Menetlus : 2014/0121(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0158/2015

Esitatud tekstid :

A8-0158/2015

Arutelud :

PV 07/07/2015 - 10
CRE 07/07/2015 - 10
PV 13/03/2017 - 12
CRE 13/03/2017 - 12

Hääletused :

PV 08/07/2015 - 4.6
CRE 08/07/2015 - 4.6
Selgitused hääletuse kohta
PV 14/03/2017 - 6.3

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2015)0257
P8_TA(2017)0067

RAPORT     ***I
PDF 1166kWORD 448k
12.5.2015
PE 544.471v03-00 A8-0158/2015

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2007/36/EÜ seoses aktsionäride pikaajalise kaasamise soodustamisega ja direktiivi 2013/34/EL seoses ühingujuhtimise aruande teatavate elementidega

(COM(2014)0213 – C8‑0147/2014 – 2014/0121(COD))

Õiguskomisjon

Raportöör: Sergio Gaetano Cofferati

Arvamuse koostaja (*):

Olle Ludvigsson, majandus- ja rahanduskomisjon

(*)       Kaasatud komisjon – kodukorra artikkel 54

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT
 MAJANDUS- JA RAHANDUSKOMISJONI ARVAMUS(*)
 MENETLUS

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2007/36/EÜ seoses aktsionäride pikaajalise kaasamise soodustamisega ja direktiivi 2013/34/EL seoses ühingujuhtimise aruande teatavate elementidega

(COM(2014)0213 – C8‑0147/2014 – 2014/0121(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–       võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2014)0213),

–       võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ning artikleid 50 ja 114, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8‑0147/2014),

–       võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–       võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 9. juuli 2014. aasta arvamust(1),

–       võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–       võttes arvesse õiguskomisjoni raportit ning majandus- ja rahanduskomisjoni arvamust (A8‑0158/2015),

1.      võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.      palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

3.      teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Muudatusettepanek  1

EUROOPA PARLAMENDI MUUDATUSED(2)*

komisjoni ettepanekule

---------------------------------------------------------

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGUDIREKTIIV (EL) 2015/...

...

millega muudetakse direktiivi 2007/36/EÜ seoses aktsionäride pikaajalise kaasamise soodustamisega börsil noteeritud äriühingutes, suurettevõtjates ja suurtes kontsernides, direktiivi 2013/34/EL seoses ühingujuhtimise aruande teatavate elementidega ja direktiivi 2004/109/EÜ

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikleid 50 ja 114,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust,(3)

pärast konsulteerimist Euroopa Andmekaitseinspektoriga,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)         Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2007/36/EÜ(4) on kehtestatud nõuded aktsionäride teatavate, hääleõigusega aktsiatest tulenevate õiguste kasutamise suhtes seoses nende äriühingute üldkoosolekutega, mille registreeritud asukoht on liikmesriigis ja mille aktsiatega kaubeldakse reguleeritud turul, mis asub või tegutseb liikmesriigis. Käesolev direktiiv peaks hõlmama ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2013/34/EL(5) määratletud suurettevõtjaid ja suuri kontserne, kel reguleeritud turul kauplemisele lubatud aktsiaid ei ole, sest ka nende majandustegevusel on suur mõju.

(2)         Kuigi aktsionärid ei oma äriühinguid, mis on eraldiseisvad juriidilised isikud, mille üle neil puudub täielik kontroll, on aktsionäridel oluline osa niisuguste äriühingute juhtimises. Finantskriisi tõttu ilmnes, et paljudel juhtudel aktsionärid toetasid ülemääraste lühiajaliste riskide võtmist juhtide poolt. Lisaks ei ole „seire” ning institutsionaalsete investorite ja varahaldurite investeerimisobjektiks olevatesse äriühingutesse kaasamise praegune tase sageli piisav ning seejuures keskendutakse liigselt lühiajalisele tootlusele, mistõttu ei ole äriühingute üldjuhtimine ja börsil noteeritud äriühingute tulemused ▌optimaalsed.

(2 a)  Aktsionäride suurem kaasamine äriühingute juhtimisse on üks võimalusi, mis võib aidata parandada äriühingute rahalisi ja mitterahalisi tulemusi. Et aga aktsionäride õigused ei ole ainus pikaajaline tegur, mida tuleb ühingujuhtimises arvesse võtta, peaks nendega kaasnema lisameetmed, millega tagada kõigi sidusrühmade, eelkõige töötajate, kohalike omavalitsuse ja kodanikuühiskonna suurem kaasamine.

(3)         Euroopa äriühinguõiguse ja äriühingu üldjuhtimise tegevuskavas(6) tegi komisjon teatavaks mitmed meetmed äriühingu üldjuhtimise valdkonnas, et eelkõige soodustada aktsionäride pikaajalist kaasamist ning edendada läbipaistvust äriühingute ja investorite vahel.

(4)         Selleks et veelgi hõlbustada aktsionäride õiguste kasutamist ning börsil noteeritud äriühingute ja aktsionäride vahelist kaasatust, peaks börsil noteeritud äriühingutel olema võimalus oma aktsionärid tuvastada ja nendega otse suhelda. Seepärast tuleks läbipaistvuse ja dialoogi parandamiseks näha käesoleva direktiiviga ette ▌raamistik aktsionäride isiku tuvastamiseks.

(5)         Aktsionäride õiguste tegelik kasutamine sõltub suurel määral sellise vahendajateahela tõhususest, kes haldab aktsionäride väärtpaberikontosid, eelkõige piiriüleselt. Käesoleva direktiivi eesmärk on parandada teabe edastamist vahendajate poolt aktsiaosalusahelas, et hõlbustada aktsionäride õiguste kasutamist.

(6)  Pidades silmas vahendajate olulist rolli, peaksid nad olema kohustatud hõlbustama aktsionäride õiguste kasutamist juhul, kui aktsionärid soovivad neid õigusi kasutada ise või määrata selleks kolmanda isiku. Kui aktsionärid ei soovi õigusi ise kasutada ja on määranud vahendajaks kolmanda isiku, peaks kõnealune isik olema kohustatud kasutama neid õigusi aktsionäride sõnaselgel loal ja nende juhiste kohaselt ning aktsionäride kasuks.

(7)         Selleks et edendada omakapitaliinvesteeringuid kogu liidus ja aktsiatega seotud õiguste kasutamist, tuleks käesoleva direktiiviga tagada vahendajate pakutavate teenustega seotud kuludes suur läbipaistvus. Selleks et hoida ära piiriülest hinnadiskrimineerimist võrreldes riigisiseste aktsiaosalustega, tuleks riigisiseselt ja piiriüleselt kasutatavate õiguste puhul tekkivate kulude mis tahes erinevusi nõuetekohaselt põhjendada ning need peaksid kajastama vahendajate pakutavate teenuste osutamisel tegelikult kantud kulude erinevusi. Kolmandate riikide vahendajate suhtes, kes on asutanud liidus filiaali, tuleks kohaldada aktsionäride isiku tuvastamist, teabe edastamist, aktsionäride õiguste kasutamise hõlbustamist ning kulude läbipaistvust käsitlevaid eeskirju, et tagada selliste vahendajate kaudu hoitavaid aktsiaid käsitlevate sätete tulemuslik kohaldamine.

(8)  Aktsionäride tulemuslik ja jätkusuutlik kaasamine on börsil noteeritud äriühingute puhul äriühingu üldjuhtimise mudeli oluline element, mis sõltub eri organite ja eri sidusrühmade vahelistest kontrolli- ja tasakaalumehhanismidest. Sidusrühmade, eelkõige töötajate nõuetekohast kaasamist tuleks pidada tasakaalustatud ühingujuhtimise Euroopa raamistiku väljatöötamise ülimalt tähtsaks elemendiks.

(9)         Institutsionaalsed investorid ja varahaldurid on sageli liidus börsil noteeritud äriühingute olulised aktsionärid ja seepärast võib neil olla märkimisväärne osa kõnealuste äriühingute üldjuhtimises ning üldisemalt ka nende strateegia ja pikaajaliste tulemuste kujundamises. Viimaste aastate kogemused on siiski näidanud, et institutsionaalsed investorid ja varahaldurid ei ole sageli nõuetekohaselt kaasatud selliste äriühingute tegevusse, kelle aktsiaid nad hoiavad, ning ▌kapitaliturud survestavad äriühinguid sageli keskenduma lühiajalistele tulemustele, mis seab ohtu äriühingute pikaajalised rahalised ja mitterahalised tulemused ning tingib mitmete muude negatiivsete tagajärgede hulgas investeeringute (nt investeeringud teadus- ja arendustegevusse) ebapiisava taseme, mis kahjustab ▌äriühingute ▌pikaajalisi tulemusi.

(9 a)      Pikaajaline osalus tagab äriühingutele suurema stabiilsuse ja tavaliselt julgustab neid keskenduma oma strateegiates pikaajalistele rahalistele ja mitterahalistele tulemustele. Aktsionäride positiivse ja pikaajalise kaasamise soodustamiseks tuleks võtta kasutusele pikaajalise osaluse stimuleerimise mehhanismid.

(10)  Institutsionaalsed investorid ja varahaldurid ei taga sageli investeerimisstrateegiate ning kaasamispoliitika ning selle rakendamise ja tulemuste läbipaistvust. Sellise teabe avalikustamine mõjuks positiivselt investorite teadlikkusele, võimaldaks lõplikel kasusaajatel (nt tulevased pensionärid) optimeerida investeerimisotsuseid, hõlbustaks äriühingute ja aktsionäride vahelist dialoogi, tõhustaks aktsionäride kaasamist ja suurendaks äriühingute vastutust sidusrühmade ja kodanikuühiskonna ees.

(11)       Seepärast peaksid institutsionaalsed investorid ja varahaldurid välja töötama aktsionäride kaasamise poliitika, millega määratakse muu hulgas kindlaks, kuidas integreerida aktsionäride kaasamine investeerimisstrateegiasse, jälgida investeerimisobjektiks olevaid äriühinguid, sealhulgas nende keskkonna- ja sotsiaalseid riske, suhelda investeerimisobjektiks olevate äriühingute ja nende sidusrühmadega ning kasutada hääleõigust. Selline kaasamispoliitika peaks hõlmama tegelike või võimalike huvide konfliktide (nt finantsteenuste pakkumine investeerimisobjektiks olevale äriühingule institutsionaalsete investorite või varahaldurite või nendega seotud äriühingute poolt) juhtimise põhimõtteid. Kõnealused põhimõtted ning nende rakendamine ja tulemused tuleks avalikustada ja saata institutsionaalsete investorite klientidele kord aastas. Kui institutsionaalne investor või varahaldur otsustab kaasamispoliitikat mitte välja töötada ja/või selle rakendamist ja tulemusi mitte avalikustada, esitab ta selle kohta selge ja põhjendatud selgituse.

(12)  Institutsionaalsed investorid peaksid kord aastas avalikustama, kuidas nende investeerimisstrateegia on kooskõlas nende kohustuste profiili ja kestusega ning kuidas see edendab nende varade keskpika perioodi ja pikaajalist tootlust. Varahaldurite kasutamisel kas vara individuaalselt haldamiseks antud kaalutlusõigusel põhineva volituse alusel või ühendatud vahendite kaudu peaksid institutsionaalsed investorid avalikustama varahalduriga sõlmitud kokkuleppe põhielemendid seoses mitmete küsimustega, nt kas see motiveerib varahaldurit viima oma investeerimisstrateegia ja -otsused kooskõlla institutsionaalse investori kohustuste profiili ja kestusega, kas see motiveerib varahaldurit tegema investeerimisotsuseid äriühingu keskpika perioodi ja pikaajaliste tulemuste põhjal ning tegema äriühingutega koostööd, kuidas ta hindab varahalduri tulemusi, varahaldusteenuste eest nõutavate tasude struktuur ja portfelli käibe sihttase. See aitaks viia nõuetekohaselt kooskõlla institutsionaalsete investorite lõplike kasusaajate, varahaldurite ja investeerimisobjektiks olevate äriühingute huvid ning võib aidata arendada pikemaajalisi investeerimisstrateegiaid ja aktsionäride kaasamist hõlmavaid pikemaajalisi suhteid investeerimisobjektiks olevate äriühingutega.

(13)  Varahaldurid peaksid avalikustama ▌teabe selle kohta, kuidas nende investeerimisstrateegia ja selle rakendamine on kooskõlas asjaomase varahalduse kokkuleppega ning kuidas investeerimisstrateegia ja -otsused edendavad institutsionaalse investori varade keskpika perioodi ja pikaajalist tootlust. Lisaks peaksid nad avalikustama portfelli käibe ning teabe selle kohta, kas nad teevad investeerimisotsuseid investeerimisobjektiks oleva äriühingu keskpika perioodi ja pikaajaliste tulemuste hinnangu põhjal ▌ning kas varahaldur kasutab kaasamistegevuse raames volitatud nõustajaid. Varahaldurid peaksid otse institutsionaalsetele investoritele avalikustama täiendava teabe, sealhulgas teabe, mis käsitleb portfelli koosseisu, portfelli käibe kulusid ning tekkinud huvide konflikte ja seda, kuidas need lahendati. See teave võimaldaks institutsionaalsel investoril paremini jälgida varahaldurit ning luua stiimulid huvide nõuetekohaseks kooskõlla viimiseks ja aktsionäride kaasamiseks.

(14)       Selleks et parandada teavet omakapitaliinvesteeringute ahelas, peaksid liikmesriigid tagama, et volitatud nõustajad võtavad ja rakendavad kogu neile kättesaadava teabe põhjaliku analüüsi põhjal asjakohased meetmed, et tagada parimal viisil oma hääletussoovituste täpsus ja usaldusväärsus, ning et neid ei mõjuta mis tahes olemasolevad või võimalikud huvide konfliktid või ärisuhted. Volitatud nõustajad peaksid võtma vastu käitumisjuhendi ja seda järgima. Juhendi rikkumised tuleks teha teatavaks ja nende kohta tuleks esitada selgitused koos mis tahes vastuvõetud alternatiivsete lahendustega. Volitatud nõustajad peaksid kord aastas esitama aruande oma käitumisjuhendi kohaldamise kohta. Nad peaksid avalikustama teatava põhiteabe seoses hääletussoovituste koostamisega ning mis tahes tegelike või võimalike huvide konfliktide või ärisuhetega, mis võivad mõjutada hääletussoovituste koostamist.

(15)  Kuna tasu on üks peamisi vahendeid, millega äriühingud saavad viia juhtide huvid kooskõlla oma huvidega, ja kuna juhtidel on äriühingutes esmatähtis roll, on oluline, et äriühingute tasustamispoliitika määratakse kindlaks asjakohasel viisil, ilma et see piiraks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL(7) tasustamist käsitlevate sätete kohaldamist, ja võttes arvesse erinevusi eri liikmesriikides äriühingute poolt kohaldatavaid juhtimisstruktuure. Juhtide tulemuste hindamisel tuleks kasutada nii rahalisi kui ka mitterahalisi kriteeriumeid, sealhulgas keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistegureid.

(15 a)    Äriühingu juhtide tasustamispoliitika peaks samuti andma oma panuse äriühingu pikaajalisse kasvu, nii et see oleks vastavuses äriühingu tõhusama üldjuhtimisega ega sõltuks täielikult või suuremas osas lühiajalistest investeerimiseesmärkidest.

(16)       Tagamaks, et aktsionäridel on tasustamispoliitika üle tegelik sõnaõigus, tuleks neile anda õigus kiita äriühingu tasustamispoliitika selge, mõistetava ja tervikliku ülevaate põhjal heaks tasustamispoliitika, mis peaks olema kooskõlas äriühingu äristrateegia, eesmärkide, väärtuste ja pikaajaliste huvidega ning hõlmama meetmeid huvide konfliktide ärahoidmiseks. Äriühingud peaksid maksma oma juhtidele tasu ainult kooskõlas aktsionäride poolt heaks kiidetud tasustamispoliitikaga. Sidusrühmadel, eelkõige töötajatel peaks olema õigus esitada oma esindajate kaudu arvamus tasustamispoliitika kohta enne, kui see esitatakse hääletamiseks aktsionäridele. Heakskiidetud tasustamispoliitika tuleks viivitamata avalikustada.

(17)  Tagamaks, et tasustamispoliitika rakendamine on heakskiidetud poliitikaga kooskõlas, tuleks aktsionäridele anda õigus hääletada äriühingu tasustamisaruande üle. Juhtide vastutuse tagamiseks peaks tasustamisaruanne olema selge ja mõistetav ning andma tervikliku ülevaate eelmisel majandusaastal igale juhile makstud tasu kohta. Kui aktsionärid hääletavad tasustamisaruande vastu, peaks äriühing alustama vajaduse korral aktsionäridega dialoogi, et selgitada välja tagasilükkamise põhjused. Äriühing peaks järgmises tasustamisaruandes selgitama, kuidas on aktsionäride hääletamist arvesse võetud. Sidusrühmadel, eelkõige töötajatel peaks olema õigus esitada oma esindajate kaudu arvamus tasustamisaruande kohta enne, kui see esitatakse hääletamiseks aktsionäridele.

(17 a)    Selleks et tagada usaldus ning hõlbustada aktsionäride ja teiste ELi kodanike kaasamist äriühingute juhtimisse, on oluline suurettevõtjate tegevuse ning eelkõige teenitud kasumi, kasumilt makstud maksude ja saadud toetuste suurem läbipaistvus. Seetõttu võib kohustuslikku aruandlust selles valdkonnas käsitleda tähtsa osana äriühingu vastutusest aktsionäride ja ühiskonna ees.

(18)       Selleks et tagada sidusrühmadele, aktsionäridele ja kodanikuühiskonnale lihtne juurdepääs kogu asjakohasele äriühingu üldjuhtimist käsitlevale teabele, peaks tasustamisaruanne olema osa ühingujuhtimise aruandest, mille börsil noteeritud äriühingud peavad avaldama vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiivi 2013/34/EL(8) artiklile 20.

(18 a)  Tuleb teha vahet juhtidele tasu määramise menetlustel ja töötajate palga kujundamise süsteemidel. Sellest tulenevalt ei tohiks tasustamist käsitlevad sätted piirata Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 153 lõikega 5 tagatud põhiõiguste täielikku kasutamist, riikliku lepingu- ja tööõiguse üldpõhimõtteid ning, kui see on asjakohane, sotsiaalpartnerite õigusi sõlmida ja jõustada kollektiivlepinguid vastavalt riigisisesele õigusele ja tavadele.

(18 b)    Ka ei tohiks tasu käsitlevad sätted piirata, kui see on asjakohane, sätteid töötajate esindatuse kohta haldus-, juhtimis- või järelevalveorganites vastavalt riigisisesele õigusele.

(19)       Seotud isikutega tehtavad tehingud võivad kahjustada äriühinguid ▌, kuna need võivad anda seotud isikule võimaluse äriühingule kuuluva vara omandamiseks. Seega on olulised piisavad kaitsemeetmed äriühingute huvide kaitsmiseks. Seepärast peaksid liikmesriigid tagama, et seotud isikute olulised tehingud kiidetaks heaks äriühingute haldus- või järelevalveorgani või aktsionäride poolt vastavalt menetlustele, millega takistatakse seotud isikul oma positsiooni ära kasutada ning tagatakse äriühingu ja aktsionäride (kes ei ole seotud isikud), sealhulgas vähemusaktsionäride huvide piisav kaitse. Seotud isikutega tehtavate oluliste tehingute puhul ▌ peaksid äriühingud avaldama hiljemalt tehingu sõlmimise ajal tehingu kohta teadaande ja lisama sellele ▌ aruande, milles hinnatakse, kas tehing tehakse turutingimustel, ja kinnitatakse, et tehing on äriühingu (sealhulgas vähemusaktsionäride) seisukohast õiglane ja mõistlik. Liikmesriikidel tuleks lubada arvata välja tehingud, mis tehakse äriühingu ning ühisettevõtete ja selle kontserni ühe või mitme liikme vahel, tingimusel et kõnealused kontserni liikmed või ühisettevõtted on äriühingu täielikus omandis või et ühelgi muul äriühinguga seotud isikul ei ole osalust kontserni liikmetes või ühisettevõtetes ning et tehingud tehakse tavapärase äritegevuse käigus ja tavapärastel turutingimustel.

(20)  Võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivi 95/46/EÜ(9), tuleb leida tasakaal aktsionäride õiguste kasutamise hõlbustamise ning eraelu puutumatuse ja isikuandmete kaitse vahel. Aktsionäride isiku tuvastamise teave peaks olema piiratud vastavate aktsionäride nime ja kontaktandmetega, sh täielik aadress, telefoninumber ja vajaduse korral e-posti aadress ning vastavatele aktsionäridele kuuluvate aktsiate ja hääleõiguste arv. Kõnealune teave peaks olema täpne ja ajakohastatud ning vahendajad ja äriühingud peaksid võimaldama kõiki ebaõigeid või ebatäielikke andmeid parandada või kustutada. Aktsionäride isiku tuvastamise teavet ei tohiks kasutada muul eesmärgil kui aktsionäride õiguste kasutamise, aktsionäride kaasamise ning äriühingu ja aktsionäri vahelise dialoogi hõlbustamiseks.

(21)       Selleks et tagada aktsionäride isiku tuvastamist, teabe edastamist, aktsionäride õiguste kasutamise hõlbustamist ja tasustamisaruandeid käsitlevate artiklite ühetaoline kohaldamine, tuleks komisjonile anda õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte niisuguste konkreetsete nõuete kindlaksmääramise kohta, milles käsitletakse aktsionäride isikut käsitleva teabe edastamist, äriühingu ja aktsionäride vahelist teabe edastamist, aktsionäride õiguste kasutamise hõlbustamist vahendaja poolt ning tasustamisaruande esitamise ühtset vormingut. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(22)  Selleks et tagada käesolevas direktiivis sätestatud nõuete või käesoleva direktiivi rakendusmeetmete tegelik kohaldamine, tuleks kõnealuste nõuete mis tahes rikkumise korral kohaldada karistusi. Selleks peaksid karistused olema piisavalt hoiatavad ja proportsionaalsed.

(23)       Kuna käesoleva direktiivi eesmärke ei suuda liikmesriigid liidu aktsiaturu rahvusvahelise laadi tõttu piisavalt saavutada ja üksnes liikmesriikide meetmetega kaasneksid tõenäoliselt erinevad eeskirjad, mis võivad kahjustada siseturu toimimist või luua sellele uusi takistusi, ning eesmärkide ulatuse ja mõju tõttu on neid parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(24)  Kooskõlas liikmesriikide ja komisjoni 28. septembri 2011. aasta ühise poliitilise deklaratsiooniga selgitavate dokumentide kohta(10) kohustusid liikmesriigid lisama põhjendatud juhtudel ülevõtmismeetmeid käsitlevale teatele ühe või mitu dokumenti, milles selgitatakse seost direktiivi komponentide ja ülevõtvate siseriiklike õigusaktide vastavate osade vahel. Käesoleva direktiivi puhul leiab seadusandja, et selliste dokumentide edastamine on põhjendatud,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1Direktiivi 2007/36/EÜ muutmine

Direktiivi 2007/36/EÜ muudetakse järgmiselt:

-1)         Pealkiri asendatakse järgmisega:

             „EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2007/36/EÜ, 11. juuli 2007, noteeritud äriühingute, suurettevõtjate ja suurte kontsernide aktsionäride teatavate õiguste kasutamise kohta”.

1)          Artiklit 1 muudetakse järgmiselt:

a)      Lõikele 1 lisatakse järgmine lause:

„Samuti kehtestatakse sellega konkreetsed nõuded, et hõlbustada aktsionäride kaasamist pikas perspektiivis, nähes muu hulgas ette aktsionäride isiku tuvastamise, teabe edastamise ning aktsionäride õiguste kasutamise hõlbustamise. Lisaks tagatakse sellega läbipaistvus institutsionaalsete investorite ja varahaldurite kaasamise poliitika ja volitatud nõustajate tegevuse osas ning sätestatakse teatavad nõuded juhtide tasustamise ja seotud isikute tehingute suhtes.”

a a)  Lõike 3 järele lisatakse järgmine lõige:

3 a. Lõikes 3 osutatud ettevõtjaid ei vabastata ühelgi juhul IB peatüki sätete kohaldamisest.”

b)     Lõike 3 a järele lisatakse järgmine lõige ▌:

3 b  Ib peatükki kohaldatakse institutsionaalsete investorite suhtes ja varahaldurite suhtes sel määral, mil nad investeerivad institutsionaalsete investorite nimel otse või ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjate kaudu, niivõrd kuivõrd nad investeerivad aktsiatesse. Seda kohaldatakse ka volitatud nõustajate suhtes.

b a)  Lõike 3 b järele lisatakse järgmine lõige:

„3 c. Käesoleva direktiivi sätted ei piira noteeritud äriühingute või üksuste eriliike reguleerivate ELi valdkondlike õigusaktide sätete kohaldamist. Kui käesolevas direktiivis sätestatud nõuded on vastuolus ELi valdkondlikes õigusaktides sätestatud nõuetega, on ELi valdkondlike õigusaktide sätted käesoleva direktiivi suhtes ülimuslikud. Kui käesolevas direktiivis on sätestatud konkreetsemad eeskirjad või sellega lisatakse täiendavaid nõudeid ELi valdkondlike õigusaktide sätetega võrreldes, kohaldatakse neid sätteid koostoimes käesoleva direktiivi sätetega.”.

2)  Artiklisse 2 lisatakse järgmised punktid d–j:

„d)    „vahendaja” – juriidiline isik, kelle registreeritud asukoht, juhatuse asukoht või peamine tegevuskoht on Euroopa Liidus ja kes haldab klientide väärtpaberikontosid;

d a)  „suurettevõtja” – äriühing, mis vastab direktiivi 2013/34/EL artikli 3 lõikes 4 sätestatud kriteeriumidele;

d b)  „suur kontsern” – kontsern, mis vastab direktiivi 2013/34/EL artikli 3 lõikes 7 sätestatud kriteeriumidele;

e)      „kolmanda riigi vahendaja” – juriidiline isik, kelle registreeritud asukoht, juhatuse asukoht või peamine tegevuskoht on väljaspool liitu ja kes haldab klientide väärtpaberikontosid;

f)  „institutsionaalne investor” – ettevõtja, kes tegeleb elukindlustusega Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/138/EÜ(11) artikli 2 lõike 3 punktide a, b ja c tähenduses ning elukindlustuslepingutest tulenevate kohustuste edasikindlustamisega ja kes ei ole välja arvatud kõnealuse direktiivi artiklite 3, 4, 9, 10, 11 või 12 kohaselt, ning tööandjapensioni kogumisasutus, mis kuulub Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/41/EÜ(12) reguleerimisalasse vastavalt selle artiklile 2, välja arvatud juhul, kui liikmesriik on vastavalt kõnealuse direktiivi artiklile 5 otsustanud kõnealust direktiivi kõnealuse asutuse suhtes tervikuna või osaliselt mitte kohaldada;

g)      „varahaldur” – Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL(13) artikli 4 lõike 1 punktis l määratletud investeerimisühing, kes osutab institutsionaalsetele investoritele portfelli valitsemise teenuseid, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/61/EL(14) artikli 4 lõike 1 punktis b määratletud alternatiivse investeerimisfondi valitseja, kes ei täida kõnealuse direktiivi artikli 3 kohase erandi tingimusi, või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/65/EÜ(15) artikli 2 lõike 1 punktis b määratletud fondivalitseja või direktiivi 2009/65/EÜ kohaselt tegevusloa saanud äriühinguna asutatud fond, tingimusel, et ta ei ole määranud ennast valitsema kõnealuse direktiivi kohaselt tegevusloa saanud fondivalitsejat;

h)  „aktsionäride kaasamine” – aktsionäri poolt üksinda või koos teiste aktsionäridega äriühingute jälgimine olulistes küsimustes, mille hulka kuuluvad strateegia, rahalised ja mitterahalised tulemused, risk, kapitali struktuur, inimressursid, sotsiaalne ja keskkonnamõju ning ühingujuhtimine, kõnealustes küsimustes arutelude pidamine äriühingute ja nende sidusrühmadega ning aktsiatest tulenevate hääleõiguste ja muude õiguste kasutamine;

i)       „volitatud nõustaja” – juriidiline isik, kes kutsetegevuse raames annab aktsionäridele soovitusi nende hääleõiguste kasutamise kohta;

l)       „juht”

–      äriühingu haldus-, juht- või järelevalveorgani liige;

      tegevjuht ja tegevjuhi asetäitjad, kui nad ei ole haldus-, juht- või järelevalveorgani liikmed;

j)      „seotud isik” – seotud isik samas tähenduses nagu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1606/2002(16) kohaselt vastu võetud rahvusvahelistes raamatupidamisstandardites;

j a) „varad” – koguvarade väärtus, mis on esitatud äriühingu konsolideeritud bilansis, mis on koostatud rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite kohaselt;

j b)   „sidusrühm” – mis tahes isikud, rühmad, organisatsioonid või kohalikud kogukonnad, keda mõjutavad äriühingu tegevus ja tulemused või kellel on sellega seotud huvid;

j c)    „aktsionäri isikut käsitlev teave” – mis tahes teave, mis võimaldab aktsionäri isiku tuvastamist ning mis hõlmab vähemalt järgmist:

      aktsionäride nimed ja kontaktandmed (sh täielik aadress, telefoninumber ja e-posti aadress) ning juhul, kui nende puhul on tegemist juriidiliste isikutega, nende kordumatu tunnus või selle puudumise korral muud isiku tuvastamise andmed;

      neile kuuluvate aktsiate arv ja kõnealuste aktsiatega seotud hääleõiguste arv.

2 a)       Artiklisse 2 lisatakse järgmine lõik:

„Liikmesriigid võivad käesoleva direktiivi kohaldamisel lisada esimese lõigu punktis l osutatud juhi määratlusse muid sarnastel ametikohtadel töötavaid üksikisikuid.”.

2 b)       Artikli 2 järele lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 2aAndmekaitse

Liikmesriigid tagavad, et käesoleva direktiivi kohane isikuandmete töötlemine toimub vastavalt siseriiklikele õigusaktidele, millega võetakse üle direktiiv 95/46/EÜ.”.

3)        Artikli 3 järele lisatakse järgmised Ia ja Ib peatükid:

„IA PEATÜKK

Aktsionäride isiku tuvastamine, teabe edastamine ja aktsionäride õiguste kasutamise hõlbustamine

Artikkel 3aAktsionäride isiku tuvastamine

1.      Liikmesriigid tagavad, et vahendajad pakuvad äriühingutele võimalust oma aktsionäride isiku tuvastamiseks, võttes arvesse olemasolevaid siseriiklikke süsteeme.

2.      Liikmesriigid tagavad, et äriühingu taotlusel edastab vahendaja põhjendamatu viivituseta äriühingule aktsionäri isikut käsitleva teabe. Kui hoidmisahelasse kuulub mitu vahendajat, edastatakse äriühingu taotlus ▌ vahendajate vahel põhjendamatu viivituseta. Vahendaja, kes omab aktsionäri isikut käsitlevat teavet, edastab selle otse äriühingule.

Liikmesriigid võivad näha ette, et väärtpaberite keskdepositooriumid (CSDd) on vahendajad, kes vastutavad aktsionäri isikut käsitleva teabe kogumise ja selle otse äriühingule esitamise eest.

3.  Vahendajad teavitavad nõuetekohaselt aktsionäre sellest, et nende isikut käsitlevat teavet võidakse töödelda vastavalt käesolevale artiklile, ning asjakohasel juhul sellest, et teave on tegelikult äriühingule juba edastatud. Seda teavet võib kasutada ainult selleks, et hõlbustada aktsionäri õiguste kasutamist, tema kaasamist ning dialoogi äriühingu ja aktsionäri vahel äriühinguga seotud küsimustes. Äriühingutel on igal juhul lubatud anda kolmandatele isikutele ülevaade äriühingu osalusstruktuurist, avalikustades aktsionäride eri kategooriad. Äriühing ja vahendaja tagavad, et füüsilised ja juriidilised isikud saavad ebatäielikke või ebaõigeid andmeid parandada või kustutada. Liikmesriigid tagavad, et äriühingud ja vahendajad ei säilita käesoleva artikli kohaselt neile edastatud aktsionäri isikut käsitlevat teavet kauem, kui see on vajalik, kuid igal juhul mitte kauem kui 24 kuud pärast seda, kui äriühing või vahendajad on saanud teada, et asjaomane isik ei ole enam aktsionär.

3 a.   Liikmesriigid tagavad, et oma aktsionäride isikud tuvastanud äriühingud teevad aktsionäri taotluse alusel sellele aktsionärile kättesaadavaks aktsionäri isikut käsitleva teabe kõikide tuvastatud aktsionäride kohta, kes omavad rohkem kui 0,5 % sama emitendi aktsiatest. Liikmesriigid tagavad, et aktsionäridel, kes selle nimekirja saavad, on lubatud kasutada seda ainult selleks, et äriühinguga seotud küsimustes teiste aktsionäridega ühendust võtta, ning et neil ei ole lubatud seda avalikustada.

Liikmesriigid võivad lubada äriühingutel võtta sellise nimekirja aktsionärile kättesaadavaks tegemise eest tasu. Tasu peab olema mõistlik ja proportsionaalne, selle arvutamismeetod peab olema läbipaistev ja mittediskrimineeriv ning see ei tohi olla mingil juhul suurem kui üks kolmandik äriühingu poolt aktsionäride isiku tuvastamisega seoses tegelikult kantud kuludest. Riigisiseselt ja piiriüleselt kasutatavate õiguste puhul nõutavate tasude mis tahes erinevus on lubatud ainult nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel ja see peab kajastama teenuste osutamisel tegelikult kantud kulude erinevusi. Tasu ei võeta juhul, kui liikmesriik ei luba vahendajatel võtta tasu käesolevas artiklis osutatud teenuste osutamise eest.

4.      Liikmesriigid tagavad, et ei lõike 2 kohaselt aktsionäri isikut käsitleva teabe äriühingule edastamist vahendaja poolt ega lõike 3 sätete kohaselt selles osutatud nimekirja aktsionärile kättesaadavaks tegemist äriühingu poolt ei käsitata lepinguga või õigus- ja haldusnormidega teabe avalikustamisele kehtestatud piirangute rikkumisena.

5.      Selleks et tagada käesoleva artikli ühetaoline kohaldamine, antakse komisjonile õigus võtta kooskõlas artikliga 14a vastu delegeeritud õigusakte, et täpsustada lõigetes 2, 3 ja 3 a sätestatud teabe edastamise miinimumnõudeid seoses edastatava teabe, taotluse vormi, sealhulgas kasutatavate turvaliste vormide ja järgitavate tähtaegadega.

Artikkel 3bTeabe edastamine

1.      Liikmesriigid tagavad, et juhul kui äriühing ei suhtle oma aktsionäridega ▌ otse ▌, tehakse aktsionäride aktsiatega seotud teave kättesaadavaks äriühingu veebisaidil ning see edastatakse vahendaja poolt põhjendamatu viivituseta neile või aktsionäri juhiste kohaselt kolmandale isikule kõigil järgmistel juhtudel:

a)     teavet on vaja aktsiatest tulenevate aktsionäri õiguste kasutamiseks;

b)     teave on suunatud kõigile kõnealusesse klassi kuuluvaid aktsiaid omavatele aktsionäridele.

2.  Liikmesriigid nõuavad, et äriühingud esitavad ja edastavad vahendajale teabe seoses lõike 1 kohase aktsiatest tulenevate õiguste kasutamisega ühtsel viisil ja õigeaegselt.

3.      Liikmesriigid näevad ette, et vahendajad peavad vastavalt aktsionäridelt saadud juhistele edastama põhjendamatu viivituseta äriühingule aktsionäridelt saadud teabe seoses nende aktsiatest tulenevate õiguste kasutamisega.

4.      Kui hoidmisahelasse kuulub mitu vahendajat, edastatakse lõigetes 1 ja 3 osutatud teave vahendajate vahel põhjendamatu viivituseta.

5.      Selleks et tagada käesoleva artikli ühetaoline kohaldamine, antakse komisjonile õigus võtta kooskõlas artikliga 14a vastu delegeeritud õigusakte, et täpsustada lõigetes 1–4 sätestatud teabe edastamise miinimumnõudeid seoses edastatava teabe sisu, järgitavate tähtaegade ning edastatava teabe liigi ja vormiga, sealhulgas kasutatavate turvaliste vormidega.

Artikkel 3cAktsionäride õiguste kasutamise hõlbustamine

1.      Liikmesriigid tagavad, et vahendajad hõlbustavad aktsionäride õiguste (sealhulgas õigus osaleda ja hääletada üldkoosolekul) kasutamist. Selline hõlbustamine hõlmab vähemalt ühte järgmistest:

a)     vahendaja teeb vajalikud korraldused, et aktsionär või aktsionäri poolt nimetatud kolmas isik saaks ise õigusi kasutada;

b)     vahendaja kasutab aktsiatest tulenevaid õigusi aktsionäri selgesõnalisel loal, tema juhiste kohaselt ja tema huvides.

2.      Liikmesriigid tagavad, et äriühingud avalikustavad oma veebisaidil üldkoosolekute protokollid ja hääletuste tulemused. Liikmesriigid tagavad, et äriühingud kinnitavad aktsionäride poolt või nende nimel üldkoosolekul antud hääled, kui hääled antakse elektrooniliselt. Kui hääletab vahendaja, edastab ta hääletamise kinnituse aktsionärile. Kui hoidmisahelasse kuulub mitu vahendajat, edastatakse kinnitus vahendajate vahel põhjendamatu viivituseta.

3.      Käesoleva artikli ühetaolise kohaldamise tagamiseks antakse komisjonile vastavalt artiklile 14a õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, et täpsustada käesoleva artikli lõigete 1 ja 2 kohaseid miinimumnõudeid seoses aktsionäride õiguste kasutamise hõlbustamisega, sealhulgas seoses hõlbustamise laadiga, hääletamise kinnituse vormiga ja järgitavate tähtaegadega.

Artikkel 3dKulude läbipaistvus

1.      Liikmesriigid võivad lubada vahendajatel nõuda tasu käesoleva peatüki kohaselt äriühingute poolt osutatud teenuste kulude katmiseks. Vahendajad avalikustavad hinnad, tasud ja mis tahes muud kulud eraldi iga käesolevas peatükis osutatud teenuse eest.

2.      Kui vahendajatel on lubatud nõuda kulude eest tasu vastavalt lõikele 1, tagavad liikmesriigid, et vahendajad avalikustavad iga teenuse kohta eraldi selles peatükis osutatud teenuste kulud.

Liikmesriigid tagavad, et mis tahes tasud, mida vahendaja võib aktsionäridelt, äriühingutelt ja teistelt vahendajatelt kulude eest nõuda, on mittediskrimineerivad, mõistlikud ja proportsionaalsed. Riigisiseselt ja piiriüleselt kasutatavate õiguste puhul nõutavate tasude mis tahes erinevus on lubatud ainult nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel ja see kajastab teenuste osutamisel tegelikult kantud kulude erinevusi.

Artikkel 3eKolmandate riikide vahendajad

Kolmandate riikide vahendajate suhtes, kes on asutanud liidus filiaali, kohaldatakse käesolevat peatükki.

Artikkel 3e aPikaajalise osaluse toetamine

Liikmesriigid kehtestavad mehhanismi pikaajalise osaluse edendamiseks ja pikaajaliste aktsionäride toetamiseks. Liikmesriigid määravad kindlaks ajavahemiku, mille möödumisel aktsionär loetakse pikaajaliseks aktsionäriks, kuid see aeg ei või olla lühem kui kaks aastat.

Esimeses lõigus osutatud mehhanism hõlmab üht või mitut järgmist pikaajalistele aktsionäridele mõeldud soodustust:

-       täiendavad hääleõigused;

-       maksusoodustused;

-       lojaalsusdividendid;

-        lojaalsusaktsiad.

1B PEATÜKKINSTITUTSIONAALSETE INVESTORITE, VARAHALDURITE JA VOLITATUD NÕUSTAJATE LÄBIPAISTVUS

Artikkel 3fKaasamispoliitika

1.      Liikmesriigid tagavad, ilma et see piiraks artikli 3f lõike 4 kohaldamist, et institutsionaalsed investorid ja varahaldurid töötavad välja aktsionäride kaasamise poliitika (edaspidi „kaasamispoliitika”). Kõnealuse kaasamispoliitikaga määratakse kindlaks, kuidas institutsionaalsed investorid ja varahaldurid teostavad järgmist:

a)     integreerivad aktsionäride kaasamise oma investeerimisstrateegiasse;

b)     jälgivad investeerimisobjektiks olevaid äriühinguid, sealhulgas nende mitterahalisi tulemusi, ning sotsiaalsete ja keskkonnariskide vähendamist;

c)     suhtlevad investeerimisobjektiks olevate äriühingutega;

d)     kasutavad hääleõigust;

e)     kasutavad volitatud nõustajate teenuseid;

f)      teevad koostööd teiste aktsionäridega;

f a)   suhtlevad ja teevad koostööd investeerimisobjektiks olevate äriühingute teiste sidusrühmadega.

2.      Liikmesriigid tagavad, ilma et see piiraks artikli 3f lõike 4 kohaldamist, et kaasamispoliitika hõlmab aktsionäride kaasamisega seotud tegelike või võimalike huvide konfliktide ohjamise põhimõtteid. Sellised põhimõtted tuleb välja töötada eelkõige kõigil järgmistel juhtudel:

a)     institutsionaalne investor või varahaldur või muud nendega seotud äriühingud pakuvad investeerimisobjektiks olevale äriühingule finantstooteid või neil on temaga muud ärisuhted;

b)     institutsionaalse investori või varahalduri juht on ka investeerimisobjektiks oleva äriühingu juht;

c)     tööandjapensioni kogumisasutuse varasid valitsev varahaldur investeerib äriühingusse, mis teeb kõnealusesse asutusse sissemakseid;

d)     institutsionaalne investor või varahaldur on seotud äriühinguga, mille aktsiate suhtes on tehtud ülevõtupakkumine.

3.      Liikmesriigid tagavad, et institutsionaalsed investorid ja varahaldurid avalikustavad kord aastas oma kaasamispoliitika ning selle rakendamise ja tulemused. Esimeses lauses osutatud teave peab olema tasuta kättesaadav vähemalt äriühingu veebisaidil. Institutsionaalsed investorid esitavad oma klientidele kord aastas esimeses lauses osutatud teabe.

Institutsionaalsed investorid ja varahaldurid avalikustavad iga äriühingu puhul, mille aktsiaid nad hoiavad, kas ja kuidas nad hääletavad asjaomaste äriühingute üldkoosolekutel, ja esitavad oma hääletuskäitumise kohta selgituse. Kui varahaldur hääletab institutsionaalse investori nimel, teeb institutsionaalne investor teatavaks, kus varahaldur on sellise hääletusteabe avaldanud. Käesolevas lõikes osutatud teave peab olema tasuta kättesaadav vähemalt äriühingu veebisaidil.

▌      

Artikkel 3gInstitutsionaalsete investorite investeerimisstrateegia ja varahalduritega sõlmitud kokkulepped

1.      Liikmesriigid tagavad, et institutsionaalsed investorid avalikustavad, kuidas nende investeerimisstrateegia (edaspidi „investeerimisstrateegia”) on kooskõlas nende kohustuste profiili ja kestusega ning kuidas see edendab nende varade keskpika perioodi ja pikaajalist tootlust. Esimeses lauses osutatud teave peab seni, kuni see on kohaldatav, olema tasuta kättesaadav vähemalt äriühingu veebisaidil ja see saadetakse kord aastas äriühingu klientidele koos teabega kaasamispoliitika kohta.

2.      Kui varahaldur investeerib institutsionaalse investori nimel kas kaalutlusõiguse alusel iga kliendi puhul eraldi või ühiseks investeeringuks loodud ettevõtja kaudu, avalikustab institutsionaalne investor varahalduriga sõlmitud kokkuleppe põhielemendid kord aastas seoses järgmisega:

a)     kas ja mil määral see motiveerib varahaldurit viima oma investeerimisstrateegia ja -otsused kooskõlla tema kohustuste profiili ja kestusega;

b)     kas ja mil määral see motiveerib varahaldurit tegema investeerimisotsuseid, mis põhinevad äriühingu keskpika perioodi ja pikaajalistel tulemustel, sealhulgas mitterahalistel tulemustel, ja tegema äriühingutega koostööd äriühingu tulemuste parandamisel, et suurendada investeeringu tootlust;

c)     varahalduri tulemuste hindamise meetod ja ajavahemik ning eelkõige, kas ja kuidas sellisel hindamisel võetakse arvesse pikaajalisi absoluuttulemusi, vastupidiselt tulemustele, mis on seotud võrdlusindeksiga või teiste sarnast investeerimisstrateegiat järgivate varahalduritega;

d)     kuidas varahaldusteenuste eest nõutavate tasude struktuur aitab viia varahalduri investeerimisotsused kooskõlla institutsionaalse investori kohustuste profiili ja kestusega;

e)     portfelli käibe või käibevahemiku sihttase, käibe arvutamiseks kasutatud meetod ning kas on kehtestatud mis tahes protseduur, mida kohaldatakse juhul, kui varahaldur kõnealust sihttaset ületab;

f)  varahalduriga sõlmitud kokkuleppe kestus.

▌      

Artikkel 3hVarahaldurite läbipaistvus

1.      Liikmesriigid tagavad, et varahaldurid avalikustavad lõigetes 2 ja 2 a täpsustatud korras, kuidas nende investeerimisstrateegia ja selle rakendamine on kooskõlas artikli 3g lõikes 2 osutatud kokkuleppega ▌.

2.      Liikmesriigid tagavad, et varahaldurid avalikustavad kord aastas üldsusele kogu järgmise teabe:

a)     kas ja kuidas nad teevad investeerimisotsuseid, mis põhinevad hinnangul investeerimisobjektiks oleva äriühingu keskpika perioodi ja pikaajaliste tulemuste, sealhulgas mitterahaliste tulemuste kohta;

b)     portfelli käibe tase, selle arvutamiseks kasutatud meetod ja selgitus, kui käive ületas sihttaset;

c)     kas ja milliseid tegelikke või võimalikke huvide konflikte on seoses kaasamistegevusega esinenud ning kuidas varahaldur on neid lahendanud;

d)     kas ja kuidas varahaldur kasutab kaasamistegevuses volitatud nõustajaid;

e)     kuidas investeerimisstrateegia ja selle elluviimine edendab üldiselt institutsionaalse investori varade keskpika perioodi ja pikaajalist tootlust.

2 a.   Liikmesriigid tagavad, et varahaldurid avalikustavad kord aastas institutsionaalsele investorile, kellega nad on sõlminud artikli 3g lõikes 2 osutatud kokkuleppe, kogu järgmise teabe:

a)     kuidas portfell oli koostatud ning selgituse eelmisel perioodil portfellis tehtud oluliste muudatuste kohta;

b)     portfelli käibe kulud;

c)     väärtpaberite laenuks andmise põhimõtted ja nende rakendamine.

3.      Lõike 2 kohaselt avalikustatav teave on tasuta kättesaadav vähemalt varahalduri veebisaidil. Lõike 2 a kohaselt avalikustatav teave esitatakse tasuta ja juhul, kui varahaldur ei halda varasid kaalutlusõiguse alusel iga kliendi puhul eraldi, esitatakse taotluse korral teave ka teistele investoritele.

3 a.   Liikmesriigid võivad sätestada, et erandjuhtudel võib tingimusel, et pädev asutus selle heaks kiidab, lubada varahalduril jätta käesoleva artikli alusel avalikustamisele kuuluvast teabest teatava osa avalikustamata, kui see osa puudutab oodatavaid sündmusi või läbirääkimistel käsitatavaid küsimusi ning selle avalikustamine kahjustaks tõsiselt varahalduri äripositsiooni.

Artikkel 3iVolitatud nõustajate läbipaistvus

1.      Liikmesriigid tagavad, et volitatud nõustajad võtavad ja rakendavad kogu neile kättesaadava teabe põhjaliku analüüsi põhjal asjakohaseid meetmeid, et tagada võimalikult hästi oma uuringute ning hääletussoovituste täpsus ja usaldusväärsus ning nende väljatöötamine ainult oma klientide huvides.

1 a.   Liikmesriigid tagavad, et volitatud nõustajad viitavad käitumisjuhendile, mida nad kohaldavad. Kui nad mõnda käitumisjuhendi soovitust ei järgi, teatavad nad sellest, põhjendavad oma tegevust ja selgitavad, milliseid alternatiivseid meetmeid nad võtsid. See teave koos viitega kohaldatavale käitumisjuhendile avaldatakse volitatud nõustaja veebisaidil.

Volitatud nõustajad annavad igal aastal kõnealuse käitumisjuhendi kohaldamise kohta aru. Iga-aastased aruanded avaldatakse volitatud nõustajate veebisaidil ja jäävad tasuta kättesaadavaks vähemalt kolmeks aastaks alates avaldamise kuupäevast.

2.      Liikmesriigid tagavad, et volitatud nõustajad avalikustavad kord aastas uuringute ja hääletussoovituste koostamise kohta kogu järgmise teabe:

a)     nende kohaldatavate meetodite ja mudelite põhiomadused;

b)     nende kasutatavad peamised teabeallikad;

c)     kas ja kuidas nad võtavad arvesse siseriiklikke turu- ja õigustingimusi ning reguleerivaid ja äriühingule omaseid tingimusi;

c a)  tehtud uuringute ja kohaldatud hääletamispoliitika põhiomadused iga turu puhul;

d)     kas nad suhtlevad või peavad arutelusid äriühingutega, kelle kohta nad uuringuid teevad või hääletussoovitusi annavad, ja nende sidusrühmadega, ja kui nii, siis selliste arutelude ja sellise suhtluse ulatus ja laad;

d a)  võimalike huvide konfliktide ärahoidmise ja ohjamise poliitika;

e)     hääletussoovituste koostamisega seotud töötajate koguarv ja kvalifikatsioon;

f)      eelmisel aastal antud hääletussoovituste koguarv.

Kõnealune teave avaldatakse volitatud nõustajate veebisaidil ja see peab olema tasuta kättesaadav vähemalt kolme aasta jooksul alates avaldamise päevast.

3.      Liikmesriigid tagavad, et volitatud nõustajad teevad kindlaks ja avalikustavad põhjendamatu viivituseta oma klientidele mis tahes tegelikud või võimalikud huvide konfliktid või ärisuhted, mis võivad mõjutada uuringuid ja hääletussoovituste koostamist, ning meetmed, mida nad on võtnud tegelike või võimalike huvide konfliktide kõrvaldamiseks või leevendamiseks.”

4)  Lisatakse järgmised artiklid 9a, 9b ja 9c:

„Artikkel 9aÕigus hääletada tasustamispoliitika üle

1.      Liikmesriigid tagavad, et äriühingud kehtestavad juhtide tasustamispoliitika ja esitavad selle aktsionäride üldkoosolekul siduvale hääletusele. Äriühingud maksavad oma juhtidele tasu ainult kooskõlas aktsionäride üldkoosolekul toimunud hääletusel vastu võetud tasustamispoliitikaga. Kõnealuse poliitika muutmine toimub hääletuse teel aktsionäride üldkoosolekul ja see esitatakse igal juhul üldkoosolekul heakskiitmiseks vähemalt iga kolme aasta järel.

Selliste juhtumite puhul, mil tasustamispoliitikat ei ole varem rakendatud ja aktsionärid lükkavad tagasi neile esitatud poliitika kavandi, võib äriühing kavandi ümbertöötamise ajal ja mitte kauem kui ühe aasta jooksul kuni kavandi vastuvõtmiseni maksta juhtidele tasu kehtiva tava kohaselt.

Selliste juhtumite puhul, mil on olemas kehtiv tasustamispoliitika ja aktsionärid lükkavad tagasi neile kooskõlas esimese lõiguga esitatud poliitika kavandi, võib äriühing kavandi ümbertöötamise ajal ja mitte kauem kui ühe aasta jooksul kuni kavandi vastuvõtmiseni maksta juhtidele tasu kehtiva poliitika kohaselt.

2.  ▌Poliitika on selge, mõistetav ja kooskõlas äriühingu äristrateegia, eesmärkide, väärtuste ja pikaajaliste huvidega ning hõlmab meetmeid huvide konflikti vältimiseks.

3.      Poliitikas selgitatakse, kuidas see aitab edendada äriühingu pikaajalisi huvisid ja jätkusuutlikkust. Sellega nähakse ette selged põhitasu ja muutuvtasu määramise kriteeriumid, sealhulgas kõik lisatasud ja kõik mis tahes laadi hüved.

Poliitikaga nähakse ette ▌põhitasu ja muutuvtasu eri komponentide asjakohane suhteline osakaal. Sellega selgitatakse, kuidas on poliitika kehtestamisel või juhtide tasustamisel arvesse võetud äriühingu töötajate palga- ja töötingimusi ▌.

Muutuvtasu puhul esitatakse poliitikas kasutatavad rahalised ja mitterahalised tulemuskriteeriumid ning selgitus selle kohta, kuidas need aitavad edendada äriühingu pikaajalisi huvisid ja jätkusuutlikkust, samuti meetodid, mille kohaselt tehakse kindlaks tulemuskriteeriumide täitmise määr; sellega määratakse kindlaks edasilükkamisperioodid, aktsiapõhise tasu suhtes nõudeõiguse tekkimise perioodid ja aktsiate säilitamine pärast nõudeõiguse teket ning esitatakse teave äriühingu võimaluse kohta nõuda muutuvtasu tagasi.

Liikmesriigid tagavad, et kriteeriumites võetakse arvesse ka ettevõtja sotsiaalse vastutusega seotud programme ning selles osas saavutatud tulemusi. Liikmesriigi tagavad, et aktsiate väärtus ei mängi rahaliste tulemuskriteeriumide osas domineerivat rolli. Nad tagavad, et aktsiatel põhinev tasustamine ei moodusta kõige suuremat osa juhtide muutuvtasust.

Poliitikas esitatakse juhtidega sõlmitud lepingute põhitingimused, sealhulgas nende kestus, kohaldatavad etteteatamistähtajad, lõpetamise tingimused ja lepingute lõpetamisega seotud maksed ning täiendavate pensioniskeemide ja ennetähtaegselt pensionile jäämise skeemide tingimused. Kui äriühingutel on siseriikliku õiguse kohaselt lubatud sõlmida juhtidega kokkuleppeid lepingut tegemata, tuleb poliitikas sellisel juhul esitada juhtidega sõlmitavate kokkulepete põhitingimused, sealhulgas nende kestus, kohaldatavad etteteatamistähtajad, lõpetamise tingimused ja lõpetamisega seotud maksed ning täiendavate pensioniskeemide ja ennetähtaegselt pensionile jäämise skeemide tingimused.

Poliitikas täpsustatakse äriühingus kehtivat korda juhtide tasude kindlaksmääramiseks, sealhulgas töötasukomisjoni rolli ja toimimist.

Liikmesriigid tagavad selle, et asjaomastel sidusrühmadel, eelkõige töötajatel, on õigus esitada oma esindajate kaudu arvamus tasustamispoliitika kohta enne, kui see esitatakse aktsionäridele.

Poliitikas selgitatakse poliitika kindlaksmääramiseks kasutatavat konkreetset otsustusprotsessi. Poliitika läbivaatamise korral esitatakse selgitus kõigi oluliste muudatuste ja selle kohta, kuidas võetakse arvesse aktsionäride hääli ja seisukohti poliitika suhtes ja vähemalt kolme eelnenud järjestikuse aasta aruandeid.

4.      Liikmesriigid tagavad, et pärast aktsionäride heakskiidu saamist avalikustatakse poliitika viivitamata ja see on äriühingu veebisaidil tasuta kättesaadav vähemalt seni, kuni seda kohaldatakse.

Artikkel 9bTasustamisaruandes esitatav teave ja õigus hääletada tasustamisaruande üle

1.      Liikmesriigid tagavad, et äriühing koostab selge ja mõistetava tasustamisaruande, milles antakse terviklik ülevaade eelmisel majandusaastal igale juhile, sealhulgas igale äsja värvatud ja varasemale juhile artiklis 9a osutatud tasustamispoliitika kohaselt makstud tasu kohta, sealhulgas kõigi mis tahes laadi hüvede kohta. Tasustamisaruanne sisaldab vajaduse korral kõiki järgmiseid elemente:

a)     määratud, makstud või maksmisele kuuluva tasu kogusumma, jaotatuna komponentide lõikes, põhitasu ja muutuvtasu suhteline osakaal, selgitus selle kohta, kuidas tasu kogusumma on seotud pikaajaliste tulemustega, ning teave selle kohta, kuidas kohaldati rahalisi ja mitterahalisi tulemuskriteeriume;

a a)  tegevjuhtidele määratud, makstud või maksmisele kuuluva keskmise tasu ja töötajatele makstud keskmise tasu suhe eelmise majandusaasta jooksul, kusjuures osalise tööajaga töötajate tasu võetakse arvesse täiskoha tasu ekvivalendi kohaselt;

b)  tegevjuhtide tasu suhteline muutus kolme viimase majandusaasta jooksul, selle seos äriühingu üldise tulemuslikkusega ja äriühingu töötajate keskmise tasu muutusega samal ajavahemikul;

c)     mis tahes tasu, mida äriühingu juhid on saanud või peavad saama samasse konsolideerimisgruppi kuuluvalt mis tahes ettevõtjalt;

d)     antud või pakutud aktsiate ja aktsiaoptsioonide arv ning õiguste kasutamise põhitingimused, sealhulgas täitmishind ja -päev, ning nende mis tahes muudatused;

e)     teave muutuvtasu tagasinõudmise võimaluse kasutamise kohta;

f)      teave selle kohta, kuidas määrati kindlaks juhtide tasu, sealhulgas teave töötasukomisjoni rolli kohta.

2.      Liikmesriigid tagavad, et juhtide isikuandmete töötlemisel on füüsiliste isikute õigus eraelu puutumatusele kaitstud vastavalt direktiivile 95/46/EÜ.

3.      Liikmesriigid tagavad, et aktsionäridel on õigus hääletada üldkoosolekul eelmise majandusaasta tasustamisaruande üle. Kui aktsionärid hääletavad tasustamisaruande vastu, alustab äriühing vajaduse korral aktsionäridega dialoogi, et selgitada välja tagasilükkamise põhjused. Äriühing selgitab järgmises tasustamisaruandes, ▌kuidas on aktsionäride hääletamist arvesse võetud.

Liikmesriigid tagavad, et asjaomastel sidusrühmadel, eelkõige töötajatel, on õigus esitada oma esindajate kaudu arvamus tasustamisaruande kohta enne, kui see esitatakse aktsionäridele.

3 a.   Käesoleva artikli ja artikli 9a tasu käsitlevad sätted ei piira töötajate palkade kujundamise siseriiklike süsteemide kasutamist ega (kui see on asjakohane) siseriiklikke sätteid, millega reguleeritakse töötajate esindatust juhatustes.

4.      Käesoleva artikli ühtse kohaldamise tagamiseks antakse komisjonile õigus võtta kooskõlas artikliga 14a vastu delegeeritud õigusaktid, et täpsustada käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud teabe esitamise ühtne vorming.

Artikkel 9cÕigus hääletada seotud isikute tehingute üle

1.      Liikmesriigid tagavad, et äriühingud avaldavad seotud isikutega tehtavate oluliste tehingute ▌kohta hiljemalt tehingu sõlmimise ajal teadaande ja lisavad sellele ▌aruande, milles hinnatakse, kas tehing tehakse turutingimustel, ja kinnitatakse, et tehing on äriühingu seisukohast (sealhulgas vähemusaktsionärid) õiglane ja mõistlik, ning antakse selgitus aruande aluseks olevate hindamiste kohta. Teadaanne sisaldab teavet seotud isikuga oleva suhte laadi, seotud isiku nime ja tehingu mahu kohta ning mis tahes muud äriühingu (sealhulgas vähemusaktsionärid) seisukohast tehingu majandusliku õigluse hindamiseks vajalikku teavet.

Liikmesriigid kehtestavad esimese ja teise lõigu kohaselt vastu võetava aruande jaoks konkreetsed eeskirjad, sh aruande esitamise eest vastutava isiku, kes on üks järgmistest:

      sõltumatu kolmas isik;

      äriühingu järelevalveorgan; või

      sõltumatute juhtide komitee.

2.      Liikmesriigid tagavad, et seotud isikutega tehtavad olulised tehingud kiidetakse heaks äriühingute haldus- või järelevalveorgani või aktsionäride poolt vastavalt korrale, millega takistatakse seotud isikutel oma positsiooni ära kasutamast ning tagatakse äriühingu ja aktsionäride (kes ei ole seotud isikud), sealhulgas vähemusaktsionäride huvide piisav kaitse.

Liikmesriigid võivad sätestada, et aktsionäridel on õigus äriühingu haldus- või järelevalveorgani heaks kiidetud oluliste tehingute üle hääletada.

Eesmärk on ära hoida seda, et seotud isikud saaksid oma erilisest positsioonist lähtuvalt eelise, ning tagada äriühingu huvide nõuetekohane kaitse.

2 a.  Liikmesriigid tagavad, et seotud isikud ja nende esindajad jäetakse lõikes 1 osutatud aruande koostamisest ning lõike 2 kohaselt toimuvate hääletuste ja langetatavate otsuste tegemisest kõrvale. Kui seotud isiku tehing hõlmab aktsionäri, ei võta kõnealune aktsionär tehinguga seotud hääletusest osa. Liikmesriigid võivad lubada aktsionäril, kes on seotud isik, hääletusest osa võtta, kui riigi õigusaktides on ette nähtud piisavad õiguskaitsevahendid, mida kohaldatakse hääletusprotsessi jooksul selliste aktsionäride huvide kaitseks, kes ei ole seotud isikud (sh vähemusaktsionärid), takistades seotud isikul tehingut heaks kiitmast, hoolimata selliste aktsionäride enamuse vastuseisust, kes ei ole seotud isikud, või hoolimata sõltumatute juhtide enamuse vastuseisust.

3.      Liikmesriigid tagavad, et mis tahes 12 kuu jooksul või samal majandusaastal sama seotud isikuga tehtud tehingud, mille suhtes ei kohaldata lõigetes 1, 2 ja 3 nimetatud kohustusi, liidetakse nende lõigete kohaldamisel kokku.

4.      Liikmesriigid võivad teha lõigetes 1, 2 ja 3 sätestatud nõuetest erandi:

      tehingute suhtes, mis tehakse äriühingu ja selle konsolideerimisgrupi ühe või mitme liikme või ühisettevõtete vahel, tingimusel et kõnealused konsolideerimisgrupi liikmed või ühisettevõtted on äriühingu täielikus omandis ning et ühelgi muul äriühinguga seotud isikul ei ole nendes liikmetes või ühisettevõtetes osalust;

      tehingute suhtes, mis on tehtud tavapärase tegevuse käigus ja tavapärastel turutingimustel.

4 a.   Liikmesriigid määratlevad seotud isikutega tehtavad olulised tehingud. Seotud isikutega tehtavate oluliste tehingute määratlemisel arvestatakse:

a)     mõju, mida teave tehingu kohta võib avaldada heakskiitmise protsessis osalevate isikute otsustele;

b)     tehingu mõju äriühingu tulemustele, varadele, kapitalisatsioonile või käibele ja seotud isiku positsioonile;

c)     tehinguga äriühingule ja selle vähemusaktsionäridele tekitatavat riski.

Seotud isikutega tehtavate oluliste tehingute määratlemisel võivad liikmesriigid kehtestada ühe või mitu kvantitatiivset suhet, mis põhinevad tehingu mõjul äriühingu tuludele, varadele, kapitalisatsioonile või käibele või milles võetakse arvesse tehingu laadi ja seotud isiku positsiooni.

5)        Pärast artiklit 14 lisatakse järgmine IIa peatükk:

„IIA PEATÜKK

Delegeeritud õigusaktid ja karistused

Artikkel 14a

Delegeeritud volituste rakendamine

1.      Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.      Artikli 3a lõikes 5, artikli 3b lõikes 5, artikli 3c lõikes 3 ja artiklis 9b osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates …*.

3.      Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 3a lõikes 5, artikli 3b lõikes 5, artikli 3c lõikes 3 ja artiklis 9b osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.      Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5.      Artikli 3a lõike 5, artikli 3b lõike 5, artikli 3c lõike 3 ja artikli 9b alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui ei Euroopa Parlament ega ka nõukogu ei ole kolme kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kolme kuu võrra.

Artikkel 14bKaristused

Liikmesriigid sätestavad eeskirjad, mis käsitlevad karistusi käesoleva direktiivi alusel vastu võetud siseriiklike sätete rikkumise eest, ning võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada nende rakendamine. Ette nähtud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Liikmesriigid teevad kõnealused sätted komisjonile teatavaks hiljemalt [ülevõtmiskuupäev] ja teavitavad teda viivitamatult kõikidest hilisematest neid sätteid mõjutavatest muudatustest.”

Artikkel 2Direktiivi 2013/34/EL muutmine

(-1)        Artiklile 2 lisatakse järgmine punkt:

17) „eelotsus” – ettevõtjaga seotud piiriülest olukorda või tehingut puudutava õigusnormi selline eelnev tõlgendamine või kohaldamine, mille tulemusena võib liikmesriikides maksutulu saamata jääda või ettevõtja võib tänu ettevõtjate grupi sisesele kasumi kunstlikule ülekandmisele maksude pealt kokku hoida.”

-1 a)      Artikli 18 lõike 2 järele lisatakse järgmine lõige:

2a.  Finantsaruannete lisades avaldavad suurettevõtjad ja avaliku huvi üksused, täpsustades liikmesriikide ja kolmandate riikide kaupa, kus neil on tegevuskoht, konsolideeritud alusel aruandeaasta kohta ka järgmise teabe:

a)     nimi (nimed), tegevuse laad ja geograafiline asukoht;

b)     käive;

c)     töötajate arv täistööaja ekvivalendi alusel;

d)     varade väärtus ja iga-aastased kulud nende varade säilitamiseks;

e)     ostetud ja müüdud kaupade ja teenuste maksumus;

f)      maksustamiseelne kasum või kahjum;

g)     kasumilt või kahjumilt tasumisele kuuluv maks;

h)     saadud riiklik toetus;

i)      emaettevõtjad esitavad koos asjakohase teabega ka igas liikmesriigis või kolmandas riigis tegutsevate tütarettevõtjate nimekirja.”

-1 b)      Artikli 18 lõige 3 asendatakse järgmisega:

3.   Liikmesriigid võivad ette näha, et lõike 1 punkti b ja lõiget 2a ei kohaldata ettevõtja aruandeaasta finantsaruannete suhtes, kui asjaomase ettevõtja tegevus kajastub konsolideeritud finantsaruannetes, mis tuleb koostada artikli 22 kohaselt, tingimusel et selline teave on esitatud konsolideeritud finantsaruande lisades.

-1 c)      Lisatakse artikkel 18a:

„Artikkel 18a

Täiendava avalikustamiskohustuse nõue suurettevõtjatele

1.      Suurettevõtjad avalikustavad lisaks artiklitega 16, 17 ja 18 ning käesoleva direktiivi teiste sätetega nõutavale teabele oma finantsaruannete lisades üldsusele eelotsuste olulised üksikasjad ja teabe, esitades selle liikmesriikide ja kolmandate riikide kaupa, kus neil on tütarettevõte. Komisjonile antakse vastavalt artiklile 49 õigus kehtestada delegeeritud õigusaktiga avalikustatava teabe vorm ja sisu.

2.      Ettevõtjad, mille keskmine töötajate arv konsolideeritud alustel aruandeaasta jooksul ei ületa 500 töötajat ning mille bilansimaht bilansipäeval ei ületa konsolideeritud alustel 86 miljonit eurot või puhaskäive ei ületa bilansipäeval 100 miljonit eurot, vabastatakse käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud kohustusest.

3.      Käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud kohustust ei kohaldata ettevõtja suhtes, mille suhtes kohaldatakse liikmesriigi õigust ning mille emaettevõtja suhtes kehtivad liikmesriigi õigusaktid ja mille teave on hõlmatud selle emaettevõtja poolt kooskõlas käesoleva artikli lõikega 1 avaldatud teabes.

4.      Lõikes 1 osutatud teavet auditeeritakse kooskõlas direktiiviga 2006/43/EÜ.

(1)         Direktiivi 2013/34/EL artiklit 20 muudetakse järgmiselt:

a)      lõikesse 1 lisatakse punkt h:

„h)    direktiivi 2007/36/EÜ artiklis 9b määratletud tasustamisaruanne.”

b)      lõige 3 asendatakse järgmisega:

„Vannutatud audiitor või audiitorühing esitab kooskõlas artikli 34 lõike 1 teise lõiguga oma arvamuse käesoleva artikli lõike 1 punktide c ja d kohaselt ette valmistatud teabe kohta ja kontrollib, kas käesoleva artikli lõike 1 punktides a, b, e, f, g ja h osutatud teave on esitatud.”

c)      lõige 3 asendatakse järgmisega:

„4. Liikmesriigid võivad vabastada käesoleva artikli lõike 1 punktide a, b, e, f, g ja h kohaldamisest lõikes 1 osutatud ettevõtjad, kes on emiteerinud üksnes selliseid väärtpabereid, mis ei ole direktiivi 2004/39/EÜ artikli 4 lõike 1 punkti 14 tähenduses reguleeritud turul kauplemisele lubatud aktsiad, välja arvatud juhul, kui asjaomased ettevõtjad on emiteerinud aktsiaid, millega kaubeldakse mitmepoolses kauplemissüsteemis direktiivi 2004/39/EÜ artikli 4 lõike 1 punkti 15 tähenduses.”

Artikkel 2 a Direktiivi 2004/109/EÜ muutmine

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/109/EÜ(17) muudetakse järgmiselt:

(1)         Artikli 2 lõikele 1 lisatakse järgmine punkt:

„r)    „eelotsus” – ettevõtjaga seotud piiriülest olukorda või tehingut puudutava õigusnormi selline eelnev tõlgendamine või kohaldamine, mille tulemusena võib liikmesriikides maksutulu saamata jääda või ettevõtja võib tänu ettevõtete grupi sisesele kasumi kunstlikule ülekandmisele maksude pealt kokku hoida.”

(2)         Lisatakse järgmine artikkel 16a:

„Artikkel 16a Täiendav avalikustamiskohustus emitentidele

1.      Liikmesriigid nõuavad, et iga emitent avalikustaks igal aastal majandusaasta kohta konsolideeritud alusel järgmise teabe, täpsustades seda liikmesriikide ja kolmandate riikide kaupa, kus tal on tütarettevõtja:

a)     nimi (nimed), tegevuse laad ja geograafiline asukoht;

b)     käive;

c)     töötajate arv täistööaja ekvivalendi alusel;

d)     maksustamiseelne kasum või kahjum;

e)     kasumilt või kahjumilt tasumisele kuuluv maks;

f)      saadud riiklik toetus.

2.      Käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud kohustust ei kohaldata emitendi suhtes, mille suhtes kohaldatakse liikmesriigi õigust ning mille emaettevõtja suhtes kehtivad liikmesriigi õigusaktid ja mille teave on hõlmatud selle emaettevõtja poolt kooskõlas käesoleva artikli lõikega 1 avaldatud teabes.

3.      Lõikes 1 osutatud teavet auditeeritakse kooskõlas direktiiviga 2006/43/EÜ ja see avaldatakse võimaluse korral asjaomase emitendi majandusaasta aruande lisana või vajaduse korral konsolideeritud finantsaruande lisana.

3)     Lisatakse järgmine artikkel 16b:

„Artikkel 16b

Täiendav avalikustamiskohustus emitentidele

1.        Liikmesriigid nõuavad, et iga emitent avalikustaks igal aastal majandusaasta kohta konsolideeritud alusel eelotsuseid puudutavad olulised üksikasjad ja teabe, esitades selle liikmesriikide ja kolmandate riikide kaupa, kus tal on tütarettevõtja. Komisjonile antakse vastavalt artikli 27 lõigetele 2a, 2b ja 2c õigus kehtestada delegeeritud õigusaktidega avalikustatava teabe vorm ja sisu.

2.        Käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud kohustust ei kohaldata emitendi suhtes, mille suhtes kohaldatakse liikmesriigi õigust ning mille emaettevõtja suhtes kehtivad liikmesriigi õigusaktid ja mille teave on hõlmatud selle emaettevõtja poolt kooskõlas käesoleva artikli lõikega 1 avaldatud teabes.

3.        Lõikes 1 osutatud teavet auditeeritakse kooskõlas direktiiviga 2006/43/EÜ ning see avaldatakse võimaluse korral aruandeaasta finantsaruannete lisana või kui see on asjakohane, siis asjaomase emitendi konsolideeritud finantsaruannete lisana.”

(4)       Artikli 27 lõige 2a asendatakse järgmisega:

„2a.    Artikli 2 lõikes 3, artikli 5 lõikes 6, artikli 9 lõikes 7, artikli 12 lõikes 8, artikli 13 lõikes 2, artikli 14 lõikes 2, artikli 16a lõikes 1, artikli 17 lõikes 4, artikli 18 lõikes 5, artikli 19 lõikes 4, artikli 21 lõikes 4, artikli 23 lõikes 4, artikli 23 lõikes 5 ja artikli 23 lõikes 7 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile neljaks aastaks alates 2011. aasta jaanuarist. Komisjon koostab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt 6 kuud enne nelja-aastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu volitused kooskõlas artikliga 27 a tagasi võtab.”

Artikkel 3Ülevõtmine

1.          Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt [18 kuud pärast jõustumiskuupäeva]. Nad edastavad kõnealuste normide teksti viivitamata komisjonile.

Kui liikmesriigid kõnealused normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse normidesse või nende normide ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2.          Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetavate põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 4Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 5

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel                          Nõukogu nimel

president                                                       eesistuja

(1)

ELT C 451, 16.12.2014, lk 87.

(2)

* Muudatused: uus või muudetud tekst on märgistatud paksus kaldkirjas, välja jäetud tekst on tähistatud sümboliga ▌.

(3)

ELT C ..., ..., lk …

(4)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2007/36/EÜ, 11. juuli 2007, noteeritud äriühingute aktsionäride teatavate õiguste kasutamise kohta (ELT L 184, 14.7.2007, lk 17).

(5)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/34/EL, 26. juuni 2013, teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ (ELT L 182, 29.6.2013, lk 19).

(6)

COM(2012)0740 final.

(7)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/36/EL, 26. juuni 2013, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet (ELT L 176, 27.6.2013, lk 338).

(8)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/34/EL, 26. juuni 2013, teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ (ELT L 182, 29.6.2013, lk 19).

(9)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 95/46/EÜ, 24. oktoober 1995, üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31).

(10)

ELT C 369, 17.12.2011, lk 14.

(11)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/138/EÜ, 25. november 2009, kindlustus- ja edasikindlustustegevuse alustamise ja jätkamise kohta (Solventsus II) (ELT L 335, 17.12.2009, lk 1).

(12)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/41/EÜ, 3. juuni 2003, tööandjapensioni kogumisasutuste tegevuse ja järelevalve kohta (ELT L 235, 23.9.2003, lk 10).

(13)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/65/EL, 15. mai 2014, finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse direktiive 2002/92/EÜ ja 2011/61/EL (uuesti sõnastatud) (ELT L 173, 12.6.2014, lk 349).

(14)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2011/61/EL, 8. juuni 2011, alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate kohta, millega muudetakse direktiive 2003/41/EÜ ja 2009/65/EÜ ning määruseid (EÜ) nr 1060/2009 ja (EL) nr 1095/2010 (ELT L 174, 1.7.2011, lk 1).

(15)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/65/EÜ, 13. juuli 2009, vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjaid (eurofondid) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta (ELT L 302, 17.11.2009, lk 32).

(16)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1606/2002, 19. juuli 2002, rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite kohaldamise kohta (EÜT L 243, 11.9.2002, lk 1).

(17)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/109/EÜ, 15. detsember 2004, läbipaistvuse nõuete ühtlustamise kohta teabele, mis kuulub avaldamisele emitentide kohta, kelle väärtpaberid on lubatud reguleeritud turul kauplemisele, ning millega muudetakse direktiivi 2001/34/EÜ (ELT L 390, 31.12.2004, lk 38).


MAJANDUS- JA RAHANDUSKOMISJONI ARVAMUS(*) (2.3.2015)

õiguskomisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2007/36/EÜ seoses aktsionäride pikaajalise kaasamise soodustamisega ja direktiivi 2013/34/EL seoses ühingujuhtimise aruande teatavate elementidega

(COM(2014)0213 – C8‑0147/2014 – 2014/0121(COD))

Arvamuse koostaja: Olle Ludvigsson

LÜHISELGITUS

Komisjon esitas aktsionäride kaasamise ettepaneku 2014. aasta aprillis. Ettepaneku eesmärk on soodustada börsil noteeritud äriühingute juhtimise puhul pikemaajalist perspektiivi.

Praegu keskenduvad liiga paljud äriühingud üleliia sellele, et rahuldada nõudlust suurte lühiajaliste kasumite ja tootluse järele. Selline dünaamika viib pikas perspektiivis plaanimise puuduste, alainvesteerimise ning optimaalsele allajäävate tulemusteni.

Probleemi vähemalt osaliseks lahendamiseks tahab komisjon anda vähemusaktsionäridele – eelkõige institutsionaalsetele investoritele – äriühingu üldjuhtimises läbipaistvama, kergesti hallatava ja mõjuka rolli. Mõte on selles, et kui investorid huvituvad järjest rohkem pikast perspektiivist, tähtsustavad äriühingud rohkem pikaajalisi küsimusi. See on omakorda kasulik institutsionaalsete investorite ja varahaldurite lõppklientidele, äriühingutele ning kogu ühiskonnale.

Üldine lähenemisviis

Raportöör paigutaks selle algatuse sidusrühmade äriühingu üldjuhtimisse kaasamise üldisesse raamistikku. Kuigi konkreetses ettepanekus keskendutakse aktsionäridele, tuleks silmas pidada seda, et ülimalt olulised on ka muud osalejad, nt töötajad, tarbijad ning kohalikud kogukonnad. Äriühingu hea juhtimise huvides on vaja näidata üles austust kõigi sidusrühmade vastu ning tagada nende aktiivne osalus.

Ettepaneku aluseks oleva loogika ja põhjuste osas raportöör üldiselt mõistab ja toetab komisjoni tegevussuunda. Lühiajaline lähenemisviis on laialt levinud, mis on enamuse osalejate jaoks ebaratsionaalne ning mõistlik oleks püüda seda suundumust muuta. Aktsionäride jõulisema kaasamise ergutamine on üks paljudest võimalustest seda teha. Komisjoni soovitatud meetmed ei ole imerohi, kuid see on vähemalt mõistlik samm õiges suunas.

Muudatused

Üldist tausta arvestades on ettepanekut vaja korrigeerida seitsmes olulises punktis.

1. Jõulisema aktsionäride kaasamise võti peitub eri aktsionäride omavahelistes aruteludes äriühinguga seotud teemadel. Omanikud peavad üksteisega rääkima. Ulatuslikuma kaasamise saavutamiseks tuleks sellist arutelu ergutada. Aktsionäride isiku tuvastamise sätteid (artikkel 3a) tuleks selle aspektiga arvestamiseks laiendada. Kui äriühing on aktsionäride isikud tuvastanud, peaks kõigil aktsionäridel olema võimalus pöörduda äriühingu poole teiste aktsionäride kontaktandmete saamiseks. Nende andmete põhjal on võimalik alustada uusi arutelusid. Kui selle kasuliku mehhanismi kasutamist nõuetekohaselt piirata, peaks see olema täielikult kooskõlas andmekaitse-eeskirjadega.

2. Piiriülese kaasamisega seotud põhjendamata tasude võtmine on kahjuks üsna tavaline. Järelikult tuleb siseturu toimimise kaitseks teha selgeks, et aktsionäride isiku tuvastamise, teabe edastamise ning aktsionäride õiguste kasutamise hõlbustamisega seotud ühegi tasu määramisel ei tohi kunagi teha isikutel vahet kodakondsuse alusel (artikkel 3d).

3. Minimaalne läbipaistvus ei tohiks olla vabatahtlik. Õigusaktide mõistliku tõhususe ja võrdsete võimaluste tagamiseks peaksid kõik institutsionaalsed investorid ja varahaldurid olema kohustatud töötama välja kaasamise poliitika ning viima seda ellu läbipaistvalt (artikkel 3f). See on väga minimaalne nõue, mida on võimalik kergesti täita kõigil osalistel, kes juba juhivad tugevat ja hästi korraldatud äriühingut.

4. Sama üldteemaga jätkates oleks vaja rohkem läbipaistvust selles osas, kuidas varahaldurid täidavad institutsionaalsetelt investoritelt saadud volitusi (artikkel 3h). Selleks et mitte tekitada musta auku kõigi nende jaoks, kes soovivad seda keskse tähtsusega tegevust väljastpoolt jälgida, tuleks kogu mittetundlik teave avalikustada.

5. Selleks et tasustamispoliitika oleks mõistlik ja otstarbekas, ei tohiks sellest liiga sageli või liiga palju kõrvale kalduda. Seetõttu tuleks leppida erandi tegemisega tasustamispoliitikas ainult siis, kui see mõjutab tasu maksimumsummat ning kui olukord on erakorraline – näiteks kui äriühingus on juhtimiskriis (artikkel 9a). Kui äriühing on kaldunud tasustamispoliitikast kõrvale ühe korra ja tahab seda uuesti teha, on mõistlik, et ta teeb aktsionäridele ettepaneku poliitikat muuta.

6. Läbipaistvuse toetamiseks ja võrdsete võimaluste säilitamiseks tuleks tasustamispoliitikas alati välja tuua juhtidele ja töötajatele makstava tasu suhe (artikkel 9a). Seda suhet tuleb nt äriühingu majandustegevusest ja geograafilisest ülesehitusest sõltuvalt erinevalt tõlgendada. Samas on see alati kasulik mõõtevahend, mille kõik äriühingud võiksid ja peaksid avalikustama.

7. Seotud isiku tehingute osas on komisjoni ettepanek natuke liiga umbmäärane (artikkel 9c). Vaja oleks nõuetekohast Euroopa miinimumtaset probleemsele kuritarvituslike tehingute mudelile vastu töötamiseks, kuid see tase ei pea olema kuigi kõrge. Menetlust tuleb veidi muuta. Eelkõige tundub olevat mõistlik lubada liikmesriikidel riigisisestest tingimustest ja tavadest sõltuvalt otsustada, kas nõue korraldada aktsionäride hulgas hääletus kõigi seotud isikutega tehtavate tehingute osas, mis moodustavad rohkem kui 5 % äriühingu varadest, on proportsionaalne, või tuleks seda kohaldada vaid tehingute suhtes, mida ei tehta turutingimustel.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Muudatusettepanek  1

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Ettepanek:

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV,

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV,

millega muudetakse direktiivi 2007/36/EÜ seoses aktsionäride pikaajalise kaasamise soodustamisega ja direktiivi 2013/34/EL seoses ühingujuhtimise aruande teatavate elementidega

millega muudetakse direktiivi 2007/36/EÜ seoses aktsionäride pikaajalise kaasamise soodustamisega, direktiivi 2013/34/EL ja direktiivi 2004/109/EÜ seoses aruandluse teatavate elementidega

 

(EMPs kohaldatav tekst)

(EMPs kohaldatav tekst)

Muudatusettepanek  2

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2) Finantskriisi tulemusel ilmnes, et aktsionärid paljudel juhtudel toetasid ülemääraste lühiajaliste riskide võtmist juhtide poolt. Lisaks on selgeid tõendeid, et investeerimisobjektiks olevate äriühingute „seire” ning institutsionaalsete investorite ja varahaldurite kaasamise praegune tase ei ole piisav, mistõttu ei pruugi äriühingute üldjuhtimine ja börsil noteeritud äriühingute tulemused olla optimaalsed.

(2) Finantskriisi tulemusel ilmnes, et aktsionärid paljudel juhtudel toetasid ülemääraste lühiajaliste riskide võtmist juhtide poolt. Lisaks on selgeid tõendeid, et investeerimisobjektiks olevate äriühingute „seire” ning institutsionaalsete investorite ja varahaldurite kaasamise praegune tase ei ole piisav, mistõttu ei pruugi äriühingute üldjuhtimine ja börsil noteeritud äriühingute tulemused olla optimaalsed. Käesolev ettepanek peaks laiahaardeliselt keskenduma läbipaistvuse suurendamisele ning asjaomaste sidusrühmade aktiivse osalemise väärtustamisele ja tagamisele; seega on muud osalejad, nt töötajad, tarbijad ning kohalikud kogukonnad, sidusrühmade kaasamise üldises kontekstis väga olulised.

Muudatusettepanek  3

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(4) Selleks et veelgi hõlbustada aktsionäride õiguste kasutamist ning börsil noteeritud äriühingute ja aktsionäride vahelist kaasatust, peaks börsil noteeritud äriühingutel olema võimalus oma aktsionärid tuvastada ja nendega otse suhelda. Seepärast tuleks käesoleva direktiiviga ette näha raamistik aktsionäride isiku tuvastamiseks.

(4) Selleks et veelgi hõlbustada aktsionäride õiguste kasutamist ning börsil noteeritud äriühingute ja aktsionäride vahelist kaasatust, peaks börsil noteeritud äriühingutel olema võimalus oma aktsionärid tuvastada ja nendega otse suhelda. Seepärast tuleks läbipaistvuse ja dialoogi parandamiseks näha käesoleva direktiiviga ette raamistik aktsionäride isiku tuvastamiseks. Eeldusel, et aktsionäride tuvastamise eesmärk saavutatakse, tuleks võimaldada liikmesriikidele teatavat paindlikkust olemasolevate riiklike süsteemide säilitamisel, näiteks kui tegu on aktsionäride tuvastamisega muul viisil kui vaid vahendajate kaudu.

Muudatusettepanek  4

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(7) Selleks et edendada omakapitaliinvesteeringuid kogu liidus ja aktsiatega seotud õiguste kasutamist, tuleks käesoleva direktiiviga hoida ära piiriülest hinnadiskrimineerimist võrreldes riigisiseste aktsiaosalustega, nähes ette vahendajate pakutavate teenustega seotud hindade ja tasude parema avalikustamise. Kolmandate riikide vahendajate suhtes, kes on asutanud liidus filiaali, tuleks kohaldada aktsionäride isiku tuvastamist, teabe edastamist, aktsionäride õiguste kasutamise hõlbustamist ning hindade ja tasude läbipaistvust käsitlevaid eeskirju, et tagada selliste vahendajate kaudu hoitavaid aktsiaid käsitlevate sätete tulemuslik kohaldamine.

(7) Selleks et edendada omakapitaliinvesteeringuid kogu liidus ja aktsiatega seotud õiguste kasutamist, tuleks käesoleva direktiiviga nõuda, et kõik vahendajate pakutavate teenustega seotud hinnad, tasud ja muud maksed oleksid läbipaistvad, mittediskrimineerivad ja proportsionaalsed. Mis tahes erinevused eri teenusekasutajatelt nõutavates tasudes peaksid kajastama nende teenuste osutamise tegelike kulude erinevust. Siseturu terviklikkuse ja toimimise kaitsmiseks ei tohiks tasusid diferentseerida kodakondsuse alusel. Kolmandate riikide vahendajate suhtes, kes on asutanud liidus filiaali, tuleks kohaldada aktsionäride isiku tuvastamist, teabe edastamist, aktsionäride õiguste kasutamise hõlbustamist ning hindade ja tasude läbipaistvust käsitlevaid eeskirju, et tagada selliste vahendajate kaudu hoitavaid aktsiaid käsitlevate sätete tulemuslik kohaldamine.

Muudatusettepanek  5

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(8) Aktsionäride tulemuslik ja jätkusuutlik kaasamine on börsil noteeritud äriühingute puhul äriühingu üldjuhtimise mudeli üks nurgakivi, mis sõltub eri organite ja eri sidusrühmade vahelistest kontrolli- ja tasakaalumehhanismidest.

(8) Aktsionäride tulemuslik ja jätkusuutlik kaasamine on börsil noteeritud äriühingute puhul äriühingu üldjuhtimise mudeli üks nurgakivi, mis sõltub eri organite ja eri sidusrühmade – kliendid, tarnijad, töötajad ja kohalik kogukond – vahelistest kontrolli- ja tasakaalumehhanismidest.

Muudatusettepanek  6

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 9

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(9) Institutsionaalsed investorid ja varahaldurid on liidus börsil noteeritud äriühingute olulised aktsionärid ja seepärast võib neil olla oluline osa kõnealuste äriühingute üldjuhtimises ning üldisemalt ka nende strateegia ja pikaajaliste tulemuste kujundamises. Viimaste aastate kogemused on siiski näidanud, et institutsionaalsed investorid ja varahaldurid ei ole sageli kaasatud selliste äriühingute tegevusse, kelle aktsiaid nad hoiavad, ning tõendid osutavad, et kapitaliturud survestavad äriühinguid keskenduma lühiajalistele tulemustele, mis võib tingida investeeringute (nt investeeringud teadus- ja arendustegevusse) ebapiisava taseme, mis kahjustab nii äriühingute kui ka investorite pikaajalisi tulemusi.

(9) Institutsionaalsed investorid ja varahaldurid on liidus börsil noteeritud äriühingute olulised aktsionärid ja seepärast võib neil olla oluline osa kõnealuste äriühingute üldjuhtimises ning üldisemalt ka nende strateegia ja pikaajaliste tulemuste kujundamises. Viimaste aastate kogemused on siiski näidanud, et institutsionaalsed investorid ja varahaldurid ei ole sageli kaasatud selliste äriühingute tegevusse, kelle aktsiaid nad hoiavad, ning tõendid osutavad, et kapitaliturud survestavad tugevalt äriühinguid keskenduma peamiselt lühiajalistele tulemustele, mis võib tingida investeeringute (nt investeeringud teadus- ja arendustegevusse) ebapiisava taseme, mis kahjustab nii äriühingute kui ka investorite pikaajalisi tulemusi.

Muudatusettepanek  7

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 10

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(10) Institutsionaalsed investorid ja varahaldurid ei taga sageli investeerimisstrateegiate ning kaasamispoliitika ja selle rakendamise läbipaistvust. Sellise teabe avalikustamine võiks mõjuda positiivselt investorite teadlikkusele, võimaldada lõplikel kasusaajatel (nt tulevased pensionärid) optimeerida investeerimisotsuseid, hõlbustada äriühingute ja aktsionäride vahelist dialoogi, soodustada aktsionäride kaasamist ja suurendada äriühingute vastutust kodanikuühiskonna ees.

(10) Institutsionaalsed investorid ja varahaldurid ei taga sageli kaasamispoliitika ja investeerimisstrateegiate ning nende rakendamise ja tulemuste läbipaistvust. Sellise teabe avalikustamine mõjuks mitmel eri moel positiivselt investorite teadlikkusele, võimaldada lõplikel kasusaajatel (nt tulevased pensionärid) optimeerida investeerimisotsuseid, hõlbustada äriühingute ja aktsionäride vahelist dialoogi, soodustada aktsionäride kaasamist ja suurendada äriühingute vastutust kodanikuühiskonna ees.

Muudatusettepanek  8

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 11

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(11) Seepärast peaksid institutsionaalsed investorid ja varahaldurid välja töötama aktsionäride kaasamise poliitika, millega määratakse muu hulgas kindlaks, kuidas integreerida aktsionäride kaasamine investeerimisstrateegiasse, jälgida investeerimisobjektiks olevaid äriühinguid, suhelda investeerimisobjektiks olevate äriühingutega ja kasutada hääleõigust. Selline kaasamispoliitika peaks hõlmama tegelike või võimalike huvide konfliktide (nt finantsteenuste pakkumine investeerimisobjektiks olevale äriühingule institutsionaalsete investorite või varahaldurite või nendega seotud äriühingute poolt) juhtimise põhimõtteid. Kõnealused põhimõtted ning nende rakendamine ja tulemused tuleks avalikustada kord aastas. Kui institutsionaalne investor või varahaldur otsustab kaasamispoliitikat mitte välja töötada ja/või selle rakendamist ja tulemusi mitte avalikustada, esitab ta selle kohta selge ja põhjendatud selgituse.

(11) Seepärast peaksid institutsionaalsed investorid ja varahaldurid välja töötama aktsionäride kaasamise poliitika, millega määratakse muu hulgas kindlaks, kuidas integreerida aktsionäride kaasamine investeerimisstrateegiasse, jälgida investeerimisobjektiks olevaid äriühinguid, suhelda investeerimisobjektiks olevate äriühingutega ja kasutada hääleõigust. Selline kaasamispoliitika peaks hõlmama tegelike või võimalike huvide konfliktide (nt finantsteenuste pakkumine investeerimisobjektiks olevale äriühingule institutsionaalsete investorite või varahaldurite või nendega seotud äriühingute poolt) juhtimise põhimõtteid. Kõnealused põhimõtted ning nende rakendamine ja tulemused tuleks avalikustada kord aastas. Kui avalikustatav hääletusteave on väga mahukas, peaks erandjuhtudel olema võimalus avalikustada üksnes selle teabe kokkuvõtte. Lisaks peaks liikmesriikidel olema võimalik sätestada, et kui erandjuhtudel kahjustaks teatava osa kaasamispoliitikaga seotud teabe avalikustamine institutsionaalse investori, varahalduri või investeerimisobjektiks oleva äriühingu äripositsiooni, võiks institutsionaalsel investoril või varahalduril lubada jätta see osa teabest avalikustamata, tingimusel et pädev asutus selle selgete kriteeriumide alusel heaks kiidab.

Muudatusettepanek  9

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 11 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(11 a) Aktsionäride kaasamise kontseptsiooni laiendamiseks peaksid äriühingud kaaluma aktsionäride esindusorganite (aktsionäride komisjonide) loomist, et jälgida fondivalitsejate tegevust. Sellised komisjonid koosneksid üksikinvestorite või äriühingu varahalduri hallatavate praeguste või tulevaste pensionisaajate poolt valitud liikmetest.

Muudatusettepanek  10

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 12

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(12) Institutsionaalsed investorid peaksid kord aastas avalikustama, kuidas nende omakapitaliinvesteeringute strateegia on kooskõlas nende kohustuste profiili ja kestusega ning kuidas see edendab nende varade keskpika perioodi ja pikaajalist tootlust. Varahaldurite kasutamisel kas vara individuaalselt haldamiseks antud kaalutlusõigusel põhineva volituse alusel või ühendatud vahendite kaudu peaksid institutsionaalsed investorid avalikustama varahalduriga sõlmitud kokkuleppe põhielemendid seoses mitmete küsimustega, nt kas see motiveerib varahaldurit viima oma investeerimisstrateegia ja -otsused kooskõlla institutsionaalse investori kohustuste profiili ja kestusega, kas see motiveerib varahaldurit tegema investeerimisotsuseid äriühingu keskpika perioodi ja pikaajaliste tulemuste põhjal ning tegema äriühingutega koostööd, kuidas ta hindab varahalduri tulemusi, varahaldusteenuste eest nõutavate tasude struktuur ja portfelli käibe sihttase. See aitaks viia nõuetekohaselt kooskõlla institutsionaalsete investorite lõplike kasusaajate, varahaldurite ja investeerimisobjektiks olevate äriühingute huvid ning võib aidata arendada pikemaajalisi investeerimisstrateegiaid ja aktsionäride kaasamist hõlmavaid pikemaajalisi suhteid investeerimisobjektiks olevate äriühingutega.

(12) Institutsionaalsed investorid peaksid kord aastas avalikustama, kuidas nende omakapitaliinvesteeringute strateegia on kooskõlas nende kohustuste profiili ja kestusega ning kuidas see edendab nende varade keskpika perioodi ja pikaajalist tootlust. Varahaldurite kasutamisel kas vara individuaalselt haldamiseks antud kaalutlusõigusel põhineva volituse alusel või ühendatud vahendite kaudu peaksid institutsionaalsed investorid avalikustama varahalduriga sõlmitud kokkuleppe põhielemendid seoses mitmete küsimustega, nt kas see motiveerib varahaldurit viima oma investeerimisstrateegia ja -otsused kooskõlla institutsionaalse investori kohustuste profiili ja kestusega, kas see motiveerib varahaldurit tegema investeerimisotsuseid äriühingu keskpika perioodi ja pikaajaliste tulemuste põhjal ning tegema äriühingutega koostööd, kuidas ta hindab varahalduri tulemusi, varahaldusteenuste eest nõutavate tasude struktuur ja portfelli käibe sihttase. See aitaks viia nõuetekohaselt kooskõlla institutsionaalsete investorite lõplike kasusaajate, varahaldurite ja investeerimisobjektiks olevate äriühingute huvid ning võib aidata arendada pikemaajalisi investeerimisstrateegiaid ja aktsionäride kaasamist hõlmavaid pikemaajalisi suhteid investeerimisobjektiks olevate äriühingutega. Kui institutsionaalne investor erandjuhul kasutab väga paljusid varahaldureid, peaks olema võimalik avalikustada selle teabe kokkuvõte. Lisaks peaks liikmesriikidel olema võimalik sätestada, et kui erandjuhtudel kahjustaks teatava osa investeerimisstrateegia nimetatud aspektidega seotud teabe avalikustamine institutsionaalse investori või varahalduri äripositsiooni, võiks institutsionaalsel investoril lubada jätta see osa teabest avalikustamata, tingimusel et pädev asutus selle selgete kriteeriumide alusel heaks kiidab.

Muudatusettepanek  11

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 13

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(13) Varahaldurid peaksid avalikustama institutsionaalsele investorile teabe selle kohta, kuidas nende investeerimisstrateegia ja selle rakendamine on kooskõlas asjaomase varahalduse kokkuleppega ning kuidas investeerimisstrateegia ja -otsused edendavad institutsionaalse investori varade keskpika perioodi ja pikaajalist tootlust. Lisaks peaksid nad avalikustama järgmise teabe: kas nad teevad investeerimisotsuseid investeerimisobjektiks oleva äriühingu keskpika perioodi ja pikaajaliste tulemuste hinnangu põhjal, kuidas nende portfellid koostati ja portfelli käive, tegelikud ja võimalikud huvide konfliktid ning kas varahaldur kasutab kaasamistegevuse raames volitatud nõustajaid. See teave võimaldaks institutsionaalsel investoril paremini jälgida varahaldurit ning luua stiimulid huvide nõuetekohaseks kooskõlla viimiseks ja aktsionäride kaasamiseks.

(13) Varahaldurid peaksid avalikustama teabe selle kohta, kuidas nende investeerimisstrateegia ja selle rakendamine on kooskõlas asjaomase varahalduse kokkuleppega. Varahaldurid peaksid avalikustama üldsusele järgmise teabe: kas nad teevad investeerimisotsuseid investeerimisobjektiks oleva äriühingu keskpika perioodi ja pikaajaliste tulemuste hinnangu põhjal, portfelli käibe, tegelikud ja võimalikud huvide konfliktid ning kas varahaldur kasutab kaasamistegevuse raames volitatud nõustajaid ning kuidas nende investeerimisstrateegia aitab üldiselt kaasa institutsionaalse investori varade keskpika perioodi ja pikaajalisele tootlusele. Varahaldurid peaksid avalikustama institutsionaalsele investorile, kuidas nende portfell koostati ja portfelli käibe kulud. See teave julgustaks ja annaks institutsionaalsele investorile ja vajaduse korral ka asjaomastele sidusrühmadele üldiselt võimaluse paremini jälgida varahaldurit, mis looks stiimulid huvide nõuetekohaseks kooskõlla viimiseks ja aktsionäride kaasamiseks. Kui varahaldur on teiste liidu õigusaktide alusel kohustatud avalikustama investeerimisega seotud teavet, ei peaks avalikustamise kohustust antud kontekstis kohaldama teabele, mis on selliste õigusaktidega juba kaetud. Lisaks peaks liikmesriikidel olema võimalik sätestada, et kui erandjuhtudel kahjustaks teatava osa investeerimisstrateegia nimetatud aspektidega seotud teabe avalikustamine varahalduri või institutsionaalse investori äripositsiooni, võiks varahalduril lubada jätta see osa teabest avalikustamata, tingimusel et pädev asutus selle selgete kriteeriumide alusel heaks kiidab.

Muudatusettepanek  12

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 14

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(14) Selleks et parandada teavet omakapitaliinvesteeringute ahelas, peaksid liikmesriigid tagama, et volitatud nõustajad võtavad ja rakendavad kogu neile kättesaadava teabe põhjaliku analüüsi põhjal asjakohased meetmed, et tagada oma hääletussoovituste täpsus ja usaldusväärsus, ning et neid ei mõjuta mis tahes olemasolevad või võimalikud huvide konfliktid või ärisuhted. Nad peaksid avalikustama teatava põhiteabe seoses hääletussoovituste koostamisega ning mis tahes tegelike või võimalike huvide konfliktide või ärisuhetega, mis võivad mõjutada hääletussoovituste koostamist.

(14) Selleks et parandada teavet omakapitaliinvesteeringute ahelas, peaksid liikmesriigid tagama, et volitatud nõustajad võtavad ja rakendavad kogu neile kättesaadava teabe põhjaliku analüüsi põhjal asjakohased meetmed, et tagada oma hääletussoovituste täpsus ja usaldusväärsus, ning et neid ei mõjuta mis tahes olemasolevad või võimalikud huvide konfliktid või ärisuhted. Nad peaksid avalikustama teatava põhiteabe seoses hääletussoovituste koostamisega ning mis tahes tegelike või võimalike huvide konfliktide või ärisuhetega, mis võivad nõuetele mittevastava toimimise korral mõjutada hääletussoovituste koostamist.

Muudatusettepanek  13

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 15 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(15 a) Äriühingu juhtide tasustamispoliitika peaks samuti andma oma panuse äriühingu pikaajalisse kasvu, nii et see oleks vastavuses äriühingu tõhusama üldjuhtimisega ega sõltuks täielikult või suuremas osas lühiajalistest investeerimiseesmärkidest.

Muudatusettepanek  14

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 16

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(16) Tagamaks, et aktsionäridel on tasustamispoliitika üle tegelik sõnaõigus, tuleks neile anda õigus kiita äriühingu tasustamispoliitika selge, mõistetava ja tervikliku ülevaate põhjal heaks tasustamispoliitika, mis peaks olema kooskõlas äriühingu äristrateegia, eesmärkide, väärtuste ja pikaajaliste huvidega ning hõlmama meetmeid huvide konfliktide ärahoidmiseks. Äriühingud peaksid maksma oma juhtidele tasu ainult kooskõlas aktsionäride poolt heaks kiidetud tasustamispoliitikaga. Heakskiidetud tasustamispoliitika tuleks viivitamata avalikustada.

(16) Tagamaks, et aktsionäridel on tasustamispoliitika üle tegelik sõnaõigus, tuleks neile anda õigus kiita tasustamispoliitika heaks hääletuse teel. Võttes arvesse äriühingu eripärasid, peaks see poliitika olema selge, mõistetav ja terviklik. See peaks olema kooskõlas äriühingu äristrateegia, eesmärkide, väärtuste ja pikaajaliste huvidega ning hõlmama meetmeid huvide konfliktide ärahoidmiseks. Selle poliitikaga tuleks kehtestada ja põhjendada juhtide tasu korrigeerimiste ja muude töötajate kui juhtide palga korrigeerimiste kavandatavat suhet. See kujutaks endast kasulikku näitajat tasustamise arengust kogu äriühingu ulatuses. Äriühingud peaksid maksma oma juhtidele tasu ainult kooskõlas aktsionäridele esitatud ja nende poolt heaks kiidetud tasustamispoliitikaga. Heakskiidetud tasustamispoliitika tuleks viivitamata avalikustada.

Muudatusettepanek  15

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 17

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(17) Tagamaks, et tasustamispoliitika rakendamine on heakskiidetud poliitikaga kooskõlas, tuleks aktsionäridele anda õigus hääletada äriühingu tasustamisaruande üle. Juhtide vastutuse tagamiseks peaks tasustamisaruanne olema selge ja mõistetav ning andma tervikliku ülevaate eelmisel majandusaastal igale juhile makstud tasu kohta. Kui aktsionärid hääletavad tasustamisaruande vastu, peaks äriühing järgmises tasustamisaruandes selgitama, kuidas on aktsionäride hääletamist arvesse võetud.

(17) Tagamaks, et tasustamispoliitika rakendamine on heakskiidetud poliitikaga kooskõlas, tuleks aktsionäridele anda õigus hääletada äriühingu tasustamisaruande üle korralisel üldkoosolekul. Juhtide vastutuse tagamiseks peaks tasustamisaruanne olema selge ja mõistetav ning andma tervikliku ülevaate eelmisel majandusaastal igale juhile makstud või veel välja maksmata tasu kohta. Kui aktsionärid hääletavad tasustamisaruande vastu, tuleks korraldada avalik arvamuste vahetus, mille käigus aktsionärid saavad sellise otsuse põhjuseid selgitada. Äriühing peaks järgmises tasustamisaruandes selgitama, kuidas on aktsionäride hääletamist ja avaldusi arvesse võetud.

Muudatusettepanek  16

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 17 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(17 a) Selleks et hõlbustada aktsionäride kaasamist ning tagada nende ja teiste ELi kodanike usaldus äriühingute vastu, on oluline suurem läbipaistvus seoses suurte äriühingute tegevusega ja eelkõige seoses teenitud kasumiga, kasumilt makstud maksude ja saadud toetustega. Seetõttu võib kohustuslikku aruandlust selles valdkonnas käsitleda tähtsa osana äriühingu vastutusest aktsionäride ja ühiskonna ees.

Muudatusettepanek  17

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 18 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(18 a) Tuleb teha vahet juhtidele tasu määramise menetlustel ja töötajate palga kujundamise süsteemidel. Sellest tulenevalt ei tohiks tasustamist käsitlevad sätted piirata ELi toimimise lepingu artikli 153 lõikega 5 tagatud põhiõiguste täielikku kasutamist, riikliku lepingu- ja tööõiguse üldpõhimõtteid ning, kui see on asjakohane, sotsiaalpartnerite õigusi sõlmida ja jõustada kollektiivlepinguid vastavalt siseriiklikule õigusele ja tavadele.

Selgitus

See on direktiivi 2013/36/EL (CRD IV) põhjenduse 69 kohandatud versioon.

Muudatusettepanek  18

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 18 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(18 b) Ka ei tohiks tasu käsitlevad sätted piirata sätteid töötajate esindatuse kohta haldus-, juhtimis- ja/või järelevalveorganites vastavalt siseriiklikule õigusele, kui see on asjakohane.

Selgitus

Asjakohane viide on direktiivi 2013/36/EL artikli 91 lõige 13.

Muudatusettepanek  19

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 19

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(19) Seotud isikutega tehtavad tehingud võivad kahjustada äriühinguid ja nende aktsionäre, kuna need võivad anda seotud isikule võimaluse äriühingule kuuluva vara omandamiseks. Seega on olulised piisavad kaitsemeetmed aktsionäride huvide kaitsmiseks. Seepärast peaksid liikmesriigid tagama, et seotud isikute tehingud, mis moodustavad rohkem kui 5 % äriühingu varadest, või tehingud, millel võib olla oluline mõju kasumile või käibele, esitatakse aktsionäridele hääletamiseks üldkoosolekul. Kui seotud isiku tehing hõlmab aktsionäri, ei tohiks kõnealune aktsionär hääletusest osa võtta. Äriühingul ei tohiks olla lubatud sõlmida tehingut enne, kui aktsionärid on tehingu heaks kiitnud. Seotud isikutega tehtavate tehingute puhul, mis moodustavad rohkem kui 1 % äriühingu varadest, peaksid äriühingud avaldama tehingu sõlmimise ajal tehingu kohta teadaande ja lisama sellele sõltumatu kolmanda isiku aruande, milles hinnatakse, kas tehing tehakse turutingimustel, ja kinnitatakse, et tehing on aktsionäride (sealhulgas vähemusaktsionärid) seisukohast õiglane ja mõistlik. Liikmesriikidel tuleks lubada arvata välja tehingud, mis tehakse äriühingu ja tema täielikus omandis olevate tütarettevõtjate vahel. Liikmesriikidel peaks olema õigus lubada äriühingutel taotleda teatavatel tingimustel aktsionäridelt eelnevat nõusolekut teatavateks selgelt kindlaks määratud liiki korduvtehinguteks, mille maht on üle 5 % varadest, ja taotleda aktsionäridelt eelnevat erandit nõudest esitada sõltumatu kolmanda isiku aruanne korduvtehingute puhul, mille maht on üle 1 % varadest, et hõlbustada äriühingutel selliste tehingute tegemist.

(19) Seotud isikutega tehtavad tehingud võivad kahjustada äriühinguid ja nende aktsionäre, kuna need võivad anda seotud isikule võimaluse äriühingule kuuluva vara omandamiseks. Seega on olulised piisavad kaitsemeetmed aktsionäride huvide kaitsmiseks. Seepärast peaksid liikmesriigid tagama, et seotud isikute tehingud, mis ei ole teostatud tüüptingimustel tavapärase äritegevuse käigus ja mis moodustavad rohkem kui 5 % äriühingu varadest, esitatakse aktsionäridele hääletamiseks üldkoosolekul. Kui seotud isiku tehing hõlmab aktsionäri, ei tohiks kõnealune aktsionär hääletusest osa võtta. Äriühingul ei tohiks olla lubatud sõlmida tehingut enne, kui aktsionärid on tehingu heaks kiitnud. Seotud isikutega tehtavate tehingute puhul, mis moodustavad rohkem kui 1 % äriühingu varadest, peaksid äriühingud avaldama hiljemalt tehingu sõlmimise ajal tehingu kohta teadaande. Liikmesriikidel tuleks lubada arvata välja tehingud, mis tehakse äriühingu ja tema täielikus omandis olevate tütarettevõtjate vahel. Liikmesriigid peaksid lubama äriühingutel taotleda teatavatel tingimustel aktsionäridelt eelnevat nõusolekut teatavateks selgelt kindlaks määratud liiki korduvtehinguteks, mille maht on üle 5 % varadest, ja neil peaks olema õigus lubada äriühingutel taotleda aktsionäridelt eelnevat erandit viivitamatu avalikustamiskohustuse nõudest korduvtehingute puhul, mille maht on üle 1 % varadest, tingimusel et kõik sellised tehingud avalikustatakse erandi tähtaja lõppedes, et hõlbustada äriühingutel selliste tehingute tegemist.

Muudatusettepanek  20

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 20

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(20) Võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivi 95/46/EÜ6, tuleb leida tasakaal aktsionäride õiguste kasutamise hõlbustamise ning eraelu puutumatuse ja isikuandmete kaitse vahel. Aktsionäride isiku tuvastamise teave peaks olema piiratud vastavate aktsionäride nime ja kontaktandmetega. Kõnealune teave peaks olema täpne ja ajakohastatud ning vahendajad ja äriühingud peaksid võimaldama ebaõigeid või ebatäielikke andmeid parandada või kustutada. Aktsionäride isiku tuvastamise teavet ei tohiks kasutada muul eesmärgil kui aktsionäride õiguste kasutamise hõlbustamiseks.

(20) Võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikleid 7 ja 8 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivi 95/46/EÜ6, tuleb leida tasakaal aktsionäride õiguste kasutamise hõlbustamise ning eraelu puutumatuse ja isikuandmete kaitse vahel. Aktsionäride isiku tuvastamise teave peaks olema piiratud vastavate aktsionäride nime ja kontaktandmetega. Kõnealune teave peaks olema täpne, ajakohastatud ja turvaline ning vahendajad ja äriühingud peaksid võimaldama ebaõigeid või ebatäielikke andmeid parandada või kustutada. Aktsionäride isiku tuvastamise teavet ei tohiks kasutada muul eesmärgil kui aktsionäride õiguste kasutamise hõlbustamiseks. Teabest konkreetsetele juhtidele makstava tasu kohta tuleks välja jätta tundlikud isikuandmed tervise ja muude direktiivi 95/46/EÜ artiklis 8 märgitud kategooriate kohta. Seda teavet tuleks kasutada ainult aktsionäride õiguste kasutamise hõlbustamiseks ning läbipaistvuse ja aruandluskohustuse rakendamiseks juhtide töö tulemuste osas. Äriühingutel tuleks võtta asjakohaseid meetmeid avaliku juurdepääsu piiramiseks isikuandmetele, nt kõrvaldades veebisaidilt otselingid sellistele andmetele, kui need andmed ei ole mitu aastat pärast nende algset avalikustamist aktsionäride õiguste kasutamise hõlbustamise seisukohalt enam olulise tähtsusega.

_____________

____________

6 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 95/46/EÜ, 24. oktoober 1995, üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31).

6 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 95/46/EÜ, 24. oktoober 1995, üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31).

Muudatusettepanek  21

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 20 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(20 a) Keskse tähtsusega teabevahetusmehhanismide võimalikult tõhusa juhtimise tagamiseks tuleks komisjonile anda õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 290, et määrata kindlaks konkreetsed nõuded, mida aktsionäride isiku tuvastamisel, teabe edastamisel ja aktsionäride õiguste kasutamise hõlbustamisel tuleb järgida. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Muudatusettepanek  22

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 21

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(21) Komisjonile tuleks anda rakendusvolitused, et tagada ühtsed tingimused aktsionäride isiku tuvastamist, teabe edastamist, aktsionäride õiguste kasutamise hõlbustamist ja tasustamisaruannet käsitlevate sätete rakendamiseks. Kõnealuseid volitusi tuleks kasutada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/20117.

(21) Komisjonile tuleks anda rakendusvolitused, et tagada ühtsed tingimused tasustamisaruannet käsitlevate sätete rakendamiseks. Kõnealuseid volitusi tuleks kasutada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/20117.

_____________

____________

7 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 182/2011, 16. veebruar 2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

7 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 182/2011, 16. veebruar 2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

Muudatusettepanek  23

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 22

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(22) Selleks et tagada käesolevas direktiivis sätestatud nõuete või käesoleva direktiivi rakendusmeetmete tegelik kohaldamine, tuleks kõnealuste nõuete mis tahes rikkumise korral kohaldada karistusi. Selleks peaksid karistused olema piisavalt hoiatavad ja proportsionaalsed.

(22) Selleks et tagada käesolevas direktiivis sätestatud nõuete või käesoleva direktiivi rakendusmeetmete tegelik kohaldamine, tuleks kõnealuste nõuete mis tahes rikkumise korral kohaldada karistusi vastavalt siseriiklikule õigusele. Selleks peaksid karistused olema piisavalt hoiatavad ja proportsionaalsed.

Muudatusettepanek  24

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 1 – alapunkt a – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a) Lõikele 1 lisatakse järgmine lause:

(a) Lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

Muudatusettepanek  25

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 1 – alapunkt a

Direktiiv 2007/36/EÜ

Artikkel 1 – lõige 1 – lõik 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Samuti kehtestatakse sellega nõuded aktsionäride kasutatavate vahendajate suhtes, tagamaks, et aktsionäride isikut saab tuvastada, nähakse ette teatavat liiki investorite kaasamise poliitika läbipaistvus ja antakse aktsionäridele täiendavad õigused äriühingute järelevalveks.

Käesoleva direktiiviga kehtestatakse nõuded aktsionäride teatud õiguste kasutamise suhtes, mis on seotud aktsiatega esindatud hääleõiguse kasutamisega selliste äriühingute üldkoosolekutel, mille registreeritud asukoht on liikmesriigis ja mille aktsiatega kaubeldakse liikmesriigis asuval või seal tegutseval reguleeritud turul. Samuti kehtestatakse sellega nõuded aktsionäride isiku tuvastamiseks, teabe edastamiseks ja aktsionäride õiguste kasutamise hõlbustamiseks, tõhustatakse läbipaistvuseeskirju institutsionaalsetele investoritele, varahalduritele ja volitatud nõustajatele ning antakse aktsionäridele täiendavad õigused äriühingute järelevalveks.

Muudatusettepanek  26

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 1 – alapunkt b

Direktiiv 2007/36/EÜ

Artikkel 1 – lõige 4

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Peatükki 1b kohaldatakse institutsionaalsete investorite suhtes ja varahaldurite suhtes sel määral, mil nad investeerivad institutsionaalsete investorite nimel otse või ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjate kaudu, niivõrd kuivõrd nad investeerivad aktsiatesse.

4. Peatükki 1b kohaldatakse institutsionaalsete investorite ja volitatud nõustajate suhtes. Seda kohaldatakse ka varahaldurite suhtes sel määral, mil nad investeerivad institutsionaalsete investorite nimel otse või ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjate kaudu, niivõrd kuivõrd nad investeerivad aktsiatesse.

Muudatusettepanek  27

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2

Direktiiv 2007/36/EÜ

Artikkel 2 – punkt f

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(f) „institutsionaalne investor” – ettevõtja, kes tegeleb elukindlustusega Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/83/EÜ9 artikli 2 lõike 1 punkti a tähenduses ja kes ei ole välja arvatud kõnealuse direktiivi artikli 3 kohaselt, ning tööandjapensioni kogumisasutus, mis kuulub Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/41/EÜ10 reguleerimisalasse vastavalt selle artiklile 2, välja arvatud juhul, kui liikmesriik on vastavalt kõnealuse direktiivi artiklile 5 otsustanud kõnealust direktiivi kõnealuse asutuse suhtes tervikuna või osaliselt mitte kohaldada;

(f) „institutsionaalne investor” – ettevõtja, kes tegeleb elukindlustusega Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/138/EÜ9 artikli 2 lõike 3 punktide a, b ja c tähenduses ning elukindlustuslepingute edasikindlustamisega ja kes ei ole välja arvatud kõnealuse direktiivi artiklite 3, 4, 9, 10, 11 või 12 kohaselt, ning tööandjapensioni kogumisasutus, mis kuulub Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/41/EÜ10 reguleerimisalasse vastavalt selle artiklile 2, välja arvatud juhul, kui liikmesriik on vastavalt kõnealuse direktiivi artiklile 5 otsustanud kõnealust direktiivi kõnealuse asutuse suhtes tervikuna või osaliselt mitte kohaldada;

_____________

____________

9 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/83/EÜ, 5. november 2002, elukindlustuse kohta (EÜT L 345, 19.12.2002, lk 1).

9 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/138/EÜ, 25. november 2009, kindlustus- ja edasikindlustustegevuse alustamise ja jätkamise kohta (Solventsus II) (ELT L 335, 17.12.2009, lk 1).

10 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/41/EÜ, 3. juuni 2003, tööandjapensioni kogumisasutuste tegevuse ja järelevalve kohta (ELT L 235, 23.9.2003, lk 10).

10 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/41/EÜ, 3. juuni 2003, tööandjapensioni kogumisasutuste tegevuse ja järelevalve kohta (ELT L 235, 23.9.2003, lk 10).

Muudatusettepanek  28

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2

Direktiiv 2007/36/EÜ

Artikkel 2 – punkt g

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(g) „varahaldur” – Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/39/EÜ11 artikli 4 lõike 1 punktis l määratletud investeerimisühing, kes osutab institutsionaalsetele investoritele portfelli valitsemise teenuseid, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/61/EL12 artikli 4 lõike 1 punktis b määratletud alternatiivse investeerimisfondi valitseja, kes ei täida kõnealuse direktiivi artikli 3 kohase erandi tingimusi, või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/65/EÜ13 artikli 2 lõike 1 punktis b määratletud fondivalitseja või direktiivi 2009/65/EÜ kohaselt tegevusloa saanud äriühinguna asutatud fond, tingimusel, et ta ei ole määranud ennast valitsema kõnealuse direktiivi kohaselt tegevusloa saanud fondivalitsejat;

(g) „varahaldur” – Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL11 artikli 4 lõike 1 punktis l määratletud investeerimisühing, kes osutab institutsionaalsetele investoritele portfelli valitsemise teenuseid, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/61/EL12 artikli 4 lõike 1 punktis b määratletud alternatiivse investeerimisfondi valitseja, kes ei täida kõnealuse direktiivi artikli 3 kohase erandi tingimusi, või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/65/EÜ13 artikli 2 lõike 1 punktis b määratletud fondivalitseja või direktiivi 2009/65/EÜ kohaselt tegevusloa saanud äriühinguna asutatud fond, tingimusel, et ta ei ole määranud ennast valitsema kõnealuse direktiivi kohaselt tegevusloa saanud fondivalitsejat;

_____________

____________

11 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/39/EÜ, 21. aprill 2004, finantsinstrumentide turgude kohta, millega muudetakse nõukogu direktiive 85/611/EMÜ ja 93/6/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/12/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 93/22/EMÜ (ELT L 145, 30.4.2004, lk 1).

11 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/65/EL, 15. mai 2014, finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse direktiive 2002/92/EÜ ja 2011/61/EL (uuesti sõnastatud) (ELT L 173, 12.6.2014, lk 349).

12 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2011/61/EL, 8. juuni 2011, alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate kohta, millega muudetakse direktiive 2003/41/EÜ ja 2009/65/EÜ ning määruseid (EÜ) nr 1060/2009 ja (EL) nr 1095/2010 (ELT L 174, 1.7.2011, lk 1).

12 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2011/61/EL, 8. juuni 2011, alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate kohta, millega muudetakse direktiive 2003/41/EÜ ja 2009/65/EÜ ning määruseid (EÜ) nr 1060/2009 ja (EL) nr 1095/2010 (ELT L 174, 1.7.2011, lk 1).

13 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/65/EÜ, 13. juuli 2009, vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjaid (eurofondid) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta (ELT L 302, 17.11.2009, lk 32).

13 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/65/EÜ, 13. juuli 2009, vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjaid (eurofondid) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta (ELT L 302, 17.11.2009, lk 32).

Muudatusettepanek  29

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2

Direktiiv 2007/36/EÜ

Artikkel 2 – punkt h

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(h) „aktsionäride kaasamine” – aktsionäri poolt üksinda või koos teiste aktsionäridega äriühingute jälgimine sellistes küsimustes nagu strateegia, tulemused, risk, kapitali struktuur ja äriühingu üldjuhtimine, kõnealustes küsimustes arutelude pidamine äriühinguga ja hääletamine üldkoosolekul;

(h) „aktsionäride kaasamine” – aktsionäri poolt, üksinda või koos teiste aktsionäridega ametlikus või mitteametlikus rühmituses, äriühingute jälgimine sellistes küsimustes nagu strateegia, tulemused, tegevuskava koostamine, risk, kapitali struktuur, inimressursid ja äriühingu üldjuhtimine, kõnealustes küsimustes arutelude pidamine äriühinguga ja vajaduse korral muude asjaomaste sidusrühmadega ning hääletamine üldkoosolekutel, ja muud sellise jälgimisega seotud tegevused;

Selgitus

Aktsionäride kaasamine ei tähenda alati ainult suhtlust äriühinguga. See võib tähendada ka rääkimist töötajatega (või nende esindajatega), äriühingu tegevusega seotud küsimustega seotud VKOde või muude sidusrühmadega.

Muudatusettepanek  30

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2

Direktiiv 2007/36/EÜ

Artikkel 2 – punkt l

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(l) „juht” – äriühingu haldus-, juht- või järelevalveorgani liige;

(l) „juht” – äriühingu haldus-, juht- või järelevalveorgani liige või sarnasel positsioonil olev üksikisik sellisel juhul ja määral, mil selliseid organid puuduvad;

Selgitus

Mõnes liikmesriigis ei kataks ainult ametlikele juhtorganitele keskenduv määratlus kõiki üksikisikuid, keda oleks mõistlik käsitleda juhtidena. See kehtib näiteks tegevdirektorite kohta süsteemis, kus puudub formaalne juhtorgan.

Muudatusettepanek  31

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2

Direktiiv 2007/36/EÜ

Artikkel 2 – punkt j a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(j a) „sidusrühmad” – mis tahes isikud, rühmad, organisatsioonid või kohalikud kogukonnad, keda mõjutavad äriühingu tegevus ja tulemused või kellel on sellega seotud huvisid;

Muudatusettepanek  32

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1– punkt 2 a (uus)

Direktiiv 2007/36/EÜ

Artikkel 2a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a. Lisatakse järgmine artikkel:

 

„Artikkel 2a

 

Andmekaitse

 

Liikmesriigid tagavad selle, et kõiki selle direktiivi alusel töödeldavaid isikuandmeid käsitletakse vastavalt direktiivi 95/46/EÜ rakendavale siseriiklikule õigusele.”

Selgitus

Selle üldsättega, mis kehtib aktsionäride õigusi käsitleva direktiivi suhtes tervikuna, tahetakse toonitada, et andmekaitse-eeskirjadest tuleks täielikult kinni pidada, alati kui see on asjakohane.

Muudatusettepanek  33

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3

Direktiiv 2007/36/EÜ

1A peatükk – artikkel 3a – lõige 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Liikmesriigid tagavad, et vahendajad pakuvad äriühingutele võimalust aktsionäride isiku tuvastamiseks.

1. Liikmesriigid tagavad, et äriühingutel on võimalik oma aktsionäride isikut tuvastada.

Muudatusettepanek  34

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3

Direktiiv 2007/36/EÜ

1A peatükk – artikkel 3a – lõige 2 – punkt 1 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Edastatavad kontaktandmed sisaldavad üksnes aktsionäride füüsilist aadressi, e-posti aadressi, neile kuuluvate aktsiate ja hääleõiguste arvu.

 

Liikmesriigid võivad sätestada, et tuvastatud aktsionäridel on võimalus asjaomase äriühinguga mitte suhelda. Sellisel juhul luuakse mehhanism, mis võimaldab aktsionäril sellisest soovist äriühingut kergesti teavitada.

 

Muudatusettepanek  35

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3

Direktiiv 2007/36/EÜ

Artikkel 3a – lõige 2 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(2 a) Liikmesriigid tagavad selle, et oma aktsionäride isikud tuvastanud äriühingud teevad aktsionäridele taotluse alusel kättesaadavaks nimekirja kõigi rohkem kui 0,5 % aktsiatest omavate tuvastatud aktsionäride nimede ja kontaktandmetega.

 

Liikmesriigid võivad lubada äriühingutel võtta sellise nimekirja aktsionäridele kättesaadavaks tegemise eest tasu. Tasu ja selle arvutamise meetod on läbipaistvad ja mittediskrimineerivad. Äriühingud tagavad selle, et isegi kui kõik aktsionärid taotlevad nimekirja, ei ületa selle eest võetavast tasust saadav tulu kokku 50 % aktsionäride tuvastamisega seoses kantud tegelikest kuludest.

Selgitus

Hästi toimiva aktsionäride kaasamise keskne tegur on eri aktsionäride omavaheline arutelu äriühinguga seotud teemadel. Sellise arutelu lihtsustamiseks oleks mõistlik, kui aktsionärid võiksid saada teiste aktsionäride kontaktandmed (kui need on olemas) äriühingu käest. Piirmäär 0,5 % on mõeldud privaatsuse kaitsmiseks.

Kuna aktsionäride tuvastamisega kaasnevad äriühingutele kulud, on mõistlik, kui aktsionäride nimekirju kasutavad aktsionärid katavad osa aktsionäride tuvastamise tegelikest kuludest.

Muudatusettepanek  36

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3

Direktiiv 2007/36/EÜ

Artikkel 3a – lõige 3

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Vahendajad teavitavad nõuetekohaselt aktsionäre sellest, et nende nime ja kontaktandmeid võib vastavalt käesolevale artiklile isiku tuvastamiseks edastada. Seda teavet võib kasutada ainult aktsionäri õiguste kasutamise hõlbustamiseks. Äriühing ja vahendaja tagavad, et füüsilised isikud saavad ebatäielikke või ebaõigeid andmeid parandada või kustutada, ning ei säilita aktsionäriga seotud teavet kauem kui 24 kuud pärast selle saamist.

3. Vahendajad teavitavad nõuetekohaselt aktsionäre sellest, et nende nime ja kontaktandmeid võib vastavalt käesolevale artiklile isiku tuvastamiseks edastada. Seda teavet võib kasutada ainult aktsionäri õiguste kasutamise hõlbustamiseks. Nimekirja saavad aktsionärid seda ei avalikusta. Nad kasutavad seda vaid teiste aktsionäridega ühenduse võtmiseks äriühinguga seotud küsimustes. Äriühing ja vahendaja tagavad, et füüsilised ja juriidilised isikud saavad ebatäielikke või ebaõigeid andmeid parandada või kustutada, ning ei säilita aktsionäriga seotud teavet kauem kui 4 aastat pärast selle saamist.

Selgitus

Nimekirja saavad aktsionärid peaksid pidama kinni rangetest reeglitest. Käesoleva artikli kohase mehhanismi nõuetekohaseks toimimiseks ei tohi seda nimekirja levitada ning seda võib kasutada vaid arutelu alustamiseks teiste aktsionäridega. Ka peaksid kõik aktsionärid, mitte ainult füüsilised isikud, saama parandada isiku tuvastamise teavet.

Muudatusettepanek  37

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3

Direktiiv 2007/36/EÜ

Artikkel 3a – lõige 4

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Liikmesriigid tagavad, et aktsionäri nime ja kontaktandmete edastamist vahendaja poolt ei käsitata lepinguga või õigus- ja haldusnormidega teabe avalikustamisele kehtestatud piirangute rikkumisena.

4. Liikmesriigid tagavad, et ei aktsionäri nime ja kontaktandmete edastamist vahendaja poolt ega tuvastatud aktsionäride nimekirja aktsionärile kättesaadavaks tegemist äriühingu poolt ei käsitata lepinguga või õigus- ja haldusnormidega teabe avalikustamisele kehtestatud piirangute rikkumisena.

Selgitus

Muudatus kajastab selle artikli varasemaid muudatusi.

Muudatusettepanek  38

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3

Direktiiv 2007/36/EÜ

Artikkel 3a – lõige 5

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5. Komisjonile antakse õigus võtta vastu rakendusaktid, et täpsustada lõigetes 2 ja 3 sätestatud teabe edastamise nõudeid, sealhulgas seoses edastatava teabe, taotluse vormi, edastamise ja järgitavate tähtaegadega. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu vastavalt artikli 14a lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusele.

5. Komisjonile antakse vastavalt artiklile -14a õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, et täpsustada lõigetes 2, 2 a ja 3 sätestatud teabe edastamise nõudeid seoses edastatava teabe, taotluse vormi, edastamise ja järgitavate tähtaegadega.

Selgitus

Kuna sellisel juhul on komisjonile antud ülesanne üsna ulatuslik, on delegeeritud õigusaktid asjakohasemad kui rakendusaktid. Delegeeritud õigusaktidega tagatakse ka see, et parlament saab menetlust oluliselt mõjutada.

Muudatusettepanek  39

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3

Direktiiv 2007/36/EÜ

Artikkel 3b – lõige 1 – sissejuhatav osa

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Liikmesriigid tagavad, et juhul, kui äriühing otsustab oma aktsionäridega mitte otse suhelda, edastab vahendaja põhjendamatu viivituseta aktsionäride aktsiatega seotud teabe neile või aktsionäri juhiste kohaselt kolmandale isikule kõigil järgmistel juhtudel:

1. Liikmesriigid tagavad, et juhul kui äriühing ei suhtle oma aktsionäridega otse, tehakse aktsionäride aktsiatega seotud teave neile kättesaadavaks äriühingu veebisaidil ning edastatakse põhjendamatu viivituseta neile või aktsionäri juhiste kohaselt kolmandale isikule vahendaja poolt järgmistel juhtudel:

Muudatusettepanek  40

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3

Direktiiv 2007/36/EÜ

Artikkel 3b – lõige 5

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5. Komisjonile antakse õigus võtta vastu rakendusaktid, et täpsustada lõigetes 1–4 sätestatud teabe edastamise nõudeid, sealhulgas seoses edastatava teabe sisu, järgitavate tähtaegade ning edastatava teabe liigi ja vormiga. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu vastavalt artikli 14a lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusele.

5. Komisjonile antakse vastavalt artiklile -14a õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, et täpsustada lõigetes 1–4 sätestatud teabe edastamise nõudeid seoses edastatava teabe sisu, järgitavate tähtaegade ning edastatava teabe liigi ja vormiga.

Selgitus

Kuna sellisel juhul on komisjonile antud ülesanne üsna ulatuslik, on delegeeritud õigusaktid asjakohasemad kui rakendusaktid. Delegeeritud õigusaktidega tagatakse ka see, et parlament saab menetlust oluliselt mõjutada.

Muudatusettepanek  41

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3

Direktiiv 2007/36/EÜ

Artikkel 3c – lõige 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Liikmesriigid tagavad, et äriühingud kinnitavad aktsionäride poolt või nende nimel üldkoosolekul antud hääled. Kui hääletab vahendaja, edastab ta hääletamise kinnituse aktsionärile. Kui hoidmisahelasse kuulub mitu vahendajat, edastatakse kinnitus vahendajate vahel põhjendamatu viivituseta.

2. Liikmesriigid tagavad, et aktsionäride taotlusel kinnitavad äriühingud aktsionäride poolt või nende nimel üldkoosolekul antud hääled. Kui hääletab vahendaja, edastab ta taotletud hääletamise kinnituse aktsionärile. Kui hoidmisahelasse kuulub mitu vahendajat, edastatakse taotletud kinnitus vahendajate vahel põhjendamatu viivituseta.

 

Liikmesriigid võivad sätestada, et äriühingud võivad hääletamise kinnituse avaldada oma veebisaidil pärast üldkoosolekut.

Selgitus

Kõigi hääletanud aktsionäride teavitamisest tulenevad kulud ja märkimisväärne koormus oleksid ebaproportsionaalselt suured, eriti üldkoosolekute puhul. Seetõttu tuleks kinnitus edastada üksnes aktsionäri vastava taotluse alusel. Äriühingutel peaks samuti olema võimalus avaldada hääletamise kinnitus oma veebisaidil.

Muudatusettepanek  42

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3

Direktiiv 2007/36/EÜ

Artikkel 3c – lõige 3

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Komisjonile antakse õigus võtta vastu rakendusaktid, et täpsustada käesoleva artikli lõigete 1 ja 2 kohaseid nõudeid seoses aktsionäride õiguste kasutamise hõlbustamisega, sealhulgas seoses hõlbustamise laadi ja sisuga, hääletamise kinnituse vormiga ja järgitavate tähtaegadega. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu vastavalt artikli 14a lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusele.

3. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, et täpsustada käesoleva artikli lõigete 1 ja 2 kohaseid nõudeid seoses aktsionäride õiguste kasutamise hõlbustamisega, sealhulgas seoses hõlbustamise laadi ja sisuga, hääletamise kinnituse vormiga ja järgitavate tähtaegadega.

Selgitus

Kuna sellisel juhul on komisjonile antud ülesanne üsna ulatuslik, on delegeeritud õigusaktid asjakohasemad kui rakendusaktid. Delegeeritud õigusaktidega tagatakse ka see, et parlament saab menetlust oluliselt mõjutada.

Muudatusettepanek  43

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3

Direktiiv 2007/36/EÜ

Artikkel 3d – lõige 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Liikmesriigid lubavad vahendajatel nõuda tasu käesoleva peatüki kohaselt osutatud teenuste eest. Vahendajad avalikustavad hinnad, tasud ja mis tahes muud kulud eraldi iga käesoleva peatüki kohaselt osutatava teenuse eest.

1. Liikmesriigid tagavad, et vahendajad avalikustavad iga teenuse kohta eraldi hinnad, tasud ja mis tahes muud maksed kõigi käesoleva peatükis viidatud teenuste eest, mida ei osutata tasuta.

Selgitus

Tuleb täpsustada, et avalikustada tuleb kõik tasud.

Muudatusettepanek  44

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3

Direktiiv 2007/36/EÜ

Artikkel 3d – lõige 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Liikmesriigid tagavad, et mis tahes tasud, mida vahendaja võib aktsionäridelt, äriühingutelt ja teistelt vahendajatelt nõuda, on mittediskrimineerivad ja proportsionaalsed. Riigisiseselt ja piiriüleselt kasutatavate õiguste puhul nõutavate tasude mis tahes erinevust põhjendatakse nõuetekohaselt.

2. Liikmesriigid tagavad, et mis tahes tasud, mida vahendaja võib aktsionäridelt, äriühingutelt ja teistelt vahendajatelt nõuda, on mittediskrimineerivad ja proportsionaalsed. Kõik erinevused eri teenusekasutajatelt nõutavates tasudes kajastavad nende teenuste osutamisega seotud tegelike kulude erinevust. Tasusid ei diferentseerita kodakondsuse alusel.

Selgitus

Viide tegelikult kantud kuludele annab võimaluse selgitada, mida mittediskrimineeriv ja proportsionaalne praktikas tähendavad. Siseturu terviklikkuse ja toimimise kaitsmiseks tuleb ühtlasi juhtida tähelepanu konkreetsele asjaolule, et tasusid ei tohi mingil juhul diferentseerida kodakondsuse alusel.

Muudatusettepanek  45

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3

Direktiiv 2007/36/EÜ

Artikkel 3f – lõige 1 – punkt f a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(f a) suhtlevad ja teevad koostööd investeerimisobjektiks olevate äriühingute teiste sidusrühmadega.

Muudatusettepanek  46

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3

Direktiiv 2007/36/EÜ

Artikkel 3f – lõige 2 – punkt a

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a) institutsionaalne investor või varahaldur või muud nendega seotud äriühingud pakuvad investeerimisobjektiks olevale äriühingule finantstooteid või neil on temaga muud ärisuhted;

(a) institutsionaalne investor või varahaldur või muud nendega seotud äriühingud või asjaomane volitatud nõustaja pakuvad investeerimisobjektiks olevale äriühingule finantstooteid või neil on temaga muud ärisuhted;

Muudatusettepanek  47

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3

Direktiiv 2007/36/EÜ

Artikkel 3f – lõige 3

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Liikmesriigid tagavad, et institutsionaalsed investorid ja varahaldurid avalikustavad kord aastas oma kaasamispoliitika ning selle rakendamise ja tulemused. Esimeses lauses osutatud teave peab olema kättesaadav vähemalt äriühingu veebisaidil. Institutsionaalsed investorid ja varahaldurid avalikustavad iga äriühingu puhul, mille aktsiaid nad hoiavad, kas ja kuidas nad hääletavad asjaomaste äriühingute üldkoosolekul, ja esitavad oma hääletuskäitumise kohta selgituse. Kui varahaldur hääletab institutsionaalse investori nimel, teeb institutsionaalne investor teatavaks, kus varahaldur on sellise hääletusteabe avaldanud.

3. Liikmesriigid tagavad, et institutsionaalsed investorid ja varahaldurid avalikustavad kord aastas oma kaasamispoliitika ning selle rakendamise ja tulemused. Esimeses lauses osutatud teave peab olema tasuta ja nähtaval kohal kättesaadav vähemalt institutsionaalse investori ja varahalduri veebisaidil. Institutsionaalsed investorid ja varahaldurid avalikustavad iga äriühingu puhul, mille aktsiaid nad hoiavad, kas ja kuidas nad hääletavad asjaomaste äriühingute üldkoosolekul, ja esitavad oma hääletuskäitumise kohta selgituse. Kui varahaldur hääletab institutsionaalse investori nimel, teeb institutsionaalne investor teatavaks, kus varahaldur on sellise hääletusteabe avaldanud. Kui hääletusteave on erandkorras väga mahukas, võib avalikustamiskohustuse täita selle teabe täpse kokkuvõtte avalikustamisega.

Selgitus

Oluline on, et teave oleks kättesaadav tasuta. Kui aga investorid ja haldurid on seotud sadade või tuhandete äriühingutega, peaks neil erandkorras olema võimalik hääletusteabest kokkuvõte teha.

Muudatusettepanek  48

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3

Direktiiv 2007/36/EÜ

Artikkel 3f – lõige 3 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 a. Liikmesriigid võivad sätestada, et erandjuhtudel võib tingimusel, et pädev asutus selle heaks kiidab, lubada institutsionaalsel investoril või varahalduril jätta käesoleva artikli alusel avalikustamisele kuuluvast teabest teatud osa avalikustamata, kui see osa puudutab oodatavaid arenguid või läbirääkimisjärgus küsimusi ning selle avalikustamine kahjustaks tõsiselt institutsionaalse investori, varahalduri või investeerimisobjektiks oleva äriühingu äripositsiooni.

Muudatusettepanek  49

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3

Direktiiv 2007/36/EÜ

Artikkel 3f – lõige 4

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Kui institutsionaalne investor või varahaldur otsustab kaasamispoliitikat mitte välja töötada või selle rakendamist ja tulemusi mitte avalikustada, esitab ta selle kohta selge ja põhjendatud selgituse.

välja jäetud

Selgitus

Õigusaktide mõistliku tõhususe ja võrdsete võimaluste tagamiseks peaksid kõik institutsionaalsed investorid ja varahaldurid olema kohustatud töötama välja kaasamise poliitika ning viima seda ellu läbipaistvalt. See on väga minimaalne nõue, mida on võimalik kergesti täita kõigil osalistel, kes juba juhivad tugevat ja hästi korraldatud äriühingut.

Muudatusettepanek  50

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3

Direktiiv 2007/36/EÜ

Artikkel 3g – lõige 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Liikmesriigid tagavad, et institutsionaalsed investorid avalikustavad, kuidas nende omakapitaliinvesteeringute strateegia (edaspidi „investeerimisstrateegia”) on kooskõlas nende kohustuste profiili ja kestusega ning kuidas see edendab nende varade keskpika perioodi ja pikaajalist tootlust. Esimeses lauses osutatud teave peab seni, kuni see on kohaldatav, olema kättesaadav vähemalt äriühingu veebisaidil.

1. Liikmesriigid tagavad, et institutsionaalsed investorid avalikustavad, kuidas nende omakapitaliinvesteeringute strateegia (edaspidi „investeerimisstrateegia”) on kooskõlas nende kohustuste profiili ja kestusega ning kuidas see edendab nende varade keskpika perioodi ja pikaajalist tootlust. Esimeses lauses osutatud teave peab seni, kuni see on kohaldatav, olema tasuta kättesaadav vähemalt institutsionaalse investori veebisaidil.

Muudatusettepanek  51

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3

Direktiiv 2007/36/EÜ

Artikkel 3g – lõige 2 – punkt e

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(e) portfelli käibe või käibevahemiku sihttase, käibe arvutamiseks kasutatud meetod ning kas on kehtestatud mis tahes protseduur, mida kohaldatakse juhul, kui varahaldur kõnealust sihttaset ületab;

(e) vajaduse korral portfelli käibe või käibevahemiku sihttase, käibe arvutamiseks kasutatud meetod ning kas on kehtestatud mis tahes protseduur, mida kohaldatakse juhul, kui varahaldur kõnealust sihttaset ületab;

Muudatusettepanek  52

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3

Direktiiv 2007/36/EÜ

Artikkel 3g – lõige 2 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a. Kui institutsionaalne investor erandjuhul kasutab väga paljusid varahaldureid, võib käesolevas artiklis osutatud avalikustamiskohustuse täita nõutud teabe täpse kokkuvõtte avalikustamisega.

Muudatusettepanek  53

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3

Direktiiv 2007/36/EÜ

Artikkel 3g – lõige 2 b (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 b. Liikmesriigid võivad sätestada, et erandjuhtudel võib tingimusel, et pädev asutus selle heaks kiidab, lubada institutsionaalsel investoril jätta käesoleva artikli alusel avalikustamisele kuuluvast teabest teatud osa avalikustamata, kui see osa puudutab oodatavaid arenguid või läbirääkimisjärgus küsimusi ning selle avalikustamine kahjustaks tõsiselt institutsionaalse investori või varahalduri äripositsiooni.

Muudatusettepanek  54

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3

Direktiiv 2007/36/EÜ

Artikkel 3g – lõige 2 – lõik 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kui varahalduriga sõlmitud kokkulepe ei sisalda ühte või mitut punktides a–f osutatud elementi, esitab institutsionaalne investor selle kohta selge ja põhjendatud selgituse.

välja jäetud

Selgitus

Kõik institutsionaalsed investorid ja varahaldurid peaksid avalikustama oma investeerimisstrateegia need aspektid. Kui jätta iga äriühingu enda otsustada, kas järgida nõudeid või esitada selgitus selle kohta, miks otsustati oma investeerimisstrateegia mõned aspektid avalikustamata jätta, siis vähendatakse selle artikli tõhusust ja moonutatakse eri varahaldurite ja institutsionaalsete investorite vahel valitsevaid võrdseid tingimusi.

Muudatusettepanek  55

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3

Direktiiv 2007/36/EÜ

Artikkel 3h – lõige 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Liikmesriigid tagavad, et varahaldurid avalikustavad kord poolaastas institutsionaalsele investorile, kellega nad on sõlminud artikli 3g lõikes 2 osutatud kokkuleppe, teabe selle kohta, kuidas nende investeerimisstrateegia ja selle rakendamine on kooskõlas kõnealuse kokkuleppega ning kuidas investeerimisstrateegia ja selle rakendamine edendab institutsionaalse investori varade keskpika perioodi ja pikaajalist tootlust.

1. Liikmesriigid tagavad, et varahaldurid avalikustavad lõigetes 2 ja 2 a täpsustatud korras, kuidas nende investeerimisstrateegia ja selle rakendamine on kooskõlas artikli 3g lõikes 2 osutatud kokkuleppega.

Selgitus

Käesolevas artiklis tehtud muudatuste eesmärk on suurendada läbipaistvust. Üldsusel peaks olema võimalik jälgida, kuidas varahaldurid täidavad investoritelt saadud volitusi (artikkel 3g). Samas tuleks teave, mis võib olla tundlik ja mida üldsus ei vaja pikaajaliste väljavaadete või aktsionäride kaasamise aspektide hindamiseks, avalikustada vaid investorile. Selline avalikustamine on eriti kasulik tasakaalustamatuse korral suurte varahaldurite ja väikeste institutsionaalsete investorite vahel.

Muudatusettepanek  56

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3

Direktiiv 2007/36/EÜ

Artikkel 3h – lõige 2 – sissejuhatav osa

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Liikmesriigid tagavad, et varahaldurid avalikustavad kord poolaastas institutsionaalsele investorile kogu järgmise teabe:

2. Liikmesriigid tagavad, et varahaldurid avalikustavad kord aastas üldsusele kogu järgmise teabe:

Muudatusettepanek  57

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3

Direktiiv 2007/36/EÜ

Artikkel 3h – lõige 2 – punkt b

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b) kuidas portfell oli koostatud ning selgitused eelmisel perioodil portfellis tehtud oluliste muudatuste kohta;

välja jäetud

Muudatusettepanek  58

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3

Direktiiv 2007/36/EÜ

Artikkel 3h – lõige 2 – punkt d

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d) portfelli käibe kulud;

välja jäetud

Muudatusettepanek  59

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3

Direktiiv 2007/36/EÜ

Artikkel 3h – lõige 2 – punkt e

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(e) väärtpaberite laenuks andmise põhimõtted ja nende rakendamine;

välja jäetud

Muudatusettepanek  60

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3

Direktiiv 2007/36/EÜ

Artikkel 3h – lõige 2 – punkt g a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(g a) kuidas investeerimisstrateegia ja selle elluviimine edendab üldiselt institutsionaalse investori varade keskpika perioodi ja pikaajalist tootlust.

Muudatusettepanek  61

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3

Direktiiv 2007/36/EÜ

Artikkel 3h – lõige 2 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(2 a) Liikmesriigid tagavad, et varahaldurid avalikustavad kord aastas institutsionaalsele investorile, kellega nad on sõlminud artikli 3g lõikes 2 osutatud kokkuleppe, kogu järgmise teabe:

 

(a) kuidas portfell oli koostatud ning selgitused eelmisel perioodil portfellis tehtud oluliste muudatuste kohta;

 

(b) portfelli käibe kulud;

 

(c) väärtpaberite laenuks andmise põhimõtted ja nende rakendamine.

Muudatusettepanek  62

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3

Direktiiv 2007/36/EÜ

Artikkel 3h – lõige 3

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Lõike 2 kohaselt avalikustatav teave esitatakse tasuta ja juhul, kui varahaldur ei halda varasid kaalutlusõiguse alusel iga kliendi puhul eraldi, esitatakse taotluse korral teave ka teistele investoritele.

3. Lõike 2 kohaselt avalikustatav teave on tasuta kättesaadav vähemalt varahalduri veebisaidil. Lõike 2 a kohaselt avalikustatav teave esitatakse tasuta ja juhul, kui varahaldur ei halda varasid kaalutlusõiguse alusel iga kliendi puhul eraldi, esitatakse taotluse korral teave ka teistele investoritele.

Muudatusettepanek  63

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3

Direktiiv 2007/36/EÜ

Artikkel 3h – lõige 3 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 a. Kui varahaldur on teiste liidu õigusaktide alusel kohustatud avalikustama investeerimisega seotud teavet, ei kohaldata käesoleva artikli sätteid teabele, mis on selliste õigusaktidega juba kaetud.

Muudatusettepanek  64

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3

Direktiiv 2007/36/EÜ

Artikkel 3h – lõige 3 b (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 b. Liikmesriigid võivad sätestada, et erandjuhtudel võib tingimusel, et pädev asutus selle heaks kiidab, lubada varahalduril jätta käesoleva artikli alusel avalikustamisele kuuluvast teabest teatud osa avalikustamata, kui see osa puudutab oodatavaid arenguid või läbirääkimisjärgus küsimusi ning selle avalikustamine kahjustaks tõsiselt varahalduri või institutsionaalse investori äripositsiooni.

Muudatusettepanek  65

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3

Direktiiv 2007/36/EÜ

Artikkel 3i – lõige 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Liikmesriigid tagavad, et volitatud nõustajad võtavad ja rakendavad kogu neile kättesaadava teabe põhjaliku analüüsi põhjal asjakohased meetmed, et tagada oma hääletussoovituste täpsus ja usaldusväärsus.

1. Liikmesriigid tagavad, et volitatud nõustajad võtavad ja rakendavad asjakohaseid meetmeid tagamaks, et nende hääletussoovitused on täpsed ja usaldusväärsed, et need tuginevad kogu neile kättesaadaval teabel põhinevale põhjalikule analüüsile, et need töötatakse välja ainult klientide parimates huvides ning et need tehakse teatavaks aegsasti enne hääletust.

Selgitus

Volitatud nõustajatega seotud peamine probleem on see, et mõned neist töötavad mõnikord samaaegselt eri sidusrühmade heaks. See ei ole mõistlik. Seetõttu tuleb toonitada, et kui volitatud nõustajad koostavad institutsionaalsetele investoritele või varahalduritele hääletussoovitusi, siis nad peaksid töötama ainult nende klientide huvides.

Muudatusettepanek  66

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3

Direktiiv 2007/36/EÜ

Artikkel 3i – lõige 2 – punkt a a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(a a) kas nad püüavad järgida käitumisjuhendit või sarnast kokkulepet, ja kui nii, siis millist ja kust võib selle kohta teavet saada;

Selgitus

Käitumisjuhendi kasutamine või mittekasutamine on selles kontekstis väga oluline.

Muudatusettepanek  67

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3

Direktiiv 2007/36/EÜ

Artikkel 3i – lõige 2 – punkt b a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(b a) organisatsiooniline korraldus mis tahes tegeliku või võimaliku huvide konflikti tuvastamiseks ja vältimiseks;

Muudatusettepanek  68

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3

Direktiiv 2007/36/EÜ

Artikkel 3i – lõige 2 – punkt d

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d) kas nad peavad arutelusid äriühingutega, kelle suhtes nad hääletussoovitusi annavad, ja kui nii, siis selliste arutelude ulatus ja laad;

(d) kas nad suhtlevad äriühingutega, kelle suhtes nad hääletussoovitusi annavad, ja kui nii, siis sellise suhtluse ulatus ja laad;

Muudatusettepanek  69

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3

Direktiiv 2007/36/EÜ

Artikkel 3i – lõige 2 – lõik 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kõnealune teave avaldatakse nende veebisaidil ja see peab olema kättesaadav vähemalt kolme aasta jooksul alates avaldamise päevast.

Kõnealune teave avaldatakse nende veebisaidil ja see peab olema tasuta kättesaadav vähemalt viie aasta jooksul alates avaldamise päevast.

Muudatusettepanek  70

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3

Direktiiv 2007/36/EÜ

Artikkel 3i – lõige 3

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Liikmesriigid tagavad, et volitatud nõustajad teevad kindalaks ja avalikustavad põhjendamatu viivituseta oma klientidele ja asjaomasele äriühingule mis tahes tegelikud või võimalikud huvide konfliktid või ärisuhted, mis võivad mõjutada hääletussoovituste koostamist, ning meetmed, mida nad on võtnud tegelike või võimalike huvide konfliktide kõrvaldamiseks või leevendamiseks.

3. Liikmesriigid tagavad, et volitatud nõustajad teevad kindalaks ja avalikustavad põhjendamatu viivituseta oma klientidele mis tahes tegelikud või võimalikud huvide konfliktid või ärisuhted, mis võivad mõjutada hääletussoovituste koostamist, ning meetmed, mida nad on võtnud tegelike või võimalike huvide konfliktide kõrvaldamiseks või leevendamiseks.

Selgitus

Vt lõike 1 kohta esitatud muudatusettepaneku selgitust. Hääletussoovituste koostamisel peaksid volitatud nõustajad töötama ainult oma klientide huvides. Volitatud nõustajad suhtlevad sageli äriühingutega, aga neil ei tohiks olla nende suhtes konkreetseid kohustusi.

Muudatusettepanek  71

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 4

Direktiiv 2007/36/EÜ

Artikkel 9a – lõige 1 – lõik 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Liikmesriigid tagavad, et aktsionäridel on õigus hääletada juhtide suhtes kohaldatava tasustamispoliitika üle. Äriühingud maksavad oma juhtidele tasu ainult kooskõlas aktsionäride poolt heaks kiidetud tasustamispoliitikaga. Kõnealune poliitika esitatakse aktsionäridele heakskiitmiseks vähemalt iga kolme aasta järel.

1. Liikmesriigid tagavad, et aktsionäridel on õigus üldkoosolekul hääletada juhtide suhtes kohaldatava tasustamispoliitika üle. Äriühingud maksavad oma juhtidele tasu ainult kooskõlas aktsionäride poolt heaks kiidetud tasustamispoliitikaga. Kõnealune poliitika esitatakse aktsionäridele heakskiitmiseks poliitika muutmise ettepaneku esitamise korral, ja muutmisettepanekute puudumisel vähemalt iga kolme aasta järel.

Muudatusettepanek  72

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 4

Direktiiv 2007/36/EÜ

Artikkel 9a – lõige 1 – lõik 1 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Selliste juhtumite puhul, mil tasustamispoliitikat ei ole varem rakendatud ja aktsionärid lükkavad tagasi neile esitatud poliitika kavandi, võib äriühing kavandi ümbertöötamise ajal ja mitte kauem kui ühe aasta jooksul enne kavandi heakskiitmist maksta juhtidele tasu kehtiva tava kohaselt. Selliste juhtumite puhul, mil on olemas kehtiv tasustamispoliitika ja aktsionärid lükkavad tagasi neile kooskõlas esimese lõiguga esitatud poliitika kavandi, võib äriühing kavandi ümbertöötamise ajal ja mitte kauem kui ühe aasta jooksul enne kavandi heakskiitmist maksta juhtidele tasu kehtiva poliitika kohaselt.

Selgitus

Selguse mõttes tuleb kindlaks määrata, mis juhtub siis, kui aktsionärid poliitika kavandi tagasi lükkavad.

Muudatusettepanek  73

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 4

Direktiiv 2007/36/EÜ

Artikkel 9a – lõige 1 – lõik 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Äriühingud võivad uute juhtide värbamise korral otsustada maksta tasu konkreetsele juhile väljaspool heaks kiidetud poliitikat, kui aktsionärid on konkreetse juhi tasustamispaketi lõike 3 kohase teabe põhjal eelnevalt heaks kiitnud. Tasu võib kuni aktsionäride heakskiidu saamiseni määrata ajutiselt.

Äriühingud võivad erandjuhtudel uute juhtide värbamise korral otsustada maksta tasu konkreetsele juhile väljaspool heaks kiidetud poliitikat. Tasu võib määrata ajutiselt kuni aktsionäride heakskiidu saamiseni järgmisel üldkoosolekul. Erandi tegemise võimalust võib heaks kiidetud poliitika rakendamise käigus kasutada siiski vaid ühel korral.

Selgitus

Selleks et tasustamispoliitika oleks mõistlik ja otstarbekas, ei tohiks sellest liiga sageli või liiga palju kõrvale kalduda. Seetõttu tuleks leppida erandi tegemisega tasustamispoliitikas ainult siis, kui see mõjutab tasu maksimumsummat ning kui olukord on erakorraline – näiteks kui äriühingus on juhtimiskriis. Kui äriühing on kaldunud tasustamispoliitikast kõrvale ühe korra ja tahab seda uuesti teha, on mõistlik, et ta teeb aktsionäridele ettepaneku poliitikat muuta.

Muudatusettepanek  74

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 4

Direktiiv 2007/36/EÜ

Artikkel 9a – lõige 3 – lõik 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Poliitikas selgitatakse, kuidas see aitab edendada äriühingu pikaajalisi huvisid ja jätkusuutlikkust. Sellega nähakse ette selged põhitasu ja muutuvtasu määramise kriteeriumid, sealhulgas kõik mis tahes laadi hüved.

Poliitikas selgitatakse, kuidas see aitab edendada äriühingu strateegiat ning äriühingu pikaajalisi huvisid ja jätkusuutlikkust. Sellega kehtestatakse selged ja terviklikud sätted iga liiki põhitasu ja muutuvtasu määramiseks.

Muudatusettepanek  75

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 4

Direktiiv 2007/36/EÜ

Artikkel 9a – lõige 3 – lõik 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Poliitikaga nähakse ette määrata võidava kogutasu maksimumsumma ning vastav põhitasu ja muutuvtasu eri komponentide suhteline osakaal. Sellega selgitatakse, kuidas on poliitika kehtestamisel või juhtide tasustamisel arvesse võetud äriühingu töötajate palga- ja töötingimusi, põhjendades juhtide keskmise tasu ja äriühingu muude täiskohaga töötajate kui juhtide keskmise tasu suhet ning seda, miks sellist suhet peetakse asjakohaseks. Poliitikas võib erandkorras kõnealust suhet mitte kajastada erakorralistel asjaoludel. Sel juhul tuleb selgitada, miks suhet ei ole kajastatud ja milliseid sama mõjuga meetmeid on võetud.

Poliitikaga nähakse ette vähemalt kohaldatava kogutasu maksimummäärad ning vastav põhitasu ja muutuvtasu eri komponentide suhteline osakaal. Sellega selgitatakse, kuidas on poliitika kehtestamisel arvesse võetud äriühingu töötajate palga- ja töötingimusi. Seoses sellega tagavad liikmesriigid, et poliitikaga põhjendatakse juhtide tasu keskmise protsentuaalse aastase muutuse ja äriühingu muude töötajate kui juhtide täiskoha tasu keskmise protsentuaalse aastase muutuse kavandatavat suhet ning seda, miks sellist suhet peetakse asjakohaseks. Lisaks võivad liikmesriigid ette näha, et selle poliitikaga põhjendatakse juhtide keskmise tasu ja äriühingu muude töötajate kui juhtide keskmise täiskoha tasu suhet ning seda, miks sellist suhet peetakse asjakohaseks. Nende suhete arvutamisel võetakse arvesse osalise tööajaga töötajatele makstavat tasu täistöökoha tasu ekvivalendi kohaselt. Liikmesriigid võivad juhtide keskmise tasu ja töötajate keskmise täiskoha tasu suhtele kehtestada ka piirmäära.

Muudatusettepanek  76

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 4

Direktiiv 2007/36/EÜ

Artikkel 9a – lõige 3 – lõik 4 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Poliitikas selgitatakse äriühingus kehtivat korda juhtide tasusid puudutavate otsuste tegemisel, sealhulgas töötasukomisjoni rolli ja toimimist, kui see on asjakohane.

Selgitus

Aktsionäridel on sageli raske jälgida ja mõista tasusid puudutavate otsuste tegemise korda. Seetõttu oleks suurem selgus ja läbipaistvus selles osas kasulik.

Muudatusettepanek  77

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 4

Direktiiv 2007/36/EÜ

Artikkel 9a – lõige 3 – lõik 5

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Poliitikas selgitatakse poliitika kindlaksmääramiseks kasutatavat otsustusprotsessi. Poliitika läbivaatamise korral esitatakse selgitus kõigi oluliste muudatuste ja selle kohta, kuidas võetakse arvesse aktsionäride seisukohti poliitika suhtes ja eelmiste aastate aruandeid.

Poliitikas selgitatakse poliitika kindlaksmääramiseks kasutatavat konkreetset otsustusprotsessi. Poliitika läbivaatamise korral esitatakse selgitus kõigi oluliste muudatuste ja selle kohta, kuidas võetakse arvesse aktsionäride hääli ja seisukohti poliitika suhtes ja eelmiste aastate aruandeid.

Muudatusettepanek  78

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 4

Direktiiv 2007/36/EÜ

Artikkel 9b – lõige 1 – punkt b

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b) juhtide tasu suhteline muutus kolme viimase majandusaasta jooksul, selle seos äriühingu väärtuse suundumusega ja äriühingu muude täiskohaga töötajate kui juhtide keskmise tasu muutusega;

(b) juhtide tasu suhteline muutus kolme viimase majandusaasta jooksul, selle seos äriühingu väärtuse ja üldise tulemuslikkuse suundumusega ja äriühingu muude töötajate kui juhtide keskmise täiskoha tasu muutusega, kusjuures osalise tööajaga töötajate tasu võetakse arvesse täiskoha tasu ekvivalendi kohaselt;

Selgitus

Siin ei ole oluline mitte ainult väärtuse muutumine, vaid ka muud tulemuslikkuse aspektid. Ka moodustavad osalise tööajaga töötajad mõnes äriühingus olulise osa tööjõust. Teabe täpsuse huvides tuleks nende töötajate palku võtta arvesse täiskoha palga ekvivalendi kohaselt.

Muudatusettepanek  79

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 4

Direktiiv 2007/36/EÜ

Artikkel 9b – lõige 1 – punkt c

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c) mis tahes tasu, mida äriühingu juhid on saanud samasse konsolideerimisgruppi kuuluvalt mis tahes ettevõtjalt;

(c) mis tahes tasu, mida samasse konsolideerimisgruppi kuuluv mis tahes ettevõtja on äriühingu juhtidele maksnud või mis on veel välja maksmata;

Muudatusettepanek  80

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 4

Direktiiv 2007/36/EÜ

Artikkel 9b – lõige 1 – punkt d

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d) antud või pakutud aktsiate ja aktsiaoptsioonide arv ning õiguste kasutamise põhitingimused, sealhulgas täitmishind ja -päev, ning nende mis tahes muudatused;

(d) antud aktsiate ja aktsiaoptsioonide arv ning õiguste kasutamise põhitingimused, sealhulgas täitmishind ja -päev, ning nende mis tahes muudatused;

Muudatusettepanek  81

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 4

Direktiiv 2007/36/EÜ

Artikkel 9b – lõige 1 – punkt f

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(f) teave selle kohta, kuidas määrati kindlaks juhtide tasu, sealhulgas teave töötasukomisjoni rolli kohta.

(f) teave selle kohta, kuidas määrati kindlaks juhtide tasu, sealhulgas vajaduse korral teave töötasukomisjoni rolli kohta.

Muudatusettepanek  82

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 4

Direktiiv 2007/36/EÜ

Artikkel 9b – lõik 1 – punkt f a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(f a) liikmesriikides, kus kohaldatakse ettekirjutusi juhtide keskmise tasu ja töötajate keskmise täiskoha tasu suhtele, teave kehtiva suhte ja selle arengu kohta viimase kolme majandusaasta jooksul.

Muudatusettepanek  83

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 4

Direktiiv 2007/36/EÜ

Artikkel 9b – lõige 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Liikmesriigid tagavad, et juhtide isikuandmete töötlemisel on füüsiliste isikute õigus eraelu puutumatusele kaitstud vastavalt direktiivile 95/46/EÜ.

2. Liikmesriigid tagavad, et teave konkreetsetele juhtidele makstava tasu kohta avalikustatakse ainult aktsionäride õiguste kasutamise hõlbustamiseks ning läbipaistvuse ja aruandluskohustuse rakendamiseks juhtide töö tulemuste osas. Tundlikke andmeid tervise ja muude direktiivi 95/46/EÜ artiklis 8 märgitud kategooriate kohta ei avalikustata. Äriühingud võtavad asjakohaseid meetmeid üldsuse juurdepääsu piiramiseks isikuandmetele, kui need andmed ei ole mitu aastat pärast nende algset avalikustamist aktsionäride õiguste kasutamise hõlbustamise seisukohalt enam olulise tähtsusega.

Selgitus

Sellega selgitatakse täpsemalt, millist konkreetset mõju direktiiv 95/46 avaldab. Üldsuse juurdepääsu piiramine isikuandmetele ei peaks tähendama selliste andmete kustutamist, vaid nt otselinkide kõrvaldamist äriühingu veebisaidil.

Muudatusettepanek  84

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 4

Direktiiv 2007/36/EÜ

Artikkel 9b – lõige 3

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Liikmesriigid tagavad, et aktsionäridel on õigus hääletada üldkoosolekul eelmise majandusaasta tasustamisaruande üle. Kui aktsionärid hääletavad tasustamisaruande vastu, selgitab äriühing järgmises tasustamisaruandes, kas ja kuidas on aktsionäride hääletamist arvesse võetud.

3. Liikmesriigid võivad ette näha, et aktsionäridel on õigus hääletada üldkoosolekul eelmise majandusaasta tasustamisaruande üle. Kui aktsionärid hääletavad tasustamisaruande vastu, tuleb vahetult pärast hääletust korraldada avalik arvamuste vahetus, mille käigus aktsionärid saavad tagasilükkamise põhjuseid selgitada. Äriühing selgitab järgmises tasustamisaruandes, kuidas on aktsionäride hääletamist ja avaldusi arvesse võetud.

Selgitus

Äriühing peaks aktsionäride vastuhääli alati tõsiselt võtma. Passiivsus ei ole vastuvõetav. Äriühing peaks tegema aktiivset tööd, et selgitada välja, mis on aktsionäride arvates valesti, ja tegema vajalikke korrektsioone.

Muudatusettepanek  85

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 4

Direktiiv 2007/36/EÜ

Artikkel 9b – lõige 3 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 a. Käesoleva artikli ja artikli 9a tasu käsitlevad sätted ei piira töötajate palkade kujundamise siseriiklike süsteemide kasutamist ega (kui see on asjakohane) siseriiklikke sätteid, millega reguleeritakse töötajate esindatust juhatustes.

Selgitus

Tuleb teha selgeks, et on vahe juhtide tasu määramise menetlustel ja töötajate palga kujundamise süsteemidel. Käesoleva direktiiviga ei tohiks neisse süsteemidesse sekkuda. Ka ei tohiks käesolev direktiiv millegagi mõjutada mitmes liikmesriigis kehtivaid eeskirju töötajate esindatuse kohta juhatustes.

Muudatusettepanek  86

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 4

Direktiiv 2007/36/EÜ

Artikkel 9c – lõige 1 – lõik 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Liikmesriigid tagavad, et juhul, kui seotud isikutega tehtavad tehingud moodustavad rohkem kui 1 % äriühingu varadest, avaldavad äriühingud tehingu sõlmimise ajal tehingu kohta teadaande ja lisavad sellele sõltumatu kolmanda isiku aruande, milles hinnatakse, kas tehing tehakse turutingimustel, ja kinnitatakse, et tehing on aktsionäride seisukohast (sealhulgas vähemusaktsionärid) õiglane ja mõistlik. Teadaanne sisaldab teavet seotud isikuga oleva suhte laadi, seotud isiku nime ja tehingu mahu kohta ning mis tahes muud tehingu hindamiseks vajalikku teavet.

1. Liikmesriigid tagavad, et juhul, kui seotud isikutega tehtav tehing moodustab rohkem kui 1 % äriühingu varadest, avaldavad äriühingud hiljemalt tehingu sõlmimise ajal tehingu kohta teadaande. Teadaanne sisaldab teavet seotud isikuga oleva suhte laadi, seotud isiku nime ja tehingu mahu kohta ning mis tahes muud tehingu hindamiseks vajalikku teavet.

Muudatusettepanek  87

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 4

Direktiiv 2007/36/EÜ

Artikkel 9c – lõige 1 – lõik 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid võivad ette näha, et äriühingud võivad taotleda aktsionäridelt erandit esimeses lõigus osutatud nõudest lisada seotud isikuga tehtavat tehingut käsitlevale teadaandele sõltumatu kolmanda isiku aruanne, et teha kindlaks määratud seotud isikuga selgelt kindlaks määratud liiki korduvtehinguid perioodil kuni 12 kuud pärast erandi tegemist. Kui seotud isiku tehingud hõlmavad aktsionäri, ei võta kõnealune aktsionär eelneva erandi üle peetavast hääletusest osa.

Liikmesriigid võivad ette näha, et äriühingud võivad taotleda aktsionäridelt erandit esimeses lõigus osutatud avalikustamise nõudest, et teha kindlaks määratud seotud isikuga selgelt kindlaks määratud liiki korduvtehinguid perioodil kuni 12 kuud pärast erandi tegemist. Kui seotud isiku tehingud hõlmavad aktsionäri, ei võta kõnealune aktsionär eelneva erandi üle peetavast hääletusest osa. Kohe pärast erandi kehtivusperioodi lõppemist teeb äriühing kõigi tehingute kohta, mis on tehtud nimetatud erandi alusel, avalduse, mis sisaldab esimeses lõigus kirjeldatud iseloomuga teavet.

Selgitus

Võimalus lihtsustada standardsete seotud isikute tehingute käsitlemist tuleks teha äriühingutele kõigis liikmesriikides kättesaadavaks.

Muudatusettepanek  88

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 4

Direktiiv 2007/36/EÜ

Artikkel 9c – lõige 2 – lõik 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Liikmesriigid tagavad, et seotud isikutega tehtavad tehingud, mis moodustavad rohkem kui 5 % äriühingu varadest, või tehingud, millel võib olla oluline mõju kasumile või käibele, esitatakse aktsionäridele hääletamiseks üldkoosolekul. Kui seotud isiku tehing hõlmab aktsionäri, ei võta kõnealune aktsionär hääletusest osa. Äriühing ei sõlmi tehingut enne, kui aktsionärid on tehingu heaks kiitnud. Äriühing võib siiski sõlmida tehingu tingimusel, et aktsionärid peavad selle heaks kiitma.

2. Liikmesriigid tagavad, et seotud isikutega tehtavad tehingud, mis ei ole teostatud tüüptingimustel tavapärase äritegevuse käigus ja mis moodustavad rohkem kui 5 % äriühingu varadest, esitatakse aktsionäridele hääletamiseks üldkoosolekul. Kui seotud isiku tehing hõlmab aktsionäri, ei võta kõnealune aktsionär hääletusest osa. Äriühing ei sõlmi tehingut enne, kui aktsionärid on tehingu heaks kiitnud. Äriühing võib siiski sõlmida tehingu tingimusel, et aktsionärid peavad selle heaks kiitma.

Selgitus

Kuigi teoorias on selline üldsäte mõistlik, oleks seda praktikas väga keeruline ellu viia. Sellega kaasnev ebakindlus ei oleks proportsionaalne selle lisamisest tuleneva kasuga.

Muudatusettepanek  89

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 4

Direktiiv 2007/36/EÜ

Artikkel 9c – lõige 2 – lõik 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid võivad ette näha, et äriühingud võivad taotleda aktsionäridelt eelnevat nõusolekut esimeses lõigus osutatud tehinguteks, et teha kindlaks määratud seotud isikuga selgelt kindlaks määratud liiki korduvtehinguid perioodil kuni 12 kuud pärast tehinguteks eelneva nõusoleku andmist. Kui seotud isiku tehingud hõlmavad aktsionäri, ei võta kõnealune aktsionär eelneva nõusoleku üle peetavast hääletusest osa.

Liikmesriigid näevad ette, et äriühingud võivad taotleda aktsionäridelt eelnevat nõusolekut esimeses lõigus osutatud tehinguteks, et teha kindlaks määratud seotud isikuga selgelt kindlaks määratud liiki korduvtehinguid perioodil kuni 12 kuud pärast tehinguteks eelneva nõusoleku andmist. Kui seotud isiku tehingud hõlmavad aktsionäri, ei võta kõnealune aktsionär eelneva nõusoleku üle peetavast hääletusest osa.

Selgitus

Ka sellisel juhul tuleks võimalus lihtsustada standardsete seotud isikute tehingute käsitlemist teha äriühingutele kõigis liikmesriikides kättesaadavaks.

Muudatusettepanek  90

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5

Direktiiv 2007/36/EÜ

IIA peatükk – pealkiri

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

IIA PEATÜKK

IIA PEATÜKK

RAKENDUSAKTID JA KARISTUSED

DELEGEERITUD ÕIGUSAKTID, RAKENDUSAKTID JA KARISTUSED

Muudatusettepanek  91

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5

Direktiiv 2007/36/EÜ

Artikkel -14a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel -14a

 

Delegeeritud volituste kasutamine

 

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

 

2. Artikli 3a lõikes 5, artikli 3b lõikes 5 ja artikli 3c lõikes 3 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates …*.

 

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 3a lõikes 5, artikli 3b lõikes 5 ja artikli 3c lõikes 3 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

 

4. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

 

5. Artikli 3a lõike 5, artikli 3b lõike 5 ja artikli 3c lõike 3 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui ei Euroopa Parlament ega ka nõukogu ei ole kolme kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kolme kuu võrra.

 

_________________

 

* Väljaannete talitus: palun lisada käesoleva direktiivi jõustumise kuupäev.

Muudatusettepanek  92

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – lõige -1 a (uus)

Direktiiv 2013/34/EL

Artikkel 18a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Lisatakse järgmine artikkel:

 

„Artikkel 18a

 

Täiendav avalikustamiskohustus suurtele äriühingutele

 

Suured äriühingud avalikustavad lisaks artiklitega 16, 17 ja 18 ning käesoleva direktiivi teiste sätetega nõutavale teabele oma finantsaruannete lisades üldsusele ka järgmise teabe, esitades selle liikmesriikide ja kolmandate riikide lõikes, kus neil on tütarettevõte:

 

a) nimi (nimed), tegevuse laad ja geograafiline asukoht;

 

b) käive;

 

c) töötajate arv täistööaja ekvivalendi alusel;

 

d) maksustamiseelne kasum või kahjum;

 

e) kasumilt või kahjumilt tasumisele kuuluv maks;

 

f) saadud riiklik toetus.

 

 

 

2. Ettevõtjad, mille keskmine töötajate arv konsolideeritud alustel majandusaasta jooksul ei ületa 500 töötajat ning mille bilansimaht bilansipäeval ei ületa konsolideeritud alustel 86 miljonit eurot või puhaskäive 100 miljonit eurot, vabastatakse käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud kohustusest.

 

3. Käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud kohustust ei kohaldata ettevõtja suhtes, mille suhtes kohaldatakse liikmesriigi õigust ning mille emaettevõtja suhtes kehtivad liikmesriigi õigusaktid ja mille teave on hõlmatud selle emaettevõtja poolt kooskõlas käesoleva artikli lõikega 1 avaldatud teabes.

 

4. Lõikes 1 osutatud teavet auditeeritakse kooskõlas direktiiviga 2006/43/EÜ*.

 

5. Komisjon viib läbi üldise hindamise lõikes 1 osutatud teabe avalikustamise võimalike negatiivsete majanduslike tagajärgede kohta, kaasa arvatud mõju konkurentsivõimele ja investeeringutele. Komisjon esitab oma aruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule hiljemalt 1. juuliks 2016.

 

Juhul kui komisjoni aruandes tehakse kindlaks olulised negatiivsed mõjud, kaalub komisjon asjakohase seadusandliku ettepaneku esitamist lõikes 1 sätestatud avalikustamiskohustuse muutmiseks ning võib otsustada need kohustused edasi lükata. Komisjon hindab igal aastal sellise edasilükkamise vajalikkust.

 

__________________

 

* Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. mai 2006. aasta direktiiv 2006/43/EÜ, mis käsitleb raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud aruannete kohustuslikku auditit, millega muudetakse nõukogu direktiive 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 84/253/EMÜ (ELT L 157, 9.6.2006, lk. 87).”

Muudatusettepanek  93

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 a (uus)

Direktiiv 2004/109/EÜ

Artikkel 16a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 2 a

 

Direktiivi 2004/109/EÜ muutmine

 

Direktiivi 2004/109/EÜ muudetakse järgmiselt:

 

Lisatakse järgmine artikkel:

 

„Artikkel 16a

 

Täiendav avalikustamiskohustus emitentidele

 

1. Liikmesriigid nõuavad, et iga emitent avalikustaks igal aastal majandusaasta kohta konsolideeritud alusel järgmise teabe, täpsustades seda liikmesriikide ja kolmandate riikide kaupa, kus tal on tütarettevõte:

 

a) nimi (nimed), tegevuse laad ja geograafiline asukoht;

 

b) käive;

 

c) töötajate arv täistööaja ekvivalendi alusel;

 

d) maksustamiseelne kasum või kahjum;

 

e) kasumilt või kahjumilt tasumisele kuuluv maks;

 

f) saadud riiklik toetus.

 

2. Käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud kohustust ei kohaldata emitendi suhtes, mille suhtes kohaldatakse liikmesriigi õigust ning mille emaettevõtja suhtes kehtivad liikmesriigi õigusaktid ja mille teave on hõlmatud selle emaettevõtja poolt kooskõlas käesoleva artikli lõikega 1 avaldatud teabes.

 

3. Lõikes 1 osutatud teavet auditeeritakse kooskõlas direktiiviga 2006/43/EÜ ja see avaldatakse võimaluse korral asjaomase emitendi majandusaasta aruande lisana või vajaduse korral konsolideeritud finantsaruande lisana.

 

4. Komisjon viib läbi üldise hindamise lõikes 1 osutatud teabe avalikustamise võimalike negatiivsete majanduslike tagajärgede kohta, kaasa arvatud mõju konkurentsivõimele ja investeeringutele. Komisjon esitab oma aruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule hiljemalt 1. juuliks 2016.

 

Juhul kui komisjoni aruandes tehakse kindlaks olulised negatiivsed mõjud, kaalub komisjon asjakohase seadusandliku ettepaneku esitamist lõikes 1 sätestatud avalikustamiskohustuse muutmiseks ning võib otsustada need kohustused edasi lükata. Komisjon hindab igal aastal sellise edasilükkamise vajalikkust.”

MENETLUS

Pealkiri

Direktiivi 2007/36/EÜ muutmine seoses aktsionäride pikaajalise kaasamise soodustamisega ja direktiivi 2013/34/EL muutmine seoses ühingujuhtimise aruande teatavate elementidega

Viited

COM(2014)0213 – C7-0147/2014 – 2014/0121(COD)

Vastutav komisjon

       istungil teada andmise kuupäev

JURI

16.4.2014

 

 

 

Arvamuse esitaja(d)

       istungil teada andmise kuupäev

ECON

16.4.2014

Arvamuse koostaja

       nimetamise kuupäev

Olle Ludvigsson

22.7.2014

Arutamine parlamendikomisjonis

8.12.2014

26.1.2015

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

24.2.2015

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

38

16

5

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Burkhard Balz, Hugues Bayet, Pervenche Berès, Udo Bullmann, Esther de Lange, Fabio De Masi, Anneliese Dodds, Markus Ferber, Jonás Fernández, Elisa Ferreira, Sven Giegold, Neena Gill, Sylvie Goulard, Roberto Gualtieri, Brian Hayes, Gunnar Hökmark, Cătălin Sorin Ivan, Petr Ježek, Othmar Karas, Georgios Kyrtsos, Philippe Lamberts, Werner Langen, Sander Loones, Bernd Lucke, Olle Ludvigsson, Ivana Maletić, Fulvio Martusciello, Costas Mavrides, Bernard Monot, Luděk Niedermayer, Patrick O’Flynn, Stanisław Ożóg, Dimitrios Papadimoulis, Dariusz Rosati, Alfred Sant, Molly Scott Cato, Peter Simon, Renato Soru, Theodor Dumitru Stolojan, Paul Tang, Sampo Terho, Ramon Tremosa i Balcells, Ernest Urtasun, Marco Valli, Tom Vandenkendelaere, Cora van Nieuwenhuizen, Miguel Viegas, Steven Woolfe, Pablo Zalba Bidegain, Marco Zanni, Sotirios Zarianopoulos

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Ashley Fox, Eva Kaili, Syed Kamall, Barbara Kappel, Thomas Mann, Siegfried Mureșan, Eva Paunova

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (kodukorra art 200 lg 2)

Gesine Meissner


MENETLUS

Pealkiri

Direktiivi 2007/36/EÜ muutmine seoses aktsionäride pikaajalise kaasamise soodustamisega ja direktiivi 2013/34/EL muutmine seoses ühingujuhtimise aruande teatavate elementidega

Viited

COM(2014)0213 – C7-0147/2014 – 2014/0121(COD)

EP-le esitamise kuupäev

9.4.2014

 

 

 

Vastutav komisjon

       istungil teada andmise kuupäev

JURI

16.4.2014

 

 

 

Arvamuse esitajad

       istungil teada andmise kuupäev

ECON

16.4.2014

IMCO

16.4.2014

LIBE

16.4.2014

 

Arvamuse esitamisest loobumine

       otsuse kuupäev

IMCO

24.9.2014

LIBE

15.7.2014

 

 

Kaasatud komisjonid

       istungil teada andmise kuupäev

ECON

12.3.2015

 

 

 

Raportöörid

       nimetamise kuupäev

Sergio Gaetano Cofferati

24.9.2014

 

 

 

Arutamine parlamendikomisjonis

11.11.2014

20.1.2015

24.2.2015

 

Vastuvõtmise kuupäev

7.5.2015

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

13

10

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Max Andersson, Joëlle Bergeron, Jean-Marie Cavada, Therese Comodini Cachia, Rosa Estaràs Ferragut, Laura Ferrara, Lidia Joanna Geringer de Oedenberg, Dietmar Köster, António Marinho e Pinto, Evelyn Regner, Pavel Svoboda, József Szájer, Axel Voss, Tadeusz Zwiefka

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Daniel Buda, Sergio Gaetano Cofferati, Pascal Durand, Angel Dzhambazki, Jytte Guteland, Sylvia-Yvonne Kaufmann, Cecilia Wikström

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (kodukorra art 200 lg 2)

Marisa Matias, Morten Messerschmidt, Barbara Spinelli

Esitamise kuupäev

12.5.2015

Õigusalane teave