaailmsete mitmepoolsete foorumite raames; nõuab tungivalt, et komisjon võtaks juhtrolli ülemaailmselt jätkusuutliku metsapoliitika edendamisel, et vähendada mittesäästvaid majandamistavasid ja ebaseaduslikku kaubandust, hoida keskkonda ja vähendada ülemaailmset metsade raadamist; kutsub selleks komisjoni üles avaldama ELi tegevuskava, mis käsitleb raadamist ja metsade seisundi halvenemist, nagu nõutakse seitsmendas keskkonnaalases tegevusprogrammis;(6)

35. juhib tähelepanu asjaolule, et eeskirjad, mis käsitlevad puidu kasutamist ehituses, on liikmesriigiti erinevad; nõuab seetõttu, et võetaks kohustus võtta vastu ELi eeskirjad, millega edendatakse puidu ulatuslikumat kasutamist hoonetes;

36. kiidab heaks komisjoni rõhuasetuse metsade geneetilise mitmekesisuse kaitsele ja suurendamisele ning rõhutab geneetiliselt mitmekesiste puupopulatsioonide võimet kohaneda kliimamuutustega, nagu on näidanud hiljutised uuringud; 

37. tunnustab puude ja metsade positiivset mõju inimeste füüsilise ja vaimsele tervisele ning soovitab omavalitsustel ühistranspordiühendused linnaalade ja metsade vahel säilitada või neid parandada, et hõlbustada juurdepääsu metsadele ja metsaaladele;

38. kutsub liikmesriike üles metsamajandamiskavade vastuvõtmisel ja rakendamisel hõlmama spetsiaalseid bioloogilise mitmekesisuse meetmeid, eelkõige konkreetseid meetmeid kaitsealuste liikide ja looduslike elupaikade kaitseks, et parandada nende staatust nii Natura 2000 aladel kui ka mujal;

39. toetab komisjoni kavatsust töötada koostöös liikmesriikide ja sidusrühmadega välja kaugeleulatuvad, objektiivsed ja tõendatavad kriteeriumid ja näitajad metsade säästvaks majandamiseks, pidades silmas konverentsi „Euroopa metsad” (Euroopa metsade kaitset käsitlev ministrite konverents) raames tehtud tööd ning võttes arvesse metsatüüpide mitmekesisust kogu Euroopas; kutsub komisjoni üles avaldama oodatud ülevaadet ELi puidumääruse toimivusest ja tõhususest;

40. leiab, et on oluline soodustada teadusuuringuid, mis on suunatud biomassi ratsionaalsele kasutamisele ja kiiresti kasvavate energiakultuuride arendamisele, ning luua majanduslikku stiimulit pakkuv mudel biomassijäätmete kasutamiseks;

41. rõhutab metsade suurt puhkeväärtust, nagu on tõendatud avaliku arvamuse uuringutes; tuletab meelde, et see on metsade ja metsaalade üks peamisi hüvesid liidu kodanike jaoks;

42. tunnistab, et lühikese raieringiga madalmets võib pakkuda säästvat puidu biomassi, tagades samas territooriumi vajaliku hoolduse ja vähendades seega pinnase erosiooni ja maalihete ohtu tootmisest kõrvalejäetud või mahajäetud maa puhul;

43. märgib murelikult, et kasvav nõudlus biomassi, eelkõige puidu järele võib põhjustada laialdast raadamist arengumaades, kus kasvuhoonegaaside heitkoguseid ei võeta Kyoto protokolli raames arvesse; juhib tähelepanu asjaolule, et see võib mõjutada pinnase kvaliteeti, veeringlust ja bioloogilist mitmekesisust ning suurendab ühtlasi survet rahvusvahelistele kokkulepetele, näiteks bioloogilise mitmekesisuse konventsioonile ja ÜRO koostööprogrammile, mis käsitleb raadamisest ja metsade seisundi halvenemisest tulenevate heitkoguste vähendamist arengumaades;

44. tunnistab, et säästev majandamine metsatoodete kogu olelusringi vältel võib aidata oluliselt kaasa rohelise majanduse eesmärkide ja eelkõige nende eesmärkide saavutamisele, mis on seotud kliimamuutuste leevendamise poliitika ja ressursside tõhusa kasutamisega; on seisukohal, et liikmesriigid peaksid selleks edendama metsatoodete säästvat kasutust ehitussektoris;

45. nõuab tungivalt, et liikmesriigid kavandaksid oma metsapoliitika viisil, mis võtab igakülgselt arvesse metsade tähtsust bioloogilise mitmekesisuse kaitsmisel, pinnase erosiooni ennetamisel, CO2 sidumisel, õhu puhastamisel ning veeringluse säilitamisel;

46. nõuab tõhusamat ühtlustatud järelevalvet Euroopa metsaressursside, sh kõigi puiduga seotud ja mitteseotud metsatoodete ja -teenuste üle, millele tugineks tõhus poliitikakujundamine ja otsuste tegemine säästva metsamajandamise eesmärgil; peab seetõttu vajalikuks olemasolevatel organitel ja organisatsioonidel põhinevat vahendit, mille eesmärk on tagada tulevikus Euroopa metsade vastupanuvõime, käsitledes metsaohtusid metsamajandamise ja maamajandamise raames ja vähendades seeläbi häirete mõju.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

24.2.2015

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

63

4

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Margrete Auken, Pilar Ayuso, Zoltán Balczó, Catherine Bearder, Ivo Belet, Biljana Borzan, Lynn Boylan, Cristian-Silviu Bușoi, Nessa Childers, Birgit Collin-Langen, Mireille D’Ornano, Miriam Dalli, Seb Dance, Angélique Delahaye, Jørn Dohrmann, Ian Duncan, Stefan Eck, Bas Eickhout, Eleonora Evi, José Inácio Faria, Francesc Gambús, Elisabetta Gardini, Enrico Gasbarra, Gerben-Jan Gerbrandy, Jens Gieseke, Sylvie Goddyn, Matthias Groote, Françoise Grossetête, Andrzej Grzyb, Jytte Guteland, György Hölvényi, Anneli Jäätteenmäki, Jean-François Jalkh, Karin Kadenbach, Kateřina Konečná, Giovanni La Via, Peter Liese, Norbert Lins, Susanne Melior, Miroslav Mikolášik, Massimo Paolucci, Piernicola Pedicini, Bolesław G. Piecha, Marcus Pretzell, Frédérique Ries, Michèle Rivasi, Daciana Octavia Sârbu, Annie Schreijer-Pierik, Davor Škrlec, Renate Sommer, Tibor Szanyi, Claudiu Ciprian Tănăsescu, Glenis Willmott, Jadwiga Wiśniewska

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Paul Brannen, Nicola Caputo, Mark Demesmaeker, Esther Herranz García, Merja Kyllönen, Jo Leinen, Younous Omarjee, Marit Paulsen, Alojz Peterle, Sirpa Pietikäinen, Julia Reid, Bart Staes

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (kodukorra art 200 lg 2)

Andrew Lewer

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. novembri 2013. aasta otsus nr 1386/2013/EL, milles käsitletakse liidu üldist keskkonnaalast tegevusprogrammi aastani 2020 „Hea elu maakera võimaluste piires”.

(2)

Euroopa Parlamendi 20. aprilli 2012. aasta resolutsioon „Meie elukindlustus, meie looduskapital: ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegia aastani 2020” – vastuvõetud tekstid, P7_TA(2012)0146.

(3)

Euroopa Parlamendi 23. aprilli 2009. aasta resolutsioon toimetuleku kohta metsade raadamisest ja metsade seisundi halvenemisest tulenevate probleemidega, et võidelda kliimamuutuste ja bioloogilise mitmekesisuse hävimise vastu (ELT C 184E, 8.7.2010, lk 4).

(4)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. novembri 2013. aasta otsus nr 1386/2013/EL.

(5)

Vt Euroopa Parlamendi 5. veebruari 2014. aasta resolutsiooni kliima- ja energiapoliitika raamistiku kohta aastani 2030 (vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0094): „rõhutab, et suurema kasvu ja seega süsinikdioksiidi sidumisega aktiivne metsamajandamine on tähtis ja kulutõhus viis aidata kaasa kliimaeesmärkide saavutamisele; märgib, et iga aktiivse majandamisega rajatud tihumeetri metsa kohta absorbeerib mets ligi 1,3 tonni CO2; palub komisjonil ja liikmesriikidel töötada metsaomanike jaoks välja stiimulid, mis ajendaksid neid suuremate kliimaeesmärkide saavutamisele aktiivselt kaasa aitama, näiteks keskendudes piirkondlikul tasandil pidevat metsa rajamist ja süsinikdioksiidi sidumist edendavatele meetmetele”.

(6)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1386/2013/EL, milles käsitletakse liidu üldist keskkonnaalast tegevusprogrammi aastani 2020.


TÖÖSTUSE, TEADUSUURINGUTE JA ENERGEETIKAKOMISJONI ARVAMUS (24.2.2015)

põllumajanduse ja maaelu arengu komisjonile

ELi uue metsastrateegia kohta metsade ja metsandussektori jaoks

(2014/2223(INI))

Arvamuse koostaja: Marek Józef Gróbarczyk

ETTEPANEKUD

Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon palub vastutaval põllumajanduse ja maaelu arengu komisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  rõhutab, et metsanduse eest vastutavad üksnes liikmesriigid, et tuleb järgida subsidiaarsuse põhimõtet, võtta arvesse liikmesriikide piirkondlikke iseärasusi, omandisuhete struktuuri ja prioriteete, ning selleks et tagada omandipõhimõtted ja turuvabadus metsa väärtusahelas osalejatele, peaks EL hoiduma metsi ja puidutooteid puudutavate uute turupiirangute kehtestamisest;

2.  tunneb heameelt selle üle, et võeti vastu uus komisjoni teatis uue ELi metsastrateegia kohta (COM(2013)0659), sest see strateegia loob raamistiku liikmesriikide kooskõlastatud tegevusele metsade säästva majandamise edendamisel ning nende mitmeotstarbelise rolli rakendamisel majanduslikust, sotsiaalsest ja keskkonna seisukohast;

3.  on arvamusel, et kuna metsad on oma olemuselt ja suuruselt erinevad, tuleks strateegias arvestada seda, et mõnes liikmesriigis katab mets üle poole territooriumist;

4.  rõhutab, et kuna osa liidu suurimast biomassivarust asub kõige hõredama asustusega ja kõige kõrvalisemates piirkondades, on hädavajalik, et strateegias võetaks täielikult arvesse ka nende hõredama asustusega piirkondade eripärasid;

5.  tunnistab, et ELi roll on toetada liikmesriikide meetmeid aktiivse, mitmeotstarbelise ja säästva metsamajanduse saavutamiseks, sealhulgas eri metsaliikide majandamine, ning tugevdada koostööd selliste kasvavate piiriüleste ohtude tõrjumisel nagu metsatulekahjud, ebaseaduslik raie, ebaseaduslik puiduimport ja kahjurid; rõhutab vajadust tagada ühtsus kõigi ELi poliitikameetmete metsa puudutavates küsimustes, eriti sellistes, mis on seotud põllumajanduse, kliima, bioloogilise mitmekesisuse, taastuvenergia, vee, pinnase, tööstuse ja konkurentsivõime, teadusuuringute ja innovatsiooni ning ressursitõhususega; sellega seoses rõhutab Natura 2000 alade tähtsust, kus tänu sealsetele erakordsetele loodusvaradele on võimalik pidevalt pakkuda keskkonna ja kultuuri mõttes kvaliteetseid tooteid ja teenuseid;

6.  on arvamusel, et uue metsandusstrateegia rakendamine peaks kompenseerima konkreetsete metsapoliitika sätete puudumise ELi lepingus, austades samas liikmesriikide pädevusi sel alal, ning peaks tagama ELi ja liikmesriikide poliitika kooskõla metsandussektori küsimustes rahvusvahelisel tasandil;

7.  rõhutab komisjoni tähtsat osa ELi ja liikmesriikide ekspertide vahel varajase ja jätkuva dialoogi tagamisel ning kõigi asjaomaste sidusrühmade kaasamisel, et hõlbustada metsa käsitleva poliitika ühtset kujundamist;

8.  toetab liikmesriikide lubadust rakendada säästvat metsamajandust kooskõlas konverentsi Forest Europe kriteeriumide ja näitajatega, mis on Euroopa praeguse metsapoliitika raamistiku üks põhielemente;

9.  tunneb heameelt säästvuse kolme (majandusliku, sotsiaalse ja ökoloogilise) alussamba esikohale seadmise üle, kuna need loovad tugeva aluse metsade olulise rolli ja ressursitõhususe toetamiseks, konkurentsivõime tõstmiseks, tööhõive suurendamiseks ning metsanduse ja metsatööstuse osatähtsuse tugevdamiseks ning ökoloogilise ringluse säilitamiseks keskkonnahoidlikus majanduses; tunnustab selle rolli ühiskonnas kodanike tervise seisukohast;

10. tuletab meelde, et komisjoni andmete kohaselt oli 2009. aasta biomajanduse käive hinnanguliselt üle 2 triljoni euro, pakkudes 20 miljonit töökohta ning moodustades ELi kogu tööhõivest 9 %; märgib, et iga raamprogrammi Horisont 2020 raames biomajanduse teadusuuringutesse ja innovatsiooni investeeritud euro loob umbes 10 eurot lisaväärtust; rõhutab, et metsadel on biomajanduses nüüd ja tulevikus oluline osa;

11. on seisukohal, et ELi metsastrateegias sisalduv eesmärk suurendada metsade ja metsandussektori panust maaelu arengusse, bioloogilisse mitmekesisusse, jätkusuutlikku majanduskasvu ja töökohtade loomisse peab täiel määral arvestama metsade pakutavaid majanduslikke, sotsiaalseid, kultuurilisi ja ökoloogilisi kaupu ja teenuseid, sealhulgas puhke- ja turismiteenuseid, ning eelkõige hästi majandatud metsade ja puidul põhinevate materjalide tähtsust CO2 heitkoguste vähendamisel, CO2 säilitamisel ja liikumisel biomajanduse suunas, mis on ELi kliimapoliitika tähtsad osad;

12. tuletab meelde, et metsa biomass on väga tähtis taastuvenergia allikas, ning märgib, et Euroopa metsad neelavad ja seovad praegu ligi 10 % ELi süsinikdioksiidi heitkogustest ning aitavad seega märgatavalt kliimamuutusi leevendada;

13. leiab, et tuleks julgustada naftapõhise või soojusmahuka tooraine asendamist puidu ja raietoodetega kooskõlas teadusuuringute ja tehnoloogia arenguga, sest see võimaldaks veelgi enam leevendada kliimamuutusi ja luua töökohti;

14. rõhutab vajadust viia läbi kõigi metsapõhiste tööstuste väärtusahelaid mõjutavate ELi õigusaktide kulude hindamine, et kaotada igasugune tarbetu ja koormav bürokraatia ning luua raamistik, mis võimaldab tõsta jätkusuutlikul moel tööstuse pikaajalist konkurentsivõimet, ning samuti toetada põhimõtet, et metsandussektorit ja metsapõhiste tööstuste väärtusahelaid mõjutavaid seadusandlikke ettepanekuid tuleks põhjalikult hinnata mõjuhinnangu abil;

15. arvab, et ELi metsastrateegiat on võimalik paremini rakendada, kui seda toetab asjakohane kooskõlastus praegu kättesaadava või tulevase ELi rahastusega, sealhulgas EAFRD;

16. märgib, et Copernicuse programmi ja teiste Euroopa tasandi kosmosealgatuste kaudu on kättesaadavad teave ja seireressursid, ning soovitab kasutada selliseid ressursse ja vahendeid rohkem;

17. on arvamusel, et puidu mitmekülgsema kasutamise toetamine peaks käima käsikäes investeeringutega noortele suunatud haridussüsteemidesse ning olemasolevate ehitusvaldkonna töötajate koolitamisega, et suurendada nende teadlikkust puidu kasutamisega loodud võimalustest ja anda neile vajalikud oskused;

18. tervitab Euroopa metsateabesüsteemi loomist, et toetada metsaalaste andmete, parimate tavade ja olemasolevate teadmiste jagamist liikmesriikide vahel; tunnistab, et metsade mitmeotstarbelise rolli ja metsaressursside kohta andmete ja teabe kogumine liikmesriikide andmebaasidest tuleb sektorile kasuks, ning kutsub komisjoni üles toetama selle liitmist Euroopa andmeplatvormiga; tunneb heameelt eeliste üle, mida annab metsaalaste parimate tavade ja olemasolevate teadmiste jagamine liikmesriikide vahel, ent rõhutab, et selline tegevus ei tohi anda põhjust nõuda rohkem eelarvevahendeid;

19. rõhutab, et metsandussektori pikaajaline konkurentsivõime saavutatakse üksnes kvalifitseeritud tööjõuga; märgib, et praegu annab sektor tööd rohkem kui 3 miljonile Euroopa kodanikule; on seisukohal, et ELi metsastrateegia peaks looma tingimused, tänu millele ELil oleksid asjakohased koolitusvõimalused ja tööjõud, kes on täielikult teadlik metsasektori praegustest ülesannetest ja ohtudest, aga ka metsamajandamisele omastest ohutuseeskirjadest;

20. rõhutab tuge, mida ELi teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni raamprogrammid võivad anda aruka ja jätkusuutliku kasvu, suurema lisandväärtusega toodete, puhtama tehnoloogia ja tehnoloogia kõrge astme väljatöötamisel, eriti rafineeritud biokütuste ja puidust tööstushoonete, aga ka auto- ja tekstiilitööstuse puhul, unustamata samal ajal neid traditsioonilisi väärtuslikke kasutusviise, millel on endiselt tohutu kasvupotentsiaal, näiteks puidu kasutamine ehitamisel ja pakkimisel.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

24.2.2015

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

56

4

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Zigmantas Balčytis, Nicolas Bay, Reinhard Bütikofer, Jerzy Buzek, Soledad Cabezón Ruiz, Philippe De Backer, Pilar del Castillo Vera, Pablo Echenique, Christian Ehler, Peter Eriksson, Fredrick Federley, Ashley Fox, Adam Gierek, Theresa Griffin, Marek Józef Gróbarczyk, András Gyürk, Kaja Kallas, Barbara Kappel, Krišjānis Kariņš, Seán Kelly, Jeppe Kofod, Miapetra Kumpula-Natri, Janusz Lewandowski, Paloma López Bermejo, Ernest Maragall, Edouard Martin, Angelika Mlinar, Csaba Molnár, Nadine Morano, Dan Nica, Angelika Niebler, Morten Helveg Petersen, Miroslav Poche, Herbert Reul, Paul Rübig, Algirdas Saudargas, Jean-Luc Schaffhauser, Neoklis Sylikiotis, Antonio Tajani, Dario Tamburrano, Patrizia Toia, Evžen Tošenovský, Claude Turmes, Vladimir Urutchev, Adina-Ioana Vălean, Henna Virkkunen, Anna Záborská, Flavio Zanonato, Carlos Zorrinho

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Cornelia Ernst, Françoise Grossetête, Benedek Jávor, Constanze Krehl, Vladimír Maňka, Marian-Jean Marinescu, Morten Messerschmidt, Clare Moody, Paul Tang, Pavel Telička

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (kodukorra art 200 lg 2)

Rosa D’Amato


PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

24.3.2015

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

34

5

4

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

John Stuart Agnew, Clara Eugenia Aguilera García, Eric Andrieu, Richard Ashworth, José Bové, Paul Brannen, Daniel Buda, Nicola Caputo, Matt Carthy, Viorica Dăncilă, Michel Dantin, Paolo De Castro, Albert Deß, Herbert Dorfmann, Norbert Erdős, Luke Ming Flanagan, Martin Häusling, Anja Hazekamp, Esther Herranz García, Jan Huitema, Peter Jahr, Jarosław Kalinowski, Elisabeth Köstinger, Zbigniew Kuźmiuk, Philippe Loiseau, Mairead McGuinness, Nuno Melo, Giulia Moi, Ulrike Müller, James Nicholson, Maria Noichl, Marit Paulsen, Marijana Petir, Laurențiu Rebega, Jens Rohde, Bronis Ropė, Jordi Sebastià, Lidia Senra Rodríguez, Czesław Adam Siekierski, Marc Tarabella

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Bas Belder

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (kodukorra art 200 lg 2)

Rosa D’Amato, Stanisław Ożóg

Õigusalane teave