Menetlus : 2014/2209(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0135/2015

Esitatud tekstid :

A8-0135/2015

Arutelud :

PV 18/05/2015 - 22
CRE 18/05/2015 - 22

Hääletused :

PV 19/05/2015 - 5.14
CRE 19/05/2015 - 5.14
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2015)0198

RAPORT     
PDF 252kWORD 120k
28.4.2015
PE 546.606v04-00 A8-0135/2015

rohelise majanduskasvu võimaluste kohta VKEde jaoks

(2014/2209(INI))

Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon

Raportöör: Philippe De Backer

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
 SELETUSKIRI
 EELARVEKOMISJONI ARVAMUS
 REGIONAALARENGUKOMISJONI ARVAMUS
 PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

rohelise majanduskasvu võimaluste kohta VKEde jaoks

(2014/2209(INI))

Euroopa Parlament,

–       võttes arvesse oma 5. veebruari 2013. aasta resolutsiooni VKEde rahastamisvõimaluste parandamise kohta(1),

–       võttes arvesse oma 15. jaanuari 2014. aasta resolutsiooni Euroopa taasindustrialiseerimise kohta konkurentsivõime ja jätkusuutlikkuse edendamiseks(2),

       võttes arvesse oma 27. novembri 2014. aasta resolutsiooni komisjoni mõjuhindamissuuniste läbivaatamise ja VKE-testi tähtsuse kohta(3),

–       võttes arvesse komisjoni teatist „„Kõigepealt mõtle väikestele” – Euroopa väikeettevõtlusalgatus „Small Business Act”” (COM(2008)0394),

–       võttes arvesse komisjoni teatist „Euroopa väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act” läbivaatamine” (COM(2011)0078),

–       võttes arvesse komisjoni teatist „Ressursitõhususe võimalused hoonesektoris” (COM(2014)0445),

–       võttes arvesse Eurobaromeetri kiiruuringut nr 381 VKEde, ressursitõhususe ja roheliste turgude kohta („SMEs, resource efficiency and green markets”) ja Eurobaromeetri kiiruuringut nr 394 avaliku sektori toetuse rolli kohta innovaatiliste toodete turustamises („The role of public support in the commercialisation of innovations”),

–       võttes arvesse Regioonide Komitee 3.–4. detsembril 2014 toimunud 109. täiskogu istungjärgul vastu võetud arvamust tööstuspoliitika paketi kohta,

       võttes arvesse komisjoni teatist „Keskkonnahoidlik tegevuskava VKEde jaoks” (COM(2014)0440),

       võttes arvesse Euroopa ressursitõhususe platvormi 2014. aasta märtsi manifesti ja poliitikasoovitusi,

       võttes arvesse komisjoni teatist „Ringmajanduse suunas: jäätmevaba Euroopa kava” (COM(2014)0398),

       võttes arvesse komisjoni teatist „Innovatsioon säästva tuleviku rajamiseks – ökoinnovatsiooni tegevuskava” (COM(2011)0899),

–       võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–       võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raportit ning eelarvekomisjoni ja regionaalarengukomisjoni arvamusi (A8-0135/2015),

A.     arvestades, et VKEd moodustavad enam kui 98 % Euroopa ettevõtjatest ning tagavad üle 67 % kogu liidu tööhõivest ja 58 % kogulisandväärtusest; arvestades, et nad on Euroopa Liidu majanduse tugisammas ning Euroopa pikaajalise majanduskasvu ning jätkusuutlike töökohtade loomise peamised edendajad 28 liikmesriigis; arvestades, et keskkonnatoodete ja -teenuste sektori tööhõive kasvas 2007.–2011. aastal vaatamata kriisile 20 % ning annab VKEdele võimaluse luua üha enam majandustegevust ja töökohti, sealhulgas väheneva ja vananeva rahvastikuga piirkondades; arvestades, et nad täidavad seega koos keskmise turukapitalisatsiooniga ja hargmaiste ettevõtjatega valdkondlikus ettevõtluskeskkonnas tähtsat rolli; arvestades, et kümnest VKEst üheksa on väikeettevõtjad, kus töötab kümme inimest või vähem, ning need mikroettevõtjad tagavad 53 % kõigist Euroopa töökohtadest;

B.     arvestades, et praegu on keskkonnatoodete ja -teenuste ülemaailmse turu käive hinnanguliselt 1000 miljardit eurot aastas ning prognooside kohaselt see kahe- või isegi kolmekordistub 2020. aastaks, luues nii Euroopa VKEde kui ka ELi üldise majanduskasvu jaoks tohutud võimalused; arvestades, et Euroopa Liit on maailma juhtiv keskkonnatoodete importija ja ka eksportija; arvestades, et teenused on nende toodetega lahutamatult seotud, kuid keskkonnateenuste osutajaid takistavad jätkuvalt mittetariifsed tõkked;

C.     arvestades, et Euroopa Liit võttis endale kohustuse Euroopa taasindustrialiseerida, investeerides jätkusuutlikkuse, konkurentsivõime ja innovatsiooni põhimõtetesse ning toetades neid, et 2020. aastaks oleks tööstustoodangu osakaal ELi liikmesriikide SKPs vähemalt 20 %; arvestades, et Euroopa Ülemkogu on võtnud endale kohustuse vähendada 2030. aastaks sisemaiseid kasvuhoonegaaside heitkoguseid vähemalt 40 %, tõsta taastuvenergia osakaal vähemalt 27 %ni ja suurendada energiatõhusust vähemalt 27 %, seades sihiks 30 % taseme saavutamise; arvestades, et VKEd peavad täitma oma osa nende eesmärkide saavutamisel, kuna 93 %(4) neist võtavad juba meetmeid ressursitõhususe suurendamiseks; arvestades, et komisjoni andmetel oleks tänu paremale ökodisainile, jäätmetekke vältimisele, ringlussevõtule ja korduskasutamisele ELi ettevõtjate puhassääst hinnanguliselt kuni 600 miljardit eurot või 8 % aastakäibest, vähendades samal ajal kasvuhoonegaaside heitkoguseid kokku 2–4 %;

D.     arvestades, et VKEdele võimaluse andmine keskkonnaväljakutsete majanduslikeks võimalusteks muutmiseks, järgides samal ajal jätkusuutlikkuse põhimõtet, on Euroopa väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act” üks põhimõtetest, kuid arvestades, et märkimisväärset poliitilist edasiminekut ei ole toimunud ning VKEd seisavad äritegevuse alustamisel ja keskkonnanormide rakendamisel sageli silmitsi vastuolulise poliitikaga;

E.     arvestades, et nii turg kui ka õigusaktid ergutavad VKEsid üha arvukamaid keskkonnanorme järgima; arvestades, et EL ja liikmesriigid peaksid uutes ja kehtivates õigusnormides vähendama halduskoormust nii palju kui võimalik ning püüdma vältida ettevõtjatele täiendavate kulude loomist seoses asjaomaste õigusnormide järgimisega; arvestades, et esitatud on uusi algatusi VKEde ja majandussektorite regulatiivse koormuse vähendamiseks ning komisjon ja liikmesriigid peaksid need ellu viima;

F.     arvestades, et 90 % ELi ettevõtjatest on mikroettevõtjad; arvestades, et vaatamata hiljutistele jõupingutustele on VKEdel ja mikroettevõtjatel jätkuvalt raskusi juurdepääsuga oskustele, teabele ja rahastamisele ning piisavalt mitmekesisele omakapitali- ja võlainstrumentide valikule, mida ettevõtjatel on kasvu edenedes vaja, ning arvestades, et ELi programmid ei suuda endiselt innovatsiooni edendamisele märkimisväärselt kaasa aidata; arvestades, et ELi rahastamise taotlemise kord on VKEde jaoks endiselt liiga bürokraatlik ja seega paljude VKEde jaoks tõkestav;

G.     arvestades, et tuleb võtta arvesse ELi eelarve kui investeeringutest stimuleeritud eelarve potentsiaali, et lihtsustada Euroopa VKEde juurdepääsu rahastamisvõimalustele bürokraatia vähendamise ning asjaomaste rahastamisvahendite ja kohalike ettevõtlusbüroode rahastamise suurendamise abil; arvestades, et tuleks tõhustada toetuse eri liikide jaoks kasutajasõbralike menetluste väljatöötamist;

H.     arvestades, et väikeettevõtjad saavad ressursitõhususe suurendamise meetmetest suurettevõtjatega võrreldes proportsionaalselt rohkem kasu ja peaksid saama rohkem poliitilist tähelepanu; arvestades, et ressursitõhususe suurendamisest saadav potentsiaalne puhaskasum võib sõltuvalt tegevusvaldkonnast ulatuda 10–17 %ni käibest;

I.      arvestades, et digitaaltehnoloogia on VKEde jaoks oluline vahend ressursside optimaalsest kasutamisest tuleneva eeldatava kasu saamiseks ning ühtlasi on see uute VKEde teket ja arengut soodustav sektor;

J.      arvestades, et peamiselt pööratakse tähelepanu kõrgtehnoloogilistele VKEdele, kes vahetult pakuvad keskkonnahoidlikke uuendusi, kuid on vaja toetada teisi ettevõtjaid, kes järgivad keskkonnaeeskirju ning rakendavad keskkonnahoidlikke uuendusmeetmeid ja parandavad oma keskkonnaalaseid tulemusi; arvestades, et ökoinnovatsioon võiks olla idee uue ettevõtte jaoks, aga ka meede, millega olemasolevaid ettevõtteid rohelise majanduse raames täiustada;

K.     arvestades, et kuigi rohelise majanduskasvu määratlust ei ole rahvusvaheliselt kokku lepitud, valitseb üksmeel selle suhtes, et see on kombinatsioon majanduskasvust ja keskkonnasäästlikkusest; arvestades, et VKEde jaoks on peamine probleem oskuste ja koolituse parandamine, millele tuleks pöörata erilist tähelepanu, eriti seoses innovatsiooni ja ressursitõhususega; arvestades, et ebapiisav juurdepääs riskikapitalile eelkõige käivitusetappides on endiselt üks peamisi takistusi kasvule suunatud ettevõtete loomise ja arengu teel;

L.     arvestades, et kuna mikroettevõtjad loovad kogu Euroopas tuhandeid töökohti ja tagavad tervelt 53 % tööhõivest, vajavad nad toimimiseks teistsugust raamistikku ning seega on mikroettevõtja määratluse järjekindel kasutamine hädavajalik; arvestades, et mikroettevõtjad seisavad silmitsi mitme suure probleemiga, nagu takistused riigihanke-eeskirjades, ülemäärane regulatiivne koormus ja juurdepääs rahastamisele;

Üldised küsimused

1.      toetab rohelise majanduskasvu ja ringmajanduse kontseptsiooni ning märgib, et sellest tulenevad võimalused seonduvad mitmete oluliste valdkondadega, nagu taastuvad energiaallikad ning eelkõige tuule-, päikese-, hüdro- ja geotermilise energia majanduslikult elujõuline kasutamine, energiatõhusus, ressursitõhusus, jäätmekäitlus, heitkoguste vähendamine, elektrifitseerimine ja nn hällist hällini põhimõte; juhib tähelepanu märkimisväärsele majanduslikule ja tööhõivepotentsiaalile, mis nendel valdkondadel on eri sektorites; märgib, et roheline majanduskasv peaks olema osa laiemast strateegiast, millega edendatakse VKEde töökohtade loomist ja majanduskasvu;

2.      rõhutab, et rohelisele majanduskasvule tuleks läheneda süsteemselt ning see peaks hõlmama jõupingutuste tegemist kogu väärtusteahelas ja kogu ettevõtluse „ökosüsteemis”, sealhulgas tööstusvaldkonna tootmisettevõtete jõupingutusi oma toodete, tootmisprotsesside, äritavade ja teenuste ökoloogilise jalajälje vähendamiseks; tuletab meelde Euroopa ressursitõhususe platvormi soovitusi, milles rõhutatakse, et ressursitõhusus eeldab dünaamilist õigusraamistikku, millega antakse tootjatele ja tarbijatele asjakohaseid signaale, et nad parandaksid toodete üldist keskkonnatoimet kogu nende olelusringi vältel; kutsub komisjoni üles kehtestama kõikehõlmava poliitikaraamistiku, mis sisaldab konkreetseid poliitikaeesmärke ja olemasolevate poliitikavahendite paremat integreerimist ja ühtlustamist, et tagada võimalused ja VKEde osalemine rohelises ja ringmajanduses;

3.      rõhutab asjaolu, et maailma majandus peab suutma varustada järjest suurenevat elanikkonda, mis peaks 2050. aastaks kasvama 9 miljardi inimeseni, ning et meie loodusvarad on piiratud, mistõttu neid tuleks kasutada jätkusuutlikult ja äärmiselt tõhusalt; juhib tähelepanu nendele väljakutsetele selliste innovaatiliste, roheliste ja jätkusuutlike lahenduste leidmisele nagu uued tooted, tootmisprotsessid, äritavad ja teenused, integreerides näiteks innovaatilisi digitaaltehnoloogiaid, ning uus toetav õigusraamistik;

4.      tuletab komisjonile ja liikmesriikidele meelde, et Euroopa VKEd on väga heterogeensed ning nende hulgas on nii väga traditsioonilisi pereettevõtteid kui ka kiiresti kasvavaid ettevõtteid, kõrgtehnoloogiafirmasid, mikroettevõtjaid, sotsiaalseid ettevõtteid ja idufirmasid, ning et nende abistamisviisid peavad olema sama mitmekesised;

5.      on veendunud, et EL peab otsustavalt muutma oma ettevõtluskultuuri, et soodustada majanduskasvu, võimaldades suuremal arvul inimestel alustada oma ettevõttega ja otsides uusi ärivõimalusi, eelkõige rohelise majanduskasvu valdkonnas, ning aktsepteerides läbikukkumisi ja riskide võtmist; rõhutab, et on tähtis asetada see küsimus poliitikakujundamise keskmesse; kutsub liikmesriike üles nägema oma õigusraamistikus ette pehmema maandumise pärast äritegevuse ebaõnnestumist, et võimaldada inimestel alustada uue ettevõttega peatselt pärast eelmise ebaõnnestumist, eriti uutes ja innovaatilistes sektorites; kutsub komisjoni üles vähendama kartust ebaõnnestumise ees teadlikkuse suurendamise kampaaniate ja hariduse kaudu;

6.      rõhutab ELi eelarve lisaväärtust VKEde, mikroettevõtjate, sotsiaalsete ettevõtete ja ühistute aitamisel, et võimaldada neile juurdepääsu rahastamisvõimalustele ja rahvusvahelistele turgudele (eelkõige COSME programmi, programmi „Horisont 2020” ning Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kaudu); rõhutab vajadust, et riiklikud reguleerivad asutused tõlgendaksid kogu ELis selgelt ja ühetaoliselt riigihanke-eeskirju;

7.      märgib, et praegu konkureerivad paljud Euroopa VKEd rahvusvaheliselt lahenduste pärast, mis hõlmavad nii tooteid kui ka keskkonnasäästlikke teenuseid, nagu ehitus, seadmete paigaldamine, remont ja juhtimine; märgib, et need teenused on keskkonnasäästlike toodete arendamise, müügi ja ekspordi jaoks keskse tähtsusega; kutsub komisjoni üles lisama keskkonnasäästlike teenuste küsimus pooleliolevatesse läbirääkimistesse keskkonnasäästlike toodete lepingu üle ja kahepoolsetesse kaubanduslepingutesse, nagu Atlandi-ülene kaubandus- ja investeerimispartnerlus, et vähendada tõkkeid Euroopa VKEdele ja teenuseosutajatele, kes soovivad tegutseda rahvusvahelisel tasandil;

8.      rõhutab, kui tähtis on hea valitsemistava, sõltumatu kohtusüsteem, läbipaistvus ja õigusriigi põhimõte kogu ELis ettevõtjasõbraliku keskkonna ja võrdsete võimalustega turu loomiseks VKEde jaoks;

Roheliste algatuste rahastamine

9.      juhib tähelepanu sellele, et praeguses olukorras, kus ebapiisav juurdepääs nõuetekohastele riskikapitali allikatele on kasvule suunatud ettevõtete loomise ja arengu teel eelkõige varases etapis endiselt üks olulisemaid takistusi, pannakse VKEde rahastamisvõimaluste parandamist käsitlevas komisjoni tegevuskavas suurt rõhku riskikapitalile kui võimalikule kasvu rahastamise viisile; rõhutab siiski, et seda tüüpi rahastamine sobib üksnes vähestele VKEdele ja pangalaenud on endiselt oluline rahastamisallikas ning erasektori jaoks tuleks välja töötada alternatiivid; märgib sellega seoses, kui oluline on soodustada VKEdele laenu andmise alternatiivseid vorme, nt krediidiühistuid; juhib tähelepanu võimalikele rahastamisvõimalustele, mida tuleks uurida Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi kaudu;

10.    julgustab liikmesriike looma välisinvestoritele stiimuleid keelebarjääri kaotamise kaudu; märgib, et kui võtta vastu taotlusi ja esitada andmeid peale liikmesriigi ametliku keele või ametlike keelte ka inglise keeles, siis on see samm selles suunas;

11.    rõhutab, et ei ole olemas ühte kõigile sobivat rahastamisviisi, ja palub komisjonil võtta arvesse VKEde huvisid kõigis praegustes ja võimalikes tulevastes programmides, vahendites ja algatustes, eelkõige rohelise majanduse uute ärimudelite jaoks, mis hõlmavad nii omakapitaliinstrumente (nt äriinglid, ühisrahastamine ja mitmepoolsed kauplemissüsteemid), kvaasiomakapitali instrumente (nt vahefinantseerimine) kui ka võlainstrumente (nt väikese väärtusega äriühinguvõlakirjad, tagatisrahastud ja platvormid) ning pankade ja VKEde rahastamisse kaasatud muude ettevõtjate (raamatupidamisspetsialistid, ettevõtjate või VKEde ühendused või kaubanduskojad) vahelisi partnerlusi, et toetada ettevõtjaid nende käivitus-, kasvu- ja üleminekuetappides, võttes arvesse nende suurust, käivet ja rahastamisvajadusi; kutsub liikmesriike ning kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi üles tagama asjakohaseid stiimuleid ja pakkuma nendele rahastamismudelitele maksusoodustusi; rõhutab VKEsid toetavate kehtivate õigusaktide läbivaatamise tähtsust, et täiendada neid rohelist majanduskasvu pakkuvate võimalustega;

12.    rõhutab vajadust tagada ELi eelarve finantsinstrumentide vaheline kooskõla ja vastastikune täiendavus, eelkõige Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide, Euroopa tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programmi ning keskkonna ja kliimameetmete programmi raames;

13.    kutsub komisjoni ja liikmesriike üles jälgima nende VKEde tulemusi, kellel on juurdepääs keskkonnahoidliku innovatsiooni rahastamisvõimalustele, et hinnata nimetatud rahastamise tõhusust; nõuab tungivalt, et komisjon teeks viivitamata vajalikke muudatusi rahastamise tõhususe parandamiseks, kui tulemused osutuvad mitterahuldavaks;

14.    märgib, et paljude keskkonnahoidlike investeerimiskavade väga tehnilise laadi tõttu on äärmiselt tähtis rõhutada standardiseeritud riski- ja tulukuse mudelite ning uute väljakutsete ja sektorite jaoks uute mudelite väljatöötamise tähtsust;

15.    tuletab meelde, et VKEd täidavad ringmajanduses eeldatavasti tähtsat osa, sest osutavad jätkusuutlikke, ent tööjõumahukaid teenuseid, nagu remondi- ja renoveerimistööd ning ringlussevõtt; on seisukohal, et maksukoormuse ülekandmine tööjõult loodusvarade kasutamisele on VKEde pikaajalise edu eeldus; märgib, et komisjon, Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD), Rahvusvaheline Valuutafond (IMF), Rahvusvaheline Tööorganisatsioon (ILO), Euroopa Parlament ja eurorühm toetavad laialdaselt põhimõtet, et maksukoormus tuleks üle kanda tööjõult loodusvarade kasutamisele ja tarbimisele; palub komisjonil hinnata maksukoormuse tööjõult loodusvarade kasutamisele ülekandmise mõju;

16.    rõhutab, et ettevõtjad, VKEd, ettevõtjate ühendused ja toetusorganisatsioonid peaksid omama paremat ülevaadet tulemuslikumate tehnoloogiate või selliste teenuslepingute rahastamisvõimalustest nagu konsulteerimine, juhendamine ja koolitus ökodisaini teemal, ressursihaldus ja keskkonnahoidlik ettevõtlus ning nende ettevõtetele kasulike keskkonnasäästlike tehnoloogiate, toodete ja teenuste kättesaadavus; kutsub liikmesriike üles tõhustama VKEdele teenuste osutamist nendes valdkondades ning rõhutab ka vajadust lihtsate ja kättesaadavate teabeallikate ja andmebaaside järele asjaomaste toodete ja teenuste kohta; tuletab komisjonile ja liikmesriikidele meelde, et seda teavet tuleks edastada viisil, mis vastab kõige paremini VKEde põhimõtetele ja töömeetoditele;

17.    märgib, et ELi programmid ei aita märkimisväärselt kaasa ökoinnovatsioonile ja ringmajandusele ning et seepärast peab komisjon suunama COSME programmi ja programmi „Horisont 2020” raames eraldatavaid rahalisi vahendeid tõhusamalt VKEde poolt ja nende jaoks loodud ökoinnovaatiliste lahenduste edendamisele ja toetama tootedisaini ja protsesside tulemuste parandamise rahastamist, võttes aluseks eelmise mitmeaastase finantsraamistiku edukad kogemused; on eelkõige arvamusel, et programmi „Horisont 2020” VKEde rahastamisvahendit tuleb täielikult rakendada;

18.    kutsub komisjoni ja EIPd üles tagama, et Euroopa investeerimiskava rakendusetapis on VKEd, sealhulgas keskkonnahoidlikud ja innovaatilised VKEd ettepaneku raames antava toetuse peamised saajad; toonitab, et selle eesmärgi saavutamiseks tuleb välja töötada selged kriteeriumid, sealhulgas seoses Euroopa lisaväärtusega, ning tuleb edendada VKEdele ressursitõhusust ja ökoinnovatsiooni käsitlevate nõustamisteenuste osutamist; kutsub EIPd ja komisjoni üles tagama, et kõigi kategooriate majandusüksused, kes on loetletud komisjoni soovituses mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate määratluse kohta (C(2003)1422), saaksid piisavat kasu; juhib tähelepanu programmi „Horisont 2020” ja COSME programmi olulisusele VKEde toetamisel ning vajadusele täielikult rakendada programmi „Horisont 2020” VKEde rahastamisvahendit;

19.    on arvamusel, et VKEdele ette nähtud finantsskeemide vastastikuse täiendavuse tagamiseks on vaja kooskõlastada ühtekuuluvuspoliitika ja teiste programmide, nt programmi „Horisont 2020” raames võetavaid meetmeid nii riiklikul kui ka piirkondlikul tasandil; rõhutab, kui oluline on korraldada seadusloomet sellisel viisil, mis võimaldab säilitada VKEde konkurentsivõimet;

20.    kutsub komisjoni ja liikmesriike üles leidma kiiret ja püsivat lahendust väga suurele tasumata maksete mahule regionaalpoliitika valdkonnas ning seoses Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest eelmise toetusperioodi eest eraldatud vahendite väljamaksmisega, et VKEdest projektipartnerid ei kaotaks makseviivituste tõttu julgust nendes toetusprogrammides ja projektides osaleda;

Teadmushaldus

21.    rõhutab, kui tähtis on jätkata aktiivse sektoritevahelise koostööga nii väärtusahelate kui ka geograafiliste piirkondade ulatuses, kuna sellel on potentsiaal vastastikuse viljaka ideedevahetuse ja uuenduslike käsituste abil innovatsiooni ja uute kasvuvõimaluste tekitamiseks; tunneb heameelt programmi „Horisont 2020” meetme „Klastripõhised projektid uute tööstuslike väärtusahelate jaoks” üle, mis aitab paremini ellu viia VKEde innovatsioonialast potentsiaali, sealhulgas nende pakutavaid ökoinnovatsiooni ja ressursitõhususe alaseid lahendusi;

22.    väljendab heameelt Euroopa ressursitõhususe tippkeskuse loomise üle, mille eesmärk on nõustada ja abistada VKEsid, kes soovivad parandada oma ressursitõhususe alaseid tulemusi; rõhutab vajadust muuta see keskus ELi piirkondades asuvate partnerite tugevaks võrgustikuks, mille aluseks on liikmesriikide tõendatud kogemused; on veendunud, et see peaks tutvustama VKEdele asjaomase tegevusvaldkonna Euroopa, riiklikke ja piirkondlikke programme ning võimaldama juurdepääsu eksperditeadmistele, võrgustikele ja taristule;

23.    rõhutab, kui oluline on eriti VKEde ja mikroettevõtjate jaoks teadmussiirde ja mitme sidusrühma vahel teadmiste vahetamine, sealhulgas piiriüleselt mitteametlike võrgustike kaudu, et suurendada teadlikkust olemasolevatest ja uutest innovaatilistest tehnoloogiatest, parimatest tavadest, asjakohase rahastamise saamise võimalustest, võimalikest riiklikest toetuskavadest ja kõige väiksemat halduskoormust pakkuvatest vastavatest õigusraamistikest, ning tuletab meelde, et ELi rahastamisprogrammide olemasolevad riiklikud kontaktpunktid ja Euroopa ettevõtlusvõrgustik tuleb täielikult kaasata VKEde toetamisse ning nad peavad VKEsid ennetavalt teavitama, juhendama ja toetama rahastamisvõimaluste leidmisel ELi, riiklikul või piirkondlikul tasandil; toetab Euroopa ressursitõhususe kampaania korraldamist, et teavitada VKEsid ressursitõhususega kaasnevatest hüvedest ja võimalustest ning tööstuses ringlussevõtuga seotud koostoime loomise viisidest; kutsub komisjoni ja Euroopa ettevõtlusvõrgustikku üles tegema ressursitõhususe küsimuses koostööd valdkonna ühenduste, ametiühingute, VKEde, vabaühenduste, teadusringkondade ja piirkondlike algatustega; väljendab sellega seoses heameelt asjaolu üle, et komisjon keskendub sümbioosile ja klastritele, ning julgustab komisjoni esitama konkreetseid algatusi, mille abil edendada sektoritevahelist koostööd ja ressursside haldamist;

24.    nõuab tungivalt, et sektorite liidud võtaksid tähtsama rolli asjakohase teabe andmisel ja nõustamisel keskkonnasäästlike tehnoloogiate, rahastamisvõimaluste ja asjakohaste menetluste kohta; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles täitma seda lünka juhul, kui see toetus puudub, ning koostöös sektorite liitude ja ettevõtjatega täiendavalt uurima olemasolevaid võimalusi, kiirendama jätkusuutlike lahenduste leidmist ja investeerima keskkonnasäästlikesse tehnoloogiatesse, ressursitõhususse ja ringlussevõtvasse majandusse; juhib tähelepanu üha suurenevale lõhele VKEde vajaduste ja töötajate oskuste vahel; märgib, et 26 % Euroopa tööandjatest kogeb raskusi õigete oskustega töötajate leidmisel;

Teadus- ja arendustegevus, innovatsioon ja oskused

25.    rõhutab vajadust tõhusamalt arendada põhilist teadus- ja arendustegevust, kaasata VKEd täielikult sellesse protsessi ning aktiivselt toetada põhilise teadus- ja arendustegevuse tulemuste täiendavat muutmist edasiseks tehnoloogiliseks arenguks; rõhutab, kui tähtis on Euroopa taasindustrialiseerimine, pidades silmas töötleva tööstuse olulisust teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni ja seega ELi tulevase konkurentsieelise jaoks; on veendunud, et koos tehnoloogiale keskenduvate lahendustega tuleb mittetehnoloogilisele, organisatsioonilisele, süsteemide ja avaliku sektori innovatsioonile samuti pöörata piisavalt tähelepanu;

26.    rõhutab, kui tähtis on, et Euroopa ettevõtted turustaksid ja väärtustaksid teadus- ja arendustegevuse tulemusi; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama stabiilsemat õigusraamistikku ja asjakohaseid finantsskeeme, et võimaldada ellu viia majandusalgatusi ja ettevõtlust ning piirata uute toodete, teenuste ning äritavade turulelaskmise aega, eelkõige rohelise majanduse raames;

27.    rõhutab potentsiaali, mida kujutab endast uus Euroopa kosmoseinfrastruktuur innovatsiooni ja rohelise majanduskasvu jaoks; kutsub komisjoni üles soodustama selle infrastruktuuri andmete kasutamist VKEde poolt ettevõtlusinkubaatorite juures; kutsub komisjoni üles kehtestama korda, mis võimaldab VKEdel selle infrastruktuuri andmetele teadusuuringute, arendustegevuse ja turustamise etapis hõlpsalt juurde pääseda;

28.    märgib, et 2014. aasta mai Innobaromeetri uuringu kohaselt väidab ainult 9 % kõigist ettevõtetest, et on saanud pärast 2011. aasta jaanuarit oma teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni jaoks avaliku sektori rahalist toetust; rõhutab vajadust töötada toetuse eri liikide jaoks välja kasutajasõbralikud menetlused;

29.    juhib tähelepanu hüvedele, mida pakub ühtne Euroopa patent VKEdele, eelkõige keskkonnasäästlike tehnoloogiate valdkonnas; kutsub kõiki liikmesriike üles ühtse Euroopa patendisüsteemiga ühinema; kutsub liikmesriike üles ühtset patendikohut käsitlevat lepingut viivitamata ratifitseerima, kuna see on vajalik ühtse Euroopa patendi kasutuselevõtmiseks; kutsub komisjoni üles esitama ettepanekut, mis käsitleb lihtsustatud menetlust, mida VKEd saavad kasutada ühtsesse patendikohtusse rikkumise asjus hagi esitamiseks;

30.    nõuab ringmajanduse jaoks paremat poliitikaraamistikku, sealhulgas aruka reguleerimise, standardite ja käitumisjuhendite vastuvõtmist ja rakendamist eesmärgiga võtta arvesse välismõju, käsitleda ressursimahukaid tooteid, luua võrdsed võimalused, premeerida esirinnas olijaid ja kiirendada üleminekut ressursitõhusale ja jätkusuutlikule majandusele;

31.    kutsub komisjoni üles laiendama ringmajanduse paketi raames ökodisaini vahendit, et see hõlmaks ressursitõhususe mõõdet; on veendunud, et ökodisaini raames tuleks käsitleda toodete vastupidavust, parandatavust ja ringlussevõetavust ning sealhulgas minimaalse garanteeritud eluea ja demonteerimise standardeid;

32.    julgustab laiendama innovaatilisi toetusskeeme, näiteks keskkonnahoidliku innovatsiooni vautšerite kaudu, millega saab edendada säästlike tehnoloogiate ning keskkonnasõbralike ja kliimamuutustele vastupanuvõimeliste lahenduste kasutuselevõttu; on arvamusel, et toetuste taotlemise eeskirjad peavad olema lihtsad ja selged ning ei tohiks põhjustada halduskoormust; palub lisaks komisjonil ja liikmesriikidel leida VKEde jaoks innovaatilisi rahastamislahendusi ning pakkuda täielikult juurdepääsetavaid rahastamisvahendeid; tuletab meelde, et jätkusuutlik kasv ja Euroopa VKEde innovatsioonisuutlikkus on ELi üks peamisi konkurentsieeliseid üleilmastunud turgudel;

(De)reguleerimine majanduskasvu edendajana

33.    kutsub liikmesriike üles hoiduma ülemääraste nõuete kehtestamisega siseturul tõkete tekitamisest, vaatama läbi oma kehtiva õigusraamistiku, kõrvaldama turgu takistavad üleliigsed või ebatõhusad õigusnormid ning tagama järjekindla siseriiklikesse õigusaktidesse ülevõtmise; kutsub komisjoni üles tagama, et VKE-testi kohaldataks täielikult kõigis mõjuhindamistes; palub komisjonil suurendada jõupingutusi ülemääraste nõuete kehtestamise küsimuse arutamiseks üksikute liikmesriikidega; rõhutab, et riiklikud reguleerivad asutused peavad kogu ELis tõlgendama selgelt ja ühetaoliselt riigihanke-eeskirju, seahulgas keskkonnahoidlike riigihangete ja elektrooniliste riigihangete puhul, kuna see on hetkel suureks takistuseks VKEdele, kes soovivad muutuda rahvusvaheliseks, ning annab samal ajal liikmesriikidele tohutu võimaluse ennast varakult olukorraga kohandada ka ressursi- ja energiatõhusate toodete ja lahenduste valdkonnas;

34.    tunneb heameelt komisjoni otsuse üle võtta tagasi iganenud või liigselt koormavad seadusandlikud ettepanekud; ootab, et komisjon esitaks kaugeleulatuvama jäätmeid käsitleva seadusandliku ettepaneku, nagu teatas asepresident Timmermans Euroopa Parlamendi 2014. detsembri täiskogu istungil; palub komisjonil hoiduda seadusandlikest ettepanekutest, mis põhjustaksid ettevõtetele ja VKEdele tarbetut halduskoormust, ning vaadata kehtivaid õigusakte pidevalt läbi, et vähendada praegust halduskoormust, parandada õigusaktide kvaliteeti ja tulemuslikkust ning kohandada neid vastavalt uutele ärimudelitele; rõhutab siiski, et vaja on kaugeleulatuvaid meetmed, kehtivate õigusaktide asjakohast ja õigeaegset rakendamist ning asjaomaste tööstusvaldkondade sidusrühmade ja VKEde varajast kaasamist muu hulgas ka mõjuhindamisse, et saavutada ELi keskkonnaalased eesmärgid;

35.    tuletab meelde, kui tähtsad on tehnoloogiliselt neutraalsed ja innovatsioonisõbralikud õigusaktid, mis võimaldavad erinevate uute tehnoloogiate katsetamist ja hindamist turul; peab kiiduväärseks keskkonnatehnoloogia kontrollimise kava kui uue vahendi arendamist, et aidata innovaatilistel keskkonnatehnoloogiatel turule jõuda; kutsub liikmesriike üles kasutama oma riiklikes toetuskavades asjakohaselt turupõhiseid vahendeid ning hoiduma keskkonnakahjulike ja turgu moonutavate toetuste kasutamisest; tuletab meelde, et riiklikku sekkumist tuleks kasutada selliste turutõrgete kõrvaldamiseks nagu välismõju mittearvestamine; kutsub komisjoni üles koostama ühiseid suuniseid keskkonnahoidlikele investeerimisprojektidele ette nähtud riiklike avaliku sektori toetusskeemide kohta, et kehtestada ühtlustatumad meetmed;

36.    märgib, et murrangulised tööstusvaldkonnad ja tehnoloogiad juhivad sageli tähelepanu puudujääkidele kehtivates õigusaktides; rõhutab vajadust pidevalt jälgida kehtivaid õigusakte ja nende rakendamist ning neid ajakohastada, et jätkusuutlikel või ökoinnovaatilistel tehnoloogiatel ja uutel tehnoloogilistel arengutel ei tekiks takistusi;

Erinevad toetusmeetmed

37.    on veendunud, et ettevõtlusoskuste arendamine ja programmid, et omandada teadmisi turu, majanduse ja finantssüsteemi juhtimise, toimimise ja vastastikuse mõju ning keskkonnateadlikkuse ja selle kohta, kuidas uue tehnoloogia abil saab edendada tulemuslikke, innovaatilisi ja keskkonnasäästlikke võimalusi, tuleks lisada põhi- ja kõrgharidussüsteemidesse ning neid tuleks tutvustada ka õppekavavälise tegevuse ja elukestva õppe kaudu; usub, et hästi koostatud äriplaan on esimene samm paremate rahastamisvõimaluste ja majandusliku elujõulisuse poole; palub komisjonil ja liikmesriikidel lisada ettevõtlus-, finants-, majandus- ja keskkonnaalane haridus viivitamata oma haridusprogrammidesse; toetab sellega seoses programmi „Erasmus noortele ettevõtjatele”, mille eesmärk on edendada ettevõtluskultuuri ning arendada ühtset turgu ja konkurentsivõimet;

38.    rõhutab, et ka mikroettevõtjatele ja idufirmadele tuleks anda abi ja suuniseid jätkusuutlikule rohelisele majanduskasvule üleminekuks; kutsub komisjoni üles tagama, et uutes algatustes, mis keskenduvad rohelise majanduskasvu võimalustele VKEde jaoks, arvestatakse asjakohaselt ka eespool nimetatud ettevõtjaid;

39.    märgib, et programm „Erasmus+” võimaldab üliõpilastel ja noortel arendada ettevõtlusoskusi muu hulgas praktika rahastamise kaudu, ning on veendunud, et eelseisvatel aastatel peaks programmi esimene prioriteet olema endiselt noorte ja edasipüüdlike ettevõtjate edendamise toetamine; toetab programmi „Erasmus noortele ettevõtjatele”, mille eesmärk on edendada ettevõtluskultuuri ning arendada ühtset turgu ja konkurentsivõimet;

40.    märgib, kui tähtis on tegeleda jätkusuutmatute tarbimismudelitega ja edendada tarbijate käitumise muutmist; rõhutab vajadust tarbijaid asjakohaselt harida ning soodustada stiimuleid säästvamaks tarbimiseks; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tugevdama nõudlusega seotud meetmeid, nagu riigihangete kasutamine, et suurendada ressursi- ja energiatõhusate toodete ja lahenduste kasutuselevõttu; rõhutab, et tarbijate mõjuvõimu suurendamiseks on kasulik lisada loodusvarade kasutamisega seotud teave tootekirjeldusse ja ökomärgisele;

41.    rõhutab, et on tähtis on soodustada idufirmade ja tütarettevõtete loomist tehnoloogiauuringute instituutide, ülikoolide ja kutseõppeasutustega tehtava koostöö kaudu;

42.    rõhutab ekspordi tähtsust töökohtade loomise ja majanduskasvu jaoks Euroopas; kutsub komisjoni üles kiirendama pooleliolevate kaubanduslepingute sõlmimist meie partneritega, et hõlbustada Euroopa VKEde pääsu uutele turgudele;

43.    usub, et naisettevõtlus on ELi majanduskasvu ja konkurentsivõime jaoks veel ebapiisavalt väärtustatud rikkus, mida tuleks edendada ja tugevdada, ning et kõik takistused, millega naised puutuvad kokku ka rohelises majanduses, eelkõige palgaalane diskrimineerimine, tuleks kaotada, et naised ja mehed saaksid võrdselt kasu; on veendunud, et ühtlustatud statistiliste andmete, sealhulgas õigusaktide soolise mõju kohta, ja sooliselt eristatud tööjõuandmete korrapärane kogumine soodustaks tõenduspõhisemat poliitikakujundamist ja jälgimist ning täidaks teadmustühiku rohelises käsituses;

44.    kutsub komisjoni üles uurima ja tegema kindlaks Euroopa tööstussektorid ja geograafilised piirkonnad, kus on täidetud uute klastrite ja keskuste loomise tingimused, ning toetada nende arendamist;

45.    kutsub komisjoni ja liikmesriike üles teadvustama eelkõige võimalusi ja väljakutseid, mida pakuvad maapiirkonnad seoses VKEde, rohelise majanduskasvu ja ökoinnovatsiooniga, ning neid käsitlema;

46.    kutsub liikmesriike üles (riiklike, piirkondlike ja kohalike poliitikakujundajate ja korraldusasutuste tasandil) aruka spetsialiseerumise strateegiate raames ja peamiste sidusrühmade osalusel pidevalt edendama jätkusuutlikku majanduskasvu, mis soodustab klastreid, koostoimet ja võrgustikke seoses rohelise majanduse tegevusaladega; palub, et komisjon annaks Euroopa Parlamendile aru aruka spetsialiseerumise strateegiate rakendamisest riiklikul ja/või piirkondlikul tasandil, kui see on asjakohane, ning eriti seoses nn järgnevate meetmete mitmesuguse kasutamisega ELis ja liikmesriikides; palub komisjonil ja liikmesriikidel esitada teavet praktiliste meetmete kohta, mida on võetud ökoinnovaatiliste VKEde pädevuste arendamiseks piirkondlike innovatsioonikeskuste ja peamiste tugivõrkude ühendamise teel;

47.    kutsub komisjoni üles koostama regionaalpoliitika raames eriprogramme, mis hõlmavad kõiki VKEde jaoks asjakohaseid rohelise majanduskasvu elemente; toonitab, et seoses VKEde rohelise majanduskasvuga tuleb täielikult ära kasutada noorte ettevõtluspotentsiaal; kutsub komisjoni üles valmistama ette meetmeid, millega ühendada haridusasutused Euroopa programmide ja meetmetega rohelise majanduse toetamiseks; palub komisjonil ja liikmesriikidel kasutada kõiki nende käsutuses olevaid vahendeid, et anda VKEde tööjõule nõu ning suurendada nende teadlikkust nende teadmiste ja oskuste parandamiseks; nõuab, et väljaõppe toetamisel pöörataks erilist tähelepanu noortele ja kõige ebasoodsamas olukorras olevatele rühmadele;

48.    teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1)

Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0036.

(2)

Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0032.

(3)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2014)0069.

(4)

http://ec.europa.eu/public_opinion/flash/fl_381_en.pdf


SELETUSKIRI

Keskkonnasäästlikud majandussektorid pakuvad VKEdele ELis suurt majanduslikku ja ökoloogilist kasu ning peaksid järgmistel aastatel märkimisväärselt kasvama. Lähtepunktiks on arusaam, et majanduskasv võib käia käsikäes keskkonnasäästlikkusega. VKEd on Euroopa majanduse tugisammas ning tähtsad majanduskasvu ja töökohtade loomise edendajad.

On tähtis, et seadusandjad täielikult mõistaksid rohelise majanduse potentsiaali, olles samal ajal teadlikud VKEde ees seisvatest raskustest, eriti seoses oma toodete, tootmisprotsesside, äritavade ja teenuste keskkonnasäästlikumaks muutmisega. Komisjoni keskkonnahoidlik tegevuskava VKEde jaoks on teretulnud algatus, et veelgi ergutada VKEsid arendama rohelise majanduskasvu eeliseid.

Käesoleva raporti koostamisel sidusrühmadega peetud konsultatsioonide käigus tõstatati palju küsimusi. Ühelt poolt valitseb suur üksmeel selle suhtes, et rohelisel majanduskasvul on mitmeid eeliseid. Samal ajal osutasid paljud ettevõtjad, VKEd ja tööstusühendused mitmele suurele probleemile, millega nad praegu silmitsi seisavad. Need probleemid jagunevad üldiselt järgmiste valdkondade alla: rahastamine, teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon, õigete teadmiste omandamine ja kehtiv õigusraamistik.

Paljud sidusrühmad juhtisid tähelepanu ka Euroopa Liidu kodanike üldisele vastumeelsusele riskide võtmise suhtes. Noortele tuleks juba algkoolist alates selgitada ettevõtluse põhimõtteid ja sellega seotud küsimusi, näiteks erinevaid rahastamisviise. Sageli on edu saavutamiseks vaja kõigepealt läbi kukkuda, seega nõustuti sellega, et pankrotiseadused on tihti liiga ranged ja ei võimalda pärast ettevõtte ebaõnnestumist hõlpsasti uuesti alustada.

VKEde rahastamise puhul on enamik praegusi probleeme hästi teada ja selgelt määratletud. Üks peamisi raskusi laenulepingu üle läbirääkimiste pidamisel on teabelünk VKEde ja võlausaldajate vahel. Mõlemad osalised nõustuvad, et parem suhtlemine peaks parandama võlausaldajate arusaamist VKE laenuvajadusest ja VKEde arusaamist erinevatest laenuvõimalustest. Riskikapitali, äriingleid ja ühisrahastamist tuleks selgemalt esile tõsta rahastamise alternatiividena tavapärasele pangast laenamisele. Komisjon peaks seda programmide, vahendite ja algatuste väljatöötamisel arvesse võtma rahastamisnõuete suure ulatuse tõttu, mis erinevad toote, ettevõtte suuruse, tehnoloogia, innovatsiooni jms alusel. Eelkõige rohelise majanduse jaoks, mille puhul valitseb endiselt teatav ebakindlus seoses uutesse tehnoloogiatesse ja ärimudelitesse tehtavate investeeringute tasuvusega, on vaja välja töötada palju mitmekesiseid vahendeid.

Teine põhiprobleem rohelise majanduskasvu võimaluste loomises on vajadus teadmiste jagamise ja nende levitamise järgi. Erinevalt rahvusvahelistest ettevõtetest ei ole VKEdel sageli sama juurdepääsu teadmisvõrgustikule, et hoida end uute tehnoloogiatega kursis või edastada oma sõnum potentsiaalsetele klientidele või investoritele. Nendel põhjustel on käesoleva raporti üks osa pühendatud sellele, kuidas VKEd võivad saada rohkem kasu kättesaadavatest teadmistest. Selle puhul on kõige olulisem sektoritevaheline koostöö, mitteametlike võrgustike rajamine ja hindamatu roll, mida sektorite ühendused saavad ja peavad sellega seoses täitma. Peamine argument – mis ka sidusrühmadega konsulteerimisel kinnitust leidis – on asjaolu, et sektorite ühendused ja mitteametlikud võrgustikud on põhilised allikad, kust saada teavet nii tehnoloogiate, tarnijate, riiklike toetusskeemide jms kohta. Komisjon ja liikmesriigid peaksid aitama sektoreid, kus need platvormid puuduvad, ning pakkuma sarnaseid teenuseid.

Rohelise majanduse suurt potentsiaali saab täielikult ära kasutada ainult juhul, kui teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni jaoks on kehtestatud õige raamistik. Kuigi erinevate riiklike toetuskavadega saab teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni teataval määral edendada, on kõige tähtsamaks ergutamisvahendiks avatud, stabiilne ja innovatsiooni soodustav õigus- ja investeerimisraamistik. Nimetatud raamistik peab tagama lühikese turustamisaja, ei soodusta ühte turul olijat, vaid laseb turujõududel oma valiku teha, ning kindlustab, et potentsiaalseid innovatiivseid tehnoloogiaid või tooteid ei välistata juba algusest.

See kajastub ka raporti osas, milles käsitletakse eeskirju, mis on üldise majanduskasvu ja eriti rohelise majanduskasvu üks peamistest takistustest. Nii sidusrühmadega konsulteerimise käigus kui ka tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonis toimunud kuulamisel innovatiivsete idufirmade ja VKEde toetamise teemal tõsteti esile mitmeid küsimusi, nagu liigne koormamine rangete eeskirjadega, aruandluskohustustega või taotlusmenetlustega. Täpsemalt öeldes suurendavad ülemääraste nõuete kehtestamine ja eri reguleerivate asutuste erinevad tõlgendused nii halduskoormust kui ka takistavad siseturu toimimist. Komisjoni otsust võtta tagasi mõned õigusaktid, mida peetakse liiga koormavaks, tuleb tervitada. See tõstab esile mõtet, et komisjon ja liikmesriigid peaksid uute õigusaktide väljatöötamisel esimese asjana kaaluma, millisele probleemile või turutõrkele nad lahendust leida püüavad.

Toetuskavade osas palub raportöör komisjonil töötada välja suunised arvukate erinevate riiklike süsteemide ühtlustamiseks, et kehtestada ühtlustatumad meetmed. Üks põhipunktidest, millele valitsus peaks keskenduma meie majanduse keskkonnasäästlikumaks muutmisel eelarvepiirangute raames, on väljakujunenud ja kulutõhusate tehnoloogiate otsimine. Nad peaksid hoiduma kulukate uute innovatiivsete rakenduste laiaulatuslikust kasutuselevõtmisest. Sel juhul võivad valitsused otsustada täita võimaldaja rolli, kui nad toetavad väikesemahulisi näidisprojekte, mis aitavad tehnoloogiaid edasi arendada.

Raporti projekt lõpeb viidetega mitmetele olulistele väljakutsetele, nagu naisettevõtluse potentsiaal, tarbijate teadlikkus ja meetmed ettevõtluse üldiseks toetamiseks.

On selge, et rohelisel majanduskasvul on suur potentsiaal, kuid seda saab täielikult ära kasutada ainult juhul, kui täidetud on mitmed põhitingimused. Nendeks tingimusteks on ettevõtliku hoiaku arendamine, avatud ja innovatsiooni soodustavate eeskirjade väljatöötamine, rahastamisele mitmekesisema juurdepääsu võimaldamine ja teadmiste jagamise võimaluste laiendamine.


EELARVEKOMISJONI ARVAMUS (1.4.2015)

tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonile

VKEde rohelise majanduskasvu võimaluste kohta

(2014/2209(INI))

Arvamuse koostaja: Liadh Ní Riada

ETTEPANEKUD

Eelarvekomisjon palub vastutaval tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

A. arvestades, et on oluline, et energia- ja ressursitõhusus oleksid Euroopa tööstuse uuendamise keskmes, kui Euroopa tööstus soovib säilitada tulevikus oma arukat, jätkusuutlikku, kaasavat ja konkurentsivõimelist majanduskasvu;

B.  arvestades, et keskkonnanorme järgivad VKEd suurendavad oma ärivõimalusi ning suudavad paremini vastu seista ressursside suurenenud kuludest tulenevale kulusurvele;

C. arvestades, et VKEd on Euroopa majanduse selgroog ning aitavad suurel määral kaasa liikmesriikide majanduslikule ja sotsiaalsele sidususele, moodustades ligi 99 % kõikidest Euroopa ettevõtetest ja pakkudes umbes 75 miljonit töökohta;

D. arvestades, et VKEde, mikroettevõtete, sotsiaalsete ettevõtete ja ühistute rajamisel, säilitamisel ning kasvamisel on endiselt üks tõsisemaid probleeme rahastamisvõimaluste kättesaadavus; arvestades, et VKEde rahastamisvõimaluste parandamine on hädavajalik rohelisema tehnoloogia kasutuselevõtmiseks ja jätkusuutlikesse ettevõtlustavadesse investeerimiseks; arvestades, et erasektoril on tähtis roll alternatiivsete rahastamisviiside väljatöötamisel;

E.  arvestades, et tuleb võtta arvesse ELi eelarve kui investeeringutest stimuleeritud eelarve potentsiaali, et lihtsustada Euroopa VKEde juurdepääsu rahastamisvõimalustele bürokraatia vähendamise ning asjaomaste rahastamisvahendite ja kohalike ettevõtlusbüroode rahastamise suurendamise abil; arvestades, et tuleks tõhustada toetuse eri liikide jaoks kasutajasõbralike menetluste väljatöötamist;

F.  arvestades, et Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond (EFSI) võib lisaks ELi eelarves juba ette nähtud võimalustele osutuda VKEde oluliseks rahastamisallikaks;

1.  rõhutab ELi eelarve lisaväärtust VKEde, mikroettevõtete, sotsiaalsete ettevõtete ja ühistute aitamisel, et võimaldada neile juurdepääsu rahastamisvõimalustele ja rahvusvahelistele turgudele (eelkõige COSME programmi, „Horisont 2020” ning Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kaudu); rõhutab vajadust, et riiklikud reguleerivad asutused tõlgendaksid kogu ELis selgelt ja ühetaoliselt riigihanke-eeskirju;

2.  märgib, et ELi programmid ei aita märkimisväärselt kaasa ökoinnovatsioonile ja ringmajandusele ning et seepärast peab komisjon pöörama COSME programmi ja raamprogrammi „Horisont 2020” raames pakutaval rahastamisel rohkem tähelepanu VKEde poolt ja nende jaoks loodud ökoinnovaatiliste lahenduste edendamisele ja toetama tootedisaini ja protsesside tulemuste parandamise rahastamist, võttes aluseks eelmise mitmeaastase finantsraamistiku edukad kogemused; on eelkõige arvamusel, et tuleb täielikult rakendada programmi „Horisont 2020” VKEde rahastamisvahendit;

3.  märgib, et komisjon paneb suurt rõhku riskikapitalile, et parandada VKEde juurdepääsu rahastamisele; see on kahtlemata vajalik, kuid sellest on kasu vaid vähestel VKEdel;

4.  nõuab tungivalt, et liikmesriigid ja EL tagaksid suurema toetuse kogukonnapõhistele VKEdele ja sotsiaalsetele ettevõtetele ning eelkõige neile, kes aitavad kaasa oma energiatõhususe parandamisele ning ressursside ja taastuvenergia süsteemide tõhusale kasutamisele;

5.  toonitab vajadust stimuleerida teadusuuringuid ja investeeringuid uude kõrgetasemelisse tehnoloogiasse, mis võimaldab liikmesriikide ja ELi tasandi poliitikaraamistike abil suunata arengut keskkonnasäästliku majanduskasvu ja roheliste töökohtade suunas; rõhutab asjaolu, et ELi õigusaktide vahelist sidusust tuleb parandada, et tugevdada koostoimet ja õiguskindlust;

6.  rõhutab vajadust tagada, et ELi eelarve finantsinstrumentide vahel toimiks vastastikune täiendavus ja koordineerimine, eelkõige Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide, ELi tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programmi ning keskkonna ja kliimameetmete programmi raames;

7.  ergutab liikmesriike toetama rohelisi VKEsid, mikroettevõtteid, sotsiaalseid ettevõtteid ja ühistuid, mis võimaldaks luua jätkusuutlikke töökohti, sh noorte jaoks, eelkõige parema õigusloome, ülemäärase halduskoormuse vähendamise ja maksusoodustuste kaudu ning võttes kasutusele väikestele ettevõtjatele suunatud konkreetsed sotsiaalhoolekande meetmed; julgustab parandama nende juurdepääsu rahastamisvõimalustele ELi programmide kaudu;

8.  võtab teadmiseks Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi asutamise; rõhutab, et VKEd ja mikroettevõtted, sh rohelised ja innovaatilised ettevõtted, peaksid olema sellest fondist antava toetuse olulised saajad, kuna ressursitõhusust võib käsitada suure riskiga investeeringuks ja pangalaenud on VKEdele endiselt oluline rahastamisallikas; rõhutab ressursitõhususe potentsiaali majanduskasvu saavutamisel ja et see pakub VKEdele arvukaid ärivõimalusi.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

1.4.2015

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

32

1

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Jean Arthuis, Richard Ashworth, Reimer Böge, Lefteris Christoforou, Jean-Paul Denanot, Gérard Deprez, José Manuel Fernandes, Eider Gardiazabal Rubial, Jens Geier, Ingeborg Gräßle, Iris Hoffmann, Carlos Iturgaiz, Bernd Kölmel, Vladimír Maňka, Ernest Maragall, Clare Moody, Siegfried Mureșan, Victor Negrescu, Liadh Ní Riada, Jan Olbrycht, Urmas Paet, Paul Rübig, Petri Sarvamaa, Paul Tang, Indrek Tarand, Isabelle Thomas, Inese Vaidere, Marco Valli, Daniele Viotti, Marco Zanni

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Michał Marusik, Andrey Novakov, Derek Vaughan, Tomáš Zdechovský


REGIONAALARENGUKOMISJONI ARVAMUS (30.3.2015)

tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonile

rohelise majanduskasvu võimaluste kohta VKEde jaoks

(2014/2209(INI))

Arvamuse koostaja: Dan Nica

ETTEPANEKUD

Regionaalarengukomisjon palub vastutaval tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  rõhutab, kui tähtis on kõikide Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide (ESIF) ning Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI) roll VKEde konkurentsivõime suurendamisel, vähese CO2-heitega majandusele ülemineku toetamisel ning ressursitõhususe edendamisel; on seisukohal, et need fondid aitavad saavutada strateegia „Euroopa 2020” aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvuga seotud eesmärke ning selle juhtalgatusi; rõhutab, kui oluline on temaatiline keskendumine, et tagada rahastamisvõimaluste suunamine rohelisele majanduskasvule;

2.  palub, et komisjon jätkaks peamiste takistuste väljaselgitamist, mis ei lase olemasolevaid vahendeid täielikult ära kasutada, tagades samal ajal võimalikult väikse halduskoormuse, ning töötaks välja selged ja lihtsasti rakendatavad poliitikameetmed, seoks need olemasolevate strateegiate ja toetamisvõimalustega, et sellest oleks võimalik tuletada konkreetsed tegutsemissoovitused, ning annaks suuniseid vähese CO2-heitega majandusele üleminekuks ja edendaks seda; on arvamusel, et selline poliitika veenaks lisaks VKEsid vajaduses investeerida oma ressursi- ja energiatõhususe parandamisse ning ökoinnovatsiooni, et edendada uusi tööhõive võimalusi ELis, säästva majanduskasvu tõhustamist ning keskkonna- ja kliimakaitset;

3.  nõuab tungivalt, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused pakuksid VKEdele piisavat teavet ja analüüse selliste sektorite ja tootmisstruktuuride kohta, kus nad saavad rohelise majanduskasvu alal edusamme teha, ja toetaksid VKEsid selles tegevuses;

4.  palub komisjonil, liikmesriikidel ning piirkondlikel ja kohalikel omavalitsustel takistused eemaldada ja lihtsustada VKEde juurdepääsu laenudele, k.a finantsstiimulite abil, ja tõmmata ligi erakapitali konkurentsieeskirju moonutamata ning vältides halduskoormuse kasvu ja asjatut reguleerimist, mis on VKEde jaoks hoomamatu; on arvamusel, et VKEde finantsmehhanismide vastastikuse täiendamise tagamiseks on vaja kooskõlastada ühtekuuluvuspoliitika ja teiste programmide, nt programmi „Horisont 2020” raames võetud meetmeid nii riiklikul kui ka piirkondlikul tasandil; rõhutab, kui oluline on korraldada seadusloomet sellisel viisil, mis võimaldab säilitada VKEde konkurentsivõimet;

5.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles leidma kiiret ja püsivat lahendust väga palju hilinenud maksetele regionaalpoliitika valdkonnas ning Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest eelmise toetusperioodi eest eraldatud vahendite väljamaksmisel, et VKEdest projektipartnerid ei kaotaks toetusrahade väljamaksmise hilinemise tõttu julgust nendes toetusprogrammides ja projektides osaleda;

6.  kutsub liikmesriike ja komisjoni üles töötama ELi rahastatavate projektide väljavalimiseks välja selged ja objektiivselt kriteeriumid, et suurendada projektide atraktiivsust, mis ergutaks jätkusuutlikku arengut ja võiks muuta keskkonnaprobleemid kasvuvõimalusteks; on arvamusel, et järelevalve- ja hindamiskomiteede moodustamisel tuleks tagada kõikide asjakohaste huvirühmade tasakaalustatud esindatus, k.a sotsiaalpartnerid, VKEde ühendused ning kohalikud ja piirkondlikud ametiasutused; leiab, et järelevalve- ja aruandlussüsteemid peaksid põhinema näitajatel, mis puudutavad VKEde panust rohelisse majanduskasvu ning VKEde rahastamise mõju rohelistele töökohtadele ja CO2-jalajäljele;

7.  kutsub kõiki liikmesriike üles lisama keskkonnasäästlikud riigihanked oma riiklikke ja piirkondlikke vajadusi arvesse võttes oma rakenduskavadesse ja julgustama oma riiklikke, piirkondlikke ja kohalikke ametiasutusi keskkonnasäästlike riigihangete osa suurendama, stimuleerides sellega uute tööhõive- ja keskkonnahoidliku kasvu võimaluste edendamist VKEde jaoks (nt ringlussevõtt, taastuvenergia tootmine, energiatõhususe ja energiasäästu skeemid); palub, et komisjon teavitaks Euroopa Parlamenti nende VKEde arvust või protsendist, kes investeerivad rohelisse majanduskasvu ja ökoinnovatsiooni ning keda rahastatakse igas liikmesriigis rakenduskavade kaudu, saavutatud tulemustest ja loodud/säilitatud töökohtade arvust; soovitab teha veel jõupingutusi, et saavutada koostoimet olemasolevate fondide lõimitud kasutamise abil;

8.  julgustab laiendama innovaatilisi toetusskeeme, nagu keskkonnahoidliku innovatsiooni vautšerid, millega saab edendada säästlike tehnoloogiate ning keskkonnahoidlike ja kliimamuutustele vastupanuvõimeliste lahenduste kasutuselevõttu; on arvamusel, et seoses toetuste taotlemisega peavad eeskirjad olema lihtsad ja selged ega kujutama endast halduskoormust; palub lisaks komisjonil ja liikmesriikidel leida VKEde jaoks innovaatilisi rahastamislahendusi ning pakkuda täielikult juurdepääsetavaid rahastamisvahendeid; tuletab meelde, et jätkusuutlik kasv ja Euroopa VKEde innovatsioonisuutlikkus on ELi üks peamisi konkurentsieeliseid üleilmastunud turgudel;

9.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles toetama ja edendama temaatiliste ning geograafiliste/piirkondlike platvormide, klastrite ning VKEde piirkondlike ja kohalike ühenduste loomist, mis aitaks meelitada avalikku ja erasektorit tegema investeeringuid täiendavatesse või läbimurdelistesse öko-uuenduslikesse projektidesse, ning julgustama sidusrühmi koostööle Euroopa väärtusahela rikastamiseks; tunneb heameelt komisjoni ette pandud hiljutiste keskkonnaalaste algatuste üle ja palub liikmesriikidel koos ärisektori ja kodanikuühiskonnaga luua kestliku arengu innovatsioonipartnerlusi;

10. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles teadvustama eelkõige võimalusi ja probleeme, mida maapiirkonnad endast kujutavad seoses VKEde, rohelise majanduskasvu ja öko-uuenduslikkusega, ja neile reageerima;

11. kutsub liikmesriike üles edendama (riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul poliitikakujundajate ja korraldusasutuste tasandil) aruka spetsialiseerumise strateegiate raames jätkuvalt säästvat majanduskasvu, kaasates selleks olulisimaid sidusrühmi ning soodustades klastreid, koostoimet ja võrgustikke, mis on koondunud rohelise majanduse tegevusalade ümber; palub, et komisjon annaks Euroopa Parlamendile aru aruka spetsialiseerumise strateegiate rakendamisest riiklikul ja/või piirkondlikul tasandil, kui see on asjakohane, ning eriti seoses nn järgnevate meetmete mitmesuguse kasutamisega ELis ja liikmesriikides; palub komisjonil ja liikmesriikidel esitada teavet praktiliste meetmete kohta, mis on võetud öko-uuenduslike VKEde pädevuste arendamiseks piirkondlike innovatsioonikeskuste ja olulisimate tugivõrkude ühendamise teel;

12. toonitab, et VKEsid on vaja teavitada konkurentsivõime/kasvu, tööhõive ja keskkonnakaitse võimalustest, mida kõnealused uued ärimudelid ja -tegevused võivad pakkuda; nõuab tungivalt, et komisjon, liikmesriigid ning piirkondlikud ja kohalikud ametiasutused teavitaksid VKEsid paremini rohelise majanduskasvu võimalustest (nt energia- ja materjalitõhususest) ning vähese CO2-heitega majandusele ülemineku ulatusest ja mõjust teadlikkuse suurendamise abil VKEde ja ettevõtjate seas; palub avaliku sektori asutustel tegeleda väheste teadmiste, ressursside ja oskustega nõu ja tehnilise abi ennetava pakkumise ning parimate tavade vahetamise toetamise abil;

13. kutsub komisjoni üles koostama piirkondliku poliitika raames eriprogramme, mis hõlmaksid kõiki VKEde jaoks asjakohaseid rohelise majanduskasvu elemente; toonitab vajadust kasutada noorte ettevõtluse potentsiaali täielikult ära seoses VKEde rohelise majanduskasvuga; kutsub komisjoni üles valmistama ette meetmed, millega ühendatakse haridusasutused, Euroopa programmid ja meetmed rohelise majanduse toetamiseks; palub komisjonil ja liikmesriikidel kasutada kõiki nende käsutuses olevaid vahendeid, et anda VKEdele tööjõu kohta nõu ning suurendada nende teadlikkust nende teadmiste ja oskuste parandamiseks; nõuab, et väljaõppe toetamisel pöörataks erilist tähelepanu noortele ja kõige ebasoodsamas olukorras olevatele rühmadele.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

26.3.2015

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

34

2

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Pascal Arimont, José Blanco López, Franc Bogovič, Victor Boștinaru, Mercedes Bresso, Rosa D’Amato, Michela Giuffrida, Anna Hedh, Krzysztof Hetman, Ivan Jakovčić, Constanze Krehl, Louis-Joseph Manscour, Martina Michels, Iskra Mihaylova, Andrey Novakov, Younous Omarjee, Stanislav Polčák, Fernando Ruas, Monika Smolková, Ruža Tomašić, Monika Vana, Matthijs van Miltenburg, Lambert van Nistelrooij, Derek Vaughan

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Isabella Adinolfi, Martina Anderson, Daniel Buda, Enrique Calvet Chambon, Salvatore Cicu, Tunne Kelam, Ivana Maletić, Dan Nica, Jan Olbrycht, Bronis Ropė, Julie Ward, Milan Zver

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (kodukorra art 200 lg 2)

Maria Noichl


PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

14.4.2015

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

54

4

2

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Bendt Bendtsen, Jerzy Buzek, Soledad Cabezón Ruiz, Philippe De Backer, Pilar del Castillo Vera, Christian Ehler, Fredrick Federley, Ashley Fox, Adam Gierek, Theresa Griffin, András Gyürk, Roger Helmer, Hans-Olaf Henkel, Dawid Bohdan Jackiewicz, Kaja Kallas, Barbara Kappel, Seán Kelly, Jeppe Kofod, Miapetra Kumpula-Natri, Janusz Lewandowski, Ernest Maragall, Edouard Martin, Angelika Mlinar, Csaba Molnár, Nadine Morano, Dan Nica, Aldo Patriciello, Morten Helveg Petersen, Miroslav Poche, Miloslav Ransdorf, Herbert Reul, Paul Rübig, Algirdas Saudargas, Jean-Luc Schaffhauser, Neoklis Sylikiotis, Dario Tamburrano, Patrizia Toia, Evžen Tošenovský, Claude Turmes, Miguel Urbán Crespo, Vladimir Urutchev, Adina-Ioana Vălean, Kathleen Van Brempt, Henna Virkkunen, Martina Werner, Hermann Winkler, Anna Záborská, Flavio Zanonato

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

José Blanco López, Simona Bonafè, Lefteris Christoforou, Cornelia Ernst, Eugen Freund, Werner Langen, Michèle Rivasi, Maria Spyraki, Marco Zullo

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (kodukorra art 200 lg 2)

Daniela Aiuto, Enrique Calvet Chambon, Stanisław Ożóg

Õigusalane teave