Menetlus : 2013/0409(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0165/2015

Esitatud tekstid :

A8-0165/2015

Arutelud :

Hääletused :

PV 04/10/2016 - 7.6
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2016)0368

RAPORT     ***I
PDF 617kWORD 366k
18.5.2015
PE 544.135v02-00 A8-0165/2015

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, milles käsitletakse esialgset tasuta õigusabi kahtlustatavatele või süüdistatavatele, kellelt on võetud vabadus, ning tasuta õigusabi Euroopa vahistamismäärusega seotud menetluses

(COM(2013)0824 – C8‑0429/2013 – 2013/0409(COD))

Kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon

Raportöör: Dennis de Jong

MUUDATUSED
EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT
 SELETUSKIRI
 MENETLUS

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, milles käsitletakse esialgset tasuta õigusabi kahtlustatavatele või süüdistatavatele, kellelt on võetud vabadus, ning tasuta õigusabi Euroopa vahistamismäärusega seotud menetluses

(COM(2013)0824 – C8‑0429/2013 – 2013/0409(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–       võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2013)0824),

–       võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 82 lõike 2 punkti b, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C7-0429/2013),

–       võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–       võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–       võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit (A8-0165/2015),

1.      võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.      palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

3.      teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Muudatusettepanek  1

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Pealkiri

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV, milles käsitletakse esialgset tasuta õigusabi kahtlustatavatele või süüdistatavatele, kellelt on võetud vabadus, ning tasuta õigusabi Euroopa vahistamismäärusega seotud menetluses

Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV, milles käsitletakse tasuta õigusabi kahtlustatavatele või süüdistatavatele ning tasuta õigusabi Euroopa vahistamismäärusega seotud menetluses

Muudatusettepanek  2

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus -1 (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(-1) Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 6 lõike 3 punktis c ning kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti artikli 14 lõike 3 punktis d tunnustatakse tasuta õigusabi saamise õigust isikute puhul, kellel ei ole piisavalt vahendeid õigusabi eest tasumiseks, ja juhul, kui see on õigusemõistmise huvides vajalik.

Muudatusettepanek  3

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus -1 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(-1 a) Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 47 kolmandas lõigus on sätestatud, et isikule, kellel puuduvad piisavad vahendid, antakse tasuta õigusabi sellises ulatuses, mis tagab talle võimaluse kohtusse pöörduda.

Muudatusettepanek  4

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus -1 b (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(-1 b) ÜRO põhimõtetes ja suunistes juurdepääsu kohta tasuta õigusabile kriminaalõiguse süsteemides1a antakse põhjalik raamistik õigusele saada tasuta õigusabi.

 

______________

 

1a. Vastu võetu ÜRO Peaassambleel 20. detsembri 2012. aasta resolutsiooniga A/Res/67/187.

Muudatusettepanek  5

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1) Käesoleva direktiivi eesmärk on tagada kaitsja kasutamise õiguse realiseerumine läbi selle, et liikmesriigid pakuvad abi kriminaalmenetluse varajases etapis isikutele, kellelt on võetud vabadus, ning tagaotsitavatele, kes on hõlmatud nõukogu raamotsuse 2002/584/JSK1 kohase üleandmiskorraga (Euroopa vahistamismäärusega seotud menetlusega).

(1) Käesoleva direktiivi eesmärk on tagada kaitsja kasutamise õiguse realiseerumine, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2013/48/EL0a, tehes liikmesriikide rahastatava kaitsja abi kättesaadavaks kahtlustatavatele või süüdistatavatele ning tagaotsitavatele, kes on hõlmatud nõukogu raamotsuse 2002/584/JSK1 kohase üleandmiskorraga (Euroopa vahistamismäärusega seotud menetlusega). Käesoleva direktiivi kohaldamisala määratakse eelkõige kindlaks direktiivi 2013/48/EL asjaomaste sätetega.

 

________________

________________

 

0a. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/48/EL, 22. oktoober 2013, mis käsitleb õigust kaitsjale kriminaalmenetluses ja Euroopa vahistamismäärusega seotud menetluses ning õigust lasta teavitada vabaduse võtmisest kolmandat isikut ja suhelda vabaduse võtmise ajal kolmandate isikute ja konsulaarasutustega (ELT L 294, 6.11.2013, lk 1).

1. Nõukogu 13. juuni 2002. aasta raamotsus 2002/584/JSK Euroopa vahistamismääruse ja liikmesriikidevahelise üleandmiskorra kohta (EÜT L 190, 18.7.2002, lk 1).

1. Nõukogu 13. juuni 2002. aasta raamotsus 2002/584/JSK Euroopa vahistamismääruse ja liikmesriikidevahelise üleandmiskorra kohta (EÜT L 190, 18.7.2002, lk 1).

Muudatusettepanek  6

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(2 a) Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 82 lõike 2 kohaselt võivad Euroopa Parlament ja nõukogu seadusandliku tavamenetluse kohaselt kehtestada direktiividega miinimumeeskirjad määral, mil see on vajalik kohtuotsuste ja õigusasutuste otsuste vastastikuse tunnustamise ning samuti politsei- ja õiguskoostöö hõlbustamiseks piiriülese mõõtmega kriminaalasjades. Sellised eeskirjad võtavad arvesse liikmesriikide õigustraditsioonide ja -süsteemide vahelisi erinevusi. Käesolevad eeskirjad käsitlevad eelkõige isikute õigusi kriminaalmenetluses.

Selgitus

Tuleb meeles pidada Euroopa Liidu karistusõiguse alast pädevust ja märkida ära õiguslik alus, millel see direktiiv põhineb. ELi toimimise lepingu artikli 82 lõike 2 kohaselt on Euroopa Liit pädev selles valdkonnas seadusandjana tegutsema.

Muudatusettepanek  7

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 3

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3) Stockholmi programmis2 on pööratud suurt tähelepanu sellele, et tugevdada kriminaalmenetluses isikute õigusi. Programmi punktis 2.4 kutsub Euroopa Ülemkogu komisjoni üles esitama ettepanekuid, et luua järkjärguline lähenemisviis,3 tugevdamaks kahtlustatavate või süüdistatavate õigusi.

(3) Stockholmi programmis2 on pööratud suurt tähelepanu sellele, et tugevdada kriminaalmenetluses isikute õigusi. Programmi punktis 2.4 kutsub Euroopa Ülemkogu komisjoni üles esitama ettepanekuid, et luua järkjärguline lähenemisviis3, tugevdamaks kahtlustatavate või süüdistatavate õigusi, eeskätt õigust õigusabile ja õigusnõustamisele (meede C).

________________

________________

2. ELT C 115, 4.5.2010, lk 1.

2. ELT C 115, 4.5.2010, lk 1.

3. ELT C 295, 4.12.2009, lk 1.

3. ELT C 295, 4.12.2009, lk 1.

Muudatusettepanek  8

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(3 a) 30. novembril 2009. aastal võttis nõukogu vastu resolutsiooni teekaardi kohta, mille eesmärk on tugevdada kahtlustatavate või süüdistatavate isikute menetlusõigusi kriminaalmenetluses. Nõukogu tegi ettepaneku esitada mitmeid seadusandlikke algatusi, mis muu hulgas sisaldavad õigust õigusalase nõustaja abile ja õigusabile kriminaalmenetluses (meede C).

Selgitus

Käesolev direktiiv järgib üldist loogikat, mis on kindlaks määratud 30. novembril 2009 vastu võetud teekaardiga kahtlustatavate või süüdistatavate menetlusõiguste kohta kriminaalmenetluses.

Muudatusettepanek  9

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 4

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(4) Kolm õigusakti kriminaalmenetluses kohaldatavate menetlusõiguste kohta on tänaseks juba vastu võetud: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2010/64/EL,4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2012/13/EL5 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/48/EL6.

(4) Kolm õigusakti kriminaalmenetluses kohaldatavate menetlusõiguste kohta on tänaseks juba vastu võetud: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2010/64/EL4 õiguse kohta suulisele ja kirjalikule tõlkele, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2012/13/EL5, milles käsitletakse õigust saada teavet, ning direktiiv 2013/48/EL, mis käsitleb õigust kaitsjale kriminaalmenetluses ja Euroopa vahistamismäärusega seotud menetluses ning õigust lasta teavitada vabaduse võtmisest kolmandat isikut ja suhelda vabaduse võtmise ajal kolmandate isikute ja konsulaarasutustega.

________________

________________

4. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2010/64/EL, 20. oktoober 2010, õiguse kohta suulisele ja kirjalikule tõlkele kriminaalmenetluses (ELT L 280, 26.10.2010, lk 1).

4. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2010/64/EL, 20. oktoober 2010, õiguse kohta suulisele ja kirjalikule tõlkele kriminaalmenetluses (ELT L 280, 26.10.2010, lk 1).

5. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2012/13/EL, 22. mai 2012, mille käsitletakse õigust saada kriminaalmenetluses teavet (ELT L 142, 1.6.2012, lk 1).

5. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2012/13/EL, 22. mai 2012, milles käsitletakse õigust saada kriminaalmenetluses teavet (ELT L 142, 1.6.2012, lk 1).

6. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/48/EL, 22. oktoober 2013, mis käsitleb õigust kaitsjale kriminaalmenetluses ja Euroopa vahistamismäärusega seotud menetluses ning õigust lasta teavitada vabaduse võtmisest kolmandat isikut ja suhelda vabaduse võtmise ajal kolmandate isikute ja konsulaarasutustega (ELT 294, 6.11.2013, lk 1).

 

Muudatusettepanek  10

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 6

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(6) Kaitsja kasutamise õiguse ulatus ja sisu on sätestatud direktiivis 2013/48/EL. Kahtlustataval või süüdistataval peaks olema kriminaalmenetluses õigus kaitsjale alates ajast, kui pädevad asutused on sellele isikule ametliku teate saatmisega või muul moel teatavaks teinud, et teda kahtlustatakse või süüdistatakse kuriteo toimepanemises, olenemata sellest, kas talt on võetud vabadus. See õigus kehtib kuni menetluse lõpetamiseni, mille all mõistetakse lõpliku otsuse tegemist küsimuses, kas kahtlustatav või süüdistatav isik on kuriteo toime pannud, sealhulgas asjakohasel juhul süüdimõistmist või edasikaebuse lahendamist.

välja jäetud

Selgitus

Esimeses põhjenduses (muudatusettepanek 5) juba viidatakse kaitsja kasutamise õigust käsitleva direktiivi kohaldamisalale. Kuna kahe direktiivi kohaldamisala muudetakse ühesuguseks, ei ole enam tarvidust põhjalikuma täpsustuse järele.

Muudatusettepanek  11

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 6 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(6 a) Kooskõlas direktiiviga 2013/48/EL antakse liikmesriikides tasuta õigusabi vastavalt ELi põhiõiguste hartale ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonile. Kui kahtlustatavalt või süüdistatavalt isikult võetakse vabadus, peaksid liikmesriigid võtma vajalikud meetmed, millega tagada, et neil isikutel on võimalik tõhusalt kasutada õigust kaitsjale, sealhulgas korraldama kaitsja abi, kui asjaomasel isikul ei ole kaitsjat, välja arvatud juhul, kui ta on loobunud sellest õigusest. Käesoleva direktiivi kohaselt võiksid nende meetmete hulka vajaduse korral kuuluda õigusabimeetmed.

Selgitus

Käesoleva direktiivi eesmärk on tagada õigust kaitsjale käsitleva direktiivi 2013/48/EL tõhusus, milles kinnitatakse, et seda õigust tõhusalt kasutada võimaldavad meetmed võiksid hõlmata tasuta õigusabi käsitlevaid eeskirju.

Muudatusettepanek  12

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 7

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(7) Üks õiglase kohtuliku arutamise põhitunnuseid on Euroopa Inimõiguste Kohtu väitel see, et kõiki, keda süüdistatakse kuriteo toimepanekus, kaitseb tõhusalt kaitsja, kes määratakse vajaduse korral ametlikult. Kriminaalmenetluse õiglus eeldab, et kahtlustatavale tuleks tagada juurdepääs õigusalasele abile alates hetkest, mil temalt võetakse vabadus.

välja jäetud

Selgitus

Uues põhjenduses -1 a juba osutatakse Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonile. Üsnagi üldsõnalisel osutamisel Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikale ei ole tegelikku lisaväärtust.

Muudatusettepanek  13

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 8

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(8) Kaitsja kasutamise õigust käsitleva direktiivi 2013/48/EL artikli 3 lõikes 4 on sätestatud, et juhul kui kahtlustatavatelt või süüdistatavatelt võetakse vabadus, peaksid liikmesriigid võtma vajalikud meetmed tagamaks, et nad saaksid kasutada tõhusalt oma õigust kaitsjale, kui nad just ei ole sellest õigusest loobunud.

välja jäetud

Selgitus

Põhjenduses 1 (muudatusettepanek 5) osutatakse juba direktiivi 2013/48/EL artiklile 3. Ei ole vajadust tuletada meelde vaid ühte konkreetset artikli lõiku, kuid samas on koormav lisada kogu selle artikli tekst.

Muudatusettepanek  14

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 9

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(9) Selleks et vabaduse kaotanud kahtlustatavad või süüdistatavad saaksid kasutada reaalselt õigust kaitsjale menetluse varajases etapis, ei peaks nad ootama kaitsja kasutamiseni seni, kuni tasuta õigusabi taotluse menetlemine on lõppenud ja tasuta õigusabi saamise tingimuste täitmine hinnatud. Seepärast peaksid liikmesriigid tagama, et tõhus esialgne tasuta õigusabi on kättesaadav tarbetu viivituseta kohe pärast isikult vabaduse võtmist ja enne mis tahes küsitlemist ning et see peaks olema kättesaadav vähemalt seni, kuni pädev asutus on teinud tasuta õigusabi kohta otsuse ja – taotluse täieliku või osalise tagasilükkamise korral – kuni see otsus on muutunud lõplikuks või – õigusabitaotluse rahuldamise korral – kuni pädev asutus on määranud tasuta õigusabi osutava kaitsja.

(9) Selleks et kahtlustatavad või süüdistatavad saaksid kasutada reaalselt õigust kaitsjale menetluse varajases etapis, ei peaks nad ootama kaitsja kasutamiseni seni, kuni tasuta õigusabi taotluse menetlemine on lõppenud ja tasuta õigusabi saamise tingimuste täitmine hinnatud. Seepärast peaksid liikmesriigid tagama, et tõhus esialgne tasuta õigusabi on kättesaadav tarbetu viivituseta enne mis tahes sellise uurimistoimingu läbiviimist, mis nõuab liikmesriigi või Euroopa õiguse alusel kaitsja juuresviibimist, ning et see peaks olema kättesaadav vähemalt seni, kuni pädev asutus on teinud tasuta õigusabi kohta otsuse ja – taotluse täieliku või osalise tagasilükkamise korral – kuni see otsus on muutunud lõplikuks või – õigusabitaotluse rahuldamise korral – kuni pädev asutus on määranud tasuta õigusabi osutava kaitsja.

Muudatusettepanek  15

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 9 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(9 a) Käesolev direktiiv peaks arvesse võtma liidu liikmesriikide õigusabisüsteemide erinevusi. Tasuta õigusabi andmise eest peaksid vastutama kõik liikmesriigid. Tasuta õigusabi tuleks võimaldada olenevalt taotleja rahaliste vahendite hindamise tulemustest (vahendite kontroll) ja/või juhul, kui õigusabi andmine on asjaomases kohtuasjas õigusemõistmise huvides (põhjendatuse kontroll).

 

Selgitus

Seda direktiivi tuleb kohaldada, arvestades riikide suveräänsust. Euroopa Liit ei saa kindlaks määrata liikmesriikides tasuta õigusabi andmise eeskirju.

Muudatusettepanek  16

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 10

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(10) Liikmesriigid peaksid tagama, et esialgset tasuta õigusabi antakse vajalikus ulatuses ning et see ei oleks piiratud viisil, mis takistab kahtlustatavatel või süüdistatavatel kasutada tõhusalt oma õigust kaitsjale, mis on sätestatud eeskätt kaitsja kasutamise õigust käsitleva direktiivi 2013/48/EL artikli 3 lõikes 3.

(10) Liikmesriigid peaksid tagama, et tasuta õigusabi antakse vajalikus ulatuses ning et see ei oleks piiratud viisil, mis takistab kahtlustatavatel või süüdistatavatel kasutada tõhusalt oma õigust kaitsjale, mis on sätestatud eeskätt kaitsja kasutamise õigust käsitleva direktiivi 2013/48/EL artikli 3 lõikes 3.

Selgitus

Selleks et tagada õigus õiglasele kohtumenetlusele kogu kriminaalmenetluse jooksul ja tugevdada tõhusalt liikmesriikide vastastikust usaldust nende karistusõiguse süsteemide vastu, tuleb laiendada selle direktiivi kohaldamisala nii, et see hõlmaks tavapärast tasuta õigusabi vabaduse kaotanud kahtlustatavatele või süüdistatavatele.

Muudatusettepanek  17

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 11

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(11) Euroopa vahistamismäärusega seotud menetluse raames tagaotsitavatel, kellelt on võetud vabadus, peaks olema õigus saada vabaduse võtmisel vahistamismäärust täitvas liikmesriigis esialgset tasuta õigusabi vähemalt seni, kuni pädev asutus on teinud tasuta õigusabi kohta otsuse ja – taotluse täieliku või osalise tagasilükkamise korral – kuni see otsus on muutunud lõplikuks või – õigusabitaotluse rahuldamise korral – kuni pädev asutus on määranud tasuta õigusabi osutava kaitsja.

(11) Euroopa vahistamismäärusega seotud menetluse raames tagaotsitavatel peaks olema õigus saada vabaduse võtmisel vahistamismäärust täitvas liikmesriigis esialgset tasuta õigusabi vähemalt seni, kuni pädev asutus on teinud tasuta õigusabi kohta otsuse ja – taotluse täieliku või osalise tagasilükkamise korral – kuni see otsus on muutunud lõplikuks või – õigusabitaotluse rahuldamise korral – kuni pädev asutus on määranud tasuta õigusabi osutava kaitsja.

Muudatusettepanek  18

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 12

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(12) Liikmesriikidel peaks olema võimalik ette näha, et kulud, mis on seotud esialgse tasuta õigusabi andmisega vabaduse kaotanud kahtlustatavatele või süüdistatavatele, ja kulud, mis on seotud esialgse tasuta õigusabi andmisega tagaotsitavatele, võib kõnealustelt isikutelt sisse nõuda, kui hinnates hiljem nende õigust tasuta õigusabile leitakse, et nad ei vasta tingimustele, mis kehtivad liikmesriigi õiguse alusel tasuta õigusabi saamiseks.

(12) Liikmesriikidel peaks olema võimalik ette näha, et kulud, mis on seotud esialgse tasuta õigusabi andmisega kahtlustatavatele või süüdistatavatele, ja kulud, mis on seotud esialgse tasuta õigusabi andmisega tagaotsitavatele, võib kõnealustelt isikutelt sisse nõuda, kui pädev asutus hindab hiljem nende õigust tavapärasele tasuta õigusabile ja võtab vastu sellekohase lõpliku otsuse, mille kohaselt leitakse, et nad ei vasta tingimustele, mis kehtivad liikmesriigi õiguse alusel tavapärase tasuta õigusabi saamiseks, ning kui nad on esitanud pädevatele asutustele teadlikult valeteavet oma rahalise olukorra kohta. Selleks et tagada, et esialgse tasuta õigusabiga seotud kulude sissenõudmine ei mõjuta kahtlustatavat või süüdistatavat või tagaotsitavat viisil, mis kahjustab menetluse üldist õiglust, peaksid liikmesriigid tagama, et kulude sissenõudmise tingimused oleksid selged ja põhjendatud ning neis võetakse arvesse kahtlustatava, süüdistatava või tagaotsitava isiku konkreetset rahalist olukorda.

Muudatusettepanek  19

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 13

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(13) Selleks et tagada vahistamismäärust täitvas liikmesriigis tagaotsitavatele tõhus juurdepääs kaitsjale, peaksid liikmesriigid kandma hoolt selle eest, et sellistel isikutel oleks juurdepääs tasuta õigusabile kuni üleandmiseni või, kui üleandmist ei toimu, kuni üleandmist käsitlev otsus on muutunud lõplikuks. Õigust saada tasuta õigusabi võidakse hinnata tagaotsitava vahendite alusel ja/või selle alusel, kas tasuta õigusabi andmine on õigusemõistmise huvides, kooskõlas tingimustega, mis on kehtestatud vahistamismäärust täitvas liikmesriigis tasuta õigusabi saamiseks.

(13) Selleks et tagada vahistamismäärust täitvas liikmesriigis tagaotsitavatele tõhus juurdepääs kaitsjale, peaksid liikmesriigid kandma hoolt selle eest, et sellistel isikutel oleks juurdepääs tasuta õigusabile kuni üleandmiseni või, kui üleandmist ei toimu, kuni üleandmist käsitlev otsus on muutunud lõplikuks. Õigust saada tasuta õigusabi võidakse hinnata vahendite kontrolli alusel ja/või põhjendatuse kontrolli alusel kooskõlas tingimustega, mis on kehtestatud vahistamismäärust täitvas liikmesriigis tasuta õigusabi saamiseks.

Selgitus

Selles direktiivis on arvestatud liikmesriikide karistusõiguse süsteemide erisusi. Seda tuleb kohaldada vastavalt liikmesriikides kehtivatele tasuta õigusabi alastele eeskirjadele.

Muudatusettepanek  20

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 13 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(13 a) Mõnes liikmeriigis loetakse kuriteoks teatavad pisirikkumised, eeskätt liikluseeskirjade, kohalike omavalitsusüksuste üldeeskirjade ning avaliku korra pisirikkumised. Sellistel juhtudel ei oleks mõistlik nõuda, et pädevad asutused peaksid tagama kõik käesoleva direktiivi kohased õigused. Kui liikmesriigi õiguses on pisirikkumiste kohta sätestatud, et vabadusekaotuslikku karistust ei saa määrata, tuleks käesolevat direktiivi seega kohaldada üksnes kriminaalasjades pädeva kohtu menetluste suhtes.

Muudatusettepanek  21

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 13 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(13 b) Teatavate pisirikkumiste kuulumine käesoleva direktiivi kohaldamisalasse ei tohiks mõjutada konventsiooni kohaseid liikmesriikide kohustusi tagada õigus õiglasele kohtulikule arutamisele, sealhulgas õigus saada kaitsjalt õigusabi.

Muudatusettepanek  22

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 14

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(14) Selleks et tagaotsitavad saaksid kasutada tõhusalt oma õigust määrata vastavalt direktiivile 2013/48/EL vahistamismääruse teinud liikmesriigis kaitsja, kes saaks abistada vahistamismäärust täitva liikmesriigi kaitsjat, peaks vahistamismääruse teinud liikmesriik tagama, et tagaotsitavatel on juurdepääs tasuta õigusabile, pidades silmas Euroopa vahistamismäärusega seotud menetluse toimetamist vahistamismäärust täitvas liikmesriigis. Seda õigust võidakse hinnata tagaotsitava vahendite alusel ja/või selle alusel, kas tasuta õigusabi andmine on õigusemõistmise huvides, kooskõlas tingimustega, mis on kehtestatud vahistamismääruse teinud liikmesriigis tasuta õigusabi saamiseks.

(14) Selleks et tagaotsitavad saaksid kasutada tõhusalt oma õigust määrata vastavalt direktiivile 2013/48/EL vahistamismääruse teinud liikmesriigis kaitsja, kes saaks abistada vahistamismäärust täitva liikmesriigi kaitsjat, peaks vahistamismääruse teinud liikmesriik tagama, et tagaotsitavatel on juurdepääs esialgsele tasuta õigusabile ja tasuta õigusabile, pidades silmas õiguslikku esindamist selles liikmesriigis, et abistada Euroopa vahistamismäärusega seotud menetluse käigus kaitsjat vahistamismäärust täitvas liikmesriigis. Õigust saada tasuta õigusabi võidakse hinnata vahendite kontrolli alusel ja/või põhjendatuse kontrolli alusel kooskõlas tingimustega, mis on kehtestatud vahistamismääruse teinud liikmesriigis tasuta õigusabi saamiseks.

Muudatusettepanek  23

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 15

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(15) Käesolevas direktiivi nähakse ette vabaduse kaotanud laste õigus saada esialgset tasuta õigusabi ja Euroopa vahistamismäärusega seotud menetluse raames tagaotsitavate laste õigus saada tasuta õigusabi.

(15) Käesolevas direktiivis nähakse ette haavatavate kahtlustatavate või süüdistatavate või tagaotsitavate õigus saada esialgset ja tavapärast tasuta õigusabi. Lapsed on eriti haavatavad, seega tuleks neile pöörata erilist tähelepanu ja tuleks võtta erimeetmed kooskõlas direktiiviga … kriminaalmenetluse raames kahtlustatavate või süüdistatavate laste menetluslike tagatiste kohta.

Muudatusettepanek  24

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 16

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(16) Liikmesriigid peaksid tagama käesoleva direktiivi rakendamisel ELi põhiõiguste harta artikli 47 kolmandas lõigus ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 6 lõike 3 punktis c sätestatud tasuta õigusabi saamise põhiõiguse austamise ning tasuta õigusabi kättesaadavuse neile, kellel ei ole õigusabi eest tasumiseks piisavalt vahendeid, kui see on õigusemõistmise huvides.

(16) Liikmesriigid peaksid tagama käesoleva direktiivi rakendamisel ELi põhiõiguste harta artikli 47 kolmandas lõigus ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 6 lõike 3 punktis c sätestatud tasuta õigusabi saamise põhiõiguse austamise ning tasuta õigusabi kättesaadavuse taotlejatele vahendite kontrolli alusel ja/või põhjendatuse kontrolli alusel. Seejuures peaksid liikmesriigid järgima ÜRO põhimõtteid ja suuniseid juurdepääsu kohta tasuta õigusabile kriminaalõiguse süsteemides. Kui tasuta õigusabi andmine sõltub vahendite kontrollist, tuleks sellises kontrollis võtta arvesse haavatavate kahtlustatavate või süüdistatavatega konkreetselt seotud kaalutlusi.

Muudatusettepanek  25

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 16 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(16 a) Liidu õiguse tõhususe põhimõte eeldab, et liikmesriigid kehtestavad asjakohased ja tõhusad õiguskaitsevahendid juhuks, kui rikutakse mõnda õigust, mis on üksikisikule tagatud liidu õigusega. Tõhus õiguskaitsevahend peaks olema kättesaadav juhul, kui tasuta õigusabi andmine on piiratud, sellega viivitatakse või seda ei võimaldata, kui kahtlustatavaid või süüdistatavaid ei ole piisavalt teavitatud õigusest saada tasuta õigusabi ja kui õigusabi saamise või kulude sissenõudmise tingimused on ebaselged. Seepärast peaks tasuta õigusabi taotlevatel isikutel olema õigus esitada edasikaebus otsuse kohta, millega keeldutakse tasuta õigusabi andmisest.

Muudatusettepanek  26

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 17

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(17) Liikmeriigid peaksid koguma andmeid selle kohta, kuidas kahtlustatavate või süüdistatavate ja tagaotsitavate õigust tasuta õigusabile on kasutatud. Liikmesriigid peaksid koguma andmeid ka nende juhtumite arvu kohta, mille puhul anti vabaduse kaotanud kahtlustatavatele või süüdistatavatele ja tagaotsitavatele esialgset tasuta õigusabi, ja nende juhtumite arvu kohta, mil seda õigust ei kasutatud. Sellised andmed peaksid sisaldama Euroopa vahistamismäärusega seotud menetluste raames esitatud tasuta õigusabi taotluste arvu, kui liikmesriik on nii vahistamismääruse teinud kui ka vahistamismäärust täitev riik, ning samuti nende juhtumite arvu, mille puhul need taotlused rahuldati. Andmeid tuleks koguda ka vabaduse kaotanud isikutele ja tagaotsitavatele esialgse tasuta õigusabi andmisega kaasnevate kulude kohta.

(17) Liikmeriigid peaksid koguma andmeid selle kohta, kuidas kahtlustatavate või süüdistatavate ja tagaotsitavate õigust tasuta õigusabile on kasutatud. Liikmesriigid peaksid koguma andmeid ka nende juhtumite arvu kohta, mille puhul anti kahtlustatavatele või süüdistatavatele ja tagaotsitavatele tasuta õigusabi, ja nende juhtumite arvu kohta, mil seda õigust ei kasutatud. Sellised andmed peaksid sisaldama Euroopa vahistamismäärusega seotud menetluste raames esitatud tasuta õigusabi taotluste arvu, kui liikmesriik on nii vahistamismääruse teinud kui ka vahistamismäärust täitev riik, ning samuti nende juhtumite arvu, mille puhul need taotlused rahuldati. Andmeid tuleks koguda ka kahtlustatavatele või süüdistatavatele ja tagaotsitavatele tasuta õigusabi andmisega kaasnevate kulude kohta.

Muudatusettepanek  27

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 18

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(18) Käesolevat direktiivi tuleks kohaldada kahtlustatavate või süüdistatavate suhtes olenemata nende õiguslikust seisundist, kodakondsusest või rahvusest. Käesolev direktiiv on kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste hartas ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonis tunnustatud põhiõiguste ja põhimõtetega, nagu piinamise ning ebainimliku või alandava kohtlemise keeld, õigus vabadusele ja turvalisusele, õigus austusele era- ja perekonnaelu vastu, õigus isikupuutumatusele, lapse õigused, puudega inimeste integreerimine ühiskonda, õigus tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele ning süütuse presumptsioon ja kaitseõigus. Käesolevat direktiivi tuleks rakendada vastavalt nendele õigustele ja põhimõtetele.

(18) Käesolevat direktiivi tuleks kohaldada kahtlustatavate või süüdistatavate suhtes olenemata nende õiguslikust seisundist, kodakondsusest või rahvusest, soost, rassist, nahavärvusest, etnilisest või sotsiaalsest päritolust, geneetilistest omadustest, keelest, usutunnistusest või veendumustest, poliitilistest või muudest arvamustest, rahvusvähemusse kuulumisest, varalisest seisundist, sünnipärast, puuetest, elanikustaatusest, vanusest või seksuaalsest sättumusest või muudest asjaoludest. Käesolev direktiiv on kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste hartas ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonis tunnustatud põhiõiguste ja põhimõtetega, nagu piinamise ning ebainimliku või alandava kohtlemise keeld, õigus vabadusele ja turvalisusele, õigus austusele era- ja perekonnaelu vastu, õigus isikupuutumatusele, lapse õigused, puudega inimeste integreerimine ühiskonda, õigus tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele ning süütuse presumptsioon ja kaitseõigus. Käesolevat direktiivi tuleks rakendada vastavalt nendele õigustele ja põhimõtetele.

Muudatusettepanek  28

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 19

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(19) Käesoleva direktiiviga kehtestatakse miinimumeeskirjad. Liikmesriigid võivad käesolevas direktiivis sätestatud õigusi laiendada, et tagada kõrgem kaitse tase. Selline kaitse kõrgem tase ei tohiks olla takistuseks õigusasutuste otsuste vastastikusele tunnustamisele, mille hõlbustamiseks on kõnealused miinimumeeskirjad kavandatud. Kaitse tase ei tohiks mingil juhul langeda allapoole nõuetest, mis on sätestatud ELi põhiõiguste hartas või Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonis, nagu neid on tõlgendanud Euroopa Kohus ja Euroopa Inimõiguste Kohus oma kohtupraktikas.

(19) Käesoleva direktiiviga kehtestatakse miinimumeeskirjad. Liikmesriigid võivad käesolevas direktiivis sätestatud õigusi laiendada, et tagada kõrgem kaitse tase. Selline kaitse kõrgem tase ei tohiks olla takistuseks õigusasutuste otsuste vastastikusele tunnustamisele, mille hõlbustamiseks on kõnealused miinimumeeskirjad kavandatud. Kaitse tase ei tohiks mingil juhul langeda allapoole nõuetest, mis on sätestatud ELi põhiõiguste hartas või Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonis, nagu neid on tõlgendanud Euroopa Kohus ja Euroopa Inimõiguste Kohus oma kohtupraktikas. Käesolevat direktiivi ei tohiks mingil juhul tõlgendada nii, et see piiraks õigusi või tagatisi, mida pakuvad teatud riiklikud õigussüsteemid, mis annavad kõrgema kaitsetaseme.

Selgitus

See direktiiv ei tohi vähendada õigusliku kaitse taset, mis kehtib liikmesriikides.

Muudatusettepanek  29

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõige 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Käesolevas direktiivis sätestatakse miinimumeeskirjad, milles käsitletakse:

1. Käesolevas direktiivis sätestatakse miinimumeeskirjad, milles käsitletakse:

a) kriminaalmenetluse raames vabaduse kaotanud kahtlustatavate või süüdistatavate õigust saada esialgset tasuta õigusabi ning

a) kriminaalmenetluse raames kahtlustatavate või süüdistatavate õigust saada esialgset ja tavapärast tasuta õigusabi ning

b) Euroopa vahistamismäärusega seotud menetluse raames tagaotsitavate õigust saada esialgset tasuta õigusabi ja tasuta õigusabi.

b) Euroopa vahistamismäärusega seotud menetluse raames tagaotsitavate õigust saada esialgset ja tavapärast tasuta õigusabi.

Muudatusettepanek  30

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Käesolev direktiiv täiendab direktiivi 2013/48/EL. Ühtki käesoleva direktiivi sätet ei tõlgendata kõnealuse direktiiviga ette nähtud õiguste piiramisena.

2. Käesolev direktiiv täiendab direktiivi 2013/48/EL, mis käsitleb õigust kaitsjale. Ühtki käesoleva direktiivi sätet ei tõlgendata kõnealuse direktiiviga ette nähtud õiguste piiramisena.

Muudatusettepanek  31

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 2

Artikkel 2

Reguleerimisala

Kohaldamisala

Käesolevat direktiivi kohaldatakse järgmiste isikute suhtes:

1. Käesolevat direktiivi kohaldatakse järgmiste isikute suhtes:

a) kriminaalmenetluse raames kahtlustatavad või süüdistatavad, kellelt on võetud vabadus ja kellel on vastavalt direktiivile 2013/48/EL õigus kaitsjale;

a) kriminaalmenetluse raames kahtlustatavad või süüdistatavad, kellel on vastavalt direktiivile 2013/48/EL või kahtlustatavate laste menetluslikke tagatisi käsitlevale õiguslikult siduvale liidu õigusaktile õigus kaitsjale;

b) tagaotsitavad.

b) tagaotsitavad käesoleva direktiivi artikli 3 punkti c tähenduses.

 

2. Ilma et see piiraks õigust õiglasele kohtulikule arutamisele pisirikkumiste puhul,

 

a) kui liikmesriigi õiguses on sätestatud karistuse määramine muu asutuse kui kriminaalasjades pädeva kohtu poolt ja sellise karistuse määramise võib sellisele kohtule edasi kaevata või sellega võib pöörduda kohtusse või

 

b) kui vabadusekaotuslikku karistust ei saa määrata,

 

kohaldatakse käesolevat direktiivi üksnes kriminaalasjades pädeva kohtu menetluste suhtes.

 

Kriminaalmenetluse etapist olenemata kohaldatakse käesolevat direktiivi alati täielikult juhul, kui kahtlustatavalt või süüdistatavalt on võetud vabadus.

Muudatusettepanek  32

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – punkt a

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a) „tasuta õigusabi” – liikmesriigi poolne rahastamine ja abistamine, millega tagatakse, et õigust kaitsjale oleks võimalik kasutada;

a) „tavapärane tasuta õigusabi” – liikmesriigi poolne rahastamine ja abistamine, millega tagatakse, et õigust kaitsjale oleks võimalik kasutada;

Muudatusettepanek  33

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – punkt b

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b) „esialgne tasuta õigusabi” – enne tasuta õigusabi andmise kohta otsuse tegemist vabaduse kaotanud isikule antav tasuta õigusabi;

b) „esialgne tasuta õigusabi” – enne tavapärase tasuta õigusabi andmise kohta otsuse tegemist ja selle jõustumist antav tasuta õigusabi;

Muudatusettepanek  34

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – punkt d

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

d) „kaitsja” – iga isik, kes on liikmesriigi õiguse kohaselt kvalifitseeritud andma ja kellel on õigus anda, sealhulgas kui ta on selleks akrediteeritud volitatud organi poolt, kahtlustatavale või süüdistatavale isikule õigusalast nõu ja abi.

d) „tasuta õigusabi osutav kaitsja” – iga isik, kes on liikmesriigi õiguse kohaselt kvalifitseeritud andma ja kellel on õigus anda, sealhulgas kui ta on selleks akrediteeritud volitatud organi poolt, kahtlustatavale või süüdistatavale isikule õigusalast nõu ja abi ning seda isikut esindada.

Muudatusettepanek  35

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 4 – lõige 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Liikmesriigid tagavad, et õigus esialgsele tasuta õigusabile on järgmistel isikutel, kui nad seda soovivad:

1. Liikmesriigid tagavad, et õigus esialgsele tasuta õigusabile on järgmistel isikutel, kui nad seda soovivad:

(a) kriminaalmenetluse raames kahtlustatavad või süüdistatavad, kellelt on võetud vabadus;

(a) kriminaalmenetluse raames kahtlustatavad või süüdistatavad, kellel on õigus kaitsjale vastavalt direktiivile 2013/48/EL või kahtlustatavate laste menetluslikke tagatisi käsitlevale õiguslikult siduvale liidu õigusaktile;

(b) tagaotsitavad, kellelt on võetud vahistamismäärust täitvas liikmesriigis vabadus.

(b) tagaotsitavad, kellel on õigus kaitsjale vastavalt direktiivile 2013/48/EL nii vahistamismäärust täitvas kui ka vahistamismääruse teinud liikmesriigis, kooskõlas nimetatud direktiivi artikliga 10 või kahtlustatavate laste menetluslikke tagatisi käsitleva õiguslikult siduva liidu õigusaktiga.

Muudatusettepanek  36

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 4 – lõige 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Esialgset tasuta õigusabi antakse ilma tarbetu viivituseta pärast vabaduse võtmist ja igal juhul enne mis tahes küsitlemist.

2. Esialgset tasuta õigusabi antakse ilma tarbetu viivituseta ja igal juhul enne mis tahes küsitlemist.

Muudatusettepanek  37

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 4 – lõige 3

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Esialgne tasuta õigusabi tagatakse seni, kuni on tehtud ja jõustub lõplik otsus tasuta õigusabi kohta, või – juhul kui kahtlustatavatele või süüdistatavatele isikutele antakse tasuta õigusabi – seni, kuni pädev asutus on määranud kaitsja.

3. Esialgne tasuta õigusabi tagatakse seni, kuni on tehtud ja on jõustunud lõplik otsus tasuta õigusabi kohta, ja kuni on täidetud üks järgmistest tingimustest:

 

a) juhul kui tasuta õigusabi on antud, siis kuni kaitsja on määratud, või

 

b) juhul kui tasuta õigusabist on keeldutud, siis kuni vastav otsus on lõplik ning kahtlustatavale, süüdistatavale või tagaotsitavale isikule on antud piisav võimalus leida oma valikul kaitsja.

Selgitus

Lisaks muudatusettepanekutele, mille eesmärk on direktiivi kohaldamisala laiendada, et hõlmata igasugust tavapärast tasuta õigusabi, püütakse lõikesse 3 tehtavate muudatustega selgitada nende õiguste täpsemat olemust. Eeskätt ei tohiks esialgset abi peatada enne, kui on tehtud lõplik otsus tavapärase tasuta õigusabi kohta. Lisaks kehtib õigus kaitsjale ka juhul, kui otsus tasuta õigusabi andmise kohta on negatiivne: sel juhul tuleks anda piisavalt aega sobiva kaitsja leidmiseks.

Muudatusettepanek  38

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 4 – lõige 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

4 a. Liikmesriigid tagavad, et esialgne tasuta õigusabi hõlmab vajaduse korral ka suulist tõlget vabaduse kaotanud isiku ja tema kaitsja vahelise suhtluse tarbeks vastavalt direktiivile 2010/64/EL, võttes eriti arvesse selle artikli 2 lõiget 2.

Muudatusettepanek  39

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 4 – lõige 5

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5. Liikmesriikidel on võimalus ette näha, et esialgse tasuta õigusabiga seotud kulud võib sisse nõuda nendelt kahtlustatavatelt või süüdistatavatelt ja tagaotsitavatelt, kes ei vasta liikmesriigi õiguse alusel tingimustele, mis on kehtestatud tasuta õigusabi saamiseks.

5. Liikmesriigid võivad ette näha, et esialgse tasuta õigusabiga seotud kulud võib erandkorras sisse nõuda kahtlustatavatelt või süüdistatavatelt ja tagaotsitavatelt, kui on vastu võetud lõplik otsus selle kohta, et need isikud ei vasta liikmesriigi õiguse alusel tingimustele, mis on kehtestatud tavapärase tasuta õigusabi saamiseks, ning kui nad on esitanud pädevatele asutustele teadlikult valeteavet oma rahalise olukorra kohta. Selleks et tagada, et esialgse tasuta õigusabiga seotud kulude sissenõudmine ei mõjuta kahtlustatavat, süüdistatavat või tagaotsitavat isikut, kelle väljaandmist taotletakse, viisil, mis kahjustab menetluse üldist õiglust, tagavad liikmesriigid, et kulude sissenõudmise tingimused on selged ja põhjendatud ning et neis võetakse arvesse kahtlustatava, süüdistatava või tagaotsitava isiku konkreetset rahalist olukorda.

Muudatusettepanek  40

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 4 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 4 a

 

1. Liikmesriigid tagavad, et artikli 4 lõikes 1 nimetatud isikud saavad juurdepääsu tasuta õigusabile, kui neil puuduvad piisavad rahalised vahendid kaitse ja menetlusega seonduvate kulude osaliseks või täielikuks tasumiseks (vahendite kontroll) ja/või kui tasuta õigusabi andmine on õigusemõistmise huvides (põhjendatuse kontroll).

 

2. Vahendite kontrollimisel võetakse arvesse kõiki asjakohaseid ja objektiivseid tegureid, näiteks sissetulek, kapital, perekondlik olukord, elatustase ja õigusabi osutava kaitsja tasu.

 

3. Põhjendatuse kontrollimisel hinnatakse juhtumi kiireloomulisust ja keerukust, õigusrikkumise raskusastet ja võimaliku määratava karistuse rangust ning kahtlustatavate, süüdistatavate või tagaotsitavate sotsiaalset ja isiklikku olukorda.

 

4. Liikmesriigid teevad kogu asjakohase teabe kriminaalmenetluses pakutava tasuta õigusabi kohta kahtlustatavatele või süüdistatavatele ja tagaotsitavatele kergesti kättesaadavaks ja mõistetavaks, sealhulgas teabe selle kohta, kuidas ja kus sellist abi taotleda, läbipaistvad tasuta õigusabi saamise tingimused ning samuti teabe olemasolevate võimaluste kohta olukorras, kus juurdepääsu tasuta õigusabile ei võimaldata või kui tasuta õigusabi osutav kaitsja ei anna piisavat õigusabi.

Muudatusettepanek  41

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 4 b (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 4 b

 

Sõltumatu pädev asutus teeb kiiresti otsused selle kohta, kas anda tasuta õigusabi või mitte, ning määrab kaitsja. Liikmesriigid tagavad, et vastutavad asutused teevad otsused hoolikalt ning et omavoli vastu on olemas piisavad tagatised.

Muudatusettepanek  42

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 5

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 5

Artikkel 5

Tasuta õigusabi tagaotsitavatele

Tasuta õigusabi tagaotsitavatele

1. Vahistamismäärust täitev liikmesriik tagab, et tagaotsitavatel on õigus saada Euroopa vahistamismääruse kohase vahistamise korral tasuta õigusabi kuni nende üleandmiseni või, kui üleandmist ei toimu, kuni üleandmist käsitlev otsus on muutunud lõplikuks.

1. Vahistamismäärust täitev liikmesriik tagab, et tagaotsitavatel on õigus saada pärast Euroopa vahistamismääruse tegemist esialgset ja tavapärast tasuta õigusabi kuni nende üleandmiseni või, kui üleandmist ei toimu, kuni üleandmist käsitlev otsus on muutunud lõplikuks.

2. Vahistamismääruse teinud liikmesriik tagab, et tagaotsitavatel, kes kasutavad vastavalt direktiivi 2013/48/EL artiklile 10 oma õigust määrata vahistamismääruse teinud liikmesriigis kaitsja, kes saaks abistada vahistamismäärust täitva liikmesriigi kaitsjat, oleks õigus saada kõnealuses liikmesriigis tasuta õigusabi, pidades silmas Euroopa vahistamismäärusega seotud menetluse läbiviimist vahistamismäärust täitvas liikmesriigis.

2. Vahistamismääruse teinud liikmesriik tagab, et tagaotsitavatel, kes kasutavad vastavalt direktiivi 2013/48/EL artiklile 10 oma õigust määrata kaitsja vahistamismääruse teinud liikmesriigis ja muus riigis, kus pädevad asutused koguvad tõendeid või viivad läbi uurimistoiminguid, oleks õigus saada kõnealuses liikmesriigis esialgset ja tavapärast tasuta õigusabi, pidades silmas Euroopa vahistamismäärusega seotud menetluse läbiviimist vahistamismäärust täitvas liikmesriigis.

3. Lõigetes 1 ja 2 osutatud tasuta õigusabi saamise õiguse aluseks võib olla hinnang selle kohta, millised on tagaotsitava vahendid ja/või kas tasuta õigusabi andmine on õigusemõistmise huvides vastavalt tingimustele mida kõnealuses liikmesriigis kohaldatakse tasuta õigusabi saamiseks.

3. Tagaotsitava esitatud tavapärase tasuta õigusabi taotlust hinnatakse artiklis 4 a kehtestatud abi saamise tingimuste alusel. Liikmesriikides, kus õigusabi saamine sõltub vahendite kontrollist, hinnatakse tagaotsitava rahalisi vahendeid, ning liikmesriikides, kus õigusabi saamine sõltub põhjendatuse kontrollist, hinnatakse seda, kas tasuta õigusabi andmine on antud juhul õigusemõistmise huvides.

Muudatusettepanek  43

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 5 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 5 a

 

1. Selleks et tagada õigusabi tõhusus ja kvaliteet, võtavad liikmesriigid vajalikke meetmeid tagamaks, et osutatavad õigusabiteenused on piisavalt kõrgetasemelised, et tagada õigus õiglasele kohtulikule arutamisele.

 

2. Liikmesriigid tagavad eelkõige järgmise:

 

a) tavapärast tasuta õigusabi antakse kriminaalmenetluse kõigis etappides;

 

b) kehtestatakse või hoitakse käigus süsteemid, mis tagavad tasuta õigusabi osutavate kaitsjate erialase kvaliteedi ja sõltumatuse, pidades eelkõige silmas tasuta õigusabi osutavate kaitsjate akrediteerimissüsteemi ning väljaõpet ja pidevat erialast enesetäiendust, mis annab kaitsjatele piisavad teadmised, oskused ja kogemused, et tõhusalt kasutada kaitseõigust;

 

c) tagatakse õigusliku esindamise järjepidevus, kui kahtlustatav või süüdistatav ja tagaotsitav seda soovib;

 

d) kahtlustatavale või süüdistatavale ja tagaotsitavale antakse õigus vahetada talle määratud tasuta õigusabi osutav kaitsja välja ühel korral;

 

e) tasuta õigusabi süsteemi tõhusaks toimimiseks on olemas piisav rahastus ja ressursid ning tagatud on eelarveautonoomia;

 

f) kõigile töötajatele, kes on kaasatud kriminaalmenetluses tasuta õigusabi saamise õigust käsitlevate otsuste tegemisse, antakse asjakohast koolitust;

 

g) otsused õigusabi taotluse osalise või täieliku tagasilükkamise kohta edastatakse kahtlustatavale või süüdistatavale ja tagaotsitavale kirjalikult.

Muudatusettepanek  44

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 5 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 5 b

 

1. Isikul, kes taotleb käesoleva direktiivi alusel tasuta õigusabi, on õigus esitada sõltumatule kohtule edasikaebus tasuta õigusabi andmisest keeldumise otsuse kohta, et säilitada õigus õiglasele kohtulikule arutamisele ja kaitsele.

 

2. Liikmesriigid tagavad, et kahtlustatavatel, süüdistatavatel ja tagaotsitavatel on tõhusad õiguskaitsevahendid, kui nende käesolevast direktiivist tulenevaid õigusi on rikutud. Nende õiguskaitsevahendite hulka kuulub õigus nõuda kohtulikku läbivaatamist, kui tasuta õigusabi andmine on piiratud, sellega viivitatakse või seda ei võimaldata kas osaliselt või täielikult, või isikuid ei ole piisavalt teavitatud õigusest saada esialgset ja tavapärast tasuta õigusabi.

Muudatusettepanek  45

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 6

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 6

Artikkel 6

Andmete esitamine

Andmete esitamine

1. Liikmesriigid koguvad artiklites 4 ja 5 sätestatud õiguste rakendamise kohta andmeid.

1. Liikmesriigid koguvad artiklites 4, 4 a, 4 b, 5 ja 5 a sätestatud õiguste rakendamise kohta asjakohaseid statistilisi andmeid, tagades samas kahtlustatavate või süüdistatavate ja tagaotsitavate isikute andmete täieliku kaitse.

2. Liikmesriigid edastavad hiljemalt [36 kuud pärast käesoleva direktiivi avaldamist] ja pärast seda iga kahe aasta tagant need andmed komisjonile.

2. Liikmesriigid edastavad hiljemalt …* ja pärast seda iga kolme aasta tagant need andmed komisjonile.

 

______________

 

*Väljaannete talitus: palun sisestage kuupäev: kaks aastat pärast käesoleva direktiivi avaldamist.


SELETUSKIRI

Euroopa Komisjon võttis 27. novembril 2013. aastal vastu ettepaneku Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (milles käsitletakse esialgset tasuta õigusabi kahtlustatavatele või süüdistatavatele, kellelt on võetud vabadus, ning tasuta õigusabi Euroopa vahistamismäärusega seotud menetluses)(1) vastuvõtmiseks.

Ettepaneku üldine hinnang

Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 82 on sätestatud, et liidus põhineb kriminaalasjades tehtav õigusalane koostöö kohtuotsuste ja õigusasutuste otsuste vastastikuse tunnustamise põhimõttel. Selle põhimõtte rakendamine eeldab, et liikmesriigid usaldavad üksteise kriminaalõigussüsteeme, sealhulgas seda, kuidas kahtlustatavate või süüdistatavate õigusi kaitstakse.

Tegelikkuses on aga liikmesriikide tavad selles küsimuses erinevad. Seda arvestades võttis nõukogu 30. novembril 2009. aastal vastu tegevuskava, mille eesmärk on tugevdada kahtlustatavate või süüdistatavate menetlusõigusi kriminaalmenetluses(2). Tegevuskavas nähakse ette meede C – õigus saada õigusnõustamist ja õigusabi. Õigus õigusabile on lahutamatult seotud õigusega kaitsjale, mille kohta Euroopa Parlament ja nõukogu võtsid 22. oktoobril 2013. aastal vastu direktiivi 2013/48/EL. Nende jaoks, kel jääb puudu vajalikest rahalistest vahenditest, on tasuta õigusabi ainus, mis saab õiguse kaitsjale toimivaks muuta.

Õigus õigusabile ei ole lihtne teema ja see ehk seletab, miks on praeguste vahendite esitamine komisjonil võrdlemisi kaua aega võtnud. Ometi ei tohiks see takistada uut kooseisu tegelemast ettepanekuga direktiivi vastuvõtmiseks eelisjärjekorras. Õiglast ja tõhusat õiguskoostööd kriminaalasjades takistavad erinevad tõlgendused, mida kasutatakse õiguse kohta õiglasele kohtulikule arutamisele (sealhulgas õigusabi kaudu), mis on muu hulgas sätestatud ka Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 47 ja Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklis 6. Seepärast tuleks tegevuskava ülejäänud meetmed ja eriti tasuta õigusabi direktiivi eelnõu vastu võtta nii kiiresti kui võimalik.

Komisjoni ettepanek on kiiduväärt samm minimaalse tasuta õigusabi tagamiseks kõigis liikmesriikides. See piirdub siiski selliste kahtlustatavate või süüdistatavate, kellelt on võetud vabadus, õigusega esialgsele tasuta õigusabile kriminaalmenetluse raames ning Euroopa vahistamismäärusega seotud menetluse raames tagaotsitavate õigusega saada esialgset tasuta õigusabi ja tasuta õigusabi. Tasuta õigusabi saamise õiguse muid aspekte käsitletakse eraldi komisjoni soovituses(3).

Raportöör on seisukohal, et Euroopa Komisjoni praegune killustatud lähenemisviis võib kajastada teema tundlikkust, ent see ei suurenda õiguskindlust ega tee kahtlustatavatele või süüdistatavatele selgeks, millises ulatuses on neil tegelikult õigus tasuta õigusabi saada ja milline on õigusabi kvaliteet. Seepärast peaks direktiivi reguleerimisalasse kindlasti kuuluma õigus nii esialgsele kui ka tavapärasele tasuta õigusabile. Selles osas peaks direktiivi kohaldamisala olema sama kui direktiivil 2013/48/EL, milles käsitletakse õigust kaitsjale.

Raportöör on seisukohal, et kahtlustatavad, süüdistatavad või tagaotsitavad võivad õigusabi taotlemisest hoiduda, kui liikmesriikidel on õigus neilt esialgse õigusabiga seotud kulud sisse nõuda juhul, kui nad ei täida abi saamise tingimusi. Seepärast tundub olevat õiglane piirduda kulude tagasinõudmisel juhtudega, kui kahtlustatav, süüdistatav või tagasiotsitav esitab teadlikult valeteavet.

Pealegi on oluline, et kahtlustatavatel, süüdistatavatel ja tagaotsitavatel oleks teatav õiguskindlus abi saamise tingimuste osas. Komisjoni soovituses nimetatud abi saamise tingimused toovad mõningast selgust, ent nendest ei piisa täielikuks ühtlustamiseks. See tundub olevat põhjendatud, kuna üksikasjalike ELi õigusaktide vastuvõtmine selles küsimuses oleks lihtsalt võimatu ja ka ebavajalik, arvestades kohtumenetluste erinevat maksumust liikmesriikides. Samas tähendab see seda, et soovituses sisalduva rahaliste vahendite ja põhjendatuse kontrolli üldise kirjelduse või vähemalt selle elemendid oleks võinud sama hästi ka direktiivis esitada. Raportöör pooldab sellist lähenemisviisi.

Raportöör on teadlik sellest, et osutatava õigusabi kvaliteet on liikmesriigiti erinev. See sõltub muu hulgas kaitsjale õigusabi osutamise eest makstavast tasust. Kui tasu on liiga väike, ei ole kaitsjad motiveeritud kvaliteetse õigusabi tagamiseks piisavalt aega kulutama ega pingutama. Jällegi, võttes arvesse sissetulekute ja kulude erinevusi liikmesriikides, ei ole võimalik kehtestada üksikasjalikke eeskirju tasu suuruse kohta. Samas muudab see veelgi olulisemaks, et vähemalt mingid õigusabi kvaliteeti puudutavad kaitsemeetmed direktiivi lisatakse.

Eelkõige tuleks direktiivi lisada säte, et õigusabi osutava kaitsja valikul tuleks nii palju kui võimalik arvesse võtta kahtlustatava või süüdistatava ja tagaotsitava eelistusi ja soove. Sama kehtib vajaduse kohta tagada, et juhul kui kahtlustatav, süüdistatav või tagaotsitav selleks soovi avaldab, esindab teda kogu menetluse vältel sama kaitsja. Samuti tuleks lisada säte õigusabi osutava kaitsja asendamise kohta juhul, kui kahtlustatav, süüdistatav või tagaotsitav on kaotanud oma kaitsja vastu kogu usalduse ja suudab seda usutavalt põhjendada. Praegu puudub selline säte soovitusest täielikult.

Lisaks peab raportöör direktiivi artiklit 6 üsna ebamääraseks: liikmesriikidel on keeruline direktiivi rakendamisel iga juhtumi puhul eraldi andmeid koguda. Aruandekohustus peaks selle asemel keskenduma direktiivi rakendamisel tekkivatele probleemidele kas kahtlustatavate, süüdistatavate ja tagaotsitavate või pädevate asutuste seisukohast.

(1)

COM(2013) 824 final, 27. november 2013.

(2)

ELT C 205, 4.12.2009, lk 1.

(3)

C(2013)8179/2.


MENETLUS

Pealkiri

Õigusabi vabadusest ilma jäetud kahtlustatavatele või süüdistatavatele isikutele ja õigusabi Euroopa vahistamismäärusega seotud menetluses

Viited

COM(2013)0824 – C7-0429/2013 – 2013/0409(COD)

EP-le esitamise kuupäev

27.11.2013

 

 

 

Vastutav komisjon

       istungil teada andmise kuupäev

LIBE

13.1.2014

 

 

 

Arvamuse esitajad

       istungil teada andmise kuupäev

JURI

13.1.2014

 

 

 

Arvamuse esitamisest loobumine

       otsuse kuupäev

JURI

3.9.2014

 

 

 

Raportöörid

       nimetamise kuupäev

Dennis de Jong

3.9.2014

 

 

 

Arutamine parlamendikomisjonis

16.10.2014

11.12.2014

6.5.2015

 

Vastuvõtmise kuupäev

6.5.2015

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

47

7

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Heinz K. Becker, Malin Björk, Michał Boni, Bodil Ceballos, Caterina Chinnici, Rachida Dati, Agustín Díaz de Mera García Consuegra, Tanja Fajon, Laura Ferrara, Monika Flašíková Beňová, Ana Gomes, Nathalie Griesbeck, Sylvie Guillaume, Jussi Halla-aho, Filiz Hyusmenova, Sophia in ‘t Veld, Eva Joly, Barbara Kudrycka, Kashetu Kyenge, Marju Lauristin, Monica Macovei, Vicky Maeijer, Roberta Metsola, Péter Niedermüller, Soraya Post, Judith Sargentini, Birgit Sippel, Branislav Škripek, Csaba Sógor, Helga Stevens, Traian Ungureanu, Harald Vilimsky, Josef Weidenholzer, Cecilia Wikström, Kristina Winberg, Tomáš Zdechovský

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Hugues Bayet, Andrea Bocskor, Pál Csáky, Dennis de Jong, Gérard Deprez, Jeroen Lenaers, Salvatore Domenico Pogliese, Emil Radev, Christine Revault D’Allonnes Bonnefoy, Barbara Spinelli, Jaromír Štětina, Josep-Maria Terricabras, Anders Primdahl Vistisen, Axel Voss

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (kodukorra art 200 lg 2)

Lynn Boylan, Rosa D’Amato, Jörg Leichtfried, Piernicola Pedicini

Esitamise kuupäev

18.5.2015

Õigusalane teave