Menetlus : 2014/2229(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0193/2015

Esitatud tekstid :

A8-0193/2015

Arutelud :

PV 08/07/2015 - 15
CRE 08/07/2015 - 15

Hääletused :

Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2015)0271

RAPORT     
PDF 263kWORD 130k
18.6.2015
PE 549.275v02-00 A8-0193/2015

Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika piirkonna julgeolekuprobleemide ja poliitilise stabiilsuse väljavaadete kohta

(2014/2229(INI))

Väliskomisjon

Raportöör: Vincent Peillon

MUUDATUSED
EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
 NAISTE ÕIGUSTE JA SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE KOMISJONI ARVAMUS
 PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika piirkonna julgeolekuprobleemide ja poliitilise stabiilsuse väljavaadete kohta

(2014/2229(INI))

Euroopa Parlament,

–       võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artikleid 8 ja 21,

–       võttes arvesse partnerlus- ja koostöölepingut ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Iraagi Vabariigi vahel ning oma 17. jaanuari 2013. aasta seisukohta selle lepingu suhtes(1),

–       võttes arvesse 12. detsembril 2003. aastal heaks kiidetud Euroopa julgeolekustrateegiat ja nõukogu 11. detsembri 2008. aasta avaldust võimekuse suurendamise kohta,

–       võttes arvesse komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning Euroopa Komisjoni 8. märtsi 2011. aasta ühisteatist „Partnerlus Vahemere lõunapiirkonnaga demokraatia ja ühise heaolu nimel”,

–       võttes arvesse 21. mail 2011. aastal Deauville’is peetud G8 riigipeade ja valitsusjuhtide kohtumisel algatatud Deauville’i partnerlust,

–       võttes arvesse komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning Euroopa Komisjoni 25. mai 2011. aasta ühisteatist muutuva naabruskonna uue käsituse kohta,

–       võttes arvesse komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning Euroopa Komisjoni 6. veebruari 2015. aasta ühisteatist ELi Süüria ja Iraagi piirkondliku strateegia elementide ning Da’eshi ohu kohta (JOIN(2015)0002),

–       võttes arvesse Euroopa Liidu ja Araabia Liiga välisministrite 11. juunil 2014. aastal Ateenas toimunud kolmandal kohtumisel vastu võetud deklaratsiooni ning Euroopa välisteenistuse ja Araabia Liiga peasekretariaadi poolt 19. jaanuaril 2015. aastal Brüsselis allakirjutatud vastastikuse mõistmise memorandumit,

–       võttes arvesse nõukogu 30. augusti 2014. aasta järeldusi Iraagi ja Süüria kohta,

–       võttes arvesse 15. septembril 2014. aastal Pariisis toimunud rahvusvahelise Iraagi rahu- ja julgeolekukonverentsi järeldusi,

–       võttes arvesse välisasjade nõukogu 17. novembri 2014. aasta istungi järeldusi Lähis-Ida rahuprotsessi kohta,

–       võttes arvesse välisasjade nõukogu 15. detsembri 2014. aasta järeldusi Euroopa Liidu piirkondliku strateegia kohta Süürias ja Iraagis,

–       võttes arvesse välisasjade nõukogu 9. veebruari 2015. aasta järeldusi terrorismivastase võitluse kohta,

–       võttes arvesse oma 24. märtsi 2011. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu suhete kohta Pärsia lahe koostöönõukoguga(2),

–       võttes arvesse oma 10. märtsi 2011. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu suhtumise kohta Iraani(3),

–       võttes arvesse oma 14. detsembri 2011. aasta resolutsiooni Euroopa naabruspoliitika läbivaatamise kohta(4),

–       võttes arvesse oma 10. mai 2012. aasta resolutsiooni kaubanduse kohta muutuse nimel: ELi kaubandus- ja investeerimisstrateegia Vahemere lõunapiirkonna riikides pärast araabia maade kevadisi revolutsioone(5),

–       võttes arvesse oma11. märtsi 2014. aasta resolutsiooni Saudi Araabia ja selle suhete kohta ELiga ning rolli kohta Lähis-Idas ja Põhja-Aafrikas(6),

–       võttes arvesse oma 18. septembri 2014. aasta resolutsiooni olukorra kohta Iraagis ja Süürias ning rühmituse Islamiriik (IS) pealetungi, sealhulgas vähemuste tagakiusamise kohta(7),

–       võttes arvesse oma 15. jaanuari 2015. aasta resolutsiooni olukorra kohta Liibüas(8),

–       võttes arvesse oma 12. veebruari 2015. aasta resolutsiooni humanitaarkriisi kohta Iraagis ja Süürias, eelkõige seoses rühmitusega Islamiriik (IS)(9),

–       võttes arvesse oma 12. märtsi 2015. aasta resolutsiooni ELi ja Araabia Riikide Liiga vaheliste suhete ja terrorismivastase võitluse alase koostöö kohta(10),

–       võttes arvesse oma 12. märtsi 2015. aasta resolutsiooni hiljutiste ISISe/Da'eshi rünnakute ja inimröövide kohta Lähis-Idas, eelkõige assüürlaste vastu(11),

–       võttes arvesse ÜRO Liibüa toetusmissiooni kokkukutsutud ja Euroopa Liidu võõrustatud Liibüa omavalitsuste esindajate 23. märtsil 2015. aastal Brüsselis toimunud kohtumise järeldusi,

–       võttes arvesse 13. aprillil 2015. aastal Barcelonas toimunud ELi ja Vahemere lõunakalda riikide välisministrite kohtumist, mille korraldasid Hispaania, eesistujariik Läti ja EL, et arutada Euroopa naabruspoliitika tulevikku,

–       võttes arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioone 2139 (2014), 2165 (2014) ja 2191 (2014), millega antakse ÜRO-le ja tema partneritele luba toimetada Süüriasse humanitaarabi ilma Süüria valitsuse loata,

–       võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–       võttes arvesse väliskomisjoni raportit ja naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni arvamust (A7-0193/2015),

A.     arvestades, et konfliktid Süürias, Iraagis, Jeemenis ja Liibüas ning kasvavad pinged Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika piirkonnas ähvardavad piirkonda tõsiselt destabiliseerida; arvestades, et terrorismivastane võitlus Sahelis ja Lähis-Idas on omavahel seotud ning mõlemad piirkonnad asuvad Aafrika Sarve tundliku piirkonna läheduses; arvestades, et sellise olukorra tagajärjed mõjuvad hävitavalt kogu piirkonna julgeolekuolukorrale, kuna need kahjustavad püsivalt poliitilist ja majandusarengut, elutähtsaid taristuid ja piirkonna rahvastiku ühtekuuluvust; arvestades, et sellistel arengutel on tõsised tagajärjed Euroopa julgeolekule ning tema huvidele ja kodanikele; arvestades, et tsiviilelanikest ohvrite ja tsiviilelanike vastu suunatud terroriaktide arv on suur; arvestades, et rängalt rikutakse inimõigusi ja humanitaarõigust, eriti rahvus- ja usuvähemuste õigusi; arvestades, et neist konfliktidest põhjustatud ränk humanitaarkriis tekitab massiliselt põgenikke ja tekitab tohutuid raskusi põgenikele ning neid vastu võtvatele kogukondadele; arvestades, et jätkuvalt on raske leida ühtset konfliktilahendusstrateegiat ning luua usaldusväärset seaduslikku alust kaasavaks dialoogiks konfliktide eri osapooltega;

B.     arvestades, et tuleb muuta ELi tegevust Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika piirkonnas, võttes arvesse araabia kevade ülestõusude mõju asjaomastele maadele, tekkinud uut ja keerukat olukorda ning tungivat vajadust võidelda ISISe ja teiste terroriorganisatsioonide vastu; arvestades vajadust suurendada survet autoritaarsetele režiimidele, et sundida neid juurutama kaasavat poliitikat; arvestades, et piirkonna stabiliseerimine ei ole üksnes julgeolekuküsimus, vaid ka majanduslik, poliitiline ja sotsiaalne probleem, mis nõuab liidult ja selle liikmesriikidelt üldise strateegilise ja mitmekülgse poliitika kujundamist ja täielikku koostööd piirkonna osapooltega keskmises ja pikas perspektiivis;

C.     arvestades, et terroriorganisatsioon ISIL/Da’esh on alustanud Põhja-Iraagis ja Süürias rahvus- ja usuvähemuste vastu süstemaatilisi etnilise puhastuse kampaaniaid, pannes toime sõjakuritegusid, sealhulgas massimõrvu ja inimrööve; arvestades, et ÜRO on juba teatanud sihipärastest tapmistest, sunnitud usuvahetustest, inimröövidest, naiste müümisest, naiste ja laste orjastamisest, laste värbamisest enesetapu-pommirünnakuteks ning seksuaalsest ja kehalisest väärkohtlemisest ja piinamisest; arvestades, et ISIL/Da’esh on võtnud sihikule kristlaste, jeziidide, türkmeeni, šiiidi, šabaki, sabiani ja kakai kogukonnad ning ka paljud araablased ja sunni moslemid;

D.     arvestades, et Lähis-Idas ja Põhja-Aafrikas valitsev geopoliitiline segadus võib sügavalt ja ettearvamatult muuta piirkondlikku tasakaalu; arvestades, et piirkonnas eskaleeruvad poliitilised, etnilised ja usulised kriisid ja konfliktid, kerkivad esile sõjalised rühmitused ning toimub mõningate riikide või režiimide nõrgenemine või kokkuvarisemine; arvestades, et see toob kaasa arvukaid inimõiguste rikkumisi; arvestades, et Põhja-Aafrika ja Lähis-Ida piirkonna riikidel ning rahvusvahelisel üldsusel on julgeolekukaalutlustel ühine huvi võidelda terrorismi vastu ning toetada piirkonnas kaasavaid ja tõeliselt demokraatlikke reforme;

E.     arvestades, et Iraagi ja Süüria, nagu ka Jeemeni ja Liibüa konflikt suurendavad piirkondlikke ja rahvusvahelisi pingeid; arvestades, et usu- ja rahvusküsimuste kaudu püütakse saavutada võimu ja poliitilisi eesmärke; arvestades, et see tekitab sunniitide ja šiiitide geograafilisi piire ületava vastasseisu ohu;

F.     arvestades, et Tuneesia on araabia kevadele järgnenud demokratiseerumise parim näide, kuid teda on mõjutanud 18. märtsi 2015. aasta terrorirünnak, mille sooritajaks kuulutas ennast ISIL/Da’esh ja mis tuletab meelde vajadust piirkonna riike, sealhulgas Tuneesiat jätkuvalt jõuliselt toetada;

G.     arvestades, et vastavalt naiste ja tütarlaste vastast vägivalda käsitlevatele ELi 2008. aasta suunistele peaks naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse edendamine olema ELi ning Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika piirkonna riikide vahelise poliitilise ja inimõiguste alase dialoogi alus; arvestades, et Põhja-Aafrika ja Lähis-Ida piirkonna riikide naiste kaasamine ja nende mõjuvõimu suurendamine avalikus, poliitilises, majandus-ja kultuurielus on üks peamisi viise stabiilsuse, rahu ja majandusliku jõukuse edendamiseks pikemas perspektiivis; arvestades, et naiste ja tütarlaste mõjuvõimu suurendamine hariduse abil on keskse tähtsusega nende rolli edendamiseks kõigis nimetatud valdkondades; arvestades, et naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse valdkonna vabaühendustel võib olla suur osa naiste mõjuvõimu suurendamisel Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika piirkonna riikides;

H.     arvestades, et liikmesriikide mõju piirkonnas on väga erinev; arvestades, et Euroopa Liidu mõju tuleb suurendada; arvestades, et Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika piirkonna pikaajaline poliitiline ja majanduslik stabiilsus omab liidu jaoks keskset strateegilist tähtsust; arvestades, et liidul on seetõttu oluline osa konfliktide lahendamise ja demokraatliku valitsemistava edendamisel Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika piirkonnas;

I       arvestades, et ELi senine abi Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika riikidele on olnud liiga killustatud ja liiga aeglaselt kohanenud asjaomaste riikide poliitiliste ja majanduslike vajadustega, mis on kahandanud ELi võimet täita piirkonnas juhtrolli;

J.      arvestades, et ELi varasema, eriti Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendist Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika riikidele antud abi puhul on liiga sageli lähtutud ühesugusest strateegilisest käsitusest, ei ole võetud piisavalt arvesse asjaomaste riikide konkreetset olukorda ega välja selgitatud abi ja suutlikkuse suurendamist vajavaid kodanikuühiskonna partnereid; arvestades, et araabia kevade ülestõusude järgseid demokratiseerimispüüdeid tuleb aktiivselt, organiseeritult ja pikaajaliselt toetada;

K.     arvestades, et Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika piirkonna ebastabiilsus mõjutab ELi võimet edendada oma poliitilisi ja demokraatlikke väärtusi; arvestades, et see mõjutab ELi majandussuhteid asjaomaste riikidega ja võib ohustada ELi energiajulgeolekut;

L.     arvestades, et kuna EL oli sunnitud erakorraliste meetmetega reageerima Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika piirkonna järjestikustele kriisidele, mida ta mõningatele signaalidele vaatamata ei suutnud ette näha, ei ole EL osanud olukorda analüüsida ega toime tulla 2011. aasta araabia kevade ülestõusude keerukuse, ootuste ja väljavaadetega; arvestades, et eelkõige ei ole EL suutnud reageerida vajadusele luua väga pikaajaline strateegia tõelise demokraatliku ülemineku, majandusarengu ja poliitilise stabiilsuse toetamiseks; arvestades, et liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja käivitas Euroopa Ülemkogult 2013. aasta detsembris saadud suuniste põhjal ulatusliku strateegilise analüüsi protsessi; arvestades, et komisjon ja Euroopa välisteenistus alustasid ulatuslikke konsultatsioone Euroopa naabruspoliitika läbivaatamiseks; arvestades, et Euroopa välisteenistuse ülesehitus võimaldab teostada üksikute riikide poliitilist ja strateegilist analüüsi, mis peaks olema, ka Euroopa naabruspoliitika raames, piirkonna maadele antava abi kavandamise üks põhitegur;

M     arvestades, et kui EL tahab Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika riike positiivselt mõjutada, peab ta suutma pakkuda enamat kui vaid majanduskoostöö perspektiivi, eelkõige pakkuma laialdast poliitilist ja strateegilist partnerlust;

Ohtude ja julgeolekuolukorra käsitlemine

1.      kutsub ELi ja selle liikmesriike üles terviklikult ja põhjalikult käsitlema Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika piirkonna riikide kiiresti halveneva olukorra süvapõhjuseid; toetab ISIL/Da'eshi vastast rahvusvahelist kampaaniat ja peab tervitatavaks koalitsioonipartnerite lubadust teha ühtse strateegia raames koostööd; on eriti rahul ISISe vastases rahvusvahelise koalitsioonis osalevate ELi liikmesriikide tegevusega, olgu siis tegemist sõjaliste löökide või logistika-, finants- ja humanitaarvallas osalemisega; nõuab aga kõigis valdkondades suuremaid pingutusi ja rõhutab selgemate meetmete vajalikkust; märgib, et selliseid meetmeid oleks kasulik kooskõlastada ELi egiidi all, vajadusel ühtse julgeoleku- ja kaitsepoliitika (ÜJKP) alase tegevuse osana, ning selleks kutsub ELi üles looma piisavat operatiivtegevuse võimekust ja Euroopa tõeliselt ühtset kaitset; rõhutab siiski, et ISIL/Da'eshi, al-Nusra Rinde ja teiste terrorirühmituste probleemile tuleb kõigepealt leida konkreetne, poliitilisi ja piirkondlikke erisusi arvestav lahendus; kutsub ELi võtma endale piirkonnas dialoogi peamise eestvedaja rolli ja kaasama sellesse kõik piirkonna osapooled, eeskätt Araabia Liiga, Saudi-Araabia, Egiptuse, Iraani ja Türgi; tuletab meelde vajadust arvestada piirkonnas pikaajalise stabiilsuse saavutamiseks kohalike elanike õigustatud nõudmistega, mida eriti selgelt väljendati 2011. aasta araabia kevade ülestõusude ajal; võtab teadmiseks Araabia Liiga äsjase teadaande alalise kiirreageerimisüksuse loomisest erilise rõhuga võitlusel ISISe ja teiste tekkivate terrorirühmitustega;

2.      rõhutab, kui tähtis on ELi pidev kõrgeima tasandi poliitiline kohalolek selleks, et tagada pikaajaline strateegiline poliitiline dialoog ja tõeline ühisarutelu Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika riikidega selle üle, mida nad vajavad piirkonnas stabiilsuse saavutamiseks; rõhutab, et vaid juhul, kui Euroopa Liit suudab jõuda üksmeelele, saab ta rahvusvahelisel areenil tulemuslikult tegutseda; kutsub seetõttu ELi looma kiiresti tõeliselt ühist välispoliitikat, mille raames tihedalt kooskõlastatakse liidu sise- ja välistegevust; kutsub komisjoni asepresidenti ning liidu kõrget esindajat tegema ELi välisministrite või piirkonnas tunnustatud poliitikategelastega kõrge esindaja juhtimisel ja EL nimel koostööd, et tagada pidev kõrgetasemeline dialoog piirkonna riikidega; tuletab meelde vajadust teha kindlaks kõige tähtsamad partnerriigid ning tagada nende toel pikaajaline julgeolek ja poliitiline stabiilsus;

3.      rõhutab, kui tähtis ja vajalik on 2015. aasta jooksul tulemuslikult rakendada järgmised algatused: toetada suutlikkuse suurendamise projekte ja tegevust Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika riikides, võidelda radikaliseerumise ja vägivaldse äärmusluse vastu, edendada rahvusvahelist koostööd, tegeleda käimasolevate kriiside ja nende süvapõhjustega ning tugevdada partnerlust tähtsamate riikidega, sealhulgas tõhustada poliitilist dialoogi Araabia Liigaga, Islami Koostöö Organisatsiooniga, Aafrika Liiduga ja teiste selliste asjaomaste piirkondlike koordineerimisstruktuuridega nagu G5 Sahel;

4.      rõhutab, et Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika piirkonna stabiilsus ja julgeolek on äärmiselt tähtis liidu julgeoleku jaoks; tuletab meelde, et ISIL/Da’esh ja teised terroriorganisatsioonid on Iraagis ja Süürias juurdunud juba aastaid ning püüavad muutuda piirkondlikuks mõjujõuks; märgib, et rühmituse võidud on saanud võimalikuks tänu neis maades valitsevale institutsioonide, demokraatia ja julgeoleku kriisile ja nende vahelise piiri nõrkusele; rõhutab, et ISIL/Da’eshi ja al-Nusra Rinde värbamissuutlikkust ja laienemist soodustab piirkonda tabanud majanduslik, poliitiline, sotsiaalne ja kultuuriline kriis; kutsub ELi koos araabia maailmaga hindama radikaliseerumise süvapõhjuseid ja võtma omaks üldkäsitust, mille aluseks on julgeolek, võime demokraatlikult valitseda ning poliitiline, majanduslik, sotsiaalne ja kultuuriline areng, kusjuures juhtpõhimõtteks peaks olema kaasamine; on veendunud, et kui nimetatud probleemidele praktilist ja jätkusuutlikku lahendust ei leita, põrkavad kõik ISIL/Da’eshi ja teiste terrorirühmituste ohu neutraliseerimiseks võetavad abinõud pidevatele ja üha kasvavatele raskustele;

5.      võtab teadmiseks, et Euroopa Liidu strateegia „ELi piirkondlik strateegia Süürias ja Iraagis ning ISIL/Da'eshi oht” raames on ette nähtud eraldada üks miljard eurot, millest 400 miljonit on mõeldud humanitaarabiks; on rahul püüetega kohandada ELi humanitaarabi soo- ja easpetsiifiliste vajadustega; kutsub pöörama erilist tähelepanu Jordaaniale ja Liibanonile, kes võtavad vastu oma rahvaarvuga võrreldes kõige rohkem põgenikke; rõhutab, kui oluline on neil kahel riigil hõlbustada põgenike ohutut pääsu oma territooriumile ning järgida välja- ja tagasisaatmise lubamatuse põhimõtet; tuletab meelde ka põgenikekriisi tagajärgi Iraagi Kurdistani piirkondliku valitsuse jaoks; on mures selle pärast, et põgenikelaagrites valitseva äärmise vaesuse ja puuduse tõttu võib seal levida radikaliseerumine; on seisukohal, et põgenikelaagritest saab aja jooksul nende vastuvõtjamaid destabiliseeriv tegur ning palub seepärast leida pikaajalised lahendused, mis aitaksid nii põgenikke kui ka vastuvõtjariike; kutsub ELi seetõttu üles töötama koos teiste partneritega, nimelt ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti ja UNICEFiga, et lahendada Iraagi, Jordaania, Liibanoni ja Türgi põgenike- ja sisepõgenike laagrite püsiprobleeme, eriti seoses laste ja noorte koolitusvõimaluste puudumisega; tunneb heameelt uue strateegia raames ning stabiilsuse ja rahu edendamise rahastamisvahendist vastuvõtvatele kogukondadele eraldatavate rahaliste vahendite üle; kutsub kõiki ELi liikmesriike üles suurendama oma panust põgenikekriisi leevendamisse nii rahaliste vahendite kui ka enim ohustatud põgenike ümberasustamise kaudu;

6.      võtab teadmiseks Süüriast ja Iraagist lähtuvate varjupaigataotluste arvu pideva kasvu ning kutsub ELi liikmesriike üles rohkem ära tegema varjupaigataotlejate vastuvõtmiseks ja käsilolevate juhtumite kiireks lahendamiseks;

7.      tervitab Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika piirkonna teatavate riikide osalemist ISIL/Da'eshi vastases rahvusvahelises koalitsioonis; nõuab nende riikide valitsustelt ja rahvusvaheliselt üldsuselt veel suuremaid pingutusi rahvusvahelise terrorismi rahastamise tõkestamiseks ning sõjategevuse lõpetamiseks Süürias ja Liibüas; kordab oma üleskutset kõigile piirkonna riikidele mitte lubada üksikisikutel ning era- ja avaliku sektori organisatsioonidel rahastada või aidata rahastada terroriorganisatsioone või Süüria eraisikuid ja ettevõtteid, kes on seotud Süüria valitsusega, kelle suhtes EL on kehtestanud sanktsioonid, mis peavad olema piisavalt ranged; nõuab, et nimetatud riigid osaleksid kapitali liikumise jälgimiseks korraldatavas piirkondlikus koostöös, mis hõlmab koostööd Pärsia lahe koostöönõukogu, Araabia Liiga, Islami Koostöö Organisatsiooni ja ELi institutsioonide vahel; rõhutab pakilist vajadust kooskõlastatult Pärsia lahe koostöönõukogu, Araabia Liiga ja Islami Koostöö Organisatsiooniga kehtestada tõhus sanktsioonide süsteem, et teha lõpp ISIL/Da'eshi rahvusvahelisele rahastamisele ja terroriorganisatsiooni poolt ebaseaduslikult toodetud nafta müügile; sellega seoses rõhutab ka kiiret vajadust tõhustada tolliasutuste vahelist koostööd Türgi, Iraagi ja Süüria piiril, et mitte lasta ISIL/Da’eshil ebaseaduslikku naftat müüa;

8.      rõhutab Araabia Liiga, Islami Koostöö Organisatsiooni ja Pärsia lahe koostöönõukoguga toimuva pikaajalise strateegilise dialoogi tähtsust; tunneb sellega seoses heameelt 11. juunil 2014 Ateenas vastu võetud deklaratsiooni ja 2015. aasta jaanuari vastastikuse mõistmise memorandumi üle ja nõuab nende täielikku rakendamist; rõhutab ELi ning Araabia Liiga, Islami Koostöö Organisatsiooni ja Pärsia lahe koostöönõukogu korrapäraste tippkohtumiste korraldamise ülimat tähtsust; rõhutab, et Araabia Liigal peaks olema kriiside lahendamisel keskne koht; on veendunud, et need kriisid näitavad vajadust, et Araabia Liiga riigid muudaksid oma organisatsiooni täieõiguslikuks täitevorganiks, mis suudab võtta vastu siduvaid otsuseid; võtab teadmiseks ELi ja Pärsia lahe koostöönõukogu vahelise strateegilise koostöö; rõhutab, et Pärsia lahe koostöönõukogu võib avaldada positiivset poliitilist mõju kriiside ja konfliktide ohjamisele Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika riikides;

9.      rõhutab ka Türgi ja Iraaniga peetava piirkondliku dialoogi tähtsust; tunneb heameelt hiljuti saavutatud EL3+3 ja Iraani vahelise kokkuleppe üle Iraani tuumaprogrammi asjus ning loodab, et see vormistatakse kokkulepitud tähtajaks lõpliku ammendava lepinguna; palub, et lõpliku tuumakokkuleppe saavutamise korral peaksid asepresident ja kõrge esindaja ning liikmesriigid Iraaniga põhjalikke konsultatsioone ning oleksid samal ajal, kuni asjaomastelt rahvusvahelistelt organisatsioonidelt, sealhulgas IAEAlt kinnituse saamiseni, garandiks tema lubadusele mitte toota tuumarelva; nõuab, et EL sel eesmärgil aktiivselt edendaks Iraani ja Saudi-Araabia vahelist usaldust suurendavaid meetmeid; rõhutab vajadust süvendada terrorismivastast koostööd Türgiga; rõhutab, et Türgil võib NATO liikmena olla tähtis osa ISIL/Da’eshi vastases võitluses ning Iraagi ja Süüria stabiliseerimisel; kutsub Türgit üles tegema lõpu teatavale kahemõttelisusele ning tegutsema täiel määral piirkonda stabiliseeriva jõuna, teostades selleks tulemuslikku kontrolli oma piiril Süüriaga ning võideldes koos ELiga aktiivsemalt ISIL/Da’eshi vastu;

10.    kutsub piirkonna riike hoiduma relvade ja terrorismi eksportimisest naabermaadesse, kuna see võib nende maade olukorda veelgi destabiliseerida;

11.    tuletab meelde vajadust luua tingimused rahukõneluste taasalustamiseks Iisraeli ja Palestiina omavalitsuse vahel, et leida konfliktile püsiv lahendus, mis võimaldaks mõlemal riigil rahus ja turvaliselt kõrvuti eksisteerida, võttes rahvusvahelise õiguse kohaselt kasutusele 1967. aasta piirid ja kuulutades Jeruusalemma mõlema riigi pealinnaks; väljendab veel kord sügavat muret humanitaarolukorra kiire halvenemise pärast Gaza sektoris; on tõsiselt mures Iisraeli asunduspoliitika pärast Jordani läänekaldal; on sügavalt mures dialoogi ummikussejooksmise ning iisraellaste ja palestiinlaste vahel kuhjuvate pingete pärast; nõuab tulemuste saavutamiseks tõsiseid ja usutavaid pingutusi konflikti mõlemalt osapoolelt, ELilt ja rahvusvaheliselt üldsuselt; peab tervitatavaks ja toetab kõrge esindaja Mogherini kindlat otsust, et EL peab tugevdama oma osalemist Lähis-Ida rahuprotsessis ja tegutsema selles vahendajana; nõuab kõigilt osapooltelt hoidumist mis tahes tegevusest, mis halvendaks olukorda viha õhutamise, provokatsioonide, ülemäärase jõu kasutamise või kättemaksu kaudu; kinnitab oma täielikku toetust 2002. aasta Araabia rahualgatusele ja kutsub Araabia Liiga riike ja Iisraeli seda ellu viima; rõhutab, et igasugust arutelu rahuprotsessi taaskäivitamise ning Gaza sektori Palestiina omavalitsuse poliitilise ja haldusvõimu alla mineku üle tugevdaks suuresti Araabia Liiga kaasamine; rõhutab Egiptuse suurt tähtsust lõpliku relvarahu saavutamisel Iisraeli ja Hamasi vahelises konfliktis 2014. aasta suvel; nõuab, et rahvusvahelised rahastajad täidaksid 2014. aasta oktoobris Kairo konverentsil võetud kohustused;

12.    väljendab täielikku toetust tugeva ÜJKP raames võetavatele konkreetsetele ELi meetmetele stabiilsuse ja julgeoleku edendamiseks Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika riikides; taunib asjaolu, et piirkonnas käivitatud missioonid ja operatsioonid (EUBAM Liibüa, EUPOL COPPS ja EUBAM Rafah) on liiga väikesed ega vasta piirkonna julgeolekuprobleemidele, ning nõuab nimetatud ettevõtmiste strateegilist ümberhindamist; juhib tähelepanu sellele, et EL oma pühendumisega inimõigustele ja õigusriigi põhimõtetele võiks olla oluline tegija ning anda eriabi ja -koolitust kriminaalõiguse ja julgeolekusüsteemi reformimisel, desarmeerimise, demobiliseerimise ja taasintegreerimise valdkonnas, piirikaitses, terrorismi ja radikaliseerumise vastases võitluses ning inimeste, uimastite ja relvadega kaubitsemise tõkestamises; nõuab eritähelepanu pööramist Liibüale; rõhutab, kui oluline on dialoog ja koostöö Araabia Liiga ning Aafrika Liiduga, et aidata partnerriikidel arendada suutlikkust ning saada endale äärmusluse vastu võitlemiseks vajalikud sõjalised ja inimressursid;

13.    on kindlalt vastu droonide kasutamisele terrorismis kahtlustatavate kohtu- ja territooriumiväliseks hukkamiseks ning nõuab droonide selleks otstarbeks kasutamise keelustamist;

14.    palub ELi liikmesriikide ning Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika riikide ametivõimudel kinni pidada piinamise keelust, mis on sätestatud eelkõige ÜRO piinamise ning muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise vastases konventsioonis, mille enamik neist riikidest on allkirjastanud ja ratifitseerinud; kinnitab veel kord, et piinamise teel saadud ülestunnistused on kehtetud, ning mõistab sellise võtte hukka;

15.    tunneb erilist muret selle pärast, et mitmesugused poliitilised kriisid kõnealuses piirkonnas on kahandanud liikmesriikide võimet hankida teavet; tuletab meelde, et ülitähtis on edendada tihedamat koostööd Euroopa Liidu liikmesriikide ning Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika riikide vahel rahvusvahelise õiguse raamesse jäävas võitluses terrorismi vastu; nõuab süstemaatilist ja tulemuslikku koostööd nimetatud riikide vahel ning Europoli ja Interpoliga, et aidata neil luua vajalikud struktuurid ja vahendid võitluseks terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse, sealhulgas inimkaubanduse vastu sellega, et rakendada terviklikud, eeskätt iga asjaomase üksikisiku inimõiguste kaitseks mõeldud kaitsesüsteemid, seda eeldusel, et on kehtestatud piisavad inimõiguste kaitse meetmed; juhib tähelepanu 5+5 dialoogile, mis täiendab Vahemere Liidu tegevust ja võimaldab tegutsemist julgeolekualase koostöö valdkonnas; toonitab vajadust ületada jätkuvad puudused koostöös välisvõitlejate päritolu-, transiidi- ja sihtriikidega; kutsub Euroopa Liidu liikmesriike üles korraldama oma ressursside ühiskasutust, tugevdama olemasolevaid mehhanisme (Frontex, Eurosur) ja looma Euroopa broneeringuinfo süsteemi, et tugevdada kontrolli Euroopa Liidu välispiiridel; toonitab vajadust tugevdada välis- ja siseministrite vahelist aktiivset koostööd, eeskätt õigusalast ja politseikoostööd ning teabe vahetamist;

16.    rõhutab, et Süüria konfliktile tuleb kiiresti leida poliitiline lahendus; väidab, et riigi ühtsust, iseseisvust ja territoriaalset terviklikkust säilitav jätkusuutlik lahendus eeldab Süüria juhitavat kaasavat ja üleminekule viivat poliitilist protsessi, mis tugineb 30. juuni 2012. aasta Genfi kommünikeele ja on kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu asjakohaste resolutsioonidega; tervitab Süüria rahvusliku koalitsiooni tegevust oma liikmeskonna laiendamisel ja koostöö korraldamisel teiste opositsioonirühmitustega kaasava poliitilise lahenduse toetamiseks, sealhulgas hiljutist kontakti riikliku kooskõlastuskomisjoniga, et välja selgitada opositsiooni nägemus poliitilisest üleminekust; toetab ÜRO erisaadiku Staffan de Mistura pingutusi relvakonfliktide lõpetamiseks ja poliitilise dialoogi käivitamiseks; rõhutab Süüria demokraatliku opositsiooni kaitsmise ja toetamise tähtsust; tuletab meelde, et Bashar Al-Assadi režiim peab vastutama oma konflikti käigus toime pandud inimsusvastaste ja sõjakuritegude ja ränkade inimõiguste rikkumiste eest;

17.    nõuab, et kõigi Süüria konflikti lõpetamise algatuste puhul tuleb võtta arvesse rahvusvahelise humanitaarõiguse nõudeid ja nii sõja- kui ka rahuajal kohaldatavaid rahvusvahelisi inimõigusi käsitlevaid õigusakte, samuti rahvusvahelist kriminaalõigust; kutsub Euroopa Liitu suurendama survet Assadi režiimile ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonide 2139 (2014), 2165 (2014) ja 2191 (2014) täitmiseks ning suurendama pingutusi humanitaarabi kohaletoimetamiseks, sealhulgas Süüria mõõduka opositsiooni kontrolli all olevatele aladele, samuti aitama tõsta nimetatud jõudude võimekust; tunneb heameelt Kuveidi kolmandal konverentsil antud lubaduste üle ning kutsub ELi ja teisi rahvusvahelisi abiandjaid üles täitma Süüria kriisi puhkemise järel antud rahastamislubadusi; toetab komisjoni soovitust soodustada riikliku halduse ja avalike teenuste taastamist Süüria laastatud piirkondades ning nõuab kiiret abi Kobane linna taastamiseks;

18.    väljendab sügavat muret Süüria humanitaarolukorra halvenemise pärast võrreldes nelja aasta taguse ajaga; märgib, et humanitaarabi kohalejõudmist pidurdab selle tahtlik tõkestamine, mis tuleb viivitamatult lõpetada; märgib sügava murega, et inimeste arv, kes elavad piirkondades, millele abiagentuuridel on raske või võimatu ligi pääseda, on viimase kahe aastaga peaaegu kahekordistunud;

19.    rõhutab, et Iraagi valitsusel tuleb kaasavalt edendada poliitilise vastutuse, võimu ja naftatulude jagamist, mis peab hõlmama kõiki riigi usu- ja rahvusrühmi ning eelkõige sunniidi vähemust; nõuab selle seadmist ELi ja Iraagi vahelise partnerlus- ja koostöölepingu rakendamise üheks põhitingimuseks; kutsub Iraagi valitsust üles viivitamata kaitsma usu- ja rahvusvähemusi, mitte laskma šiiitide relvastatud üksustel sunniidi vähemuse kallal vägivallatseda ning andma Islamiriigi hirmuvalitsuse eest põgenejatele turvapaika ja elutähtsat abi; võtab teadmiseks Iraagi valitsuse ja Iraagi Kurdistani piirkondliku valitsuse vahelise kokkuleppe ja nõuab selle täielikku elluviimist, ning palub Iraagil täiel määral austada Kurdistani piirkondliku valitsuse põhiseaduses sätestatud eelarvelisi õigusi; rõhutab Bagdadi ja Erbili vahelise koostöö tähtsust ja ergutab seda Iraagi ja kurdide piirkonna turvalisuse ja majandusliku jõukuse huvides veelgi tihendama; palub ELil aidata tõsta Iraagi valitsuse poliitilist, sõjalist ja haldusvõimekust, eriti selleks, et toime tulla sotsiaal-majanduslikust kriisist ja puudlikust inimõiguste kaitsest tingitud probleemidega;

20.    on veendunud, et ISISe ja teiste terrorirühmituste võimu alt vabastatud piirkondades püsiva julgeoleku saavutamiseks tuleb muuta need piirkonnad stabiilsemaks; märgib, et seda võib saavutada humanitaarabi andmise, demineerimisprogrammide ja politseimissioonide abil;

21.    mõistab otsustavalt hukka 18. märtsil 2015 toimunud rünnaku Bardo muuseumile Tuneesias, mille eest võttis vastutuse Islamiriik; tunneb muret terrorivõrgustike värbamisvõimekuse pärast riigis, mida juhib rahvusliku ühtsuse valitsus, kuhu kuulub ka mõõdukalt islamistlik Ennahda partei; on mures ka Tuneesia ja Liibüa vahelise piiri kaitsetuse pärast, eeskätt piiriülese relva- ja uimastikaubanduse tõttu, ning tunneb seetõttu heameelt Tuneesia hiljutisest sellealasest koostööst ELi ja tema liikmesriikidega; on jätkuvalt mures Tuneesiasse saabuva Liibüa põgenike laine pärast, mis seab riigi stabiilsuse suure surve alla, ja tunneb heameelt nende vastuvõtu üle Tuneesias, kus on nüüd üle miljoni Liibüa pagulase; rõhutab, kui tähtis on nii ELi kui ka Tuneesia jaoks jätkata ja tugevdada koostööd julgeolekuküsimustes ning eelkõige rakendada julgeolekualaseid ühisprogramme; peab elutähtsaks anda Tuneesiale suuremat abi, võttes konkreetsed majandus- ja investeerimisalased kohustused, et toetada habrast üleminekut demokraatiale, arvestades asjaolu, et Tuneesia eksperimendi edukus teenib kogu piirkonna ja ELi huve; nõuab, et komisjon rõhutaks demokratiseerimise tähtsust ja edastaks araabia kevade ülestõusude järgse sümboolse sõnumi, korraldades Tuneesias ELi ning Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika riikide tippkohtumise;

22.    on sügavalt mures halveneva julgeoleku- ja humanitaarolukorra pärast Liibüas; on tõsiselt mures terrorirühmituste, eriti ISIL/Da’eshi tegevuse laienemise pärast riigis, kus nad kasutavad ära tekkinud poliitilise vaakumi ja vägivalla eskaleerumise; toonitab, et terrorirühmituste mõju piiramiseks ja kaotamiseks Liibüa territooriumil tuleb kiiresti midagi ette võtta; tunneb ärevust eriti ohtliku olukorra pärast riigi lõunaosas, mida organiseeritud kuritegevus ja relvarühmitused kasutavad oma tugialana; rõhutab vajadust säilitada Liibüa territoriaalne terviklikkus ja rahvuslik ühtsus, mille teeb võimalikuks vaid kõiki välja selgitatud osapooli kaasav poliitika; kinnitab oma toetust ÜRO egiidi all toimuvatele läbirääkimistele, mida korraldab peasekretäri eriesindaja Bernardino Léon ja millega püütakse saavutada lahendust, mis viiks Liibüa ühtsusvalitsuse moodustamiseni; tervitab Alžeeria ja Maroko tegevust Liibüa-sisese dialoogi toetamisel; toonitab, et EL on juba väljendanud valmidust kehtestada dialoogiprotsessi tõkestajate suhtes piiravad meetmed vastavalt ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonile 2174 (2014); juhib tähelepanu sellele, et EL peab olema valmis Liibüa institutsioone toetama niipea, kui jõutakse poliitilise lahenduse ja relvarahuni; rõhutab, et EL peab aitama kaasa Liibüa jõupingutustele desarmeerimise, demobiliseerimise ja taasintegreerimise ning julgeolekusektori reformimise vallas niipea, kui ühtsusvalitsus on ametisse astunud ja sellist abi taotleb; hoiatab samas, et juhul, kui poliitilised läbirääkimised jõuavad ummikseisu ja relvakonflikt süveneb, peab EL olema valmis andma oma panuse ÜRO Julgeolekunõukogu volitatud rahuvalveoperatsioonidesse;

23.    on mures halveneva julgeolekuolukorra pärast Jeemenis; rõhutab, et sealne poliitiline kriis on kujunenud julgeoleku- ja humanitaarkriisiks, mis destabiliseerib kogu Araabia poolsaart ning veelgi enam – kõiki Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika riike; toetab ÜRO tegevust läbirääkimiste taasalustamiseks; rõhutab, et üksnes laialdane poliitiline konsensus, mis saavutatakse hirmuvabas õhkkonnas toimuvatel rahumeelsetel läbirääkimistel peamiste poliitiliste rühmituste vahel, võib tuua praegusele kriisile jätkusuutliku lahenduse ning säilitada riigi ühtsuse ja territoriaalse terviklikkuse; kutsub Euroopa Liitu ja liikmesriike astuma konkreetseid samme tsiviilelanike abistamiseks ja kriisi lõpetamiseks;

24.    mõistab teravalt hukka rünnakud tsiviiltaristu ja -elanikkonna vastu Jeemenis, mis on toonud kaasa palju ohvreid ja halvendanud tõsiselt niigi ränka humanitaarolukorda; kutsub ELi koos rahvusvaheliste ja piirkondlike osapooltega vahendama kohest relvarahu ja tsiviilelanike vastase vägivalla lõpetamist; kutsub koostöös teiste rahvusvaheliste abiandjatega tegema kättesaadavaks täiendavad rahalised vahendid, et ennetada humanitaarkriisi ja anda hädasolijatele elutähtsat abi;

25.    nõuab tungivalt, et komisjon koos Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika piirkonna riikidega tegeleks struktuurselt küsimusega, miks noored lähevad EList võitlema Süürias ja Iraagis ISIL/Da’eshi ja teiste terroriorganisatsioonide ridades; kutsub liikmesriike üles võtma kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 2170 (2014) asjakohaseid meetmeid, et takistada võitlejaid oma territooriumilt lahkumast, ning töötama julgeolekuteenistuste ja ELi agentuuride jaoks välja ühise strateegia pühasõdalaste jälgimiseks ja kontrollimiseks; kutsub üles tegema ELis ja rahvusvahelisel tasandil koostööd, et võtta asjakohaseid õiguslikke meetmeid kõikide isikute suhtes, keda kahtlustatakse seotuses terroriaktidega, ning muid ennetavaid meetmeid radikaliseerumise avastamiseks ja tõkestamiseks; kutsub liikmesriike üles tihendama omavahelist ja ELi asutustega tehtavat koostööd ja teabevahetust;

26.    rõhutab selle tähtsust, et Egiptuse valitsus terrorismi vastu võideldes austaks peamisi inimõigusi ja poliitilisi vabadusi, lõpetaks rahumeelsete meelavaldajate ja aktivistide süstemaatilise vahistamise ja tunnustaks õigust õiglasele kohtumenetlusele; märgib, et ta tervitaks surmanuhtluse keelustamist, millest võiks olla abi hiljaaegu süüdi mõistetud poliitiliste ja ühiskondlike organisatsioonide liikmetel;

27.    tervitab 23. märtsil 2015. aastal Egiptuse, Sudaani ja Etioopia vahel sõlmitud esialgset kokkulepet Niiluse jõe vooluvete kohta; rõhutab, et Niiluse vee kasutamine ühiselt kokkulepitud viisil on kõikide asjaomaste riikide julgeoleku seisukohast väga oluline; toonitab, et EL peaks olema valmis hõlbustama kõigi osapoolte vahelist edasist dialoogi, kui see läbirääkimistele kaasa aitab;

Demokraatia ja inimõiguste toetamise tervikliku strateegia tugevdamine

28.    on veendunud, et demokraatia puudumine on üks piirkonna poliitilise ebastabiilsuse süvapõhjuseid ning inimõiguste ja peamiste demokraatlike põhimõtete austamine on pikas perspektiivis parim kaitse pideva ebastabiilsuse vastu Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika piirkonna riikides; kutsub ELi ja liikmesriike üles mitte vaatlema Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika piirkonda üksnes aktuaalsete julgeolekuohtude seisukohast, vaid ka aktiivselt ja pikaajaliselt toetama piirkonna ühiskondade demokraatlikke püüdlusi; juhib tähelepanu vajadusele tegutseda tasakaalustatult, ambitsioonika ja tervikliku demokraatiakäsituse raames, ning siduda julgeolekupoliitika inimõiguste küsimuste kui ühe ELi prioriteediga; rõhutab vajadust tugevdada Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika piirkonna pikaajalist stabiilsust jätkuva ELi abiga kodanikuühiskonnale, eelkõige demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahendi ja Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi kodanikuühiskonna rahastu kaudu, ning kasutades ka selliseid uusi demokraatia toetamise vahendeid nagu Euroopa demokraatia rahastu; kutsub liikmesriike solidaarselt ja pühendunult tagama viimatinimetatud rahastu eelarve piisava rahastamise, et anda piirkonnas demokraatlike muutuste teostajatele võimalikult paindlikku ja tulemuslikku abi; kutsub Euroopa välisteenistust kahekordistama jõupingutusi Euroopa väärtuste levitamiseks ja selgitamiseks, eelkõige regulaarsete kontaktide kaudu ametivõimudega ja samaaegselt ka kodanikuühiskonna esindajatega;

29.    tunneb heameelt, et asepresident ning kõrge esindaja ja komisjon on alustanud laialdasi konsultatsioone Euroopa naabruspoliitika läbivaatamiseks; kutsub komisjoni, Euroopa välisteenistust, nõukogu ja liikmesriike töötama välja tulemuslikuma ja uuenduslikuma Euroopa naabruspoliitika poliitilise ja strateegilise mõõtme; on rahul ELi ja Vahemere lõunaranniku riikide välisministrite kohtumisega; tuletab meelde, et see oli seitsme aasta jooksul esimene selline välisministrite kohtumine; on seisukohal, et ministrid peaksid kohtuma igal aastal; palub Euroopa välisteenistusel ja komisjonil jätkata demokraatlike reformide ja demokraatlike osalejate toetamist Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika piirkonnas ning eelkõige ELi naabruskonna riikides; rõhutab, kui tähtis on säilitada vahendite jaotuse praegust tasakaalu Euroopa naabruspoliitika vahendite eraldamisel; tuletab meelde, et edukalt reforme teostavatele ja euroopalikku poliitikat järgivatele riikidele, eeskätt Tuneesiale, tuleks anda märkimisväärset lisaabi, ning rõhutab naiste õiguste tugevdamise vajadust;

30.    palub ELil ja liikmesriikidel luua eriprogramm Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika piirkonna konfliktipiirkondades ning eriti Süürias ja Iraagis seksuaalse vägivalla ja orjuse ohvriks langenud naiste ja tütarlaste toetamiseks ja rehabiliteerimiseks; nõuab, et Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika piirkonna riikide valitsused, ÜRO, EL ning asjaomased vabaühendused võtaksid arvesse pagulastest naiste ja tütarlaste (eriti nende, kes on oma peredest eraldatud) erilist kaitsetust ning tagaksid neile asjakohase kaitse, teeksid rohkem seksuaalvägivalla ohvrite abistamiseks ja võtaksid kasutusele sotsiaalpoliitika, mis võimaldab nende taasintegreerimist ühiskonda; kutsub relvakonfliktide osapooli üles järgima ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1325 (2000) sätteid, võtma meetmeid, et kaitsta naisi ja tütarlapsi, eelkõige seksuaalse väärkohtlemise, inimkaubanduse ja seksikaubanduse eest, ning võidelda kuritegude toimepanijate karistamatuse vastu; nõuab tungivalt, et Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika piirkonna riikide valitsused allkirjastaksid ja ratifitseeriksid Istanbuli konventsiooni, mis on mõjus vahend ulatuslikuks võitluseks naiste ja tütarlaste vastase vägivalla, sealhulgas perevägivalla ja naiste suguelundite moonutamise vastu;

31.    rõhutab, et läbirääkimised assotsieerimislepingu sõlmimiseks võivad reforme tagant tõugata; rõhutab, et tegevuse kõik mõõtmed tuleks siduda, et võimaldada ELil oma suhteid põhjalikul ja sidusal viisil süvendada; rõhutab vajadust lisada lepingutesse partnerite jaoks reaalsed ja tajutavad stiimulid, et muuta reformide elluviimine tsiviilelanike jaoks atraktiivsemaks, mõjusamaks ja märgatavamaks;

32.    rõhutab, et EL ning Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika riigid peavad tegema tihedamat koostööd, mis põhineb ühistest huvidest lähtuvatel vastastikku vastuvõetavatel eesmärkidel; rõhutab Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika riikidele antava ELi abi teiste rahvusvaheliste abiandjatega kooskõlastamise eeliseid; palub komisjonil teha ettepanekuid sellise kooskõlastamise parandamiseks ning rõhutab vajadust kooskõlastada hädaabi pikaajalise arenguabi andmisega;

33.    on veendunud, et kohapealse demokraatia ja tõhusa kohaliku tasandi valitsemise areng on Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika riikide stabiliseerimise jaoks väga oluline, ning kutsub seetõttu üles Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika riikide kohalike ja piirkondlike asutuste liite institutsionaliseerima ja nende suutlikkust suurendama;

34.    mõistab hukka jätkuvad usu- ja veendumuste vabaduse rikkumised kõnealuses piirkonnas ning kordab, et EL peab antud küsimust väga tähtsaks; kordab taas kord, et mõtte-, südametunnistuse ja usuvabadus on inimeste põhiõigus; rõhutab seepärast vajadust mõjusalt võidelda usuvähemuste mis tahes diskrimineerimise vastu; nõuab Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika riikide valitsustelt, et nad kaitseksid usulist mitmekesisust; kutsub Euroopa Liitu üles tugevdama oma tegevust usuvähemuste aktiivse kaitsmise ja neile turvapaikade pakkumise toetuseks; tervitab aruandlusaastal 2013 toimunud ELi usu- ja veendumuste vabaduse edendamise ja kaitse suuniste vastuvõtmist ning palub ELi institutsioonidel ja liikmesriikidel pöörata erilist tähelepanu nende suuniste rakendamisele nii rahvusvahelistel kui ka piirkondlikel foorumitel ja kahepoolsetes suhetes kolmandate riikidega; julgustab asepresidenti ja kõrget esindajat ja Euroopa välisteenistust astuma vabaühenduste, usu või veendumuste alusel koondunud rühmade ja usujuhtidega alalisse dialoogi;

35.    on veendunud, et kultuurikoostöö ja -diplomaatia, teaduskoostöö ja dialoog usuküsimustes on olulised võitluses terrorismi ja radikaliseerumise vastu; rõhutab, et nii Euroopa kui ka Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika piirkonnas tõkestab radikaliseerumist haridus ja inimestes kriitilise mõtlemise võime arendamine, ning kutsub seepärast ELi ja liikmesriike üles toetama selle jaoks vajalikke investeeringuid; rõhutab, et keskse tähtsusega on kultuuri- ja teadlasvahetuse edendamine, sealhulgas koostöös mõõduka islami esindajatega Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika riikides ja Euroopa moslemikogukondadega; ergutab partnerriike osalema ELi kultuuriprogrammides; palub komisjonil reageerida Euroopa Parlamendi ettepanekule luua Erasmus+ programmist eraldiseisev auahne Euroopa – Vahemere piirkonna Erasmuse programm; palub komisjonil kiiresti pöörata erilist tähelepanu Vahemere lõunakalda riikide jaoks väljatöötatud Erasmus+ programmidele; soovitab vahetusprogrammidesse kaasata ka osalejaid neist Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika riikidest, keda ei hõlma Euroopa naabruspoliitika;

36.    rõhutab vajadust vastukaaluks džihaadipropagandale ja Euroopa kodanike radikaliseerumisele töötada välja kõigile liikmesriikidele ühised vastumeetmed, kasutades selleks digitaalseid abivahendeid, internetti ja sotsiaalvõrgustikke, kaasates Euroopa kohalikud omavalitsused ja tehes koostööd nende Euroopa kodanike kogukondadega, kellel on Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika riikidega tihedad kultuurilised sidemed; on seisukohal, et nii loodava vastunarratiivi aluseks peaks olema inimõiguste universaalsusel põhinevate ühiste väärtuste edendamine ning see peaks diskrediteerima religioonide või tsivilisatsioonide konflikti ideed; nõuab, et Euroopa välisteenistusse võetaks mõjusama suhtlemise saavutamiseks tööle Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika piirkonnas kõneldavate keelte tundjaid; toonitab vajadust esitada positiivne sõnum koos konkreetsete näidetega Euroopa Liidu ning Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika maade suhetest ja nende vahelisest koostööst; rõhutab vajadust suurendada Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide tuntust piirkonnas;

37.    rõhutab Euroopa naabruspoliitika pakutavaid võimalusi kultuuriliseks ja religioonidevaheliseks dialoogiks; rõhutab seost ühelt poolt ELi ja selle naabruspoliitikas osalevate riikide vahel kultuuri ja hariduse valdkonnas toimuva vahetuse ja koostöö ning teiselt poolt avatud kodanikuühiskonna, demokraatia ja õigusriigi põhimõtete arendamise ja tugevdamise, samuti inimõiguste ja põhivabaduste edendamise vahel;

38.    rõhutab, et oluline on arendada vahetut dialoogi Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika riikide kodanikuühiskondadega, et paremini mõista nende ootusi; rõhutab oma toetust kodanikuühiskonna organisatsioonide ja noore põlvkonnaga konsulteerimisele ja nende tugevdamisele Euroopa naabruspoliitika raames; rõhutab eriti, kui tähtis on kaasata nende riikide noored vahetusse, otsekohesesse ja võrdesse dialoogi; tuletab meelde valimisvaatlusmissioonide tähtsust ning nõuab, et Euroopa Parlament ja Euroopa välisteenistus lähetaksid need vastavate valitsuste kutsel kõigisse piirkonna riikidesse, kus on reaalsed väljavaated tõeliselt demokraatlike valimiste läbiviimiseks, ja tagaksid, et nimetatud missioonid ei päädi manipuleeritud valimiste õigustamisega; nõuab missioonide soovituste põhjal korrapäraste järelmeetmete võtmist;

39.    rõhutab vajadust tõsta esile Vahemere Liidu keskset tähtsust, kuna see on unikaalne foorum, millel saab käsitleda Euroopa Liidu ja kõigi Vahemere-äärsete riikide vahelist partnerlust, ning see peab muutuma piirkonna jätkusuutlikku sotsiaal-majanduslikku arengusse investeerimist kannustavaks jõuks; juhib tähelepanu sellele, et Vahemere Liit peaks ise suutma leida selliste projektide jaoks vajalikud rahalised vahendid; toetab ministrite kohtumistel seatud eesmärke; nõuab Vahemere Liidu programmide ja meetmete, sealhulgas ühiste valimisvaatlusmissioonide ja ühiste hindamismissioonide laialdasemat tutvustamist ja tihedamat koostööd Euroopa Liiduga; kinnitab, et oluline on taas ellu kutsuda Euroopa – Vahemere piirkonna parlamentaarne assamblee ja taaselustada tema poliitilised ambitsioonid, et tegeleda mõlemale poolele tõepoolest vastuvõetaval viisil Vahemere piirkonna julgeoleku ja stabiilsuse probleemidega;

40.    väljendab sügavat muret inimõiguste ja eelkõige kaitsetute rühmade inimõiguste rikkumise pärast konfliktidest haaratud Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika riikides; on seisukohal, et üks kõige kaitsetumaid rühmi on lapsed, ning seetõttu rõhutab vajadust tõhustada pingutusi lapsi ja relvakonflikte puudutavate ELi suuniste läbivaadatud rakendusstrateegia elluviimiseks; õhutab ELi veelgi süvendama koostööd relvakonfliktides kannatanud laste ÜRO eriesindajaga, toetades vastavaid tegevuskavasid ning seire- ja aruandlusmehhanisme;

Majandusarengu valdkonnas tehtava koostöö süvendamine

41.    nendib, et Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika piirkond kannatab eriti vaesuse ja ebavõrdsuse all; on veendunud, et sotsiaalne ja majandusareng koos demokraatia ja õigluse tugevdamisega on see, mida poliitilise stabiilsuse saavutamiseks vajatakse; tunneb muret noorte olukorra pärast ning peab hädavajalikuks neile väärikate ja seaduslike tulevikuväljavaadete pakkumist; rõhutab Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika riikides korruptsiooni vastu võitlemise keskset tähtsust mitte ainult Euroopa investeeringute ligimeelitamise ja jätkusuutliku majanduskasvu saavutamise, vaid ka julgeolekuprobleemide lahendamise seisukohalt; rõhutab kindlat seost läbipaistvuse, õigusriigi põhimõtete ja terrorismivastase võitluse vahel, mille kõigiga tuleb tegeleda samaaegselt; palub Euroopa välisteenistusel, komisjonil ja ELi liikmesriikidel intensiivistada koostööd võitluses Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika riikides valitseva korruptsiooni vastu, mis peaks olema üks terrorismivastase võitluse prioriteete;

42.    on seisukohal, et ELi strateegiline dialoog Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika riikidega tuleks täiendavalt suunata säästva majandusarengu temaatikale, mis aitab vähendada ebavõrdsust ning loob, peamiselt noortele, töö- ja haridusvõimalusi; rõhutab, kui oluline hõlbustada Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika riikide pääsu liidu ühtsele turule koos samaaegse vajaliku kaitse tagamisega; rõhutab, et oluline on soodustada Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika riikides Euroopa investeeringuid, sealhulgas energeetika- ja taristuprojektidesse, pidades silmas strateegilist eesmärki tugevdada säästvat arengut ja demokraatlikku aruandekohustust;

43.    tuletab meelde, et 2015. aasta on Euroopa arenguaasta, mille eesmärk on innustada suuremat arvu eurooplasi osalema vaesuse kaotamisel maailmast, ning et see ühtib ajaliselt rahvusvahelise kogukonna kavaga leppida kokku säästva arengu eesmärkides; kutsub Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika riikide iga tasandi ametiasutusi lugema nimetatud eesmärkide saavutamist esmatähtsaks;

44.    rõhutab, et energiaküsimuste alane süvendatud dialoog Vahemere piirkonnas võib aidata hoogustada piirkondlikku koostööd, edendada piirkonna stabiilsust ja tagada keskkonna kaitse; soovitab seepärast ELil viia Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika piirkonnas energilisemalt ellu energialiidus kavandatud energiadiplomaatiat; rõhutab Euroopa Liidu lõunanaabrite energiaga varustamise nii strateegilist kui ka majanduslikku tähtsust; tunneb heameelt Euroopa – Vahemere piirkonna gaasiplatvormi loomisest ning kinnitab vajadust soodustada Euroopa ja Vahemere piirkonna gaasi- ja elektrivõrkude vastastikust sidumist;

45.    pooldab akadeemilise ja kutsehariduse rahastamist, et luua Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika riikides ulatuslik kutseoskustega isikute reserv; märgib, et kutseõppealast Euroopa Liidu korduvrände programmi tuleks laiendada võimalikult kõigile Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika riikidele paindlike ja arendavate vahendite, näiteks liikuvuspartnerluse abil;

46.    kutsub Euroopa Liitu kinnitama oma osalemist piirkonna riikide majandusarengu kõigis etappides kõigi tema käsutusse antud vahendite abil; tuletab meelde, et need vahendid ulatuvad humanitaarabist laiaulatuslike ja põhjalike vabakaubanduslepinguteni ning võimaldavad hõlmata protsessi, mis algab kriisist väljumisega ja lõpeb stabiilsete institutsioonide rajamisega;

47.    peab kahetsusväärseks, et väga ebakindlas rahandusolukorras riikidele makromajandusliku finantsabi eraldamiseks kulub vähemalt aasta; nõuab ELi rahaliste vahendite palju kiiremat kasutuselevõtmist või ümbersuunamist; nõuab, et nii Euroopa Liidu välistegevuse rahastamisvahendite kasutamisel kui ka makromajandusliku finantsabi andmisel võetaks kasutusele uus Euroopa abi menetluslik mõõde; makromajandusliku finantsabi puhul toonitab, et EL peab piisavalt hindama abisaajariikidelt taotletavate meetmete sotsiaal-majanduslikku mõju ja mõju inimõigustele, tagamaks, et abi ei põhjustaks ebastabiilsust, näiteks avalike hoolekandeteenuste vähendamise tõttu; kutsub araabia maailma abiandjaid kooskõlastama oma abi Araabia Liiga ja Pärsia lahe koostöönõukogu (GCC) siseselt ja võimalikult palju ka Euroopa Liiduga;

48.    kutsub Euroopa Investeerimispanka (EIP) ja Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanka kooskõlastama investeerimisstrateegiad Vahemere Liiduga nii, et tekiks positiivne sünergia;

49.    kutsub Euroopa Liitu sõlmima partnerlussuhteid piirkonna nende riikidega, kes ei asu tema vahetus naabruses; pooldab lepingu sõlmimist eesmärgiga luua Euroopa Liidu ja Pärsia lahe koostöönõukogu riikide vabakaubanduspiirkond, niivõrd kui suudetakse jõuda vastastikku kasulikule kokkuleppele, mis suurendaks ELi kohalolekut ja mõju piirkonnas, eelkõige läbirääkimiste taasalustamisega uue ühise tegevuskava koostamiseks; tuletab meelde, et selline kokkulepe Pärsia lahe koostöönõukogu ja EFTA vahel jõustus 1. juulil 2014;

50.    julgustab Euroopa Liitu jätkama kõnelusi, et alustada piirkonna teatavate riikidega läbirääkimisi laiaulatuslike ja põhjalike vabakaubanduslepingute sõlmimiseks kooskõlas Deauville’i partnerluse tulemusena Euroopa Liidule võetud kohustustega; tuletab meelde, et kaubandussidemete arendamine on Euroopa Liidu välispoliitika osa ning aitab kaasa rahu, heaolu ja stabiilsuse saavutamisele;

51.    rõhutab, et Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika riikide piirkondlik integratsioon aitaks tugevdada poliitilisi sidemeid ning soodustaks kaubandust ja arengut; kutsub Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika riike oma majandust ja importi mitmekesistama; märgib, et valdav osa Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika riikide kaubavahetusest toimub piirkonnaväliste riikidega; peab kahetsusväärseks ELi ummikseisu suhetes Araabia Magribi Liiduga; kutsub ELi tegema diplomaatiliselt, poliitiliselt ja rahanduslikult kõik, mis võimalik, et toetada Magribi riikide piirkondlikku lõimumist Araabia Magribi Liidu või geograafiliselt laiaulatuslikumate Agadiri lepingute raames;

52.    tunneb heameelt välisasjade nõukogu toetuse üle Vahemere lõunapiirkonna investeeringute koordineerimise algatusele; rõhutab, kui olulised on need algatused, mis suurendavad Euroopa Liidu välistegevuse järjepidevust ja tõhusust;

53.    toetab täiendavat koostööd transpordisektoris, näiteks Euroopa Liidu ja partnerriikide taristuvõrkude tihedamat ühendamist, et hõlbustada inimeste ja kaupade liikumist;

54.    teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, Regioonide Komiteele, kõigi Euroopa Liidu liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, Araabia Liiga ja Vahemere Liidu peasekretäridele ning nende organisatsioonide liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1)

Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0023.

(2)

Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0109.

(3)

Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0096.

(4)

Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0576.

(5)

Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2012)0201.

(6)

Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0207.

(7)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2014)0027.

(8)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0010.

(9)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0040.

(10)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0077.

(11)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0071.


NAISTE ÕIGUSTE JA SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE KOMISJONI ARVAMUS (11.5.2015)

väliskomisjonile

Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika piirkonna julgeolekuprobleemide ning poliitilise stabiilsuse väljavaadete kohta

(2014/2229(INI))

Arvamuse koostaja: Maria Arena

ETTEPANEKUD

Naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjon palub vastutaval väliskomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

A. arvestades, et vastavalt ELi 2008. aasta suunistele, mis käsitlevad naiste ja tüdrukute vastu suunatud vägivalda, peaks naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse edendamine olema ELi ning Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika piirkonna riikide vahelise poliitilise ja inimõiguste teemalise dialoogi alus;

B.  arvestades, et naiste õigused on jagamatud ja võõrandamatud, ja et EL peab selliste riikidega suhtlemisel, kus rikutakse naiste õigusi ega järgita soolist võrdõiguslikkust, võtma kasutusele soolisel võrdõiguslikkusel põhineva välispoliitika;

C. arvestades, et eelkõige usu- ja etnilistesse vähemustesse kuuluvad naised ja tütarlapsed on Islamiriigi poolt toime pandud selliste vägivallakuritegude ohvrid, mis hõlmavad orjastamist, seksuaalset ärakasutamist ja vägivalda, sundrasedusi, kohtuväliseid hukkamisi, ebaseaduslikke kohtumenetlusi, mille tagajärjel määratakse ebainimlikud karistused, ning rünnakuid, mida võib pidada sõjakuritegudeks ja inimsusevastasteks kuritegudeks;

D. arvestades, et piirkonna poliitiline ebastabiilsus toob kaasa nende pagulaste arvu märkimisväärse suurenemise, kes riskivad sageli eluga, et põgeneda, olles sattunud inimkaubanduse ohvriks, ning kõige haavatavamad elanikkonnarühmad on naised ja lapsed; arvestades, et naiste ning eriti usu- ja etnilistesse vähemustesse kuuluvate naiste osalemine rahuläbirääkimistes, rahu kindlustamise ja rahuvalve protsessides on üks peamisi viise selles valdkonnas pikaajaliste tulemuste saavutamiseks;

E.  arvestades, et vägivalla ohvriks langenud naiste turvalisuse ja kaitse tagamine on jätkuvalt väga keeruline, kuna vägistamisjuhtumid ning muud naiste vastu suunatud vägivalla vormid paistavad Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika piirkonnas üha sagenevat; arvestades, et naiste juurdepääs õigusemõistmisele on piiratud; arvestades, et tuleb tegeleda soolise ebavõrdsuse püsiva probleemiga;

F.  arvestades, et riigi ja ühiskonna institutsiooniline patriarhaalne struktuur rõhub jätkuvalt paljusid naisi, kes kannatavad riikliku vägivalla all ning tunnevad puudust taristust, mis abistaks vägivalla naisohvreid;

G. arvestades, et naiste kaasamine ja naiste mõjuvõimu suurendamine Põhja-Aafrika ja Lähis-Ida piirkonna riikide avalikus, poliitilises, majanduslikus ja kultuurielus on üks peamisi viise stabiilsuse, rahu ja majandusliku jõukuse soodustamiseks pikemas perspektiivis; arvestades, et naiste ja tütarlaste mõjuvõimu suurendamine hariduse abil on keskse tähtsusega, et edendada nende rolli kõikides nimetatud valdkondades; arvestades, et naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse valdkonna vabaühendused võivad etendada olulist rolli naiste mõjuvõimu suurendamisel Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika piirkonna riikides;

H. arvestades, et Euroopa Ülemkogu võttis 25. juunil 2012 vastu inimõiguste ja demokraatia strateegilise raamistiku, mille raames tuleb inimõigused peavoolustada kõikides ELi poliitikavaldkondades, k.a välispoliitika, ja arvestades, et naistevastase vägivallaga võitlemine on selle strateegilise raamistiku esmatähtis eesmärk;

I.   arvestades, et kultuurikoostöö ja -vahetus, nagu ka akadeemilise vahetus ELi ning Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika piirkonna riikide vahel ja seas on oluline, et kindlustada mõistmist, stabiilsust ja rahu kogu piirkonnas; arvestades, et naiste ja tütarlaste osa kultuurivahetuses ja -koostöös tuleb ergutada ja edendada;

1.  kordab, et EL mõistab kindlalt hukka orjapidamise, sundabielud, vägistamise, laste töö, lapssõdurite kasutamise, naiste suguelundite moonutamise, aumõrvad ja kõik muud inimõiguste rikkumise vormid;

2.  palub komisjonil tagada, et sooline võrdõiguslikkus ja naiste õigused – eelkõige õigus turvalisusele, õigus nõuetekohastele seksuaal- ja reproduktiivtervise teenustele ning õigus konfliktide ohvritena saada hüvitist ja kompensatsiooni – oleksid lisatud kõikidele Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika piirkonna riikidega sõlmitavatele partnerluslepingutele ja läbirääkimistesse;

3.  kutsub relvastatud konfliktide osapooli üles järgima ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1325 sätteid, võtma meetmeid, et kaitsta naisi ja tütarlapsi, eelkõige seksuaalse kuritarvitamise, ebaseadusliku üle piiri toimetamise ja seksikaubanduse eest, ning võidelda kuritegude toimepanijate karistamatuse vastu;

4.  on arvamusel, et naiste õiguste organisatsioonid võivad edendada rahu- ja julgeolekukultuuri, ning et selliste meetmete vastuvõtmine, mille eesmärk on tagada naiste osalemine konflikti ennetamises, võimaldab nõukogu resolutsiooni 1325 nõuetekohast rakendamist selles valdkonnas;

5.  kutsub riiklikke ja kohalikke ametivõime üles austama naiste põhiõigusi, sealhulgas õigust osaleda aktiivselt poliitilises elus, kindlustama, et naistel on nende kogukondades ja riikides juurdepääs otsuste tegemises osalemisele, ning pakkuma kaitset naispoliitikutele ja -aktivistidele, ja palub komisjonil kavandada asjaomastes riikides soolise võrdõiguslikkuse valdkonna toetamise erimeetmed;

6.  on veendunud, et soolist võrdõiguslikkust ning naiste õigusi ja osalemist tuleb käsitleda otseselt ja kaudselt kõikides ELi koostööd ja vabakaubandust puudutavates läbirääkimistes ning lisada ka kõigisse poliitilistesse ja kultuuridialoogidesse, mida peetakse Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika piirkonna riikidega, k.a Araabia Riikide Liiga;

7.  toonitab, et ülimalt oluline on lisada sooline aspekt ELi ning Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika piirkonna partnerriikide vahelise kultuuri- ja akadeemilise koostöö ja vahetuse, kutseõppe ja korduvrände programmide edendamisse ja rahastamisse, kasutades seda vahendina naiste ja tütarlaste mõjuvõimu suurendamiseks, tugevdades ja edendades nende osalemist majanduses ning soodustades soolist võrdõiguslikkust; palub komisjonil lisada sooaspekt Euroopa Parlamendi ettepanekusse Euroopa – Vahemere piirkonna Erasmuse programmi kohta;

8.  toonitab, et soolise tasakaalu tagamine ELi missioonides, delegatsioonides ja vahendusrühmades on samuti viis, kuidas EL saab edendada naiste õigusi ja osalemist partnerriikides;

9.  nõuab, et Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika piirkonna riikide valitsused, ÜRO, EL ning asjaomased vabaühendused võtaksid arvesse pagulastest naiste ja tütarlaste (eriti nende, kes on oma peredest eraldatud) erilist haavatavust ning tagaksid neile asjakohase kaitse ja teeksid suuremaid pingutusi, et aidata seksuaalvägivalla ohvreid, võttes samal ajal kasutusele sotsiaalpoliitika, mis võimaldab nende taasintegreerimist ühiskonda;

10. palub ELil ja liikmesriikidel luua eriprogramm Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika piirkonna konfliktialadel ning eriti Süürias ja Iraagis seksuaalse vägivalla ja orjanduse ohvriteks langenud naiste ja tütarlaste toetuseks ja rehabiliteerimiseks;

11. nõuab tungivalt, et Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika piirkonna riigid allkirjastaksid ja ratifitseeriksid Istanbuli konventsiooni, mis on jõuline vahend ulatuslikuks võitluseks naiste ja tütarlaste vastase vägivalla, sealhulgas perevägivalla ja naiste suguelundite moonutamise vastu;

12. palub komisjonil ja Euroopa välisteenistusel lisada naiste ja soolise võrdõiguslikkuse aspekt arengualasesse otsedialoogi Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika piirkonna riikide kodanikuühiskonnaga, ja anda piirkonna naisaktivistidele ja akadeemikutele võimalus ennast kuuldavaks teha; toonitab naiste ja sooliste õiguste organisatsioonide tähtsust kodanikuühiskonnaga konsulteerimise protsessides Euroopa naabruspoliitika raamistikus ning samuti konsulteerimisel Euroopa naabruspoliitika uuendamise üle; tunnistab, et tõhusa poliitilise ja inimõiguste alase dialoogi keskmes peab olema naiste perspektiiv ning see peab olema tundlik erinevate ja muutuvate sotsiaal-kultuuriliste ja religioossete kontekstide suhtes, palub Euroopa välisteenistusel ja komisjonil lisada sooline võrdõiguslikkus ja naiste roll ühiskonnas oma strateegiasse peamiste kaalutluste ja kesksete elementidena, et ergutada ELi naaberriikides demokraatlikku reformi; rõhutab, et soolise võrdõiguslikkuse ja ühiskonnas naiste mõjuvõimu suurendamise edendamise tähtsus osana demokraatlikust reformist peaks kajastuma Euroopa naabruspoliitika rahastamises ning poliitiliste ja strateegiliste mõõtmete arengus;

13. juhib tähelepanu tähtsale rollile, mida Vahemere Liidu parlamentaarne assamblee võib etendada demokraatliku ja poliitilise arutelu foorumina Vahemere kahe poole esindajate seas; nõuab, et sellele institutsioonile antaks uus poliitiline tõuge, ja toonitab varasematel aastatel soolisi küsimusi ja naiste õiguste edendamist käsitlevas poliitilises dialoogis tehtud edusamme;

14. peab kahetsusväärseks ulatuslikke reservatsioone konventsioonile naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta, mis on tõsiselt piiranud selle mõju ja pakutavat kaitset; nõuab tungivalt, et Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika piirkonna riigid rakendaksid täielikult konventsiooni naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta ning tunnistaksid kuriteoks kõik naistevastase vägivalla vormid, sh abielusisese seksuaalse ja perevägivalla;

15. märgib, et igasugune kestlik majandusareng, mis tuleneb strateegilisest dialoogist ja koostööst ELi ning Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika piirkonna riikide vahel, peab suurendama naiste osalemist Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika piirkonna riikide majanduses, edendades soolist võrdõiguslikkust ning luues võimalusi noortele ja naistele, k.a marginaliseeritud rühmadesse kuuluvad naised.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

6.5.2015

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

30

1

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Maria Arena, Catherine Bearder, Beatriz Becerra Basterrechea, Vilija Blinkevičiūtė, Anna Maria Corazza Bildt, Viorica Dăncilă, Iratxe García Pérez, Anna Hedh, Mary Honeyball, Teresa Jiménez-Becerril Barrio, Elisabeth Köstinger, Agnieszka Kozłowska-Rajewicz, Vicky Maeijer, Angelika Mlinar, Angelika Niebler, Maria Noichl, Marijana Petir, Terry Reintke, Liliana Rodrigues, Jordi Sebastià, Michaela Šojdrová, Ernest Urtasun, Ángela Vallina, Beatrix von Storch, Anna Záborská, Jana Žitňanská, Inês Cristina Zuber

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Stefan Eck, Constance Le Grip, Sirpa Pietikäinen, Monika Vana, Julie Ward


PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

11.6.2015

 

 

 

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

+:

–:

0:

45

10

4

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Lars Adaktusson, Francisco Assis, Petras Auštrevičius, Bas Belder, Goffredo Maria Bettini, Mario Borghezio, Elmar Brok, Klaus Buchner, Fabio Massimo Castaldo, Aymeric Chauprade, Javier Couso Permuy, Andi Cristea, Arnaud Danjean, Marcel de Graaff, Georgios Epitideios, Eugen Freund, Michael Gahler, Richard Howitt, Tunne Kelam, Afzal Khan, Janusz Korwin-Mikke, Andrey Kovatchev, Eduard Kukan, Ilhan Kyuchyuk, Arne Lietz, Barbara Lochbihler, Sabine Lösing, Andrejs Mamikins, David McAllister, Jean-Luc Mélenchon, Tamás Meszerics, Francisco José Millán Mon, Pier Antonio Panzeri, Ioan Mircea Paşcu, Vincent Peillon, Alojz Peterle, Tonino Picula, Kati Piri, Andrej Plenković, Cristian Dan Preda, Jozo Radoš, Sofia Sakorafa, Alyn Smith, Jaromír Štětina, Charles Tannock, László Tőkés, Johannes Cornelis van Baalen, Hilde Vautmans, Boris Zala

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Angel Dzhambazki, Andrzej Grzyb, Marek Jurek, Antonio López-Istúriz White, Fernando Maura Barandiarán, Urmas Paet, Igor Šoltes

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (kodukorra art 200 lg 2)

Costas Mavrides, Kerstin Westphal, Ivan Štefanec

Õigusalane teave