Menetlus : 2014/0236(NLE)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0146/2015

Esitatud tekstid :

A8-0146/2015

Arutelud :

Hääletused :

PV 20/05/2015 - 10.3
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2015)0200

SOOVITUS     ***
PDF 156kWORD 71k
28.4.2015
PE 546.704v02-00 A8-0146/2015

mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu, mis käsitleb ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Lõuna-Aafrika Vabariigi vahelise kaubandus-, arengu- ja koostöölepingu lisaprotokolli (millega võetakse arvesse Horvaatia Vabariigi ühinemist Euroopa Liiduga) sõlmimist Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide nimel

(07657/2015 – C8-0103/2015 – 2014/0236(NLE))

Arengukomisjon

Raportöör: Davor Ivo Stier

PR_NLE-AP_Agreement

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT
 LÜHISELGITUS
 PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu, mis käsitleb ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Lõuna-Aafrika Vabariigi vahelise kaubandus-, arengu- ja koostöölepingu lisaprotokolli (millega võetakse arvesse Horvaatia Vabariigi ühinemist Euroopa Liiduga) sõlmimist Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide nimel

(07657/2015 – C8-0103/2014 – 2014/0236(NLE))

(Nõusolek)

Euroopa Parlament,

–       võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (07657/2015),

–       võttes arvesse ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Lõuna-Aafrika Vabariigi vahelise kaubandus-, arengu- ja koostöölepingu lisaprotokolli eelnõu, et võtta arvesse Horvaatia Vabariigi ühinemist Euroopa Liiduga (13175/2014),

–       võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 217 ja artikli 218 lõike 6 teise lõigu punkti a alapunktile v (C8-0103/2015),

–       võttes arvesse kodukorra artikli 99 lõike 1 esimest ja kolmandat lõiku ja lõiget 2 ning artikli 108 lõiget 7,

–       võttes arvesse arengukomisjoni soovitust (A8-0146/2015),

1.      annab nõusoleku protokolli sõlmimiseks;

2.      teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Lõuna-Aafrika Vabariigi valitsusele ja parlamendile.


LÜHISELGITUS

I.         ELi ja Lõuna-Aafrika vahelise kaubandus-, arengu- ja koostöölepingu lisaprotokoll, mis võtab arvesse Horvaatia ühinemist. Menetlus.

Ühelt poolt ELi ja tema liikmesriikide ning teiselt poolt Lõuna-Aafrika Vabariigi vahelisele kaubandus-, arengu- ja koostöölepingule kirjutati alla Pretorias 11. oktoobril 1999 ning see jõustus 1. mail 2004. See vaadati läbi Kleinmondis (Lõuna-Aafrikas) 11. septembril 2009.

1. juulil 2013 ühines ELiga Horvaatia Vabariik, kellest sai ELi 28. liikmesriik. Kavandatud nõukogu otsuse eesmärk on kiita heaks ELi ja Lõuna-Aafrika vahelise kaubandus-, arengu- ja koostöölepingu lisaprotokoll, mis võtab arvesse Horvaatia ühinemist ELiga liidu ja selle liikmesriikide nimel. (24. septembril 2012 volitas nõukogu komisjoni alustama läbirääkimisi Lõuna-Aafrikaga, et sõlmida lisaprotokoll. Kõnealused läbirääkimised jõudsid edukalt lõpule 19. mail 2014.)

Nõukogu kiitis lisaprotokolli heaks 9. oktoobril 2014 ja Lõuna-Aafrika 2014. aasta detsembri lõpus.

Lõuna-Aafrika valitsusel on nüüd käsil otsuse vastuvõtmine selle kohta, millisele täievolilisele esindajale anda volitused lisaprotokolli allkirjastamiseks. Nõukogu ootab selle otsuse vastuvõtmist enne allkirjastamise korraldamist. Kui protokoll on allkirjastatud, palub nõukogu ametlikult Euroopa Parlamendilt tema nõusolekut protokolli sõlmimiseks. Samal ajal puuduvad takistused, miks parlament ei võiks nõusolekumenetluse esimeste komisjoni tasandi etappidega edasi liikuda (kuid hääletamine, vähemalt täiskogu istungil, ei saa toimuda enne protokolli allkirjastamist ning sellele järgnevat nõusolekutaotluse ametlikku edastamist saisine'i nõukogult parlamendile; lisaprotokolli ajutine kohaldamine sõltub samuti selle allkirjastamisest mõlema lepinguosalise poolt, välja arvatud lisaprotokolli artiklid 3 ja 4, mida kohaldatakse vahetult alates Horvaatia ühinemise kuupäevast, st alates 1. juulist 2013; vt järgmist punkti).

II.       ELi ja Lõuna-Aafrika vahelise kaubandus-, arengu- ja koostöölepingu lisaprotokoll. Sisu

Lisaprotokolli eesmärk on teha ainult mõned tehnilised ja keelelised kohandused kaubandus-, arengu- ja koostöölepingus, mis on tingitud Horvaatia ühinemisest ELiga. Lisaprotokolli allkirjastamine on vajalik, et võimaldada Horvaatia Vabariigil saada kaubandus-, arengu- ja koostöölepingu lepinguosaliseks. Lisaprotokoll (artikkel 2) lisab horvaatia keele kaubandus-, arengu- ja koostöölepingu autentsete keelte loendisse. Sellega lisatakse horvaatiakeelsed laused, mida kasutatakse liikumissertifikaadis, duplikaadis ja arvedeklaratsioonis, millele on osutatud vastavalt kaubandus-, arengu- ja koostöölepingu artikli 16 lõikes 4, artikli 17 lõikes 2 ja protokolli 1 IV lisas (lisaprotokolli artikkel 3, kohaldatav alates 1. juulist 2013). Sellega kehtestatakse üleminekusätted Horvaatias või Lõuna-Aafrikas või mõlema riigi vahel teeloleva või ajutiselt ladustatud kauba kohta (lisaprotokolli artikkel 4, kohaldatav alates 1. juulist 2013). Sellega sätestatakse lisaprotokolli heakskiitmismenetluse ja ajutise kohaldamise (lisaprotokolli artikkel 6) ning selle jõustumise (lisaprotokolli artikkel 7) üksikasjad.

III.      Raportööri seisukoht

Raportööri seisukoht on, et arengukomisjon peaks soovitama Euroopa Parlamendil anda oma nõusolek lisaprotokolli sõlmimiseks.

IV.      Kaubandus-, arengu- ja koostööleping: taust ja menetlus

Kaubandus-, arengu- ja koostöölepingul on suhteliselt pikk menetlusaeg ja suhtelist keerukas menetlus.

Ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Lõuna-Aafrika Vabariigi vahelisele esimesele kaubandus-, arengu- ja koostöölepingule kirjutati alla 11. oktoobril 1999 Pretorias ning see jõustus määramata ajaks 1. mail 2004.

11. septembril 2009 sõlmiti Kleinmondis (Lõuna-Aafrikas) ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja tema liikmesriikide ning teiselt poolt Lõuna-Aafrika Vabariigi vaheline leping, millega muudetakse kaubandus-, arengu- ja koostöölepingut.

V.       Kaubandus-, arengu- ja koostööleping ja lisaprotokoll: Lissaboni lepingu mõju ja Euroopa Parlamendi nõusolek

Lissaboni lepingu jõustumise järel peab lepingule (ja selle protokollidele) ametlikult oma nõusoleku andma Euroopa Liit ja mitte Euroopa Ühendus.

Kõnealust lepingut ja selle mis tahes protokolle tuleks Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 217 tähenduses põhimõtteliselt assotsiatsioonilepinguna käsitleda. Selle lepingu artikli 218 lõike 6 kohaselt ei või (nõukogu otsusega) sellist lepingut sõlmida enne, kui Euroopa Parlament on andnud selleks oma nõusoleku.

ELi toimimise lepingu (eelkõige artikli 218) ja kodukorra (eriti artiklite 99 ja 108) kohaselt ei saa lepingu või selle mis tahes protokolli teksti kohta esitada täiskogul muudatusettepanekuid ja ainult vastutav parlamendikomisjon (käesoleval juhul arengukomisjon) võib esitada täiskogule soovituse leping heaks kiita või tagasi lükata (täiskogu peab tegema oma otsuse ühel hääletusel antud häälteenamusega). Parlamendikomisjonis on samas muudatusettepanekute esitamine lubatud, kuid seda ainult juhul, kui nende eesmärgiks on raportööri soovitusele vastupidine seisukoht (kodukorra artikli 99 lõike 1 esimese lõigu viimane lause).

VI.      Kaubandus-, arengu- ja koostööleping: kokkuleppe sisu

1999. aastal Pretorias allkirjastatud esialgse lepingu eesmärk on suurendada mitmes valdkonnas kahepoolset koostööd. Sellega üritatakse saavutada mitmeid järgmisi eesmärke: tõhustada kahepoolset dialoogi, toetada Lõuna-Aafrikat tema majandusliku ja sotsiaalse ülemineku protsessis, edendada piirkondlikku koostööd ja riigi majandusintegratsiooni Lõuna-Aafrika piirkonda ja maailmamajandusse ning laiendada ja liberaliseerida kahepoolset kaupade, teenuste ja kapitaliga kauplemist. Lepinguga luuakse korrapärane poliitiline dialoog ühiste huvide üle nii kahepoolsel kui ka piirkondlikul tasandil (selle dialoogi raames, mida EL peab Lõuna-Aafrika piirkonna riikide ja AKV riikide rühmaga). Rohkem kui sajast lepingu artiklist (täpsemalt 109) käsitlevad konkreetselt arengukoostööd peaaegu kakskümmend artiklit (artiklid 65–82), millele lisanduvad neli artiklit üldise koostöö rahastamise kohta.

Seoses arengukoostööga rahastatakse suuremat osa meie abist Lõuna-Aafrikale liidu eelarvest arengukoostöö rahastamisvahendi kaudu. Kaubandus-, arengu- ja koostööleping ei sisalda konkreetseid eraldisi. Uue arengukoostöö rahastamisvahendi 2014–2020 perioodi eelarve Lõuna-Aafrika jaoks on 241 miljonit eurot (võrrelduna palju suurema eelarvega summas 980 miljonit eurot perioodil 2007–2013).

(Endine arenguvolinik Piebalgs ütles arengukomisjoni 1. aprilli 2014. aasta koosolekul, mis oli pühendatud uut arengukoostöö rahastamisvahendit (mis jõustus 15. märtsil 2014) puudutavale strateegilisele dialoogile, et hoolimata selle eraldiste järsust vähendamisest on arengukoostöö rahastamisvahendist rahastatavad eraldised „Lõuna-Aafrika jaoks endiselt olulised Lõuna-Aafrika elanikkonna aitamiseks, et aidata neil lahendada järgmised järelejäänud probleemid: umbes neli lõuna-aafriklast kümnest elavad allpool vaesuspiiri; riigis valitseb ebavõrdsus, Gini indeks on 0,7, ja töötuse määr on umbes 25 protsenti“. Praeguse perioodi riiklikul näidisprogrammil on kolm järgmist prioriteetset valdkonda: esiteks töökohtade loomine; teiseks haridus, koolitus ja innovatsioon, ning kolmandaks suutliku, arengule suunatud riigi ülesehitamine.

Lisaks majanduskoostööle, millele on pühendatud terve lepingu jaotis – IV jaotis –, katavad lepingu teised sätted väga tähtsaid arenguga seotud koostöövaldkondi, nagu sotsiaalkoostöö organiseeritud dialoogi alusel, mis keskendub ühinemisvabadusele, töötajate õigustele, laste õigustele, soolisele võrdõiguslikkusele, naistevastase vägivallaga võitlemisele, keskkonnaalasele koostööle (eelkõige kliimamuutustele), kultuurialasele koostööle, narkootikumide ja rahapesuga võitlemise alasele koostööle, tervishoiualasele koostööle ning eelkõige AIDSi vastu võitlemisele.

Kuna tegemist on koostöölepinguga, kehtestatakse sellega ka ühine institutsiooniline struktuur, luues – nagu eespool osutatud – koostöönõukogu.

Kleinmondis 2009. aastal allkirjastatud läbivaadatud lepinguga tehakse esialgses lepingus teatavad huvipakkuvad muudatused, eelkõige järgmised arenguga seotud muudatused: demokraatlikud põhimõtted, inimõigused ja õigusriigi põhimõte, desarmeerimise ja massihävitusrelvade leviku tõkestamisega seotud küsimuste alane koostöö saavad lepingu olulisteks osadeks; on lisatud abi tõhususe põhimõte (arengukoostöö eesmärgina) ning eelkõige vaesuse vähendamisele ja aastatuhande arengueesmärkide saavutamisele kaasa aitavate operatsioonide esikohale seadmine; samuti on lisatud aastatuhande arengueesmärke käsitlev konkreetne artikkel, et korrata osapoolte pühendumust nende eesmärkide saavutamisele 2015. aastaks; rõhk asetatakse vajadusele sätestada meie prioriteetsed arengukoostöö valdkonnad mitmeaastase programmitöö dokumentides, milles osapooled on ühiselt kokku leppinud, sh liidu liikmesriikide poolt vastu võetud ühisdokumendid, kooskõlas liidu koostöö rahastamisvahenditega, ning valitsusväliseid osalejaid tunnustatakse koostööpartneritena, kellele antakse rahalist ja tehnilist abi („valitsusväliste arengupartnerite ja osalejate“ asemel).

Samuti tuleb märkida, et lisatakse seitse uut artiklit, mis vastavad liidu ja Lõuna-Aafrika vahelise koostöö seitsmele uuele valdkonnale, mis on suhteliselt hästi kindlaks määratud: massihävitusrelvade ja nende kandevahendite leviku vastu võitlemine, allkirjastades ja järgides asjakohaseid rahvusvahelisi õigusakte, mille põhjal luuakse ka korrapärane poliitiline dialoog; terrorismi vastu võitlemine; rahapesu, terrorismi rahastamise ja organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemine; võitlemine väike- ja kergrelvade tootmise, kaubanduse ja kogumise vastu; palgasõdurite tegevuse takistamine; Rahvusvahelise Kriminaalkohtu ning selle karistamatuse vastu võitlemise ja rahvusvahelise kohtumõistmise rakendamise alase töö vankumatu toetamine; rändealast koostööd arutatakse samuti korrapärase poliitilise dialoogi raames, seda käsitlev uus eriartikkel on väga üksikasjalik, nagu seda on käesolevas kontekstis ka seos koostöö ja arengu vahel (sh, kuid mitte ainult, vaesuse vähendamise, elu- ja töötingimuste parandamise ning töökohtade loomise strateegiad, rändajate osalemine oma päritoluriigi arengus, koostöö, millega suurendatakse eelkõige tervishoiu- ja hariduse valdkonnas suutlikkust korvata oskustöötajate äravoolust tingitud negatiivset mõju Lõuna-Aafrika säästvale arengule, ning seaduslikud, kiired ja odavad võimalused väljarännanute saadetava raha ülekandmiseks riiki).

Arengu seisukohast oli koostöö laiendamine paljudesse nendesse uutesse valdkondadesse Kleinmondi läbivaadatud lepingu kasuks rääkiv punkt ning ka sellel viisil koostöö laiendamine, mis oli sätestatud esialgses 1999. aasta lepingus lihtsalt ühe võimalusena, vastas mõlema osapoole soovidele (kuna nad olid saavutanud kokkuleppe ühise tegevuskava suhtes, mille eesmärk on Euroopa Liidu ja Lõuna-Aafrika strateegilise partnerluse rakendamine). Raportöör kasutab käesolevat võimalust, et toetada uusi arengualaseid sätteid, mis lisati 2009. aastal Kleinmondis kaubandus-, arengu- ja koostöölepingule, eelkõige seoses vaesusega võitlemise, abi tõhususe, aastatuhande arengueesmärkide ning rände ja arengu vahelise seosega.


PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

20.4.2015

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

18

1

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Beatriz Becerra Basterrechea, Ignazio Corrao, Nirj Deva, Doru-Claudian Frunzulică, Enrique Guerrero Salom, Hans Jansen, Teresa Jiménez-Becerril Barrio, Stelios Kouloglou, Arne Lietz, Linda McAvan, Norbert Neuser, Maurice Ponga, György Schöpflin, Pedro Silva Pereira, Davor Ivo Stier, Bogdan Brunon Wenta, Anna Záborská

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Eleni Theocharous, Joachim Zeller

Õigusalane teave