Menetlus : 2014/2149(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0207/2015

Esitatud tekstid :

A8-0207/2015

Arutelud :

Hääletused :

PV 08/09/2015 - 5.13
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2015)0293

RAPORT     
PDF 418kWORD 148k
24.6.2015
PE 546.783v02-00 A8-0207/2015

Euroopa kultuuripärandi ühtse lähenemisviisi väljatöötamise kohta

(2014/2149(INI))

Kultuuri- ja hariduskomisjon

Raportöör: Mircea Diaconu

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
 SELETUSKIRI
 TRANSPORDI- JA TURISMIKOMISJONI ARVAMUS
 REGIONAALARENGUKOMISJONI ARVAMUS
 PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

Euroopa kultuuripärandi ühtse lähenemisviisi väljatöötamise kohta

(2014/2149(INI))

Euroopa Parlament,

      võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu preambulit, eelkõige selle kolmandat lõiku, milles on märgitud, et allakirjutanud saavad innustust Euroopa kultuurilisest, religioossest ja humanistlikust pärandist,

      võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping”) artiklit 167,

      võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat, eriti selle artiklit 22,

      võttes arvesse 20. oktoobril 2005. aastal UNESCO poolt vastu võetud kultuuri väljendusvormide mitmekesisuse kaitse ja edendamise konventsiooni,

      võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1295/2013, millega luuakse programm „Loov Euroopa” (2014–2020) ning tunnistatakse kehtetuks otsused nr 1718/2006/EÜ, nr 1855/2006/EÜ ja nr 1041/2009/EÜ(1),

     võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006(2),

      võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1301/2013, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgiga seonduvaid erisätteid ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1080/2006(3),

      võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1291/2013, millega luuakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Horisont 2020” aastateks 2014–2020 ning tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1982/2006/EÜ(4),

      võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiivi 2014/60/EL liikmesriigi territooriumilt ebaseaduslikult väljaviidud kultuuriväärtuste tagastamise kohta ja millega muudetakse määrust (EL) nr 1024/2012 (uuesti sõnastatud)(5),

      võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiivi 2013/37, millega muudetakse direktiivi 2003/98/EÜ avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamise kohta(6),

        võttes arvesse Euroopa Nõukogu 13. oktoobri 2005. aasta raamkonventsiooni, mis käsitleb kultuuripärandi väärtust ühiskonnas (Faro konventsioon),(7)

      võttes arvesse nõukogu 21. mai 2014. aasta järeldusi kultuuripärandi kui jätkusuutliku Euroopa strateegilise ressursi kohta(8),

–       võttes arvesse nõukogu 25. novembri 2014. aasta järeldusi kultuuripärandi kaasava juhtimise, kultuurivaldkonna töökava (2015–2018) ja kultuuripärandile pühendatud Euroopa aasta kohta(9),

      võttes arvesse komisjoni 27. oktoobri 2011. aasta soovitust 2011/711/EL kultuurimaterjali digiteerimise, sellele sidusjuurdepääsu tagamise ja selle digitaalse säilitamise kohta(10),

      võttes arvesse komisjoni 26. novembri 2014. aasta teatist „Investeerimiskava Euroopa jaoks” (COM(2014)0903),

      võttes arvesse komisjoni 22. juuli 2014. aasta teatist „Euroopa kultuuripärand – ühtse lähenemisviisi suunas” (COM(2014)0477),

      võttes arvesse Regioonide Komitee 2014. aasta novembris esitatud arvamust komisjoni teatise „Euroopa kultuuripärand – ühtse lähenemisviisi suunas” kohta,

      võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

      võttes arvesse kultuuri- ja hariduskomisjoni raportit ning transpordi- ja turismikomisjoni ja regionaalarengukomisjoni arvamusi (A8-0207/2015),

A.     arvestades, et kultuur ja kultuuripärand on jagatud ressurss, ühine hüve ja väärtus, mille kasutamisele ei saa olla ainuõigust, ning et nende täielikku potentsiaali jätkusuutliku inim-, sotsiaal- ja majandusarengu edendamisel ei ole veel täielikult mõistetud ega kasutusele võetud, ei ELi strateegiate ega ÜRO 2015. aasta järgsete arengueesmärkide raames;

B.     arvestades, et otsustusprotsessis peab võtma arvesse kultuuri mitmesugust mõju ühiskonnas;

C.     arvestades, et kultuuripärand on oma olemuselt heterogeenne, peegeldab kultuurilist ja keelelist mitmekesisust ja paljusust ning mõjutab regionaalarengut, sotsiaalset sidusust, põllumajandust, merendust, keskkonda, turismi, haridust, digitaalset tegevuskava, välissuhteid, tollikoostööd ning teadusuuringuid ja innovatsiooni;

D.     arvestades, et kultuuri, kultuurilise mitmekesisuse ja kultuuridevahelise dialoogi arendamine on liikmesriikidevahelise koostöö hoogustaja;

E.     arvestades, et Euroopa kultuurilise ja keelelise mitmekesisuse parandamise, Euroopa kultuuripärandi edendamise ning Euroopa kultuuri- ja loomesektori konkurentsivõime tugevdamise eesmärk on edendada arukat, jätkusuutlikku ja kaasavat majanduskasvu;

F.     arvestades, et pärand on pikaajaline vara, mis loob väärtust ja panustab oskuste arendamisse ja majanduskasvu, edendades turismi, samuti töökohtade loomisse;

G.     arvestades, et kultuuripärandi projektid kujutavad endast sageli näiteid innovaatilise ja jätkusuutliku majandustegevuse kohta, mis arendab väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEde) ettevõtlussuutlikkust ja teadusuuringuid;

H.     arvestades, et nii materiaalne kui ka vaimne kultuuripärand mängib olulist rolli Euroopa kultuuri ja väärtuste ning riikliku, piirkondliku, kohaliku ja individuaalse identiteedi, samuti Euroopa inimeste tänapäevase identiteedi loomisel, säilitamisel ja edendamisel;

I.      arvestades, et kultuuripärandi hooldus, taastamine ja säilitamine, kättesaadavus ja kasutamine kuuluvad peamiselt riiklike, piirkondlike või kohalike kohustuste hulka, kuid kultuuripärandil on ka selge Euroopa mõõde ja seda käsitletakse otseselt mitmes ELi poliitikavaldkonnas, sealhulgas põllumajandust, keskkonda ning teadusuuringuid ja innovatsiooni puudutavas poliitikas;

J.      arvestades, et ELi toimimise lepingu artiklis 167 on sätestatud, et liit aitab kaasa liikmesriikide kultuuri õitsengule, ühtlasi respekteerides nende rahvuslikku ja regionaalset mitmekesisust ning samal ajal rõhutades ühist kultuuripärandit;

K.     arvestades, et ELi toimimise lepingu artiklis 167 on märgitud, et liidu meetmetega püütakse parandada Euroopa rahvaste kultuuri ja ajaloo alaseid teadmisi ja toetada nende levikut, püütakse ergutada liikmesriikidevahelist koostööd ning vajaduse korral toetada ja täiendada nende tegevust üleeuroopalise tähtsusega kulltuuripärandi säilitamise ja kaitsmise alal;

L.     arvestades, et nõukogus 25. novembril 2014. aastal vastu võetud kultuurivaldkonna töökava hõlmab pärandit kui ühte ELi kultuuri töökava neljast prioriteedist aastateks 2015–2018;

M.    arvestades, et sooliselt eristatud kultuuriandmete puudumine, muu hulgas kultuuripärandi valdkonnas, varjab poliitikute ja otsustajate eest soolisi lõhesid ja probleeme;

N.     arvestades, et teave ELi programmide kultuuripärandiga seotud valdkondade (nagu kohalik ja piirkondlik areng, kultuurialane koostöö, teadusuuringud, haridus, toetused VKEdele ja kodanikuühiskonnale, ning turism) rahastamisvõimaluste kohta on küll kättesaadav, kuid killustatud;

O.     arvestades, et Euroopa Nõukogu kultuuriradade kultuuri- ja turismialast väärtust ühtse Euroopa kultuuripärandi edendamisel ja säästliku kultuuriturismi arendamisel peaks tugevdama;

P.     arvestades, et Euroopa Liidu kultuuripärandi / Europa Nostra auhinnad edendavad tipptaset, inspireerivad eeskuju kaudu ja soodustavad parimate tavade vahetust kogu Euroopa pärandivaldkonnas;

Q.     arvestades, et Veneetsia hartaga mälestiste ja ajalooliste paikade konserveerimise ja restaureerimise kohta, Euroopa arhitektuuripärandi kaitse Granada konventsiooniga ja arheoloogiapärandi kaitse Valletta konventsiooniga on selgelt määratletud kultuuripärandi restaureerimise ja arheoloogiliste tööde rahvusvaheliselt tunnustatud standardid;(11)

Ühtne lähenemisviis

1.      on seisukohal, et ülioluline on kasutada olemasolevaid vahendeid ühtsel lähenemisviisil põhinevaks kultuuripärandi toetamiseks, parandamiseks ja propageerimiseks, võttes samal ajal arvesse kultuurilisi, majanduslikke, sotsiaalseid, ajaloolisi, hariduslikke, keskkonnaalaseid ja teaduslikke komponente;

2.      usub, et kultuurilise dialoogi ja kultuurilise üksteisemõistmise saavutamiseks on vaja kultuuripärandi suhtes ühtset lähenemisviisi; on veendunud, et selline lähenemisviis suurendab majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust ning aitab ühtlasi kaasa strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide täitmisele;

3.      edastab kultuuripärandi suhtes kohaldatava uue ühtse lähenemisviisi väljatöötamise kontekstis komisjonile järgmised konkreetsed soovitused:

         a) luua kooskõlas komisjoni praeguse sektoriülese töömetoodikaga ja paindlikul viisil komisjonis ühtne lähenemisviis kultuuripärandit käsitlevate eri poliitikavaldkondade vahelise parema koostöö kaudu ning anda parlamendile selle tihedama koostöö tulemustest aru;

         b) teavitada potentsiaalseid toetusesaajaid lihtsal ja ligipääsetaval viisil, nt ELi teabe ja parimate tavade vahetamise platvormi kaudu, olemasolevatest Euroopa eelarveridadest, mis on nähtud ette kultuuripärandi jaoks;

         c) nimetada eelistatavalt 2018. aasta kultuuripärandi Euroopa aastaks koos piisava eelarvega ja eesmärgiga muu hulgas levitada ja suurendada tulevaste põlvkondade hulgas teadlikkust ja parandada haridust seoses Euroopa kultuuripärandi väärtuste ja kaitsega, ning esitada Euroopa aasta kava projekt parlamendile hiljemalt 2016. aastal;

         d) käsitleda poliitilises ja valdkondadevahelises lähenemisviisis kultuuripärandit vallas- ja kinnispärandina, materiaalse, vaimse ja taastumatu ressursina, mille autentsust peab säilitama;

4.      palub kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 4 kehtestada ajaloolise keskkonna, s.o kinnismälestiste poliitikaraamistik, mis hõlmaks mälestiste, arheoloogia ja ajalooliste maastike õigusraamistikku;

5.      propageerib nüüdisaegset loomingulist innovatsiooni arhitektuuri- ja disainivaldkonnas, lähtudes austusest nii mineviku kui ka oleviku vastu ning tagades samal ajal kõrge kvaliteedi ja sidususe;

Kultuuripärandi rahastamine Euroopa vahenditest

6.      märgib liidu võetud kohustust säilitada ja tugevdada Euroopa kultuuripärandit mitmete programmide kaudu („Loov Euroopa”, „Horisont 2020”, „Erasmus+”, „Kodanike Euroopa”), rahastamise kaudu (Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid) ning selliste meetmete kaudu nagu Euroopa kultuuripealinnad, Euroopa pärimuspäevad ja Euroopa kultuuripärandi märgis; soovitab nii ELil kui ka liikmesriikidel veelgi tõhustada tegevust teadusuuringute edendamise valdkonnas;

7.      palub komisjonil

         a) luua ühtne ELi portaal, mis on pühendatud materiaalsele ja vaimsele kultuuripärandile ning mis koondab teavet kõikidest kultuuripärandit rahastavatest ELi programmidest ja mis hõlmab kolme põhiteemat: materiaalsete ja vaimsete kultuuriobjektide andmebaas, mis sisaldab näiteid säilitamise ja edendamise parimate tavade kohta koos kõigi asjakohaste viidetega; kultuuripärandi rahastamisvõimalused, samuti andmed Euroopa kultuuripärandi seisundi kohta ja säilitamise jaoks olulised andmed, näiteks kliimaandmed või teostatud restaureerimistööd; ning uudised ja lingid kultuuripärandiga seotud poliitiliste arengute, meetmete ja sündmuste kohta;

         b) toetada sihtrahastamisega uuringuid, teadus- ja katsemeetmeid, mis on spetsiaalselt suunatud kultuuripärandi edendamisprotsesside mõju analüüsile, arendada välja konkreetsed näitajad ja võrdlusalused seoses pärandi otsese ja kaudse panusega majandusliku ja sotsiaalse arengu protsessidesse, ning toetada otseselt kohaliku tasandi integreeritud kultuurilist ja sotsiaalset innovatsiooni, kus kultuuripärand võib vedada arengut ning aidata parandada inimeste elukvaliteeti;

c) tugevdada hiljuti kehtestatud mitmest allikast rahastamise põhimõtet, mis võimaldab ühe suuremahulise projekti raames täiendavalt kasutada Euroopa eri fonde;

         d) edendada avaliku ja erasektori partnerlusi;

         e) kohandada struktuurifondide projektijuhtimise ajanõudeid, et paremini arvestada konserveerimis-, restaureerimis- ja säilitamisprojektide erinõudeid;

         f) vaadata läbi väikesemahuliste taristute meetme raamistikus esitatud kultuuripärandi projektidega seotud 5 miljoni euro kriteerium(12) ja suurendada seda vähemalt UNESCO projektide tasemele, s.o 10 miljoni euroni;

8.      märgib, et Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERFi) määruse läbivaatamise ideed ja eelkõige integreeritud rahastamise põhimõtet võib konkreetsetel juhtudel praktikas rakendada ka suurte projektide toetamise kaudu; tunnistab siiski vajadust edendada ja toetada väikeseid kultuurialgatusi, mis on eriti olulised piirkondade sisemise arengu seisukohast ning võivad aidata säilitada kultuuripärandit ja edendada kohalikku ja piirkondlikku arengut ning sotsiaalmajanduslikku kasvu üldiselt;

9.      nõuab tungivalt, et komisjon lisaks suunistesse, mis reguleerivad järgmise põlvkonna struktuurifonde, kultuuripärandi kohta kohustusliku kvaliteedikontrolli süsteemi, mida tuleks kohaldada kogu projekti kestel;

10.    rõhutab liikmesriikide rolli nii ettevõtjate oskuste ja ametialaste teadmiste kõrge taseme kui ka ettevõtte struktuuri tagamises, mis suudaks kindlustada kultuuripärandi kaitse parimad tavad ka piisavate kvaliteedi kontrollisüsteemide kaudu vastavalt rahvusvahelistes hartades sätestatud nõuetele;

11.    palub komisjonil aastatel 2014–2020 delegeeritud õigusaktides, osalemiskutsetes ja ühtekuuluvuspoliitika määrusi kujundavates algatustes käsitleda rahastamiskõlblikena pärandi säilitamise innovatiivseid meetmeid ja ajalooliste hoonete energiatõhususe lahendusi;

12.    kutsub liikmesriike üles kaaluma võimalikke restaureerimis-, konserveerimis- ja säilitamistööga seotud maksustiimuleid, näiteks käibemaksu või muude maksude vähendamist, arvestades, et Euroopa kultuuripärandit haldavad ka eraõiguslikud asutused;

13.    nõuab tungivalt, et komisjon teeks kokkuvõtte Euroopa maksupoliitika parimate tavade kohta ja soovitaks sobivaid tavasid liikmesriikidele; palub liikmesriikidel neid soovitusi järgida ning vahetada parimaid tavasid, et võimalikult palju ergutada erasektorit toetama materiaalse ja vaimse kultuuripärandi projekte ning maksimaalselt suurendada nende mõju majandusarengule ja sotsiaalsele ühtekuuluvusele kohalikul tasandil;

Uued juhtimismudelid

14.    kiidab heaks nõukogu algatuse koostada kultuuripärandi valdkonna jaoks uute kaasava juhtimise mudelite suunised, edendades jagatud vahendite aspekti ning tugevdades sidemeid kohalike, piirkondlike, riiklike ja Euroopa kavade vahel;

15.    palub liikmesriikidel tagada selliste õiguslike vahendite väljatöötamine, mis võimaldavad kasutada alternatiivseid rahastamis- ja haldusmudeleid, nagu kogukonna kaasamine, kodanikuühiskonna osalus ning avaliku ja erasektori partnerlus, et rakendada meetmeid, mis on seotud kultuuripärandi konserveerimise, restaureerimise, säilitamise, arendamise ja propageerimisega;

16.    palub komisjonil ja liikmesriikidel algatada üleeuroopalise dialoogi kõigi valitsustasandite poliitikakujundajate ning kultuuri- ja loometööstuste, turismikorraldajate võrgustike, era- ja avaliku sektori osalejate partnerluste ja vabaühenduste vahel;

17.    julgustab kõiki sidusrühmi, kes osalevad kultuuripärandi haldamises, leidma tasakaalu kultuuripärandi jätkusuutliku säilitamise ning selle majandusliku ja sotsiaalse potentsiaali arendamise vahel;

18.    rõhutab, et kultuuripärandi väärtustamisega seotud ERFi projektid on elav näide mitmetasandilise juhtimise ja subsidiaarsuse põhimõtte rakendamise kohta ning moodustavad olulise osa ERFi kuludest; rõhutab, kui olulised on piiriülesed kultuuriprojektid, mis aitavad suurendada majanduslikku ja sotsiaalset ühtekuuluvust ning edendavad kaasatust; nõuab sellega seoses meetmete võtmist, millega tugevdada ja laiendada toetust rahastamisele avaliku ja erasektori partnerluslepingute abil;

19.    rõhutab vajadust uute juhtimismudelite järele, mis hõlmaksid kultuuripärandi kõikide rahastamis- ja haldamisviiside kvaliteedikontrolli süsteemi;

20.    soovitab tungivalt liikmesriikidel suurendada kontrolli kultuuripärandi komponentidega seotud kulude üle, et edendada pettuse, korruptsiooni ja mis tahes muu antud valdkonna ebaseadusliku tegevuse vastase võitluse alast koostööd;

21.    teeb ettepaneku, et Euroopa seadusandlikke ettepanekuid peaksid täiendama kultuuripärandiga seotud mõjuhinnangud, ning kui mõjuhindamisest ilmneb negatiivne mõju, peaks kultuuripärandi kõnealuse seadusandliku ettepaneku reguleerimisalast erandina välja jätma;

Kultuuripärandi majanduslik ja strateegiline potentsiaal

22.    märgib, et kultuuripärand aitab kaasa innovatiivsete töökohtade, toodete, teenuste ja protsesside loomisele ning võib olla loovate ideede allikas, toites uut majandust, kuid omades – asjakohase juhtimise korral – samal ajal suhteliselt väikest keskkonnamõju;

23.    tunnistab, et kultuuripärandil on oluline roll mitmes strateegia „Euroopa 2020” juhtalgatuses, nagu digitaalne tegevuskava, „Innovatiivne liit” ning uute oskuste ja töökohtade tegevuskava, ja üleilmastumise ajastu tööstuspoliitikas; palub seetõttu strateegia „Euroopa 2020” vahekokkuvõttes jõulisemalt tunnustada Euroopa kultuuripärandit kui aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegilist ressurssi;

24.    märgib, et kultuuripärandi valdkonnas on võimalik luua kvaliteetseid töökohti; soovitab tungivalt liikmesriikidel vahendada algatusi, mis on seotud kultuuripärandi valdkonna töötajate ja teadlaste haldamis- ja konserveerimisalase koolituse arendamisega; kiidab heaks eelkõige teadlaste võrgustike pikaajalise perspektiiviga rahastamise, nagu Marie Sklodowska Curie stipendiumide puhul;

25.    rõhutab UNESCO maailmapärandisse kuuluva materiaalse ja vaimse kultuuri- ja looduspärandi olulisust Euroopa turismi jaoks;

26.    rõhutab võimalust keskenduda makropiirkondlike strateegiate väljatöötamisel rohkem kultuuriturismile, et muuta see üleeuroopalise koostöö strateegilise raamistiku lahutamatuks osaks;

27.    kutsub Euroopa institutsioone ja liikmesriike üles edendama ja toetama matkamisega seotud algatusi (jalakäijatele, ratsutajatele ja jalgratturitele mõeldud marsruudid), et pakkuda uusi võimalusi kultuuri- ja loodusturismi arendamiseks;

28.    julgustab liikmesriike tegema koostööd piirkondlike ja kohalike asutustega, et suurendada kultuuripärandi väärtust meie ühiskonnas ning selle panust töökohtade loomisse ja majanduskasvu ELis;

29.    toonitab, et kultuuriturism, mis moodustab 40 % Euroopa turismist, on majanduskasvu ja töökohtade potentsiaali poolest üks olulisemaid majandussektoreid, mille arengut tuleks uute tehnoloogiate kasutamise abil kiirendada; rõhutab siiski, kui tähtis on säilitada kultuuri- ja looduspärandit, kujundades säästvaid, vähem invasiivseid ja suurema lisaväärtusega turismi vorme, mille puhul turismisektor on integreeritud kohalikesse arengustrateegiatesse;

30.    väljendab muret olukorra pärast seoses kultuuripärandi konserveerimis-, restaureerimis-, säilitamis- ja edendamismeetmetega, mis on Euroopa identiteedi jaoks suurima tähtsusega; rõhutab, et kultuuripärandi kaitse rahastamist on mõnes liikmesriigis majandus- ja finantskriisi tõttu oluliselt vähendatud; kutsub seetõttu komisjoni ja liikmesriike üles tagama, et Euroopa kultuuripärandi väärtustamisse suunataks piisavalt rahalisi vahendeid ja algatusi;

31.    palub komisjonil edendada kultuuri- ja loomesektoris tipptaset, innovatsiooni ja konkurentsivõimet kunstnike, loomeinimeste ja kultuurivaldkonna töötajate töö toetamise kaudu;

32.    kinnitab tungivat vajadust leida kultuuripärandile oma selge koht komisjoni Euroopa investeerimiskavas;

33.    juhib tähelepanu vajadusele parandada metodoloogilist raamistikku, et omada paremat statistikat kultuuripärandi valdkonna kohta; palub komisjonil esitada näitajate kogumi, mida saaks kasutada kultuuripärandi olukorra järelevalve ja hindamise jaoks ja mis oleks ühesugune kõikide liikmesriikide jaoks; rõhutab vajadust saavutada kultuuripärandi igakülgsel uurimisel tõhusamaid tulemusi ja neid omavahel siduda, et vältida killustatust selles valdkonnas; viitab sellega seoses suurandmete (big data) võimalustele uurimisprojektidest ulatuslikumate teadmiste saamiseks; rõhutab, et kultuuripärandi tegeliku ja potentsiaalse majandusliku väärtuse hindamiseks tuleb statistilisi andmeid koguda süsteemsemalt;

34.    leiab, et komisjon peaks pärandi säilitamise eri aspektidega tegelevaid ettevõtteid ja üksusi käsitlema eraldi sektorina, mis kasutab lisaväärtust andvaid traditsioonilisi meetodeid, mis võimaldavad keskkonnasäästlikku ja jätkusuutlikku säilitamist;

35.    tunnistab tungivat vajadust vähendada noorte töötust ja rõhutab, et kultuuripärand on valdkond, millel on uute ja paremate töökohtade loomise potentsiaal ning kus saab tugevdada sidet hariduse ja tööelu vahel, näiteks kvaliteetse õpipoisiõppe, praktika ja idufirmade kaudu VKEde ja sotsiaalmajanduse valdkonnas; julgustab liikmesriike sellega seoses arendama uusi ja innovatiivseid rahastamisvõimalusi, et toetada juhtimis- ja säilitamisalast koolitust ja haridust ning kõnealuse sektori töötajate ja teadlaste liikuvust;

36.    nõuab, et komisjon edendaks tervikliku lähenemisviisi ja teadusliku alusega kultuuripärandi ja turismi ühisprogramme, mis oleksid heade tavade alus ja eeskuju;

37.    kutsub liikmesriike üles strateegiliselt kavandama kultuuripärandiga seotud projekte, mis võivad tuua kaasa üldise piirkondliku ja kohaliku arengu, rahvusvahelisi ja piirkonnaüleseid koostööprogramme, uute töökohtade loomise, säästva maa- ja linnaelu taaselustamise ning kultuurimälestiste restaureerimisega seotud traditsiooniliste oskuste säilimise ja edendamise;

38.    nõuab, et komisjon ja liikmesriigid koostaksid majandusliku ja statistilise uuringu nende ettevõtete, haldusüksuste ja erinevate erialaste pädevuste kohta, mis moodustavad kultuuripärandi säilitamise ja levitamisega tegeleva sektori, ning nimetatud sektori tähtsuse kohta tootlikkuses ja töökohtade loomises;

39.    juhib tähelepanu vajadusele luua, arendada ja edendada kultuuripärandi valdkonnas töötavatele inimestele liikuvus- ja kogemuste vahetamise võimalusi, tagades tõhusa professionaalse vastavuse kooskõlas direktiiviga 2005/36/EÜ (kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta) minimaalsete oskuste (võimekuse ja teadmiste) taseme tunnustamise ja levitamise teel liikmesriikide vahel, eelkõige restaureerija-konserveerija puhul; palub komisjonil sellega seoses esitada ettepaneku vastavate programmide laiendamiseks, et lisada neile kultuuripärandi valdkonna juhtide ja töötajate (nt losside haldajad) liikuvus, eesmärgiga vahetada kogemusi ja parimaid tavasid;

40.    kutsub liikmesriike üles rõhutama oma pärandi varade väärtust, tehes uuringuid, et määrata kindlaks kultuuripärandi majanduslik ja kultuuriline väärtus ning muuta säilitamise kulu sama väärtusega investeeringuks;

41.    palub komisjonil kaaluda võimalust, et Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut (EIT) looks oma järgmise strateegilise innovatsiooni tegevuskava raames kultuuripärandi ja loometööstuse valdkonnas teadmis- ja innovatsioonikogukonnad, toetades sellega otseselt teadusuuringute ja innovatsiooni terviklikku nägemust;

42.    kordab, kui tähtis on toetada koolide õppekavadesse kunsti-, muusika-, teatri- ja filmihariduse lisamist, kuna tegemist on olulise osaga kultuuripärandi alaste teadmiste, kunstipraktika ja väljendusoskuse ning loovusele ja innovatsioonile suunatud pehmete oskuste arendamisest;

43.    kutsub liikmesriike üles võtma hariduse eri tasanditel kasutusele kultuuripärandiga seotud õppeainetevahelised õppesuunad;

44.    rõhutab ettevõtlustegevuse ja osalemisel põhineva lähenemisviisi arendamise märkimisväärseid võimalusi turismivaldkonnas, eelkõige väikese ja keskmise suurusega turismiettevõtjate, kuid ka idufirmade, mittetulundussektori ja muude organisatsioonide jaoks, kes annavad panuse Euroopa kultuuripärandi säilitamisse, kaitsmisse ja reklaamimisse; toonitab, et peale kultuuriväärtuste on Euroopa turismivaldkonna edu ja konkurentsivõime jaoks võtmetähtsusega kvaliteetne teenindus, kõrgetasemelised professionaalsed oskused, selles valdkonnas hea koolituse saanud spetsialistide olemasolu ja esindatus internetis; rõhutab, et teadusuuringud, innovatsioon ja uus tehnoloogia, eelkõige telekommunikatsiooni vallas, on inimestele kultuuripärandi lähemale toomiseks väga olulised; on samuti seisukohal, et VKEde konkurentsivõime huvides tuleks vähendada nende jaoks tarbetut koormust ning läbi vaadata õigusaktid, mis avaldavad negatiivset mõju turismivaldkonna VKEdele;

Võimalused ja probleemid

45.    rõhutab kultuuripärandi digiteerimisega seotud potentsiaali, seda nii meie mineviku säilitamise vahendina kui ka hariduse ja teadusuuringute võimaluste, kvaliteetsete töökohtade loomise, parema sotsiaalse kaasamise, puudega inimestele või äärepoolsemates piirkondades elavatele isikutele parema juurdepääsu võimaldamise ja säästva majandusarengu allikana; toonitab, et pärandi digiteerimiseks on vaja väikeste ja keskmise suurusega või isoleeritud kultuuriasutuste puhul vastavat rahalist panust ja et piisav rahastamine on võtmetähtsusega kõnealuse pärandi laiema publiku ja levitamise tagamiseks; toonitab, et digiteerimise ja uute tehnoloogiate pakutavad uued võimalused, mis ei asenda kunagi juurdepääsu originaalpärandile ega kultuuris osalemise traditsiooniliste vormidega seotud sotsiaalset kasu, ei tohiks kaasa tuua originaalide säilitamise ega kultuuri edendamise traditsiooniliste vormide unarusse jätmist, olgu digiteerimise ajal või pärast seda;

46.    toetab digitaalset innovatsiooni kunsti- ja pärandisektoris ning märgib, et e-taristu kasutamine võib kaasata uut publikut ning tagada digitaalsele kultuuripärandile parema juurdepääsu ja selle parema kasutamise; rõhutab olemasolevate vahendite, näiteks Europeana veebisaidi olulisust ning ergutab parandama selle saidi otsingukriteeriume suurema kasutajasõbralikkuse nimel;

47.    toonitab vajadust parandada kultuuripärandi, eelkõige Euroopa filmipärandi digiteerimise, säilitamise ja internetis kättesaadavuse taset;

48.    rõhutab Euroopa pärandi tõelise demokraatliku ja kaasava, sealhulgas usulisi vähemusrühmasid ja vähemusrahvusi hõlmava narratiivi väljatöötamise olulisust; juhib tähelepanu kultuuripärandile, mis seob erinevat või vaidlustatud minevikku, ja rõhutab, et leppimisprotsessid ei tohiks viia kogukondade ajaloolise teadvuse allasurumiseni; kutsub liikmesriike üles mõtlema kultuuripärandi eetikale ja selle esitamise meetoditele ning võtma arvesse tõlgenduste mitmekesisust;

49.    kinnitab, et usupärand on Euroopa vaimse kultuuripärandi osa; rõhutab, et usunditega seotud paikade, kommete ja esemete olulisust ei saa Euroopa kultuuripärandi kontekstis eirata või kasutada selle suhtes mis tahes diskrimineerivat käsitlust;

50.    on seisukohal, et ajaloolist usupärandit, sh arhitektuuri ja muusikat, tuleb säilitada selle kultuurilise väärtuse tõttu, sõltumata selle usundilisest päritolust;

51.    rõhutab kultuuridevahelise dialoogi olulisust nii Euroopas kui ka väljaspool ning on veendunud, et liit peaks sellist dialoogi edendama kui kohast vahendit mis tahes päritolu radikalismi vastu võitlemiseks;

52.    juhib kultuuripärandiga seoses tähelepanu liikmesriikide rahvusvähemuste eripärale; nõuab seepärast nende kultuuripärandi säilitamist ja kultuurilise mitmekesisuse edendamist ja kaitset;

53.    rõhutab, et usu- ja rahvusvähemuste kultuurilist diskrimineerimist tuleks vältida;

54.    rõhutab sisserändajate kogukondade kultuuritegevuse toetamise olulisust;

55.    kinnitab veel kord kultuuripärandi olulist panust kultuuri- ja loomemajandusse ning samuti sotsiaalsesse kaasatusse kultuuri kaudu;

56.    toonitab, kui oluline on parandada puuetega inimeste juurdepääsu kultuurimälestistele;

57.    märgib kultuurmaastike säilitamise olulisust ja eelkõige vaimse kultuuripärandi, mis esindab elavat kultuuri ja toidab traditsioonilisi oskusi, säilitamise olulisust ja kutsub komisjoni üles lisama see vastavatesse programmidesse suuremas ulatuses;

58.    rõhutab, kui tähtis on kulinaariapärand, mida tuleb kaitsta ja toetada; on seisukohal, et sellele valdkonnale eraldatud vahendeid saab optimeerida koostoime kaudu ELi teiste poliitikavaldkondadega, nagu ühine põllumajanduspoliitika ja tarbijakaitsepoliitika;

59.    juhib tähelepanu asjaolule, et kultuuripärand ja turism on vastastikku kasulikud, sest ühelt poolt annab kultuurpärand turismitööstusele märkimisväärset tulu ja teisalt on turism hea kultuuri jaoks, kuna soodustab kultuuriväärtuste näitamist ja säilitamist ning toob sisse tulu, mis on vajalik kultuuriväärtuste hoidmiseks;

60.    toonitab, et kultuuriturism on väga oluline, selleks et säilitada ja kasutada meie kultuuripärandi väärtust, kusjuures kultuuripärand ei ole ainult füüsiline pärand ja maastikud, vaid ka vaimne pärand, nagu keeled ja usu- ning toiduvalmistamistraditsioonid;

61.    palub komisjonil, nõukogul ja liikmesriikidel jätkata koostööd eesmärgiga viia kõigil vastavatel tasanditel ellu kultuuripärandi ja kultuuriturismi edendamisega seotud meetmeid, mis sisalduvad komisjoni 30. juuni 2010. aasta teatises „Euroopa kui maailma soosituim turismisihtkoht – uus Euroopa turismi tegevuskava” (COM(2010)0352);

62.    arvestades põhjalikke demograafilisi ja sotsiaalseid muudatusi, rõhutab, et meie ühine Euroopa kultuuripärand ja kavandatav teema-aasta on olulised selleks, et kodanikud samastaksid end Euroopa Liiduga ja et tugevneks liidusisene kogukonnatunne;

63.    on seisukohal, et Euroopa ühise kultuuripärandi mõistmine pakub eriti tulevastele põlvkondadele sihi ja võimaluse kujundada välja Euroopa identiteet ja väärtused ning oma liikmesriigi piire ületav lugupidav kooseksisteerimine; soovitab seetõttu ka kultuuripärandi Euroopa aasta kavandamisel pöörata erilist tähelepanu nooremale põlvkonnale;

64.    väljendab rahulolu seoses Euroopa kultuuripealinnade algatuse suure eduga; nõuab nende linnade sidumist ühte võrgustikku, et rohkem keskenduda asjaomastele piirkondadele, eesmärgiga võimaldada kogemuste ja heade tavade vahetamist, muu hulgas selleks, et aidata tulevasi kandidaate ning hõlbustada ürituste ja konkreetsete ringreiside korraldamist;

65.    julgustab kultuuripärandi kasutamist hariduse vahendina, et lahendada ühiskondlikke probleeme, selleks et lähendada Euroopas elavaid inimesi;

66.    juhib tähelepanu keskkonnaohtudele, mis mõjutavad ELis suurt hulka kultuurimälestisi, ning nõuab, et liikmesriigid võtaksid oma pikaajalistes pärandi säilitamise ja restaureerimise meetodite rahastamise strateegiates arvesse kliimamuutuste tagajärgi ja inimsurvet; soovitab lisaks, et liikmesriigid ja EL edendaksid rohkem selle valdkonna teadusuuringuid, muu hulgas selleks, et uurida kliimamuutuse eri mõjusid kultuuripärandile üksikasjalikumalt ning arendada välja vastumeetmed;

67.    kutsub komisjoni, nõukogu ja liikmesriike üles jätkama tööd ohustatud paikade algatusega, mille käivitas Europa Nostra koostöös Euroopa Investeerimispangaga, leida selleks uusi näited Euroopa ohustatud pärandi kohta, koostada tegevuskavasid ja otsida võimalikke rahastamisallikaid; juhib tähelepanu, et selle algatuse väljatöötamine on üks võimalus kaasata erainvesteeringuid pärandi väärtustamisse;

68.    kutsub komisjoni üles paremini koordineerima ja toetama liikmesriikide jõupingutusi võitluses kultuuripärandisse kuuluvate varade varastamise, salakaubaveo ja nendega ebaseadusliku kauplemise vastu nii ELis kui ka väljaspool; palub selliste kultuuriesemete tagastamist, mis on liikmesriigi territooriumilt ebaseaduslikult ära viidud;

69.    tuletab meelde, kui oluline on kaitsta ja säilitada kultuuripärandit mitte ainult aja hävitustöö, vaid ka huligaansuse ja rüüstamise eest; juhib tähelepanu sellele, et paljusid arheoloogiamälestisi, eelkõige veealuseid paiku, kus ametiasutuste juurdepääs ja järelevalve on raskendatud, ähvardab endiselt oht langeda organiseeritud aardeküttide rüüstamise ohvriks; nõuab sellega seoses tõhusamat koostööd liikmesriikide vahel kultuuriväärtuste tuvastamise ja tagasisaamise ning selliste esemetega ebaseadusliku kaubitsemise vastu võitlemise alal;

70.    rõhutab rolli, mida kultuuripärand etendab liidu välissuhetes kolmandate riikidega peetava poliitilise dialoogi ja koostöö kaudu, ning kutsub liikmesriike, komisjoni ja nõukogu üles elavdama kultuuridiplomaatiat; lisaks sellele osutab ELi liikmesriikide ja kolmandate riikide ühiste kultuuripärandi säilitamisele suunatud valdkondadevaheliste teadusprojektide võimalustele;

71.    nõuab liikmesriikidelt, ELilt ja rahvusvaheliselt kogukonnalt suurt pühendumust ennetamisele, kaitsmisele, dokumenteerimisele ja taastamisele, kui Euroopa või kolmandate riikide kultuuripärandit tahtlikult ohustatakse ja kahjustatakse sõjategevuse ning kultuurilise ja religioosse identiteedi rikkumise tõttu, sealhulgas koostöö kaudu selliste rahvusvaheliste organisatsioonidega nagu ICCROM ja ICBS (Rahvusvaheline Sinise Kilbi Komitee), tsiviil- ja sõjaväevõimude, kultuuriasutuste ja kutseliitudega;

72.    ergutab vastu võtma rahvusvahelisi lepinguid, et vältida kultuuripärandiga ebaseaduslikku kauplemist; toonitab, et EL peab koos ÜRO ja UNESCOga kaitsma ohustatud pärandit ning võitlema konfliktipiirkondades asuvate kultuuriobjektide rüüstamise ja hävitamise vastu;

73.    rõhutab võimalusi, mida pakub ELis olemasolev oskusteave kultuuripärandi säilitamise valdkonnas seoses terrorismi ja sõja tõttu kahjustatud või hävinud kultuuriväärtustega;

74.    toetab piiriüleste kultuuriturismi toodete loomist, mis peegeldaksid Euroopa ühiseid väärtusi ja pärandit; palub komisjonil püüelda tihedama koostöö poole liikmesriikide ja muude kultuuri- ja turismipoliitikat kujundavate organisatsioonidega, nagu ÜRO Maailma Turismiorganisatsioon (UNWTO) ja UNESCO, ning jätkata võrgustike, piirüleste piirkondlike projektide ja – tihedas koostöös Euroopa Nõukoguga – Euroopa kultuuriradade (mis on piiriüleste üleeuroopaliste temaatiliste turismiprojektide parim näide) kaasrahastamist ja edendamist;

75.    teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1)

ELT L 347, 20.12.2013, lk 221.

(2)

ELT L 347, 20.12.2013, lk 320.

(3)

ELT L 347, 20.12.2013, lk 289.

(4)

ELT L 347, 20.12.2013, lk 104.

(5)

ELT L 159, 28.5.2014, lk 1.

(6)

ELT L 175, 27.6.2013, lk 1.

(7)

Vastu võetud Euroopa Nõukogu ministrite komitee poolt 13. oktoobril 2005. aastal; avatud allkirjastamiseks liikmesriikidele Faros (Portugalis) sama aasta 27. oktoobril; jõustus 1. juunil 2011. aastal.

(8)

ELT C 183, 14.6.2014, lk 36.

(9)

Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata.

(10)

ELT L 283, 29.10.2011, lk 39.

(11)

Veneetsia harta, mille rahvusvaheliste mälestiste ja kultuuriväärtuslike paikade nõukogu (ICOMOS) võttis vastu 1965. aastal; Granada konventsioon, mille Euroopa Nõukogu võttis vastu 1985. aastal; Valletta konventsioon, mille Euroopa Nõukogu võttis vastu 1992. aastal.

(12)

Vt: Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määruse (EL) nr 1301/2013 (mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgiga seonduvaid erisätteid ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1080/2006) artikli 3 lõike 1 punkti e.


SELETUSKIRI

Puudub ühtne määratlus mõistele „kultuuripärand”, aga on olemas mitu ametlikku määratlust, mida peab kõiki lahti mõtestama selles kontekstis, kus need koostati. Käesolevas raportis viitab mõiste „kultuuripärand” materiaalsele kultuuripärandile (vallas- ja kinnisasjad ning veealune pärand), immateriaalsele kultuuripärandile (suulised traditsioonid, etenduskunst, rituaalid) ja digitaalsele kultuuripärandile.

Ühest küljest põhineb käesolev raport viimastel poliitikadokumentidel, mis on kultuuripärandi kohta koostatud(1), ja selles tehakse kokkuvõte avalikes aruteludes tõstatatud teemadest. Teisalt võeti käesolevas raportis arvesse avaliku arutelu „Euroopa kultuuripärandit käsitlev ühtne lähenemisviis: hetkeseis ja väljavaated” järeldusi. Kõnealuse arutelu korraldas kultuuri- ja hariduskomisjon 2. detsembril 2014. aastal. Kõnealune komisjoni kogus ka sektori ja sidusrühmade arvamusi, et tuvastada kõnealuse valdkonna peamised väljakutsed ja esitada konkreetsed ettepanekud nende lahendamiseks.

A. Euroopa kultuuripärandi ühtse lähenemisviisi elluviimine

Nii Euroopa Komisjoni teatises kui ka nõukogu kahe viimase eesistujariigi järeldustes tõdetakse vajadust ühtse lähenemisviisi järele kultuuripärandi valdkonnas. Siiski on kõnealuse poliitikasoovituse rakendamiseks vaja võtta teatavaid praktilisi meetmeid.

Peab märkima, et Euroopa Liidu institutsioonide tasandil kuuluvad kultuuripärandiga seotud küsimused Euroopa Komisjoni mitme peadirektoraadi vastutusalasse. Nende töö on seega täiendava iseloomuga ja seetõttu on oluline, et nad parandaksid kõnealuses valdkonnas omavahelist koostööd ja et nad koordineeriksid oma tegevusi, mis on seotud kultuuripärandiga või mõjutavad seda.

Lisaks on võimalik taotleda kultuuripärandile Euroopa Liidu rahastust mitmete ELi programmide kaudu. Nende näideteks on programm „Loov Euroopa”, „Horisont 2020”, Euroopa Regionaalarengu Fond, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond jne. Kogu teave niisuguste rahastamisvõimaluste kohta on avalikult kättesaadav, aga see teave on hajutatud lugematu arvu veebisaitide vahel, see on esitatud väga tehnokraatlikul viisil ja tõlgitud ainult vähestesse ELi ametlikesse keeltesse. Seetõttu on oluline seda teavet võimalikele toetusesaajatele paremini edastada. Käesoleva raportiga nõutakse seetõttu niisuguse ühtse ELi kultuuripärandi portaali loomist, mis on pühendatud kultuuripärandile, millesse on koondatud teave kõikidest kultuuripärandit rahastavatest ELi programmidest ja mis on jaotatud kolmeks põhiosaks: kultuuripärandi rahastamisvõimalused; andmebaas, mis sisaldab näiteid kultuuripärandi valdkonna parimate tavade ja tippsaavutuste kohta ning asjakohaseid viiteid; ning uudised ja lingid kultuuripärandiga seotud poliitika arengute, meetmete ja sündmuste kohta.

Kultuuripärandile pühendatud Euroopa aasta võiks suurepäraselt kehastada ELi uuenenud kaasatust kultuuripärandi valdkonda. Kui seda asjakohaselt planeerida, võib selline algatus edendada kultuuripärandi valdkonda ja näidata selle tohutut potentsiaali. Selleks et selline algatus saaks olukorda muuta, peaks kultuuripärandi Euroopa aastal olema kohane eelarve ja selle raames organiseeritud tegevusi peaksid liikmesriigid mitmekordistama.

B. Sektoris valitsevate probleemide muutmine uuteks võimalusteks

Käesoleva raporti konsulteerimisetapis tõstatasid etableerunud sidusrühmad, pärandi valdkonna spetsialistid ja muud eksperdid mitmeid konkreetseid kultuuripärandi valdkonnaga seotud probleeme. Selle tulemusel on käesoleva raporti eesmärk pakkuda välja mitmeid erinevaid lahendusi peamistele takistustele, mis praegu tõkestavad kultuuripärandi valdkonnal oma täit potentsiaali saavutamast.

Nagu tavaliselt on paljud probleemid seotud rahastamisega ja kõige konkreetsemalt kultuurimälestisi hõlmavatele piirkondlikele arendusprojektidele eraldatud struktuurifondide vahenditega. Mõningatel niisugustel juhtudel ei pööratud piisavat tähelepanu restaureerimistööde kvaliteedile ja selle tulemusel vähenes kultuurimälestise kultuuriline väärtus. Seega peaks panema palju suuremat rõhku restaureerimisprojekti kvaliteedile, vajadusele palgata sellistesse projektidesse kvalifitseeritud tööjõudu ning üldisele kvaliteedikontrolli mehhanismile, mis aitaks ära hoida korvamatut kahju. Need peaksid olema kooskõlas rahvusvaheliselt tunnustatud restaureerimistööde standarditega, nagu on sätestatud Veneetsia hartas ja Euroopa arhitektuuripärandi kaitse Granada konventsioonis. Käesolevas raportis soovitatakse komisjonil vaadata läbi viie miljoni euro kõrgune ülemmäär, mis kehtib väikesemahulise kultuuritaristu projektidele, võttes aluseks liikmesriikide taotlused ja arvestades eeldatavaid kulusid, mis on seotud nõuetekohaselt läbiviidava restaureerimisprojektiga.

Teine käesoleva raporti peamine nõue on alternatiivsete juhtimismudelite loomiseks vajalike õiguslike vahendite väljatöötamine. On tõsiasi, et peame paremini kaasama kohalikke kogukondi, kodanikuühiskonda ja erasektorit nii kultuuripärandi säilitamise kui edendamisega seotud tegevusse. ELis on juba palju näiteid väga tulemuslike kogukonda kaasavate algatuste või avaliku ja erasektori partnerluste kohta, aga kõikides liikmesriikides ei ole õigussätteid, mis selliseid alternatiivseid mudeleid reguleeriksid. Seega toetatakse käesolevas raportis mõtet jätkata kaasava juhtimisega tegelemist, eeldades, et kvaliteedikontrolli mehhanismi rakendatakse kõikidel tasanditel ning et liikmesriigid tagavad õiguslike vahendite olemasolu.

Erilist tähelepanu peaks pöörama ka kultuuripärandi digiteerimisele. Isegi kui digiteerimine on lihtsalt üks vahend, aitab see säilitada meie minevikku ja see hõlmab ka paljusid teadusuuringute, töökohtade loomise ja majandusarenguga seotud võimalusi.

Käesolevas raportis esitatakse ka konkreetsed soovitused kultuuripärandi valdkonna spetsialistide koolituse, oskuste ja liikuvuse kohta ning pärandi valdkonna noorte spetsialistide juurdepääsu kohta kultuurilise töö turule.

C. Kultuuripärandi majanduslik potentsiaal

Mõisted „kultuur” ja „majandus” näivad kuuluvat kahte täiesti erinevasse mõttemaailma, aga tegelikult on kultuuripärandi valdkonnal tohutu majanduslik potentsiaal.

Siiski tundub, et Euroopa avalikus poliitikas seda prioriteedina ei käsitleta, arvestades asjaolu, et ei strateegias „Euroopa 2020” ega hiljutises Junckeri Euroopa investeerimiskavas otsesõnu kultuuri ei mainita, rääkimata kultuuripärandist. On viimane aeg asetada kultuur poliitilises tegevuskavas kõrgemale kohale ja hinnata selle tõelist väärtust majanduskasvu ja töökohtade kontekstis. Lisaks poliitikale on vaja ka nõuetekohaselt koostatud statistikat, mis suudab hõlmata mitmekesiseid üldiselt kultuuriga ja konkreetselt kultuuripärandiga seotud oskusi ja töökohti. Praegu see nii ei ole, kuna traditsioonilised andmekogumissüsteemid võtavad arvesse ainult osa seotud oskustest ja töökohtadest. Seepärast palutakse käesolevas raportis kohaldada kultuuriga seotud statistika suhtes laiemat raamistikku.

D. Kultuuripärand teistes poliitikavaldkondades

On mitmeid poliitikavaldkondi, mis sisaldavad kultuuripärandiga seotud aspekte, ja me peame sellega arvestama, et töötada välja tõeliselt ühtne lähenemisviis.

Näiteks loob kultuuripärand suurepärase keskkonna teadusuuringuteks restaureerimise ja säilitamise valdkonnas ning sellest võib saada „innovatsiooni inkubaator”, kasutades ära kõnealuses valdkonnas olemasolevaid rahastamisvõimalusi.

Kultuurimälestised võivad olla ka piirkondliku arengu ja turismi „mootoriks”. Euroopas on lugematu arv selliseid näiteid ning raportöör julgustab liikmesriike, kes veel oma kultuurimälestiste potentsiaali täielikult „ära ei kasuta”, seda vastutustundlikult tegema, et edendada kohalikku majandust ja suurendada piirkonna üldist atraktiivsust.

Lisaks peab kultuuril olema suurem roll ELi välissuhetes. Kultuur on Euroopa üks suuremaid varasid ning kehtivate poliitikameetmete ja programmide osas on veel arenguruumi.

Järeldus

Kultuuripärand on meie sajanditepikkuse ajaloo, loovuse ja võitlustegevuse vaikiv tunnistaja. See on üks Euroopa kultuuri alustala ja meie ühine pärand tulevastele põlvkondadele. Seega tuleks kultuurivaldkonna mis tahes avaliku poliitika puhul võtta arvesse kahte perspektiivi, mille kohaselt võib kultuuripärand olla märkimisväärne töökohtade ja tulu allikas, kusjuures need on olulised valdkonnad, millega tuleb praeguses majandusolukorras arvestada, ning mille kohaselt on kultuuripärandi peamiseks väärtuseks ka edaspidi selle kultuuriline väärtus. Ideaalses ühtses kultuuripärandi strateegias tuleks võtta arvesse sama mündi kahte külge ning ühendada vajadus kohese majanduskasvu ja koheste töökohtade järele arusaamaga, et kultuuripärand on pikaajaline ressurss, mis vajab jätkusuutlikku arenduskava.

(1)

Komisjoni 22. juuli 2014. aasta teatis „Euroopa kultuuripärand – ühtse lähenemisviisi suunas” COM(2014) 477 final, nõukogu 21. mai 2014. aasta järeldused kultuuripärandi kui jätkusuutliku Euroopa strateegilise ressursi kohta, nõukogu 12. novembri 2014. aasta järeldused kultuuripärandi kaasava juhtimise kohta ja Regioonide Komitee 2014. aasta novembri arvamus teemal „Euroopa kultuuripärand – ühtse lähenemisviisi suunas”.


TRANSPORDI- JA TURISMIKOMISJONI ARVAMUS (7.5.2015)

kultuuri- ja hariduskomisjonile

Euroopa kultuuripärandi ühtse lähenemisviisi väljatöötamise kohta

(2014/2149(INI))

Arvamuse koostaja: Miltiadis Kyrkos

ETTEPANEKUD

Transpordi- ja turismikomisjon palub vastutaval kultuuri- ja hariduskomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  tuletab meelde, et Euroopa on tänu oma rikkalikule kultuuri-, kunsti, usu- ja ajaloolisele pärandile, loodusvaradele, geograafilisele asukohale, maastike mitmekesisusele ja elustiili külgetõmbele üks maailma peamisi turismi sihtkohti ning kultuuriturism moodustab umbes 40 % Euroopa turismist;

2.  toonitab, et kultuuriturism on väga oluline, selleks et säilitada ja kasutada meie kultuuripärandi väärtust, kusjuures kultuuripärand ei ole ainult füüsiline pärand ja maastikud, vaid ka vaimne pärand, nagu keeled ja usu- ning toiduvalmistamistraditsioonid;

3.  juhib tähelepanu asjaolule, et kultuuripärand ja turism on vastastikku kasulikud, sest ühelt poolt annab kultuurpärand turismitööstusele märkimisväärset tulu ja teisalt on turism hea kultuuri jaoks, kuna soodustab kultuuriväärtuste näitamist ja säilitamist ning toob sisse tulu, mis on vajalik kultuuriväärtuste hoidmiseks;

4.  annab selge poliitilise signaali, et Euroopa mitmekesisus ning mitmekultuurilisus pakuvad suurepäraseid võimalusi igat liiki temaatilise turismi arendamiseks ning mitmekülgse turismi- ja kultuurivahetuse kooskõlastatud edendamiseks; toonitab, et mis tahes kultuuriturismi tegevuskava peab tuginema Euroopa mitmekesisusele, autentsusele, kestlikkusele, täielikule juurdepääsule ning kõrgele kvaliteedile;

5.  võtab teadmiseks 30. ja 31. oktoobril 2014. aastal Napolis toimunud 13. Euroopa Turismifoorumi, kus toonitati turismi ja kultuuri vahelise sünergia tähtsust ning nende panust majanduskasvu ja tööhõivesse;

6.  toonitab, et integreeritud lähenemine, mis on suunatud varalise ja mittevaralise kultuuri- ning looduspärandi säilitamisele, edendamisele ja toonitamisele, on sotsiaalse innovatsiooni ning kohaliku, piirkondliku, linna- ja maapiirkondade kaasava arengu jaoks võimas liikumapanev jõud ning aitab kaasa kestliku kultuuriturismi edendamisele, vähendades samal ajal hooajalisuse mõju; eelkõige:

a)  juhib tähelepanu vajadusele kaasata aktiivselt kohalikud kogukonnad ja erasektori sidusrühmad;

b)  märgib, kui oluline on kohandada kultuurivaldkonna uued oskused ja ametiprofiilid oskuste, pädevuste, kvalifikatsioonide ja ametite Euroopa klassifikaatoriga (ESCO);

c)  toetab kultuurisisu digiteerimist ja sellele sidusjuurdepääsu tagamist eesmärgiga jõuda laiema üldsuseni ja kaasata täielikumalt noori;

d)  pooldab strateegilise lähenemisviisivastuvõtmist uurimistöö ja innovatsiooni, teadmiste jagamise ja aruka spetsialiseerumise osas;

7.  toonitab kultuuri ja kultuuripärandi keskset tähtsust kohalikul, riiklikul ja ELi tasandil äriinnovatsiooni ergutamisel ning turismiga seotud majandustegevuse arendamisel, eriti külastajatele mõeldud rajatiste pakkumisel turismikeskustes ning kogu valdkonda hõlmavate paljude eri teenuste osutamisel; toonitab, et kultuuripärandi säilitamine, arendamine ja edendamine on väga tähtis paljudes ärivaldkondades, eriti turismis;

8.  toonitab, et kultuuriturism võib anda tõuke kohalikule majandusele kohaliku tootmise edendamise, äriühingute loomise ergutamise ning tarbijanõudluse suurendamisega turismivaldkonnas ning riigisisese lisandväärtuse maksimeerimisega;

9.  toonitab kultuuriturismi ergutamise potentsiaali maa-, saare-, ranniku- ja mägipiirkondades, kus on säilinud rikkumata loodus ja maastikud, piirkondlikud või vähemuskeeled ja dialektid, traditsiooniline kultuur (traditsiooniline rahvakunst, rahvariided, käsitöö, kohalikud festivalid, liikuvuskultuur, kulinaarsed traditsioonid), kus pakutakse kohalikke käsitöötooteid ja teenuseid, kus on autentsust ning tööstuslik ja põllumajanduspärand ning rahvusvähemuste kultuuripärand; juhib tähelepanu, et kultuuriturism aitab mitmekesistada traditsioonilist majandustegevust neis piirkondades ja julgustab kohalikku elanikkonda paigale jääma, millega hoitakse ära rahvaarvu vähenemine ning paljude väärtuslike kultuurimälestiste mahajätmine ja allakäik ning hoitakse ära traditsioonide ja kommete väljasuremine; kutsub liikmesriike üles töötama välja kestlik valdkondadevaheline taristu ning parandama piiriülest ühenduvust, sh töötama välja uued info- ja kommunikatsioonitehnoloogialahendused, nt integreeritud reisiplaneerimise ja piletimüügiteenused, selleks et suurendada turismisihtkohtade ja eriti väiksemate ning kõrvaliste turismisihtkohtade külgetõmmet ning juurdepääsetavust õhu, mere, maanteede ja raudtee kaudu;

10. juhib tähelepanu, et uute siseveeteede ja mitmeliigiliste ühenduste väljaarendamine võib aidata kultuuriturismi kestlikule arengule otsustavalt kaasa;

11. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võtma kooskõlastatud meetmeid, et töötada välja maaturismi külgetõmbavaks muutmise poliitika, pidades silmas asjaolu, et see on sisemaa ja maapiirkondade arengu tõukejõud; ärgitab ELi institutsioone looma seoseid pärandi ja kohalike kogukondade vahel, et kasutada ära kohalike sidusrühmade kaasatus maapiirkondades ja äärepoolseimates piirkondades; on seisukohal, et tugevat rõhku tuleks panna inimeste koolitamisele ja pärandi säilitamise rahalisele toetamisele, arvestades asjaolu, et kultuuriturismi toetamine maapiirkondades soodustab ka massiturismi vähenemist;

12. toonitab, et kultuuriturismi piirkondlik arendamine liikmesriikides eeldab taristuinvesteeringute kavade kasutuselevõtmist hädavajalike põhiteenuste osutamiseks;

13. tunneb muret, et ELi selle valdkonna reguleerimisvahendid ja eelarvevahendid on ebapiisavad; toonitab, et rakenduskavade muutmine on regionaalpoliitika osas veelgi vähendanud kultuuripärandile pühendatud poliitika toetamist;

14. juhib tähelepanu asjaolule, et paljud kultuurilised struktuurid ei ole osa turumajandusest, need toimivad sageli ühendustena või vabatahtlikul alusel ning neile avalikust sektoris antavaid rahalisi vahendeid on majanduskriisi tulemusel järsult vähendatud; kutsub komisjoni üles esitama ettepanekud erakapitali osaluse edendamiseks kultuuripärandiga seotud projektides mis tahes kujul (sponsorlusevõi mõnel muul kujul);

15. juhib tähelepanu asjaolule, et kõigil tasanditel (rahvusvahelisel, riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul) tuleks vastu võtta integreeritud ja koordineeritud lähenemisviis, kaasates kõik sidusrühmad ja kohaliku kogukonna, ning ergutab sellega seoses arendama avaliku ja erasektori partnerlust, et kasutada ära kultuuriressursside majanduslik potentsiaal;

16. palub komisjonil ja liikmesriikidel algatada üleeuroopalise dialoogi kõigi valitsustasandite poliitikakujundajate ning kultuuri- ja loometööstuste, turismikorraldajate võrgustike, era- ja avaliku sektori osalejate partnerluste ja vabaühenduste vahel;

17. palub komisjonil, nõukogul ja liikmesriikidel jätkata koostööd eesmärgiga viia kõigil vastavatel tasanditel ellu kultuuripärandi ja kultuuriturismi edendamisega seotud tegevusi, mis sisalduvad 30. juuni 2010. aasta teatises „Euroopa kui maailma soosituim turismisihtkoht – uus Euroopa turismi tegevuskava” (COM(2010)0352);

18. palub komisjonil eespool nimetatud 30. juuni 2010. aasta teatise läbi vaadata;

19. on veendunud, et Euroopa kaubamärgi loomine ja edendamine annab suurt lisandväärtust Euroopa kui maailmasoosituima turismisihtkoha eduks ja eriti Euroopa kultuuripärandi edendamisele; kutsub seetõttu kõigi liikmesriikide ametiasutusi üles tegema komisjoniga koostööd ning täiendama seda kaubamärki oma riiklike ja piirkondlike püüdlustega ning reklaamima ühiselt Euroopat suurtel rahvusvahelistel üritustel ning laiaulatuslikel turismimessidel kui väga kvaliteetsete turismisihtkohade kogumit;

20. toetab piiriüleste kultuuriturismi toodete loomist, mis peegeldaksid Euroopa ühiseid jagatud väärtusi ja pärandit; palub komisjonil püüelda tihedama koostöö poole liikmesriikide ja muude kultuuri- ja turismipoliitikat kujundavate organisatsioonidega, nagu ÜRO Maailma Turismiorganisatsioon (UNWTO) ning ÜRO Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsioon (UNESCO), ja jätkata võrgustike ning piirüleste piirkondlike projektide kaasrahastamist ning edendamist ja jätkata tihedas koostöös Euroopa Nõukoguga kaasrahastamist ning edendustegevust seoses Euroopa kultuuriradadega, mis on piiriüleste üleeuroopaliste temaatiliste turismiprojektide parim näide;

21. rõhutab ühtlasi, kui tähtis on arendada piirkondadevahelisi ja piiriüleseid kultuuri- ja turismitooteid ning -teenuseid, mis põhinevad kooskõlastatud tegevusel, arendavad sünergiat, hoiavad kokku ressursse ja tugevdavad ning edendavad kogu piirkonna ühist kultuurilist identiteeti ja konkurentsivõimet; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles seda protsessi hõlbustama;

22. rõhutab, kui tähtis on kulinaariapärand, mida tuleb kaitsta ja toetada; leiab, et selleks eraldatud vahendeid saab optimeerida koostoime kaudu ELi teiste poliitikavaldkondadega, nagu ühine põllumajanduspoliitika ja tarbijakaitsepoliitika;

23. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tulema välja selliste algatustega, mis aitavad kõige paremini ära kasutada Euroopa veealust kultuuripärandit, ning konkreetsemalt looma Euroopa veealuse kultuuripärandi raja, mis võimaldab laevavrakkide ja uppunud linnade eksponeerimist muuseumides või nendeks ümberkujundamist;

24. toetab algatusi, millega tutvustatakse Euroopa ühist pärandit, suurendatakse kultuurimälestiste nähtavust ning millel on eriline kestlik mõju kohalikul ja piirkondlikul tasandil, näiteks üleeuroopalised rattateed või palverännurajad, panoraamrongid, Euroopa turistidele mõeldud raudteed (vanade rongiliinide ja -jaamade restaureerimine), Euroopa kultuuripealinnad, Euroopa spordipealinnad, Europa Nostra võrgustik, Natura 2000 võrgustik, Euroopa kultuuripärandi märgis, Euroopa kultuuripärandi päevad ja Euroopa Liidu kultuuripärandi auhind; nõuab noorte kultuuriturismi edendamist ja lihtsustamist; kavatseb lisaks toetada algatusi, millesse kaasatakse aktiivselt noori, nagu Euroopa noortepealinnade algatus;

25. väljendab rahulolu seoses Euroopa kultuuripealinnade algatuse suure eduga; nõuab nende linnade sidumist ühte võrgustikku, et rohkem keskenduda asjaomastele piirkondadele, eesmärgiga võimaldada kogemuste ja heade tavade vahetamist, sealhulgas selleks, et aidata tulevasi kandidaate ning hõlbustada ürituste ja konkreetsete ringreiside korraldamist;

26. peab tervitatavaks uusi algatusi, nagu Euroopa kultuuripärandi aasta, mis suurendavad teadlikkust Euroopa materiaalse ja vaimse pärandi kaitse vajadusest; kutsub komisjoni, nõukogu ja liikmesriike üles tegema suuremaid jõupingutusi, et edendada Euroopa tööstuspärandit kui Euroopa ühise kultuuriväärtuse osa, mille võimalusi ei ole veel piisavalt tunnustatud;

27. kutsub komisjoni üles teavitama liikmesriike ja selle valdkonna peamisi ettevõtjaid vajadusest muuta Euroopa kultuuripärandi paigad kõigi jaoks kättesaadavaks ja taskukohaseks ning pöörata erilist tähelepanu puudega inimestele, piiratud liikumisvõimega isikutele, noortele ja eakatele inimestele ning madala sissetulekuga peredele;

28. toonitab uuesti ökoloogiliselt ja majanduslikult säästva ja vastutustundliku turismi põhimõtte olulisust ning väljendab veendumust, et kuigi ELi tegevus peaks ennekõike soodustama turismi õitsengut Euroopas, tuleb tegelda ka probleemidega, mis on seotud turismist tingitud struktuursete muudatuste võimaliku negatiivse mõjuga ning ohtudega, mida massiturism kultuuripärandile kaasa toob; on seisukohal, et EL peab tegema koostööd liikmesriikide ja kohalike sidusrühmadega, et koostada suunised, mille eesmärk on vähendada massiturismi kahjulikke mõjusid kõrvalistele piirkondadele, sealhulgas ELi äärepoolseimatele ja saarepiirkondadele, eelkõige kõrghooajal;

29. tuletab meelde, kui oluline on kaitsta ja säilitada kultuuripärandit mitte ainult aja hävitustöö, vaid ka huligaansuse ja rüüstamise eest; juhib tähelepanu sellele, et paljusid arheoloogiamälestisi, eelkõige veealuseid paiku, kus ametiasutuste juurdepääs ja järelevalve on raskendatud, ähvardab endiselt oht langeda organiseeritud aardeküttide rüüstamise ohvriks; nõuab sellega seoses tõhusamat koostööd liikmesriikide vahel kultuuriväärtuste tuvastamise ja tagasisaamise ning selliste esemetega ebaseadusliku kaubitsemisega võitlemise alal;

30. kutsub komisjoni, nõukogu ja liikmesriike üles jätkama tööd ohustatud paikade algatusega, mille käivitas Europa Nostra koostöös Euroopa Investeerimispangaga, leida selleks uusi näited Euroopa ohustatud pärandi kohta, koostada tegevuskavasid ja otsida võimalikke rahastamisallikaid; juhib tähelepanu, et selle algatuse väljatöötamine on üks võimalus kaasata erainvesteeringuid pärandi väärtustamisse;

31. rõhutab ettevõtlustegevuse arendamise ja osalemisel põhinev lähenemisviisi märkimisväärseid võimalusi turismivaldkonnas, eelkõige väikese ja keskmise suurusega turismiettevõtjate, kuid ka idufirmade, mittetulundussektori ja muude organisatsioonide jaoks, kes annavad panuse Euroopa kultuuripärandi säilitamisse, kaitsmisse ja reklaamimisse; toonitab, et peale kultuuriväärtuste on Euroopa turismivaldkonna edu ja konkurentsivõime jaoks võtmetähtsusega kvaliteetne teenindus, kõrgetasemelised professionaalsed oskused, selles valdkonnas hea koolituse saanud spetsialistid ja esindatus veebis; rõhutab, et teadusuuringud, innovatsioon ja uus tehnoloogia, eelkõige telekommunikatsiooni vallas, on inimestele kultuuripärandi lähemale toomiseks väga olulised; on samuti seisukohal, et VKEde konkurentsivõime huvides tuleks vähendada nende jaoks tarbetut koormust ning läbi vaadata õigusaktid, mis avaldavad negatiivset mõju turismivaldkonna VKEdele;

32. on seisukohal, et majanduskriis võttis rahastamise ühelt valdkonnalt, mis on kärbete tõttu kõige rohkem kannatanud, ja selle tulemusel on hüljatud ja hooletusse jäetud arvukalt väärtuslikke kultuuripaiku, mis on langenud unustusse, tuues sellega kahju ühiskonnale ja turismivaldkonnale; kutsub komisjoni üles tagama, et teave kultuuriturismi säilitamiseks ja edendamiseks ette nähtud ELi vahendite kohta oleks kergesti kättesaadav kõikidele asjaomastele sidusrühmadele, nt riikliku, piirkondliku ja kohaliku tasandi VKEdele ja kodanikuühiskonna organisatsioonidele, ning et see teave oleks kättesaadav ELi ametlikes keeltes, ning samuti tagama, et haldusmenetlust nendele vahenditele otsejuurdepääsuks lihtsustataks veelgi, eelkõige VKEde jaoks, mis moodustavad suure osa turismivaldkonnast; palub komisjonil tagada suurem läbipaistvus vahendite kasutamise osas; nõuab, et komisjon rakendaks kultuuripärandi edendamiseks ette nähtud ühtsete rakenduskavade heakskiitmise suhtes avatumat lähenemisviisi; kutsub komisjoni üles võtma meetmeid, et asjakohase õiguskeskkonna abil vähendada halduskoormust eesmärgiga suurendada turismivaldkonna ettevõtjate, eelkõige VKEde ja idufirmade arvu;

33. rõhutab võimalust keskenduda makropiirkondlike strateegiate väljatöötamisel rohkem kultuuriturismile, et muuta see üleeuroopalise koostöö strateegilise raamistiku lahutamatuks osaks;

34. toetab komisjoni algatust Euroopa rikkaliku kultuuripärandi digiteerimiseks kui olulist panust selle ainulaadse kultuurilise rikkuse reklaamimiseks kogu maailmas ning peab oluliseks selle elluviimist ka kohalikul tasandil, mis oleks kasuks väikeettevõtetele; rõhutab raamatukogu- ja arhiiviressursside olulist rolli Euroopa füüsilise ja digitaalse kultuuripärandi säilitamisel, edendamisel ja sellele juurdepääsu tagamisel; kutsub komisjoni üles tegema koostööd liikmesriikidega, et täpselt määratleda ja digiteerida UNESCO materiaalne ja vaimne maailmapärand Euroopas ja teha see kättesaadavaks veebilehel visiteurope.com;

35. rõhutab, et pärandi väärtustamine nõuab ka reageerimist inimeste uuele elustiilile ja palub komisjonil sellega seoses kaaluda tervikliku digitaalse kommunikatsioonistrateegia koostamist, et esile tuua komisjoni käivitatud algatusi ja toetada kultuuriprojekte, mis ühendavad endas pärandit ja kaasaegseid võimalusi (nt uue tehnoloogia kasutamine muuseumialadel);

36. rõhutab kultuuriturismi kui hariduse ja ELi elukestva õppe programmide (nt Erasmus+) lahutamatu osa tähtsust ja eripära; juhib tähelepanu asjaolule, et kultuuriturism on mõeldud väga laiale osalejate ringile, alates lastest ja lõpetades pensionäridega ja seetõttu tuleb seda kohandada eri vanuserühmade hariduslike ja kultuuriliste vajadustega;

37. soovitab komisjonil luua ühtne ELi portaal, mis oleks pühendatud kultuuripärandile ning koondaks endas teabe kõikide kultuuripärandit rahastavate ELi programmide kohta; on seisukohal, et pärast portaali käivitamist tuleks igas liikmesriigis korraldada reklaamikampaania, et võimalikud abisaajad saaksid selle olemasolust teadlikuks;

38. soovitab ühtse, lihtsustatud kommunikatsioonistrateegia kujundamist, et määratleda Euroopat kui ainulaadset sihtkohta, ning avaldab seetõttu heameelt seoses algatusega „Sihtkoht Euroopa 2020”, mille eesmärk on luua üleeuroopaline portaal, kus tutvustatakse liikmesriikide veebisaite; soovitab lisaks luua mitmekeelsed portaalid kohalike sihtkohtade jaoks, mis asuvad suurlinnadest väljas, ning muuta nähtavamaks kultuuri- ja tööstuspärandiga seotud tooted;

39. soovitab komisjonil edendada ka programmi „Erasmus noortele ettevõtjatele” kui kultuuripärandi rahastamise mehhanismi.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

5.5.2015

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

40

3

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Daniela Aiuto, Lucy Anderson, Georges Bach, Izaskun Bilbao Barandica, Deirdre Clune, Michael Cramer, Luis de Grandes Pascual, Andor Deli, Karima Delli, Isabella De Monte, Ismail Ertug, Jacqueline Foster, Dieter-Lebrecht Koch, Merja Kyllönen, Miltiadis Kyrkos, Bogusław Liberadzki, Peter Lundgren, Cláudia Monteiro de Aguiar, Renaud Muselier, Jens Nilsson, Markus Pieper, Salvatore Domenico Pogliese, Tomasz Piotr Poręba, Gabriele Preuß, Christine Revault D’Allonnes Bonnefoy, Dominique Riquet, Massimiliano Salini, David-Maria Sassoli, Claudia Schmidt, Claudia Tapardel, Keith Taylor, Pavel Telička, István Ujhelyi, Peter van Dalen, Wim van de Camp, Janusz Zemke, Roberts Zīle, Kosma Złotowski, Elżbieta Katarzyna Łukacijewska

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Rosa D’Amato, Martina Dlabajová, Maria Grapini, Henna Virkkunen


REGIONAALARENGUKOMISJONI ARVAMUS (8.5.2015)

kultuuri- ja hariduskomisjonile

Euroopa kultuuripärandit käsitleva ühtse lähenemisviisi väljatöötamise kohta

(2014/2149(INI))

Arvamuse koostaja: Andrea Cozzolino

ETTEPANEKUD

Regionaalarengukomisjon palub vastutaval kultuuri- ja hariduskomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  usub, et kultuurilise dialoogi ja kultuurilise üksteisemõistmise saavutamiseks on vaja Euroopa kultuuripärandi osas ühtset lähenemisviisi; on veendunud, et selline lähenemisviis suurendab Euroopa Liidu majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust ning aitab ühtlasi kaasa strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide täitmisele;

2.  märgib, et kultuuripärandi väärtustamise projektid kujutavad endast sageli näiteid majanduslikult innovaatilise ja jätkusuutliku tegevuse kohta, millega on võimalik luua kvaliteetseid töökohti ja arendada ettevõtlussuutlikkust ja teadusuuringuid VKEdes, mis on ELi majanduse peamiseks edasiviivaks jõuks; märgib, et kultuuripärand on ühine ja avalik hüve ning sellel on positiivne mõju sotsiaalsele innovatsioonile, arukale, jätkusuutlikule ja kaasavale majanduskasvule, konkurentsivõimele ja töökohtade loomisele; palub seega komisjonil innustada liikmesriike investeerima kultuuripärandisse ning aitama kaitsta ja säilitada piirkondlikku, riiklikku ja Euroopa kultuurilist identiteeti;

3.  rõhutab, et kultuuripärandisse kuuluvate varade säilitamise edendamine ja nende hõlmamine jätkusuutlikesse turismitoodetesse meelitab ligi inimesi ning aitab tugevdada kohalikku ja piirkondlikku majandust; palub komisjonil kultuuripärandi majanduslikku tähtsust ja seoseid kultuuripärandi ja säästva turismi vahel arvesse võttes luua terviklikum lähenemine, võttes arvesse ka hiljutist Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi algatust, et rahastada kultuuripärandit, nt linnade infrastruktuuri arendamist, ehitamiseks või taastamiseks vajalikku standardimist ja ühtlustamist ning monumentide säilitamist, pidades meeles, et ajaloopärandi mitmekesisus ja eriomadused eeldavad erilahendusi ja -meetodeid;

4.  palub Euroopa Komisjonil Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI) raames ja strateegia „Euroopa 2020” läbivaatamise raames toetada Euroopa kultuuripärandi valdkonda kuuluvaid (ka suuremahulisi) projekte, arvestades, et need loovad kõikides piirkondades töökohti, eriti noortele, ja aitavad kaasa sotsiaalsele ühtekuuluvusele; märgib, et kultuuripärandisse investeerimine, mis suurendab Euroopa kultuuripärandi olemuslikku väärtust, on mitmeti kasulik, ning rõhutab vajadust tugevdada rahastamise eesmärgil avaliku ja erasektori partnerlust;

5.  palub komisjonil hinnata võimalust edendada Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi raames temaatilise investeerimisplatvormi loomist, et meelitada avaliku ja erasektori vahendeid rakendusuuringute valdkonda kultuuripärandi säilitamiseks ja väärtustamiseks; märgib, et ühtset lähenemisviisi kultuuripärandile Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide raames tuleb veel konkreetsemaks muuta; rõhutab seetõttu, kui oluline on arendada koostoimet ELi struktuurifondide, raamprogrammide ja muude kultuurisektoris kasutada olevate vahendite vahel; palub komisjonil jälgida, kuidas liikmesriigid integreerivad kultuuripärandit kohaliku ja piirkondliku majanduse arendamisse ja neid juhendada, et saavutada maksimaalne tõhusus ja tulemuslikkus, ning anda Euroopa parlamendile aru investeeringutest kultuuripärandisse ja saavutatud tulemustest;

6.  märgib, et Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) määruse reformi ideed ja eelkõige vahendite kontsentreerimise põhimõtet võib konkreetsetel juhtudel praktikas rakendada ka suurte projektide toetamise kaudu; tunnistab siiski vajadust edendada ja toetada ka väikeseid kultuurialgatusi, mis on eriti olulised piirkondade sisemise arengu seisukohast ning võivad aidata säilitada kultuuripärandit ja edendada kohalikku ja piirkondlikku arengut ning sotsiaalmajanduslikku kasvu üldiselt;

7.  on arvamusel, et vahendite sellise kontsentreerimise ja Euroopa ainulaadse kultuuripärandi kaitsest tuleneva kasu näiteks on suurprojektid, nagu kajastab komisjoni otsene ja pidev osalemine projektides ning järelevalve nende rakendamise üle; rõhutab vajadust tunnustada nende olulisust esimese sammuna Euroopa piirkondade kultuuridevaheliste sidemete loomise ja ühendamise suunas;

8.  märgib, et määruse (EL) nr 1301/2013 artikli 3 lõike 1 punktis e nähakse ette väikesemahulistesse kultuuritaristutesse investeerimine; väljendab heameelt kultuuriteenuste rahastamisvõimaluste üle, mis on ette nähtud sama määruse artikli 5 lõike 9 punktis a;

9.  võtab teadmiseks, et Euroopa Komisjon seadis piirkondlike rakenduskavade läbirääkimistel sellistesse taristutesse investeerimise projektide kogumaksumuse ülemmääraks 5 miljonit eurot (10 miljonit eurot UNESCO objektide puhul);

10. märgib, et selline ülemmäär, eriti kuna see puudutab kogukulusid, võib oluliselt piirata liikmesriikide suutlikkust rahastada selliseid integreeritud projekte, mis aitavad kultuuripärandit säilitada ja väärtustada; juhib siiski tähelepanu sellele, et kultuuritaristute projekte saab kombineerida kultuuriharidusprojektidega (kasutades täielikult ära digiteerimise võimalusi) ja VKEde projektidega ning seega saab investeeringute kogusumma olla oluliselt suurem kui 5 miljonit eurot;

11. palub komisjonil pärast liikmesriikide ja piirkondadega konsulteerimist kaaluda nimetatud 5 miljoni euro suuruse summa suurendamist, kuna vastasel juhul võib see kahjustada liikmesriikide suutlikkust ERFi vahendeid tulemuslikult kasutada; palub lisaks komisjonil ergutada kultuuriprojektide rahastamise eri vahendite tõhusat kombineerimist ning paindlikkuse kasutamist konkreetsete projektide puhul, kui investeeringud infrastruktuuri ületavad piirmäära 5 miljonit eurot;

12. rõhutab, et kultuuripärandi väärtustamisega seotud ERFi projektid on elav näide mitmetasandilise juhtimise ja subsidiaarsuse põhimõtte rakendamise kohta ning moodustavad olulise osa ERFi kuludest; rõhutab, kui olulised on piiriülesed kultuuriprojektid, mis aitavad suurendada majanduslikku ja sotsiaalset ühtekuuluvust ning edendavad kaasatust; nõuab sellega seoses meetmete võtmist, millega tugevdada ja laiendada toetust rahastamisele avaliku ja erasektori partnerluslepingute abil;

13. märgib, et sellised projektid kujutavad endast sageli integreeritud projektide linnapiirkondades rakendamise head tava ja aitavad seeläbi kaasa linnade arengukavadele; rõhutab linnamõõdet Euroopa kultuuripealinna algatustes, mis aitavad kaasa kultuurivõrgustike arengule linnades ja edendavad loovalgatusi pikas perspektiivis, mis näiteks säilitavad mitmesuguste kohalike ja piirkondlike kultuuritraditsioonide identiteeti; ergutab aastaringsete turismitoodete loomist, mis põhinevad integreeritud arengustrateegial või -kaval ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia vahendite, turundusvahendite ja muude innovaatiliste tehnikate kasutamisel, et suurendada kultuuripärandi nähtavust;

14. on seisukohal, et hariduse ja kultuuri peadirektoraat peaks looma Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudis (EIT) teadmis- ja innovaatikakogukonna, kes tegeleks konkreetselt kultuuripärandi säilitamisega ja toetaks otseselt teadusuuringute ja innovatsiooni terviklikku nägemust;

15. peab tervitatavaks komisjoni algatust luua projektide tulemuste levitamise platvorm VALOR, kuid palub komisjoni talitustel lisada sellesse platvormi ka näited ERFi toetusel programmitöö perioodidel 2000–2006 ja 2007–2013 elluviidud kultuuripärandi väärtustamise projektides juba kasutatud heade tavade kohta; soovitab teha tehnilise analüüsi portaali andmete üles laadimise konkreetsete meetodite kohta; juhib tähelepanu vajadusele luua ühtne ELi andmebaas/portaal, mis sisaldaks teavet kõigi ELi programmide ja algatuste raames rahastatud kultuuripärandi projektide kohta, ning palub komisjonil võtta kasutusele ühtne ELi andmebaas/portaal, et teavitada võimalikke toetusesaajaid olemasolevatest ELi rahastamisvahenditest;

16. on seisukohal, et linnade säästva arengu integreeritud meetmete (ERFi käsitleva määruse nr 1301/2013 artikkel 7) ja kogukonna juhitud kohaliku arengu strateegiate (ühissätete määruse nr 1303/2013 artikkel 32) rakendamisel tuleks tõhustada pärandi säilitamise poliitikat (eriti ajalooliste keskustega seotud poliitikat), rakendada arukat spetsialiseerumist, eluasemete kohandamist kliimamuutusest tingitud nõuetega ning tõhustada info- ja kommunikatsioonitehnoloogia vahendite, turundusvahendite ja muude innovaatiliste tehnikate kasutamist, et suurendada kultuuripärandi nähtavust;

17. kutsub komisjoni üles kuulutama välja Euroopa kultuuripärandi aastat.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

5.5.2015

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

37

1

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Pascal Arimont, José Blanco López, Franc Bogovič, Victor Boștinaru, Mercedes Bresso, Andrea Cozzolino, Rosa D’Amato, Tamás Deutsch, Anna Hedh, Krzysztof Hetman, Ivan Jakovčić, Marc Joulaud, Constanze Krehl, Martina Michels, Iskra Mihaylova, Andrey Novakov, Mirosław Piotrowski, Stanislav Polčák, Terry Reintke, Liliana Rodrigues, Fernando Ruas, Monika Smolková, Maria Spyraki, Olaf Stuger, Ruža Tomašić, Ramón Luis Valcárcel Siso, Ángela Vallina, Matthijs van Miltenburg, Lambert van Nistelrooij, Derek Vaughan, Joachim Zeller

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Isabella Adinolfi, Enrique Calvet Chambon, Josu Juaristi Abaunz, Ivana Maletić, Bronis Ropė, Marco Zullo

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Ulrike Trebesius


PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

16.6.2015

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

22

0

2

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Dominique Bilde, Andrea Bocskor, Silvia Costa, Mircea Diaconu, Damian Drăghici, Jill Evans, Petra Kammerevert, Rikke Karlsson, Andrew Lewer, Svetoslav Hristov Malinov, Curzio Maltese, Fernando Maura Barandiarán, Luigi Morgano, Momchil Nekov, Michaela Šojdrová, Yana Toom, Helga Trüpel, Sabine Verheyen, Julie Ward, Bogdan Andrzej Zdrojewski, Milan Zver, Krystyna Łybacka

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Norbert Erdős, Mary Honeyball, Marc Joulaud, Ernest Maragall

Õigusalane teave