Menetlus : 2014/2150(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0208/2015

Esitatud tekstid :

A8-0208/2015

Arutelud :

PV 11/04/2016 - 18
CRE 11/04/2016 - 18

Hääletused :

PV 12/04/2016 - 5.11
CRE 12/04/2016 - 5.11
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2016)0104

RAPORT     
PDF 301kWORD 155k
24.6.2015
PE 551.792v03-00 A8-0208/2015

õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi (REFIT) kohta: hetkeseis ja tulevikuväljavaated

(2014/2150(INI))

Õiguskomisjon

Raportöör: Sylvia-Yvonne Kaufmann

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
 TÖÖHÕIVE- JA SOTSIAALKOMISJONI ARVAMUS
 KESKKONNA-, RAHVATERVISE JA TOIDUOHUTUSE KOMISJONI ARVAMUS
 SISETURU- JA TARBIJAKAITSEKOMISJONI ARVAMUS
 PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi (REFIT) kohta: hetkeseis ja tulevikuväljavaated

(2014/2150(INI))

Euroopa Parlament,

–       võttes arvesse institutsioonidevahelist kokkulepet parema õigusloome kohta(1),

–       võttes arvesse ELi toimimise lepingu artikli 294 lõike 4 rakendamise praktilist korda esimese lugemise kokkulepete korral, milles Euroopa Parlamendi ja nõukogu pädevad talitused leppisid kokku 22. juulil 2011. aastal,

–       võttes arvesse oma 4. veebruari 2014. aasta resolutsiooni ELi õigusloome kvaliteedi ning subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse kohta seoses 19. aruandega „Parem õigusloome”, mis käsitleb aastat 2011(2),

–       võttes arvesse oma 27. novembri 2014. aasta resolutsiooni komisjoni mõjuhindamissuuniste läbivaatamise ja VKE-testi tähtsuse kohta(3),

–       võttes arvesse oma 25. veebruari 2014. aasta resolutsiooni seadusandlike volituste delegeerimise järelmeetmete ja liikmesriikide kontrolli kohta komisjoni rakendamisvolituste teostamise üle(4),

–       võttes arvesse oma 13. septembri 2012. aasta resolutsiooni subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamist (2010) käsitleva 18. aruande „Parem õigusloome” kohta(5),

–       võttes arvesse oma 14. septembri 2011. aasta resolutsiooni parema õigusloome, subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse ning aruka õigusliku reguleerimise kohta(6),

–       võttes arvesse oma 8. juuni 2011. aasta resolutsiooni mõjuhinnangute sõltumatuse tagamise kohta(7),

–       võttes arvesse nõukogu 4. detsembri 2014. aasta järeldusi aruka reguleerimise kohta,

–       võttes arvesse komisjoni aruannet õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi (REFIT) kohta: hetkeseis ja tulevikuväljavaated (COM(2014)0368),

–       võttes arvesse komisjoni varajasemaid teatisi ELi õigusloome kvaliteedi kohta (COM(2012)0746 ja COM(2013)0685),

–       võttes arvesse komisjoni aruannet subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse kohta (19. aruanne „Parem õigusloome”, mis hõlmab aastat 2011) (COM(2012)0373),

–       võttes arvesse komisjoni teatist „Arukas reguleerimine – väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate vajaduste rahuldamine” (COM(2013)0122),

–       võttes arvesse komisjoni talituste töödokumenti VKEde aruka reguleerimise järelevalve ja konsulteerimise kohta (SWD(2013)0060),

–       võttes arvesse komisjoni teatist „Arukas reguleerimine Euroopa Liidus” (COM(2010)0543),

–       võttes arvesse komisjoni sidusrühmadega konsulteerimise 2014. aasta suuniseid,

–       võttes arvesse halduskoormust käsitleva sõltumatute huvirühmade kõrgetasemeline töörühma 24. juuli 2014. aasta lõpparuannet „Bürokraatia vähendamine Euroopas – pärand ja tulevikuväljavaated“, eelkõige 12. lisas olevat eriarvamust, mille esitasid kõrgetasemelise rühma neli liiget, kellel on töötajate, rahvatervise, keskkonna ja tarbijate kaitse taust,

–       võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 26. novembri 2014. aasta arvamust(8),

–       võttes arvesse komisjoni teatist Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Parem õigusloome paremate tulemuste saavutamiseks – ELi tegevuskava” (COM(2015)0215),

–       võttes arvesse komisjoni teatist Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Ettepanek institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe kohta” (COM(2015)0216),

–       võttes arvesse komisjoni otsust REFITi platvormi loomise kohta (C(2015)3261) ja teatist komisjonile „REFITi platvorm – struktuur ja toimimine” (C(2015)3260),

–       võttes arvesse Euroopa Komisjoni presidendi otsust sõltumatu õiguskontrollikomitee loomise kohta (C(2015)3263), komisjoni teatist „Õiguskontrollikomitee – missioon, ülesanded ja personal” (C(2015)3262) ja komisjoni teatist „Standardseletuskiri” (C(2015)3264/2),

–       võttes arvesse komisjoni talituste töödokumenti parema õigusloome suuniste kohta (SWD(2015)0111),

–       võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–       võttes arvesse õiguskomisjoni raportit ning tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni, keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni ning siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni arvamusi (A8-0208/2015),

A.     arvestades, et REFITi programm on komisjoni uue parema õigusloome strateegia põhikomponent;

B.     arvestades, et REFITi programmi eesmärk on konsolideerida parema õigusloome menetlusi, lihtsustada ELi õigusakte, vähendada haldus- ja/või regulatiivset koormust ning sillutada teed headele valitsemistavadele, mis tuginevad tõenditel põhinevale poliitikakujundamisele, milles on tähtsal kohal mõjuhinnangud ning järelhindamine, ilma et see asendaks poliitilisi otsuseid;

C.     arvestades, et komisjon on loonud uue REFITi platvormi, mis toetaks tema tööd REFITi programmi raames ja mis koosneb kahest rühmast: valitsusrühm, mis hõlmab kõrgetasemelisi eksperte iga riigi avalikust teenistusest, ja sidusrühmade rühm, mis hõlmab kuni 20 eksperti, kellest kaks esindavad Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteed ja Regioonide Komiteed, ülejäänud eksperdid aga ettevõtteid, sh VKEsid, tööturu osapooli ja kodanikuühiskonna organisatsioone;

D.     arvestades, et iga-aastane REFITi tulemustabel võimaldab hinnata igas poliitikavaldkonnas ja igas komisjoni määratletud algatuses, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu võetud meetmetes saavutatud edu;

E.     arvestades, et 2003. aasta institutsioonidevaheline kokkulepe parema õigusloome kohta on praeguses, Lissaboni lepinguga loodud õiguskeskkonnas aegunud;

F.     arvestades, et möödunud aastatel on parema reguleerimise tegevuskava õigustavade paranemisele siiski kaasa aidanud; arvestades, et komisjoni selles valdkonnas algatatud rohked eri nimetused ja programmid, näiteks parem reguleerimine, parem õigusloome, arukas reguleerimine, õigusloome kvaliteet, põhimõte „kõigepealt mõtle väikestele“, toimivuskontroll ja halduskoormuse vähendamine ei anna eelkõige kodanikele piisavat selgust ja läbipaistvust meetmete eesmärkide kohta ja peaksid olema seepärast paremini omavahel ühendatud;

G.     arvestades, et oma 19. mai 2015. aasta teatisega „Parem õiguslik reguleerimine paremate tulemuste saavutamiseks – ELi tegevuskava” on komisjon nüüd teinud ettepaneku sidusa ja tervikliku parema õigusloome käsituse kohta, milles võetakse arvesse õigusloome kogu poliitilist tsüklit ja milles on vaja kõigi institutsioonide kindla suunitlusega koostoimet, ning arvestades, et parlament käsitleb seda teatist just sel põhjusel hoolikalt, et saavutada liidu kodanike huvides parimad võimalikud tulemused;

H.     arvestades, et Euroopa Liidu lepingu artiklis 3 sõnastatud liidu eesmärgid on kõik võrdse tähtsusega; arvestades, et komisjon rõhutab, et REFITi programm ei sea kahtluse alla praeguseid poliitikaeesmärke ega tohiks avaldada negatiivset mõju kodanike, tarbijate ja töötajate tervisele ja ohutusele ega keskkonnale;

I.      arvestades, et komisjon viis 2014. aasta teises pooles läbi avaliku arutelu enda välja antud mõju hindamise suuniste ja sidusrühmadega konsulteerimise suuniste kohta;

J.      arvestades, et 2015. aasta tööprogrammi koostamisel rakendati esimest korda nn poliitilise katkevuse põhimõtet, õigustamaks sellega suure arvu menetluses olevate seadusandlike ettepanekute tagasivõtmist;

K.     arvestades, et komisjon kavatseb oma 2015. aasta tööprogrammis keskenduda suurimatele majanduslikele ja sotsiaalsetele probleemidele ning tema uue struktuuri eesmärk on tagada sidusam poliitiline käsitus, misläbi oleks võimalik suurendada läbipaistvust ELis ja seega vastuvõetavust kodanike poolt;

Parem õigusloome

1.      märgib komisjoni presidendi Junckeri otsust usaldada komisjoni asepresidendile parema õigusloome portfell, mis vastab Euroopa Parlamendi üleskutsetele ja rõhutab selle teema suurt poliitilist tähtsust; eeldab, et see määramine toob kaasa ELi õigusaktid, mis on parima võimaliku kvaliteediga, vastavad kodanike ja sidusrühmade ootustele ja tagavad, et avaliku poliitika eesmärke, sh tarbija-, keskkonna-, sotsiaal- ning töötervishoiu ja -ohutuse standardeid ei seata ohtu;

2.      juhib tähelepanu sellele, et parem õigusloome peaks hõlmama avaliku halduse kultuuri kõigil Euroopa Liidu tasanditel, pidades silmas üleliigset bürokraatiat kogu ELis ja vajadust õigusakte lihtsustada, ning sisaldama liidu aktide rakendamist ja kohaldamist nii Euroopa kui ka riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil, tagamaks hea halduse ja Euroopa-sõbraliku asjaajamise kõigil tasanditel;

3.      toonitab, et komisjon peaks esmatähtsale kohale seadma teatavate meetmete väljatöötamise ja keskenduma pigem seaduste kvaliteedile ja kehtivate õigusaktide parema täitmise tagamisele, mitte aga õigusaktide arvule; rõhutab sellega seoses, et otsustavaks teguriks ei tohiks olla mitte kulud, vaid et õigusloome kvaliteet peaks olema ainus võrdlusalus ning et REFITi programmi ei tohi kasutada sotsiaal-, tööhõive-, keskkonna- ja tarbijakaitsevaldkonnas kehtivate nõuete õõnestamiseks;

4.      soovitab komisjonil kaaluda aegumisklauslite kehtestamist ajaliselt piiratud seadusandlikes algatustes tingimusel, et see ei tekita õiguskindlusetust, ja lisada asjakohased läbivaatamise klauslid vajaduse korral õigusaktidesse, et korrapäraselt uuesti hinnata, kas seadusandlikud meetmed on Euroopa tasandil jätkuvalt asjakohased;

5.      rõhutab, et üks Euroopa standard asendab reeglina 28 riiklikku standardit, tugevdades nii siseturgu ja vähendades bürokraatiat;

6.      peab tervitatavaks 19. mai 2015. aasta parema õigusloome meetmete paketti; toetab komisjoni raugematut tahet pingutada parema õigusloome nimel; rõhutab, et REFITit käsitlevas teatises ette nähtud tööd tuleb käsitada katkematu protsessina, mis tagab Euroopa tasandil kehtivate õigusaktide eesmärgipärasuse, täidab seadusandjate ühist eesmärki ning vastab kodanike, äriringkondade ja muude sidusrühmade ootustele;

7.      võtab teadmiseks komisjoni võetud kohustuse pidada läbirääkimisi uue, paremat õigusloomet käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe üle, mille juures võetakse arvesse Lissaboni lepinguga kaasnenud muutusi ning parlamendi ja komisjoni vahelist raamlepingut ning milles konsolideeritakse parimad tavad sellistest valdkondadest nagu õigusloome kavandamine, mõjuhinnangud, ELi õigusaktide süstemaatiline järelkontroll ning delegeeritud ja rakendusaktide rakendamine ja käsitlemine, ning rõhutab oma otsust viia läbirääkimised lõpule käesoleva aasta lõpuks;

8.      peab tervitatavaks komisjoni kinnitust, et tema parema õigusloome strateegia eesmärk ei ole dereguleerida teatavaid poliitikavaldkondi või seada kahtluse alla väärtusi, mida me peame tähtsaks, nagu sotsiaalkaitse, keskkonnakaitse ja põhiõigused, sh õigus tervishoiule;

9.      tunnustab pikaajalist intensiivset tööd, mida on teinud sõltumatute huvirühmade kõrgetasemeline töörühm, kes on esitanud Euroopa Komisjonile ettepanekud halduskoormuse vähendamiseks ja teinud kindlaks parimad tavad, et rakendada ELi õigusakte liikmesriikides nii vähese bürokraatiaga kui võimalik; märgib, et sõltumatute huvirühmade kõrgetasemelise töörühma neli liiget ei ole mitme rühma lõpparuandes halduskoormuse kohta esitatud järeldusega nõus ning on esitanud eriarvamuse; ootab, et Euroopa Komisjon võtaks arvesse kõigi protsessis osalevate sidusrühmade muresid;

10.    rõhutab sotsiaaldialoogi ja tööturu osapoolte sõltumatuse austamise tähtsust; toonitab eelkõige seoses ELi toimimise lepingu artikliga 9, et tööturu osapooled võivad vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 155 sõlmida kokkuleppeid, mis allakirjutanute ühisel taotlusel võivad viia ELi õigusakti vastuvõtmiseni; eeldab, et komisjon austab osapoolte autonoomiat ja nende läbi räägitud kokkuleppeid ning võtab nende muresid tõsiselt, ja rõhutab, et parema õigusloome kava ei tohiks olla ettekääne tööturu osapoolte vahel saavutatud kokkulepete eiramiseks või neist mööda minemiseks, ning on seetõttu vastu igasugusele tööturu osapoolte kokkulepete mõju hindamisele;

11.    märgib, et parlamendi eelmisel ametiajal põhjustas rakendusaktide ja delegeeritud õigusaktide vaheline valikuvõimalus palju institutsioonidevahelisi vaidlusi; peab seepärast tähtsaks, et koostataks konkreetsed suunised, nagu nõudis parlament oma 25. veebruaril 2012. aastal vastuvõetud raportis;

12.    peab tervitatavaks komisjoni avaldust, et ta kavatseb lihtsustada ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP), Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide ning „Horisont 2020” raames antavate toetuste haldamist;

Läbipaistvus ja sidusrühmade osalemine

13.    tunneb heameelt selle üle, et komisjon tunnustab konsultatsioonide tähtsust REFITi programmis; juhib tähelepanu sellele, et kooskõlas ELi lepingu artikli 11 lõikega 2 on kõik ELi institutsioonid kohustatud säilitama esindusorganisatsioonide ja kodanikuühiskonnaga avatud, läbipaistva ja regulaarse dialoogi; kutsub institutsioone üles pöörama läbirääkimistel uue institutsioonidevahelise kokkuleppe üle erilist tähelepanu kohustuslikule ja regulaarsele dialoogile esindusorganisatsioonide ja kodanikuühiskonnaga;

14.    märgib, et suurema läbipaistvuse kaudu saab ELi toimimise muuta tõhusamaks ja tugevdada kodanikuühiskonna kindlustunnet ELi suhtes;

15.    väljendab seoses sellega heameelt komisjoni kinnituse üle, et dialoog kodanike, tööturu osapoolte ning ettevõtlussektori ja kodanikuühiskonna sidusrühmadega aitab tagada ELi õigusloome läbipaistvuse, mõjususe ja sidususe, ning toetab komisjoni kavatsust näidata täpsemalt, kuidas ta oma ettepanekuid koostab, näiteks seadusandlike tekstide või komisjoni teatiste vormis;

16.    märgib, et komisjon suurendab oma parema õigusloome strateegias märkimisväärselt avaliku konsultatsiooni rolli; märgib, et tulevikus viib komisjon läbi 12-nädalase avaliku konsultatsiooni a) enne uute seadusandlike ettepanekute koostamist, b) kui hinnatakse olemasolevaid seadusandlikke ettepanekuid ja kontrollitakse nende sobivust ning c) tegevuskavade ja mõju eelhinnangute kohta; märgib ka, et pärast ettepaneku vastuvõtmist annab komisjon kodanikele ja sidusrühmadele võimaluse kaheksa nädala jooksul komisjoni ettepaneku kohta kommentaare esitada ja edastab need seisukohad nõukogule ja parlamendile;

17.    palub komisjonil eelnevast lähtudes anda kõigi konsultatsioonimenetluses osalejate seisukohtadele ja tagasisidele tasakaalustatud ja läbipaistev hinnang ning tagada eelkõige, et hästi rahastatud ja organiseerunud sidusrühmade organisatsioonid ei saaks avalikke konsultatsioone oma huvides väärkasutada; palub komisjonil oma konsultatsioonide järeldused avaldada;

18.    märgib, et mõjuhinnangud tuleks avaldada ainult siis, kui komisjon on asjaomase poliitilise algatuse vastu võtnud; peab komisjoni otsuste läbipaistvuse huvides vajalikuks, et mõjuhinnangud tuleks avaldada ka siis, kui komisjon on teinud otsuse seadusandlikku ettepanekut mitte esitada;

19.    nendib, et nõuandev Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on kodanikuühiskonna oluline esindaja; märgib, et Regioonide Komiteel, mis samuti on nõuandva iseloomuga, on keskne roll ELi piirkondlike ja kohalike asutuste esindamisel ja ELi õigusaktide rakendamise hindamisel; märgib, et kehtiva õiguse järgi võivad parlament, nõukogu ja komisjon mõlema nõuandva organiga konsulteerida kõikidel juhtudel, kui parlament ja nõukogu peavad seda asjakohaseks; on seisukohal, et kui nendega konsulteeritakse konkreetsetes küsimustes nõuetekohaselt ja piisavalt varakult ning kasutatakse ära nende asjatundlikkust konkreetsetes valdkondades, siis võib see paremale õigusloomele kaasa aidata;

20.    leiab, et piirkondlike ja kohalike võimude osalus ELi poliitikakujunduses peaks olema suurem, eelkõige tuleks liikmesriikide piirkondliku ja kohaliku tasandi teadmisi ja kogemusi kasutada õigusaktide ettevalmistamise varajastes faasides; märgib, et kõik institutsioonid peavad oma seadusandlikus töös subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtet järgima;

21.    peab tervitatavaks komisjoni kavatsust muuta õigusloomeprotsess läbipaistvamaks ning kaasata avalikkuse ja sidusrühmade esindajaid kogu protsessi suuremal määral;

22.    peab tervitatavaks komisjoni otsust viia ka tulevikus läbi neljanädalasi avalikke konsultatsioone delegeeritud õigusaktide eelnõude ja peamiste rakendusaktide kohta, enne kui liikmesriigid vastutavas komisjonis vastavalt oma seisukohale hääletavad;

23.    kutsub komisjoni üles oma hindamissuunised läbi vaatama, hoogustama sidusrühmade kaasamist ja nendega konsulteerimist ning kasutama kõige otsesemat meetodit, et võimaldada ELi kodanikel otsuste tegemises osaleda;

24.    märgib ära uut rubriiki „Lighten the Load – Have Your Say” („Koormuse vähendamine – öelge oma arvamus”) komisjoni parema õigusloome veebisaidil ja nõuab, et komisjon ja uus REFITi platvorm vaataksid sinna laekunud kommentaarid tasakaalustatult ja läbipaistvalt läbi; on siiski veendunud, et REFITi platvorm ei peaks olema oma protsessides ja otsustustes liiga koormav, vaid kujutama endast organit, kes suudab kiiresti reageerida ja Euroopa õigusloomeprotsessis ka üksikasjalikumat tööd teha; on arvamusel, et komisjoni veebisaidi kaudu pakutava konsultatsiooniga ei saa asendada avalikku konsultatsiooni sidusrühmade esindajatega,

Mõjuhinnangud ja Euroopa lisaväärtus

25.    märgib, et mõjuhinnangud on oluline vahend, mille abil toetada otsuste tegemist kõigis ELi institutsioonides ja millel on paremas reguleerimises oluline roll; palub komisjonil ja liikmesriikidel sellega seoses olla rangem oma kohustuste täitmises ning tulevaste ja kehtivate eeskirjade mõju hindamisel; rõhutab siiski, et selline hindamine ei asenda poliitilisi hinnanguid ja otsuseid ning et Euroopa Parlamendi liikmete vabadust oma poliitilist tööd teha ei tohi mitte mingil kombel piirata;

26.    on veendunud, et konkurentsivõime hindamine peaks olema mõjuhindamisprotsessi oluline osa; on seisukohal, et läbivaadatud suuniste eelnõu peaks sisaldama juhiseid selle kohta, kuidas hinnata konkurentsivõimele avalduvat mõju ja millist kaalu anda sellele lõppanalüüsis; toetab senist eeldust, et komisjon ei tohiks vastu võtta ettepanekuid, millel on konkurentsivõimele negatiivne mõju, välja arvatud juhul, kui esitatakse tõendid märkimisväärse mittemõõdetava kasu kohta;

27.    on veendunud, et parema õigusloome põhimõtteid tuleks kohaldada nii teiseseid kui ka esmaseid õigusakte käsitlevate otsuste suhtes; palub komisjonil vajaduse korral lisada delegeeritud ja rakendusaktidesse mõjuhinnang, sh konsulteerimine huvitatud osapoolte ja sidusrühmadega;

28.    on veendunud, et mõjuhinnangud peavad olema põhjalikud, nendes tuleb hinnata tasakaalustatult eelkõige majanduslikke, sotsiaalseid ja keskkonna-alaseid tagajärgi ning hinnata tuleb mõju kodanike põhiõigustele ning soolisele võrdõiguslikkusele; rõhutab, et kulude-tulude analüüs on ainult üks paljudest kriteeriumidest;

29.    märgib, et paljudes liikmesriikides, nagu Rootsi, Tšehhi Vabariik, Madalmaad, Ühendkuningriik ja Saksamaa, annavad sõltumatud organid konstruktiivse panuse õigusloomeprotsessi, eesmärgiga vähendada bürokraatiat ettevõtetele ja kodanikele ning mõõdetavalt ja kontrollitavalt vähendada teabe andmise kohustusega seotud kulusid; märgib, et arvesse tuleks võtta olemasolevate parema õigusloome organite tavasid ja kogemusi; võtab teadmiseks, et Euroopa Komisjoni mõjuhindamiskomitee on nimetatud ümber sõltumatuks õiguskontrollikomiteeks, ning loodab, et sõltumatute ekspertide kaasamine avaldab komisjonis mõjuhindamisprotsessile positiivset mõju; nõuab, et õiguskontrollikomiteel oleks ainult nõuandev roll ja ta ei saaks välja anda siduvaid arvamusi; nõuab, et mõjuhinnanguid tehtaks pidevalt, et nendes võetaks arvesse talitustevahelistes konsultatsioonides tehtud muudatusi ning et need põhineksid muu hulgas prognoosil, millised oleksid lisakulud liikmesriikide jaoks, kui Euroopa tasandil lahendust ei leita; on seisukohal, et õiguskontrollikomitee arvamus tuleks lisada seadusandlikule ettepanekule; teeb ettepaneku arutada eelseisvatel institutsioonidevahelise kokkuleppe läbirääkimistel ideed, kas õiguskontrollinõukogu oleks üksnes nõuandva organina institutsioonide jaoks ühiselt huvipakkuv;

30.    peab tervitatavaks asjaolu, et nõukogu töörühmad kaaluvad praegu, konkreetsete seadusandlike ettepanekute üle toimuva arutelu varajases etapis esialgse nimekirja põhjal komisjoni asjaomaseid mõjuhinnanguid; väljendab siiski kahetsust selle üle, et nõukogu peasekretariaadil puudub oma mõjuhindamisüksus, ja on veendunud, et eespool nimetatud lahendus võiks aidata kaasa sellele, et nõukogu täidab oma kohustuse hinnata komisjoni ettepanekutes tehtud olulisi muudatusi;

31.    märgib, et parlament on loonud mõjuhinnangute ja Euroopa lisaväärtuse direktoraadi, mis osutab parlamendikomisjonidele mõju eel- ja järelhindamise teenust, hindab tulevaste või olemasolevate ELi poliitikameetmete lisaväärtust ning annab hinnangu teadus- ja tehnoloogiapoliitika valikutele; märgib, et komisjonilt saadud teabe kohaselt on seoses muudatustega komisjoni ettepanekutes tehtud parlamendis umbes kakskümmend mõjuhinnangut; tuletab parlamendi erikomisjonidele meelde, et nad kasutaksid järjepidevamalt parlamendisiseseid mõju hindamise vahendeid, eriti kui komisjoni algsesse ettepanekusse kavandatakse olulisi muudatusi; märgib siiski, et see ei tohi viia Euroopa Parlamendi liikmete manööverdamisruumi piiramiseni;

32.    rõhutab vajadust võtta arvesse kõiki põhimõtteid, millele liit on rajatud, sh subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtet; kutsub ELi institutsioone üles alati kaaluma õigusaktide lühi- ja pikaajalist mõju;

33.    märgib, et pärast läbirääkimiste lõppemist ja enne lõpphääletust võetavat ooteaega – mida praegu kasutavad jurist-lingvistid läbivaatamiseks – võiks kasutada ka mõjuhinnangu ja subsidiaarsuse kontrolli lõpuleviimiseks;

34.    on seisukohal, et ELi institutsioonid peaksid välja töötama mõjuhinnangute kohta ühtse metoodilise käsituse, ning palub neil lisada see prioriteedina eesseisvate uue institutsioonidevahelise kokkuleppe üle peetavate läbirääkimiste kavva; rõhutab asjaolu, et parlamendi ja nõukogu seadusandlikku eelisõigust muuta komisjoni ettepanekuid ei tohi vähendada;

35.    nõuab tungivalt, et komisjon korraldaks delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktide ettevalmistamisel tihedamini nii avalikke kui ka erakonsultatsioone kõikide sidusrühmadega, sealhulgas tarbijatega, et kaaluda, kuidas paremini suurendada teadlikkust ettepanekutest esialgses etapis;

VKEd ja põhimõte „kõigepealt mõtle väikestele“

36.    märgib komisjoni võetud kohustust VKE-testi veelgi parandada, arvestades eelkõige asjaolu, et rohkem kui 20 miljonit väikest ja keskmise suurusega ettevõtet moodustavad 99 % kõikidest ELi ettevõtetest ja et VKEd on majandustegevuse, majanduskasvu ja tööhõive nurgakivi; toetab kohandatud kokkulepete kaalumist ja paindlikumaid VKEde mõjuhindamiste eeskirju, kui on võimalik tõestada, et need ei ohusta õigussätete mõju ning erandid või paindlikumad sätted ei soodusta siseturu killustumist ega takista sellele juurdepääsu; peab seetõttu tervitatavaks komisjoni lubadust kaaluda veelgi paindlikumaid eeskirju VKEdele, sh otsest erandit mikroettevõtetele, kui see on asjakohane ja teostatav ega takista kavandatavate õigussätete sotsiaalsete, ökoloogiliste ja majanduslike eesmärkide tulemuslikku saavutamist;

37.    kutsub komisjoni üles mitte järele andma oma ambitsioonides luua VKEde halduskoormuse vähendamise teel alus kvaliteetsete töökohtade loomisele ning rõhutab, et avalike huvidega seotud eesmärgid, sh tarbijasõbralikud, ökoloogilised, sotsiaalsed ning töötervishoiu- ja -ohutuse ning soolise võrdõiguslikkuse standardid ei tohi ohtu sattuda; rõhutab, et halduskoormuse vähendamine ei tohi viia tööga seotud standardite vähendamiseni või ebakindlate töölepingute arvu suurenemiseni ning et VKEde ja mikroettevõtete töötajaid tuleb kohelda samamoodi kui töötajaid suuremates ettevõtetes ja neil peab olema samasugune kõrgetasemeline kaitse;

38.    rõhutab, et uute eeskirjade mõju hindamine VKEdele ei tohi kuidagi kahjustada töötajate õigusi;

39.    rõhutab vajadust selgemalt sõnastatud eeskirjade järele, mida saaks hõlpsalt rakendada ja mis aitaksid kõikidel osalejatel toimida õigusriigi põhimõtete kohaselt; rõhutab, et lihtsam ja arukam reguleerimine võib soodustada õigusaktide järjepidevat ülevõtmist ning tõhusamat ja ühtsemat täitmise tagamist liikmesriikides;

Järelhindamised

40.    peab tervitatavaks asjaolu, et komisjon muudab järelanalüüsi parema õigusloome lahutamatuks osaks; rõhutab, et kodanike ja ettevõtete õiguskindluse huvides tuleks selliseid analüüse viia läbi piisava ajavaruga, eelistatavalt mitu aastat pärast siseriiklikku õigusesse ülevõtmise tähtaega; tuletab siiski meelde, et mõju järelhindamine ei tohiks kunagi asendada komisjoni kui aluslepingute täitmise järelevalvaja ülesannet jälgida liidu õiguse kohaldamist liikmesriikide poolt tulemuslikult ja õigeaegselt ning astuda kõik vajalikud sammud liidu õiguse kohaldamise nõuetekohaseks tagamiseks;

41. rõhutab järelhindamise ja poliitika tulemuslikkuse hindamise tähtsust ELi õigusaktide ja poliitika rakendamise ja tõhususe hindamise jaoks õiguslooja kavandatud tulemuste valguses;

42.    leiab, et riikide parlamendid tuleks kaasata uute õigusaktide järelhindamisse, sest see mõjuks hästi ka komisjoni aruannetele ja aitaks teha kindlaks, millised raskused on eri riikidel mitmesuguste õigusaktide ja eeskirjade rakendamisel tekkinud;

ELi õigusaktide rakendamine liikmesriikides

43.    märgib, et komisjoni sõnul tuleneb üks kolmandik ELi õigusaktide regulatiiv- ja halduskoormusest liikmesriikide poolt võetud ülevõtmismeetmetest;

44.    nõustub sellega, et direktiivide puhul on liikmesriikidel õigus otsustada, kas võtta riiklikul tasandil vastu sotsiaalsed ning keskkonna- ja tarbijakaitsenõuded, mis on rangemad kui ELi tasandil kokkulepitud minimaalsed nõuded, ning peab nende mis tahes otsust seda teha tervitatavaks; kinnitab, et selliseid kõrgemaid standardeid ei tohi pidada ülemääraseks; kutsub sellegipoolest riikide pädevaid ametiasutusi üles olema teadlik võimalikest tagajärgedest, mida toob kaasa nn ülemääraste nõuete kehtestamise tava, kus ELi õigusaktidele lisatakse ebavajalik bürokraatlik koormus, sest see võib kaasa tuua ELi õigusloometegevuse vääritimõistmise, mis omakorda võib soodustada euroskeptitsismi; palub liikmesriikidel kasutajasõbralikkuse huvides loobuda direktiivide ja määruste rakendamisel tarbetutest kohapealsetest halduseeskirjadest;

45.    kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tõhustama parimate tavade vahetamist ELi direktiivide rakendamisel ja kohaldamisel; leiab, et see innustaks sidusrühmi ning kohalikke ja piirkondlikke ametiasutusi osalema raskuste määratlemisel, mis tekivad ELi poliitika rakendamisel kohalikul, piirkondlikul ja riiklikul tasandil;

46.    rõhutab, et parlament kui üks eelarvepädevatest institutsioonidest sooviks teada, milline on ELi õigusaktide tegelik mõju pärast nende rakendamist; palub komisjonil seetõttu anda parlamendile täielik juurdepääs kõikidele sellega seotud hinnangutele, sh kohapeal kogutud andmetele ja ettevalmistavatele dokumentidele;

47.    kutsub komisjoni üles, pidades silmas tõsiseid ja püsivaid probleeme (sh konkurentsi moonutamise probleemid), mis on tekkinud määruse (EÜ) nr 1924/2006 (toidu kohta esitatavate toitumis- ja tervisealaste väidete kohta) rakendamisel, läbi vaatama selle määruse teaduslikku alust ja seda, kui kasulik ja realistlik see määrus on, ning kaotama vajaduse korral toitainelise koostise mõiste; on seisukohal, et määruse (EÜ) nr 1924/2006 eesmärgid, näiteks toiduga seotud teabe õigsuse tagamine ja konkreetsete andmete esitamine rasva-, suhkru- ja soolasisalduse kohta, on tänaseks saavutatud määrusega (EL) nr 1169/2011, milles käsitletakse toidualase teabe esitamist tarbijatele;

48.    juhib tähelepanu liikmesriikide ja komisjoni 28. septembri 2011. aasta ühisele poliitilisele deklaratsioonile selgitavate dokumentide kohta ja Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 27. oktoobri 2011. aasta ühisele poliitilisele deklaratsioonile selgitavate dokumentide kohta ning palub komisjonil tagada, et parlamendil on selgitavatele dokumentidele juurdepääs;

Menetluses olevate seadusandlike ettepanekute tagasivõtmine komisjoni poolt

49.    märgib, et uus komisjon kavatseb poliitilise katkevuse põhimõtet rakendades oma 2015. aasta töökavas esmakordselt üle kontrollida kõik pooleliolevad õigusaktide algatused;

50.    juhib tähelepanu sellele, et Euroopa Kohus kinnitas oma 14. aprilli 2015. aasta otsuses(9), et komisjon võib võtta liidu õigusakti vastuvõtmismenetluse käigus igal ajal tagasi ükskõik millise ettepaneku, mille kohta nõukogu ei ole veel otsust teinud; palub komisjonil seetõttu institutsioonidevahelise tasakaalu huvides ettepaneku tagasivõtmise korral kõigepealt konsulteerida parlamendiga, eriti pärast esimest lugemist, ja parlamendi seisukohti nõuetekohaselt arvesse võtta; viitab sellega seoses eelkõige parlamendi 15. jaanuari 2015. aasta resolutsioonidele;

51.    märgib ka, et Euroopa Kohus arvestab samas kohtuotsuses nõukogu argumente, et komisjon peab seadusandliku ettepaneku tagasivõtmise korral järgima pädevuse andmise põhimõtet, institutsioonidevahelise tasakaalu põhimõtet ja lojaalse koostöö põhimõtet, nagu on sätestatud Euroopa Liidu lepingu artikli 13 lõikes 2, ja demokraatia põhimõtet, nagu on sätestatud Euroopa Liidu lepingu artikli 10 lõikes 1;

52.    rõhutab, et tähtis on vältida õigusaktide dubleerimist;

o

o       o

53.    teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ja liikmesriikide parlamentidele.

(1)

ELT C 321, 31.12.2003, lk 1.

(2)

Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0061.

(3)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2014)0069.

(4)

Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0127.

(5)

ELT C 353 E, 3.12.2013, lk 117.

(6)

ELT C 51 E, 22.2.2013, lk 87.

(7)

ELT C 380 E, 11.12.2012, lk 31.

(8)

EMSK dokument INT/750.

(9)

Euroopa Kohtu 14. aprilli 2015. aasta otsus kohtuasjas C-409/13: nõukogu vs. komisjon, ECLI:EU:C:2015:217.


TÖÖHÕIVE- JA SOTSIAALKOMISJONI ARVAMUS (28.5.2015)

õiguskomisjonile

õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi kohta: hetkeolukord ja väljavaated

(2014/2150(INI))

Arvamuse koostaja: Anthea McIntyre

ETTEPANEKUD

Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon palub vastutaval õiguskomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  tunnistab, et õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi (REFIT) näol on tegemist esimese olulise sammuga õigusaktide lihtsustamise ja õigusaktidest tuleneva ettevõtete halduskoormuse vähendamise ning majanduskasvu ja töökohtade loomist pärssivate takistuste kaotamise suunas;

2.  kiidab heaks komisjoni parema õigusloome paketi ja peab seda parema õigusloome saavutamisel oluliseks vahendiks; nõuab, et REFIT keskenduks õigusaktide kvaliteedile ning võimele kaitsta ja edendada ELi kodanike huve; märgib, et mõjuhinnangutes tuleks hinnata ka reguleerimise puudumisest tulenevaid sotsiaalseid ja keskkonnaalaseid tagajärgi ning mõju kodanike põhiõigustele ELi tasandil; rõhutab, et õigusliku reguleerimise parandamine peaks toimuma nii kvalitatiivsetel kui ka kvantitatiivsetel alustel;

3.  rõhutab asjaolu, et õigusaktide hindamise ja toimivuskontrolli läbiviimise käigus tuleks põhiõigustele ja sotsiaalsetele õigustele võrreldes majanduslike kaalutlustega anda suurem kaal;

4.   tuletab meelde, et neli halduskoormust käsitleva kõrgetasemelise töörühma (kes esindab töötajate, rahvatervise, keskkonna ja tarbijate vaateid) liiget võtsid kõrgetasemelise töörühma 24. juuli 2014. aasta lõpparuande kohta vastu eriarvamuse(1);

5.  toetab komisjoni võetud kohustust bürokraatiat vähendada; arvab, et bürokraatia vähendamine peaks olema tõenditepõhine ja ei tohiks mingil juhul vähendada töötajate kaitset;

6.  on seisukohal, et REFIT on esimene samm tarbetu regulatiivse koormuse vähendamise ning majanduskasvu ja töökohtade loomist pärssivate takistuste kaotamise suunas; rõhutab siiski, et paremat õiguslikku reguleerimist ei tohi kasutada dereguleerimise ettekäändena, selleks et õõnestada töötajate või tarbijate õigusi;

7.  viitab ELi toimimise lepingu artiklite 9 ja 11 horisontaalsetele klauslitele, mida tuleb ELi tasandil poliitikat ja meetmeid määratledes ja rakendades arvesse võtta; rõhutab mitte ainult vajadust hinnata õigusaktide rahalisi tegureid ja lühiajalisi mõjusid, vaid ka nende pikaajalist väärtust, nagu tervist kahjustava mõju vähendamine või ökosüsteemide säilitamine, mida on tihti raske kvantifitseerida; taunib seda, et eelöeldu tagajärjel ei võeta sotsiaalset ja keskkonnaalast kasu ja kulu sageli arvesse;

8.  soovitab tungivalt komisjonil suurema läbipaistvuse tagamiseks määratleda selgelt REFITiga seotud tegevused, näiteks olemasolevate õigusaktide „hindamine”, „lihtsustamine”, „konsolideerimine” ja „sihipärane läbivaatamine”;

9.  peab tervitatavaks jõupingutusi seadusandliku menetluse tervikuna lihtsustamiseks, säilitades seejuures kõrged standardid; rõhutab vajadust lihtsamate ja selgemalt sõnastatud õigusaktide järele, mis kaotaksid keerukuse ja mida saaks lihtsalt rakendada, et parandada vastavust ja kaitsta meie töötajaid paremini; tuletab meelde subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte olulisust;

10. tuletab komisjonile meelde tema väikeettevõtlusalgatuses „Small Business Act” võetud kohustust rakendada poliitika väljatöötamisel põhimõtet „kõigepealt mõtle väikestele”; arvab, et see põhimõte peaks vähendama täiendavat haldus- ja regulatiivset koormust, mis liiga sageli pärsib VKEde head toimimist, pidurdab nende konkurentsivõimet ning piirab nende innovatsiooni ja töökohtade loomise võimet; palub komisjonil kiiresti läbi vaadata väikeettevõtlusalgatus „Small Business Act”, et välja selgitada, kuidas muuta see tõhusamalt toimivaks kooskõlas parema õigusloome tegevuskavaga;

11. rõhutab vajadust rakendada parema õigusloome puhul alt üles lähenemisviisi; tuletab meelde Euroopa Parlamendi taotlust asutada uus parema õigusloome rühm, millesse kuuluksid sidusrühmad ja riiklikud eksperdid; peab tervitatavaks komisjoni ettepanekuid asutada parema õigusloome teemaline Euroopa sidusrühmade platvorm; rõhutab, et platvormil peaksid osalema asjaomased sidusrühmad, sealhulgas kodanikuühiskonna, sotsiaalpartnerite, tarbijate organisatsioonide ja ettevõtluskogukonna, eelkõige VKEde (kes loovad 80 % Euroopa töökohtadest) ametlikud esindajad; rõhutab, et Euroopa sidusrühmade platvorm peab olema nähtav ja sõltumatu ning suutma tegeleda seadusandlike ettepanekute põhjustatud halduskoormusega ja vastavuse kuludega ning peab järgima subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtet; rõhutab, et komisjon peaks kõnealuse platvormi tehtud ettepanekuid aktiivselt kaaluma; rõhutab, et platvorm peaks ühtlasi tegema ettepanekuid algatuste kohta õigusloome parandamiseks ja aitama liikmesriikidel rakendada ELi õigusakte riikide tasandil;

12. märgib, et tööhõivet, tervishoidu ja ohutust käsitlevate õigusaktide näol on tegemist töötajate kaitse miinimumstandarditega, mida liikmesriigid võivad edasi arendada; tuletab meelde, et liikmesriikidepoolne ülemääraste nõuete kehtestamine võib suurendada õigusloome keerukust ja vähendada veelgi vastavust; arvab, et ülevõtmismeetmed peavad olema selged ja lihtsad; soovitab, et liikmesriigid väldiksid ELi õigusaktide ülevõtmisel siseriiklikku õigusesse halduskoormuse lisamist;

13. rõhutab, et arukas reguleerimine peab olema vastavuses siseturu sotsiaalse mõõtmega, nagu on sätestatud aluslepingus; rõhutab, et REFITi tegevuskava ei tohiks kasutada Euroopa tasandil sotsiaalpartnerite vahel saavutatud kokkulepete õõnestamiseks; rõhutab, et sotsiaalpartnerite autonoomiat tuleb austada; tuletab meelde, et ELi toimimise lepingu artikliga 155 on tagatud, et sotsiaalpartnerite vahelised lepingud muutuvad allakirjutanute ühisel taotlusel ELi õigusaktideks; kiidab sellega seoses heaks komisjoni presidendi Junckeri avalduse, et sotsiaalne turumajandus saab toimida ainult juhul, kui on olemas sotsiaalne dialoog, ja et ta soovib olla sotsiaalse dialoogi eestvedaja;

14. rõhutab, et töötajatel on õigus töötervishoiu ja tööohutuse kaitsele ja minimaalsetele töötingimustele, sõltumata sellest, kas töökoht asub väikeses, keskmise suurusega või suures ettevõttes;

15. kutsub komisjoni üles jätkama rasedus- ja sünnituspuhkust käsitleva direktiivi läbirääkimisi;

16. kutsub komisjoni üles suurendama töötajate kaitset; palub komisjonil eelkõige esitada ettepanek luu- ja lihaskonna vaevuste ning keskkonnas leiduva tubakasuitsu kohta ja teha vajalikud uuendused kantserogeenide ja mutageenide nimekirjas;

17. palub komisjonil enne mis tahes seadusandliku ettepaneku tagasivõtmist konsulteerida Euroopa Parlamendi ja teiste sidusrühmadega;

18. rõhutab vajadust tagada prognoositavus, õiguskindlus ja läbipaistvus, selleks et REFIT ei muutuks püsiva õigusliku ebakindluse allikaks; rõhutab, et kõiki õigusaktide muudatusi tuleb põhjalikult kaaluda ka pikaajalisest perspektiivist lähtuvalt; märgib, et poliitilise pidevusetuse põhimõte ja kehtivate õigusaktide tagasivõtmine ei tohiks tekitada kahtlust seoses sotsiaalsete eesmärkide poliitilise soovitavusega;

19. märgib kahetsusega, et komisjon ei soovi uurida ühe osanikuga osaühinguid käsitleva direktiivi ettepanekut REFITi kontekstis; hoiatab, et kavandatav direktiiv võib tekitada tõsiseid probleeme, pakkudes uusi ja lihtsaid võimalusi varifirmade asutamiseks ning kahjustades ka töötajate sotsiaalseid õiguseid ja vältides sotsiaalmaksete tasumist;

20. väljendab muret kehtiva tööajadirektiivi käimasoleva hindamise pärast, mille eesmärk on direktiivi lihtsustada; soovitab selle asemel teha jõupingutusi selle rakendamise parandamiseks;

21. lükkab tagasi ettepaneku kaotada koolides puuviljade (banaanid), köögiviljade ja piima jagamise abikavad;

22. palub komisjonil läbi vaadata VKE-test, tagamaks, et sellega ei vähendata VKEdes töötajate töötervishoiu ja -ohutuse ning tööhõivealaseid õigusi ega töötajate kaitset;

23. palub komisjonil kiiremas korras kaaluda meetmeid, mis käsitleksid mõju, mida avaldavad hiljuti kehtestatud ELi digitaalteenuste käibemaksu eeskirjad mikroettevõtjatele, eelkõige seoses nende märkimisväärse halduskoormusega, selleks et võimaldada digitaalse majanduse õitsengut;

24. tuletab meelde, et volinik Bieńkowska teatas oma ametissenimetamise kuulamisel, et komisjon kohustub kaaluma iga sellise ettepaneku tagasivõtmist, mis liikmesriikide arvates põhineb puudulikul mõjuhinnangul või sisaldab elemente, mida ei ole täiel määral kaalutud; palub komisjonil võetud kohustust kirjalikult kinnitada;

25. märgib, et õigusaktide mõju suurtele ettevõtetele ja VKEdele võib olla erinev – asjaolu, mida tuleks õigusakti ettepanekute koostamisel meeles pidada; rõhutab, et kõikidel töötajatel on töökohas õigus tervise ja ohutuse kõrgeimale kaitsele, sõltumata tööandja suurusest või kehtivast lepingust;

26. toetab komisjoni tehtavat pidevat tööd, näiteks kui ta viib läbi paremaid mõju- ja järelhindamisi kogu õigusloomeprotsessi jooksul, tugevdab veelgi mõjuhinnangute sõltumatust, objektiivsust ja neutraalsust ning tagab suurema läbipaistvuse selles osas, mil määral arvestatakse õigusakti eelnõudes konsultatsioonide käigus esitatud märkusi; nõuab õigusaktide tõhusat jälgimist eesmärgiga kontrollida, kas neil on soovitud mõju, ja teha kindlaks valdkonnad, kus esineb vastuolulisust ning ebatõhusaid ühendusmeetmeid kehtivate ja uute eeskirjade vahel, mis võib tekitada märkimisväärset koormust ja kulusid ettevõtetele, kes püüavad eeskirju järgida; rõhutab, et on vaja kehtivate õigusaktide paremat jõustamist;

27. hoiatab õigusaktides aegumisklauslite rakendamise eest, kuna need võivad tekitada õiguskindlusetust ja õigusloomelist ebajärjekindlust;

28. on veendunud, et parema õigusloome põhimõtteid tuleks kohaldada nii teiseseid kui ka esmaseid õigusakte käsitlevate otsuste suhtes; palub komisjonil võtta kohaseid meetmeid, tagamaks, et kõik tööhõive- ja sotsiaalvaldkonna rakendusaktid ja delegeeritud õigusaktid on avatud laiemale kontrollile lihtsal, selgel ja läbipaistval viisil;

29. palub komisjonil esitada üksikasjalik mõjuhinnang tööajadirektiivi kohta; tunneb muret ka koormuse pärast, mille asetab VKEdele REACH-direktiivi rakendamine, samuti tunneb muret sellest tuleneva mõju pärast töökohtadele Euroopa keemiatööstuse VKEdes; kiidab seepärast heaks komisjoni valmisoleku kergendada VKEde koormust, kes järgivad REACH-direktiivi, ohustamata seejuures tervise-, ohutus- ja tööhõivestandardeid;

30. osutab sellele, et ei ole olemas rahuldavaid kriteeriume „tulemuslikkuse” ja „kulude” mõõtmiseks; märgib, et need mõisted ei ole piisavad tööõnnetuste ja kutsehaiguste puhul; rõhutab, et see võib viia juhtkonna ja kontrollijate tehtavate otsusteni ning õiguspärastest, demokraatlikult valitud seadusandjatest möödahiilimiseni;

31. tuletab meelde ELi toimimise lepingu artiklit 155; kutsub sotsiaalpartnereid üles võtma omaks parema õigusloome vahendeid, suurendama mõjuhinnangute kasutamist oma läbirääkimiste käigus ja esitama kokkulepped, milles tehakse ettepanek seadusandlike meetmete võtmiseks, komisjoni mõjuhindamiskomiteele;

32. on vastu reguleerimiskulude vähendamiseks netoeesmärgi kehtestamisele, kuna see ei arvesta reguleerimise eesmärki ja vastavat kasu;

33. nõuab tungivalt, et Euroopa Parlamendi erikomisjonid kasutaksid järjepidevamalt parlamendisiseseid mõju hindamise vahendeid, eriti kui komisjoni algses ettepanekus kavandatakse olulisi muudatusi;

34. väljendab tugevat toetust täiendavatele meetmetele avalike hangete valdkonnas, nagu väiksemate hankepakettide edendamine, et aidata VKEdel ja mikroettevõtjatel konkureerida avalike hangete pakkumisel;

35. arvab, et mõistetel „lihtsustamine” ja „koormuse vähendamine” puudub tähendus olukorras, mis on üha keerukam; rõhutab, et uued tehnoloogiad ja menetlused võivad ohustada töötajate tervist ning muudavad vajalikuks uued kaitsemeetmed, mis võivad halduskoormust omakorda suurendada;

36. soovitab tungivalt komisjonil paremini hinnata sotsiaalseid ja keskkonnaalaseid tagajärgi, samuti oma poliitika mõju kodanike põhiõigustele, pidades meeles reguleerimise puudumise korral tekkivaid kulusid Euroopa tasandil ning ka tõsiasja, et tasuvusanalüüs annab ainult ühe paljudest võimalikest kriteeriumikogudest;

37. on veendunud, et usaldusväärsed mõjuhinnangud on otsustamisprotsessi oluline tugi ja neil on oluline roll paremas õigusloomes; rõhutab siiski, et sellised hinnangud ei saa asendada poliitilisi hinnanguid ja otsuseid.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

28.5.2015

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

28

25

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Laura Agea, Guillaume Balas, Tiziana Beghin, Brando Benifei, Enrique Calvet Chambon, David Casa, Ole Christensen, Lampros Fountoulis, Agnes Jongerius, Jan Keller, Ádám Kósa, Agnieszka Kozłowska-Rajewicz, Zdzisław Krasnodębski, Jean Lambert, Jérôme Lavrilleux, Patrick Le Hyaric, Jeroen Lenaers, Verónica Lope Fontagné, Javi López, Thomas Mann, Dominique Martin, Anthea McIntyre, Joëlle Mélin, Elisabeth Morin-Chartier, Emilian Pavel, Georgi Pirinski, Terry Reintke, Claude Rolin, Anne Sander, Sven Schulze, Siôn Simon, Jutta Steinruck, Yana Toom, Ulrike Trebesius, Ulla Tørnæs, Marita Ulvskog, Renate Weber, Tatjana Ždanoka, Jana Žitňanská, Inês Cristina Zuber

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Daniela Aiuto, Georges Bach, Amjad Bashir, Heinz K. Becker, Lynn Boylan, Mercedes Bresso, Tania González Peñas, Eva Kaili, António Marinho e Pinto, Evelyn Regner, Csaba Sógor, Michaela Šojdrová, Gabriele Zimmer

(1)

http://www.eeb.org/EEB/?LinkServID=93589C92-5056-B741-DBB964D531862603.


KESKKONNA-, RAHVATERVISE JA TOIDUOHUTUSE KOMISJONI ARVAMUS (30.3.2015)

õiguskomisjonile

õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi (REFIT) hetkeseisu ja perspektiivide kohta

(2014/2150(INI))

Arvamuse koostaja: Giovanni La Via

ETTEPANEKUD

Keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjon palub vastutaval õiguskomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  tunneb heameelt komisjoni pühendumusest programmis REFIT kavandatud lihtsale, selgele, ühtlustatud ja prognoositavale reguleerivale raamistikule; rõhutab, et REFIT-it käsitlevas teatises ette nähtud tööd tuleb käsitada katkematu protsessina, tagades Euroopa tasandil kehtivate õigusaktide eesmärgipärasuse, täites seadusandjate ühist eesmärki ning vastates kodanike, äriringkondade ja muude sidusrühmade ootustele;

2.  võtab teadmiseks iga-aastase REFITi tulemustabeli esimese väljaande, mis võimaldab hinnata igas poliitikavaldkonnas ja iga komisjoni määratletud algatuse, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu võetud meetmete puhul saavutatud edu; on seisukohal, et tulemustabelit tuleks täiendada iga-aastase aruandega Euroopa Liidu poolt vastu võetud ja kehtetuks tunnistatud Euroopa õigusaktide puhaskulu ja -kasu kohta, et anda põhjalikum hinnang tarbetu bürokraatia vastu võitlemisel tehtud edusammudele ja jõuda selleni, et komisjon mõistaks, et reguleerimise kumulatiivne kulu kujutab endast äriringkondade jaoks sageli probleemi;

3.  tunneb heameelt komisjoni avalduse üle, et olemasolevate ja kavandatud õigusaktide läbivaatamisel võtab ta arvesse mikroettevõtjate ja VKEde erihuve ja kohaldab kõnealustele ettevõtjatele erandite ja lihtsustuste tegemise kaudu kergemat korda;

4.  on seisukohal, et VKEdele õigusaktides üldiselt erandite kehtestamine ei ole asjakohane; märgib, et lihtsustatud korra kehtestamise ja erandite tegemise ettepanekuid tuleb hinnata konkreetsete juhtumite põhjal;

5.  tõstab esile komisjoni hinnangut, et kuni kolmandik ELi õigusaktidega seotud halduskoormusest tuleneb liikmesriikide rakendusmeetmetest või paindlikest ülevõtmisvõimalustest; kutsub komisjoni seetõttu üles edendama määrustest ja direktiividest koosneva õigusraamistiku läbivaatamisel ühise siseturu põhimõtte taaselustamist ja vältima võimaluse korral vabaduse jätmist erinevate siseriiklike õigusnormide kehtestamiseks;

6.  toetab bürokraatia vähendamise ja tarbetu regulatiivse koormuse kõrvaldamise eesmärki, sest see võib aidata saavutada kodanike jaoks proportsionaalse ja tõenduspõhise kaitse; väljendab aga siiski muret võimaliku dereguleerimise pärast bürokraatia vähendamise sildi all, eriti keskkonna, toiduohutuse, tervishoiu ja tarbijaõiguste valdkonnas; nõuab, et komisjon võtaks reguleerimisest tuleneva halduskoormuse hindamisel täielikult arvesse keskkonna- ja tervishoiualaste õigusaktide kasu kodanikele, majandusele ja keskkonnale ning rahvatervisele, säilitades ja tugevdades seejuures ELi konkurentsivõime; rõhutab sellega seoses, et hindamise jaoks on asjakohane võrdlusnäitaja õigusaktide kvaliteet, mitte õigusaktide arv; tuletab meelde, et juhtudel, mille puhul on ELi õiguses ette nähtud ainult miinimumstandardid, on liikmesriigid reguleerimises sõltumatud; kutsub komisjoni üles hoiduma eesmärkide püstitamisel järeleandmistest ning nõuab, et ei seataks ohtu avaliku poliitika eesmärke, sealhulgas keskkonna- ja tervishoiustandardeid;

7.  rõhutab, et teatud halduskoormus on vajalik, kui soovitakse nõuetekohaselt saavutada õigusaktide eesmärgid ja nõutud kaitsetase, eelkõige seoses keskkonna ja rahvatervise kaitsmisega, mis on sektorid, kus teabele esitatavad nõuded tuleb säilitada;

8.  tõstab esile Euroopa kodanike väljendatud püsivat tugevat toetust ELi keskkonnaalasele tegevusele; rõhutab, et õigusloomeprotsesside lihtsustamise tööd (REFIT) ei tohi eelkõige seoses komisjoni tööprogrammidega kasutada ettekäändena eesmärkide pehmendamiseks küsimustes, mis on keskkonnakaitse seisukohast üliolulised;

9.  tuletab meelde, et halduskoormust käsitleva kõrgetasemelise töörühma neli liiget, kes esindavad töötajate, rahvatervise, keskkonna ja tarbijate valdkonna huve, võtsid kõrgetasemelise töörühma 24. juuli 2014. aasta lõpparuande kohta vastu eriarvamuse(1);

10. rõhutab, et lihtsam ja arukam reguleerimine toob kaasa järjepidevama ülevõtmise ning tõhusama ja ühtse jõustamise liikmesriikides;

11. juhib tähelepanu sellele, et 32% ELiga seotud halduskoormusest tuleneb mõne liikmesriigi otsusest ületada ELi õigusaktidega nõutav ja nende haldusmenetluse ebaefektiivsusest; märgib, et seetõttu on ülioluline vältida ülemääraste nõuete esitamist, st ELi direktiivide ülevõtmise käigus lisanõuete ja ELi õigusaktides ettenähtust suurema koormuse kehtestamist; ülemäärased nõuded suurendavad keerukust ja kulusid, mida peavad kandma kohalikud ja piirkondlikud asutused ning avalikud ja eraettevõtted; on seisukohal, et vaja on kogu ELi hõlmavat ülemääraste nõuete kehtestamise määratlust, et tagada kindlus ELi õigusaktide kohaldamisel ja anda võimalus arvustada riike, mis keelduvad ülemääraste nõuete kehtestamisest;

12. leiab, et komisjon peaks eelkõige seoses avalike konsultatsioonidega avaldama esialgsed mõjuhinnangud, milles esitatakse täielik ülevaade mõjudest, mis esitatud ettepanekutega võivad kaasneda;

13. tuletab komisjonile meelde parlamendi nõudmist tugevdada mõjuhindamiskomitee sõltumatust ja eelkõige seda, et mõjuhindamiskomitee liikmed ei oleks allutatud poliitilisele kontrollile; on seisukohal, et mõjuhindamiskomitee peaks koosnema üksnes nõuetekohase kvalifikatsiooniga isikutest, kes on pädevad esitatavaid majandus-, sotsiaal- ja keskkonnamõjude analüüse hindama;

14. rõhutab, et uuring tarbetu koormuse ja kulude kohta, mille viivad läbi need, keda see puudutab, võib kulude ja kasu analüüsi väga oluliselt täiendada ning seetõttu ongi konsultatsioonid ja avalik arutelu tähtsad ja komisjon peaks neid toetama;

15. ei nõustu reguleerimise kulude vähendamise netoeesmärgi kehtestamisega, kuna see vähendab tarbetult uute või olemasolevate küsimustega tegelemiseks kättesaadavate vahendite hulka ja jätab kõrvale reguleerimisest tuleneva kasu;

16. ei nõustu kavaga „tasaarveldada” uus regulatiivne koormus kehtiva koormuse kõrvaldamise kaudu; kui kehtiv eeskiri põhjustab tarbetut koormust või on aegunud, tuleks see tühistada; kui see teenib kasulikku eesmärki, mille puhul kasu kaalub koormuse üles, ei ole vaja seda kaotada lihtsalt seetõttu, et kusagil mujal võeti uus meede;

17. toonitab, et keskkonna, toiduohutuse ja tervishoiu valdkonna õigusaktide hindamisel ja nende toimivuse kontrollimisel tuleb keskkonna- ja tervisealaseid kaalutlusi lugeda sotsiaalmajanduslike kaalutlustega ühevõrra olulisteks, võttes arvesse mõjuhindamise menetluse käigus tehtud analüüsi; juhib tähelepanu sellele, et erinevalt ärikuludest on pikaajalist kasu keskkonnale ja rahvatervisele sageli raskem arvuliselt hinnata;

18. rõhutab, et kui hindamist ja toimivuskontrolli tehakse keskkonnaalaste õigusaktide suhtes, tuleks samuti arvesse võtta võrdsete võimaluste tähtsust Euroopas, nii et erinevates liikmesriikides rakendataks ja täidetaks määrusi samal viisil;

19. rõhutab, et tähtis on vältida õigusaktide dubleerimist;

20. toetab mõjuhindamiste (eel- ja järelhindamiste) järjepidevat täiustamist, mis soodustab tõenduspõhise poliitika teostamist;

21. kutsub komisjoni üles tugevdama mehhanismi EU Pilot, mille eesmärk on anda kiired ja ammendavad vastused kodanike ja ettevõtjate küsimustele ELi õigusaktide kohta, ja muutma see nähtavamaks; rõhutab, et enamik mehhanismi EU Pilot kaudu esitatavaid küsimusi puudutab jäätmete ja keskkonnamõju hindamise nõuetega seotud rikkumisi, mis on rahvatervise ja keskkonna seisukohast kesksed valdkonnad;

22. kordab, et komisjon on varem tunnistanud, et keskkonnastandardid ja pidev reguleerimine ei kujuta endast majanduse jaoks takistust, vaid pigem eelist majanduskasvu ja töökohtade loomisel;

23. kutsub komisjoni üles oma hindamissuunised läbi vaatama, hoogustades sidusrühmade kaasamist ja nendega konsulteerimist ning kasutades kõige otsesemat meetodit, et võimaldada ELi kodanikel otsuste tegemises osaleda;

24. rõhutab, et kõrgetasemeline keskkonna- ja rahvatervise kaitse loob innovatsiooni ja võimalused ettevõtete jaoks ning toob seetõttu üleminekul säästvale keskkonnahoidlikule majandusele, mille keskmes on energiasõltumatu Euroopa, kasu Euroopa majandusele, eelkõige VKEdele;

25. rõhutab asjaolu, et liidu keskkonnapoliitika on ergutanud innovatsiooni ja investeeringuid keskkonnatoodetesse ja -teenustesse, luues töökohti ja ekspordivõimalusi;

26. rõhutab asjaolu, et riskijuhtimine ja teadus on ELi õigusaktides keskkonna- ja tervisekaitse alus;

27. märgib, et komisjon teostab linnudirektiivi ja elupaikade direktiivi toimivuskontrolli; rõhutab, et kõnealused direktiivid on nurgakivi Euroopa jõupingutustele peatada elurikkuse vähenemine ja ökosüsteemiteenuste kahjustumine ning et nende õigusraamistik on nii paindlik kui ka kaasaegne ja selles raamistikus on ettevõtjatel võimalik edukalt kohaneda ja tegutseda;

28. ei nõustu sellega seoses linnudirektiivi ja elupaikade direktiivi uuesti läbivaatamisega;

29. märgib hämmastusega, et komisjon on tagasi võtnud ettepanekud, milles käsitletakse jäätmealaseid õigusakte ja tervishoiuga seotud õigusaktide läbipaistvust; võtab murega teadmiseks komisjoni teate, et ta kavatseb muuta riiklike heitkoguste vähendamise ettepanekut, esitamata täiendavaid üksikasju; taunib asjaolu, et kahe tagasivõtmise ettepanek tehti teatavaks, esitamata analüüsi või tõendeid selle põhjendamiseks ning konsulteerimata eelnevalt kaasseadusandjate ja sidusrühmadega; rõhutab komisjoni 2015. aasta tööprogrammis võetud kohustust kaaluda enne otsuse tegemist oma 2015. aasta tööprogrammi kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu seisukohti, eelkõige seoses õigusaktide tagasivõtmisega; rõhutab asjaolu, et mitmel täiskogu hääletusel väljendas parlamendiliikmete enamus toetust ettepanekule jätta esitatud ringmajanduse pakett muutmata; avaldab sügavat kahetsust asjaolu üle, et komisjon on jäätmealaste õigusaktide läbivaatamise ettepaneku sellele vaatamata tagasi võtnud ja taunib tarbetut aja ja vahendite raiskamist, mida see tagasivõtmine põhjustab; taunib komisjoni teadet, et ta kavatseb oma ettepaneku läbivaadatud energia maksustamise direktiivi kohta tagasi võtta;

30. tuletab meelde halduskoormust käsitleva kõrgetasemelise töörühma aruannet „Bürokraatia vähendamine Euroopas”, milles ei loetleta keskkonnaalaseid õigusakte kõige koormavamate seas; nõuab tungivalt, et komisjon mõtleks nendele järeldustele, kui kaalub edasiste keskkonnaalaste ettepanekute tagasivõtmist või peatamist; rõhutab sellega seoses samas aruandes tehtud järeldust, et keskkonnalased õigusaktid moodustavad ainult 1% tarbetu halduskoormuse koguhulgast;

31. on seisukohal, et REFITi legitiimsus sõltub õigusloome kvaliteedi ja tõhususega seotud küsimuste eraldamisest õigusaktide poliitilisest eesmärgist ja sidusrühmade vahelistest vältimatutest kompromissidest, mis on seadusandjate ülesanne; rõhutab komisjoni 2015. aasta tööprogrammi 3. lisas kliimameetmete ja energia, keskkonna, merenduse ja kalanduse, tervishoiu ja toiduohutuse ja siseturu, tööstuse, ettevõtluse ja VKEde valdkondades ettenähtud tegevuste puhul seoses REFITiga, et oluline on piirata kõnealuste meetmete ulatust lihtsustamise ja asjaoluga, et avaliku poliitika eesmärke ei tohi kahjustada;

32. kutsub komisjoni üles mitte teostama lisaks REFITile eraldiseisvaid ja ühekülgseid kumulatiivsete kulude hindamisi, nagu on näiteks kavas Euroopa keemiatööstuse kõige olulisemate liidu õigusaktide ja poliitikate puhul, ja integreerima kõnealune aspekt selle asemel üldisesse toimivuskontrolli, et tagada tasakaalustatud lähenemine, mis võtab arvesse ka asjaomastest õigusaktidest tulenevat kasu;

33. kutsub komisjoni üles, pidades silmas määruse (EÜ) nr 1924/2006 toidu kohta esitatavate toitumis- ja tervisealaste väidete kohta rakendamisel tekkivaid tõsiseid ja püsivaid probleeme, sh konkurentsi moonutamise probleemid, läbi vaatama selle määruse teaduslik alus ja kui kasulik ja realistlik see on ning kaotama vajaduse korral toitainelise koostise mõiste; on seisukohal, et määruse (EÜ) nr 1924/2006 eesmärgid, näiteks toiduga seotud teabe õigsuse tagamine ja konkreetsete märgete esitamine rasva-, suhkru- ja soolasisalduse kohta, on tänaseks saavutatud määrusega (EL) nr 1169/2011, milles käsitletakse toidualase teabe esitamist tarbijatele;

34. kutsub komisjoni üles võtma tõsiselt Euroopa kodanike algatuse „Right2Water” tulemusi ja tagama selles esitatud ettepanekute rakendamise kõikide sidusrühmade ja eelkõige kõikide Euroopa kodanike üldise rahulolu huvides;

35. ootab, et komisjon korraldaks enne mis tahes ettepaneku tagasivõtmist struktureeritud arutelu, sealhulgas ka Euroopa Parlamendiga;

36. rõhutab, et vastavalt Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni suhete raamkokkuleppele on komisjon kohustatud, enne kui ta võtab tagasi ettepaneku, mille kohta parlament on juba võtnud seisukoha esimesel lugemisel, esitama selle kohta aegsasti üksikasjaliku selgituse, nagu tehakse ravimite hinnakujunduse ja hüvitamise läbipaistvust käsitleva direktiivi puhul;

37. taunib asjaolu, et komisjon ei tegutsenud uue kilekotte käsitleva direktiivi üle peetud läbirääkimiste juhatajana ja lühikest aega enne kaasseadusandjate vahelise kokkuleppe sõlmimist ähvardas parema õigusloome nimel isegi avalikult, et võtab oma ettepaneku tagasi;

38. tuletab komisjonile meelde kaasseadusandjate eelisõigusi seadusandlikus menetluses ning nõuab, et komisjon austaks kaasseadusandjate õigust komisjoni ettepanekuid muuta; tuletab samuti meelde kaasseadusandjate kohustust järgida parema õigusloome põhimõtteid ja eelkõige institutsioonidevahelisi kokkuleppeid; on lisaks seisukohal, et paremat õigusloomet käsitlev institutsioonidevaheline kokkulepe oleks tulnud juba ammu läbi vaadata ja tunneb heameelt komisjoni algatuste üle alustada läbirääkimisi selle kokkuleppe ajakohastamiseks;

39. on seisukohal, et sellisel juhul, kui õigusakti kavandatakse keerukas ja mitmetahulises valdkonnas, tuleks ette näha konsulteerimise teine etapp, kus avaldatakse kõikidele asjaomastele sidusrühmadele kommenteerimiseks õigusakti eelnõu koos esialgse mõjuhinnanguga; on arvamusel, et teine etapp muudaks komisjoni analüüsi täpsemaks ning tugevdaks seda alust, millele toetub ettepanek, mis võetakse vastu pärast kõnealust protsessi;

40. kutsub komisjoni üles pikendama kõrgetasemelise töörühma 31. oktoobril 2014 lõppenud volitusi, tagades, et selle liikmetel ei esine mingit laadi huvide konflikte ja et töörühmaga ühineb ka õiguskomisjoni kuuluv Euroopa Parlamendi liige.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

26.3.2015

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

62

0

6

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Marco Affronte, Margrete Auken, Zoltán Balczó, Catherine Bearder, Ivo Belet, Simona Bonafè, Biljana Borzan, Nessa Childers, Alberto Cirio, Birgit Collin-Langen, Miriam Dalli, Seb Dance, Angélique Delahaye, Ian Duncan, Stefan Eck, Bas Eickhout, Eleonora Evi, José Inácio Faria, Karl-Heinz Florenz, Iratxe García Pérez, Elisabetta Gardini, Jens Gieseke, Sylvie Goddyn, Matthias Groote, Andrzej Grzyb, Jytte Guteland, György Hölvényi, Anneli Jäätteenmäki, Jean-François Jalkh, Benedek Jávor, Karin Kadenbach, Kateřina Konečná, Giovanni La Via, Peter Liese, Norbert Lins, Valentinas Mazuronis, Susanne Melior, Massimo Paolucci, Gilles Pargneaux, Piernicola Pedicini, Bolesław G. Piecha, Pavel Poc, Annie Schreijer-Pierik, Renate Sommer, Dubravka Šuica, Tibor Szanyi, Nils Torvalds, Glenis Willmott, Jadwiga Wiśniewska, Damiano Zoffoli

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Nicola Caputo, Herbert Dorfmann, Linnéa Engström, Luke Ming Flanagan, Jan Huitema, Karol Karski, Merja Kyllönen, Anne-Marie Mineur, Alessandra Mussolini, James Nicholson, Aldo Patriciello, Marit Paulsen, Bart Staes, Theodor Dumitru Stolojan, Tom Vandenkendelaere

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (kodukorra artikkel 200 lõige 2)

Marie-Christine Boutonnet, Anthea McIntyre, Emilian Pavel

(1)

http://www.eeb.org/EEB/?LinkServID=93589C92-5056-B741-DBB964D531862603


SISETURU- JA TARBIJAKAITSEKOMISJONI ARVAMUS (18.3.2015)

õiguskomisjonile

õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi (REFIT) hetkeseisu ja tulevikuväljavaadete kohta

(2014/2150(INI))

Arvamuse koostaja: Othmar Karas

ETTEPANEKUD

Siseturu- ja tarbijakaitsekomisjon palub vastutaval õiguskomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  võtab teadmiseks õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi (REFIT) käsitleva teatise ning komisjoni raugematu tahte pingutada parema õigusloome nimel; rõhutab, et programmi käsitlevas teatises kavandatud tööd tuleb käsitada katkematu protsessina, mille eesmärk on tagada Euroopa tasandil kehtivate õigusaktide eesmärgipärasus, täita seadusandjate ühised eesmärgid ning vastata kodanike, äriringkondade ja kõigi sidusrühmade ootustele; toonitab, et programmis tuleks keskenduda paremale reguleerimisele ja see ei tohiks õõnestada soolist võrdõiguslikkust, sotsiaalseid, töö- või keskkonnastandardeid ega ka keskkonna- ja tarbijakaitset;

2.  on seisukohal, et kui meetmete võtmise vajadus ELi tasandil on selgelt kindlaks tehtud ning see on kooskõlas subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetega, tuleks hoolikalt hinnata, kas kavandatud poliitikaeesmärgi saavutamiseks on sobivam kasutada muud kui seadusandlikku vahendit või seadusandlikku vahendit (ning viimatimainitu puhul ka seda, millist täpselt), kusjuures rõhk peaks olema Euroopa lisaväärtusel; on seisukohal, et uue õigusakti mõju paremaks hindamiseks tuleks kohaldada näitajaid, mis võimaldavad kindlaks teha kõik selle õigusakti nõuete täitmisega seotud kulud ja halduskulud; rõhutab, et sellised näitajad peavad põhinema selgetel, igakülgsetel, (vajaduse korral) mõõdetavatel ja mitmemõõtmelistel kriteeriumidel (sh sotsiaalsed, majanduslikud ja keskkonnakriteeriumid), et võimaldada hinnata nõuetekohaselt ELi tasandi meetmete võtmise või mittevõtmise mõju;

3.  palub komisjonil ja liikmesriikidel olla rangem nii tulevaste kui ka kehtivate eeskirjade mõju hindamisel VKEde ja üldiselt konkurentsivõime seisukohast; on veendunud, et konkurentsivõimele avaldatava mõju hindamine peaks olema mõjuhindamisprotsessi oluline osa; on seisukohal, et läbivaadatud suuniste projekt peaks sisaldama juhiseid selle kohta, kuidas hinnata konkurentsivõimele avaldatavat mõju ja millist kaalu anda sellele lõppanalüüsis; toetab senist eeldust, et ettepanekud, millel on konkurentsivõimele negatiivne mõju, tuleks tagasi lükata, välja arvatud juhul, kui esitatakse tõendid märkimisväärse kvantifitseerimatu kasu kohta;

4.  on pettunud, et teatisele lisatud tulemustabelis läbivaatamisele määratud meetmed ei ole kaugeltki uued, vaid kujutavad endast pigem loetelu meetmetest, mida komisjon oli sunnitud järgima varem vastu võetud õigusaktide aeguvate läbivaatamisklauslite tõttu; eeldab, et komisjoni uus koosseis käsitab REFITi teatises sisalduvaid eesmärke ambitsioonikamalt, eriti seoses nende raskete küsimuste lahendamisega, mis toodi välja VKEdega toimunud TOP-10 konsultatsioonide käigus;

5.  on seisukohal, et tulemustabeli kontseptsioon tuleks läbi vaadata ja et see peaks tegelikult koosnema kahest dokumendist – ühes tööprogramm ning teises, uues dokumendis üksikasjalik ja kvantitatiivselt esitatud ülevaade komisjoni edusammudest; nõuab, et see teine dokument võetaks aluseks ettevõtjate uute kulude aastaaruande koostamisel, mis peaks endast kujutama eelmisel seadusandlusaastal vastu võetud ettepanekute haldus- ja regulatiivse mõju seisukohast kergesti mõistetavat aruannet või kulude ja tulude loendit, sest see oleks palju otstarbekam ning näitaks, et komisjoni saab aru, et reguleerimise kumulatiivsed kulud on sageli probleem;

6.  kordab, et ELi õigusaktides tuleb VKEde teema hoolikalt läbi mõelda; palub komisjonil tunnistada selleks, et tõendada ELi tegevusest tulenevat lisaväärtust ning selle kulusid ja tulusid, põhimõtte „kõigepealt mõtle väikestele” olulisust mõju hindamise läbivaadatud suunistes, mis peaksid hõlmama kohustuslikku VKE-testi ja konkurentsivõimele avalduva mõju hindamist; palub samuti komisjonil nõuetekohaselt analüüsida kavandatava õigusakti sotsiaalset, keskkonna- ja majanduslikku mõju;

7.  juhib tähelepanu asjaolule, et komisjoni ettepanekute vastuvõtmine volinike kolleegiumis peab lähtuma mõjuhindamiskomitee positiivsest arvamusest, mis viitab sellele, et asjaomane mõjuhindamine on rahuldavalt läbi viidud;

8.  tuletab meelde oma seisukohta mikroettevõtete üldise ELi õigusaktide kohaldamisalast väljajätmise suhtes, kusjuures seda seisukohta on väljendatud parlamendi 23. oktoobri 2012. aasta resolutsioonis väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEde) konkurentsivõime ja ärivõimaluste kohta(1) ning parlamendi 27. novembri 2014. aasta resolutsioonis komisjoni mõjuhindamissuuniste läbivaatamise ja VKE-testi tähtsuse kohta(2) ning see seisneb selles, et see küsimus tuleks otsustada iga kord iga ettepaneku kohta eraldi, lähtudes põhimõttest, et mikroettevõtted tuleks jätta ettepanekute kohaldamisalast välja, kui just ei tõendata, et seda ei peaks tegema; ergutab komisjoni kindlalt lähtuma selles valdkonnas juba tehtud edusammudest ning jätkama õigusaktidega mikroettevõtetele ja VKEdele tekitatud kulude kärpimist; juhib tähelepanu eespool mainitud 27. novembri 2014. aasta resolutsioonis selle kohta esitatud soovitustele;

9.  märgib, et TOP-10 konsultatsioonide ning VKEdele ELi õigusaktidega põhjustatud koormuse vähendamise suhtes Euroopa Parlamendi 17. aprilli 2014. aasta resolutsioonis(3) väljendatud parlamendi seisukoha kohaselt tuleks vähendada tööhõivealastest õigusaktidest tulenevat koormust ning ühtlasi tuleks põhjalikult läbi vaadata tööaja direktiiv, kuna see on mikroettevõtete ja VKEde jaoks liiga paindumatu; märgib samuti, et parlament soovitas eespool nimetatud resolutsioonis, et tervishoiu ja ohutuse alastest õigusaktidest tuleneva koormuse vähendamiseks ei nõutaks madala riskitasemega ettevõtetelt tervise ja ohutuse alaste kirjalike hinnangute koostamist;

10. märgib, et kuni kolmandik ELi õigusaktidega seotud halduskoormusest tuleneb riiklikest rakendusmeetmetest, ja kordab, kui tähtis on lisaks kavandatavale lihtsustamisele tagada õigusaktide kiire ja järjepidev ülevõtmine, rakendamine ja jõustamine; toonitab ühtlasi, et ülemääraste nõuete kehtestamist tuleb vältida; kutsub komisjoni üles kasutama kriteeriume ülemääraste riiklike rakendusmeetmete hindamiseks, et määratleda ELi õigusloome tulemustabelis selgelt liikmesriikidepoolne ülereguleerimine, nii et iga liikmesriigi täiendavad uuendused määratletakski vastavalt; rõhutab, et sellise määratluse puhul tuleb austada liikmesriikide õigust kohaldada rangemaid norme, kui ELi õigusega nähakse ette üksnes minimaalne ühtlustamine;

11. on veendunud, et parema õigusloome põhimõtteid tuleks kohaldada nii teiseseid kui ka esmaseid õigusakte käsitlevate otsuste suhtes; palub komisjonil ja vajaduse korral selle ametitel lisada iga kord, kui asjaomaste õigusaktide eeldatav mõju on märkimisväärne, delegeeritud ja rakendusaktidele kohustuslik mõjuhinnang, sh konsulteerimine huvitatud osapoolte ja sidusrühmadega; nõuab sellega seoses, et rakendusaktide suuniseid muudetaks vastavalt delegeeritud õigusaktide üldsuunistele; rõhutab, et kaasseadusandjad peaksid väljendama esimese taseme õigusaktides nii konkreetselt kui võimalik, mida delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktidega saavutada tahetakse; märgib, et oma 4. veebruari 2014. aasta resolutsioonis ELi õigusloome kvaliteedi ning subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse kohta(4) nõudis parlament tungivalt, et komisjon kiirendaks proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamise läbivaatamist, eriti seoses delegeeritud õigusakte ja rakendusakte käsitlevate ELi toimimise lepingu artiklite 290 ja 291 kasutamisega;

12. toetab komisjoni kavatsust täiustada hindamisi kui aruka õigusloome keskset aspekti; juhib tähelepanu asjaolule, et hindamised annavad usaldusväärset teavet õigusaktide tegeliku mõju kohta nende sihtrühmale, ning nõuab sellega seoses, et hindamismenetluses osaleksid ametlikult ja igakülgselt ka sihtrühma sidusrühmad;

13. nõuab uusi läbirääkimisi paremat õigusloomet käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe üle ja nimetatud kokkuleppe ajakohastamist, et võtta arvesse Lissaboni lepingut ning parlamendi ja komisjoni vahelist raamlepingut ning arendada ja konsolideerida parimaid tavasid sellistes valdkondades nagu õigusloome kavandamine, mõjuhinnangud, ELi õigusnormide süstemaatiline järelhindamine ning delegeeritud ja rakendusaktide rakendamine ja käsitlemine;

14. kutsub komisjoni üles võtma kasutusele kvantitatiivsete eesmärkide meetodi, et vähendada Euroopa tasandil halduskoormust; märgib, et mõnes liikmesriigis on saadud häid tulemusi tegeliku vähendamise eesmärkide püstitamisega nõuete täitmisega seotud kulude vähendamiseks; palub, et nimetatud meetodit arutataks tulevases kavandatavas halduskoormust käsitlevas kõrgetasemelises töörühmas ning et seda võetaks heakskiitmise korral arvesse edaspidistes mõjuhinnangutes;

15. nõuab, et asjaomaseid sidusrühmi, sealhulgas sotsiaalpartnereid, ettevõtjate ühendusi, tarijakaitseorganisatsioone, keskkonna- ja ühiskondlikke organisatsioone ning riigi, piirkondliku ja kohaliku tasandi ametiasutusi kaasataks rohkem subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse kontrolli, halduskoormuse hindamisse (nii positiivse mõju kui ka õigusakti nõuete täitmisest tingitud kulude seisukohast), õigusliku aluse valimisse, õigusloome kvaliteedi tagamisse ja järelhindamisse ning ELi õigusaktide riikliku rakendamise ja jõustamise jälgimisse; on veendunud, et sellist kontrolli ja hindamist saaks tõhustada liikmesriikide vastastikuse hindamise abil; peab tervitatavaks komisjoni kavatsust moodustada vastutava asepresidendi vastutusalas parema õigusloomega tegelev kõrgetasemeline töörühm, kuhu kuuluksid sidusrühmade esindajad ja liikmesriikide sõltumatud eksperdid; teeb ettepaneku anda töörühmale tugev mandaat, et rühm saaks efektiivselt tegutseda sõltumatu nõuandeorganina;

16. on seisukohal, et tasakaalustamata või puudulikku mõjuhindamist või mõjuhindamise tegematajätmist tuleb REFITi raames pidada kehtivate ELi õigusaktide võimaliku tühistamise või läbivaatamise aluseks;

17. rõhutab vajadust kasutada dereguleerimise suhtes alt üles lähenemisviisi; kutsub seetõttu komisjoni üles looma Euroopa sidusrühmade foorumit, kus käsitletaks paremat õigusloomet ja bürokraatia vähendamist, et vähendada halduskoormust 2020. aastaks kvantitatiivselt 25%; toonitab, et foorumil peaks osalema asjaomased sidusrühmad, sh sotsiaalpartnerid, tarbijaorganisatsioonid ja äriringkondade esindajad; rõhutab, et komisjon peaks foorumi ettepanekuid aktiivselt kaaluma ning olema kohustatud neid kas järgima või nende täitmisest keeldumist põhjendama; on veendunud, et foorum võiks endast kujutada ettevõtete või ühenduste riigi või Euroopa tasandi platvormi, mille vahendusel panustada vahetult parema õigusloome põhimõtte järgimisse ja bürokraatia vähendamisse seoses asjaomases sektoris kohaldatavate õigusaktidega;

18. palub komisjonil vähemusrühmade seisukohtade nõuetekohaseks arvessevõtmiseks tagada, et konsulteerimised sidusrühmadega on läbipaistvad ja õigeaegsed ning et nende tulemusi analüüsitakse nii kvantitatiivsest kui ka kvalitatiivsest seisukohast; peab väga oluliseks sidusrühmade võimalust kommenteerida juba õigusloomeprotsessi kõige varasemates etappides komisjoni ettepanekute tarbetult koormavaid aspekte – seda tuleks teha esialgses avaldatavas mõjuhinnangus, mis esitatakse mõjuhindamiskomiteele enne lõpliku seadusandliku ettepaneku esitamist ja hindamist (näiteks loodava parema õigusloomega tegeleva ekspertide kõrgetasemelise töörühma kaasamise abil);

19. kutsub komisjoni üles rakendama õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi (REFIT) komisjoni tööprogrammi ja põhiliste prioriteetide määratluste ja rakendamise laiemas kontekstis ning seostama neid omavahel;

20. nõuab tungivalt, et komisjon korraldaks rakendusaktide ja delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel tihedamini nii avalikke kui ka erakonsultatsioone kõikide sidusrühmadega, sealhulgas tarbijatega, et kaaluda, kuidas suurendada esialgses etapis teadlikkust ettepanekutest; on kindlalt veendunud, et pingutuste tegemine sidusrühmade panuse suurendamiseks enne soovituste lõplikku vormistamist aitaks õigusloomet parandada; peab sellega seoses kiiduväärseks võimalikke algatusi, mille eesmärk on võrrelda ajutiste eeskirjade ja normide üle toimuvaid konsulteerimisprotsesse muudes jurisdiktsioonides kasutatavate protsessidega, et töötada välja parimad tavad;

21. on seisukohal, et sidusrühmad, kohaliku ja piirkondliku tasandi ametiasutused ja liikmesriigid tuleks tihedamini kaasata konkreetsete rakendamisprobleemide kindlakstegemisse kohalikul, piirkondlikul ja riiklikul tasandil ja nad peaksid andma komisjonile tagasisidet; nõuab, et nõuete täitmisega seotud kulude ja reguleerimata jätmise kulude mõõtmisel kasutataks näitajaid (nagu Euroopa mõõtme puudumisest tulenevate kulude puhul); nõuab, et need näitajad oleksid igakülgsed ja sobiksid ühtse turu käsituse võimalike hüvede ja probleemide ning kulude ja kokkuhoiu hindamiseks nii kvalitatiivsest kui ka kvantitatiivsest seisukohast;

22. on seisukohal, et õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi (REFIT) hindamisele ning parema õigusloome nimel tehtavatele lisapingutustele peaks eelnema majanduse, ühiskonna ja avaliku halduse üleminek digiteerimisele; on veendunud, et REFITi laialdane kasutamine ja toimivuskontrollide teostamine võiks samuti aidata hinnata reguleeritavate valdkondade sidusust ja ühtsust digitaalse ühtse turu laiemas raamistikus;

23. peab kiiduväärseks konsulteerimise kvaliteedi parandamist ja hindamist käsitlevate sisesuuniste kavandatavat koostamist; on veendunud, et valdkondade poliitikavalikute keerulisust arvestades peaksid konsulteerimise käigus esitatavad küsimused olema konkreetsemad ja sõnastatud nii, et need oleksid selgelt mõistetavad; on seisukohal, et kui õigusakti kavandatakse keerukas valdkonnas, tuleks ette näha konsulteerimiste teine etapp, kus avaldatakse kõikidele asjaomastele sidusrühmadele kommenteerimiseks õigusakti eelnõu koos esialgse mõjuhinnanguga; on arvamusel, et teine etapp muudaks komisjoni analüüsi täpsemaks ning tugevdaks sellise protsessi alusel vastu võetud ettepanekuid;

24. tuletab meelde volinik Bieńkowska ametissenimetamise kuulamisel antud lubadust, et komisjon kaalub ettepanekute tagasivõtmist juhtudel, kui mõjuhinnang on parlamendiliikmete arvates ekslik või selle teatavaid aspekte ei ole kaalutud nõuetekohaselt; kutsub komisjoni üles kinnitama kirjalikult, et tegemist on kogu volinike kolleegiumi poliitikapõhimõttega;

25. rõhutab vajadust parandada ELi õigusaktide osas ELi kommunikatsioonipoliitikat, kusjuures parema õigusloome küsimus on sellest seisukohast äärmiselt oluline, et muuta ELi tegevus mõistetavaks ja asjakohaseks; palub komisjonil koostöös liikmesriikidega arendada edasi portaali Teie Euroopa, et praktiline teave korraldatavate konsultatsioonide, asjakohaste ELi eeskirjade ja nende kohaldamise kohta liikmesriikides oleks VKEdele eri keeltes hõlpsalt kättesaadav;

26. peab tervitatavaks ja toetab komisjoni kavatsust algatada keskpikas perspektiivis mitmeid uusi ELi kehtivate eeskirjade ja aluslepingutest tulenevate normide kohaldamise tulemuslikkuse hindamisi ja toimivuskontrolle, sh hilinenud maksete kohta.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

17.3.2015

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

24

12

3

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Dita Charanzová, Carlos Coelho, Sergio Gaetano Cofferati, Lara Comi, Anna Maria Corazza Bildt, Daniel Dalton, Dennis de Jong, Pascal Durand, Vicky Ford, Ildikó Gáll-Pelcz, Antanas Guoga, Robert Jarosław Iwaszkiewicz, Liisa Jaakonsaari, Antonio López-Istúriz White, Jiří Maštálka, Eva Paunova, Jiří Pospíšil, Virginie Rozière, Christel Schaldemose, Olga Sehnalová, Mylène Troszczynski, Anneleen Van Bossuyt, Marco Zullo

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Lucy Anderson, Jussi Halla-aho, Kaja Kallas, Othmar Karas, Emma McClarkin, Jens Nilsson, Julia Reda, Adam Szejnfeld, Lambert van Nistelrooij, Josef Weidenholzer, Kerstin Westphal

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

José Blanco López, Andrea Bocskor, Roger Helmer, György Hölvényi, Emilian Pavel

(1)

ELT C 68 E, 7.3.2014, lk 40.

(2)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2014)0069.

(3)

Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0459.

(4)

Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0061.


PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

16.6.2015

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

17

2

6

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Max Andersson, Joëlle Bergeron, Marie-Christine Boutonnet, Jean-Marie Cavada, Kostas Chrysogonos, Therese Comodini Cachia, Mady Delvaux, Rosa Estaràs Ferragut, Laura Ferrara, Enrico Gasbarra, Lidia Joanna Geringer de Oedenberg, Mary Honeyball, Sajjad Karim, Dietmar Köster, Gilles Lebreton, Jiří Maštálka, Emil Radev, Julia Reda, Pavel Svoboda, József Szájer, Axel Voss

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Pascal Durand, Angel Dzhambazki, Jytte Guteland, Sylvia-Yvonne Kaufmann, Angelika Niebler, Cecilia Wikström

Õigusalane teave