Menetlus : 2014/2145(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0190/2015

Esitatud tekstid :

A8-0190/2015

Arutelud :

PV 24/06/2015 - 20
CRE 24/06/2015 - 20

Hääletused :

PV 24/06/2015 - 23.5
CRE 24/06/2015 - 23.5
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2015)0238

RAPORT     
PDF 328kWORD 170k
17.6.2015
PE 546.753v03-00 A8-0190/2015

majanduse juhtimise raamistiku läbivaatamise kohta: ülevaade ja probleemid

(2014/2145(INI))

Majandus- ja rahanduskomisjon

Raportöör: Pervenche Berès

MUUDATUSED
EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
 SELETUSKIRI
 VÄHEMUSE ARVAMUS
 VÄHEMUSE ARVAMUS
 TÖÖHÕIVE- JA SOTSIAALKOMISJONI ARVAMUS
 SISETURU- JA TARBIJAKAITSEKOMISJONI ARVAMUS
 PÕHISEADUSKOMISJONI ARVAMUS
 PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

majanduse juhtimise raamistiku läbivaatamise kohta: ülevaade ja probleemid

(2014/2145(INI))

Euroopa Parlament,

–       võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2013. aasta määrust (EL) nr 472/2013, millega tugevdatakse majanduse ja eelarve järelevalvet euroala liikmesriikide üle, millel on või võivad tekkida tõsised raskused finantsstabiilsuse tagamisel(1),

–       võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2013. aasta määrust (EL) nr 473/2013 euroala liikmesriikide eelarvekavade seire ja hindamise ning nende ülemäärase eelarvepuudujäägi korrigeerimise tagamise ühiste eeskirjade kohta(2),

–       võttes arvesse komisjoni selleaegse asepresidendi Olli Rehni 3. juuli 2013. aasta kirja, milles käsitleti nõukogu määruse (EÜ) nr 1466/97 (eelarveseisundi järelevalve ning majanduspoliitika järelevalve ja kooskõlastamise tõhustamise kohta) artikli 5 lõike 1 kohaldamist,

–       võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. novembri 2011. aasta määrust (EL) nr 1175/2011, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1466/97 eelarveseisundi järelevalve ning majanduspoliitika järelevalve ja kooskõlastamise tõhustamise kohta(3),

–       võttes arvesse nõukogu 8. novembri 2011. aasta määrust (EL) nr 1177/2011, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1467/97 ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamise kiirendamise ja selgitamise kohta(4),

–       võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. novembri 2011. aasta määrust (EL) nr 1173/2011 eelarvejärelevalve tõhusa rakendamise kohta euroalal(5), võttes arvesse nõukogu 8. novembri 2011. aasta direktiivi 2011/85/EL liikmesriikide eelarveraamistiku nõuete kohta(6),

–       võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. novembri 2011. aasta määrust (EL) nr 1176/2011 makromajandusliku tasakaalustamatuse ennetamise ja korrigeerimise kohta(7),

–       võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. novembri 2011. aasta määrust (EL) nr 1174/2011 euroalal esineva ülemäärase makromajandusliku tasakaalustamatuse korrigeerimiseks võetavate täitemeetmete kohta(8),

–       võttes arvesse oma 13. märtsi 2014. aasta resolutsiooni uuringu kohta, milles käsitletakse troika (Euroopa Keskpanga, Euroopa Komisjoni ja Rahvusvahelise Valuutafondi) rolli ja tegevust seoses euroala programme kohaldavate riikidega(9),

–       võttes arvesse oma 12. detsembri 2013. aasta resolutsiooni mitmetasandilise valitsemise esmasest õigusest ja riigiõigusest tulenevate probleemide kohta Euroopa Liidus(10),

–       võttes arvesse oma 1. detsembri 2011. aasta resolutsiooni majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta kohta(11),

–       võttes arvesse oma 6. juuli 2011. aasta resolutsiooni finants-, majandus- ja sotsiaalkriisi kohta: soovitused vajalike meetmete ja algatuste kohta(12),

–       võttes arvesse komisjoni 28. novembri 2014. aasta teatist „Majanduse juhtimise paketi hindamine – Aruanne määruste (EL) nr 1173/2011, 1174/2011, 1175/2011, 1176/2011, 1177/2011, 472/2013 ja 473/2013 kohaldamise kohta” (COM(2014)0905),

–       võttes arvesse komisjoni 13. jaanuari 2015. aasta teatist „Stabiilsuse ja kasvu pakti kehtivate nõuete paindlikum kasutamine” (COM(2015)0012),

–       võttes arvesse komisjoni 23. juuli 2014. aasta majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust käsitlevat kuuendat aruannet (COM(2014)0473),

–       võttes arvesse Euroopa Ülemkogu juunis ja detsembris 2014 toimunud kohtumiste järeldusi,

–       võttes arvesse 2014. aasta oktoobri euroala tippkohtumise järeldusi,

–       võttes arvesse komisjoni presidendi Jean-Claude Junckeri 15. juuli 2014. aasta kõnet Euroopa Parlamendis,

–       võttes arvesse EKP presidendi Mario Draghi 22. augusti 2014. aasta kõnet keskpanga iga-aastasel sümpoosionil Jackson Hole'is,

–       võttes arvesse EKP 2014. aasta novembri väljaannet Occasional Paper nr 157 „The identification of fiscal and macroeconomic imbalances – unexploited synergies under the strengthened EU governance framework” (Eelarvelise ja makromajandusliku tasakaalustamatuse kindlakstegemine – kasutamata sünergia ELi tõhustatud juhtimisraamistikus),

–       võttes arvesse OECD 9. detsembri 2014. aasta sotsiaal-, tööhõive- ja rändeküsimusi käsitlevat töödokumenti nr 163 „Trends in income inequality and its impact on economic growth” (Sissetulekute ebavõrdsusega seotud suundumused ja selle mõju majanduskasvule),

–       võttes arvesse IMFi töötajate 2013. aasta septembri aruteludokumenti „Towards a fiscal union for the euro area” (Euroala fiskaalliidu suunas liikumine),

–       võttes arvesse EKP nõukogu 10. juuni 2010. aasta ettepanekuid euroala majandusliku juhtimise tugevdamise kohta,

–       võttes arvesse komisjoni 13. jaanuari 2015. aasta teatist „Stabiilsuse ja kasvu pakti kehtivate nõuete paindlikum kasutamine” (COM(2015)0012),

–       võttes arvesse nõukogu järeldusi majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse kuuenda aruande kohta: investeerimine töökohtadesse ja majanduskasvu, mis võeti üldasjade (ühtekuuluvuse) nõukogus vastu 19. novembril 2014,

–       võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–       võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit ning tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni, siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni ning põhiseaduskomisjoni arvamusi (A8-0190/2015),

A.     arvestades, et euroala majanduse juhtimist, mis oli kavandatud riikide rahanduse jätkusuutmatuse vältimist ja eelarvepoliitika koordineerimist silmas pidades, alustati stabiilsuse ja kasvu paktiga, mis koosneb kahest lihtsast reeglist, mis võimaldavad vältida kahjulikku mõju majandus- ja rahaliidule kui tervikule;

B.     arvestades, et vahetult pärast euro kasutuselevõtmist tekkis konsolideerimisväsimus nende eeskirjade rakendamise suhtes, mis oli üks majandus- ja rahaliidus praegu valitseva kriisi algpõhjusi;

C.     arvestades, et 2005. aastal toimus esialgse stabiilsuse ja kasvu pakti reform, millega kehtestati rida täiustusi ning suurendati paindlikkust, mis aga ei lahendanud piisavalt jõustamissätete nõrkuse ja koordineerimise probleeme;

D.     arvestades, et kui mitmes riigis tekkis maksejõuetuse oht, mille tulemuseks oleks olnud kriisi levimine üle kogu maailma ning majandussurutis, olnuks seda olukorda võimalik vältida, kehtestades ajutised mehhanismid, nagu Euroopa Finantsstabiilsuse Fond (EFSF) ja Euroopa finantsstabiilsusmehhanism (EFSM);

E.     arvestades, et uue taolise kriisi vältimiseks ning et takistada kriisi levimist pangandussektori kaudu teistesse riikidesse, võeti rida meetmeid, nende seas pangandusliidu loomine, Euroopa stabiilsusmehhanism (ESM), majanduse juhtimise õigusaktide täiustamine esimese ja teise majanduse juhtimise paketiga, majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise leping ning Euroopa poolaasta, mida tuleb kokku pidada üheks paketiks;

F.     arvestades, et komisjoni uusima, kevadise prognoosi kohaselt on pärast kaht järjestikust languseaastat oodata sisemajanduse koguprodukti (SKP) kasvu euroalal, mis tähendab, et majandus hakkab vähehaaval taastuma ning seda tuleb veelgi tugevdada, sest SKP lõhe on endiselt suur;

G.     arvestades, et liikmesriikide vahel on ka pärast programmide rakendamist endiselt suured erinevused seoses valitsemissektori võla suhtega SKPsse, eelarvepuudujäägi määraga, tööpuuduse taseme, jooksevkonto olukorra ning sotsiaalkaitse tasemega, mis kajastab erinevusi kriisi algpõhjustes ja lähtekohtades ning institutsioonide ja liikmesriikide vahel kokku lepitud meetmete rakendamisel ilmutatud püüdlikkuses, riigi vastutustundlikkuses ja meetmete mõjus;

H.     arvestades, et investeerimine euroalasse on kriisieelse ajaga võrreldes 17 % vähenenud ja on endiselt loid; arvestades, et tulevikkuvaatava, kasvu toetava investeerimise vähesus ning jätkusuutmatu avaliku ja erasektori võlg on tulevastele põlvkondadele ränk koorem;

I.      arvestades, et koostamisel on Euroopa investeerimiskava, eelkõige erainvesteeringute ergutamise tähtis vahend, eesmärgiga saada järgmise kolme aasta jooksul 315 miljardit eurot uusi investeeringuid; arvestades, et kui soovitatud rahandusvaldkonna eesmärgid saavutatakse, moodustab see kava ainult ühe komponendi, mille eesmärk on ületada kogunenud investeeringute puudujääk, ning sellele lisaks tuleb rakendada struktuurireformid, et luua liikmesriikides investorisõbralik keskkond;

Praeguse majanduse juhtimise raamistiku ülevaade

1.      rõõmustab komisjoni 28. novembri 2014. aasta teatise üle, mis käsitleb majanduse juhtimise paketi läbivaatamist; leiab, et komisjoni hinnang annab ülevaate, kuidas ja mil määral eri vahendeid ning menetlusi on kasutatud ja rakendatud;

2.      rõhutab, et majanduse juhtimise süsteemi tuumaks on ülemäärase eelarvepuudujäägi ja võla ning ülemäärase makromajandusliku tasakaalustamatuse vältimine, samuti majanduspoliitika kooskõlastamine; rõhutab seetõttu, et läbivaatamise keskne küsimus on, kas uus majanduse juhtimise raamistik on muutnud majandus- ja rahaliidu vastupidavamaks, eelkõige liikmesriikide maksejõuetuks muutumise vältimisel, samuti liikmesriikide koostöö tihendamisel ja lähenemise soodustamisel majanduspoliitika valdkonnas ning suure läbipaistvuse, usaldusväärsuse ja demokraatliku vastutuse taseme tagamisel;

3.      võtab teadmiseks, et mõnes liikmesriigis on tehtud edusamme võlgade vähendamisel või on suudetud ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlus lõpule viia;

4.      nõustub komisjoni seisukohaga, et mõned uue raamistiku osad on tulemusi andnud, kuid eeskirjade tulemuslikkuse kohta normaalse majandusseisu korral ei suudeta kuigivõrd järeldusi teha;

5.      möönab, et esimese ja teise majanduse juhtimise paketi kohaldamise hindamine on praegu alles osaline ja seda ei saa eraldada Euroopa poolaastast, ELi toimimise lepingust ega fiskaalkokkuleppest;

6.      tervitab stabiilsuse ja kasvu pakti kohaldamisala laiendamist esimese ja teise majanduse juhtimise paketi abil, millega lisati menetlused makromajandusliku tasakaalustamatuse ennetamiseks ning korrigeerimiseks liikmesriikides ja liikmesriikide vahel ning puudujäägi liigse rõhutamise asemel tähelepanu pööramiseks nii puudujäägile kui ka koguvõlale, püüdes seega võimalikud probleemid kindlaks teha ja lahendada ning kriiside teket võimalikult varajases etapis ennetada, võimaldades samas paindlikkust punktide näol, mis käsitlevad struktuurireforme, investeeringuid ning majandustsüklit kahjustavaid tingimusi; tuletab meelde, et paindlikkus ei tohi ohtu seada pakti ennetavat iseloomu;

7.      rõhutab tulemustabeli tähtsust, mis võimaldab makromajanduslikku tasakaalustamatust juba varakult tuvastada, ning kestlike struktuurireformide tähtsust makromajandusliku tasakaalustamatuse ületamiseks;

8.      rõhutab, et raamistiku järjekindel ja õiglane rakendamine kõigis riikides ja aja jooksul suurendab usaldusväärsust; kutsub komisjoni ja nõukogu üles kohaldama õigusakte ja tegutsema kooskõlas stabiilsuse ja kasvu paktis esimese ja teise majanduse juhtimise paketi raames tehtud muudatustega, eelkõige jõustamissätete puhul;

9.      on veendunud, et praeguses majanduslikus olukorras, mida iseloomustab nõrk majanduskasv ja suur tööpuudus, on vaja kiireid, põhjalikke ja otsustavaid meetmeid tervikliku lähenemise raames, mille aluseks on majanduskasvu soodustav eelarve konsolideerimine, struktuurireformid ning investeeringute suurendamine, et taastada kestlik majanduskasv ja konkurentsivõime, toetada innovatsiooni ning võidelda tööpuuduse vastu, pöörates tähelepanu ka jätkuvalt madala inflatsiooniga kaasnevale ohule ja võimalikule deflatsioonisurve ohule, samuti püsivale makromajanduslikule tasakaalustamatusele; rõhutab, et nende ülesannete täitmiseks peab majanduse juhtimise raamistik olema nimetatud tervikliku lähenemise peamine koostisosa;

10.    nõustub volinik Thysseni avaldusega, et riigid, kes pakuvad häid töökohti ja paremat sotsiaalset kaitset ning investeerivad inimkapitali, taluvad majanduskriise paremini; kutsub komisjoni üles kajastama seda seisukohta edaspidi kõikides oma Euroopa poolaasta poliitikasuundades ja riigipõhistes soovitustes;

11.    rõhutab, et praegust majanduse juhtimise raamistikku tuleb rakendada ja vajadusel parandada, et saavutada fiskaalstabiilsus, toetada nõuetekohast arutelu euroala üldise hindamise teemal, mis teeb võimalikuks majanduskasvu soodustava fiskaalvastutuse, parandada euroala majandusliku lähenemise väljavaateid ning käsitleda võrdsetel alustel liikmesriikide erinevat majanduslikku ja eelarveolukorda; toonitab, et majanduse juhtimise raamistiku suhtes ei ole riiklikul tasandil piisavalt vastutust võetud ning liiga vähe tähelepanu pööratakse rahvusvahelistele majanduslikele väljavaadetele ja asjakohasele demokraatliku vastutuse mehhanismile;

12.    rõhutab, et praeguses olukorras vajatakse tugevdatud ja kaasavat majanduslikku kooskõlastamist, võttes arvesse kogu euroala ning parandades riiklikku vastutust ja demokraatlikku aruandekohustust eeskirjade rakendamise eest (et taastada usaldus, soodustada liikmesriikide lähenemist, parandada rahanduse jätkusuutlikkust, ergutada kestlikke struktuurireforme ja suurendada investeeringuid), samuti tuleb kiiresti tegutseda, et kaotada kõige silmatorkavamad puudused, suurendada majanduse juhtimise raamistiku tulemuslikkust ning tagada kõigis riikides aja jooksul raamistiku järjekindel ja õiglane rakendamine;

13.    rõhutab lihtsate ja läbipaistvate majanduse juhtimise menetluste tähtsust ja hoiatab, et raamistiku praegune keerukus ning rakendamise ja isevastutuse vähesus vähendab selle tulemuslikkust ja omaksvõttu liikmesriikide parlamentide, kohalike ametiasutuste, sotsiaalpartnerite ning liikmesriikide kodanike poolt;

14.    tunnistab, et keskpika ajavahemiku eelarve-eesmärki käsitleva arutelu ja riiklikku arutelu puudutava vastutuse suurendamisega euroala liikmesriikides on tehtud edusamme, seda ka tänu riikide eelarvenõukogudele, mis sõltumatute organitena jälgivad eelarve-eeskirjadest kinnipidamist ja makromajanduslikku prognoosi; palub komisjonil esitada ülevaade liikmesriikide riiklike eelarvenõukogude ülesehitusest ja toimimisest ning sellest, kuidas need nõukogud võivad riiklikul tasandil vastutuse võtmist suurendada;

15.    peab majanduse juhtimise raamistikku keskseks poliitiliseks algatuseks, mis tugevdab strateegia „Euroopa 2020” eesmärke ja juhtalgatusi, mille eesmärgiks on täielikult realiseerida ühtse turu kasutamata kasvupotentsiaali; on seisukohal, et kasutades ära ühtse turu kasvupotentsiaali, on liikmesriikidel kergem täita majanduse juhtimise raamistikuga seatud sihte; on ühtlasi arvamusel, et ühtsel turul on tähtsaim roll tarbijatel ja ettevõtjatel;

Mil viisil kehtivaid nõudeid paindlikumalt kasutada?

16.    tunnistab, et stabiilsuse ja kasvu pakt, mis loodi majandus- ja rahaliidus osalevate liikmesriikide rahanduse jätkusuutlikkuse tagamiseks, võimaldab liikmesriikidel järgida vajaduse korral antitsüklilist poliitikat ja jätab eelarvelist ruumi automaatsete stabilisaatorite korralikuks toimimiseks; rõhutab, et mitte kõik liikmesriigid ei saavutanud majanduse buumi ajal ülejääki ja mõnesid õigusaktides ette nähtud olemasolevaid paindlikkusklausleid ei kasutatud viimastel aastatel täiel määral ära;

17.    kiidab heaks asjaolu, et paindlikkust tõlgendavas teatises tunnistab komisjon praeguste eelarve-eeskirjade tõlgendamisviisi rolli ELi investeerimislõhe ületamisel ning kasvu soodustavate, jätkusuutlike ja sotsiaalselt tasakaalustatud struktuurireformide rakendamise hõlbustamisel; märgib, et teatises ei tehta muudatusi puudujäägi arvutamisel, aga teatavad investeeringud võivad õigustada ajutist kõrvalekaldumist asjaomase liikmesriigi keskpika perioodi eelarve-eesmärgist või selleni viivast kohandamiskavast;

18.    toetab kõiki komisjoni välja pakutud stiimuleid uue Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI) rahastamiseks, eelkõige muutes liikmesriikide poolt fondi tehtavad osamaksed fiskaalselt neutraalseks keskpika perioodi eelarve-eesmärgi saavutamise suhtes ja nõutava eelarve kohandamise meetme suhtes, muutmata seda stabiilsuse ja kasvu pakti ennetuslikus või paranduslikus osas; teadmiseks komisjoni kavatsuse mitte alustada ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust, kui liikmesriigi puudujääk ületab veidi ja ajutiselt 3 % puudujäägi piirmäära üksnes EFSIsse tehtava täiendava osamakse tõttu; juhib tähelepanu stabiilsuse ja kasvu pakti tähtsale panusele usalduse loomisse välisinvesteeringute ligimeelitamisel; rõhutab EFSI rahastamise täiendava laadi tähtsust, kuna EFSI rahastatavad projektid ei tohi mingil juhul lihtsalt asendada juba kavandatud investeeringuid ning tulemuseks peab olema – vastupidi – netoinvesteeringu tegelik suurenemine;

19.    peab tervitatavaks seda, et komisjoni teatise eesmärk on selgitada investeerimisklausli kohaldamisala, võimaldades teataval määral ajutist paindlikkust stabiilsuse ja kasvu pakti ennetuslikus osas keskpika perioodi eelarve-eesmärgist ajutise kõrvalekaldumise vormis, tingimusel et kõrvalekaldumine ei too kaasa puudujäägi 3 % kontrollväärtuse ja asjakohase kindlusvaru ületamist, et võtta arvesse liikmesriikide investeerimiskavasid, eriti seoses kulutustega struktuuri- ja ühtekuuluvuspoliitika projektidele, sealhulgas noorte tööhõive algatus, üleeuroopalised võrgud ja Euroopa ühendamise rahastu ning kaasrahastamine EFSI raames;

20.    on seisukohal, et ennetusliku osa alusel struktuurireformi klausli kohaldamise ja parandusliku osa alusel struktuurireformikavadega arvestamise eeltingimus on see, et riikide parlamendid võtavad reformi ametlikult vastu ja seda rakendatakse tegelikult, mis võimaldab suuremat tulemuslikkust ja isevastutust; rõhutab, et reformiprotsessi peavad kõigil etappidel olema täiel määral kaasatud sotsiaalpartnerid;

21.    nõuab tõhustatud dialoogi komisjoni ja liikmesriikide vahel selliste struktuurireformide sisu ja liikide kohta, mis on komisjoni poolt riigipõhistes soovitustes esitamiseks kõige asjakohasemad ja tõhusamad, sobivad kokku aluslepingu ja teisese õigusega, võtavad arvesse kulude-tulude analüüsi, tulemustele suunatud hindamist ja ajakava mõju ning aitavad saavutada keskpika perioodi eelarve-eesmärki;

22.    ergutab riikide parlamentide rahanduskomisjone süstemaatiliselt kutsuma oma parlamenti avalikule arutelule majanduse juhtimise eest vastutavaid Euroopa Komisjoni volinikke, enne kui võetakse vastu liikmesriikide eelarveprojektid;

23.    on arvamusel, et riiklikes reformikavades kohustuseks võetud struktuurireformid peaksid keskpikas ja pikas perspektiivis andma positiivseid majandus-, sotsiaal- ja keskkonnatulusid ning parandama haldussuutlikkuse tulemuslikkust ja tõhusust;

24.    märgib, et teatises ei käsitleta selliste liikmesriigi kontrolli alt välja jäävate ebatavaliste sündmuste olemust, mis võimaldaksid ajutiselt kõrvale kalduda keskpika perioodi eelarve-eesmärgi saavutamise kohandamiskavast, kuna see oleks võinud kaasa tuua kõikvõimalike oletuste määratlemise ja on oht, et see, mis tegelikult juhtub, jäetakse välja; rõhutab vajadust käsitleda sarnaseid olukordi sarnaselt;

25.    nõuab suuremat majanduslikku ja sotsiaalset ühtekuuluvust Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi tugevdamise kaudu, et säilitada ja luua õigustega töökohti, toetades meetmeid võitluseks töötuse ja vaesusega;

26.    rõhutab, kui tähtis on toetada majanduskasvu ja luua uusi töökohti, eriti noorte jaoks, et saada majanduse juhtimise Euroopa raamistikule üldsuse toetus;

27.    märgib tõsise murega, et pikaajaline töötus on kriisi käigus kahekordistunud; märgib samuti, et see kasv oli veelgi suurem madalama kvalifikatsiooniga töötajate hulgas; palub komisjonil tagada, et tema poliitikas ja riigipõhistes soovitustes kajastuks pikaajalise töötusega võitlemine;

28.    on arvamusel, et liidu majanduse juhtimise raamistikuga seoses tuleks pöörata erilist tähelepanu ebavõrdsuse suurenemisele Euroopas; on seisukohal, et üks parimaid viise ebavõrdsuse suurenemise vastu võitlemiseks on mitmekordistada jõupingutusi kvaliteetsete töökohtade loomiseks Euroopas;

Suurem kooskõlastatus, majanduslik lähenemine ja Euroopa poolaasta optimeerimine

29.    nõuab, et komisjon kohaldaks täielikult stabiilsuse ja kasvu pakti ning tagaks selle õiglase rakendamise kooskõlas hiljuti läbi vaadatud esimese ja teise majanduse juhtimise paketiga ning paindlikkust käsitleva teatisega; on veendunud, et vajaduse ja võimaluse korral tuleks Euroopa poolaastat praeguses õigusraamistikus optimeerida ja tugevdada; rõhutab, et mis tahes tulevase optimeerimise või tugevdamise eesmärk peaks olema stabiilsus;

30.    usub, et komisjoni teatis selgitab, kus on kehtivate õigusaktide kohaselt manööverdamisruumi; väljendab heameelt katse üle selgitada seda keerukat valdkonda ning loodab, et komisjon kasutab kehtivates eeskirjades sisalduvat paindlikkust kooskõlas teatisega, tagades samal ajal majanduse juhtimise raamistiku prognoositavuse, läbipaistvuse ja tõhususe;

31.    palub komisjonil ja nõukogul paremini sõnastada fiskaal- ja makromajanduslikud raamistikud, et võimaldada varasemat ja järjekindlamat arutelu kõikide sidusrühmade vahel, võttes arvesse Euroopa huve, mida need raamistikud teenivad, vajadust kiirendada euroala liikmesriikide lähenemist, riikide parlamentide arutelusid ning sotsiaalpartnerite või kohalike omavalitsuste rolli seoses jätkusuutlike ja sotsiaalselt tasakaalustatud struktuurireformide isevastutusega;

32.    rõhutab, et iga-aastast majanduskasvu analüüsi ja riigipõhiseid soovitusi tuleb paremini rakendada ning nende puhul tuleb arvesse võtta nii euroala kui ka üksikute liikmesriikide eelarveseisundi ja -väljavaadete hinnangut; soovitab, et see üldhinnang, mis on ette nähtud määruses (EL) nr 473/2013 (euroala liikmesriikide eelarvekavade seire ja hindamise ning nende ülemäärase eelarvepuudujäägi korrigeerimise tagamise ühiste eeskirjade kohta), tuleks enne kevadist ülemkogu esitada Euroopa Parlamendi täiskogule arutamiseks nõukogu, eurorühma juhi ja komisjoni osalusel ning seda tuleks kogu Euroopa poolaasta raames nõuetekohaselt rakendada;

33.    võtab teadmiseks, et Euroopa poolaastast on saanud riikliku ja ELi tasandi reformide oluline vedaja, kuna see tagab ELi ja liikmesriikide majanduspoliitika koordineerimise; peab siiski kahetsusväärseks vähest isevastutust, mille tagajärjeks on riigipõhiste soovituste elluviimise mitterahuldav tase;

34.    on veendunud, et Euroopa poolaastat tuleks optimeerida ja tugevdada, muutmata praegust õigusraamistikku, ning et poolaastaga seotud dokumente tuleks paremini koordineerida, sest see aitaks parandada fookust, tõhusust ja isevastutust ning saavutada hea majandusjuhtimise Euroopa eesmärgid;

35.    nõuab, et riigipõhiseid soovitusi koordineeritaks vajaduse korral paremini ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse soovitustega, et tagada eelarvepositsiooni järelevalve ja majanduspoliitika koordineerimise kooskõla;

36.    toetab riigipõhiste soovituste koostamise, järelmeetmete, toetamise ja järelevalvega seoses tõhustatud protsessi ELi ja riiklikul tasandil, mis võimaldaks kontrollida ka nende tegelikku elluviimist ja kvaliteeti;

37.    tuletab meelde, et õigusraamistik nõuab, et komisjon võtaks soovituste koostamisel muu hulgas arvesse 2020. aasta eesmärke, ning selles on sätestatud põhimõte, mille kohaselt nõukogu peab reeglina järgima komisjoni soovitusi ja ettepanekuid või selgitama oma seisukohta avalikult;

38.    tunneb muret võlgade suurenemise pärast riikides, kus võlatase on juba niigi kõrge, mis on teravas vastuolus võlgade vähendamise 1/20 reegliga; palub komisjonil selgitada, kuidas ta kavatseb selle vastuolu lahendada, ning tagada, et võlanäitajad viiakse kooskõlas stabiilsuse ja kasvu paktiga jätkusuutlikule tasemele;

39.    toetab komisjoni kolme samba strateegiat (majanduskasvu suurendavad investeeringud, eelarve konsolideerimine ja struktuurireformid), mida esitleti 2015. aasta majanduskasvu analüüsis, ning palub muuta selle konkreetsemaks üldhinnangus euroala eelarveseisundi ja -väljavaadete kohta ning riigipõhistes soovitustes;

40.    tunnistab vajadust liikmesriikide majanduse väljavaateid käsitleva sõltumatu ja pluralistliku ELi tasandi analüüsi järele; seoses sellega nõuab majanduse peaanalüütikuna tuntud komisjoni üksuse edasiarendamist, et see pakuks asjakohaste andmete objektiivseid, sõltumatuid ja läbipaistmatuid analüüse, mis tuleks teha avalikuks ja mis peaksid olema aluseks hästiinformeeritud arutelule ja otsustusprotsessile komisjonis, nõukogus ja Euroopa Parlamendis; nõuab, et majanduse peaanalüütikule edastataks õigeaegselt kõik asjakohased dokumendid, et ta saaks oma ülesandeid täita; rõhutab riiklike eelarvenõukogude kasulikku rolli nii riiklikul kui ka ELi tasandil ning toetab Euroopa võrgustiku loomist;

41.    tuletab meelde, et makromajandusliku tasakaalustamatuse menetluse eesmärk on vältida kriiside toimumist ohtliku makromajandusliku tasakaalustamatuse varase avastamise abil makromajanduse võtmenäitajate arengu objektiivse hindamise teel; on veendunud, et makromajandusliku tasakaalustamatuse menetlust tuleb kasutada makromajanduslike võtmenäitajate arengu tõhusaks ja tulemuslikuks hindamiseks nii puudujäägiga kui ka ülejäägiga riikides, eriti seoses konkurentsivõime tugevdamise ning euroala kui terviku parema arvestamise, sh ülekanduvate mõjudega; tuletab meelde, et makromajandusliku järelevalve eesmärk on samuti tuvastada riigid, kus suure tõenäosusega on oodata tasakaalustamatust, ning vältida seda jätkusuutlike ja sotsiaalselt tasakaalustatud struktuurireformide õigeaegse käivitamise abil, kuni manööverdamisruumi veel on;

42.    toonitab, et komisjoni teeb selget vahet stabiilsuse ja kasvu pakti ennetusliku ja parandusliku osa vahel seoses investeeringutega, mis lubavad teha ajutise erandi keskpika perioodi eelarve-eesmärgi saavutamisest või selle saavutamise kohandamiskavast, ennetusliku osa kindlusvaru raames; palub komisjonil ja nõukogul järgida selles valdkonnas kaasseadusandjate seisukohta seoses Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi määrusega;

43.    palub komisjonil liikmesriikide majandusliku ja eelarveolukorra hindamisel arvestada oma analüüsis kõiki olulisi tegureid, sh reaalkasvu, inflatsiooni, pikaajalisi avaliku sektori investeeringuid ja töötuse määrasid, käsitledes kiiresti investeeringute puudujääki ELis, suunates kulud kõige tootlikumatesse, jätkusuutlikku kasvu ja töökohtade loomist edendavatesse investeeringutesse;

44.    palub komisjonil tagada, et viis, mille alusel ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluses võetakse arvesse tulemuslikke meetmeid, põhineks selgetel, arvuliselt mõõdetavatel ja kvalitatiivsetel kriteeriumidel;

45.    rõhutab, et alates stabiilsuse ja kasvu pakti 2005. aasta reformist struktuursele puudujäägile pööratud tähelepanu, 2011. aasta reformiga kehtestatud kulueeskiri ja raskesti mõõdetav SKP lõhe tekitavad ebakindlust, keerukust ja paindlikkusvaru ning toovad seega kaasa stabiilsuse ja kasvu pakti suvaõigusel põhineva rakendamise; kardab, et struktuurse puudujäägi hindamisel aluseks võetava potentsiaalse kasvu ja toodangu ning kulueeskirja arvutamisel on tehtud mitmeid küsitavaid oletusi, mis toovad kaasa komisjoni sügis- ja kevadprognoosi vahelisel ajal olulised läbivaatamised, mis toob stabiilsuse ja kasvu pakti rakendamisega seoses kaasa erinevaid arvutusi ja lahknevaid hinnanguid;

46.   kutsub komisjoni üles arvestama liikmesriikide eelarveseisundi jälgimisel ja hindamisel kokkulepitud eelarvemeetmete ja reformide konkreetset mõju; palub, et komisjon peaks poliitikat kujundades silmas ennustatavust ja sidusust, tugineks oma analüüsides kindlatele faktidele ja usaldusväärsetele andmetele ning oleks äärmiselt ettevaatlik, kasutades hinnanguid selliste mõistete puhul nagu SKP hinnanguline võimalik kasv ja SKP lõhed;

47.    rõhutab, kui oluline on uus majanduskasv ja töökohtade loomine selleks, et majandusliku juhtimise raamistikul oleks üldsuse toetus, ning nõuab seepärast komisjonilt ettevõtluskeskkonna parandamist Euroopas, pöörates erilist tähelepanu VKEdele, bürokraatia vähendamisele ja rahastamisvõimalustele; tuletab sellega seoses meelde vajadust toetada VKEsid, et nad pääseksid ka selliste kolmandate riikide nagu USA, Kanada, Hiina ja India turgudele;

Demokraatlik aruandekohustus ja majanduse juhtimise tõhustamisel eesseisvad ülesanded

48.    on seisukohal, et süvendatud ja vastupidavama majandus- ja rahaliidu saavutamiseks on hädasti vaja vähem keerukust, suuremat omavastutust ja rohkem läbipaistvust, selle asemel et lisada olemasolevatele eeskirjadele uusi kihte; rõhutab, et majandus- ja rahaliidu valdkonna kohustused lasuvad nii liikmesriikide kui ka Euroopa tasandil, erilist tähelepanu tuleb pöörata sellele, et tagada nii riikide kui ka liidu tasandil majanduse juhtimise ühtsus ja aruandekohustus; on lisaks seisukohal, et demokraatliku aruandekohustusega institutsioonidel peab olema oluline roll, ning rõhutab, et parlament peab olema pidevalt kaasatud ning ülesandeid tuleb täita samal tasandil, kus otsuseid tehakse ja rakendatakse;

49.    tunnistab praeguse olukorra põhjal, et majanduse juhtimise raamistikku tuleb lihtsustada, paremini jõustada ja vajaduse korral ka parandada ja täiustada, et ELil ja euroalal oleks võimalik täita lähenemise, jätkusuutliku majanduskasvu, täieliku tööhõive, kodanike heaolu, konkurentsivõime, usaldusväärse ja jätkusuutliku riigi rahanduse, tulevikku suunatud ja sotsiaal-majanduslikult kasulike pikaajaliste investeeringute ning usaldusväärsusega seotud ülesanded;

50.    leiab, et kuna parlamendi panus majanduspoliitika suunistesse on iga demokraatliku süsteemi oluline aspekt, siis aitaks Euroopa tasandil suuremat õiguspärasust tagada lähiaastate konkreetseid prioriteete sisaldavate lähenemissuuniste vastuvõtmine kaasotsustamismenetluse teel ning see tuleks kehtestada aluslepingu järgmise muutmisega;

51.    tuletab meelde Euroopa Parlamendi resolutsioone, milles märgiti, et stabiilsusmehhanismi (ESM) ning majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu (fiskaalkokkulepe) loomine väljaspool liidu institutsioone kujutab endast tagasiminekut liidu poliitilises integratsioonis ja nõuab seetõttu ESMi ja fiskaalkokkuleppe täielikku integreerimist ühenduse raamistikku, lähtudes selle rakendamise kogemustest vastavalt fiskaalkokkuleppe artiklile 16, ning seega selle parlamendi ees ametlikult aruandekohustuslikuks muutmist;

52.    kordab oma nõudmist töötada troika asemel välja uus õigusraamistik tulevaste makromajanduslike kohandamisprogrammide jaoks, et suurendada nende programmide läbipaistvust ja omavastutust ning tagada, et kõik ELi otsused tehtaks võimaluse korral ühenduse meetodit järgides; on seisukohal, et kasutatava stabiilsusmehhanismi olemus peab olema kooskõlas selle kasutuselevõtu eest vastutava institutsiooniga, tunnistades samal ajal, et kuna finantsabi tagavad euroala liikmesriigid, on ka nendel sõnaõigus selle kasutamise osas;

53.    nõuab eurorühma otsustusprotsessi ümberhindamist, et kindlustada nõuetekohane demokraatlik aruandekohustus; peab tervitatavaks eurorühma esimehe regulaarset osalemist majandus- ja rahanduskomisjoni koosolekutel, samuti majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu eesistuja osalemist, mis aitab tagada samal tasemel demokraatlikku aruandekohustust;

54.    tuletab meelde, et esimene ja teine majanduse juhtimise pakett põhinevad sõltumatu voliniku suuremal rollil, kelle ülesanne on tagada eeskirjade õiglane ja mittediskrimineeriv kohaldamine; on seisukohal, et majanduse juhtimise institutsioonilise korralduse edasiste sammude puhul, nt majandus- ja rahaküsimuste voliniku rolli suurendamisel või Euroopa rahandusministeeriumi loomisel tuleb järgida eri institutsioonide võimude lahusust ning see tuleb siduda demokraatliku aruandekohustuslikkuse ja õiguspärasuse tagamise sobivate meetoditega, kaasates Euroopa Parlamenti;

55.    tuletab meelde, et pangaliit sai loodud tänu poliitilisele tahtele hoida ära uus finantskriis, murda pankade ja valitsuste vaheline nõiaring ja viia miinimumini valitsuste võlakriisi negatiivne ülekanduv mõju, ning et samasugust tahet on vaja ka süvendatud majandus- ja rahaliidu saavutamiseks;

56.    palub komisjonil esitada süvendatud majandus- ja rahaliidu saavutamiseks ambitsioonikas tegevuskava, milles võetaks arvesse käesolevas raportis välja toodud ettepanekuid, tuginedes euroala tippkohtumisel antud mandaadile, mida kinnitas Euroopa Ülemkogu, et valmistada ette järgmisi samme euroala majanduse paremaks juhtimiseks, lähtudes ka varasematest töödest, nagu 20. novembri 2012. aasta Thysseni raport „Tõelise majandus- ja rahaliidu suunas”, komisjoni 28. novembri 2012. aasta teatis „Tiheda ja toimiva majandus- ja rahaliidu loomise tegevuskava – üleeuroopalise arutelu avamine” ning 5. detsembri 2012. aasta lõplik nelja juhi aruanne;

57.    palub, et sidusrühmad võtaksid majandus- ja rahaliidu vajaliku järgmise sammu puhul arvesse euroala tõenäolist edasist laienemist ja uuriksid kõiki võimalusi, kuidas majandus- ja rahaliitu süvendada, tugevdada ja paindlikumaks muuta, nii et see soodustaks majanduskasvu, tööhõivet ja stabiilsust, arvestades muu hulgas järgmist:

a) tugevdatud demokraatliku aruandekohustuse mehhanismid nii ELi kui ka liikmesriikide tasandil; nende mehhanismide kohaselt tuleks ülesandeid täita samal tasandil, kus otsuseid tehakse, ning need tugineksid lähenemissuuniste vastuvõtmisele kaasotsustamismenetluse teel, muutes Euroopa Parlamendi järelevalverolli Euroopa poolaastas institutsioonidevahelise lepinguga ametlikuks ja tagades, et kõikide euroala liikmesriikide parlamendid järgiksid Euroopa poolaasta protsessi igat etappi;

b) sotsiaalne mõõde eesmärgiga säilitada Euroopa sotsiaalne turumajandus ja austada kollektiivläbirääkimiste õigust; selle raames tagatakse liikmesriikide sotsiaalpoliitika koordineerimine, sh miinimumpalga või -sissetuleku mehhanism, mis on iga liikmesriigi enda otsustada, ning toetatakse võitlust vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu, töötajate taasintegreerimist tööturule, vabatahtlikku liikuvust ja paindlikkust elukutsete ja liikmesriikide vahel;

c) konkreetsetel omavahenditel põhinev euroala fiskaalvõimekus, mis peaks Euroopa Parlamendi kontrollile alluva liidu eelarve raames aitama liikmesriikidel rakendada kokku lepitud struktuurireforme, mis tuginevad teatud tingimustele, sh tõhusalt ellu viia riiklikke reformikavasid; peab sellega seoses kiiduväärseks Mario Monti juhitava kõrgetasemelise omavahendite töörühma tegevust;

d) majandus- ja rahaliidu suurem vastupanuvõime majandusvapustustele ja erakorralistele olukordadele, mis on otseselt seotud rahaliiduga, vältides samal ajal alalisi eelarvevahendite ülekandeid mis tahes kujul;

e) maksustamise valdkonnas üleeuroopalised meetmed, et võidelda maksupettuste, maksudest kõrvalehoidumise ja ettevõtte agressiivse maksuplaneerimise vastu, riiklike maksuametite koostöö teabe vahetamiseks maksudest kõrvalehoidumise ja maksupettuste kohta, meetmed liikmesriikide maksupoliitika lähendamiseks, äriühingu tulumaksu ühtne konsolideeritud maksubaas, lihtsamad ja läbipaistvamad maksusüsteemid ning riikide kaupa liigendatud aruandlus ettevõtete, välja arvatud VKEde jaoks;

f)  pangaliidu järkjärguline lõpule viimine;

g) stabiilsusmehhanismi ja fiskaalkokkuleppe lisamine liidu õigusesse koos majanduspoliitika tugevdatud koordineerimisega, tegelik lähenemine, ühiste eeskirjade jõustamine ja kindel otsus viia läbi majanduslikult ja sotsiaalselt jätkusuutlikke struktuurireforme;

h) tegelemine puudustega praeguses raamistikus, mis võimaldab Euroopa Kohtul teostada järelevalvet aluslepingu teatud osade üle, samas kui teised osad on kõrvale jäetud;

i)  euroala suurem roll välistegevuses, sh selle esindatuse tugevdamine;

58.    nõuab, et majandus- ja rahaliitu puudutavad võimalikud järgmised sammud töötataks välja 4+1 juhi lähenemisviisi põhjal ning et Euroopa Parlamendi president oleks kaasatud, teda tuleks kutsuda kõikidele koosolekutele ning talle tuleks anda täielik teave ja õigus osaleda aruteludes; märgib, et komisjoni president on väljendanud kavatsust tugineda nelja juhi aruande ettevalmistamisel ideede osas Euroopa Parlamendi presidendi panusele;

59.    palub, et Euroopa Parlamendi president peaks eelnevalt nõu fraktsioonide esimeestega või liikmetega, kelle fraktsioonid või parlament on konkreetselt määranud, ning esindaks parlamenti sellel eesseisva ülesande lahendamisel käesoleva resolutsiooniga antud volituse alusel, käsitledes muu hulgas küsimusi, mis on tõstatatud nelja juhi analüütilises teatises euroala majanduse parema juhtimise järgmiste sammude ettevalmistamise kohta;

60.    teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogu eesistujale, komisjoni presidendile, eurorühma esimehele ja EKP presidendile ning liikmesriikide parlamentidele.

(1)

ELT L 140, 27.5.2013, lk 1.

(2)

ELT L 140, 27.5.2013, lk 11.

(3)

ELT L 306, 23.11.2011, lk 12.

(4)

ELT L 306, 23.11.2011, lk 33.

(5)

ELT L 306, 23.11.2011, lk 1.

(6)

ELT L 306, 23.11.2011, lk 41.

(7)

ELT L 306, 23.11.2011, lk 25.

(8)

ELT L 306, 23.11.2011, lk 8.

(9)

Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0239.

(10)

Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0598.

(11)

ELT C 165 E, 11.6.2013, lk 24.

(12)

ELT C 33 E, 5.2.2013, lk 140.


SELETUSKIRI

Majandus- ja rahanduskomisjoni koordinaatoritelt 2014. aasta septembris saadud volituse alusel annab käesolev raport panuse õigusraamistiku tõhususse ja aitab eelkõige hinnata, kas otsustamist käsitlevad eeskirjad on osutunud piisavalt töökindlaks ja kas edusammud liikmesriikide majanduspoliitika tihedama kooskõlastamise ja nende majandustulemuste püsiva vastastikuse lähenemise tagamisel on kooskõlas ELi toimimise lepinguga. Sellest ajast on toimunud kolm peamist arengut: 24. oktoobril 2014 toimunud euroala tippkohtumisel komisjoni presidendile esitatud palve jätkata tööd Euroopa Ülemkogu eesistuja, Euroopa Komisjoni presidendi ja Euroopa Keskpanga presidendi ning eurorühma esimehe aruandega, komisjoni kahe teatise avaldamine, üks majanduse juhtimise paketi hindamise ja määruste kohaldamise kohta 28. novembril 2014 ja teine stabiilsuse ja kasvu pakti kehtivate nõuete paindlikuma kasutamise kohta.

See koostatakse olukorras, kus enam kui seitse aastat pärast kriisi algust on euro päästetud tänu meetmetele, sealhulgas stabiilsuse ja kasvu pakti läbivaatamine, fiskaalkokkulepe, Euroopa stabiilsusmehhanismi (ESM) loomine, pangandusliit ja Euroopa Keskpanga (EKP) juhtroll, mille saavutamist keegi varem ei osanud ette kujutada. Aga Euroopas valitseb euroalal ka olukord, kus Eurostati avaldatud viimaste näitajate alusel oli töötuse määr 2014. aasta novembris 11,5%, oodatav aastainflatsioon langeb 2014. aasta detsembris kuni -0,2%, samas kui Euroopa Komisjoni sügisprognoosis ennustatakse 2014. aastaks nõrka majanduskasvu (+0,8%).

Raport tugineb sellele taustale ja analüüsile kriisi ajal muudetud majanduse juhtimise raamistiku rakendamise esimeste aastate kohta. Tänase arusaama alusel on majandus- ja rahaliidu ebatäielik olemus ja euroala halvad tulemused alates 2011. aastast andnud tõuke arutelule võlakriisi järgsel ajal vastu võetud poliitiliste otsuste kombinatsiooni üle, kuna euroala on oma konkurentidest maha jäänud. Samuti järeldatakse komisjoni majandusdokumendis(1), milles analüüsitakse euroala aastatel 2011–2013, et üheaegsetel konsolideerimistel euroala riikides – mis järgnesid pärast Lehman Brothersi kokkuvarisemist G20 kokkulepitud ekspansiivsele poliitikale – oli suur negatiivne mõju SKP-le ja märkimisväärne negatiivne ülekanduv mõju. Raportis märgitakse, et uued sätted ei ole võimaldanud võtta asjakohaselt arvesse riikliku tasandi poliitika, eelkõige üldise eelarvepoliitika kumulatiivset üle-euroopalist mõju ning ei ole seetõttu tegelenud euroala majanduste kasvavatest erinevustest lähtuvate riskidega, deflatsiooni, väikese majanduskasvu ja kõrge tööpuuduse ohuga.

Sellel taustal väidetakse raportis, et kogu Euroopas üheaegselt aeglustava eelarvepoliitika rakendamise negatiivset mõju kasvuväljavaadetele on märkimisväärselt alahinnatud ja et stabiilsuse ja kasvu paktis ettenähtud paindlikkuse klausleid vastutsüklilise majanduspoliitika rakendamiseks seoses potentsiaalsest madalama kasvuga ei ole täielikult kasutatud või ei ole need liiga kitsa tõlgendamise tõttu jätnud seni piisavalt tegutsemisvabadust ELi ees seisnud ülesannetega toimetulekuks.

Suure tähelepanu pööramine struktuursele puudujäägile, kui hinnatakse stabiilsuse ja kasvu pakti rakendamise sätteid, mis viisid meelevaldse tõlgendamiseni, kuna see näitaja annab oma ülesehituselt alust mitmeteks küsitavateks eeldusteks, on seetõttu väärt arutamist. Viimastel aastatel ilmnenud konsolideerimise kalduvus, mida võimaldas stabiilsuse ja kasvu pakti rakendamise hindamine, on aeg-ajalt kahjustanud struktuurireformide, kaasa arvatud ammu vajalike investeeringute rahastamist, ja võib olla viinud vastuoludeni poliitikasoovituste tähenduses, kui kõne all oli ELi 2020. aasta eesmärkide täitmine.

Sellega seoses on komisjon esitanud kaks teatist, milles määratletakse arutatavate küsimuste raamistik. Paindlikkust käsitlev teatis on tõlgendav ja avaldab kohest mõju, mis on tervitatav investeeringute ja kasvu soodustamiseks kehtivate eeskirjade raames. Käsitledes riikide sissemakseid EFSI stabiilsuse ja kasvu pakti suhtes neutraalsetena toetab kõnealune teatis komisjoni algatatud investeerimiskava. Raportöör on seisukohal, et on vaja edasi liikuda, kehtestades eelkõige sümmeetrilise lähenemisviisi sissemaksete tegemisel EFSI projektide kaasrahastamiseks laiema investeerimisklausli alusel ennetusliku ja parandusliku osa raames. Kõnealuses teatises esitatakse ka uus viis struktuurireformide rakenduskulude arvessevõtmiseks liikmesriikide eelarveolukorra hindamisel. Seonduvad sätted võiksid parandada reformide rakendamist liikmesriikides ja suurendada nende enda vastutust, tingimusel, et sama lähenemisviisi järgitakse ennetuslikus ja paranduslikus osas.

Teine teatis on teatud liiki statistiline vaatlus selle kohta, kuidas esimese ja teise majanduse juhtimise paketiga kehtestatud erinevaid menetlusi on kasutatud. Selles tunnistatakse, et on "võimalikud parandamist vajavad valdkonnad. Need seonduvad poliitika kujundamise läbipaistvuse ja keerukusega ning mõjuga majanduskasvule, tasakaalustamatusele ja lähenemisele," samas kui "komisjonil on kavas arutada neid eelolevatel kuudel Euroopa Parlamendi ja Euroopa Liidu Nõukoguga".

Veelgi suurem samm on tehtud rahalise poole peal EKP 22. jaanuaril 2015 tehtud otsusega algatada laiendatud varaostukava, mis hõlmab euroala keskvalitsuste välja antud võlakirju ja ulatub 60 miljardi euroni kuus kuni vähemalt 2016. aasta septembrini.

Raportöör on veendunud, et Euroopa Parlament peaks avanenud võimalust kasutama, et osaleda arutelus majandus- ja rahaliidu parema toimimise üle, pidades silmas ka varsti Euroopa Ülemkogu eesistuja, Euroopa Komisjoni presidendi ja Euroopa Keskpanga presidendi ning eurorühma esimehe aruande alusel alustatavat arutelu.

Sellega seoses tundub, et vaja on tegeleda mõningate otsustava tähtsusega punktidega.

1. Euroalal puudub nõuetekohane hinnang selle üldisele majandusolukorrale, jagatud diagnostika, nagu ühist valuutat jagaval alal peaks olema. Selle on nähtavaks teinud suurte erinevuste ilmnemine, mida praegune kriis ja troika sekkumine on veelgi süvendanud, ja investeeringute ajalooline langus ELis. Majandus- ja rahaliidul puuduvad ilmselt nõuetekohased vahendid asjakohaseks aruteluks selle üle, millist dünaamikat peaksid erinevad liikmesriigid oma eelarveseisundi osas järgima. See on olnud meie alates majandus- ja rahaliidu loomise algusest peetud arutelu nurgakivi. Oleme proovinud tegeleda sellega erinevate vahendite abil, kaasa arvatud alguses majanduspoliitika üldsuunised. Seejärel miskipärast arvasime, et see on teostatav Euroopa poolaasta raames iga-aastase majanduskasvu analüüsiga ja makromajandusliku tasakaalustamatuse menetlusega. Viimatinimetatu, peame tunnistama, on võimaldanud meil alustada puudu- või ülejäägiga riikide jälgimist, isegi kui see ei ole viinud sidusrühmade seas laialdase aruteluni ja tundub põhiliselt olevat komisjoni jaoks vahend, mille abil arutada liikmesriikidega nende oodatavaid struktuurireforme. Nüüd, kui ELi majandus on nii ilmselt sisenenud Jaapani tüüpi stsenaariumi riskitsooni, võib olla õige aeg selle arutelu ning selle jaoks asjakohaste vahendite loomise jaoks. Selle algatab praegune arutelu euroala eelarvepoliitika üle, aga oluline on selgeks teha, kas see peaks lihtsalt täiendama riikide eelarveseisundeid või kas see võib olla tsüklit ennetav poliitiline lähenemisviis, mis võimaldab määratleda dünaamilise rolli, mis igaühel võiks olla, et saavutada tervikuna optimaalne tulemus. Raportöör soovitab sellel eesmärgil ajakohastada komisjoni koostatud euroala soovituse ja teha see kohustuslikuks ning võtta see vastu varem, kevadise Ülemkogu ajal.

2. Enamik vaatlejaid, aga ka komisjon mõistavad täna, et majanduse juhtimine on jõudnud oma keerukuses punkti, mis kahjustab demokraatiat, läbipaistvust ja ise vastutuse võtmist. Tunnistagem, et see on usalduse puudumine, mis on viinud uute eeskirjade lisamiseni juba olemasolevatele. See on komisjoni poolt kaasa toonud ka mõnevõrra sekkuvad järelmeetmed liikmesriikide struktuurireformidesse, mis võib hakata teatud hetkel avaldama vastupidist mõju. Pärast euro kasutuselevõttu võis surve reformide tegemiseks enamikus liikmesriikides väheneda, aga praegune kriis on sundinud neid kõiki üles ärkama. Parim viis nende saavutamiseks, seadmata ohtu demokraatiat, sotsiaaldialoogi ja ise vastutamist, mis on samuti osa ELi konkurentsivõimest, on lubada igal liikmesriigil tegeleda nendega olukorrast ühise arusaamise alusel. Seda sammu on vaja, et olla lõppkokkuvõttes ka eeskirjade austamisel edukas. See töötab seni, kuni tunnistatakse, et asjakohased reformid tuleb määratleda riiklikul tasandil pärast ELi üldstrateegia vastuvõtmist, et mõned reformid on pikaajalise mõjuga ja et praeguses majandusolukorras tuleks otsida õiget tasakaalu struktuurireformide ja eelarvedistsipliini vahel.

3. Praegused majanduse juhtimise eeskirjad ja sanktsioonid põhinevad olulises osas mõistetel, millest esimene on "SKP lõhe", mille suhtes eksperdid, sealhulgas Euroopa statistika haldamise nõuandekogu esimees Martti Hetemäki või OECD esindaja Stefan Kapferer avaldasid oma viimastel esinemistel majanduskomisjoni ees oluliselt vastuolulisi arvamusi. Komisjoni viimases paindlikkust käsitlevas teatises SKP lõhe rolli isegi suurendati. Olukord ei ole tervemõistuslik ja sellesse tuleks tuua selgus kas siis kõnealusest mõistest ühisele arusaamisele jõudmise või selle muutmise teel, aga igal juhul EKP, OECD ja IMFi selle ülesande lahendamisse kaasates.

4. Pärast praeguse majanduse juhtimisraamistiku rakendamist praeguses majandusolukorras on algamas arutelud mõningate minevikus vastuvõetud eeskirjade jätkusuutlikkuse üle. Eesseisva arutelu käigus tuleb ka neid hoolikalt uurida. Esimene on ilmselgelt 1/20 võla vähendamise küsimus, aga sama võib väga hästi puudutada ka iga-aastast 0,5%-list struktuurset kohandamist.

5. Eelmise volituse lõpus käivitas Euroopa Parlament arutelu troika juhitavate abiprogrammide õiguspärasuse ja tõhususe üle. Pärast seda kui Jean-Claude Juncker tutvustas 15. juulil 2014 Euroopa Parlamendile oma programmi komisjoni presidendina, tundub, et tal ei ole kavas troika kui sellisega jätkata. Seda vajadust on rõhutanud Euroopa Kohtu kohtujuristi arvamus EKP rahapoliitiliste otsetehingute programmi õiguspärasuse kohta. Selle tulemusena ja pidades silmas asjaolu, et parlament taotleb ESMi lisamist aluslepingusse, on vaja uuesti järele mõelda ja luua selgus seoses erinevate sidusrühmade vastutuse ja vahenditega.

6. Mis tahes majanduse juhtimise raamistiku üle ei saa siiski otsustada üksnes tulemuste alusel (tulemuste õiguspärasus), vaid seda tuleb hinnata ka demokraatliku aruandekohustuse tähenduses. Tõhustatud majanduse juhtimise raamistiku üha suuremat demokraatiapuudust tunnetades väidetakse raportis, et ainult valitsuste vahelised kokkulepped peavad lõppema ja et selle asemel on parlamendi Euroopa tasandil suurem kaasamine demokraatliku legitiimsuse tugevdamise möödapääsmatu tingimus. Kuna demokraatlikku aruandekohustust nõrgendab kõigele lisaks ka raamistiku äärmine keerukus, palutakse raportis komisjonil esitada ambitsioonikas seadusloomekava raamistiku reformi kohta käesoleva aasta kevadel.

7. Ja mitte viimases järjekorras ei ole kellelgi võimalik arutleda majandus- ja rahaliidu juhtimise üle kriisist kaugemale mõtlemata. Arutelu majandus- ja rahaliidu tugevdamise üle on juba liiga kaua edasi lükatud, nagu iga aus vaatleja võib täheldada. Viimase volituse ajal ergutati seda komisjoni tegevuskava käsitleva teatisega, Euroopa Ülemkogu eesistuja, Euroopa Komisjoni presidendi ja Euroopa Keskpanga presidendi ning eurorühma esimehe aruandega, millele andis Thysseni raportiga hinnangu Euroopa Parlament, esitades komisjonile soovitused Euroopa Ülemkogu eesistuja, Euroopa Komisjoni presidendi, Euroopa Keskpanga presidendi ja eurorühma esimehe aruande „Tõelise majandus- ja rahaliidu suunas” kohta. Aga lõpuks on otsustajad oodanud Saksamaa üldvalimisi, seejärel Euroopa Parlamendi valimisi. Nüüd muudab arutelu olemust Kreeka valimiste tulemus ja nii näib, et arutelu võib lõpuks toimuda pärast Ühendkuningriigi üldvalimisi. On aeg valmistuda ülesande täitmiseks, milleks Jean-Claude Juncker on koos Euroopa Ülemkogu eesistuja, eurorühma esimehe ja Euroopa Keskpanga presidendiga uue volituse saanud. Euroopa Parlament tuleb igakülgselt läbirääkimistesse kaasata ja tagada, et kõrvale ei jäetaks ühtegi võimalust varustada majandus- ja rahaliit tugevamal alusel peale muu ka vähemalt nelja põhivahendiga: fiskaalvõimekus, uuendatud abimehhanismid, sotsiaalne mõõde ning institutsionaalne ja demokraatlik sammas. ELil ja euroalal on seda vaja, kindlustamaks, et seekord ei ole seda liiga vähe ja liiga hilja ja et Euroopa inimesed saaksid eurost parima.

(1)

„Fiscal consolidations and spillovers in the euro area periphery and core” (Eelarvete konsolideerimine ja ülekanduvad mõjud euroala äärealadel ja keskmes), Jan in’t Veld, Economic Papers 506, Euroopa Komisjon, oktoober 2013, http://ec.europa.eu/economy_finance/publications/economic_paper/2013/pdf/ecp506_en.pdf


VÄHEMUSE ARVAMUS

vastavalt kodukorra artikli 56 lõikele 3

esitanud Bernd Lucke

Raporti eesmärk oli viia läbi eelarvepoliitilise juhtimise praeguse olukorra inventuur, eelkõige hinnata majanduse juhtimise praeguste eeskirjade toimimist ja kirjeldada tulevasi väljakutseid.

Seda eesmärki ei täida raport mingil viisil.

Raportis ei analüüsita süstemaatiliselt praegust olukorda. Selle asemel on see üle koormatud normatiivsete banaalsustega ja ignoreerib kehtivat Euroopa õigust, eriti kohustuste mitte enda peale võtmise põhimõtet (ELi toimimise lepingu artikkel 125).

Raportis nõutakse majanduspoliitika tsentraliseerimist ja ühise vastutuse kehtestamist euroalal. Selle tulemusel on vastutus kulude eest ja vastutus tagajärgede eest ka tulevikus kaks eraldi asja.

Endiselt sellisel kujul kehtivas Maastrichti lepingus on ette nähtud, et majanduse juhtimine põhineb rahaliidus eelarvepoliitilisel omavastutusel.

See väljendub nn mittepäästmise klauslis, mida toestab kaks lihtsat rahanduseeskirja.

Neid eeskirju on alates nende kehtestamisest juba enam kui 90 korda rikutud. Alates Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi päästepoliitika algusest 2010. aastal on kohustuste mitte enda peale võtmise põhimõte tühistatud ja muudetud mõttetuks.

Üksnes riigipankroti usutav võimalus tänu kohustuste mitte enda peale võtmise põhimõtte juurde tagasi pöördumisele saab tagada selle, et iga liikmesriik teostab poliitikat omal vastutusel ja mitte ühenduse kulul.


VÄHEMUSE ARVAMUS

vastavalt kodukorra artikli 56 lõikele 3

esitanud Beatrix von Storch

Alates 1999. aastast on Euroopa majanduse juhtimine muutunud üha keerukamaks, kuid ei ole ikkagi mainimisväärseid tulemusi andnud. Finants-, majandus- ja usalduskriisi tõttu on loodud viimasel 5 aastal nii palju uusi ELi õigusakte nii alternatiivitult kui mitte kunagi varem. Sest nagu nimi juba viitab, toob Euroopa majanduse juhtimine paratamatult kaasa riikliku iseseisvuse kadumise majandus-, rahandus-, sotsiaal- ja fiskaalpoliitilistes otsustusvaldkondades, mis on kõik liikmesriikide suveräänsed pädevused. Juba pikka aega valitsevad põhjendatud kahtlused Euroopa majanduse juhtimise põhiseadusele vastavuse suhtes. Kuid see jäetakse käesolevas algatusraportis tähelepanuta. Euroopa majanduse juhtimise süsteemiga kavatseb EL tulevikus sekkuda laialdaselt liikmesriikide riiklikesse eelarvekavadesse ning rääkida kaasa riiklike maksuõigusaktide, palgakujunduse ja sotsiaaltoetuste küsimuses. Kohustuslikud riigipõhised soovitused on otsene rünnak subsidiaarsuse põhimõtte vastu. Lisaks näevad konkreetsed ettepanekud Euroopa majanduse juhtimiseks ette keskse ELi eelarve, Euroopa töötuskindlustuse, eurovõlakirjade väljastamise ja eurorühma institutsioonilise tugevdamise. Olen nende ettepanekute vastu.


TÖÖHÕIVE- JA SOTSIAALKOMISJONI ARVAMUS (1.4.2015)

majandus- ja rahanduskomisjonile

majanduse juhtimise raamistiku läbivaatamise kohta: ülevaade ja probleemid

(2014/2145(INI))

Arvamuse koostaja: Anne Sander

ETTEPANEKUD

Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon palub vastutaval majandus- ja rahanduskomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

A. arvestades, et Euroopa Liidu lepingu artikli 3 lõike 3 kohaselt taotleb liit Euroopa säästvat arengut, mis põhineb tasakaalustatud majanduskasvul, hindade stabiilsusel ja kõrge konkurentsivõimega sotsiaalsel turumajandusel, mille eesmärk on saavutada täielik tööhõive ja sotsiaalne progress, samuti kõrgetasemeline kaitse; arvestades, et on vaja tagada sotsiaalne mõõde liidu majanduslikus valitsemises mitmel tasandil, nagu on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 9; arvestades, et oma 1. detsembri 2011. aasta resolutsioonis majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta kohta märkis parlament, et „nõukogu ja/või komisjoni uue või ajakohastatud struktuuri ja otsustusprotsessiga peab kaasnema suurem demokraatlik legitiimsus ja nõuetekohane aruandekohustus Euroopa Parlamendile”;

1.  rõhutab asjaolu, et majanduse juhtimise Euroopa raamistik peaks olema suunav vahend, et korrigeerida suurt majanduslikku tasakaalustamatust, sealhulgas tööpuuduse määra, mis on põhjustanud majanduskasvu järsu languse ja ebavõrdsuse suurenemise, mis ohustavad Euroopa majandust; tuletab meelde, et 28 ELi liikmesriigi koguvõlg, mis oli 2011. aastal 4,5% SKPst, vähenes prognooside kohaselt 3%-le SKPst 2014. aastal; tuletab siiski meelde, et kogu tsükli tasakaalustatud majanduskasv peaks tulemuslikumalt edendama arukat, jätkusuutlikku ja kaasavat majanduskasvu, mis on olnud viimastel aastastel jätkuvalt tagasihoidlik või seiskunud ning mis ELi SKP kasvu prognooside kohaselt jääb alla 1,5%; tuletab meelde, et jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu tagamise meetmed peavad olema suunatud ka strateegia „Euroopa 2020” tööhõive ja vaesuse alaste eesmärkide saavutamisele ja edendamisele, sest edasiminek ei ole olnud piisav;

2.  nõustub volinik Thysseni avaldusega, et riigid, kes pakuvad häid töökohti ja paremat sotsiaalset kaitset ning investeerivad inimkapitali, taluvad majanduskriise paremini; kutsub komisjoni üles kajastama edasi liikudes seda seisukohta kõikides oma Euroopa poolaasta poliitikasuundades ja riigipõhistes soovitustes;

3.  väljendab heameelt raamistiku tõhususe läbivaatamise üle, eesmärgiga hinnata, kas liikmesriigid ja komisjon on majanduse juhtimise eeskirju kohaldanud tõhusalt ja ühetaoliselt; on seisukohal, et läbivaatamine pakub võimaluse korraldada eelkõige Euroopa Parlamendi pädevate komisjonidega arvamuste vahetus raamistiku toimimispõhimõtete ja selle tõhusamaks, sotsiaalsemaks ja demokraatlikumaks muutmise viiside üle, pidades eriti silmas strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide saavutamist; teeb ettepaneku keskenduda läbivaatamise käigus meetmetele, mis suurendaksid usaldust majanduse suhtes, mis on eelduseks erasektori investeeringutele, mis on omakorda töökohtade loomise eeltingimus;

4.  rõhutab, et solidaarsus on põhiväärtus, millele on rajatud Euroopa Liit ja ELi majanduse juhtimise raamistik; on seisukohal, et läbivaatamine on võimalus majanduse juhtimise raamistiku edasiseks täiustamiseks, et saavutada muu hulgas selle suurem kooskõlastamine Euroopa sotsiaalse õigustikuga ning Euroopa sotsiaalse juhtimise parandamine, et vähendada tööpuudust, vaesust ja sotsiaalset tõrjutust; rõhutab sellega seoses parema koordineerimissüsteemi tähtsust euroalale tervikuna;

5.  nõuab, et Euroopa poolaasta oleks tulemuslik kriiside ennetamisel, aidates kooskõlastada liikmesriikide majandus- ja sotsiaalpoliitikat ning paremate ja jätkusuutlikumate töökohtade loomisele ja majanduskasvu tekitamisele suunatud poliitikat; peab seetõttu tervitatavaks komisjoni ettepanekut keskenduda oma tegevuses mitte ainult eelarvepoliitilistele kohustustele, vaid ka investeeringutele, eelkõige sotsiaalsetele investeeringutele, millega toetada jätkusuutlike töökohtade loomist, tagada suurem sotsiaalne ühtekuuluvus ja sooline võrdõiguslikkus ning võidelda vaesusega, ning struktuurireformidele, et seostada turumajandus sotsiaalse arenguga; tuletab meelde, et parlament on korduvalt kinnitanud, et kavandatud struktuurireformid peaksid olema kaugeleulatuvate eesmärkidega, majanduslikult tulemuslikud ja sotsiaalselt vastutustundlikud;

6.  rõhutab asjaolu, et ELi positiivse arengu tagamise jaoks on vajalik saavutada tööhõive- ja majanduspoliitika tasakaal vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitele 121 ja 148; tuletab meelde, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 9 sätestatud eesmärkide täitmiseks tuleks majanduspoliitikat ning sotsiaal- ja tööhõivepoliitikat vaadelda koos, ning rõhutab seepärast vajadust ennetada majanduslikku ja sotsiaalset tasakaalustamatust, tagades seeläbi täielikult sidusa avaliku poliitika; nõuab sellega seoses majandusvabaduste ning kodaniku ja sotsiaalsete õiguste võrdväärset käsitlemist vastavalt ELi aluslepingutele;

7.  nõuab tungivalt majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse suurendamist Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi tugevdamise kaudu, et kaitsta ja luua töökohti koos seonduvate õigustega, toetades meetmeid võitluseks tööpuuduse ja vaesusega;

8.  rõhutab vajadust tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimuste nõukoguga ning majandus- ja rahandusküsimuste nõukoguga seotud asutuste parema koostöö järele ning teeb seepärast ettepaneku korraldada tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimuste nõukogu ning majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu ühised koosolekud, et edendada kooskõlastatud sotsiaal-majanduslikku poliitikat, mis on suunatud konkurentsivõimele, paremate ja jätkusuutlikumate töökohtade loomisele, tööpuudusega võitlemisele ning ebavõrdsuse, vaesuse ja sotsiaalse võrdsusega võitlemisele, et ergutada kaasavat majanduskasvu Euroopas;

9.  toonitab, kui oluline on sotsiaalsete näitajate tulemustabel häiremehhanismi aruandes makromajanduse ülemääraste tasakaalunihete korrigeerimise meetmete sotsiaalse mõju eelnevaks kindlakstegemiseks; kutsub komisjoni üles hindama selle mõju ja tõhusust; ergutab komisjoni võtma riigipõhiste soovituste väljatöötamisel ja nende rakendamise hindamisel liikmesriikides sotsiaalseid kaalutlusi arvesse võrdväärselt majanduslike kaalutlustega, kuid pöörama tähelepanu ka parematele ja jätkusuutlikele töökohtadele, pikaajalisele ja noorte tööhõivele ja laste vaesusele ning iga liikmesriigi konkreetsele olukorrale; kutsub liikmesriike üles kasutama sotsiaalseid näitajaid varajase hoiatamise mehhanismina, et ennetada edasist majanduslikku või sotsiaalset langust;

10. rõhutab, et häiremehhanismi süsteemis peaks üheks päästikuks olema ülemäärane ebavõrdsus, sest see destabiliseerib ühiskonda ning ohustab ühtekuuluvust ja ka majanduslikku suutlikkust; rõhutab, et ebavõrdsuse kasvuga, mis on ELis tajutav ja dokumenteeritud poolaasta riigipõhistes aruannetes, kaasnevad suured ohud demokraatiale; juhib tähelepanu Rahvusvahelise Valuutafondi ja Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni hoiatustele, et ebavõrdsuse edasine suurenemine ELis võib meie ühiskonna tasakaalust välja viia;

11. kutsub liikmesriike üles rakendama riigipõhiseid soovitusi, et toetada paremate ja jätkusuutlike töökohtade ning sotsiaalse ühtekuuluvuse kaudu jätkusuutliku majanduskasvu saavutamist ja tulemuslikku liikumist strateegia „Euroopa 2020” eesmärkidele saavutamise poole; nõuab, et komisjon esitaks Euroopa Parlamendile nende soovituste tegelikul rakendamisel saavutatud edasimineku ning nende soovituste mõju kohta liikmesriikide võlale ja eelarvepuudujääkidele ja sotsiaalsetele näitajatele igal aastal hindamisaruande; märgib, et hindamisaruanne tuleks lisada iga-aastasele majanduskasvu analüüsile;

12. tuletab komisjonile meelde, et samal ajal kui palku peetakse oluliseks teguriks makromajandusliku tasakaalustamatuse kaotamisel, ei ole need lihtsalt majandusliku korrigeerimise vahend, vaid ennekõike sissetulek, millest töötajad peavad elama; kutsub komisjoni üles viima soovituste hindamise raamistikus läbi mõju hindamise, et palgaalaste soovitustega ennetatakse palgavaesuse või palgaerinevuste suurendamist liikmesriikides ning et nendega ergutatakse liikmesriike liikuma tööjõu maksustamiselt eemale, et ergutada majanduskasvu ja suurendada tööhõivemäära; ergutab liikmesriike koostama vastavalt iga liikmesriigi kommetele ja traditsioonidele miinimumsissetuleku kavad, ning ergutab neid järgima nõukogu 24. juuni 1992. aasta soovitusi piisavate vahendite ja toetuste ühiste kriteeriumide kohta sotsiaalkindlustussüsteemides;

13. nõuab tungivalt, et Euroopa Komisjon, kes teeb koostööd Euroopa Investeerimispangaga ja võtab arvesse eri piirkondade eripära, kehtestaks kriteeriumid, et anda VKEde juurdepääs Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi ja Euroopa Investeerimisfondi rahastamisele, kuna VKEd loovad üle 80 % ELi töökohtadest ning veavad jätkusuutlikku ja kaasavat majanduskasvu; juhib tähelepanu, et projektide valikukriteeriumide ja osalemistingimuste võimalikult kiire kehtestamine võimaldab ennast paremini ette valmistada ja meetmeid paremini koordineerida, seda ka VKEde poolt; rõhutab, kui tähtis on toetada majanduskasvu ja luua uusi töökohti, eriti noorte jaoks, et saada majanduse juhtimise Euroopa raamistikule üldsuse toetus; kutsub seetõttu komisjoni üles võtma meetmeid, et suurendada usaldust majanduse vastu ja parandada ettevõtluskeskkonda, pöörates erilist tähelepanu VKEdele, ning vähendada halduskoormust, säilitades samal ajal sotsiaalsete õiguste sama taseme, ja suurendada juurdepääsu rahalistele vahenditele;

14. tuletab meelde, et struktuurireformide väljatöötamisel ja rakendamisel tuleb säilitada piisav sotsiaalkaitse tase – tagades samal ajal liikmesriikide pädevuse, sotsiaal- ja tööhõivenormide ning töötajate õiguste järgimise, kvaliteetse tööhõive ning paremad ja jätkusuutlikumad töökohad – vahendina sotsiaalse ühtekuuluvuse, konkurentsivõime ja majandus- ja finantskriisile vastupanuvõime tagamiseks; ergutab liikmesriike jagama parimaid tavasid ning edendama vastastikust õpet ja solidaarsust, sealhulgas piirkondlikul ja kohalikul tasandil; kutsub liikmesriike üles reformima oma tööturge ning sotsiaalkaitse- ja haridussüsteeme, et püüelda tõhusama ja sihtotstarbelisema eelarvepoliitika poole; on veendunud, et tööturureformidega tuleks kehtestada sisemised paindlikkusmeetmed, mille eesmärk on tööhõive säilitamine ka häirunud majanduse tingimustes, tagada töökohtade kvaliteet, eelkõige paremad ja jätkusuutlikumad töökohad, ja kindlustunne töökohtade vahetamise puhul, ning nendega tuleks kehtestada ka tööstushüvitiste süsteemid, mis põhinevad realistlikul aktiivse tööotsimise nõudel ja on seotud taasintegreerumise poliitikaga, millega tagatakse liikmesriikide kommetele ja traditsioonidele vastav koondatud töötajatele nõuetekohane toetus; juhib tähelepanu, et Euroopa tööturgude tulemuslik ja suurem integreerimine on keskpika perioodi eesmärk sotsiaalse arengu toetamiseks ja vaesuse vähendamiseks tasakaalustatud ning konkurentsivõimelises keskkonnas;

15. nõuab tungivalt, et liikmesriigid lahendaksid noorte tööpuuduse kiireloomulise probleemi, mitte ainult andes tegeliku tõuke reaalmajandusele (suurendades kaupade ja teenuste nõudlust ja pakkumist) ja tööturule, vaid rakendades ka tõhusalt ja sihipäraselt noorte tööhõive algatust; nõuab, et liikmesriigid kasutaksid eriti hariduses ja kutseõppes inimkapitali tehtavate investeeringute kaudu kõiki saadavaid vahendeid, et toetada oskuste ja töökohtade paremasse vastavusse viimisega noorte tööhõivet;

16. arvestades elanikkonna vananemise probleemi ja pensionisüsteemide reforme, julgustab liikmesriike seadma prioriteediks vanemaealistele töötajatele suunatud meetmed; kutsub komisjoni täpsustama kriteeriume, mille alusel kasutatakse ELi fonde vanemaealistele töötajatele suunatud meetmeteks, ja suurendama kontrolli nende kasutuse üle, samuti võtma rohkem vanemaealiste inimeste tööhõivega seotud meetmeid;

17. märgib tõsise murega, et pikaajaline töötus on kriisi käigus kahekordistunud; märgib samuti, et see kasv oli veelgi suurem madalama kvalifikatsiooniga töötajate hulgas; palub komisjonil tagada oma poliitikas ja riigipõhistes soovitustes pikaajalise töötusega võitlemise kajastamine;

18. leiab, et arvestades liidu majanduse juhtimise raamistikku, tuleks erilist suurt tähelepanu pöörata ebavõrdsuse suurenemisele Euroopas; on seisukohal, et üks parimaid viise ebavõrdsuse suurenemise vastu võitlemiseks on mitmekordistada jõupingutusi kvaliteetsete töökohtade loomiseks Euroopas;

19. juhib tähelepanu demokraatliku kontrolli puudumisele Euroopa poolaasta menetluse üle; eesmärgiga tagada majanduse juhtimise raamistiku vastutus, suurendada Euroopa poolaasta menetluse kvaliteeti ja omanditunnet ning vähendada laienevat lõhet ELi institutsioonide ja ELi kodanike vahel, soovitab Euroopa Parlamendil, riikide parlamentidel, kodanikuühiskonnal ja sotsiaalpartneritel osaleda tihedamalt liikmesriikide ja komisjoni vahel toimuvas sotsiaalses dialoogis, eriti Euroopa poolaasta protsessis, tagades samal ajal, et asjaomastele sidusrühmadele ei tekitata sellega ebavajalikku halduskoormust või kulusid;

20. soovitab, et komisjon korraldaks Euroopa poolaasta protsessi suurema läbipaistvuse ja demokraatia tagamiseks enne iga-aastase majanduskasvu analüüsi avaldamist arutelu analüüsi üldiste suuniste ja juhiste kohta, millel osaleksid Euroopa Parlamendi esindajad; kutsub Euroopa Ülemkogu üles kiitma riigipõhised soovitused heaks alles pärast Euroopa Parlamendi arvamuse arvessevõtmist;

21. kordab oma nõudmist institutsioonidevahelise kokkuleppe sõlmimise kohta, et kaasata Euroopa Parlament iga-aastase majanduskasvu analüüsi ning majandus- ja tööhõivepoliitika alaste suuniste kavandamisse ja heakskiitmisesse;

22. tuletab meelde, et Euroopa Komisjon ja Euroopa Parlament on kutsunud liikmesriike kaasama oma riikide parlamente ja kodanikuühiskonna organisatsioone oma riiklike reformikavade ning stabiilsus- ja lähenemisprogrammide väljatöötamisse; kutsub liikmesriike üles teavitama vähemalt oma riikide parlamente oma riiklike reformikavade ning stabiilsus- ja lähenemisprogrammide sisust, võttes seejuures arvesse kõige esinduslikemate ühiskondlike organisatsioonide ja kodanikuühiskonna arvamust; kutsub liikmesriike üles teavitama Euroopa Liidu institutsioone nende siseriiklike arutelude arengust, kui see on asjakohane;

23. palub luua ametlikult komisjoni, nõukogu ja Euroopa Parlamendi vahel ühiskondlike ja kodanikuühiskonna organisatsioonidega osalusel Euroopa tasandil toimuv arutelu, mis toimuks iga-aastase majanduskasvu analüüsi esitamise ja märtsis toimuva Euroopa Ülemkogu vahel, enne kui Euroopa Ülemkogu kiidab heaks riigipõhised soovitused;

24. nõuab sellega seoses avalike investeeringute arengut soodustava keskkonna loomist, pidades eriti silmas uute raamatupidamisstandardite (SEC 2010) mõju teatud riikide investeerimissuutlikkusele; nõuab seetõttu Euroopa Keskpanga otsustusprotsessi vastavat kohandamist; juhib tähelepanu ettepanekutele kaasata liikmesriigid aktiivselt Junckeri plaani rakendamisse; kutsub liikmesriike üles pöörama oma eelarvete koostamisel erilist tähelepanu sellistele sotsiaalsetele investeeringutele nagu haridus ja elukestev õpe ning töökohtade loomisele ja ettevõtluse edendamisele; kutsub komisjoni üles uurima võimalust majanduse juhtimise raamistiku raames eelarve tugevamalt paindlikumaks muutmiseks, eriti raske majandus- ja finantskriisi tingimustes;

25. võtab teadmiseks nelja presidendi esitatud analüütilise taustadokumendi järgmiste sammude ettevalmistamise kohta majanduse paremaks juhtimiseks euroalal; palub, et nelja ELi institutsiooni juhid esitaksid kaugeleulatuvate eesmärkidega tegevuskava, milles oleks esile toodud vajalikud õiguslikud ja institutsioonilised edusammud parima võimaliku tuleviku kindlustamiseks euroala, ELi ja selle kodanike jaoks; rõhutab, et parlament peaks täitma oma täielikku rolli eelseisvates aruteludes ja otsustes täiskogul vastuvõetud resolutsiooniga, mis peaks olema aluseks presidendi panusele tegevuskavva.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

1.4.2015

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

38

13

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Laura Agea, Guillaume Balas, Brando Benifei, Enrique Calvet Chambon, Martina Dlabajová, Arne Gericke, Marian Harkin, Danuta Jazłowiecka, Agnes Jongerius, Rina Ronja Kari, Jan Keller, Ádám Kósa, Agnieszka Kozłowska-Rajewicz, Zdzisław Krasnodębski, Jean Lambert, Jérôme Lavrilleux, Patrick Le Hyaric, Jeroen Lenaers, Verónica Lope Fontagné, Javi López, Thomas Mann, Dominique Martin, Anthea McIntyre, Joëlle Mélin, Elisabeth Morin-Chartier, Emilian Pavel, Georgi Pirinski, Sofia Ribeiro, Claude Rolin, Anne Sander, Sven Schulze, Siôn Simon, Jutta Steinruck, Romana Tomc, Ulrike Trebesius, Marita Ulvskog, Renate Weber, Tatjana Ždanoka, Jana Žitňanská, Inês Cristina Zuber

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Daniela Aiuto, Maria Arena, Georges Bach, Elmar Brok, Karima Delli, Sergio Gutiérrez Prieto, Joachim Schuster, Neoklis Sylikiotis, Claudiu Ciprian Tănăsescu, Ivo Vajgl

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Eleonora Evi


SISETURU- JA TARBIJAKAITSEKOMISJONI ARVAMUS (18.3.2015)

majandus- ja rahanduskomisjonile

majanduse juhtimise raamistiku läbivaatamise kohta: ülevaade ja probleemid

(2014/2145(INI))

Arvamuse koostaja: Ildikó Gáll-Pelcz

ETTEPANEKUD

Siseturu- ja tarbijakaitsekomisjon palub vastutaval majandus- ja rahanduskomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

A. arvestades, et majandus- ja finantskriisi tagajärjel on investeeringute maht ELis võrreldes haripunktiga 2007. aastal vähenenud ligikaudu 15 %;

B.  arvestades, et selline investeeringute puudujääk pärsib majanduse taastumist, töökohtade loomist, pikaajalist kasvu ja konkurentsivõimet tööstussektoris ja ühtsel turul laiemalt ning ohustab strateegias „Euroopa 2020” seatud eesmärkide saavutamist;

C. arvestades, et majanduse juhtimise raamistiku läbivaatamine ja parandamine peaks põhinema omavahel seotud ja vastastikku sidusatel poliitikameetmetel põhineval terviklikul lähenemisel, mis ainult eelarvepuudujäägile keskendumise asemel stimuleerib arukat, jätkusuutlikku ja kaasavat majanduskasvu ja konkurentsivõimet ning paremate ja jätkusuutlike töökohtade loomist, ja arvestades, et nimetatud eesmärkide saavutamine sõltub ka hästi toimiva, tõhusa ja tasakaalustatud ning tugevama tööstusbaasiga ühtse turu eeliste ärakasutamisest;

D. arvestades, et komisjon peaks kontrollima ühtset turgu, võttes arvesse majanduse juhtimise raamistiku seisukohast asjakohaste meetmete kvaliteetset rakendamist; arvestades, et komisjon peaks lisama igal aastal toimuvasse juhtimise kontrolli ja hindamisraamistikku ühtset turgu käsitlevate õigusaktide rakendamist takistavad tegurid; arvestades, et kontrollimisel tuleb hinnata, milliseid eeliseid annab ühtne turg nii tarbijatele kui ka ettevõtjatele, ning võtta arvesse ühtse turu piires tegutsevate tarbijate ja ettevõtjate ees seisvaid probleeme, eriti nendes valdkondades, kus liikmesriigid ei ole ühtset turgu käsitlevaid õigusakte veel rakendanud ega jõustanud;

E.  arvestades, et ühtse turu väljakujundamine riigihangete ja tarbijakaitse valdkonnas suurendaks SKPd 300 miljardi euro võrra aastas;

F.  arvestades, et Euroopa investeerimiskava on koostamisel ning sellega loodetakse saada järgmise kolme aasta jooksul uusi investeeringuid 315 miljardi euro väärtuses;

G. arvestades, et Euroopa Liidu konkurentsivõime on sügavas kriisis üha pingestuva maailmamajanduse ja ühtse turu taustal, kus üksnes konkurentsivõimelised majandused on suutelised töökohti looma ja oma kodanike elatustaset tõstma;

1.  tunneb heameelt tõsiasja üle, et komisjoni teatises „Investeerimiskava Euroopa jaoks” (COM(2014)0903), teatises „Stabiilsuse ja kasvu pakti kehtivate nõuete paindlikum kasutamine” (COM(2015)0012) ning ettepanekus võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi kohta (COM(2015)0010) rõhutatakse esmatähtsana vajadust siduda majanduse juhtimise raamistiku läbivaatamine vahetult reaalmajanduse vajadustega ning kujundada lõplikult välja ühtne turg ja luua digitaalne ühtne turg;

2.  peab majanduse juhtimise raamistikku keskseks poliitiliseks algatuseks, mis tugevdab strateegia „Euroopa 2020” eesmärke ja juhtalgatusi, mille eesmärgiks on täielikult realiseerida ühtse turu kasutamata kasvupotentsiaali; on seisukohal, et kasutades ära ühtse turu kasvupotentsiaali, on liikmesriikidel kergem täita majanduse juhtimise raamistikuga seatud sihte; on ühtlasi arvamusel, et ühtsel turul on tähtsaim roll tarbijatel ja ettevõtjatel;

3.  rõhutab, et ühtne turg on majanduse kasvamise ja töökohtade loomise peamine tõukejõud ning et majanduskasvu seisukohast on kõige olulisem digitaalne ühtne turg – kaupade ja teenuste piiriülese internetimüügi ja riigihangete toimiv turg;

4.  rõhutab asjaolu, et majanduskriis on selgelt tõestanud, kui oluline on tugevdada ELi ja liikmesriikide majandust ning suunata seda teadusuuringute ja innovatsiooni, tehnoloogia ja teadmiste suunas, lihtsustades tarbijate kui ka ettevõtete jaoks turulepääsu ja liikuvust, edendades digitaalset ühtset turgu, võideldes liikmesriikide poolt läbi viidava ühtse turu õigusaktide nõuetekohase rakendamise ja jõustamise abil ühtse turu killustatuse vastu kogu liidus ning suurendades investeeringuid reaalmajandusse, eriti valdkondadesse, mis toetavad jätkusuutlikku arengut, ressursitõhusust ja säästvale energiavarustusele üleminekut, stimuleerides samal ajal kõrge tööhõivega majanduskasvu ja majanduslikku lähenemist liikmesriikide vahel ning vähendades lõhet euroalas ja väljaspool seda olevate liikmesriikide vahel;

5.  on veendunud, et Euroopa majanduse juhtimise läbivaatamine peaks toimuma käsikäes strateegia „Euroopa 2020” ja Euroopa poolaasta tsükli üldeesmärkide läbivaatamisega, et soodustada jätkusuutlikku ja konkurentsivõimelist majanduskasvu; nõuab seepärast, et strateegia „Euroopa 2020” läbivaatamise käigus leitaks uus vaatenurk ühtsele turule ja digitaalsele ühtsele turule, inkorporeerides ühtse turu esmatähtsad sektorid/sihid nõuetekohaselt uude lihtsustatud suuniste kogusse, eelarveridadesse või juhtalgatustesse;

6.  väljendab heameelt raamistiku tõhususe läbivaatamise üle, eesmärgiga hinnata, kas komisjon, nõukogu ja liikmesriigid on majanduse juhtimise eeskirju kohaldanud tõhusalt ja ühetaoliselt; on veendunud, et kui see on asjakohane, peaks läbivaatamine andma tõuke ühtse turu juhtimise raamistiku ümberhindamisele ning nende kahe protsessi vahelise võimaliku sünergia analüüsile;

7.  kordab oma nõudmist menetluste järele, millega kaasata Euroopa Parlament asjakohaselt majanduse juhtimise tsüklisse, valmistades ette ühtse turu juhtimise tugevdamiseks vajalike meetmete vastuvõtmist Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt, eelkõige nendes valdkondades, kus liidu reguleeriv raamistik on kehtestatud vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 294 sätestatud seadusandlikule tavamenetlusele;

8.  kordab oma üleskutset komisjonile ja nõukogule sõlmida institutsioonidevaheline kokkulepe Euroopa Parlamendiga, et tagada viimase osalemine täiel määral kogu Euroopa poolaasta protsessi vältel;

9.  on seisukohal, et majanduse juhtimise raamistik peab olema kaasavam, läbipaistvam ja lihtsam, võttes samal ajal arvesse liikmesriikide eripära, ning seda, et ka poliitilised prioriteedid tuleb palju laiemalt asjaomaste sidusrühmadega erahuvidest sõltumatult läbi arutada;

10. arvab, et riikide parlamente tuleb rohkem kaasata majanduse juhtimise raamistikus kehtestatud ja ühtse turu juhtimise raames võetud meetmete tulemuslikku rakendamisse;

11. rõhutab, kui oluline on uus kasv ja töökohtade loomine selleks, et majandusliku juhtimise raamistikul oleks üldsuse toetus, ning nõuab seepärast komisjonilt ettevõtluskeskkonna parandamist Euroopas, pöörates erilist tähelepanu VKEdele, bürokraatia vähendamisele ja rahastamisvõimalustele; tuletab sellega seoses meelde vajadust toetada VKEsid, et nad pääseksid ka selliste kolmandate riikide nagu USA, Kanada, Hiina ja India turgudele;

12. nõuab, et ühtse turu olukorra hindamisest peaks saama majanduse juhtimise raamistiku lahutamatu osa, millega rajatakse alus ühtse turu iga-aastasele tsüklile, tugevdades ühtsele turule pühendatud sammast Euroopa poolaasta raames; on seisukohal, et selline integreeritud poliitikaraamistik võib olla abiks ühtse turu toimimist takistavate tegurite väljaselgitamisel, tõhustades samal ajal ELi majanduse juhtimise eeskirjade rakendamist; rõhutab, et läbivaadatud riigihangete direktiivide, eriti lepingu sõlmimise kriteeriumeid käsitlevate eeskirjade täielik rakendamine võib aidata avaliku sektori asutustel paremini kasutada selle sektori vahendeid ning vältida pikas perspektiivis tarbetuid keskkonna- ja sotsiaalkulusid, avaldades sellega positiivset mõju riigi rahanduse stabiilsusele;

13. on kindlalt veendunud, et jõupingutused peaksid keskenduma Euroopa poolaasta kolme samba põhiprioriteetidele; rõhutab, kui tähtis on suunata tähelepanu valdkondadele, kus luuakse olulisel määral Euroopa lisaväärtust kooskõlas subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetega; palub komisjonil koos liikmesriikidega välja selgitada võimalused, kuidas tagada nende põhimõtete tõhusam rakendamine;

14. nõuab, et komisjon esitaks Euroopa Parlamendile ühtse turu integratsiooni olukorda käsitleva aastaaruande, milles oleks erilist tähelepanu pööratud peamistele suurima kasvupotentsiaali ning paremate ja kvaliteetsete töökohtade loomise võimalustega valdkondadele ning hinnatud riigipõhiste soovituste rakendamise tõhusust ja ühtset turgu reguleerivate õigusaktide rakendamist ja jõustamist liikmesriikides, ning juhib tähelepanu, et see hindamine võiks olla lisatud iga-aastasele majanduskasvu analüüsile;

15. tuletab meelde, et hea majandusjuhtimine ja selle mõju saab olla tõhus ainult siis, kui on kaasatud asjaomased sidusrühmad; rõhutab, et poliitikameetmete rakendamisel ja väljatöötamisel peab ELi, liikmesriikide, piirkondade, kohalike omavalitsuste ja sidusrühmade lähenemisviis olema terviklik; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama kodanikuühiskonna dialoogi demokraatliku põhimõtte järgimist asjakohaste sidusrühmade struktuurse kaasamise kaudu majanduse juhtimisse, eelkõige Euroopa poolaasta protsessi;

16. tõstab esile võimalust suunata täiendavalt avaliku ja erasektori raha elujõulistele ja Euroopa sotsiaalse turumajanduse jaoks tõelist lisaväärtust omavatele projektidele ning rõhutab, et ühtse turu peamised sektorid – transport, energia, teenused ja tooted, teadusuuringud ja innovatsioon – ja digitaalne ühtne turg pakuvad piisavalt (kõige kohasemaid) investeerimisprojektide registri nõuete alusel aktsepteeritavaid investeerimisvõimalusi;

17. väljendab heameelt täiendava manööverdamisruumi üle, mida pakub komisjoni paindlikkust käsitlevas teatises määratletud investeeringute klausel; on veendunud, et see uus võimalus tuleks maksimaalselt ära kasutada, et julgustada liikmesriike rohkem investeerima selge Euroopa lisaväärtusega projektidesse, nagu seda on ühtse turu ja digitaalse ühtse turu edasise arendamisega tihedalt seotud projektid; on seisukohal, et eesmärgikindel investeerimine ja reformid peamistes ühtse turu kasvusektorites ning avaliku halduse ajakohastamine – eelkõige e-valitsus ja e-hanked – peaksid kvalifitseeruma struktuurireformidena;

18. väljendab muret riigipõhiste soovituste puuduliku rakendamise pärast mõnes liikmesriigis, kus 2013. aastal järgiti täiel määral vaid 12 % soovitustest; rõhutab, et majanduskasvu ja töökohtade loomise toetamiseks tuleb riigipõhiseid soovitusi paremini ellu rakendada; palub komisjonil riikide parlamentide suurema kaasamise teel tugevdada liikmesriikide vastutust riigipõhiste soovituste rakendamise eest.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

17.3.2015

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

33

2

4

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Dita Charanzová, Carlos Coelho, Sergio Gaetano Cofferati, Lara Comi, Anna Maria Corazza Bildt, Daniel Dalton, Dennis de Jong, Pascal Durand, Vicky Ford, Ildikó Gáll-Pelcz, Antanas Guoga, Robert Jarosław Iwaszkiewicz, Liisa Jaakonsaari, Antonio López-Istúriz White, Jiří Maštálka, Eva Paunova, Jiří Pospíšil, Virginie Rozière, Christel Schaldemose, Olga Sehnalová, Mylène Troszczynski, Anneleen Van Bossuyt, Marco Zullo

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Lucy Anderson, Jussi Halla-aho, Kaja Kallas, Othmar Karas, Emma McClarkin, Jens Nilsson, Julia Reda, Adam Szejnfeld, Lambert van Nistelrooij, Josef Weidenholzer, Kerstin Westphal

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (kodukorra art 200 lg 2)

José Blanco López, Andrea Bocskor, Roger Helmer, György Hölvényi, Emilian Pavel


PÕHISEADUSKOMISJONI ARVAMUS (19.3.2015)

majandus- ja rahanduskomisjonile

majanduse juhtimise raamistiku läbivaatamise kohta: ülevaade ja probleemid

(2014/2145(INI))

Arvamuse koostaja: Sylvie Goulard

ETTEPANEKUD

Põhiseaduskomisjon palub vastutaval majandus- ja rahanduskomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  on arvamusel, et majandus- ja rahaliidu demokraatlikku õiguspärasust on vaja liidu institutsioonilises raamistikus ja ühenduse meetodit järgides ilmtingimata märkimisväärselt parandada; on seisukohal, et valitsustevahelistel lepingutel põhinevad õigusaktid, mida rakendati kriisi ajal, kujutavad endast takistust majandus- ja rahaliidu demokraatlikule õiguspärasusele; nõuab seetõttu, et Euroopa Stabiilsusmehhanism (ESM) integreeritaks nii ruttu kui võimalik ELi õigustikku, võttes arvesse, et Euroopa Parlamendi sise-eeskirjad pakuvad vajadusel piisavalt paindlikkust eristamise vormide kasutamiseks fraktsioonidesiseste ja -vaheliste poliitiliste kokkulepete alusel, et tagada majandus- ja rahaliidu asjakohane kontroll; nõuab ka, et majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu (TSCG) asjaomased sätted integreeritaks Euroopa Liidu õigusraamistikku hiljemalt viie aasta jooksul pärast selle jõustumist ja pärast selle rakendamise põhjalikku hindamist;

2.  pooldab seetõttu vähemkeerukat, tõhusamat ja läbipaistvamat majanduse juhtimist, mille eesmärk pikemas perspektiivis oleks ELi tihedam integreerumine, pakkudes samal ajal keskpika perspektiiviga lahendusi euroala ja liidu ees seisvatele probleemidele;

3.  rõhutab, et nii eurorühm kui ka euroala tippkohtumine kujutavad endast majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu ning Euroopa Ülemkogu mitteametlikke vorme ja et mõlemad võtsid finants- ja majanduskriisi ajal vastu olulisi majandus- ja rahaliitu puudutavaid otsuseid, kuid et neil otsustel puudub seetõttu piisav demokraatlik õiguspärasus;

4.  julgustab Euroopa Parlamenti, komisjoni ja nõukogu sõlmima institutsioonidevahelist kokkulepet, mis võimaldaks parlamendil kontrollida Euroopa poolaasta eri etappe, alustades iga-aastasest majanduskasvu analüüsist;

5.  on arvamusel, et majandusdialoogi rakendamine tuleks rangelt läbi vaadata, et tagada asjakohane parlamendi kontroll menetluste (stabiilsuse ja kasvu pakti (SGP) ja makromajandusliku tasakaalustamatuse menetluse (MIP)) kõigi etappide üle;

6.  peab tervitatavaks Euroopa Liidu majandus- ja finantsjuhtimise teemalise parlamentidevahelise konverentsi moodustamist; juhib siiski tähelepanu selle piiratusele, kui asi puudutab otsuselangetajatepoolse vastutuse edendamist; on seisukohal, et majandus- ja rahandusliidu valdkonnas peab parlamentaarne kontroll jagunema riikliku ja Euroopa tasandi vahel, ning nõuab, et ülesanded tuleks jagada vastavalt sellele, millisel tasandil otsuseid tehakse ja rakendatakse, nii et riikide parlamendid kontrolliksid riikide valitsusi ja Euroopa Parlament kontrolliks Euroopa täidesaatvat võimu; usub, et see on ainuke viis tagada nõutavat vastutuse suurendamist otsuste tegemisel; on seisukohal, et sellist suuremat õiguspärasust on võimalik tagada riiklike reformiprogrammide ja võimalike lähenemispartnerluste heakskiitmisega liikmesriikide parlamentide poolt ning samuti lähenemissuuniste kujul esitatud üldiste poliitiliste suundade (uus ELi õigusakt, millega kehtestatakse kindlaks perioodiks piiratud arv prioriteete ja mida kasutatakse iga-aastase majanduskasvu analüüsi heakskiitmisel) ja riigipõhiste soovituste vastuvõtmisega kaasotsustamismenetluse teel; rõhutab, et sellist koostööd ei tohiks käsitada kui uue parlamentaarse ühisorgani loomist, mis oleks nii ebatõhus kui ka demokraatlikust ja konstitutsioonilisest seisukohast mitteõiguspärane;

7.  väljendab kahetsust, et liikmesriikide parlamentide võimekus kontrollida ja mõjutada oma valitsuste tegevust ELis ei ole piisav; on arvamusel, et riikide parlamendid peaksid võtma endale poliitika kujundamisel aktiivsema rolli, mis puudutab oma valitsuste seisukohtade kontrolli ja kujundamist, enne kui need komisjonile esitatakse;

8.  rõhutab, et abiprogrammide õigusraamistik tuleb läbi vaadata, et oleks tagatud kõikide otsuste vastuvõtmine komisjoni vastutusel ja parlamenti igakülgselt kaasates ning täielik demokraatlik vastutus ja õiguspärasus; kutsub komisjoni üles andma parlamendile regulaarselt aru vastuvõetud asjakohastest otsustest, kui ta on seotud liikmesriikide programmide täitmise kontrolliga; rõhutab, et parlament peaks viivitamata võtma järelmeetmeid seoses oma 13. märtsi 2014. aasta resolutsiooniga uuringu kohta, milles käsitletakse troika (Euroopa Keskpanga, Euroopa Komisjoni ja Rahvusvahelise Valuutafondi) rolli ja tegevust seoses euroala programme kohaldavate riikidega(1), ning valmistama ette uue eraldi resolutsiooni, mis oleks täielikult pühendatud sellele küsimusele ja tugineks esimesele uuringule;

9.  on seisukohal, et liikmesriikide rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkuse tagamiseks on äärmiselt oluline, et komisjon kontrolliks riikide rahanduse üldist kvaliteeti ning eelkõige selgitaks, et riiklikud eelarved oleksid tulevikku suunatud, tuvastades (koostöös Eurostatiga) ning ergutades pigem investeerimiskulutusi kui tarbimiskulutusi;

10. on arvamusel, et tõeline majandus- ja rahaliit ei saa piirduda lihtsalt eeskirjade süsteemiga, vaid nõuab konkreetsetel omavahenditel põhinevat suuremat eelarvealast võimekust, mis peaks liidu eelarve raames toetama majanduskasvu ja sotsiaalset ühtekuuluvust, tegeledes struktuuriliste lahknevuste ja finantskriisidega, mis on otseselt seotud rahaliiduga ja juhul kui on vaja struktuurireforme;

11. on arvamusel, et tuleb arvestada ka majandus- ja rahaliidu sotsiaalse mõõtmega, ja tuletab meelde, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 9 on sätestatud, et „oma poliitika ja meetmete määratlemisel ja rakendamisel võtab liit arvesse kõrge tööhõive taseme edendamise, piisava sotsiaalse kaitse tagamise, sotsiaalse tõrjutuse vastase võitluse[ga]... seotud nõudeid”; tuletab samuti meelde, et Euroopa Liidu lepingu artiklis 3 on sätestatud, et liit „põhineb... kõrge konkurentsivõimega sotsiaalsel turumajandusel, mille eesmärk on saavutada täielik tööhõive ja sotsiaalne progress”; on veendunud, et vastavalt aluslepingus sätestatud inimväärikuse austamise põhimõttele ei tohiks inimressursse raisata ja neid tuleks käsitleda kui konkurentsivõime olulist osa; nõuab sotsiaalsete õiguste ja siseturu vabaduste võrdset kohtlemist õigusnormide hierarhias;

12. palub, et nelja ELi institutsiooni juhid esitaksid ambitsioonika „teekaardi”, milles oleks esile toodud vajalikud õiguslikud ja institutsioonilised edusammud parima võimaliku tuleviku kindlustamiseks euroala, ELi ja selle kodanike jaoks; rõhutab, et Euroopa Parlament annab oma panuse eelseisvatesse aruteludesse ja otsustesse oma täiskogul vastuvõetava resolutsiooniga, mis on aluseks Euroopa Parlamendi presidendi panusele eelmainitud „teekaarti”, nagu on kirjas ka Euroopa Ülemkogu 12. veebruari 2015. aasta mitteametlikuks kohtumiseks („Järgmiste sammude ettevalmistamine majanduse paremaks juhtimiseks euroalal”) ette valmistatud analüütilise taustadokumendi joonealuses märkuses nr 1: „Euroopa Komisjoni president on väljendanud kavatsust tugineda raporti ettevalmistamisel ideede osas Euroopa Parlamendi presidendi panusele”;

13. on veendunud, et tõeline majandus- ja rahaliit eeldab õigusriigi põhimõtte tugevdamist, nagu on sätestatud Euroopa Liidu lepingu artiklis 2; on seisukohal, et õigusriigi põhimõte on määratletud institutsioonilise süsteemina, milles avaliku võimu teostamisel tuleb järgida seadust ning õigussubjektide võrdsus on tagatud kohtusüsteemide sõltumatusega; on seisukohal, et seda küsimust tuleb käsitleda aruande „Võimalikud arengud ja kohandused Euroopa Liidu praeguses institutsioonilises ülesehituses” raames ühe prioriteedina ning et see peaks sisaldama ka komisjoni ja nõukogu otsuste tühistamist ja sekkumismenetlusi; on veendunud, et Euroopa Liidu Kohtu kaasamine võiks olla konkreetseks tagatiseks, et eeskirju kohaldatakse ühetaoliselt sõltumata liikmesriigi suurusest ning et need kaitsevad kodanike ja nende ühenduste õigusi programmis osalevates riikides; rõhutab, et selline Euroopa Kohtu etendatav roll ei too kaasa majandusjuhtimise menetlustega viivitamist, sest neil menetlustel puudub peatav mõju.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

17.3.2015

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

12

3

7

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Kostas Chrysogonos, Richard Corbett, Pascal Durand, Esteban González Pons, Danuta Maria Hübner, Jo Leinen, Morten Messerschmidt, Maite Pagazaurtundúa Ruiz, György Schöpflin, Pedro Silva Pereira, Barbara Spinelli, Rainer Wieland

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Max Andersson, Gerolf Annemans, Pervenche Berès, Sylvie Goulard, Roberto Gualtieri, Sylvia-Yvonne Kaufmann, Marcus Pretzell

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (kodukorra art 200 lg 2)

Frank Engel, Markus Pieper, Adam Szejnfeld

(1)

Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0239.


PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

16.6.2015

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

33

25

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Gerolf Annemans, Burkhard Balz, Pervenche Berès, Udo Bullmann, Esther de Lange, Fabio De Masi, Anneliese Dodds, Markus Ferber, Jonás Fernández, Elisa Ferreira, Sven Giegold, Roberto Gualtieri, Brian Hayes, Gunnar Hökmark, Danuta Maria Hübner, Cătălin Sorin Ivan, Diane James, Othmar Karas, Georgios Kyrtsos, Philippe Lamberts, Werner Langen, Bernd Lucke, Olle Ludvigsson, Ivana Maletić, Notis Marias, Fulvio Martusciello, Bernard Monot, Luděk Niedermayer, Stanisław Ożóg, Dimitrios Papadimoulis, Sirpa Pietikäinen, Pirkko Ruohonen-Lerner, Molly Scott Cato, Peter Simon, Theodor Dumitru Stolojan, Kay Swinburne, Paul Tang, Michael Theurer, Ramon Tremosa i Balcells, Ernest Urtasun, Marco Valli, Tom Vandenkendelaere, Cora van Nieuwenhuizen, Miguel Viegas, Jakob von Weizsäcker, Steven Woolfe, Pablo Zalba Bidegain, Marco Zanni, Sotirios Zarianopoulos

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Andrea Cozzolino, Barbara Kappel, Rina Ronja Kari, Thomas Mann, Siegfried Mureşan, Maria João Rodrigues, Siôn Simon, Beatrix von Storch

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (kodukorra art 200 lg 2)

Francisco Assis, Javi López

Õigusalane teave