Menetlus : 2015/2040(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0197/2015

Esitatud tekstid :

A8-0197/2015

Arutelud :

PV 07/09/2015 - 23
CRE 07/09/2015 - 23

Hääletused :

PV 08/09/2015 - 5.7
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2015)0287

RAPORT     
PDF 232kWORD 127k
19.6.2015
PE 549.154v02-00 A8-0197/2015

volinikukandidaatide kuulamise menetluste ja tavade kohta ning 2014. aasta kuulamistest tehtud järelduste kohta

(2015/2040(INI))

Põhiseaduskomisjon

Raportöör: Richard Corbett

MUUDATUSED
EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
 SELETUSKIRI
 KESKKONNA-, RAHVATERVISE JA TOIDUOHUTUSE KOMISJONI ARVAMUS
 TRANSPORDI- JA TURISMIKOMISJONI ARVAMUS
 ÕIGUSKOMISJONI ARVAMUS
 PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

volinikukandidaatide kuulamise menetluste ja tavade kohta ning 2014. aasta kuulamistest tehtud järelduste kohta

(2015/2040(INI))

Euroopa Parlament,

võttes arvesse:

       Euroopa Liidu lepingu artikli 17 lõiget 7,

       Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 246,

       oma 1. detsembri 2005. aasta resolutsiooni Euroopa Komisjoni heakskiitmise suuniste kohta(1),

       oma 20. oktoobri 2010. aasta otsust Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni suhete raamkokkuleppe muutmise kohta(2),

–       oma 14. septembri 2011. aasta otsust Euroopa Parlamendi kodukorra artiklite 106 ja 192 ning XVII lisa muutmise kohta(3),

–       volinike käitumisjuhendit, eriti selle artikleid 1.3 kuni 1.6,

       kodukorra artikleid 52 ja 118 ning XVI lisa,

       põhiseaduskomisjoni raportit ning keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni, transpordi- ja turismikomisjoni ning õiguskomisjoni arvamusi (A8-0197/2015),

ning arvestades järgmist:

A.     volinikukandidaatide kuulamised, mida korraldati esmakordselt 1994. aastal, on praegu hästi juurdunud tava, mis suurendab Euroopa Liidu institutsioonide demokraatlikku legitiimsust ja lähendab asjaomaseid institutsioone liidu kodanikele;

B.     kuulamised on äärmiselt olulised selleks, et parlament saaks teha teadliku otsuse komisjoni kohta, kui ta korraldab usaldushääletuse, mille tulemusel komisjon saab tööd alustada;

C.     kuulamised annavad parlamendile ja liidu kodanikele võimaluse saada ülevaade kandidaatide isikust, pädevustest, ettevalmistusest, prioriteetidest ja nende teadmistest kavandatud vastutusalal ning neid hinnata;

D.     kuulamised suurendavad läbipaistvust ja komisjoni kui terviku demokraatlikku legitiimsust;

E.     naiste ja meeste võrdõiguslikkus tuleb tagada kõikides valdkondades, kaasa arvatud tööhõives; arvestades, et see nõue peab kajastuma Euroopa Komisjoni koosseisus; arvestades, et valitsused esitasid palju rohkem mees- kui naiskandidaate, vaatamata Jean-Claude Junckeri korduvatele palvetele 2014. aastal; arvestades, et naiskandidaate esitasid peamiselt väiksema elanikkonnaga liikmesriigid ja paljud suuremad liikmesriigid eirasid seda nõuet; arvestades, et ainus õiglane lahendus on paluda igal liikmesriigil esitada kaks kandidaati, üks mees ja üks naine, nii et presidendikandidaat saaks esitada ettepaneku kõrgetasemelise volinike kolleegiumi kohta, milles on võrdne arv mehi ja naisi;

F.     kuigi kuulamised on tõestanud oma tõhusust, saab seda alati parandada, eelkõige voliniku ja kuulamise eest vastutava komisjoni liikmete vahelise paindlikuma ja dünaamilisema teabevahetuse abil;

G.     komisjoni asepresidendi kandidaadi Frans Timmermansi kuulamine tõi esile vajaduse kohandada parlamendi menetlusi juhuks, kui komisjoni tulevaste koosseisude puhul on ühel või enamal asepresidendil eristaatus;

H.     Euroopa Liidu lepingu artikli 3 lõikes 3 on sätestatud, et liit edendab naiste ja meeste võrdõiguslikkust, ning Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 23 on sätestatud, et naiste ja meeste võrdõiguslikkus tuleb tagada kõikides valdkondades, kaasa arvatud tööhõive, töö ja palk;

1.      on seisukohal, et volinikukandidaatide avalikud kuulamised annavad Euroopa Parlamendile ja liidu kodanikele olulise võimaluse hinnata iga volinikukandidaadi prioriteete ning nende erialast sobivust ametikohale;

2.      on seisukohal, et oleks kasulik määrata kindlaks tähtaeg, milleks kõik liikmesriigid peavad esitama oma kandidaadid, et komisjoni ametisseastuval presidendil jääks piisavalt aega vastutusalade määramiseks kandidaatide töökogemuse ja tausta alusel ning parlamendil kuulamiste ja hindamiste korraldamiseks, ning palub presidendil alustada arutelu teiste institutsioonidega kõnealuse eesmärgi saavutamiseks;

3.      on ühtlasi seisukohal, et iga liikmesriik peaks edaspidi esitama komisjoni ametisseastuvale presidendile kaalumiseks vähemalt kaks kandidaati – mees- ja naiskandidaat võrdsetel alustel; peab oluliseks, et ka liit saavutaks oma institutsioonides soolise võrdõiguslikkuse eesmärgid, mille ta on seadnud;

4.      on seisukohal, et õiguskomisjoni läbiviidavat volinikukandidaatide majanduslike huvide deklaratsioonide kontrollimist tuleks tõhustada; on seisukohal, et selleks peaksid majanduslike huvide deklaratsioonid hõlmama perehuvisid, nagu on ette nähtud volinike käitumisjuhendi artiklis 1.6; on seisukohal, et huvide konflikti puudumist käsitlev õiguskomisjoni kinnitus, mis põhineb majanduslike huvide deklaratsioonide sisulisel analüüsil, on oluline eeltingimus kuulamise korraldamiseks vastutavas komisjonis;

5.      tuletab meelde, et parlamendikomisjonid vastutavad kuulamiste läbiviimise eest; on siiski seisukohal, et kui komisjoni asepresidendi ülesanded on peamiselt horisontaalsed, võib kuulamise erandkorras korraldada eri vormis, näiteks esimeeste konverentsi koosoleku või komisjonide esimeeste konverentsi koosoleku kujul, tingimusel et koosolek võimaldab pidada dialoogi ja sellel osalevad vastavad vastutavad komisjonid, et nad saaksid oma volinikukandidaati kuulata;

6.      on seisukohal, et enne iga kuulamist saadetav kirjalik küsimustik peaks võimaldama esitada viie küsimuse asemel seitse küsimust, kuid iga küsimuse all ei tohiks olla mitut alaküsimust;

7.      on seisukohal, et oleks asjakohasem esitada ligikaudu 25 küsimust, aga nii, et igal küsijal oleks võimalik esitada viivitamatult lisaküsimusi ning sellega suurendada kuulamiste tõhusust ja uurivat iseloomu;

8.      on seisukohal, et menetlused kuulamiste ajal volinikukandidaatide antud vastustega seotud järelevalveks aitaksid tõhustada kontrolli ja suurendada komisjoni vastutust tervikuna; nõuab seetõttu volinikukandidaatide esitatud prioriteetide korrapärast läbivaatamist pärast nende ametiaja algust;

9.      on seisukohal, et kuulamiste järel toimuval koordinaatorite hindamiskoosolekul tuleks lähtuda järgmistest suunistest:

•       kui koordinaatorid kiidavad kandidaadi ühehäälselt heaks – heakskiidukiri;

•       kui koordinaatorid lükkavad kandidaadi ühehäälselt tagasi – tagasilükkamiskiri;

•       kui koordinaatorite ülekaalukas enamus kiidab kandidaadi heaks – kiri, milles märgitakse, et ülekaalukas enamus kiidab heaks (vähemused võivad nõuda märkimist, et nende fraktsioon ei nõustu enamuse arvamusega);

•       kui ülekaalukat enamust ei ole või enamus (aga mitte konsensus) on kandidaadi vastu ja kui koordinaatorid peavad seda vajalikuks:

o  taotletakse esmalt täiendavat teavet kirjalikult vastatavate lisaküsimuse kaudu;

o  kui endiselt ei olda rahul, taotletakse esimeeste konverentsi nõusolekul täiendava 1,5-tunnise kuulamise korraldamist;

o  kui koordinaatorid ei saavuta siiski konsensust või ei teki ülekaalukat enamust – hääletus parlamendikomisjonis;

•       antud juhul peaksid ülekaaluka enamuse moodustama koordinaatorid, kes koos esindavad vähemalt kahte kolmandikku parlamendikomisjoni liikmetest;

10.    märgib, et 2014. aasta kuulamised pakkusid meediale ja avalikkusele senisest rohkem huvi, osaliselt sotsiaalmeedia arengu tõttu; usub, et sotsiaalmeedia mõju ja tähtsus kasvavad tõenäoliselt veelgi; on seisukohal, et ette tuleks näha sotsiaalmeedia ja võrgustike kasutamine, et kaasata liidu kodanikke kuulamiste protsessi veel tõhusamalt;

11.    on seisukohal, et:

       parlamendi veebisaidil peaks olema eraldi jaotis, kus enne avalikke kuulamisi tehakse kõigis liidu ametlikes keeltes kättesaadavaks volinikukandidaatide elulookirjeldused ja vastused kirjalikult vastatavatele küsimustele;

–       parlamendi veebisaidil peaks olema eraldi nähtav koht, kus hinnangud 24 tunni jooksul kättesaadavaks tehakse;

–       eeskirju tuleks muuta nii, et selles viidataks 24 tunnile pärast hindamist, arvestades, et mõned hinnangud koostatakse alles pärast täiendavaid menetlusi;

12.    on seisukohal, et horisontaalsed küsimused, mis puudutavad komisjoni kui terviku koosseisu, struktuuri ja töömeetodeid ning mida ei saa asjakohaselt käsitleda üksik volinikukandidaat, kuuluvad komisjoni ametisseastuva presidendi pädevusse; on seisukohal, et selliseid küsimusi tuleks käsitleda ametisseastuva presidendi ja esimeeste konverentsi ühistel koosolekutel (üks enne kuulamiste algust ja teine pärast nende lõppu);

13.    on seisukohal, et volinike huvide deklaratsioonide kontrollimine peaks jääma õiguskomisjoni pädevusse; on siiski arvamusel, et volinike huvide deklaratsiooni ulatus on praegu liiga piiratud, ja kutsub komisjoni üles oma eeskirjad võimalikult kiiresti läbi vaatama; peab seetõttu oluliseks, et õiguskomisjon esitaks eelseisvate kuude jooksul soovituse või algatusraporti kujul suunised, et hõlbustada volinike huvide deklaratsioonidega seotud menetluste reformimist; on seisukohal, et volinike huvide deklaratsioonides ja majanduslike huvide deklaratsioonides tuleks käsitleda ka nendega ühes leibkonnas elavaid pereliikmeid;

14.    teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1)

ELT C 285 E, 22.11.2006, lk 137.

(2)

Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2010)0366.

(3)

ELT C 51 E, 22.2.2013, lk 152.


SELETUSKIRI

1. Taust

Tulevaste Euroopa Komisjoni volinike kuulamised on äärmiselt kasulik tava. Isegi kui ühegi volinikukandidaadi puhul ei tekkinud probleeme, annavad kuulamised võimaluse parlamendile ja avalikkusele tutvuda iga volinikukandidaadi isiku, üldise lähenemise ja prioriteetidega ning hinnata nende pädevust. Kui esineb probleeme, on parem need tuvastada enne voliniku ametisse astumist, mitte pärast seda.

Mõelgem, mis juhtuks, kui samasugune menetlus toimuks riigi tasandil ministrite nimetamisel – enne ametisse astumist kolm tundi kestev küsitlemine paljastaks kindlasti nii mõndagi.

Aluslepingus ei ole kuulamiste menetlust ette nähtud. Kõnealune tava arenes välja viimase 20 aasta jooksul parlamendi tungival nõudmisel. See eeldas lihtsalt volinikukandidaadi ilmumist kuulamisele tema vastutusalale vastava(te) parlamendikomisjoni(de) ette enne, kui parlament hääletas komisjoni heakskiitmise üle (mis on sätestatud ELi lepingu artiklis 17). Praegu on see hästi juurdunud tava.

Ametlikult hääletab parlament tervikuna komisjoni kui terviku üle ning eri komisjonide arvamusel eri volinike kohta ei oma õiguslikku tähendust. Seekord, eelmine ja üle-eelmine kord muudeti komisjonide negatiivsete arvamuste tõttu kandidaadile komisjoni koosseisu või vastutusalade jaotust.

Selline tulemus on tegelikkuses võimalik ainult juhul, kui parlamendi eri fraktsioonide seas valitseb laialdane üksmeel kandidaadi sobimatuse küsimuses. Kuulamiste eesmärk ei ole püüda muuta komisjoni poliitilist koosseisu, mis kajastab pigem liikmesriikide parlamentide kui Euroopa Parlamendi sisest poliitilist tasakaalu. Iga tagasilükatud kandidaadi asendab sama valitsus uue kandidaadi nimetamisega. Seetõttu kasutavad fraktsioonid ja parlament kogu menetlust ja usaldushääletust selleks, et pöörata rohkem tähelepanu programmile ja poliitikale kui isiksustele – komisjon jääb poliitilises mõistes koalitsiooniks.

Kuigi meedia püüab keskenduda peaaegu eranditult sellele, kas üks või teine volinikukandidaat kukkus läbi, toimub menetluses muid arenguid, mis võivad meediale vähem huvi pakkuda, kuid on siiski olulised. Need võivad hõlmata poliitilisi selgitusi ja kohustusi, vastutusalade kohandamist ja seekord ka täpsustusi asepresidentide ja muude volinike suhetes (küsimuse arutelu kahtlemata jätkatakse). Näiteks esimesele asepresidendile Timmermansile anti ülesandeks vastutada jätkusuutlikkuse eest, selgitati volinike Kataineni ja Moscovici rolle ja nendevahelist töösuhet ning täpsustati, et tervisevolinik vastutab ka edaspidi ravimite ja farmaatsiatoodete eest. Need kõik on ilmekad näited.

Alati on veel arenguruumi. Nagu viis aastat tagasi (Duffi raport), tuleks hinnata menetlusi ja meetodeid ning vaadata, milliseid järeldusi saab teha menetluse parandamiseks järgimine kord.

2. Mängureeglid

•   Kuulamised viiakse läbi kooskõlas parlamendi kodukorra artikliga 118 ja XVI lisaga ning järgides parlamendi ja komisjoni vahelist 2005. aasta raamkokkulepet.

•   Aluslepingus volinikele kehtestatud kriteeriumid on üldine asjatundlikkus, kaheldamatu sõltumatus ja Euroopale pühendumine (Lissaboni lepinguga lisatud uus kriteerium) (ELi lepingu artikli 17 lõige 3). Eelkõige püüab parlament teha kindlaks, kas volinik valdab täielikult oma vastutusala, suudab teha meeskonnatööd ja tal on head suhtlemisoskused (kodukorra XVI lisa).

•   Parlament arvestab eriti sugude võrdset esindatust. See võib väljenduda selles, kuidas ametisseastuv president vastutusalad jaotab (kodukorra XVI lisa).

•   Parlament võib küsida mis tahes asjakohast teavet, mis aitab teha otsust volinikukandidaatide sobivuse kohta. Ta ootab majanduslike huvidega seotud teabe täielikku avaldamist. Volinikukandidaatide majanduslike huvide deklaratsioonid saadetakse kontrollimiseks õigusasjade eest vastutavale komisjonile (kodukorra XVI lisa).

3. Tehniline korraldus

Tehniline korraldus oli hea. Koosolekuruumid (2Q2 ja 4Q2) olid parlamendiliikmete, nende teenistujate, huvitatud osaliste ja meedia jaoks piisavalt avarad. Ruumides oli ka kaks ekraani ja kell, mis muutis olukorra mugavamaks volinikukandidaatide jaoks ja tagas menetluse sujuvuse. Kõik kuulamised kestsid kolm tundi ja alati toimus paralleelselt kaks kuulamist, välja arvatud komisjoni asepresidendi kandidaadi Frans Timmermansi kuulamise ajal.

Parlamendi teenistujaid on järjekordselt põhjust tänada ja õnnitleda menetluste sujuva kulgemise puhul.

4. Küsimustik

Euroopa Parlamendi president Martin Schulz esitas kõigile volinikukandidaatidele küsimustikud õigeaegselt. Kaks küsimust olid kõigile ühised, esimene käsitles üldist asjatundlikkust, Euroopale pühendumist ja isiklikku sõltumatust ning teine küsimus vastutusala juhtimist ja koostööd parlamendiga. Kolm küsimust esitasid vastutavad komisjonid (kui toimus ühine menetlus mõne teise komisjoniga, esitasid mõlemad kaks küsimust). Volinikukandidaatide kirjalikud vastused esitati õigeaegselt, nii et parlamendikomisjoni liikmetel jäi piisavalt aega neid enne kuulamist hinnata.

Küsimused võimaldavad hinnata volinike pühendumust ELile ning uurida, mida nad oma vastutusalas teha kavatsevad. Vastuste põhjal esitatakse volinikele suuliseid küsimusi.

5. Kuulamiste struktuur

Kuulamisi korraldas esimeeste konverents komisjonide esimeeste konverentsi soovituse põhjal. Üksikasjade eest vastutasid asjaomase parlamendikomisjoni esimees ja koordinaatorid. Parlamendikomisjonidel on õigus määrata raportöörid, kuid seda tegid vaid vähesed, sest sellel ei ole kõnealuses kontekstis eriti selget eesmärki.

Kokku toimus 9 kuulamist ühiskomisjonides ja 9 kuulamist kaasatud komisjonide osalusel.

•   Enamik komisjone andis volinikukandidaatidele kuni 15 minutit aega sissejuhatavate märkuste tegemiseks.

•   Suurem osa komisjone järgis tavapärast küsimuste ja vastuste süsteemi, milles oli 45 üheminutilist küsimust ja kaheminutilist vastust.

o Mõne komisjonid lubasid fraktsioonide koordinaatoritel esitada esimese voorus kaks küsimust küsimus-vastus-menetlust kohaldades (küsimus 1 minut ja vastus 2 minutit, küsimus 30 sekundit ja vastus 1 minut; või vastavalt küsimus 1 minut ja vastus 1 minut ja 45 sekundit, küsimus 25 sekundit ja vastus 30 sekundit).

o Mõned komisjonid lubasid esitada soovi korral lisaküsimusi, kui kolmeminutilises ajaplokis oli veel kasutamata aega.

o Ükski komisjon ei kasutanud süstemaatiliselt kahe küsimusega küsimus-vastus-menetlust, sest esimeeste konverents oli otsustanud 45 küsimuse ja vastuse kasuks.

6. Tulemus

27 esialgset kuulamist:

•   18 lõppesid koordinaatorite konsensusega ja kandidaadi heakskiitu kinnitava kirjaga;

•   7 juhul kiitis komisjon kandidaadi heaks alles pärast komisjoni või ühiskomisjoni hääletust;

o üks neist seitsmest kiideti heaks pärast teist kuulamist (Jonathan Hill);

o üks neist seitsmest kiideti heaks pärast seda, kui õiguskomisjon oli uuesti hinnanud kandidaadi huvide deklaratsiooni (Miguel Arias Cañete);

•   ühel juhul lükkas komisjon kandidaadi hääletusel tagasi (Alenka Bratušek);

•   ühel juhul kinnitas komisjon hääletamisel volinikukandidaadi, aga mitte temale määratud vastutusala (Tibor Navracsics).

Kaks järgnevat kuulamist:

•   mõlemad lõppesid koordinaatorite konsensusega ja kandidaadi heakskiitu kinnitava kirjaga.

Parlamendi hääletuse tulemused

Uue volinike kolleegiumi hääletuse tulemused olid sarnased varem toimunud hääletusega, millega Jean-Claude Juncker valiti komisjoni presidendiks. See ei ole alati nii olnud, nagu näitab allpool esitatud tabel.

EUROOPA PARLAMENDI HÄÄLETUSED EUROOPA KOMISJONI ÜLE

 

+

-

 

 

presidendikandidaat José Manuel Barroso

21. juuli 2004

413

58,33 %

251

35,45 %

44

6,21 %

708

komisjon tervikuna

18. november 2004

449

66,03 %

149

21,9 %

82

12,06 %

680

presidendikandidaat José Manuel Barroso

16. september 2009

382

53,2 %

219

30,5 %

117

16,30 %

718

komisjon tervikuna

9. veebruar 2010

488

70,01 %

137

19,66 %

72

10,33 %

697

presidendikandidaat Jean-Claude Juncker

15. juuli 2014

422

57,88 %

250

34,29 %

47

9,87 %

729 (10 kehtetut)

komisjon tervikuna

22. oktoober 2014

423

59,66 %

209

29,47 %

67

9,44 %

709

Meedia

Kuulamiste vastu oli suur meediahuvi ja mitte ainult tavaliste meediakanalite vahendusel, vaid ka internetis (suuremalt jaolt Euroopa Parlamendi veebisaidi kaudu) ja sotsiaalmeedias. Viimane on viie aasta tagusega võrreldes oluliselt kasvanud: parlamendi teenistuste andmetel mainiti kuulamisi 38 981 korda sotsiaalmeedia platvormides, 36 303 korda uudisteplatvormides, 75 284 blogides ja 210 korda foorumites – kokku maini kuulamisi 150 778 korral ja neist paljusid lugesid tuhanded lugejad. Samuti oli Euroopa Parlamendi Twitteri lehel üle 300 000 sõnumi. Lisaks sai enamik parlamendiliikmeid tuhandeid e-kirju kuulamiste kohta.


KESKKONNA-, RAHVATERVISE JA TOIDUOHUTUSE KOMISJONI ARVAMUS (11.5.2015)

põhiseaduskomisjonile

volinikukandidaatide kuulamise menetluste ja tavade ning 2014. aasta kuulamistest tehtud järelduste kohta

(2015/2040(INI))

Arvamuse koostaja: Aldo Patriciello

ETTEPANEKUD

Keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjon palub vastutaval põhiseaduskomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  võtab teadmiseks, et volinikukandidaatide avalikud kuulamised kujutavad endast Euroopa demokraatia olulist osa, sest kuigi neid ei ole ette nähtud aluslepingus, on tegemist viimase 20 aasta jooksul välja töötatud juurdunud tavaga, mis annab parlamendile ja ELi kodanikele märkimisväärse võimaluse hinnata iga kandidaadi oskusi ja prioriteete ning nende sobivust ametikohale;

2.  toonitab, et kooskõlas kodukorra XVI lisa punkti 1 alapunkti b (kuulamised) seitsmenda lõiguga oleks soovitatav anda kõikidele kandidaatidele avasõnavõttudeks võrdselt aega, nii et kõikidel volinikukandidaatidel oleks teistega samaväärne ja õiglane võimalus end ja oma vaateid tutvustada;

3.  on seisukohal, et soovitatav oleks, et iga liikmesriik esitab komisjoni värskelt valitud presidendile kaalumiseks vähemalt kaks kandidaati, kellest üks on mees ja teine naine;

4.  on arvamusel, et nii praktilistel kui ka poliitilistel kaalutlustel oleks kasulik määrata kindlaks tähtaeg, mis ajaks peavad kõik liikmesriigid kandidaadid esitama;

5.  märgib, et 2014. aasta kuulamised pakkusid ajakirjandusele ja avalikkusele senisest rohkem huvi, osaliselt sotsiaalmeedia arengu tõttu; on veendunud, et sotsiaalmeedia mõju ja roll kasvavad tõenäoliselt veelgi; on seisukohal, et ette tuleks näha sotsiaalmeedia ja võrgustike kasutamine, et kaasata ELi kodanikke kuulamiste protsessi veelgi tõhusamalt;

6.  teeb ettepaneku, et kodukorra XVI lisa (Euroopa Komisjoni heakskiitmise suunised) punkti 1 alapunkti b (kuulamised) seitsmendas lõigus võiks lause „Võimaluse korral rühmitatakse kuulamisel esitatavad küsimused teemade kaupa” ümber sõnastada nii, et kuulamisel „võib” esitatavad küsimused rühmitada teemade kaupa; on veendunud, et selline muudatus oleks kooskõlas fraktsioonide vajadusega järgida küsimuste esitamisel oma poliitilisi prioriteete ning tooks kaasa suurema paindlikkuse järjest suurema hulga ühiste kuulamiste (millest võtab osa kaks või enam parlamendikomisjoni) korraldamisel;

7.  on seisukohal, et volinikukandidaatidele esitatud täiendavate küsimuste vähesus 2014. aasta menetluses võimaldas mõnel kandidaadil väidetavalt vältida tundlikumate teemade käsitlemist; on arvamusel, et võttes arvesse kuulamiste demokraatlikku eesmärki, tuleks nende struktuuri muuta, et võimaldada parlamendiliikmetel esitada volinikukandidaatidele täiendavaid ja sihipäraseid lisaküsimusi ja kandidaate paremini hinnata; rõhutab, kui oluline on anda fraktsioonidele võimalikult palju aega küsimuste esitamiseks, eelkõige ühistel kuulamistel;

8.  on arvamusel, et asepresidentide ja suurte volitustega volinikukandidaatide kuulamised peaksid olema vajaduse korral pikemad kui kolm tundi, pidades silmas nende suuremat pädevusvaldkonda võrreldes tavaliste volinikega, sest kõikidel kuulamisel osalevatel komisjonidel peaks olema võimalus hinnata korralikult nii kandidaate kui ka nende ettevalmistust kõikides nende pädevusvaldkonda kuuluvates küsimustes;

9.  tuletab meelde, et eespool mainitud lisa punkti 1 alapunkti a esimeses lõigus on ette nähtud, et „Parlament hindab volinikukandidaate nende üldise asjatundlikkuse, Euroopale pühendumise ja isikliku sõltumatuse alusel. Ta hindab teadmisi kavandatud vastutusalal ja suhtlemisoskust.”; teeb siiski ettepaneku kaaluda täiendavate kõlblikkuskriteeriumidena eelnevat töökogemust ja käitumist; märgib lisaks, et punkti 1 alapunkti a kohaselt on parlamendil õigus küsida igasugust asjakohast teavet, mis aitab teha otsust volinikukandidaatide sobivuse kohta, sealhulgas vajaduse korral eelkõige teavet varem Euroopa institutsioonides tehtud töö või ameti ning sellega seoses esitatud huvide deklaratsioonide kohta; on seisukohal, et õiguskomisjoni hinnang selle kohta, kas kandidaadi majanduslike huvide deklaratsioon vastab nõuetele, kujutab endast kõigest formaalset kontrolli ning see ei asenda kandidaadi sõltumatuse poliitilist hindamist muu hulgas nende huvide deklaratsioonide alusel; on arvamusel, et volinikukandidaatide majanduslike huvide deklaratsioonide kontrolli tuleks laiendada, et hõlmata võimaluse korral ka nende perekonnad;

10. toonitab, et Euroopa Parlamendi liikmetel peaks olema võimalus saada volinikukandidaatidelt täielikud ja ammendavad vastused;

11. soovitab anda volinikukandidaatidele võimaluse esitada juhtudel, kus nad ei suuda küsimusele täielikult ja ammendavalt vastata, 12 tunni jooksul pärast kuulamise lõppu vastused kirjalikult;

12. rõhutab, et komisjonide koordinaatorid peaksid püüdma saavutada hinnangu suhtes konsensuse; on arvamusel, et kui konsensus ei ole võimalik, tuleks tegutseda nende koordinaatorite otsuse alusel, kes esindavad asjaomase komisjoni liikmete enamust; toonitab, et pidades silmas seisukohale jõudmiseks ette nähtud aja piiratust, peaks koordinaatorid vajaduse korral piirduma märkuste tegemisel tähelepanekutega, mis puudutavad eespool nimetatud lisa punkti 1 alapunkti a esimeses lõigus osutatud kriteeriume; on seisukohal, et fraktsioonid, kes ei nõustu enamuse arvamusega, peaksid saama paluda vastavasisulise märkuse tegemist hinnangusse; tuletab meelde, et kodukorras on igal juhul lubatud fraktsioonidel ka taotleda, et esimees kutsuks kokku komisjoni täiskogu koosoleku, muu hulgas kandidaadi hinnangu üle hääletamiseks;

13. märgib, et kuulamisjärgse hinnangu koostamise metoodika ja tavad on komisjonides erinevad;

14. on veendunud, et protsessi selgemaks muutmiseks ja kodukorra XVI lisa punkti 1 alapunkti c kuuenda lõigu tõlgendusest tingitud võimalike arusaamatuste vältimiseks tuleks kodukorras seoses hinnangu koostamise tähtaegadega sõnaselgelt ette näha, et hinnang tuleb heaks kiita võimalikult kiiresti ning see tuleb avaldada parlamendi veebilehel 24 tunni jooksul pärast asjaomase kandidaadi kuulamise lõppu; nõuab, et kõik komisjonid järgiksid seda eeskirja rangelt ja ühtselt.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

6.5.2015

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

60

0

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Marco Affronte, Margrete Auken, Pilar Ayuso, Zoltán Balczó, Ivo Belet, Biljana Borzan, Lynn Boylan, Nessa Childers, Birgit Collin-Langen, Mireille D’Ornano, Miriam Dalli, Angélique Delahaye, Jørn Dohrmann, Ian Duncan, Stefan Eck, Bas Eickhout, Eleonora Evi, José Inácio Faria, Karl-Heinz Florenz, Iratxe García Pérez, Elisabetta Gardini, Gerben-Jan Gerbrandy, Jens Gieseke, Sylvie Goddyn, Françoise Grossetête, Jytte Guteland, György Hölvényi, Anneli Jäätteenmäki, Jean-François Jalkh, Josu Juaristi Abaunz, Karin Kadenbach, Kateřina Konečná, Giovanni La Via, Peter Liese, Norbert Lins, Susanne Melior, Miroslav Mikolášik, Massimo Paolucci, Gilles Pargneaux, Piernicola Pedicini, Pavel Poc, Marcus Pretzell, Michèle Rivasi, Daciana Octavia Sârbu, Annie Schreijer-Pierik, Davor Škrlec, Dubravka Šuica, Tibor Szanyi, Claudiu Ciprian Tănăsescu, Damiano Zoffoli

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Renata Briano, Nicola Caputo, Mark Demesmaeker, Esther Herranz García, Merja Kyllönen, James Nicholson, Aldo Patriciello, Gabriele Preuß, Bart Staes

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Arne Gericke


TRANSPORDI- JA TURISMIKOMISJONI ARVAMUS (17.4.2015)

põhiseaduskomisjonile

volinikukandidaatide kuulamise menetluste ja tavade kohta ning 2014. aasta kuulamistest tehtud järelduste kohta

2015/2040 (INI))

Arvamuse koostaja: Michael Cramer

ETTEPANEKUD

Transpordi- ja turismikomisjon palub vastutaval põhiseaduskomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.      märgib, et Junckeri komisjoni moodustamine hilines, kuna mõned liikmesriigid jäid volinikukandidaadi nimetamisega hiljaks, ning aktsepteeritav sooline tasakaal õnnestus saavutada alles viimasel hetkel tänu parlamendi kindlale nõudmisele, et uus komisjon peab sisaldama vähemalt sama palju naisi kui ametist lahkuv komisjon; on seisukohal, et sellist olukorda on võimalik tulevikus vältida, määrates tähtaja, mille jooksul liikmesriigid peavad kandidaadid nimetama, ning soovitades liikmesriikidel esitada ametisseastuvale presidendile kaalumiseks vähemalt kaks kandidaati, võttes nõuetekohaselt arvesse soolist tasakaalu ja nimetades vähemalt ühe naise; märgib, et see võimaldab ametisseastuval presidendil valida kõige sobivamad kandidaadid, võttes arvesse nende konkreetseid oskuseid ja pädevusvaldkondi ning vajadust tagada nõuetekohane sooline tasakaal;

2.      on seisukohal, et ka ametisseastuvale presidendile ja nõukogule tuleks määrata tähtaeg, mille jooksul nad peavad ühise kokkuleppe alusel võtma vastu nimekirja komisjoni liikmeteks kandideerivatest isikutest, et parlamendil jääks piisavalt aega kuulamiste nõuetekohaseks ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks ning vajaduse korral ka täiendavate kuulamiste jaoks;

3.      tunnistab, et volinikukandidaatide avalikud kuulamised annavad parlamendile ja ELi kodanikele olulise võimaluse hinnata iga volinikukandidaadi prioriteete ning nende sobivust ametikohale;

4.      on seisukohal, et kui komisjoni asepresidendi ülesanded on peamiselt horisontaalsed, võib kuulamised korraldada erandkorras eri vormis, nagu komisjonide esimeeste konverentsi koosolek, tingimusel et see koosolek on avatud kõigile parlamendiliikmetele, või asjaomaste komisjonide ühiskoosolek;

5.      on veendunud, et volinikukandidaadi kohuseks peaks olema esitada oma avasõnavõtus selgelt asjakohase vastutusala programmi prioriteedid;

6.      toonitab, et esimeeste konverentsi otsusel põhinev üldreegel – 45 kolmeminutilist küsimust – ei andnud parlamendikomisjonidele piisavalt paindlikkust, et praktikat vajaduse korral kohandada, kasutades nt eelneva registreerimiseta sõnavõttude menetlust või eraldades kõnelejatele esimeses voorus rohkem aega, sest kolm minutit oli täiesti ebapiisav lisaküsimuste jaoks; on seisukohal, et edaspidi tuleks parlamendikomisjonidele pakkuda suuremat paindlikkust, tagades samal ajal kuulamiste väga range iseloomu küsimuste-vastuste-põhimõtte tulemusliku kohaldamise abil;

7.      on seisukohal, et volinikukandidaat peaks kuulamisel esitatavatele küsimustele vähemalt osaliselt vastama keeles, mis ei ole tema emakeel;

8.      märgib, et fraktsioonide vahel kõneaja jagamise üle ja küsimuste arvu üle, mida kaasatud/kutsutud parlamendikomisjonid võivad esitada, otsustasid lõpuks vastavalt esimeeste konverents ja fraktsioonid, kuigi varem korraldati seda parlamendikomisjonide tasandil; märgib, et toiming oli segadusttekitav, sest komisjonide esimeeste konverents oli algselt teinud ettepaneku parlamendikomisjonidele otsustada kahepoolselt küsimuste arvu üle, mida kaasatud/kutsutud parlamendikomisjonid võivad esitada;

9.      rõhutab, et fraktsioonide vahel kõneaja jagamisel tuleks läbivalt kohaldada d'Hondti meetodit;

10.    on seisukohal, et kui hinnangust ei nähtu selget enamust, või kui on olemas enamus, kuid ei ole konsensust kandidaadi vastu, peaksid koordinaatorid järgmise astmena nõudma 1,5-tunnist lisakuulamist;

11.    rõhutab, et vastutava(te) parlamendikomisjoni(de) hinnangu alusel esitatud Euroopa Parlamendi nõuet volinikukandidaadi väljavahetamiseks või talle erineva vastutusala määramiseks tuleks täiel määral arvesse võtta; on seisukohal, et kui parlament nõuab volinikukandidaadi väljavahetamist, tuleks asjaomasele liikmesriigile kehtestada uue kandidaadi nimetamise tähtaeg; on vastu nn „võta see, mis antakse” lähenemisviisile eriolukorras, kus liikmesriigi esitatud teine kandidaat leitakse samuti olevat sobimatu volinike kolleegiumi liikmeks või talle määratud konkreetsete ülesannete täitmiseks; on seisukohal, et lahkuva komisjoni ametiaja piiratud pikendamine võib olla viimase abinõuna aktsepteeritav vaid erandjuhul, kui täiendavate kuulamiste nõuetekohase ettevalmistamise vajadus ei võimalda parlamendil uut komisjoni enne 1. novembrit heaks kiita;

12.    väljendab rahulolematust menetlusega, mis tõi kaasa transpordivoliniku asendamise väga lühikese etteteatamisajaga ning ilma vastutava parlamendikomisjoniga eelnevalt konsulteerimata; taunib asjaolu, et järgmisele kandidaadile ei olnud võimalik pakkuda võrdseid ja õiglasi tingimusi enda esitlemiseks parlamendikomisjonile, sest tal oli kuulamiseks valmistumiseks väga vähe aega; rõhutab taas, et transport on võtmetähtsusega poliitikavaldkond, mille puhul ei tohiks teha viimase hetke muudatusi;

13.    rõhutab, et kodukorra XVI lisa alusel tuleb kõikide kuulamisse kaasatud parlamendikomisjonide arvamused lisada hinnangusse; märgib siiski, et seda nõuet ei täideta alati täielikult; on seepärast seisukohal, et asjaomast sätet tuleb tugevdada, täpsustades, et kaasatud komisjonide arvamused tuleb tervikuna ja muudatusteta lisada hinnangule;

14.    tuletab meelde, et kodukorra XVI lisa sätete kohaselt võetakse hinnang vastu ja avalikustatakse 24 tunni jooksul alates kuulamisest; märgib, et tegelikult kasutatud menetlus ei olnud selle sättega kooskõlas, sest hinnangud tehti kättesaadavaks alles pärast seda, kui esimeeste konverents oli kuulamised lõppenuks kuulutanud; rõhutab, et seda sätet on vaja täpsustada, et võimaldada hinnangute avaldamine Euroopa Parlamendi veebisaidil nähtaval kohal 24 tunni möödudes kuulamisest;

15.    palub kodukorra XVI lisa järgmiste sätete täpsustamist:

−      „Võimaluse korral rühmitatakse kuulamisel esitatavad küsimused teemade kaupa.” Seda sätet on tõlgendatud nii, et kaasatud/kutsutud parlamendikomisjonide küsimused tuleks kokku koguda, ent küsimuse teema ei peaks eelnevalt teada olema, sest küsimusi ei tohiks enne kuulamist avalikustada;

−      „Viimase abinõuna paneb komisjoni esimees mõlemad otsused salajasele hääletusele.” „Mõlemad otsused” peaks viitama lauseosale „kas volinikukandidaadid sobivad nende arvates komisjoni koosseisu ja kas nad sobivad täitma neile määratud konkreetseid ülesandeid”. Nende kahe lause vahel ei ole XVI lisas aga nähtavat seost, mis võib põhjustada vääriti tõlgendamist.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

14.4.2015

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

44

1

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Daniela Aiuto, Lucy Anderson, Inés Ayala Sender, Georges Bach, Izaskun Bilbao Barandica, Deirdre Clune, Michael Cramer, Luis de Grandes Pascual, Andor Deli, Karima Delli, Isabella De Monte, Ismail Ertug, Jacqueline Foster, Bruno Gollnisch, Tania González Peñas, Dieter-Lebrecht Koch, Stelios Kouloglou, Merja Kyllönen, Miltiadis Kyrkos, Bogusław Liberadzki, Peter Lundgren, Georg Mayer, Gesine Meissner, Cláudia Monteiro de Aguiar, Renaud Muselier, Jens Nilsson, Markus Pieper, Salvatore Domenico Pogliese, Tomasz Piotr Poręba, Christine Revault D’Allonnes Bonnefoy, Dominique Riquet, Massimiliano Salini, David-Maria Sassoli, Claudia Schmidt, Claudia Tapardel, Keith Taylor, Pavel Telička, István Ujhelyi, Wim van de Camp, Kosma Złotowski, Elżbieta Katarzyna Łukacijewska

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Rosa D’Amato, Markus Ferber, Olga Sehnalová, Patricija Šulin


ÕIGUSKOMISJONI ARVAMUS (11.5.2015)

põhiseaduskomisjonile

volinikukandidaatide kuulamise menetluste ja tavade kohta ning 2014. aasta kuulamistest tehtud järelduste kohta

(2015/2040(INI))

Arvamuse koostaja: Jean-Marie Cavada

ETTEPANEKUD

Õiguskomisjon palub vastutaval põhiseaduskomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  rõhutab veel kord, kui oluline on tagada volinikukandidaatide sõltumatus; on arvamusel, et volinike huvide deklaratsioonide kontrollimine peaks jääma õiguskomisjoni ainupädevusse; leiab siiski, et volinike huvide deklaratsiooni ulatus on praegu liiga piiratud, ja kutsub komisjoni üles oma eeskirjad võimalikult kiiresti läbi vaatama;

2.  on arvamusel, et volinikukandidaatide majanduslike huvide deklaratsioonide kontrollimine ei tähenda ainult deklaratsiooni nõuetekohase täitmise kontrollimist, vaid selle raames tuleb ühtlasi kindlaks teha, kas deklaratsiooni sisust ilmneb huvide konflikt; on seetõttu seisukohal, et õiguskomisjonil peaksid olema suuremad kontrollivolitused, mis hõlmavad eelkõige võimalust nõuda mis tahes vajaliku täiendava teabe avalikustamist deklaratsioonide põhjalikuks hindamiseks ning õigust nõuda volinikukandidaadi kohalolekut, et vastata täiendavatele küsimustele majanduslike huvide deklaratsiooni põhjal, ilma et sellega piirataks vastutava komisjoni eelisõigust kuulamist läbi viia;

3.  on seisukohal, et majanduslike huvide deklaratsioonid peavad hõlmama perehuvisid, nagu on ette nähtud volinike käitumisjuhendi artiklis 1.6;

4.  juhib tähelepanu asjaolule, et komisjon peab tuvastama igasuguse huvide konflikti, mis võib takistada komisjoni liikmel kohustuste täitmist, ning on seetõttu seisukohal, et komisjonil peaks olema võimalik teha kindlaks ja tagada volinikukandidaatide esitatud majanduslike huvide deklaratsioonide täpsus ja täielikkus enne nende kuulamist parlamendis;

5.  soovitab koostada algatusraporti konkreetselt volinikukandidaatide esitatud majanduslike huvide deklaratsioonides esinevate huvide konfliktide teemal;

6.  peab soovitavaks suuremat kooskõla volinike vastutusala ja parlamendikomisjonide vastavate pädevusvaldkondade vahel, ilma et kumbki institutsioon rikuks teise eelisõigust määrata kindlaks oma sisestruktuur ja koosseis;

7.  on arvamusel, et vastutavate komisjonide läbiviidavad kuulamised on olulised mitte ainult kandidaatide isiksuse ja poliitiliste prioriteetide hindamiseks, vaid ka selleks, et teha kindlaks nende sobivus ja suutlikkus kavandatavaid kohustusi täita; rõhutab, et kandidaate komisjoni asepresidendi ametikohale tuleks kohelda samamoodi kui kõiki teisi kandidaate;

8.  rõhutab, et kuulamiste eesmärk on anda volinikukandidaatidele võrdne ja õiglane võimalus ennast ja oma arvamusi tutvustada vastavalt Euroopa Parlamendi kodukorra XVI lisale, pöörates erilist tähelepanu menetluse erapooletusele ja poliitilisele neutraalsusele;

9.  rõhutab, et volinike kolleegiumi liikmete hulgas tuleb saavutada meeste ja naiste võrdne esindatus;

10. on arvamusel, et vaja on suuremat paindlikkust, eelkõige seoses ajaga, mis on ette nähtud täiendavateks küsimusteks ja kandidaatide vastusteks;

11. on seisukohal, et küsimuste esitajatel peaks olema võimalik esitada kohe täiendavaid küsimusi (nt võiks lubada 30 sekundit täiendava küsimuse esitamiseks ja ühe minuti vastamiseks);

12. leiab, et tuleks kehtestada asenduskandidaatide kuulamisi reguleerivad eeskirjad, eelkõige seoses tähtaegadega, et asenduskandidaati ei seataks ebasoodsamasse olukorda võrreldes selle volinikukandidaadiga, kelle kuulamine algselt toimus; nõuab seetõttu institutsioonidevahelise kokkuleppe sõlmimist, milles sätestatakse volinikukandidaatide kuulamiste eeskirjad;

13. on seisukohal, et juhul, kui koordinaatorid ei ole saavutanud üksmeelt volinikukandidaadi hindamise küsimuses, tuleks lõpliku otsuse tegemiseks korraldada parlamendikomisjonis nimeline hääletus.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

7.5.2015

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

14

0

7

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Max Andersson, Joëlle Bergeron, Jean-Marie Cavada, Therese Comodini Cachia, Rosa Estaràs Ferragut, Laura Ferrara, Lidia Joanna Geringer de Oedenberg, Dietmar Köster, António Marinho e Pinto, Evelyn Regner, Pavel Svoboda, József Szájer, Axel Voss, Tadeusz Zwiefka

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Daniel Buda, Sergio Gaetano Cofferati, Pascal Durand, Angel Dzhambazki, Jytte Guteland, Sylvia-Yvonne Kaufmann, Virginie Rozière, Cecilia Wikström

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (kodukorra art 200 lg 2)

Morten Messerschmidt


PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

17.6.2015

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

19

2

2

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Mercedes Bresso, Fabio Massimo Castaldo, Richard Corbett, Pascal Durand, Esteban González Pons, Danuta Maria Hübner, Ramón Jáuregui Atondo, Maite Pagazaurtundúa Ruiz, György Schöpflin, Barbara Spinelli, Josep-Maria Terricabras, Kazimierz Michał Ujazdowski, Rainer Wieland

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Max Andersson, Charles Goerens, Enrique Guerrero Salom, Sylvia-Yvonne Kaufmann, David McAllister, Andrej Plenković, Marcus Pretzell, Helmut Scholz

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (kodukorra art 200 lg 2)

Adam Szejnfeld, Csaba Sógor, Dario Tamburrano

Õigusalane teave