Menetlus : 2014/2238(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0204/2015

Esitatud tekstid :

A8-0204/2015

Arutelud :

PV 07/07/2015 - 15
CRE 07/07/2015 - 15

Hääletused :

PV 08/07/2015 - 4.13
CRE 08/07/2015 - 4.13
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2015)0264

RAPORT     
PDF 316kWORD 296k
22.6.2015
PE 551.783v02-00 A8-0204/2015

keskkonnasäästliku tööhõive algatuse kohta. Keskkonnasäästliku majanduse tööhõivepotentsiaali vallandamine

(2014/2238(INI))

Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon

Raportöör: Jean Lambert

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
 SELETUSKIRI
 KESKKONNA-, RAHVATERVISE JA TOIDUOHUTUSE KOMISJONI ARVAMUS
 NAISTE ÕIGUSTE JA SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE KOMISJONI ARVAMUS
 PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

keskkonnasäästliku tööhõive algatuse kohta. Keskkonnasäästliku majanduse tööhõivepotentsiaali vallandamine

(2014/2238(INI))

Euroopa Parlament,

–       võttes arvesse komisjoni teatist „Keskkonnasäästliku tööhõive algatus. Keskkonnasäästliku majanduse tööhõivepotentsiaali vallandamine” (COM(2014)0446),

–       võttes arvesse komisjoni teatist „Keskkonnahoidlik tegevuskava VKEde jaoks” (COM(2014)0440),

–       võttes arvesse komisjoni teatist „Ringmajanduse suunas: jäätmevaba Euroopa kava” (COM(2014)0398),

–       võttes arvesse komisjoni talituste töödokumenti „Rohelise majanduskasvu tööhõivepotentsiaali rakendamine” (SWD(2012)0092),

–       võttes arvesse nõukogu 6. detsembri 2010. aasta järeldusi tööhõivemeetmete kohta konkurentsivõimelise, vähese CO2-heitega, ressursitõhusa ja rohelise majanduse jaoks,

–       võttes arvesse nõukogu 21. oktoobri 2010. aasta otsust 2010/707/EL liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta,

–       võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust „Keskkonnahoidlik tegevuskava VKEde jaoks ja keskkonnasäästliku tööhõive algatus”,

–       võttes arvesse OECD ja Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse 2014. aasta uuringut „Keskkonnasäästlikumad oskused ja töökohad, OECD keskkonnasäästliku majanduskasvu uuringud”,

–       võttes arvesse Euroopa Tööhõive Seirekeskuse 2013. aasta aprilli ülevaadet „Keskkonnasäästliku tööhõive edendamine kogu kriisi kestel. Euroopa 2013. aasta parimate tavade käsiraamat”,

–       võttes arvesse Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni ja Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse 2011. aasta aruannet „Keskkonnasäästlike töökohtade jaoks vajalikud oskused. Globaalne ülevaade. 21 riigi uuringutel põhinev kokkuvõttev aruanne”,

–       võttes arvesse Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse 2010. aasta aruannet „Keskkonnasäästlike töökohtade jaoks vajalikud oskused. Euroopa kokkuvõttev aruanne”,

–       võttes arvesse Eurofoundi 2011. aasta aruannet „Töösuhted ja jätkusuutlikkus: sotsiaalpartnerite roll üleminekul rohelisele majandusele”, 2009. aasta aruannet „Euroopa majanduse keskkonnasäästlikumaks muutmine: liikmesriikide ja sotsiaalpartnerite reageeringud ja algatused” ning 2013. aasta aruannet „Euroopa Liidu riikide tööstuse keskkonnahoidlikumaks muutmine: töökohtade arvule ja kvaliteedile avalduva mõju prognoosimine ja kontrollimine”,

–       võttes arvesse OECD, CFE-LEEDi 8. veebruari 2010. aasta töödokumenti „Keskkonnasäästlikud töökohad ja oskused: kohaliku tööturu mõju kliimamuutustega tegelemisele”,

–       võttes arvesse asjaolu, et Rahvusvaheline Tööorganisatsioon (ILO) ja ÜRO Keskkonnaprogramm (UNEP) määratlevad keskkonnasäästlikku tööd kui ükskõik millist inimväärset tööd, millega aidatakse kaasa keskkonna kvaliteedi hoidmisele või taastamisele, nii põllumajanduses kui ka tööstuses, teenuste- või haldusvaldkonnas,

–       võttes arvesse oma 12. detsembri 2013. aasta resolutsiooni ökoinnovatsiooni ning tööhõive ja majanduskasvu edendamise kohta keskkonnapoliitika abil(1),

–       võttes arvesse oma 15. märtsi 2012. aasta resolutsiooni konkurentsivõimeline vähese CO2-heitega majandus aastaks 2050 – edenemiskava kohta(2),

–       võttes arvesse oma 7. septembri 2010. aasta resolutsiooni tööhõivevõimaluste arendamise kohta uue säästva majanduse raames(3),

–       võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–       võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni raportit ning keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni ning naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni arvamusi (A8-0204/2015),

A.     arvestades, et sellised globaalsed suundumused nagu ressursside ebatõhus kasutamine, jätkusuutmatu surve keskkonnale ja kliimamuutused lähenevad piiridele, millest edasi ei ole võimalik ära hoida pöördumatut mõju meie ühiskondadele ja looduskeskkonnale ning kasvav sotsiaalne tõrjutus ja ebavõrdsus on ühiskondade jaoks probleem;

B.     arvestades, et Euroopa Keskkonnaameti 2015. aasta aruandes juhiti tähelepanu sellele, et praeguste meetmetega ei suudeta saavutada eesmärke bioloogilise mitmekesisuse kaitsmise, fossiilkütuste kasutamise vähendamise, kliimamuutustega võitlemise ning nende inimestele ja keskkonnale avalduva mõju ennetamise valdkonnas;

C.     arvestades, et kuna puuduvad ühtsed poliitikameetmed nende ühiste probleemide lahendamiseks, tekib oht, et märkimisväärne osa keskkonnasäästliku ja sotsiaalselt kaasava ülemineku tööhõivepotentsiaalist jääb kasutamata;

D.     arvestades, et vastusena nendele ohtudele näeme uute sektorite arengut, muutusi paljudes teistes sektorites ja mõnede, näiteks suurt reostust tekitavate sektorite kadumist; arvestades, et on vaja keskenduda innovatsioonile ja reostuse vähendamise viisidele; arvestades, et mõne kaduva sektoriga seoses tuleb pöörata erilist tähelepanu töötajate ümberõppele ja alternatiivsele tööhõivele; arvestades, et investeeringud nendesse valdkondadesse, mida komisjoni roheliste töökohtade tegevuskavas esmatähtsaks peetakse, sealhulgas ringlussevõtt, bioloogiline mitmekesisus, energiatõhusus, õhu kvaliteet ja kõik taastuvenergia tehnoloogiad, nt avamere taastuvenergia, võivad oluliselt hoogustada töökohtade loomist, kaasa arvatud hõredalt asustatud piirkondades;

E.     arvestades, et Euroopa Keskkonnaameti andmeil on keskkonnasäästlike kaupade ja teenuste sektor kasvanud aastatel 2000–2011 üle 50 % ja loonud üle 1,3 miljoni töökoha, ning arvestades, et komisjoni arvutuste kohaselt loob taastuvenergial põhinev majandus 2020. aastaks Euroopas 20 miljonit uut töökohta; arvestades, et ELi ambitsioonikad ja sidusad poliitikameetmed ning investeeringud taastuvenergiasse, metsamajandusse, säästvasse põllumajandusse ja mullastiku kaitsesse (et hoida ära hüdroloogilist ebastabiilsust ning sellest jagu saada) võivad oluliselt hoogustada töökohtade loomist;

F.     arvestades, et säästev areng on Lissaboni lepingus sätestatud eesmärk ja et selle jõustamine tähendab, et Euroopa poliitika iga-aastases tsüklis käsitletakse keskkonnaküsimusi samal tasemel kui majanduslikke ja sotsiaalseid küsimusi;

G.     arvestades, et aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduse strateegias „Euroopa 2020” tunnistatakse keskkonnasäästlikule ja sotsiaalselt õiglasele majandusele ülemineku keskset rolli;

H.     arvestades, et tööturu jäikus takistab töökohtade loomist, samas kui konkurentsivõimeline ELi tööturg võib aidata saavutada strateegia „Euroopa 2020” tööhõive-eesmärke;

I.      arvestades, et EL võttis koos liikmesriikidega ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsil 2010. aastal Cancunis kohustuse tagada „tööjõu õiglane üleminek, millega luuakse inimväärne töö ja kvaliteetsed töökohad”; arvestades, et kõikide jaoks õiglast üleminekut keskkonnasäästlikule majandusele on vaja hästi juhtida ja see peaks aitama saavutada eesmärki tagada jätkusuutlik ja pikaajaline tööhõive kõigile, sealhulgas – kuid mitte ainult – kõrget kvalifikatsiooni nõudvatel aladel, samuti sotsiaalne kaasamine ja vaesuse kaotamine;

J.        arvestades, et õiglase ülemineku viis sammast hõlmavad konsulteerimist / liidu seisukoha kujundamist; investeeringuid keskkonnasäästlikesse ja inimväärsetesse töökohtadesse; keskkonnasäästlikke oskusi; töö- ja inimõiguste austamist; suure CO2-heitega majanduselt vähese CO2-heitega majandusele üleminekust kõige enam mõjutatud töötajate ja kogukondade sotsiaalkaitset;

K.     arvestades, et on tähtis töötajate jõuline osalemine üleminekus, et suurendada teadlikkust keskkonnast ja paremini mõista ressursitõhususe vajalikkust ning vähendada meie mõju keskkonnale;

L.     arvestades, et keskkonnasäästlike töökohtade arvu võimalikku suurenemist pidurdab mitme teguri põhjustatud oskuste vajakajäämine ja mittevastavus, sealhulgas erinevused õppekavades seoses jätkusuutlikkusega, tuvastatud puudujäägid teatud sektorites, vajalike loodusteaduste, tehnoloogia, inseneriteaduste ja matemaatika valdkonna (STEM) ja IT-oskustega õpilaste vähesus ning mõnes sektoris soolise tasakaalu asemel sooline kontsentratsioon;

M.    arvestades, et on tõendeid selle kohta, et energia- ja ressursitõhususse investeerimine ning tarneahela arendamine selge tööstusstrateegia alusel, samuti maksude nihutamine tööjõult muudele allikatele võib avaldada töökohtade loomisele positiivset mõju;

N.     arvestades, et Euroopa osaleb ülemaailmses konkurentsis ning et otsustav roll on taskukohastel energiahindadel, ELi ühtse turu väljakujundamisel ning paremal investeerimiskliimal säästva majanduskasvu ja töökohtade loomise heaks;

O.     arvestades, et teatud sektorid, nagu ehitiste energiatõhusaks muutmine, sõltuvad asukohast ja neid ei saa mujale viia;

P.     arvestades, et ebakindlus ja sidususe puudumine poliitika väljatöötamisel ja selgete eesmärkide puudumine takistab investeeringuid, oskuste arendamist ning teadus- ja arendustegevust ning pärsib seega tööhõivevõimaluste arendamist;

Q.     arvestades, et ühiskonna suurem teadlikkus keskkonnasäästliku majanduse tähtsusest suurendaks tööhõivevõimalusi;

R.     arvestades, et selged paika pandud keskpika- kuni pikaajalised eesmärgid, sh ELi energiatõhususe ja reostusealased eesmärgid võivad olla olulised muutuste käivitajad, ja arvestades, et ELi määrusel on sellega seoses samuti täita oluline osa; arvestades, et töökohtade loomiseni viivad sihipärased investeeringud, sealhulgas tarneahelate väljatöötamisel ELis, peaksid võrsuma selgest poliitikaraamistikust ja olema sellega kooskõlas;

S.     arvestades, et avalikul sektoril ning kohalikel ja piirkondlikel asutustel võib olla keskkonnasäästlikule majandusele ülemineku hõlbustamisel ja kaasavate tööturgude loomisel keskne roll;

T.     arvestades, et sellised vahendid nagu ökomärgis, ühenduse keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteem ning keskkonnahoidlik riigihange aitavad luua keskkonnasäästlikke töökohti;

U.     arvestades, et mikroettevõtted ning väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted on ELi kõige olulisemad tööhõive tekitajad, pakuvad üle 80 % kõigist töökohtadest ja on olnud paljudes keskkonnasäästlikes sektorites suunanäitajateks, kuid võivad vajaminevate oskuste ettenägemisel ja ülemineku tööhõivepotentsiaali ärakasutamisel kokku puutuda oluliste raskustega;

V.     arvestades, et koondsuunised on liikmesriikide majandus- ja tööhõivepoliitika koordineerimise tähtis aspekt ja riigipõhiste soovituste alus, ning arvestades, et nendel peaks põhinema strateegia „Euroopa 2020” eesmärgid, eelkõige tööhõive-eesmärk, sealhulgas aidates kaasa kvaliteetsete töökohtade loomisele muu hulgas keskkonnasäästliku tööhõive kaudu;

W.    arvestades, et naised peavad saama inimväärsetel ja keskkonnasäästlikel töökohtadel võrdväärset tasu ja et nn klaaslagi tuleb lõhkuda;

X.     arvestades, et kriis ja kokkuhoiumeetmed on mõjutanud naisi ebaproportsionaalselt palju, ning et keskkonnahoidlikud töökohad on osutunud kriisi suhtes teistest vastupidavamaks;

Y.     arvestades, et kodanikuühiskonnal on keskne roll üleminekul keskkonnahoidlikule majandusele ja võitluses soolise võrdõiguslikkuse eest;

Z.     arvestades, et vähese CO2-heitega sektorites on tööviljakus tavaliselt suurem ja nendes sektorites on palga osakaal langenud vähem kui 15 suurima heitega tööstussektoris;

AA.  arvestades, et Eurobaromeetri andmed keskkonnasäästlike töökohtade kohta VKEdes näitavad, et energia säästmine, jäätmete ja tooraine jäätmete vähendamine on osutunud majanduslikult kasulikuks;

Tööturu võimalused keskkonnasäästlikule majandusele üleminekul

1.      rõhutab, et üleminek jätkusuutlikule ühiskonnale ja majandusele, kaasa arvatud jätkusuutlikele tarbimis- ja tootmismudelitele, võib luua niisama hästi kui kõikides sektorites ja kogu väärtusahela ulatuses potentsiaali nii uute kvaliteetsete töökohtade loomiseks kui ka olemasoleva tööhõive ümberkujundamiseks keskkonnasäästlikeks töökohtadeks; teadusuuringutest tootmise, levitamise ja teeninduseni ning uutes keskkonnasäästlikes kõrgtehnoloogilistes sektorites, nagu taastuvenergia sektor, ja samuti traditsioonilistes tööstusharudes, nagu tootmine ja ehitus või põllumajandus ja kalandus, või teenustesektoris, nagu turism, toitlustamine, transport ja haridus; rõhutab samal ajal, et taastuvenergia ja energiatõhususega seotud investeeringud aitavad rohkete töökohtade loomise kõrval kaasa Euroopa majanduse ja tööstuse konkurentsivõime säilitamisele ning Euroopa energiasõltuvuse vähendamisele;

2.      rõhutab, et kaks kolmandikku looduse pakutavatest teenustest (sealhulgas viljakas maa, puhas vesi ja õhk) on kahanemas ning kliima soojenemine ja bioloogilise mitmekesisuse vähenemine on jõudnud lähedale sellisele piirile, mille ületamisel on meie ühiskondadele ja looduskeskkonnale pöördumatud tagajärjed;

3.      juhib tähelepanu sellele, et jätkuv majanduskasv on võimalik vaid siis, kui võetakse arvesse keskkonnapiiranguid; juhib sellega seoses tähelepanu asjaolule, et keskkonnasäästlik ringmajandus võib pakkuda lahendusi nii keskkonna kui ka majanduse ja kogu ühiskonna jaoks tervikuna;

4.      juhib tähelepanu asjaolule, et keskkonnasäästliku majanduse potentsiaali täielikuks ärakasutamiseks ja seeläbi nn roheliste töökohtade loomiseks on vaja täielikult rakendada keskkonnaalased õigusaktid, suurendada ELi eri valdkondade poliitikameetmete sidusust ja integreerida neisse keskkonnaküsimused;

5.      märgib, et Euroopa Keskkonnaameti 2015. aasta aruandes näidatakse, et praegustest meetmetest ei piisa, et täita eesmärgid elurikkuse kaitsmise, fossiilkütuste kasutamise piiramise, kliimamuutuste vastu võitlemise ning nende muutuste inimestele ja keskkonnale avalduva mõju ärahoidmise osas;

6.      märgib, et üleminek keskkonnasäästlikule majandusele annab märkimisväärseid võimalusi kohalike töökohtade loomiseks, mida ei saa mujale viia, ja kriisist mõjutatud sektorites, nagu ehitussektor; märgib, et on veenvaid tõendeid selle kohta, et üleminek keskkonnasäästlikule majandusele mõjutab tööhõivet positiivselt ja see kajastab asjaolu, et jätkusuutlik majandustegevus, nagu energia säästmine või mahepõllumajandus, on töömahukam kui tegevusvaldkonnad, mida see asendab, ning see võib aidata piirkondadel muutuda iseseisvamaks;

7.      leiab, et tuleks vastu võtta keskkonnasäästlike töökohtade kokkulepitud määratlus, mis põhineb ILO ja statistikute rahvusvahelise konverentsi määratlustel;

Õiglane üleminek ning kvaliteetsete ja jätkusuutlike töökohtade loomine

8.      tunneb heameelt komisjoni avalduse üle, et restruktureerimist tuleb korraldada sotsiaalselt vastutustundlikul viisil, tunnistades samas, et ettevõtteid on vaja uuendada ja restruktureerida;

9.      leiab, et keskkonnasäästliku majanduse tööhõivepotentsiaali suurendamiseks on ülitähtis, et annaksime oma olemasolevale tööjõule õiged võimalused omandada uusi ringmajanduse jaoks vajalikke oskusi;

10.    kutsub liikmesriike üles ergutama avalike hoonete turvaliseks muutmist ja renoveerimist, et suurendada energiatõhusust ja vähendada energiatarbimist;

11.    kutsub liikmesriike ja kui see on asjakohane, siis ka komisjoni üles pühenduma nn õiglase ülemineku tegevuskavale, et püüda saavutada ambitsioonikaid keskkonna-alaseid eesmärke, edendades järgmisi aspekte: piisav sotsiaalkaitse ja tasustamine, pikaajalised töökohad ning tervislikud ja ohutud töötingimused, valitsuse investeeringud haridusse, koolitusse ja oskuste arendamise programmidesse, tööõiguste austamine, töötajate teavitamis-, konsulteerimis- ja osalemisõiguste tugevdamine küsimustes, mis on seotud säästva arenguga ning töötajate tõhus esindatus; kutsub liikmesriike üles püüdlema nende eesmärkide poole;

12.    tuletab meelde, et ELi läbivaadatud töötervishoiu ja tööohutuse strateegias tuleks vajaduse korral arvesse võtta konkreetseid arengusuundumusi uutes sektorites;

13.    rõhutab, et tööhõivealaste muutuste ettenägemine nõuab ülemineku ennetavat juhtimist ning parema kvaliteediga andmekogumist tööturu praeguste ja tulevaste vajaduste kohta Euroopa kõrgharidusasutuste osavõtul, ja et pikaajaline planeerimine on tõhusa ülemineku ja suurema tööhõive tagamiseks ülioluline; rõhutab, et kohalikel ja piirkondlikel asutustel on tähtis osa keskkonnasäästlikumale majandusele üleminekul hariduse, infrastruktuuri, kohalike ettevõtjate toetamise ja kindla tööhõive loomise valdkonnas, kus palkasid reguleeritakse kollektiivlepingute või muude lubatud vahenditega kooskõlas riikliku seadusandlusega; arvestades, et sotsiaaldialoog on ülemineku juhtimise vältimatu osa; palub komisjonil, liikmesriikidel, piirkondlikel ja kohalikel omavalitsustel ning sotsiaalpartneritel võtta endale vastutus ja tegeleda selle probleemiga üheskoos, võttes arvesse subsidiaarsuse põhimõtet;

14.    märgib, et sotsiaalpartnerite roll keskkonnasäästlikele töökohtadele üleminekul on viimastel aastatel järk-järgult suurenenud, kuid tuletab meelde, et teha tuleb rohkem, et luua kestev ja jätkusuutlik dialoog, mis aitaks lahendada probleemid, mis kaasnevad üleminekuga konkurentsivõimelisele, vähese CO2-heitega ja ressursitõhusale majandusele;

15.    toonitab riikide valitsuste tähtsust valdkondadevahelise sotsiaaldialoogi edendamisel, eelkõige uutes keskkonnasäästlikes tööstusharudes, ja VKEde kaasatuse tagamisel;

16.    märgib, et energia- ja ressursimahukate ja reostavate tööstusharude geograafilise koondumise või suurema vaesuse ja töötuse tõttu esineb mõnedes piirkondades rohkem probleeme kui teistes; kutsub liikmesriike ning kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi üles tegema Euroopa Liidu toetusel koostööd sotsiaalpartneritega ning rakendama ühiselt õiglase ülemineku tegevuskavu, k.a solidaarsusmehhanismid sotsiaalselt õiglasele ja keskkonnasäästlikule kohalikule ja piirkondlikule majandusele üleminekuks, toetades samal ajal muutustest mõjutatud kogukondi ja töötajaid ning vähendades seeläbi töökohtade kaotusest tulenevat ebakindlust ja tagades, et on rahuldatud nõudlus uute tööoskuste järele;

17.    toonitab asjaolu, et kohalikel asutustel on võimalus täita keskset osa keskkonnasäästliku majanduse töökohtade arvu suurendamisel ning töökohtade inimväärsemaks ja kaasavamaks muutmisel järgmiste aspektide kaudu:

– keskkonnasäästlikud investeeringud;

– riigihangete võimendamine, sealhulgas sotsiaalsete ja keskkonnaalaste sätete kasutamine riigihangetes;

– partnerluste loomine, muu hulgas koolitusasutustega, et suurendada kohalikul tööturul oskuste vastavust nõudlusele;

– nii keskkonnasäästlike VKEde kui ka VKEde keskkonnasäästlikumaks muutmise toetamine;

– kaasavate keskkonnasäästlike tööhõiveprogrammide loomine, millega tagatakse, et keskkonnasäästlikust majanduskasvust saavad kasu ka haavatavad rühmad;

18.    juhib tähelepanu tõenditele, mis rõhutavad, kui tähtis on juhtkonna tegelemine tööjõuga, et tagada viimase suurem osalemine nimetatud muutuste saavutamises sotsiaalpartnerluse abil; soovitab, et kaasataks keskkonnasäästlikkusega tegelevad ametiühingute esindajad, kes teevad tööandjatega koostööd majanduse keskkonnasäästlikkuse tugevdamiseks ja jätkusuutlikkuse suurendamiseks töökohtadel; palub liikmesriikidel toetada sihipäraselt tööstusharude keskkonnasäästlikumaks muutmise töötaja-tööandja ühisalgatusi;

19.    leiab, et neist eesmärkidest teatud osa toetamiseks tuleks välja töötada katseprojektid;

20.    tervitab komisjoni võetud kohustust kasutada Euroopa tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programmi raames tööotsijate kutsealase liikuvuse edendamiseks ära sihtotstarbelisi liikuvuskavasid;

Keskkonnasäästliku tööhõive jaoks vajalikud oskused

21.    kiidab heaks komisjoni kavandatud vahendid oskuste arendamiseks ja oskuste vajaduste prognoosi; rõhutab asjaolu, et oskuste arendamine peaks ergutama loodusteaduste, tehnoloogia, inseneriteaduste ja matemaatika valdkonna (STEM) oskuste arendamist, mis on majanduses väga kasulikud; rõhutab siiski, et vaja on ambitsioonikamaid meetmeid ja investeeringuid; on veendunud, et tulevaste vajalike oskuste prognoosimiseks tuleb kõigil tasanditel tihedalt kaasata kõik tööturu sidusrühmad;

22.    palub liikmesriikidel teha komisjoniga koostööd, et luua keskkonnasäästliku tööhõivega seotud koolituste ja töökohtade pakkumisi sisaldav andmebaas, et parandada selliste elukutsete ja oskuste alase teabe, nõustamise ja suuniste kvaliteeti, mida on vaja majanduse keskkonnasäästlikuks muutmisega kaasnevate tööhõivevõimaluste ärakasutamiseks;

23.    palub komisjonil tagada, et andmeid kogutaks kõikides rohelistes sektorites, sh nendes, mis on praegu unarusse jäetud, näiteks ühistransport ja jaekaubandus; palub, et komisjon lisaks soolise võrdõiguslikkuse perspektiivi andmete kogumisse kõikides rohelise tööhõive sektorites, kui ta toetab riiklikke statistikaameteid ja avalikke tööturuasutusi ning edendab kvantitatiivsete modelleerimisvahendite kasutamist;

24.    palub komisjonil lisada sooline perspektiiv andmete kogumise, kirjeldamise ja analüüsimise uute viiside väljatöötamisse, nt ökonomeetrilise vahendi FIDELIO väljatöötamisse, või kontaktidesse sidusrühmadega, nagu tööjõustatistikute rahvusvaheline konverents;

25.    rõhutab, et suuremat rõhku tuleb panna oskuste puuduse vähendamisele oskuste arendamisele kaasaaitamisega;

26.    palub komisjonil aidata kaasa oskuste arendamisele kvalifikatsioonide ning vastavate haridus- ja koolitusõppekavade uuendamise kaudu ELi tasandil;

27.    palub komisjonil rõhutada vajadust kasutada rohkem klassifitseerimissüsteeme, nagu ESCO, mida saab kasutada oskuste puuduse kindlakstegemiseks;

28.    rõhutab, et tähtis on haridussüsteemide ja uute keskkonnasäästlike töökohtade parem koostoime haridusasutuste ja tööandjate liitude ning muude asjaomaste organisatsioonide parema koordineerimise kaudu;

29.    kutsub liikmesriike, piirkondlikke omavalitsusi ning kohalikke asutusi üles võtma vastu ja rakendama koos sotsiaalpartnerite ja koolitajatega oskuste arendamise ja prognoosimise strateegiaid, et parandada üldoskusi, valdkondlikke ja kutsealapõhiseid oskusi; rõhutab ühtlasi haridusasutuste, ettevõtjate, sotsiaalpartnerite ja ametiasutuste vahelise usalduse ja partnerluse tähtsust;

30.    märgib, et need strateegiad peaksid hõlmama loodavate keskkonnasäästlike töökohtade tüübi ja taseme põhjalikku hindamist ning vajalikke oskusi ja teadmisi, mis võimaldavad oskuste puudujääkide prognoosimist ja kindlakstegemist ning sihipäraseid kutseõppe ja elukestva õppe programme, milles keskendutakse oskuste ja töökohtade kokkusobitamisele, et suurendada tööhõivet; rõhutab, et strateegiatesse on vaja aktiivselt kaasata nii muudele tegevusaladele sunnitud töötajad kui ka kvalifitseerimata töötajad, keda ohustab tööturult väljatõrjumine, tagades, et oskustealane koolitus on sihipärane, töötajatele kättesaadav ja tasuta;

31.    märgib, et Cedefopi ettepanekul on õppekavade kohandamine ja keskkonnaalase teadlikkuse arvessevõtmine koos säästva arengu ja ettevõtluse tõhustamise põhimõtetega parem kui uute koolitusprogrammide väljapakkumine;

32.    ergutab liikmesriike ning piirkondlikke ja kohalikke asutusi integreerima koolitus- ja haridussüsteemidesse säästev areng ning keskkonnaalased pädevused ja oskused, tugevdades eelkõige kutseõppe ja koolituse süsteeme, ja ergutama uurimiskeskusi välja töötama keskkonnasäästliku tootmise tehnoloogiaid, projekte ja patente koostöös uute keskkonnasäästlike ettevõtjatega; ergutab mõttevahetust uurimiskeskuste ning ettevõtjate ja spetsialistide võrgustike vahel; tuletab meelde loodusteaduste, tehnoloogia, inseneriteaduste ja matemaatika valdkonna (STEM) oskuste tähtsust ja vajadust tagada, et suurem arv naisi õpib nende valdkondade õppeaineid;

33.    nõuab kaugeleulatuvat strateegiat jätkusuutlike töökohtade loomiseks, k.a oskuste nõudlusele mittevastavuse probleemiga tegelemine, mille puhul keskendutakse eelkõige keskkonnasäästlikumas majanduses vajalikele oskustele;

34.    nõuab tungivalt, et liikmesriigid kasutaksid ära selle sektori arengut, et luua kõrge kvalifikatsiooniga praktikakohad, et anda noortele inimestele eriteadmised ja koolitus ning aidata vähendada noorte töötuse kõrget taset;

35.    kutsub komisjoni ja liikmesriike üles pöörama keskkonnasäästlikule majandusele ülemineku raames rohkem tähelepanu naiste ja tüdrukute vajadustele paremate elukestva õppe võimaluste järele, eelkõige valdkondades, kus on suur potentsiaal keskkonnasäästlike töökohtade loomiseks, nagu teadus, uurimistegevus, inseneriteadused, digitaaltehnoloogia ja uued tehnoloogiad, et tugevdada naiste positsiooni ühiskonnas, kaotada soolised stereotüübid ning pakkuda töökohti, mis vastavad täiel määral naiste erivajadustele ja oskustele;

36.    palub komisjonil, liikmesriikidel ning piirkondlikel ja kohalikel ametiasutustel võtta soolise võrdõiguslikkuse mõõdet süstemaatiliselt arvesse keskkonnasäästlike töökohtade loomist käsitleva poliitika määratlemisel, rakendamisel ja järelevalves kõikidel tasanditel, et tagada võrdsete võimaluste kindlustamine, võttes arvesse probleeme keskkonnahoidlike töökohtade loomisel maapiirkondades; julgustab liikmesriike tegema suuremaid pingutusi, et võimaldada naistel osaleda täiel määral poliitika kujundamises, otsuste tegemisel ning keskkonnasäästlikke oskusi hõlmava keskkonnasäästlike töökohtade strateegia rakendamisel;

37.    palub, et komisjon algataks avaliku arutelu ja propageeriks hariduse tähtsust säästva arengu jaoks, rõhutades eriti tüdrukute ja naiste haridust; kutsub liikmesriike ja komisjoni üles edendama poliitikameetmeid, et julgustada naisi valima loodusteaduste, tehnoloogia, inseneriteaduste ja matemaatika ning ettevõtluse haridust ning ühendama roheliste töökohtade kava naiste mõjuvõimu suurendamisega hariduse kaudu; nõuab, et seataks konkreetsed eesmärgid ja jälgitaks naiste töölevõtmist rohelistele töökohtadele praktikaprogrammide kaudu; nõuab meetmeid, et julgustada naisi osalema kutsehariduse ja -koolituse programmides ning kasutama elukestva õppe võimalusi rohelistes sektorites;

38.    nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid kohaldaksid uut ühiskondlikku ja kliimahoidlikku kasvunäitajat, mis hõlmab heaolu mittemajanduslikke aspekte ning keskendub peamiselt säästva arenguga seotud küsimustele, nagu sooline võrdõiguslikkus, vaesuse vähendamine ja väiksem kasvuhoonegaaside heide;

39.    palub, et liikmesriigid ja komisjon järgiksid keskkonnasäästliku tööhõive poliitikat tihedas koostöös kodanikuühiskonnaga;

40.    kutsub komisjoni üles võtma vastu Euroopa soolise võrdõiguslikkuse strateegia 2015–2050, milles võetaks arvesse strateegia „Euroopa 2020” eesmärke tööhõive määra ning aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu osas;

41.    rõhutab, et oskuste puudujääkide kaotamine eeldab avaliku sektori asutuste ja teenistuste sihipärast tegutsemist, mis hõlmaks kõiki tööturu sidusrühmi, sealhulgas tööandjate ja töötajate organisatsioone; kutsub liikmesriike ning piirkondlikke ja kohalikke ametiasutusi üles tagama mehhanismide olemasolu, mis on vajalikud tööturuasutuste ja -teenistuste töötajate koolitamiseks, et peavoolustada keskkonnasäästliku tööhõive jaoks vajalikud oskused tööturupoliitikas ja töötada välja sellise koolituse mõju hindamise vahendid; rõhutab, kui oluline on, et Euroopa haridusasutused viiksid oma programmid kooskõlla keskkonnasäästlikuma majanduse vajadustega ja tööturuga üldiselt;

42.    palub liikmesriikidel luua õiguskeskkond, mis ergutab keskkonnasäästliku majanduse innovatsiooni;

Poliitikavaldkondade sidusus jätkusuutliku majanduse tööhõivepotentsiaali täielikuks väljaarendamiseks

43.    kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võtma vastu ambitsioonikad, pika perspektiiviga ja integreeritud reguleerivad, eelarve- ja finantsraamistikud jätkusuutlike investeeringute jaoks ning julgustama innovatsiooni, päästes selle käigus täielikult valla kõnealuste muutuste tööhõivepotentsiaali; rõhutab, et poliitika tuleks välja töötada pikaajalise ajakava raamistikus, mis hõlmab eesmärke ning näitajaid, mille abil mõõta edasiliikumist nende saavutamise suunas;

44.    rõhutab, et koordineerimine komisjonis ja asjaomastes riigiministeeriumides on tähtis, et luua terviklik, kogu valitsust hõlmav muutuste raamistik, milles ollakse võimelised pühendama vajalikku tähelepanu ülemineku levikuga seotud mõjule;

45.    märgib, et keskkonnasäästliku tööhõive algatuse edu või läbikukkumine sõltub komisjoni siduvate taastuvenergia ja energiatõhususe eesmärkide edasipüüdlikkusest ning taastuvenergia tehnoloogiasse investeerimisest ja energiatõhususe programmidest, mida liikmesriigid on kohustunud ellu viima;

46.    rõhutab, et poliitika, mis edendab taastuvenergia tootmist ja suuremat energiatõhusust eesmärgiga anda tõuge kohalikule ja piirkondlikule arengule ning kvaliteetsete kohalike töökohtade loomisele, on komisjoni ja liikmesriikide pädevuses; rõhutab, et investeeringud taastuvenergiasse ja energiatõhususse võivad muutuda järgmistel aastatel üheks Euroopa töökohtade loomise peamiseks allikaks;

47.    tuletab meelde, et piirkondade energiasõltumatus jääb ELi majandus- ja energiapoliitika üheks peamiseks lõppeesmärgiks; rõhutab lisaks asjaolu, et investeeringute territoriaalset mõõdet tuleb täiel määral arvesse võtta, kuna see aitab saavutada ELi territoriaalse ühtekuuluvuse poliitika eesmärke maa- ja linnapiirkondade omavahelisel lähendamisel;

48.    peab tervitatavaks, et komisjon lisas inimväärsed töökohad COP 21 Pariisi läbirääkimiste ELi läbirääkimismandaati, võttes aluseks Cancuni 2010. aasta kokkuleppe ja sellele järgnenud algatused; palub komisjonil tagada, et ta säilitab õiglase ülemineku teema oma läbirääkimispositsioonis;

49.    kutsub ELi ja liikmesriike üles kehtestama kohustuslikke energiasäästu ja -tõhususe alaseid sihteesmärke ning toetama valgeid sertifikaate ELi energiasäästu eesmärkide täitmise vahendina; kutsub liikmesriike üles täielikult rakendama energiatõhususe direktiivi ja selle täitmist tagama ning jääma kindlaks oma lubadusele saavutada vähemalt 2030. aasta energiatõhususe sihteesmärgid;

50.    avaldab toetust ELi kohustustele jätkata koostöös teiste rahvusvaheliste partneritega õiglast ja ülemaailmset üleminekut kaasavale keskkonnasäästlikule majandusele;

51.    kutsub liikmesriike üles riigihankeid käsitlevate ELi läbivaadatud õigusaktide uusi sätteid igakülgselt järgima ja rakendama ning kaaluma, kas keskkonna- ja sotsiaalkriteeriumite kehtestamine riigihankepoliitikas võimaldaks edendada töökohtade loomist keskkonnasäästlikus majanduses; rõhutab, et riigihangetes võiks kaotada sotsiaal- ja keskkonnasätete kasutamisega seotud allesjäänud õiguslikud ebamäärasused;

52.    palub komisjonil aidata taastada remondisektorit, mis looks uusi ja juba oma olemuselt keskkonnasäästlikke töökohti;

53.    palub liikmesriikidel toetada avalike teenuste osakaalu õiglases üleminekus säästvale majandusele, eelkõige tagades ennetavalt, et selliseid teenuseid nagu kommunikatsioon, energia, transport, jäätmekäitlus ja veemajandus osutatakse säästval viisil;

54.    väljendab sügavat pettumust ringmajanduse seadusandliku paketi tagasivõtmise üle, arvestades et selle sätted oleksid eeldatavasti aidanud luua kuni 180 000 töökohta ainuüksi ELi jäätmekäitluse sektoris; palub komisjonil seepärast täita oma kohustus, arvestades samas liikmesriikide kohustusi, esitada võimalikult kiiresti jäätmete kohta põhjalik seadusandlik ettepanek, mis hõlmaks jäätmetekke vähendamist toote olelusringi varasemates etappides, uusi ringlussevõtu eesmärke ning tegelikult ringlusse võetud materjali arvutamise kriteeriumide uuesti määratlemist;

55.    kutsub ühtlasi komisjoni üles kaaluma selliste kriteeriumide kasutusele võtmist, mille eesmärk on toetada ettevõtteid, kes kasutavad jäätmete kõrvaldamise tõhusat ja keskkonnasäästlikku tsüklit;

56.    tunnistab, et säästva põllumajandustootmise sidumine elurikkuse jälgimise ja kaitsega põllumajandusettevõtetes ning järgnev põllumajandustoodete arukas märgistamine nende keskkonnamõju tähistamiseks, mille eesmärk on ergutada tarbijate nõudlust elurikkust säilitavate toodete järele, kujutab endast ELi maapiirkondades olulist rohelise tööhõive potentsiaali;

57.    märgib, et säästev metsamajandus võib reaalselt töökohti luua ning aitab aktiivselt kliimamuutuste mõju leevendada ja elurikkust kaitsta;

58.    kutsub komisjoni üles kasutama Euroopa poolaastat ja strateegia „Euroopa 2020” läbivaatamist keskkonnasäästlike töökohtade loomise toetamiseks; kutsub komisjoni üles andma välja riigipõhiseid soovitusi, millega saab kaasa aidata tööhõive kasvule ja ökoloogilise jalajälje vähendamisele, nõuab üksikasjalikke ja sõltumatuid uuringuid kulude ja tulude kohta, mis tulenevad maksukoormuse ülekandmisest (nt tööjõu maksustamiselt keskkonnakasutuse maksustamisele) ja toetuste järkjärgulisest kaotamisest 2020. aastaks;

59.    rõhutab, et sellised soovitused peaksid hõlmama üleminekut tööjõu maksustamiselt muude allikate maksustamisele ning et selle maksustamist puudutava muutuse eesmärk peaks olema muuta saastamisega seotud käitumist, kuid sellel ei tohiks olla soovimatut halba mõju sotsiaalkaitsesüsteemidele või ebaproportsionaalset mõju madalatele sissetulekutele;

60.    kutsub komisjoni ja liikmesriike üles järk-järgult kaotama keskkonda kahjustavat otsest ja kaudset subsideerimist, mille üheks näiteks on fossiilkütuste subsiidiumid; kutsub komisjoni üles välja töötama mudeleid, mille abil liikmesriigid saaksid nihutada maksukoormust tööjõult saastamise maksustamisele ning põhimõtet „saastaja maksab” järgides võtta arvesse kaupade ja teenuste keskkonnamõju; palub komisjonil avaldada eri liikmesriikidele suunatud soovitused, mis võivad aidata tugevdada rohelist tööhõivet ja piirata ökoloogilist jalajälge; lisaks palub, et komisjon integreeriks keskkonna- ja kliimaalased kaalutlused aktiivselt Euroopa poolaastasse, et toetada roheliste töökohtade loomist;

61.    kutsub liikmesriike üles juurutama sihtotstarbelisi subsiidiumeid ja/või maksuvabastusi idufirmade ning väikeste, keskmise suurusega ja mikroettevõtete jaoks, kes pakuvad kõrge ökoloogilise lisaväärtusega, sealjuures alandatud üldise süsinikusisaldusega kaupu ja teenuseid;

62.    kutsub komisjoni ja liikmesriike üles suurendama poliitikavaldkondade sidusust ja vastastikust seotust ning tugevdama poliitilisi kohustusi kõige kõrgemal tasemel muude seonduvate aspektide valdkonnas, nagu kapitali maksustamine ja ettevõtte tulumaks, finantstehingute maks ning võitlus maksupettuse ja maksudest kõrvalehoidumise vastu;

63.    palub komisjonil kinnitada oma pühendumust strateegiale „Euroopa 2020” ja anda viivitamata ja hiljemalt 2015. aasta lõpuks välja selle vahekokkuvõtte aruanne; palub komisjonil uuesti kinnitada Euroopa poolaasta eesmärgid, võttes arvesse makromajandusliku tasakaalustamatuse tulemustabelit ja strateegia „Euroopa 2020” läbivaatamist; kutsub komisjoni üles esitama 2030. ja 2050. aastaks ambitsioonikamaid sotsiaalseid ja keskkonnaalaseid eesmärke; rõhutab, et keskkonnasäästlike töökohtade täpne, metoodikal põhinev ja ühine järelevalve võib aidata liikmesriikidel hinnata ka oma keskkonna- ja tööpoliitika tõhusust ning tugevdada Euroopa tasandil väljatöötatud vahendeid, et jälgida strateegia „Euroopa 2020” tööhõivesuuniste edusamme;

64.    rõhutab 2030. aasta kliima- ja energiapaketi pakutavaid võimalusi töökohtade loomisel ning keskkonnaalaste õigusaktide tulevast rolli ELi pikaajaliste keskkonnaeesmärkide saavutamisel ning töökohtade ja rohelise majanduskasvu loomisel;

65.    palub komisjonil käsitleda innovatsiooni Euroopa tööstuse nurgakivina ja töötada välja aktiivsed strateegiad, tagamaks et ühiskonna üleminek oleks hästi hallatud ja kasu jaguneks ühtlaselt kogu Euroopas; palub komisjonil ja liikmesriikidel toetada ressursitõhususe ning kaupade ja teenuste valdkonnas jätkusuutliku tööstuspoliitika ja turu ümberkujundamise stiimulite kaudu uute tarneahelate ja tööstusvõrgustike teket;

66.    toonitab, et liikmesriigid peavad valmistama oma majanduse ette vähese süsinikuheitega, ressursi- ja energiatõhusaks tulevikuks ning seejuures arvestama võimalike riskidega tulenevalt töökohtade ümberpaiknemisest ja kliimapoliitika mõjust tingitud süsinikdioksiidi lekkest;

67.    kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tugevdama rahvusvahelisi jõupingutusi sellise ülemaailmse keskkonnapoliitika loomisel, mis takistaks tööstusliku tootmise üleviimist väljapoole ELi ja süsinikdioksiidi leket;

68.    palub, et komisjon esitaks võimalikult kiiresti ELi saastekvootidega kauplemise süsteemi reformimise ettepaneku, arvestades seejuures vajadusega kaitsta märkimisväärses süsinikdioksiidi lekke ohus olevaid valdkondi;

69.    palub komisjonil energialiidu elluviimisel tegeleda rohelise tööhõive küsimustega;

Investeeringud jätkusuutlike töökohtade loomiseks

70.    toonitab asjaolu, et sekkumine peab pakkumise ja nõudluse poolel olema õiges vahekorras, mis on saavutatav töökohtade loomise kombineerimisega sobiva aktiivse tööturupoliitikaga, mis vastab eri kohalike tööturgude vajadustele;

71.    kutsub komisjoni ja liikmesriike üles, sh Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi raames, edendama kvaliteetseid investeeringuid, mis on suunatud ühiskondlike ja majanduslike hüvede, nagu jätkusuutlike kvaliteetsete töökohtade, soolise võrdõiguslikkuse, kvaliteetse hariduse ja innovatsiooni loomisele keskkonnasäästliku ülemineku edendamiseks ja kütteostuvõimetuse vähendamiseks; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles keskenduma investeeringutele valdkondades, millel on tööturule positiivne mõju, seades eesmärgiks jätkusuutlike ja täieliku sotsiaalkaitsega töökohtade loomise ja töötuse vastu võitlemise; rõhutab, et rahastatavad projektid aitavad suurel määral kaasa strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide saavutamisele; toonitab sellega seoses, et keskkonnasäästlikes sektorites on töökohti juurde tulnud kogu majanduslanguse jooksul;

72.    rõhutab asjaolu, et energiatõhususse investeerimine võib soodustada kohalike töökohtade loomist ja kohaliku majanduse arengut ja vähendada kütteostuvõimetust ning et hoonete energiatõhususe tagamine on kõige kulutõhusam viis pakkuda pikaajalisi lahendusi kütteostuvõimetusele, mis võib puudutada Euroopas lausa 125 miljonit inimest, ja et see on oluline viis tagada Euroopa energia tõhusam kasutamine ja luua keskkonnasäästlikke töökohti; kordab, et ka hoonete ohutuse tagamine on selles suhtes ülisuure tähtsusega; palub komisjonil võimalikult kiiresti esitada oma algatus „Arukate hoonete arukas rahastamine”;

73.    soovitab käsitleda kliima-, taastuvenergia ja energiatõhususe eesmärke investeerimiseesmärkidena ja peamiste põhimõtetena tähtsate poliitiliste meetmete võtmisel;

74.    hoiatab sellise tegevuse toetamise eest, millel on kahjulik mõju keskkonnale ja ühiskonnale, sest see õõnestab keskkonnasäästlike töökohtade tööhõivepotentsiaali suurendamiseks vajalikku poliitikavaldkondade sidusust;

75.    soovitab muuta sihipäraseks kvaliteetsed investeeringud tähtsaimatesse avalikesse teenustesse, nagu kommunikatsioon, energia, transport, jäätmekäitlus ja veemajandus, et toetada jätkusuutlikke riigihankemenetlusi ja keskkonnasäästlike oskuste süvalaiendamist;

76.    kutsub liikmesriike üles kasutama keskkonnasäästlikku tööhõivet toetavate jätkusuutlike projektide edendamiseks täielikult ära võimalusi, mida pakuvad Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide õigusraamistik ja teised ELi rahastamisallikad, ning muuta ELi rahastamine ja rahastamisvahendid võimalikult kergesti kättesaadavaks kohalikele asutustele, kehtestades selged ja arusaadavad eeskirjad ning jõukohased toetuskünnised;

77.    ergutab komisjoni ja liikmesriike kasutama mitmeaastase finantsraamistiku valimistejärgset 2016. aasta läbivaatamist riikide majanduse keskkonnasäästlikuks muutmise edendamiseks;

78.    märgib, et keskkonnasäästliku majandus- ja tööhõivekasvu toetamiseks on kättesaadavad ESFi toetused, ning julgustab riikide valitsusi ja asjaomaseid riiklikke teenistusi kaaluma selle rahastamise aktiivsemat kasutamist, et edendada majanduslikult põhjendatud ning majanduslikult jätkusuutlike ja keskkonnasäästlike töökohtade loomist;

79.    märgib, et mõned liikmesriigid on saavutanud majanduse keskkonnasäästlikumaks muutmisel märkimisväärset edu, ning ergutab liitu ja liikmesriike toetama ideede, teadmiste, kogemuste ja parimate tavade jagamist selles valdkonnas, et tagada sujuv üleminek;

80.    nõuab liikmesriikidelt ja erasektorilt selliste vahendite kasutamist nagu ökodisain, ökomärgis, EMAS ja keskkonnasäästlikud riigihanked, mis võivad toetada keskkonnasäästlikku majandust ja aidata luua rohelisi töökohti; palub komisjonil koostada suunised soodsate turutingimuste loomiseks nende vabatahtlike abivahendite täielikuks kasutuselevõtmiseks;

81.    palub liikmesriikidel pöörata rohkem tähelepanu Euroopa standardil ISO 14 000 põhinevate keskkonnajuhtimis- ja ökoauditeerimissüsteemide rakendamisele;

Väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (VKEd)

82.    toetab keskkonnahoidlikus tegevuskavas VKEde jaoks seatud eesmärke ja VKEdele suunatud meetmeid, sealhulgas Euroopa ressursitõhususe tippkeskuse loomist, mis nõustaks ja abistaks VKEsid, kes soovivad suurendada oma ressursitõhususe alaseid tulemusi, toetaks keskkonnasäästlikku ettevõtlust, kasutaks võimalusi väärtusahelate keskkonnasäästlikumaks muutmiseks ning soodustaks keskkonnahoidlike VKEde ja mikroettevõtete turulepääsu; on seisukohal, et teadlikkuse suurendamise alane tegevus ja tehniline abi on kõige tähtsamad, et VKEdel oleks võimalik osaleda aktiivselt ringmajanduses;

83.    rõhutab, et on vaja edendada naiste ettevõtlust keskkonnasäästlikus majanduses; rohkem koostööle suunatud ärimudeleid, nagu ühistud ja sotsiaalsed ettevõtted, samuti naiste ja perekondlikud põllumajandusettevõtted; naiste juurdepääsu mikrofinantseerimisele; keskkonnasäästlike töökohtade loomist avalike teenuste valdkonnas ning katseprojekte seoses soopõhiste kvaliteedikriteeriumitega ettevõtetele avalike hangete kontekstis;

84.    tuletab meelde, et VKEdel on tohutu potentsiaal luua töökohti eeskätt noortele ning edendada kutseõpet ja praktikavõimalusi ühendavat duaalset haridussüsteemi;

85.    tunnistab, et Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond võib aidata väikestel, keskmise suurusega ja mikroettevõtetel osaleda ökoloogilise ja sotsiaalse innovatsiooni suure osakaaluga ettevõtmistes;

86.    arvestades, et Eurobaromeetri andmed keskkonnasäästlike töökohtade kohta VKEdes näitavad, et energia säästmine ning jäätmetekke ja tooraine kasutamise piiramine on muutunud majanduslikult tasuvaks;

87.    kutsub komisjoni üles stimuleerima uusi ärimudeleid, näiteks ühistuid tootmis- ja jaotusprotsesside tõhustamiseks ning uuenduslike lahenduste realiseerimiseks, mis aitavad säästa ressursse ning pakkuda jätkusuutlikumaid tooteid ja teenuseid;

88.    juhib tähelepanu sellele, et VKEd saavad luua majanduskasvu ja töökohti ainult siis, kui soodsad stiimulid on kättesaadavad ka keskkonnasäästlikus majanduses;

89.    palub komisjonil tagada, et VKEdele mõeldud keskkonnasäästlikel stiimulitel oleks suur mõju seal, kus need on kõige vajalikumad;

90.    märgib, et VKEd ja mikroettevõtjad on Euroopas peamised uute töökohtade loojad; rõhutab, et VKEd ja mikroettevõtjad on keskkonnasäästlikule majandusele üleminekuga seotud tööhõivevõimaluste kasutamisel silmitsi tõsiste raskustega, eelkõige mis puudutab juurdepääsu rahastamisele ja koolitusele ning oskuste puudujääkide kaotamist; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võtma ambitsioonikaid meetmeid, et toetada keskkonnasäästlike töökohtade loomise soodustamist VKEdes ja mikroettevõtetes, kaasa arvatud sihipärane teavitus, teadlikkuse suurendamine, tehniline abi ja juurdepääs rahastamisele ja koolitusele;

91.    märgib, et keskkonnasäästlikum väärtusahel, mis hõlmab taastootmist, parandamist, hooldustöid, ringlussevõttu ja ökodisaini, võib pakkuda paljudele VKEdele suuri ettevõtlusvõimalusi;

92.    teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1)

Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0584.

(2)

ELT C 251E, 31.8.2013, lk 75.

(3)

ELT C 308E, 20.10.2011, lk 6.


SELETUSKIRI

Komisjoni keskkonnasäästliku tööhõive algatus(1) avaldati 2014. aasta juulis koos keskkonnahoidliku tegevuskavaga VKEde jaoks(2) (mida käesolev raport samuti hõlmab) ja teatisega ringmajanduse kohta.

Algatuse eesmärk on tugineda 2012. aasta komisjoni talituste töödokumendile „Keskkonnahoidliku majanduskasvu tööhõivepotentsiaali kasutamine”,(3) – s.o tööhõivepaketi osa –, milles rõhutatakse, et 2020. aastaks võiks keskkonnasäästliku majanduse raames luua kuni 20 miljonit töökohta, ja võetakse arvesse tööhõivesuuniseid, milles kutsutakse liikmesriike üles „... edendama töökohtade loomist, kaasa arvatud hoolekande keskkonnasõbralike töökohtade valdkonnas”.(4)

Küsimus on selles, kuidas määratleda, mida mõeldakse keskkonnasäästlike töökohtade all, eriti kui proovitakse statistikaeesmärkidel nende arengut jälgida. ILO määratluse kohaselt on keskkonnasäästlikud töökohad inimväärsed töökohad, mis

– vähendavad energia ja toorainete tarbimist;

– piiravad kasvuhoonegaaside heitkoguseid;

– vähendavad jäätmete hulka ja reostust;

– kaitsevad ja taastavad ökosüsteeme.

Mitmed käesoleva raporti koostamisel osalejad, kaasa arvatud UEAPME ja professor Paul Ekins UCList, soovitasid raportöörile, et otstarbekam oleks mõelda üldises majanduse keskkonnasäästlikumaks muutmise kontekstis, kuna see on toodete, protsesside ja teenuste seisukohast asjakohasem, ja et see on vaja integreerida kõikidesse poliitikavaldkondadesse: eelarve-, tööhõive-, tööturu-, haridus- ja koolitus-, teadus-, innovatsiooni-, kliima- ja energiapoliitikasse.

Keskkonnasäästliku majanduse taustaks on mitmed Euroopa Komisjoni esile tõstetud probleemid: „Ebatõhus ressursikasutus, jätkusuutmatu surve keskkonnale ja kliimamuutused, samuti sotsiaalne tõrjutus ja ebavõrdsus...”(5) tööhõive- ja sotsiaalkomisjonile hästi teada sotsiaalne surve, mis kaasneb näiteks suure töötusega. Need probleemid avaldavad töömaailmale ilmselgelt mõju. Näiteks suure supermarketite keti ASDA hinnangul ohustavad 95% tema värsketest saadustest kliimamuutused ja üks kolmandik on tõsises ohus(6).

Keskkonnasäästlikku majandust puudutava mõtteviisi ühtlustamise vajadus kajastus peamises nõudmises, mille mitmed osalejad raportöörile esitasid: vajadus ühtse ja kõikehõlmava poliitikaraamistiku järele, mis tagab koolituse ja investeeringute jaoks ettearvatava keskkonna. Ebajärjekindlat poliitikat ja stiimuleid nimetati sageli edasiliikumise pidurdajatena, mis piiravad tööhõivepotentsiaali. Kõnealune poliitika peab olema ka pikaajalise vaatega: praegu ehitatavad hooned võivad püsida järgmised viiskümmend aastat, nii et need peavad vastama energiatõhususe ja säästva ehituse kõige kõrgematele standarditele; investeeringud suurtesse taastuvenergia paigaldistesse peavad vaatama 2020. aastast kaugemale jne.

Professor Ekins ja teised tegid kindlaks kolm peamist töökohtade loomise hoogustajat, mille tõhusus on teada ja mida nii komisjon kui ka parlament on aeg-ajalt välja pakkunud, kuid mille rakendamine ei ole olnud piisav:

•   Keskkonnamaksude reform – maksukoormuse ülekandmine tööjõu maksustamiselt keskkonnakasutuse maksustamisele, tagades, et selle mõju ei ole regressiivne. Seda võiks veelgi tõhustada poolaasta protsessi jätkuva kasutamise ja riigipõhiste soovituste abil. Järjepidevuse huvides tuleks teha ka jõupingutusi vastupidise mõjuga toetuste kaotamiseks, mis toetavad reostavaid või süsihappegaasi tekitavaid sektoreid.

•   Energia- ja ressursitõhusus. Euroopa Parlament on selle valdkonna võimalusi järjekindlalt esile tõstnud, tegeledes mitte viimases järjekorras energiatõhususega ja võideldes tervikliku soojustusprogrammi abil kütteostuvõimetuse vastu(7). Hinnangutes hoonete energiatõhusust käsitleva direktiivi(8) mõju kohta tööhõivele juhiti tähelepanu kahe miljoni töökoha loomise võimalusele, millest paljusid olemuslikult mujale ei viida, ja energiatõhususe direktiiv lisas sellele veelgi hoogu. Mõju on võimalik tunnetada ainult siis, kui direktiivid rakendatakse tõhusalt (see võib nõuda tugevamaid jõustamismehhanisme) ja kui seda toetatakse vajalike investeeringute ja koolitustega. Suurema ressursitõhususe järele on märkimisväärne nõudlus: UEAPME juhtis tähelepanu Eurobaromeetri andmetele, mis näitavad, et 93% VKEdest võtab vähemalt ühe meetme suurema ressursitõhususe saavutamiseks(9).

•   Tarneahela arendamine, nii et EL saab kõikidel etappidel tööhõive ja majanduse seisukohast kasu. Selgelt on olemas vajadus tööstusstrateegia järele, mis suunab ja julgustab investeeringuid näiteks taastuvate energiaallikate valdkonda, mis võib viia suurema arvu töökohtadeni maapiirkondades ja endistes tööstuspiirkondades. Tarneahela arendamine on vajalik ka muutuste käivitamiseks ja selle tagamiseks, et kõik majandusharu osapooled on suutelised raskustega toime tulema. Paljud ettevõtted ei tegele tarneahelatega seotud heitkoguste, kliimamuutustele vastupanuvõime suurendamise või ressursitõhususega.

Keskkonnasäästlikule majandusele ülemineku saavutamisel on tööjõu osalemine ülimalt oluline. Mõningates sektorites toimuvad märkimisväärsed muutused, sektorid võivad isegi kaduda, ja nende muutuste juhtimine annab paremaid tulemusi, kui tagatakse tõhus toetus, ümberõpe ja tootmise võimalik muutmine. ELi fondidel on siinkohal täita oluline osa, kui neid tõhusalt kasutatakse. Valdkondlikul tasandil on Euroopa töönõukogudel muutuste juhtimisel oluline roll. Töötajate osalemine aitab kaasa ka võimaluste loomisele. Tööohutuse ja -tervishoiuga tegelevate esindajatega samaväärsed keskkonnasäästlikkusega tegelevad esindajad saavad kaasa aidata teadlikkuse suurendamisele ja muutustele, nagu on näidatud TUCi aruandes „Mõju Euroopa Liidus”.(10) PHS Group on näiteks loonud keskkonnaekspertide võrgustiku, kellel on õiged oskused ja teadmised ning võimalus saada oskuste põhjal akrediteering. Nad on aidanud vähendada valgustuskulusid ja teinud märkimisväärseid edusamme materjalide ringlussevõtul ja taaskasutamisel.

Töötajate kaasamine on oluline ka seetõttu, et töö peaks olema inimväärne: õiglaselt tasustatud, heade töötingimuste ning usaldusväärse töötervishoiu ja tööohutuse kultuuriga. Mõningates keskkonnasäästlikes sektorites on tööstussuhted nii tööandjate kui ka töötajate tasandil üsna nõrgalt arenenud ja julgustada tuleks uut valdkondlikku sotsiaaldialoogi. Läbivaadatud töötervishoiu ja tööohutuse strateegias tuleks arvesse võtta arenevate sektorite uusi või muutuvaid riske.

Kui ettevõtted tahavad või neil on vaja võtta meetmeid oma tegevuse säästvamaks muutmiseks, siis paljud ei ole kindlad, kas nad suudavad riske või muutmisprotsessi juhtida või võivad avastada, et neil ei ole võimalik leida vajalike oskustega töötajaid. Komisjoni teatises esitatakse mitu positiivset ettepanekut ja meil on vaja terviklikku lähenemisviisi, mis teeks selgeks vajaduse väärtustada mõistmist, miks jätkusuutlikkus on ettevõtete ja ühiskonna jaoks tervikuna oluline. Koolide tasandil on vaja üldist teadlikkust jätkusuutlikkuse põhimõtetest ja endiselt on puudus õppuritest, eriti tüdrukutest, kes spetsialiseeruksid loodusteaduste, tehnoloogia, inseneriteaduste ja matemaatika valdkonna (STEM) oskustele – see on jätkuv probleem. Kuulsime Ühendkuningriigi riiklikult üliõpilasliidult (NUS), et 60% küsitletud esimese aasta üliõpilastest on oma õppesuunale vaatamata huvitatud suurematest teadmistest jätkusuutlikkuse alal. Kui soovime keskkonnasäästlikku tööd süvalaiendada, siis tuleb seda huvi edasi arendada ja juurutada üldoskused: õppurid on valmis asjakohaste kursuste kavandamisel koostööd tegema. NUS juhtis tähelepanu sellele, et kui otsime nendes küsimustes eestvedajat, siis 80% maailma liidritest on õppinud ülikoolis – seal toimuv võib kujundada tulevikku.

Paljutki on võimalik ära teha ka valdkondlikul tasandil, nagu näitas EUROFERi projekt GreenVET.(11) Pakkudes põhjalikku koolitust terasetööstuse seadusandliku ja tehnilise tausta kohta (kaasa arvatud ressursitõhusus), loodetakse, et akrediteeritud koolitus võimaldab sektori sees suuremat liikuvust ja teadmussiiret. Peaksime silmas pidama ka formaalõppe ja vabaõppe tulemuste kinnitamist ning kinnitamise tunnustamist kui vahendit tööturu nõudmiste ja olemasolevate oskuste vahelise lõhe ületamiseks – raportööri tähelepanu juhiti sellele, et paljud töötajad omandavad oskused tööd tehes, kuid neid oskusi ametlikult ei tunnustata, mis on edutamisel takistuseks. Kutseoskusnõukogud võivad etendada olulist osa õppekavade ajakohastamise tagamisel valdkondlike ja konkreetsete oskuste järele ning reageerida ka turu arengusuundadele. Vaja on aga üldist kutseoskuste tegevuskava ja kaasata tuleb kõik osalejad, alates karjäärinõustajatest, tööturuteenistustest (avalike tööturuasutuste Euroopa võrgustik võib anda olulise panuse) kuni koolitajate (kaasa arvatud kohalikud asutused), sotsiaalpartnerite ja valitsuseni.

Koolitus peab olema ligipääsetav, taskukohane ja kättesaadav üksikisiku kogu tööelu jooksul. Oskuste puudujääke ei esine mitte ainult algtasandil, vaid sageli projektijuhtimise tasandil, näiteks ehitusinseneride puhul. EWEA on seisukohal, et praegune oskuste puudujääk võib viia 2030. aastaks ligikaudu 15 000 oskustöötaja puudujäämiseni. Oskuste puudujääk on tõenäoliselt kõige suurem käitamise ja hooldusega seotud töökohtadel, mis takistab kohalike ja piirkondlike töökohtade loomist tuuleparkidega maapiirkondades – need on piirkonnad, kus töövõimalused sageli puuduvad. Kogemustega tööjõu loomine võtab aega.

Me võiksime uuenduslikke lähenemisviise kasutades samuti kasutusele võtta dünaamilisema lähenemise praegustele töötutele: töötutele ehitajatele võiks maksta koolitustel olevate töötajate asendamise eest; jätkusuutlikkuse alaste oskustega koolilõpetajad võiks suunata teatud ajaks (palgalisele) tööle ettevõtetesse või organisatsioonidesse, kes tahavad arendada oma jätkusuutlikkuse alast tegevust: sellise skeemiga on Ühendkuningriigis loodud üle 50 töökoha, kuna organisatsioonid on otsustanud neile suunatud töötajad tööle võtta.

Investeeringud ja asjakohased stiimulid koos tervikliku ja stabiilse poliitilise keskkonnaga on ülimalt olulised, kui soovime praeguste väga erinevate algatuste asemel näha tõeliselt keskkonnasäästlikku majandust. Uus EFSI pakub – nagu ka ELi teiste vahendite arukas kasutamine – veel ühte võimalust partnerluse põhimõttele tuginevateks sihipärasteks ja kvaliteetseteks investeeringuteks, nagu on märgitud komisjoni teatises: teame, et hoonete renoveerimine annab suurt lisaväärtust investeeringuga seotud töökohtade ja säästetud energia seisukohast. Ei tohi unustada, et teised sektorid, näiteks sotsiaalhoolekanne, vajavad samuti investeeringuid inimväärsesse töösse. Nagu on näidanud ENSIE ja RREUSE, on ka sotsiaalmajandus tõestanud, et suudab tagada remondi ja taaskasutuse valdkonnas märkimisväärse arvu töökohti ja aidata kaasa sotsiaalsele kaasamisele. Riigihangete poliitikal on samuti täita oma osa jätkusuutlike (keskkonnasäästlike ja sotsiaalsete) klauslite kasutamisel vastutustundliku ostmise eesmärgil. Ühendkuningriigi sotsiaalsete väärtuste seadus on sellega seoses huvitav näide(12).

Investeeringud on vajalikud ka selleks, et hoogustada ELi tööstuspoliitikas vajalikku innovatsiooni, mille eesmärk on muuta EL maailma kõige ressursitõhusamaks majanduseks, töötades samal ajal välja aktiivsed strateegiad, mis tagavad sotsiaalsete üleminekute korraliku juhtimise ja hüvede levimise kogu ELis.

VKEde jaoks võib üleminek olla eriti raske. OECD on seisukohal, et nende kohanemine keskkonnaalaselt jätkusuutlike tavadega nii tootmise kui ka teenuste valdkonnas on eduka ülemineku jaoks keskse tähtsusega, kuid peab murettekitavaks, et enamiku VKEde teadlikkus tulevikus tekkivast vajadusest keskkonnasäästlike oskuste järele ja nende investeeringud keskkonnasäästlikkuse alasesse koolitusse on väga piiratud(13). Nende probleemidega on vaja konkreetselt tegeleda, võttes aluseks keskkonnahoidliku tegevuskava VKEde jaoks, alates sihipärasest teavitamisest ja teadlikkuse suurendamisest kuni asjakohase abini keskkonnasäästlikumate toodete ja teenuste suunas liikumisel ja tõhusate stiimulite kasutamiseni. Tervikliku tarneahela lähenemisviisil on samuti täita oma osa, kui koolituse ja muude hüvede pakkumisel on võimalik kasutada mastaabisäästu. Piirkondlikel ja kohalikel asutustel ning finantsinstitutsioonidel on sellisel toetamisel samuti oma osa.

On selge, et töömaailma mõjutavad juba suured ülemaailmsed suundumused, aga ELi vastavad meetmed ei ole seni andnud kõikehõlmavaid tulemusi. Selleks et tagada meile võimalus tööhõivevõimaluste säilitamiseks ja laiendamiseks ning töökohtade loomiseks, on meil vaja kõikehõlmavaid ühiseid meetmeid alates poliitilisest tasandist kuni põhikoolituseni. Ajal on määrav tähtsus, kuna me kaotame praegu võimalusi maailma teistele osadele ja ei suuda pakkuda oma töötajatele ettevalmistust juba meie ees seisvate probleemidega tegelemiseks. Euroopa Komisjoni teatis annab mõned vastused, aga kui meil on vaja üleminek tõepoolest teoks teha, siis peavad kõik ELi institutsioonid täitma oma osa.

(1)

Keskkonnasäästliku tööhõive algatus. Keskkonnasäästliku majanduse tööhõivepotentsiaali vallandamine (COM (2014) 446 final).

(2)

Komisjoni teatis „Keskkonnahoidlik tegevuskava VKEde jaoks” (COM(2014) 440).

(3)

Komisjoni talituste töödokument „Keskkonnahoidliku majanduskasvu tööhõivepotentsiaali kasutamine” (SWD(2012) 92 final).

(4)

Nõukogu otsus 2010/707/EL, 21. oktoober 2010, liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta [ELT L, 24.11.2010].

(5)

Keskkonnasäästliku tööhõive algatus. Keskkonnasäästliku majanduse tööhõivepotentsiaali vallandamine (COM (2014) 446 final).

(6)

Preparing for the Perfect Storm - skills for a sustainable economy, IEMA, 2015.

(7)

Euroopa Parlamendi 11. juuni 2013. aasta resolutsioon sotsiaalelamute kohta Euroopa Liidus (2012/2293(INI))

(8)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2010/31/EL, 19. mai 2010, hoonete energiatõhususe kohta.

(9)

Eurobaromeetri kiiruuring nr 381 (2014).

(10)

Mõju Euroopa Liidus – töökoha keskkonnasäästlikuks muutmine, TUC, https://www.tuc.org.uk/sites/default/files/The_Union_Effect_Greening_The_Workplace_Covers_2014_All.pdf.

(11)

http://www.gt-vet.com/?page_id=18

(12)

2012. aasta avalike teenuste (sotsiaalsete väärtuste) seadus, http://www.legislation.gov.uk/ukpga/2012/3/enacted.

(13)

The jobs potential of a shift towards a low-carbon economy, OECD.


KESKKONNA-, RAHVATERVISE JA TOIDUOHUTUSE KOMISJONI ARVAMUS (7.5.2015)

tööhõive- ja sotsiaalkomisjonile

Keskkonnasäästliku tööhõive algatuse ja keskkonnasäästliku majanduse tööhõivepotentsiaali ärakasutamise kohta

(2014/2238(INI))

Arvamuse koostaja: Eleonora Evi

ETTEPANEKUD

Keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjon palub vastutaval tööhõive- ja sotsiaalkomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  kinnitab vajadust liikuda vähese süsinikuheitega majanduse suunas; rõhutab asjaolu, et ELi riikide majanduste keskkonnasäästlikumaks muutmine võib soodustada pikaajalist, jätkusuutlikku ja kaasavat majanduskasvu;

2.  rõhutab, et kaks kolmandikku looduse pakutavatest teenustest (sealhulgas viljakas maa, puhas vesi ja õhk) on otsakorral ning kliima soojenemine ja bioloogilise mitmekesisuse vähenemine on jõudnud lähedale sellisele piirile, mille ületamisel on meie ühiskondadele ja looduskeskkonnale pöördumatud tagajärjed;

3.  juhib tähelepanu sellele, et jätkuv majanduskasv on võimalik vaid siis, kui võetakse arvesse keskkonnapiiranguid; sellega seoses juhib tähelepanu asjaolule, et keskkonnasäästlik ringmajandus võib pakkuda lahendusi nii keskkonna kui ka majanduse ja kogu ühiskonna jaoks tervikuna;

4.  rõhutab, et selleks, et vastata väljakutsetele, rajada Euroopas jätkusuutlikud ja kriisidele vastupidavad majandused ning meie majanduste keskkonnasäästlikuks muutmise tööhõivepotentsiaal täielikult ära kasutada, vajatakse põhjalikku poliitikakäsitust; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võtma vastu ambitsioonikad ja integreeritud reguleerivad, eelarve- ja finantsraamistikud, et tagada jätkusuutlikud investeeringud, soodustada säästvat innovatsiooni ning seeläbi täielikult vallandada nimetatud ülemineku tööhõivepotentsiaal;

5.  juhib tähelepanu asjaolule, et keskkonnaalaste õigusaktide täielik rakendamine ning ELi eri valdkondade tegevuspoliitikate sidususe suurendamine ja neisse keskkonnaküsimuste integreerimine on vajalikud keskkonnasäästliku majanduse potentsiaali täielikuks ärakasutamiseks ja seeläbi nn roheliste töökohtade loomiseks;

6.  märgib, et Euroopa Keskkonnaameti 2015. aasta aruandes näidatakse, et praegustest meetmetest ei piisa elurikkuse kaitsmise, fossiilkütuste kasutamise piiramise, kliimamuutuste vastu võitlemise ning nende muutuste inimestele ja keskkonnale avalduva mõju ärahoidmise valdkonnas seatud eesmärkide täitmiseks;

7.  rõhutab, et üleminek jätkusuutlikule ühiskonnale ja majandusele, sealhulgas jätkusuutlikele tarbimis- ja tootmismudelitele, tekitab võimalusi uute roheliste töökohtade loomiseks ja seniste töökohtade keskkonnasäästlikuks muutmiseks pea kõigis sektorites ja kogu väärtusahela ulatuses (teadusuuringutest kuni tootmise, jaotamise ja teenindamiseni), seda nii uutes kõrgtehnoloogilistes sektorites, näiteks taastuvenergia valdkonnas, kui ka traditsioonilises tootmises, ehituses, põllumajanduses ja kalanduses ning sellistes teenindusharudes nagu turism, toitlustamine, transport ja haridus; toonitab, et nimetatud tööhõivepotentsiaal loob võimalusi nii kõrgkvalifitseeritud kui ka vähekvalifitseeritud tööjõule;

8.  tunnistab, et üleminek keskkonnasäästlikule majandusele mõjub positiivselt tööhõivele ja see kajastab asjaolu, et selline jätkusuutlik majandustegevus nagu energia säästmine või mahepõllumajandus on töömahukamad tegevusvaldkondadest, mida nad asendavad;

9.  märgib, et keskkonnasäästlikule majandusele üleminek annab olulisi võimalusi kohapealsete töökohtade loomiseks, mida ei saa mujale viia, seda ka kriisist tabatud sektorites, näiteks ehitussektori energiatõhususe tõstmisel;

10. märgib, et Euroopa Keskkonnaagentuuri andmetel kasvas keskkonnasäästlike kaupade ja teenuste sektor aastatel 2000–2011 enam kui 50% võrra ja lõi üle 1,3 miljoni töökoha, mis on parandanud ELi ekspordibilanssi ja tema majanduse konkurentsivõimet;

11. tuletab meelde, et liikmesriigid võivad keskkonnaeesmärkide saavutamiseks teha erandeid riigiabi eeskirjadest;

12. nõuab liikmesriikidelt ja erasektorilt selliste vahendite kasutamist nagu Ecodesign, Ecolabel, EMAS ja keskkonnasäästlikud riigihanked, mis võivad toetada keskkonnasäästlikku majandust ja aidata luua rohelisi töökohti; palub komisjonil koostada suunised soodsate turutingimuste loomiseks selliste vabatahtlike abivahendite täielikuks kasutuselevõtmiseks;

13. palub liikmesriikidel pöörata rohkem tähelepanu Euroopa standardil ISO 14 000 põhinevate keskkonnajuhtimis- ja ökoauditeerimissüsteemide rakendamisele;

14. rõhutab ringmajanduse märkimisväärset tööhõivepotentsiaali; viitab asjaolule, et ressursitõhususe tõstmine võib tekitada Euroopas 1,4 kuni 2,8 miljonit töökohta ning et üleminek toodete vastupidavusel ja remonditavusel põhinevale majandusele võib luua töökohti toodete kogu olelusringi ulatuses – hoolduse, remondi, täiustamise ja korduskasutamise valdkonnas; toonitab, et jäätmetekke vältimine, ökodisain, korduvkasutus jm sellised meetmed võivad anda säästu 600 miljardit eurot ehk 8% ELi ettevõtete aastakäibest, ning samal ajal vähendada aastast kasvuhoonegaaside kogust 2–4% võrra;

15. juhib tähelepanu asjaolule, et praeguste jäätmekäitlust ja jäätmetekke vältimist reguleerivate õigusaktide rakendamine võib luua üle 400 000 rohelise töökoha; tuletab meelde, et veel 180 000 rohelist töökohta oleks võimaldanud luua jäätmedirektiivide läbivaatamine, millest komisjon on kahetsusväärselt loobunud; rõhutab, et energiasäästu ja energiatõhususe meetmete rakendamine võiks tekitada kuni kaks miljonit rohelist töökohta ning veel kolm miljonit saaks luua taastuvenergia sektoris;

16. palub, et komisjon täidaks oma lubaduse esitada enne 2015. aasta lõppu uus ettepanek ELi jäätmealaste õigusaktide tervikkäsitusele tuginevaks läbivaatamiseks, milles: käsitletaks toodete kogu olelusringi koos jäätmetekke vältimisega; püstitataks koos vastava juhtnäitajaga ELi ressursitõhususe sihteesmärgid, mis piiravad ressursside ja energia tarbimist; ning korduvkasutuse ja ringlussevõtu lihtsustamiseks edendataks toodete ökodisaini, võttes säästva materjalimajanduse tagamiseks arvesse kogu tootmistsüklit; rõhutab vajadust säilitada vähemalt niisama kõrged ringlussevõtu eesmärgid nagu need, mis sisaldusid tagasivõetud ettepanekus; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles edendama ringlussevõtul tekkiva sekundaartoorme turgu;

17. märgib, et rohkem kui 14 miljonit töökohta Euroopas, sealhulgas metsa- ja põllumajanduses ja kalanduses, sõltuvad vahetult ökosüsteemidest ja bioloogilisest mitmekesisusest; rõhutab, et nende sektorite keskkonnasäästlikumaks muutmine suurendaks töötavate inimeste arvu ning suurendaks sektorite vastupanuvõimet, et edendada jätkusuutlikku tööhõivet; märgib, et keskkonnasäästlikku taristusse investeerimine toob mitmesugust sotsiaalset, majanduslikku ja ökoloogilist kasu ja muu hulgas loob ka töökohti;

18. kutsub liikmesriike üles looma keskkonda kaitsvaid ja säilitavaid programme, et tõkestada ja vähendada hüdrogeoloogilist ebastabiilsust, arendada rohelisi taristuid ning võtta otsustusprotsessis täiel määral arvesse looduskapitali ja ökosüsteemiteenuste väärtust; rõhutab vajadust toetada säästvat arengut kohalikul ja piirkondlikul tasandil, kuna see on rohelise tööhõive keskne tegur;

19. tunnistab, et säästva põllumajandustootmise sidumine majandite elurikkuse jälgimise ja kaitsega ning järgnev põllumajandustoodete arukas märgistamine nende keskkonnamõju tähistamiseks, mille eesmärk on ergutada tarbijate nõudlust elurikkust säilitavate toodete järele, kujutab endast ELi maapiirkondades olulist rohelise tööhõive potentsiaali;

20. märgib, et säästev metsamajandus võib reaalselt töökohti luua ning aitab aktiivselt kliimamuutuste mõju leevendada ja elurikkust kaitsta;

21. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles järk-järgult kaotama keskkonda kahjustava otsese ja kaudse subsideerimise, mille üheks näiteks on fossiilkütuste subsiidiumid; kutsub komisjoni üles välja töötama mudeleid, mille abil liikmesriigid saaksid nihutada maksukoormust tööjõult saastamise maksustamisele ning põhimõtet „saastaja maksab” järgides võtta arvesse kaupade ja teenuste keskkonnamõju; palub komisjonil avaldada eri liikmesriikidele suunatud soovitused, mis võivad aidata tugevdada rohelist tööhõivet ja piirata ökoloogilist jalajälge; lisaks palub, et komisjon aktiivselt integreeriks keskkonna- ja kliimaalased kaalutlused Euroopa poolaastasse, et toetada roheliste töökohtade loomist;

22. kutsub liikmesriike üles juurutama sihtotstarbelisi subsiidiumeid ja/või maksuvabastusi idufirmade ning väikeste, keskmise suurusega ja mikroettevõtete jaoks, kes pakuvad kõrge ökoloogilise lisaväärtusega, sealjuures alandatud üldise süsinikusisaldusega kaupu ja teenuseid;

23. rõhutab 2030. aasta kliima- ja energiapaketi pakutavaid võimalusi töökohtade loomisel ning keskkonnaalaste õigusaktide tulevast rolli ELi pikaajaliste keskkonnaeesmärkide saavutamisel ning töökohtade ja rohelise majanduskasvu loomisel;

24. rõhutab, et tegevuspoliitikad peavad olema pikaajalise perspektiiviga ning sisaldama ressursitõhususe, kasvuhoonegaaside heite piiramise, taastuvenergia ja energiasäästu alaseid auahneid siduvaid sihteesmärke ning nende täitmise astet iseloomustavaid näitajaid; rõhutab, et tegevuspoliitikates tuleks püüda minimeerida ökoloogilised ja sotsiaalsed väliskulud ning määrata sobiv hind kasvuhoonegaaside heitkogustele;

25. toonitab, et liikmesriigid peavad valmistama oma majandused ette vähese süsinikuheitega, ressursi- ja energiatõhusaks tulevikuks ning seejuures arvestama võimalike riskidega tulenevalt töökohtade ümberpaiknemisest ja kliimapoliitika mõjudest tingitud süsinikuleketest;

26. palub, et komisjon esitaks võimalikult kiiresti ELi saastekvootidega kauplemise süsteemi reformimise ettepaneku, arvestades seejuures vajadusega kaitsta märkimisväärses nn süsinikulekete ohus olevaid valdkondi;

27. kutsub liikmesriike üles investeerima osa kasvuhoonegaaside saastekvootide müügi tulust selliste poliitikate väljatöötamisse, mille eesmärk on aidata kliimamuutustega kohaneda ning kaitsta elurikkust ja tundlikke elupaiku ning mis seejuures looksid rohelisi töökohti;

28. palub komisjonil energialiidu elluviimisel tegeleda rohelise tööhõive küsimustega;

29. kutsub ELi ja liikmesriike üles kehtestama kohustuslikke energiasäästu ja -tõhususe alaseid sihteesmärke ning toetama valgeid sertifikaate ELi energiasäästu eesmärkide täitmise vahendina; palub, et liikmesriigid täielikult rakendaksid ja jõustaksid energiatõhususe direktiivi ning jääksid kindlaks oma lubadusele saavutada vähemalt 2030. aasta energiatõhususe sihteesmärgid;

30. kutsub liikmesriike üles välja töötama ja rakendama auahneid hoonete kaasajastamise kavasid, et tõsta energiatõhusust, leevendada ehitussektorit tabanud majanduskriisi ja täita ELi eesmärk viia kõigi uute hoonete energiatarbimine peaaegu nulli; sellega seoses palub liikmesriikidel luua energiatõhususse investeerimist ergutavad rahastamismehhanismid; kutsub komisjoni võimalikult kiiresti esitama oma algatust „Arukate hoonete arukas rahastamine”;

31. kutsub liikmesriike üles ELi fonde tõhusamalt kasutama, näiteks rahastama madala intressimääraga uuendatavaid fonde, et edendada investeeringuid taastuvenergiasse, energiasäästu ja energiatõhususse, vee- ja jäätmekäitlusse, rohelisse taristusse, õhukvaliteeti, elurikkuse taastamisse ja säilitamisse ning uuenduslike puhaste tehnoloogiate uurimis- ja arendusprogrammidesse;

32. palub, et liikmesriigid rohelise tööhõive potentsiaali arendamiseks täielikult ära kasutaksid arvukad ELi fondid ja olemasolevad rahastamisvahendid (näiteks Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid) ning võimendusvõimalused, mida nende vaheline koostoime võib tugevdada; nõuab, et komisjon ja liikmesriigid loeksid esmatähtsaks väikeste, keskmise suurusega ja mikroettevõtete rahastamise Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide investeeringute kaudu, mis toetavad rohelise ja ringmajanduse arengut ning roheliste ja jätkusuutlike töökohtade loomist; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kasutama mitmeaastase finantsraamistiku 2016. aasta valimiste järgset läbivaatamist meie majanduste keskkonnasäästlikuks muutmise edendamiseks;

33. tunnistab VKEde keskset tähtsust keskkonnasäästlikule majandusele üleminekul ja roheliste töökohtade loomisel; toetab VKEdele ettenähtud keskkonnasäästliku tegevuskava eesmärke ja selle VKEdele suunatud meetmeid, millega tahetakse tõsta ressursitõhusust, toetada keskkonnasäästlikku ettevõtlust, kasutada võimalusi keskkonnasäästlikumate väärtusahelate loomiseks ja hõlbustada roheliste VKEde turulepääsu;

34. tunnistab, et Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond võib aidata väikestel, keskmise suurusega ja mikroettevõtetel osaleda ökoloogilise ja sotsiaalse innovatsiooni suure osakaaluga ettevõtmistes;

35. arvestades, et Eurobaromeetri andmed keskkonnasäästlike töökohtade kohta VKEdes näitavad, et energia säästmine, jäätmetekke piiramine ja tooraine kasutamine on muutnud majanduslikult tasuvaks;

36. kutsub komisjoni üles stimuleerima uusi ärimudeleid, näiteks ühistuid tootmis- ja jaotusprotsesside tõhustamiseks ning uuenduslike lahenduste realiseerimiseks, mis aitavad säästa ressursse ning pakkuda jätkusuutlikumaid tooteid ja teenuseid;

37. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles looma andmepanku töötajates keskkonnasäästlikke oskusi arendavate koolituskursuste ja tööpakkumiste kohta ning vahetama omavahel rohelise tööhõive alaseid parimaid tavasid, et pakkuda rohkem võimalusi noortele, eriti piirkondades, kus säästvale majandusele üleminek on iseäranis keerukas; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles edendama rohelise tööhõive alaseid teabekampaaniaid;

38. nõuab komisjonilt raamistiku koostamist eelnimetatud meetmete rakendamiseks, et vallandada ELis ühtne roheliste töökohtade loomine.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

6.5.2015

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

61

7

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Marco Affronte, Margrete Auken, Pilar Ayuso, Zoltán Balczó, Catherine Bearder, Ivo Belet, Biljana Borzan, Lynn Boylan, Cristian-Silviu Bușoi, Nessa Childers, Birgit Collin-Langen, Mireille D’Ornano, Miriam Dalli, Angélique Delahaye, Jørn Dohrmann, Ian Duncan, Stefan Eck, Bas Eickhout, Eleonora Evi, José Inácio Faria, Karl-Heinz Florenz, Francesc Gambús, Iratxe García Pérez, Elisabetta Gardini, Gerben-Jan Gerbrandy, Jens Gieseke, Sylvie Goddyn, Françoise Grossetête, Andrzej Grzyb, Jytte Guteland, György Hölvényi, Anneli Jäätteenmäki, Jean-François Jalkh, Josu Juaristi Abaunz, Karin Kadenbach, Kateřina Konečná, Giovanni La Via, Peter Liese, Norbert Lins, Valentinas Mazuronis, Susanne Melior, Miroslav Mikolášik, Massimo Paolucci, Gilles Pargneaux, Piernicola Pedicini, Pavel Poc, Marcus Pretzell, Frédérique Ries, Michèle Rivasi, Daciana Octavia Sârbu, Annie Schreijer-Pierik, Davor Škrlec, Dubravka Šuica, Tibor Szanyi, Claudiu Ciprian Tănăsescu, Damiano Zoffoli

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Renata Briano, Nicola Caputo, Mark Demesmaeker, Jan Huitema, Merja Kyllönen, James Nicholson, Aldo Patriciello, Marijana Petir, Gabriele Preuß, Bart Staes

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (kodukorra art 200 lg 2)

Arne Gericke, Catherine Stihler


NAISTE ÕIGUSTE JA SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE KOMISJONI ARVAMUS (7.5.2015)

tööhõive- ja sotsiaalkomisjonile

keskkonnasäästliku tööhõive algatuse kohta. Keskkonnasäästliku majanduse tööhõivepotentsiaali vallandamine

(2014/2238(INI))

Arvamuse koostaja: Monika Vana

ETTEPANEKUD

Naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjon palub vastutaval tööhõive- ja sotsiaalkomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

–   võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artiklit 2 ning Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 8,

–   võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 23,

–   võttes arvesse oma 11. septembri 2012. aasta resolutsiooni naiste rolli kohta rohelises majanduses(1),

A. arvestades, et Rahvusvaheline Tööorganisatsioon (ILO) ja ÜRO Keskkonnaprogramm (UNEP) kirjeldavad keskkonnasäästlikku tööd üldjoontes kui ükskõik millist inimväärset tööd, millega aidatakse kaasa keskkonna kvaliteedi hoidmisele või taastamisele, on see siis põllumajandusvaldkonnas, tööstuses, teenuste- või haldusvaldkonnas, ning et seda mõistet on siiani raske täpselt defineerida;

B.  arvestades, et ILO inimväärse töö tegevuskavaga peab seonduma sooline perspektiiv;

C. arvestades, et strateegia „Euroopa 2020” on ELi peamine poliitika, mis laiendab jätkusuutliku kasvu eesmärki väljapoole kliimamuutust ning mis katab laia teemaderingi, püüdes muuta ELi majandust arukas ja keskkonnasõbralikus suunas; arvestades, et keskkonnasäästlike töökohtade loomine naiste jaoks toetab püüdlusi saavutada strateegia „Euroopa 2020” eesmärgid, eriti seoses kliimamuutusega ning võitlusega vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu, samuti eesmärgiga saavutada vähemalt 75 % tööhõive määr;

D. arvestades, et strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide täitmine ning rohelise majanduse üleminekusuuniste ja -poliitika rakendamine mõjutab tööturgu; samal ajal on naiste rolli rohelistes ametites alahinnatud ja sageli ignoreeritud, ning soolise perspektiivi puudumine keskkonnapoliitikas suurendab soolist ebavõrdsust;

E.  arvestades, et roheliste ametite loomine pea olema samavõrra kasulik naistele ning klaaslagi keskkonnahoidlikus majanduses tuleb purustada, ning arvestades, et uute töökohtade (sh roheliste) loomisel tuleb tagada võrdsed võimalused;

F.  arvestades, et naised ja tütarlapsed on loodusteadustes, tehnoloogias, inseneriteadustes, matemaatikas ja ettevõtlushariduses kõikidel tasanditel alaesindatud, kuid kõik need on roheliste oskuste ja ametite edendamiseks olulised; arvestades, et haridust tuleb käsitleda kui investeeringut inimestesse, eriti naistesse, nende igas eluetapis; arvestades, et naiste osalemist loodusteadustes, tehnoloogias, inseneriteadustes ja matemaatikas takistavad sageli soolised stereotüübid ja tõekspidamised kultuurides;

G. arvestades, et keskkonnasäästlikke töökohti peetakse dünaamiliseks mõisteks, mis areneb koos keskkonnasõbraliku tehnoloogilise progressi ja investeeringutega, sh komisjoni investeerimiskava ning Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kaudu, ning mis ei peaks olema mõeldud ainult kõrgelt kvalifitseeritud töötajatele;

H. arvestades, et kriis ja kokkuhoiumeetmed on mõjutanud naisi ebaproportsionaalselt palju, ning et keskkonnahoidlikud töökohad on osutunud kriisi suhtes teistest vastupidavamaks;

I.   arvestades, et keskkonnahoidlike töökohtade loomine on vajalik, kuid sellest ei piisa, ning et on vaja üle minna keskkonnahoidlikule ja säästvale majandusele, nt loodusvarade parema haldamisega, keskkonnale kasulike majanduslike vahendite kasutamisega, innovatsiooni toetamisega ja parema poliitikaga põllumajanduse, vee ja jäätmete osas ning säästvama tarbimise ja tootmisega;

J.   arvestades, et kodanikuühiskonnal on keskne roll üleminekul keskkonnahoidlikule majandusele ja võitluses soolise võrdõiguslikkuse eest;

K. arvestades, et tuleb pöörata rohkem tähelepanu keskkonnasäästlikele töökohtadele maapiirkondades, toetades naissoost põllumajandusettevõtjaid ja pere-ettevõtteid põllumajanduses, et kindlustada neile keskkonnasäästliku majanduskasvu abil sissetulek ja võimaldada neil jääda elama maale, kus nad toodavad toiduaineid ja kaitsevad keskkonda;

1.  on arvamusel, et EL peaks tuginema ILO ja UNEPi keskkonnasäästliku töö määratlusele, kuna keskkonnasäästlike töökohtade puhul tuleb energiatõhususe ja madalate heitkogustega seotud küsimused ühendada tavapäraste tööga seotud küsimustega, arvestades, et naistel on tihtipeale samaväärse töö ja oskuste puhul madalamad palgad ja ebasoodsad töötingimused; see ei tohiks aga piirduda põllumajanduse, tööstuse, teenuste ja haldusega, vaid peaks hõlmama kõiki töö valdkondi;

2.  tunnistab pakilist vajadust rahvusvahelise kokkuleppe järele seoses nii sotsiaalse kui ka ökoloogilise jätkusuutlikkuse sambal põhineva rohelise majanduse määratlusega; rõhutab kodanikuühiskonna, eeskätt ühiskondlike liikumiste, keskkonnaorganisatsioonide ja naiste õiguste organisatsioonide tähtsat rolli rohelise majanduse sihtide ja eesmärkide kirjelduste väljatöötamisel;

3.  palub komisjonil tagada, et andmeid kogutaks kõikides rohelistes sektorites, sh nendes, mis on praegu unarusse jäetud, näiteks ühistransport ja jaekaubandus; palub, et komisjon lisaks soolise võrdõiguslikkuse perspektiivi andmete kogumisse kõikides rohelise tööhõive sektorites, kui ta toetab riiklikke statistikaameteid ja avalikke tööturuasutusi ning edendab kvantitatiivsete modelleerimisvahendite kasutamist;

4.  palub komisjonil lisada andmete kogumise, kirjeldamise ja analüüsimise uute viiside väljatöötamisse sooline perspektiiv, nt ökonomeetrilise vahendi FIDELIO väljatöötamisse, või kontaktidesse sidusrühmadega, nagu tööjõustatistikute rahvusvaheline konverents;

5.  palub, et komisjon arvestaks soolist perspektiivi oma töös avalike tööturuasutustega ja ELi oskuste ülevaatega, et teha kindlaks ja kaotada puudujääk keskkonnasäästlike oskuste osas tööturul; toonitab, et erilist tähelepanu tuleb pöörata sooliste oskuste puudujääkide tuvastamisele ja kaotamisele rohelistes sektorites;

6.  nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid kohaldaksid uut ühiskondlikku ja kliimahoidlikku kasvunäitajat, mis hõlmab heaolu mittemajanduslikke aspekte ning keskendub peamiselt säästva arenguga seotud küsimustele, nagu sooline võrdõiguslikkus, vaesuse vähendamine ja väiksem kasvuhoonegaaside heide;

7.  palub komisjonil alustada soouuringuid seoses keskkonnasäästlike töökohtade ning majanduse ökoloogilise ümberkujundamisega ning uuringuid naiste panuse kohta keskkonnasäästliku innovatsiooni arengus, teenustes ja toodetes;

8.  palub komisjonil, liikmesriikidel ning piirkondlikel ja kohalikel ametiasutustel võtta soolise võrdõiguslikkuse mõõdet süstemaatiliselt arvesse keskkonnasäästlike töökohtade loomist käsitleva poliitika määratlemisel, rakendamisel ja järelevalves kõikidel tasanditel, et tagada võrdsete võimaluste kindlustamine, võttes arvesse probleeme keskkonnahoidlike töökohtade loomisel maapiirkondades; julgustab liikmesriike tegema suuremaid pingutusi, et võimaldada naistel osaleda täiel määral poliitika kujundamises, otsuste tegemisel ning keskkonnasäästlikke oskusi hõlmava keskkonnasäästlike töökohtade strateegia rakendamisel;

9.  kutsub komisjoni üles keskse teemana edendama soolist võrdõiguslikkust tulevaste ELi struktuurifonde (ESF, ERDF, ÜPP) käsitlevate määruste ja programmide väljatöötamisel, eeskätt rohelisele majandusele üleminekuga seotud meetmete puhul;

10. palub, et komisjon algataks avaliku arutelu ja propageeriks hariduse tähtsust säästva arengu jaoks, rõhutades eriti tüdrukute ja naiste haridust; kutsub liikmesriike ja komisjoni üles edendama poliitikameetmeid, et julgustada naisi valima loodusteaduste, tehnoloogia, inseneriteaduste ja matemaatika ning ettevõtluse haridust ning ühendama roheliste töökohtade kava naiste mõjuvõimus suurendamisega hariduse kaudu; nõuab, et seataks konkreetsed eesmärgid ja jälgitaks naiste töölevõtmist rohelistele töökohtadele praktikaprogrammide kaudu; nõuab meetmeid, et julgustada naisi osalema kutsehariduse ja -koolituse programmides ning kasutama elukestva õppe võimalusi rohelistes sektorites;

11. rõhutab, et on vaja edendada naiste ettevõtlust keskkonnasäästlikus majanduses; rohkem koostööle suunatud ärimudeleid, nagu kooperatiivid ja sotsiaalsed ettevõtted, samuti naiste ja perekondlikud põllumajandusettevõtted; naiste juurdepääsu mikrofinantseerimisele; keskkonnasäästlike töökohtade loomist avalike teenuste valdkonnas ning katseprojekte seoses soopõhiste kvaliteedikriteeriumitega ettevõtetele avalike hangete kontekstis;

12. kutsub liikmesriike ning piirkondlikke ja kohalikke asutusi üles edendama aktiivset tööturupoliitikat naiste tööhõiveks keskkonnasäästlikel töökohtadel;

13. palub, et liikmesriigid ja komisjon järgiksid keskkonnasäästliku tööhõive poliitikat tihedas koostöös kodanikuühiskonnaga;

14. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles looma võrdõiguslikkuse süvalaiendamise mehhanisme keskkonnapoliitikas rahvusvahelisel, riiklikul ja piirkondlikul tasandil;

15. palub, et komisjon edendaks keskkonna-, majandus-, soolise võrdõiguslikkuse ja tööturupoliitika ühendamist, et edendada uusi oskusi vastavalt sellele, mida vajab tööturg üleminekul keskkonnasäästlikule majandusele;

16. palub liikmesriikidel ja komisjonil tagada kvaliteetsete roheliste töökohtade loomine, mis pakuksid naistele kõrgel tasemel sotsiaalkaitset; palub, et liikmesriigid ja komisjon julgustaksid naisi liituma ametiühingutega, ka rohelistes sektorites, et naiste hääl oleks ametiühingutes ja sotsiaaldialoogis selgelt esindatud;

17. kutsub komisjoni üles võtma vastu Euroopa soolise võrdõiguslikkuse strateegia 2015–2050, milles võetaks arvesse strateegia „Euroopa 2020” eesmärke tööhõive määra ning aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu osas.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

6.5.2015

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

31

0

2

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Daniela Aiuto, Maria Arena, Catherine Bearder, Beatriz Becerra Basterrechea, Vilija Blinkevičiūtė, Anna Maria Corazza Bildt, Viorica Dăncilă, Iratxe García Pérez, Anna Hedh, Mary Honeyball, Teresa Jiménez-Becerril Barrio, Elisabeth Köstinger, Agnieszka Kozłowska-Rajewicz, Angelika Mlinar, Angelika Niebler, Maria Noichl, Marijana Petir, Terry Reintke, Liliana Rodrigues, Jordi Sebastià, Michaela Šojdrová, Ángela Vallina, Beatrix von Storch, Anna Záborská, Jana Žitňanská, Inês Cristina Zuber

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Stefan Eck, Constance Le Grip, Georg Mayer, Sirpa Pietikäinen, Monika Vana, Julie Ward

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Isabella Adinolfi

(1)

ELT C 353 E, 3.12.2013, lk 38.


PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

16.6.2015

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

41

7

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Laura Agea, Guillaume Balas, Mara Bizzotto, Vilija Blinkevičiūtė, Enrique Calvet Chambon, David Casa, Jane Collins, Martina Dlabajová, Lampros Fountoulis, Elena Gentile, Marian Harkin, Danuta Jazłowiecka, Rina Ronja Kari, Jan Keller, Jean Lambert, Jérôme Lavrilleux, Patrick Le Hyaric, Verónica Lope Fontagné, Javi López, Thomas Mann, Dominique Martin, Anthea McIntyre, Elisabeth Morin-Chartier, Emilian Pavel, Georgi Pirinski, Terry Reintke, Sofia Ribeiro, Maria João Rodrigues, Anne Sander, Sven Schulze, Siôn Simon, Jutta Steinruck, Romana Tomc, Ulrike Trebesius, Marita Ulvskog, Renate Weber, Tatjana Ždanoka

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Georges Bach, Amjad Bashir, Heinz K. Becker, Deirdre Clune, Sergio Gutiérrez Prieto, Csaba Sógor, Helga Stevens, Neoklis Sylikiotis, Ivo Vajgl

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (kodukorra art 200 lg 2)

Josef Weidenholzer, Marco Zanni

Õigusalane teave