Menetlus : 2014/2232(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0178/2015

Esitatud tekstid :

A8-0178/2015

Arutelud :

PV 07/09/2015 - 24
CRE 07/09/2015 - 24

Hääletused :

PV 08/09/2015 - 5.8
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2015)0288

RAPORT     
PDF 197kWORD 100k
3.6.2015
PE 549.160v03-00 A8-0178/2015

inimõiguste ja tehnoloogia ning sekkumis- ja jälgimissüsteemide mõju kohta inimõigustele kolmandates riikides

(2014/2232(INI))

Väliskomisjon

Raportöör: Marietje Schaake

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
 PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

inimõiguste ja tehnoloogia ning sekkumis- ja jälgimissüsteemide mõju kohta inimõigustele kolmandates riikides

(2014/2232 (INI))

Euroopa Parlament,

–       võttes arvesse inimõiguste ülddeklaratsiooni ning kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti, eriti selle artiklit 19,

–       võttes arvesse inimõigusi ja demokraatiat käsitlevat strateegilist raamistikku, mille nõukogu võttis vastu 25. juunil 2012(1),

–       võttes arvesse ELi inimõiguste alaseid suuniseid sõnavabaduse kohta internetis ja mujal, mille välisasjade nõukogu võttis vastu 12. mail 2014. aastal(2),

–       võttes arvesse Euroopa Komisjoni 2013. aasta juunis avaldatud IKT-sektori juhendit ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtete rakendamise kohta,

–       võttes arvesse Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) 15. detsembri 2011. aasta aruannet „Väljendusvabadus internetis”(3) ja OSCE meediavabaduse eriesindaja 27. novembri 2014. aasta korralist aruannet OSCE alalisele nõukogule(4),

–       võttes arvesse ÜRO eriraportööri 23. septembril 2014 esitatud aruannet inimõiguste ja põhivabaduste edendamise ja kaitse kohta terrorismiga võitlemisel (A/69/397)(5),

–       võttes arvesse ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroo 30. juuni 2014. aasta aruannet „Õigus eraelu puutumatusele digitaalajastul"(6),

–       võttes arvesse ÜRO eriraportööri 17. aprilli 2013. aasta aruannet sõna- ja arvamusvabaduse õiguse kohta (A/HRC/23/40), milles analüüsitakse sidekanalite riikide poolt jälgimise mõju eraelu puutumatuse ning arvamus- ja sõnavabaduse inimõiguste teostamise suhtes,

–       võttes arvesse Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee õigusküsimuste ja inimõiguste komitee 26. jaanuari 2015. aasta aruannet massilise jälgimistegevuse kohta(7),

–       võttes arvesse oma 12. märtsi 2014. aasta resolutsiooni USA Riikliku Julgeolekuagentuuri jälgimisprogrammi ja ELi liikmesriikide jälgimisasutuste ning nende mõju kohta ELi kodanike põhiõigustele ja Atlandi-ülesele koostööle justiits- ja siseküsimustes(8),

–       võttes arvesse John Ruggie (ÜRO peasekretäri eriesindaja inimõiguste, rahvusvaheliste kontsernide ja muude äriettevõtetega seonduvates küsimustes) 21. märtsi 2011. aasta aruannet „Ettevõtluse ja inimõiguste juhtpõhimõtted: ÜRO raamistiku „Kaitsta, austada ja heastada” elluviimine”(9),

–       võttes arvesse OECD suuniseid rahvusvahelistele ettevõtetele(10) ja 2014. aasta aruannet OECD rahvusvahelisi ettevõtteid puudutavate suuniste kohta(11),

–       võttes arvesse interneti nimede ja numbrite määramise korporatsiooni 2013. aasta aruannet(12),

–       võttes arvesse komisjoni 12. veebruari 2014. aasta teatist Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Internet – põhimõtted ja juhtimine. Euroopa roll interneti haldamise tuleviku kujundamisel”(13),

–       võttes arvesse NETmundiali sidusrühmade kohtumisel 24. aprillil 2014. aastal vastuvõetud avaldust(14),

–       võttes arvesse 2.–5. septembril 2014. aastal Istanbulis toimunud üheksanda Interneti Haldamise Foorumi juhataja kokkuvõtet,

–       võttes arvesse Euroopa Liidu kehtestatud piiravaid meetmeid, mille hulgas on ka embargo telekommunikatsiooniseadmetele, info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatele (IKT) ja jälgimisvahenditele,

–       võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta määrust (EL) nr 599/2014, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 428/2009, millega kehtestatakse ühenduse kord kahesuguse kasutusega kaupade ekspordi, edasitoimetamise, vahendamise ja transiidi kontrollimiseks(15),

–       võttes arvesse Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 16. aprilli 2014. aasta ühisavaldust kahesuguse kasutusega kaupade ekspordi kontrollisüsteemi läbivaatamise kohta(16),

–       võttes arvesse 3.–4. detsembril 2013. aastal Viinis toimunud Wassenaari kokkuleppe (tavarelvastuse ning kahesuguse kasutusega kaupade ja tehnoloogia ekspordi kontrolli kohta) 19. plenaarkohtumisel vastu võetud otsuseid,

–       võttes arvesse komisjoni 24. aprilli 2014. aasta teatist nõukogule ja parlamendile „Ekspordikontrolli poliitika läbivaatamine: julgeoleku ja konkurentsivõime tagamine muutuvas maailmas”(17),

–       võttes arvesse nõukogu 21. novembri 2014. aasta järeldusi ekspordikontrolli poliitika läbivaatamise kohta,

–       võttes arvesse oma 11. detsembri 2012. aasta resolutsiooni digitaalse vabaduse strateegia kohta ELi välispoliitikas(18),

–       võttes arvesse oma 13. juuni 2013. aasta resolutsiooni ajakirjandus- ja meediavabaduse kohta(19),

–       võttes arvesse oma resolutsioone inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi põhimõtte tõsiste rikkumiste kohta, milles väljendatakse muret seoses digitaalsete vabadustega,

–       võttes arvesse oma 12. märtsi 2015 resolutsiooni ELi prioriteetide kohta ÜRO Inimõiguste Nõukogu 2015. aasta istungjärguks(20),

–       võttes arvesse oma 11. veebruari 2015. aasta resolutsiooni Interneti Haldamise Foorumi mandaadi pikendamise kohta,(21)

–       võttes arvesse oma 12. märtsi 2014. aasta resolutsiooni USA Riikliku Julgeolekuagentuuri jälgimisprogrammi ja ELi liikmesriikide jälgimisasutuste ning nende mõju kohta ELi kodanike põhiõigustele(22),

–       võttes arvesse oma resolutsiooni aastaaruande kohta inimõiguste ja demokraatia kohta maailmas 2013. aastal ja Euroopa Liidu poliitika kohta selles valdkonnas(23),

–       võttes arvesse Edward Snowdeni kirjalikku avaldust kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonile 2014. aasta märtsis(24),

–       võttes arvesse Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni ning jätkuvaid läbirääkimisi ELi konventsiooniga ühinemise üle,

–       võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat,

–       võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–       võttes arvesse väliskomisjoni raportit (A8-0178/2015),

A.     arvestades, et tehnoloogilisel arengul ja juurdepääsul avatud internetile on üha olulisem roll inimõiguste ja põhivabaduste soodustamisel ning nende õiguste ja vabaduste kasutamise ja täieliku austamise tagamisel, kuna need avaldavad soodsat mõju, laiendades kogu maailmas sõnavabadust, teabe kättesaadavust, õigust eraelu puutumatusele ning kogunemis- ja ühinemisvabadust;

B.     arvestades, et tehnoloogilisi süsteeme on võimalik väärkasutada tsensuuri, jälgimise, seadmetele lubamatu juurdepääsu, segamise, infopüügi ning informatsiooni ja isikute asukoha kindlakstegemise ja jälitamise kaudu inimõiguste rikkumise vahendina;

C.     arvestades, et avaliku ja erasektori osalejad, sealhulgas valitsused ja õiguskaitseasutused, samuti kuritegelikud organisatsioonid ja terrorivõrgustikud teevad seda, rikkudes inimõigusi;

D.     arvestades, et IKT kasutamise kontekst määrab suuresti selle, kui suur on selle inimõigusi edendav või rikkuv mõju; arvestades, et infotehnoloogia, eelkõige tarkvara, on inimõiguste rikkumise potentsiaali arvestades harva ühesuguse kasutusega ja tavapäraselt pigem kahesuguse kasutusega, kuid arvestades samas, et tarkvara on samuti väljendusviis;

E.     arvestades, et IKT on olnud erinevates, eelkõige autoritaarse riigikorraga riikides ühiskondlike liikumiste ja meeleavalduste organiseerimisel olulisteks vahendiks;

F.     arvestades, et tehnoloogiate kasutamise konteksti mõju inimõigustele määrab riiklike ja piirkondlike õigusraamistike tugevus tehnoloogiate kasutuse reguleerimisel ning poliitiliste ja õigusorganite võime sellise kasutuse üle järelvalvet teostada;

G.     arvestades, et digitaalvaldkonnas mängivad erasektori osalejad üha olulisemat rolli ühiskondliku tegevuse kõigis valdkondades, kuid endiselt pole kehtestatud kaitsemeetmeid, mis takistaksid neid põhiõiguste ja -vabaduste suhtes liigseid piiranguid kehtestamast; arvestades, et erasektori osalejatel on aktiivsem roll sisu seaduspärasuse hindamises ning küberjulgeolekusüsteemide ja järelevalvesüsteemide väljatöötamises, mis võib avaldada kahjustavat mõju inimõigustele kõikjal maailmas;

H.     arvestades, et internet pakub enneolematuid võimalusi vahetada mis tahes liiki andmeid, teavet ja teadmisi;

I.      arvestades, et krüpteerimine on oluline meetod, mis aitab kaitsta kommunikatsioonivahendeid ja neid kasutavaid inimesi;

J.      arvestades, et interneti haldamisele on kasuks tulnud mitmeid sidusrühmi hõlmav otsustamismudel ehk protsess, millega tagatakse kõigi sidusrühmade, sealhulgas valitsuste, kodanikuühiskonna, tehniliste ja akadeemiliste ringkondade, erasektori ja kasutajate sisukas, kaasav ja aruandekohustusega osalemine;

K.     arvestades, et luureasutused on korrapäraselt krüptograafilisi protokolle ja tooteid kahjustanud, et infopüük oleks võimalik; arvestades, et USA Riiklik Julgeolekuagentuur on kogunud suure arvu turvapaigata nõrkusi (zero-day exploits) ehk IT turvaauke, mis ei ole üldsusele või toote müüjale veel teada; arvestades, et sellised tegevused õõnestavad ülemaailmseid püüdlusi parandada IT-turvalisust;

L.     arvestades, et ELis asuvad luureteenistused osalevad tegevustes, mis kahjustavad inimõigusi;

M.    arvestades, et tehnoloogia kiire arengu tõttu ei jõuta välja töötada piisavat kohtulikku ja demokraatlikku järelevalvet ning kaitsemeetmeid;

N.     arvestades, et IKT valdkonnaga seotud (küber)julgeoleku- ja terrorismivastased meetmed ning interneti jälgimine võib avaldada märkimisväärset kahjustavat mõju inimõigustele ja isikuvabadustele kõikjal maailmas, sealhulgas ELi kodanike inimõigustele ja isikuvabadustele, kui nad välisriigis elavad või reisivad, eriti juhul, kui puudub õiguslik alus, mis põhineb vajaduse, proportsionaalsuse ning demokraatliku ja kohtuliku järelevalve sätetel;

O.     arvestades, et internetifiltrid ja side jälgimine õõnestab inimõiguste kaitsjate võimet kasutada ära internetti ja edastada tundlikku teavet, samuti rikutakse sellega inimõiguste ülddeklaratsiooni mitut artiklit, mis tagavad kõigi inimeste õiguse eraelu puutumatusele ja sõnavabadusele;

P.     arvestades, et digitaalne turvalisus ja digitaalne vabadus on mõlemad hädavajalikud ega saa teineteist asendada, vaid peavad teineteist tugevdama;

Q.     arvestades, et Euroopa Liit saab digitaalsete vabaduste osas juhina eeskuju näidata vaid siis, kui need on ELis endas kaitstud ning arvestades, et seetõttu on ülioluline ELi andmekaitsepaketi vastuvõtmine;

R.     arvestades, et kaalul on ulatuslikud ühiskondlikud huvid, näiteks põhiõiguste kaitse, mida ei tohi jätta üksnes turu hooleks, vaid on vaja reguleerida;

S.     arvestades, et põhiõiguste ja õigusriigi põhimõtte austamine ning digitaalseid jälgimistehnoloogiaid kasutavate luureteenistuste tulemuslik parlamentaarne järelevalve on rahvusvahelise koostöö olulised elemendid;

T.     arvestades, et ELis asuvatele ettevõtetele kuulub oluline osa IKT-de ülemaailmsest turust, eelkõige järelevalve-, jälitamis-, sekkumis- ja jälgimistehnoloogia ekspordi valdkonnas;

U.     arvestades, et ekspordikontrollimeetmete kehtestamine ei tohiks kahjustada IT-turvalisuse probleemide seaduslikku uurimist ja IT-turvalisuse vahendite kuritegeliku tahtluseta väljatöötamist;

1.      tõdeb, et inimõigused ja põhivabadused on universaalsed ja neid tuleks kaitsta kogu maailmas nende kõigis väljendusvormides; rõhutab, et selline sidekanalite jälgimine rikub õigust eraelu puutumatusele ja sõnavabadust, kui seda teostatakse väljaspool asjakohast õigusraamistikku;

2.      palub komisjonil tagada ELi välis- ja sisepoliitika sidusus IKT valdkonnas;

3.      usub, et teatavate ELi liikmesriikide aktiivne osalemine USA Riikliku Julgeolekuagentuuri poolt teostatavas kodanike massilises järelevalves ja poliitiliste juhtide järele luuramises, nagu selle paljastas Edward Snowden, on põhjustanud olulist kahju ELi inimõiguspoliitika usaldusväärsusele ja on õõnestanud ülemaailmset usaldust IKT eeliste suhtes;

4.      tuletab asjaomastele liikmesriikidele ja ELi ametitele, sh Europol ja Eurojust, meelde nende kohustusi, mis tulenevad Euroopa Liidu põhiõiguste hartast, inimõigusi käsitlevast rahvusvahelisest õigusest ja ELi välispoliitilistest eesmärkidest, mis keelavad neil jagada luureandmeid, mis võivad viia inimõiguste rikkumisteni kolmandas riigis või kasutada sellise inimõiguste rikkumise nagu ebaseadusliku jälgimise teel hangitud teavet väljaspool ELi;

5.      rõhutab, et tehnoloogia mõju inimõiguste parandamisele tuleks integreerida kõikidesse ELi poliitikavaldkondadesse ja kõikidesse programmidesse, kui see on kohaldatav, et edendada inimõiguste kaitset ja demokraatiat, õigusriiklust ja head valitsemistava ning konfliktide rahumeelset lahendamist;

6.      nõuab sellise tehnoloogia aktiivset arendamist ja levitamist, mis aitab kaitsta inimõigusi, hõlbustab inimeste digitaalseid õigusi ja vabadusi ja nende turvalisust ning edendab häid tavasid ja asjakohaseid õigusraamistikke, tagades seejuures isikuandmete turvalisuse ja terviklikkuse; nõuab eelkõige, et EL ja selle liikmesriigid edendaksid aktiivselt avatud standardite ning tasuta ja avatud lähtekoodiga tarkvara ja krüptograafiliste tehnoloogiate kasutamist ja arendamist kõikjal maailmas;

7.      palub ELil suurendada oma toetust osalejatele, kes töötavad selle nimel, et tugevdada julgeoleku ja eraelu puutumatuse kaitse standardeid IKT kõigil tasanditel, sealhulgas riistvara-, tarkvara- ja sidestandardid, ning arendavad riist- ja tarkvara lõimitud eraelukaitse raamistikes;

8.      nõuab inimõiguste ja tehnoloogia fondi loomist demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahendi raames;

9.      nõuab tungivalt, et EL ise ja eelkõige Euroopa välisteenistus kasutaks krüpteerimist oma suhtluses inimõiguste kaitsjatega, et vältida nende ohtu seadmist ja kaitsta oma sidet väliste osapooltega jälgimise eest;

10.    palub ELil võtta kasutusele tasuta ja avatud lähtekoodiga tarkvara ja julgustada ka muid osalejaid seda tegema, kuna selline tarkvara võimaldab suuremat turvalisust ja paremini järgida inimõigusi;

11.    juhib tähelepanu konfliktipiirkondades IKT arendamise tähtsusele, et edendada rahutagavaid tegevusi ja võimaldada turvalist sidet konfliktide rahumeelses lahendamises osalevate osapoolte vahel;

12.    palub rakendada tingimusi, võrdlusaluseid ja aruandluskorda, tagamaks et ELi finants- ja tehnilist abi uute tehnoloogiate arendamiseks kolmandates riikides ei kasutataks viisil, mis rikub inimõigusi;

13.    kutsub komisjoni ja nõukogu üles tegema aktiivset koostööd kolmandate riikide valitsustega ja rohkem toetama ja koolitama olemasolevate Euroopa toetusmehhanismide ja vahendite abil IKTd oma tegevuses kasutavaid inimõiguslasi, kodanikuühiskonna aktiviste ja sõltumatuid ajakirjanikke, suurendama nende mõjukust ning edendama IKTga seotud põhiõigusi, nagu takistamatu juurdepääs infovoogudele internetis, eraelu puutumatus ja andmekaitse, sõna- ja kogunemisvabadus, ühinemisvabadus ning ajakirjandus- ja avaldamisvabadus internetis;

14.    juhib tähelepanu informaatorite ja nende toetajate, sealhulgas ajakirjanike raskele olukorrale pärast kolmandates riikides toimuvast jälgimistavade kuritarvitamisest teatamist; usub, et selliseid isikuid tuleks käsitleda inimõiguste kaitsjatena ja seetõttu väärivad nad ELi kaitset, nagu on sätestatud ELi suunistes inimõiguste kaitsjate kohta; kordab oma üleskutset komisjonile ja liikmesriikidele kaaluda põhjalikult informaatoritele vastutuselevõtmise suhtes rahvusvahelise kaitse andmise võimalust;

15.    taunib asjaolu, et julgeolekumeetmeid, sealhulgas terrorismivastaseid meetmeid, kasutatakse üha sagedamini ettekäändena eraelu puutumatuse õiguse rikkumiseks ning inimõiguste kaitsjate, ajakirjanike ja poliitiliste aktivistide seadusliku tegevuse takistamiseks; väljendab veel kord oma kindlat veendumust, et riiklik julgeolek ei saa ühelgi juhul olla suunamata, salajase või massilise järelevalve programmide õigustuseks; rõhutab, et selliseid meetmeid tuleb rakendada ainult rangelt kooskõlas õigusriigi põhimõttega ja inimõigusstandarditega, sealhulgas õigusega eraelu puutumatusele ja andmekaitsele;

16.    palub Euroopa välisteenistusel ja komisjonil edendada julgeoleku- ja luureteenistuste demokraatlikku järelevalvet oma poliitilise dialoogi raames kolmandate riikidega ja ka oma arengukoostöö programmide raames; nõuab tungivalt, et komisjon toetaks kodanikuühiskonna organisatsioone ja seadusandlikke organeid kolmandates riikides, kes soovivad parandada siseriiklike julgeolekuteenistuste läbipaistvust ja vastutust ning nende üle teostatavat järelevalvet; nõuab sellekohaste konkreetsete kohustuste lisamist tulevasse ELi inimõiguste ja demokratiseerimise alasesse tegevuskavasse;

17.    palub nõukogul ja komisjonil edendada digitaalseid vabadusi ja piiramatut juurdepääsu internetile mis tahes suhtluses kolmandate riikidega, sealhulgas ühinemisläbirääkimised, kaubandusläbirääkimised, inimõigustealased dialoogid ja diplomaatiline suhtlus;

18.    tõdeb, et internet on muutunud avalikuks ruumiks ning samuti ka turuks, mille jaoks teabe vaba liikumine ja IKT kättesaadavus on hädavajalikud; rõhutab seetõttu, et digitaalset vabadust ja vabakaubandust tuleb samaaegselt edendada ja kaitsta;

19.    nõuab kõigisse kolmandate riikidega sõlmitud kokkulepetesse klauslite lisamist, milles viidatakse sõnaselgelt vajadusele edendada, tagada ja austada digitaalseid vabadusi, võrgu neutraalsust, tsenseerimata ja piiranguteta juurdepääsu internetile, eraelu puutumatusega seotud õigusi ja andmekaitset;

20.    nõuab tungivalt, et EL võitleks inimõiguste kaitsjate kriminaliseerimise vastu selle eest, et nad kasutavad krüpteerimist ning tsenseerimise vältimise ja eraelu puutumatuse kaitsmise vahendeid, keeldudes ELi sees krüpteerimist piiramast ja vaidlustades kolmandate riikide valitsuste otsused, kes kasutavad selliseid süüdistusi inimõiguslaste vastu;

21.    nõuab tungivalt, et EL võitleks krüpteerimise, tsenseerimisvastaste ja eraelu puutumatuse kaitse vahendite kasutamise kriminaliseerimise vastu, keeldudes ELi sees krüpteerimist piiramast ja vaidlustades kolmandate riikide valitsuste otsused, kes selliste vahendite kasutamist kriminaliseerivad;

22.    rõhutab, et tulemuslik ELi arengu- ja inimõiguste poliitika eeldab IKT valdkonna peavoolustamist ja digitaalse lõhe ületamist elementaarse tehnoloogilise infrastruktuuri tagamise, digitaalseid oskusi edendavate teadmiste ja teabe kättesaadavuse soodustamise, dokumentides avatud standardite kasutamise ning tasuta ja avatud lähtekoodiga tarkvara kasutamise abil, kui see on asjakohane, et tagada avatus ja läbipaistvus (eelkõige avaliku sektori asutustes), sealhulgas andmekaitse tagamine digitaalvaldkonnas kogu maailmas, ning IKT valdkonna potentsiaalsete ohtude ja hüvede parem mõistmine;

23.    kutsub komisjoni üles toetama puuetega inimeste digitaalsete takistuste eemaldamist; peab väga oluliseks seda, et ELi poliitikameetmed inimõiguste arendamise ja edendamise vallas maailmas seaksid eesmärgiks vähendada puuetega inimeste digitaalset lõhet ja pakkuda laiemat õiguste raamistikku, eelkõige seoses internetiga loodud juurdepääsuga teadmistele, digitaalse osalemise ning uutesse majanduslikesse ja sotsiaalsetesse võimalustesse kaasamisega;

24.    rõhutab, et inimõiguste rikkumiste kohta seaduslik digitaalne tõendite kogumine ja nende levitamine võib olla abiks ülemaailmses võitluses karistamatuse ja terrorismi vastu; on seisukohal, et sellist materjali tuleks rahvusvahelise (kriminaal)õiguse kohaselt põhjendatud juhtudel lugeda vastuvõetavaks kohtumenetluse tõenditena kooskõlas rahvusvaheliste, piirkondlike ja põhiseaduslike kaitsemeetmetega; soovitab mehhanismide loomist rahvusvahelise kriminaalõiguse valdkonnas menetluste kehtestamiseks, mille kaudu oleks võimalik selliseid andmeid autentida ja koguda kasutamiseks kohtumenetluse tõenditena;

25.    taunib asjaolu, et teatavat ELis arendatud info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat ja -teenuseid müüakse kolmandates riikides ja neid võivad seal kasutada eraisikud, ettevõtted ja valitsusasutused konkreetse inimõiguste rikkumise eesmärgiga tsensuuri, massilise järelevalve, segamise, infopüügi, jälgimise ning kodanike ja nende tegevuse jälitamise kaudu (mobiil)telefonivõrkudes ja internetis; väljendab muret asjaolu pärast, et mõned ELis asuvad ettevõtted võivad teha kättesaadavaks nende rikkumisteni viivad tehnoloogiad ja teenused;

26.    märgib, et oht Euroopa Liidu, selle liikmesriikide ja kolmandate riikide julgeolekule tuleneb tihti üksikisikutelt või väikestelt rühmadelt, kes kasutavad digitaalsidevõrke rünnakute kavandamiseks ja teostamiseks ning et selliste ohtude kõrvaldamiseks vajalikke vahendeid ja taktikaid peab järjepidevalt läbi vaatama ja ajakohastama;

27.    on seisukohal, et massiline järelevalve, mille põhjuseks ei ole terrorirünnakute ja -ohu suurenemise võimalus, rikub vajaduse ja proportsionaalsuse põhimõtteid ja seega ka inimõigusi;

28.    nõuab tungivalt, et liikmesriigid edendaksid täieliku demokraatliku järelevalve kohaldamist luureteenistuste operatsioonide suhtes kolmandates riikides, veendumaks et need teenistused tegutsevad õigusriigi põhimõtet täielikult austades ja et oleks tagatud ebaseaduslikul viisil toiminud teenistuste ja isikute vastutusele võtmine;

29.    ergutab liikmesriike, arvestades liikmesriikide ja kolmandate riikide vahelist suurenenud koostööd ja teabevahetust (sealhulgas digitaalse jälgimise kasutamise abil) tagama nende teenistuste tegevuse demokraatliku järelevalve asjakohase sisese, täitevvõimu, kohtuliku ja sõltumatu parlamentaarse järelevalve abil;

30.    rõhutab, et ELi õigusega tuleks sätestada ettevõtja sotsiaalse vastutuse põhimõtted ja inimõiguste integreerimine inimõigusi kaitsvate tehnoloogiliste lahenduste ja innovatsiooni kaudu, tagamaks et internetiteenuse osutajad, tarkvaraarendajad, riistvara tootjad, suhtlusvõrguteenused/meedia, mobiilsideoperaatorid ja teised arvestavad lõppkasutaja inimõigustega kogu maailmas;

31.    nõuab tungivalt, et EL tagaks suurema läbipaistvuse mobiilsideoperaatorite või interneti-teenuse osutajate ja valitsuste vahelistes suhetes ning nõuaks seda oma suhetes kolmandate riikidega, nõudes, et mobiilsideoperaatorid ja internetiteenuse osutajad avaldaksid iga-aastaselt üksikasjaliku läbipaistvusaruande, sealhulgas aruanded ametivõimude poolt nõutud tegevuste kohta ja avalike asutuste ja mobiilsideoperaatorite/internetiteenuse osutajate vaheliste finantssuhete kohta;

32.    tuletab ettevõtetest osalejatele meelde nende vastutust seoses inimõiguste austamisega kogu nende ülemaailmses tegevuses, hoolimata sellest, kus nende kasutajad asuvad, ja sõltumata sellest, kas vastuvõttev riik täidab enda inimõigustega seotud kohustusi; kutsub IKT-ettevõtteid ja eelkõige ELis asuvaid IKT-ettevõtteid üles rakendama ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtteid, sealhulgas hoolsuskohustusmeetmete ja riskijuhtimise kaitsemeetmete kehtestamise ning tõhusate õiguskaitsemeetmete ettenägemise abil, kui nende tegevused on põhjustanud või aidanud kaasa inimõigustega seotud kahjuliku mõju tekkimisele;

33.    rõhutab vajadust tulemuslikumalt rakendada ja jälgida ELi tasandil IKT valdkonnaga seotud ELi määruseid ja sanktsioone – sh kõikehõlmavate mehhanismide kasutamist – et kindlustada õigusaktide täitmine kõigi osaliste, sealhulgas liikmesriikide poolt ja võrdsete võimaluste säilimine;

34.    rõhutab asjaolu, et põhiõiguste asutamine on edukate terrorismivastaste meetmete, sh digitaalsete jälgimistehnoloogiate, oluline element;

35.    väljendab heameelt 2013. aasta detsembris Wassenaari kokkuleppe raames tehtud otsuse üle, mis käsitleb ekspordikontrolli jälgimise, õiguskaitse ja luureandmete kogumise vahendite ning võrkude jälgimissüsteemide valdkondades; tuletab meelde, et ELi kahesuguse kasutusega kaupu käsitlev kord, eelkõige ELi kahesuguse kasutusega kaupu käsitlev määrus on ikka veel väga puudulik selles osas, mis puudutab tõhusat ja süstemaatilist ekspordikontrolli kahjustavate IKT-vahendite mittedemokraatlikesse riikidesse eksportimisel;

36.    ergutab komisjoni eelseisva kahesuguse kasutusega kaupade poliitika läbivaatamise ja ajakohastamise raames esitama kiiresti ettepaneku aruka ja tõhusa poliitika kohta, et piirata ja reguleerida nn kahesuguse kasutusega tehnoloogia rakendamise ja kasutamisega seotud teenuste kaubanduslikku eksporti ning lahendada probleem, mis on seotud IKT toodete ja teenuste potentsiaalselt kahjustava ekspordiga kolmandatesse riikidesse, nagu lepiti kokku Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni ühisavalduses aprillis 2014; palub komisjonil lisada tõhusad kaitsemeetmed, et need ekspordikontrollmeetmed ei tekitaks mis tahes kahju teadusuuringutele, sealhulgas kuritegeliku tahtluseta teaduslikud ja IT-turvalisuse uuringud;

37.    rõhutab, et komisjon peaks suutma kiiresti varustada ekspordiloa taotlemisel kõhklevaid ettevõtteid täpse ja ajakohastatud teabega võimalike kaubatehingute seaduslikkuse või võimaliku kahjuliku mõju kohta;

38.    palub komisjonil esitada ettepanekud, et vaadata läbi, kuidas ELi standardeid IKT valdkonnas saaks kasutada selleks, et hoida ära võimalik kahjulik mõju, mis kaasneb sellise tehnoloogia või muude teenuste ekspordiga kolmandatesse riikidesse, kus mõisteid nagu „seaduslik infopüük” ei saa käsitleda võrdväärsetena Euroopa Liidus kasutatavate mõistetega või kus näiteks esineb probleeme inimõiguste järgimisega või puudub õigusriik;

39.    kinnitab veel kord, et ELi standardid, eelkõige ELi põhiõiguste harta, peaks olema ülimuslik, kui hinnatakse juhtumeid, mis hõlmavad kahesuguse kasutusega tehnoloogia kasutamist viisil, mis võib inimõiguseid piirata;

40.    nõuab turvapaigata turvaaukude (zero-day exploits) müüki reguleeriva poliitika väljatöötamist, et vältida selliste turvaaukude kasutamist küberrünnakuteks või lubamatuks juurdepääsuks seadmetele, mis viib inimõiguste rikkumiseni, arvestades seejuures, et sellised õigusaktid ei avaldaks olulist mõju akadeemilistele ja muudele heauskselt tehtavatele teadusuuringutele;

41.    taunib teatavate ELi ettevõtete ja ELis tegutsevate inimõigustele võimaliku kahjuliku mõjuga kahesuguse kasutusega tehnoloogiaga kauplevate rahvusvaheliste ettevõtete aktiivset koostööd riikidega, kus rikutakse inimõigusi;

42.    nõuab tungivalt, et komisjon jätaks sellises tegevuses osalevad ettevõtted avalikult kõrvale ELi hankemenetlustest, teadus- ja arendustegevuse rahastamisest ja mis tahes muust rahalisest toetusest;

43.    palub komisjonil pöörata erilist tähelepanu inimõigustega seotud aspektidele tehnoloogiliste seadmete riigihankemenetlustes eelkõige riikides, kus on selles valdkonnas esinenud mitteusaldusväärseid tavasid;

44.    palub komisjonil ja nõukogul interneti haldamise foorumite kaudu aktiivselt kaitsta avatud internetti, mitmeid sidusrühmi hõlmavaid otsustamisprotsesse, võrgu neutraalsust, digitaalseid vabadusi ja andmekaitse tagatisi kolmandates riikides;

45.    mõistab hukka krüpteerimisprotokollide ja toodete nõrgestamise ja õõnestamise eelkõige luureteenistuste poolt, kes soovivad krüpteeritud suhtlust püüda;

46.    hoiatab õiguskaitse erastamise eest internetiettevõtete ja interneti-teenuse osutajate poolt;

47.    nõuab normide ja standardite täpsustamist, mida erasektori osalejad kasutavad oma süsteemide arendamiseks;

48.    tuletab meelde tehnoloogia kasutamise konteksti hindamise tähtsust, et täielikult mõista nende mõju inimõigustele;

49.    nõuab selgesõnaliselt vahendite edendamist, mis võimaldavad internetti anonüümselt ja/või pseudonüümselt kasutada, ning vaidlustab ühepoolse seisukoha, et sellised vahendid võimaldavad üksnes kuritegude sooritamist, mitte ei anna inimõiguslastele väljaspool ELi ja selle siseselt võimalusi tegutsemiseks;

50.    nõuab tungivalt, et nõukogu, komisjon ja Euroopa välisteenistus töötaksid välja nutikad ja tõhusad poliitikameetmed kahesuguse kasutusega tehnoloogiate ekspordi reguleerimiseks, pöörates tähelepanu IKT toodete ja teenuste võimalikule kahjulikule eksportimisele, rahvusvahelisel tasandil mitmepoolsete ekspordikontrollikordade raames ja muudes rahvusvahelistes organites;

51.    rõhutab, et mis tahes regulatiivsed muudatused, mille eesmärk on suurendada ekspordikontrolli tõhusust immateriaalse tehnoloogiasiirde korral, ei tohi takistada õiguspäraseid teadusuuringuid ning juurdepääsu teabele ja selle vahetust, ning et mis tahes võimalikel meetmetel, nagu ELi üldise ekspordiloa kasutamine kahesuguse kasutusega teadusuuringute puhul, ei tohiks olla jahutavat mõju üksikisikute ja VKEde tegevusele;

52.    palub liikmesriikidel tagada, et olemasolevad ja tulevased ekspordikontrollimeetmed ei piira seaduslike turbeuurijate tegevust ning et ekspordikontrolle kohaldatakse heas usus ja ainult selgelt määratletud tehnoloogia suhtes, mis on mõeldud massiliseks järelevalveks, tsenseerimiseks, segamiseks, infopüügiks või kodanike ja nende tegevuse jälgimiseks ja jälitamiseks (mobiil)telefonivõrkudes;

53.    tuletab meelde, et mesh-based ad hoc juhtmevabad tehnoloogiad pakuvad suurt potentsiaali varuvõrgustikeks piirkondades, kus internet pole saadavad või on blokeeritud, ning saavad aidata inimõiguste edendamisel;

54.    palub komisjonil nimetada ametisse sõltumatu ekspertide rühm, kes suudab teostada inimõiguste mõjuhindamist olemasolevate ELi IKT standardite põhjal, eesmärgiga esitada soovitusi kohanduste kohta, mis suurendavad inimõiguste kaitset eelkõige juhul, kui süsteeme eksporditakse;

55.    tunnistab, et tehnoloogiline areng on väljakutseks õigussüsteemide jaoks, mis peavad kohanema uute oludega; rõhutab, kui oluline on, et seadusandjad pööraks rohkem tähelepanu digitaalse majandusega seotud probleemidele;

56.    palub komisjonil kaasata kolmandates riikides IKT valdkonda kodanikuühiskond ja sõltumatud eksperdid, sealhulgas turbeuurijad, et tagada ajakohastatud oskusteave, mis peaks tagama tulevikukindla poliitika kujundamise;

57.    rõhutab vajadust vältida selliseid soovimatuid tagajärgi nagu piirangud ja jahutav mõju teadusuuringutele või muule heauskselt tehtavale teadus- ja arendustegevusele, teabevahetusele ja teabele juurdepääsule, turbeteadmiste arendamisele või tehnoloogia ekspordile, mis teenivad vajalike digitaalsete oskuste omandamise ja inimõiguste edendamise huve;

58.    on veendunud, et kõikjal maailmas nõuab valitsuste ja erasektori osalejate vaheline koostöö digitaalses valdkonnas selget kontrolli ja tasakaalu ning ei tohi viia demokraatliku ja kohtuliku järelevalve, sealhulgas Interneti Haldamise Foorumi kahjustamiseni;

59.    märgib, et vabatahtlikkus ei ole piisav, vaid vaja on siduvaid eeskirju, et sundida ettevõtjaid arvestama inimõiguste olukorraga riikides, enne kui nad oma tooteid sinna müüvad, ja koostama mõjuhinnangut selle kohta, milline on nende müüdava tehnoloogia mõju inimõiguste kaitsjatele ja valitsuse kritiseerijatele;

60.    leiab, et väga tundlike kaupade eksporti tuleb kontrollida enne, kui need EList välja liiguvad ja nõuete rikkumisel on vaja kohaldada sanktsioone;

61.    nõuab üksikisikutele krüpteerimise õiguse andmist ja krüpteerimise võimaldamiseks vajalike tingimuste loomist; on seisukohal, et kontroll peab jääma lõppkasutajale, kes vajab kontrolli asjakohaseks teostamiseks oskusi;

62.    nõuab otspunktkrüpteerimise standardite kehtestamist enesestmõistetavana kõigi sideteenuste puhul, et valitsustel, luureteenistustel ja järelevalvajatel oleks infosisu lugemine raskendatud;

63.    rõhutab riiklike luureteenistuste erilist vastutust usalduse loomisel ja nõuab massilise järelevalve lõpetamist; on seisukohal, et Euroopa kodanike järelevalvet oma- ja välismaiste luureteenistuste poolt tuleb käsitleda ja see tuleb lõpetada;

64.    on vastu sellele, et Euroopa jälgimistehnoloogiat ja tsenseerimisvahendeid müüakse ja levitatakse autoritaarsetele režiimidele, kus puuduvad õigusriigi põhimõtted;

65.    nõuab rikkumistest teatajate rahvusvahelise kaitse võimaluste suurendamist ja ergutab liikmesriikide võtma vastu seadusi rikkumisest teatajate kaitseks;

66.    nõuab ÜRO esindaja nimetamist digitaalsete vabaduste ja andmekaitse valdkonnas ning inimõiguste ülemvoliniku töövaldkonna laiendamist sel määral, et ka tehnoloogiat vaadeldakse inimõiguste aspektist;

67.    nõuab meetmete võtmist, et tagada aktivistide, ajakirjanike ja kodanike eraelu puutumatuse kaitse kõikjal maailmas ja võimalus interneti kaudu ühenduses olla;

68.    rõhutab, et internetile juurdepääsu õigust tuleks tunnustada inimõigusena ja nõuab meetmete võtmist digitaalse lõhe kõrvaldamiseks;

69.    teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ja liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale ning Euroopa välisteenistusele.

(1)

http://eeas.europa.eu/delegations/un_geneva/press_corner/focus/events/2012/20120625_en.htm.

(2)

http://eeas.europa.eu/delegations/documents/eu_human_rights_guidelines_on_freedom_of_expression_online_and_offline_en.pdf.

(3)

http://www.osce.org/fom/80723?download=true.

(4)

http://www.osce.org/fom/127656?download=true.

(5)

http://daccess-dds-ny.un.org/doc/UNDOC/GEN/N14/545/19/PDF/N1454519.pdf?OpenElement.

(6)

http://www.ohchr.org/EN/HRBodies/HRC/RegularSessions/Session27/Documents/A-HRC-27-37_en.doc.

(7)

http://website-pace.net/documents/19838/1085720/20150126-MassSurveillance-EN.pdf/df5aae25-6cfe-450a-92a6-e903af10b7a2.

(8)

Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0230.

(9)

http://www.ohchr.org/Documents/Publications/GuidingPrinciplesBusinessHR_EN.pdf?v=1392752313000/_/jcr:system/jcr:versionstorage/12/52/13/125213a0-e4bc-4a15-bb96-9930bb8fb6a1/1.3/jcr:frozennode

(10)

http://www.oecd.org/daf/inv/mne/48004323.pdf

(11)

http://www.oecd-ilibrary.org/docserver/download/2014091e.pdf?expires=1423160236&id=id&accname=ocid194994&checksum=D1FC664FBCEA28FC856AE63932715B3C

(12)

https://www.icann.org/en/system/files/files/annual-report-2013-en.pdf

(13)

COM(2014) 0072.

(14)

http://netmundial.br/wp-content/uploads/2014/04/NETmundial-Multistakeholder-Document.pdf

(15)

ELT L 173, 12.6.2014.

(16)

ELT L 173, 12.6.2014.

(17)

COM(2014)0244.

(18)

Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2012)0470.

(19)

Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0274.

(20)

Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2015)0079.

(21)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0033.

(22)

Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0230.

(23)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0076.

(24)

http://www.europarl.europa.eu/document/activities/cont/201403/20140307ATT80674/20140307ATT80674EN.pdf.


PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

26.5.2015

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

33

6

24

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Lars Adaktusson, Petras Auštrevičius, Amjad Bashir, Goffredo Maria Bettini, Mario Borghezio, Elmar Brok, Klaus Buchner, James Carver, Javier Couso Permuy, Mark Demesmaeker, Georgios Epitideios, Eugen Freund, Michael Gahler, Richard Howitt, Sandra Kalniete, Tunne Kelam, Afzal Khan, Janusz Korwin-Mikke, Andrey Kovatchev, Eduard Kukan, Ilhan Kyuchyuk, Ryszard Antoni Legutko, Arne Lietz, Barbara Lochbihler, Sabine Lösing, Ramona Nicole Mănescu, David McAllister, Francisco José Millán Mon, Javier Nart, Pier Antonio Panzeri, Demetris Papadakis, Vincent Peillon, Alojz Peterle, Tonino Picula, Andrej Plenković, Cristian Dan Preda, Jozo Radoš, Sofia Sakorafa, Jacek Saryusz-Wolski, Alyn Smith, Jaromír Štětina, Charles Tannock, Eleni Theocharous, László Tőkés, Ivo Vajgl, Boris Zala

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Bodil Ceballos, Ignazio Corrao, Tanja Fajon, Andrzej Grzyb, Marek Jurek, Jo Leinen, Javi López, Antonio López-Istúriz White, Fernando Maura Barandiarán, Norbert Neuser, Urmas Paet, Godelieve Quisthoudt-Rowohl, Marietje Schaake, György Schöpflin

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (kodukorra art 200 lg 2)

Damian Drăghici, Maria Grapini, Josef Weidenholzer

Õigusalane teave