Menetlus : 2013/0433(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0216/2015

Esitatud tekstid :

A8-0216/2015

Arutelud :

PV 08/09/2015 - 3
CRE 08/09/2015 - 3

Hääletused :

PV 08/09/2015 - 5.5
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2015)0285

RAPORT     ***I
PDF 783kWORD 427k
25.6.2015
PE 551.999v02-00 A8-0216/2015

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, milles käsitletakse veiste, sigade, lammaste, kitsede ja hobuslaste liiki kuuluvate põllumajandusloomade kloonimist

(COM(2013)0892 – C7‑0002/2014 – 2013/0433(COD))

Keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjon

Põllumajanduse ja maaelu arengu komisjon

Raportöörid: Renate Sommer, Giulia Moi

(Komisjonide ühised koosolekud – kodukorra artikkel 55)

MUUDATUSED
EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT
 SELETUSKIRI
 RAHVUSVAHELISE KAUBANDUSE KOMISJONI ARVAMUS
 MENETLUS

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, milles käsitletakse veiste, sigade, lammaste, kitsede ja hobuslaste liiki kuuluvate põllumajandusloomade kloonimist

(COM(2013)0892 – C7‑0002/2014 – 2013/0433(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–       võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2013)0892),

–       võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 43 lõiget 2, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C7-0002/2014),

–       võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–       võttes arvesse oma 7. juuli 2010. aasta õigusloomega seotud resolutsiooni nõukogu seisukoha kohta esimesel lugemisel eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus uuendtoidu kohta, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1331/2008 ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 258/97 ja komisjoni määrus (EÜ) nr 1852/2001(1),

–       võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 30. aprill 2014. aasta arvamust(2),

–       võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–       võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni ning põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni ühisarutelu vastavalt kodukorra artiklile 55,

–       võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni, põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni raportit ning rahvusvahelise kaubanduse komisjoni arvamust (A8-0216/2015),

1.      võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.      palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

3.      teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Muudatusettepanek  1

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Pealkiri

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

„Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, milles käsitletakse veiste, sigade, lammaste, kitsede ja hobuslaste liiki kuuluvate põllumajandusloomade kloonimist

„Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus põllumajandusloomade kloonimise kohta

 

(Muudatusettepaneku esimest osa, nimelt direktiivi muutmist määruseks kohaldatakse kogu teksti ulatuses. Selle vastuvõtmise korral tehakse vastavad muudatused kogu tekstis.)

Muudatusettepanek  2

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus -1 (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(-1) Liidu poliitika elluviimisel ja Euroopa Liidu toimimise lepingut arvesse võttes tuleks tagada inimeste tervise ja tarbijakaitse, samuti loomade heaolu ja keskkonnakaitse kõrge tase. Alati tuleks kohaldada ettevaatuspõhimõtet, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 178/2002 1a.

 

__________________

 

1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määrus (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused (EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1).

 

Muudatusettepanek  3

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1) Nõukogu direktiivis 98/58/EÜ14 on sätestatud põllumajandusloomade heaolu üldised miinimumnõuded. Selles kutsutakse liikmesriike üles vältima põllumajandusloomadele ebavajaliku valu, kannatuste või vigastuste tekitamist. Kui kloonimine põhjustab ebavajalikku valu, kannatusi või vigastusi, tuleb liikmesriikidel võtta liikmesriigi tasandil meetmeid selle vältimiseks. Liikmesriikide erinev suhtumine loomade kloonimisse võib põhjustada turumoonutusi. Seetõttu on vaja tagada, et samu tingimusi kohaldatakse kõigi suhtes, kes tegelevad elusloomade tootmise ja turustamisega Euroopa Liidus.

(1) Loomade kloonimine ei ole kooskõlas nõukogu direktiiviga 98/58/EÜ14, milles sätestatakse põllumajandusloomade heaolu üldised miinimumnõuded. Direktiivis 98/58/EÜ kutsutakse liikmesriike üles vältima põllumajandusloomadele ebavajaliku valu, kannatuste või vigastuste tekitamist, ning selle lisa punktis 20 sätestatakse konkreetsemalt, et „sellist looduslikku või kunstlikku aretamist või aretusmeetodeid, mis põhjustavad või tõenäoliselt põhjustavad loomadele kannatusi või vigastusi, ei tohi kasutada”. Liikmesriikide erinev suhtumine loomade kloonimisse või kloonloomadest saadud toodete kasutamisse võib põhjustada turumoonutusi. Seetõttu on vaja tagada, et samu tingimusi kohaldatakse kõigi suhtes, kes tegelevad elusloomade ja loomadest saadud toodete tootmise ja turustamisega Euroopa Liidus.

__________________

__________________

14 Nõukogu direktiiv 98/58/EÜ, 20. juuli 1998, mis käsitleb põllumajandusloomade kaitset (EÜT L 221, 8.8.1998, lk 23).

14 Nõukogu direktiiv 98/58/EÜ, 20. juuli 1998, mis käsitleb põllumajandusloomade kaitset (EÜT L 221, 8.8.1998, lk 23).

Muudatusettepanek  4

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2) Euroopa Toiduohutusamet on kinnitanud, et kloonimisel kasutatud asendusemasloomad kannatavad eelkõige platsenta väärtalitluse all, mis suurendab tiinuse katkemise ohtu15. Seetõttu ei ole kõnealune meetod muu hulgas ka kuigi tõhus, veistest tiinestub 6–15 % ja sigadest 6 % ning ühe klooni saamiseks on vaja siirdada kloonembrüo mitmele asendusemasloomale. Lisaks põhjustavad klooni väärarengud ja ebatavaliselt suured järglased sünnitusraskusi ja neonataalset surma.

(2) Euroopa Toiduohutusamet jõudis oma 2008. aasta arvamuses14a loomade kloonimise kohta järeldusele, et märgatava osa kloonide tervis ja heaolu olid kahjustatud, sageli tõsiselt ja surmavalt. Euroopa Toiduohutusamet on konkreetsemalt kinnitanud, et kloonimisel kasutatud asendusemasloomad kannatavad eelkõige platsenta väärtalitluse all, mis suurendab tiinuse katkemise ohtu15, millel võivad olla kahjulikud tagajärjed nende tervisele. Seetõttu ei ole kõnealune meetod muu hulgas ka kuigi tõhus, veistest tiinestub 6–15 % ja sigadest 6 % ning ühe klooni saamiseks on vaja siirdada kloonembrüo mitmele asendusemasloomale. Lisaks põhjustavad klooni väärarengud ja ebatavaliselt suured järglased sünnitusraskusi ja neonataalset surma. Kloonimistehnikat iseloomustab kõrge suremuse määr kõikides arenguetappides15a.

__________________

__________________

 

14a http://www.efsa.europa.eu/en/efsajournal/doc/767.pdf

15 Teaduskomitee teaduslik arvamus toiduohutuse, loomade tervise ja heaolu ning somaatilise raku tuuma siirdamise (SCNT) tulemusel loodud loomade, nende järglaste ja neilt loomadelt saadud toodete keskkonnamõju kohta. http://www.efsa.europa.eu/en/topics/topic/cloning.htm?wtrl=01

15 Teaduskomitee teaduslik arvamus toiduohutuse, loomade tervise ja heaolu ning somaatilise raku tuuma siirdamise (SCNT) tulemusel loodud loomade, nende järglaste ja neilt loomadelt saadud toodete keskkonnamõju kohta. http://www.efsa.europa.eu/en/topics/topic/cloning.htm?wtrl=01

 

15a http://www.efsa.europa.eu/en/efsajournal/doc/2794.pdf

Muudatusettepanek  5

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(2 a) Seoses toiduohutusega on Euroopa Toiduohutusamet rõhutanud, et on oluline mõista andmebaasi piiratust, ning teeb oma 2008. aasta arvamuses loomade kloonimise kohta järelduse, et ebakindlus riskihinnangutes on põhjustatud olemasolevate uuringute väikesest arvust, uuritud valimite väiksusest ja sellest, et üldiselt puudub ühtne käsitus, mis võimaldaks kõiki käesoleva arvamusega seotud küsimusi põhjalikumalt käsitleda. Euroopa Toiduohutusamet on näiteks väitnud, et teave kloonide immunoloogilise vastupanuvõime kohta on piiratud, ja soovitanud nimetatud arvamuses, et kui ilmneb tõendeid kloonide väiksemast immuunsusest, tuleks uurida, kas ja millises ulatuses võib kloonide ja nende järglaste liha ja piima tarbimine suurendada inimeste kokkupuutumist haigustekitajatega.

 

Muudatusettepanek  6

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 2 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(2 b) Võimaliku mõju kohta keskkonnale on Euroopa Toiduohutusamet öelnud, et andmeid on piiratud hulgal, ning seoses võimaliku mõjuga geneetilisele mitmekesisusele on Euroopa Toiduohutusamet juhtinud tähelepanu kaudsele mõjule, mida võib põhjustada see, et aretusprogrammides kasutatakse piiratud arvul loomi ning genotüübi suurenenud homogeensus loomapopulatsioonis võib suurendada selle populatsiooni vastupanuvõime vähenemist nakkustele ja muudele ohtudele.

Muudatusettepanek  7

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 2 c (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2 c) Teaduse ja uute tehnoloogiate eetika Euroopa töörühm (EGE töörühm) väljendas oma 2008. aasta eriaruandes kloonimise kohta1a kahtlust, kas loomade kloonimine toidu tootmise eesmärgil võiks olla õigustatud, võttes arvesse asendusemasloomade ja kloonloomade kannatuste ja tervisehäirete praegust taset.

 

––––––––––––––––––––––––––

 

1a Loomade toiduks kloonimise eetilised aspektid, 16. jaanuar 2008: http://ec.europa.eu/bepa/european-group-ethics/docs/publications/opinion23_en.pdf

Muudatusettepanek  8

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 2 d (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2 d) Üks Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 39 sätestatud liidu ühise põllumajanduspoliitika eesmärke on tõsta põllumajanduse tootlikkust tehnilise progressi edendamise ning põllumajandusliku tootmise ratsionaalse arengu tagamise teel. Selle eesmärgiga püütakse muu hulgas parandada tootmist ning põllumajandusliku tootmise ratsionaalse arengu osas tähendab see tootmistegurite optimaalset kasutamist, nimelt nõuetekohast tootmist turustamise eesmärgil, mille puhul võetakse arvesse tarbijate huvisid.

Muudatusettepanek  9

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 2 e (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2 e) Euroopa Liidu Kohtu kohtupraktika1a kohaselt on ELi toimimise lepingu artikkel 43 asjakohane õiguslik alus igasuguste õigusaktide jaoks, mis käsitlevad ELi toimimise lepingu I lisas loetletud põllumajandustoodete tootmist ja turustamist ning aitavad kaasa ELi toimimise lepingu artiklis 39 sätestatud ühe või mitme ühise põllumajanduspoliitika eesmärgi saavutamisele. Isegi kui niisugused õigusaktid on suunatud muude kui ühise põllumajanduspoliitika eesmärkide täitmisele, mida erisätete puudumise korral püütaks saavutada ELi toimimise lepingu artikli 114 alusel, võib see hõlmata kõnealuse valdkonna riiklike õigusaktide sätete ühtlustamist, ilma et artikli 114 kohaldamine oleks vajalik. Lisaks võivad ühise põllumajanduspoliitika raames võetud meetmed ka mõjutada asjaomaste toodete importi.

 

––––––––––––––––––––––––––

 

1a Otsused kohtuasjades 68/86 Suur-Britannia ja Põhja-Iirimaa Ühendkuningriik vs. Euroopa Ühenduste Nõukogu, EKL 1988, lk 855; C-11/88: Euroopa Ühenduste Komisjon vs. Euroopa Ühenduste Nõukogu, EKL 1989, lk 3799; C-131/87 Euroopa Ühenduste Komisjon vs. Euroopa Ühenduste Nõukogu, EKL 1989, lk 3743.

Muudatusettepanek  10

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 2 f (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2 f) Tarbijauuringutest on selgelt ja järjepidevalt näha, et enamik liidu kodanikke taunib põllumajandusloomade kloonimist ka loomade heaolu ja eetikaga seotud üldiste probleemide pärast. Kloonimine tõuaretuse eesmärgil võib viia selleni, et kloonloomad või nende järglased satuvad toiduahelasse. Tarbijad on kloonloomadest ja nende järglastest saadud toidu tarbimisele kindlalt vastu.

 

__________________

 

Vt nt Eurobaromeetri 2008. ja 2010. aasta aruandeid: http://ec.europa.eu/public_opinion/flash/fl_238_en.pdf and http://ec.europa.eu/public_opinion/archives/ebs/ebs_341_en.pdf

 

Muudatusettepanek  11

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 2 g (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(2 g) Loomade kloonimine toidutootmise eesmärgil seab ohtu Euroopa põllumajandusmudeli põhiolemuse, mille aluseks on toodete kvaliteet, toiduga kindlustatus, tarbijate tervis, loomade heaolu käsitlevad ranged eeskirjad ja keskkonnasõbralike meetodite kasutamine.

Muudatusettepanek  12

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3) Võttes arvesse liidu põllumajanduspoliitika eesmärke, Euroopa Toiduohutusameti hiljutiste teaduspõhiste hindamiste tulemusi ja Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 13 sätestatud loomade heaolu nõudeid, on mõistlik ajutiselt keelata teatavatest liikidest põllumajandusloomade kloonimine.

(3) Võttes arvesse liidu ühise põllumajanduspoliitika eesmärke, olemasolevatel uuringutel põhinevate Euroopa Toiduohutusameti hiljutiste teaduspõhiste hindamiste tulemusi ja Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 13 sätestatud loomade heaolu nõudeid ja tarbijate muret, on asjakohane ajutiselt keelata põllumajandusloomade kloonimine ning kloonimistehnika kasutamisega saadud loomade ja nendest saadud toodete turuleviimine.

Muudatusettepanek  13

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(3 a) Kloonloomi ei kasvatata liha- või piimatootmiseks, vaid nende paljundusmaterjali kasutamiseks aretusotstarbel. Toiduloomad saadakse kloonloomade järglastelt, kes paljunevad suguliselt. Kuigi loomade heaolu probleemid ei pruugi kloonloomade järglaste puhul olla ilmsed, kuna nad sünnivad tavapärase sugulise paljunemise teel, on selleks, et järglast üldse saada, vaja kloonloomast esivanemat, millega kaasnevad olulised loomade heaolu ja eetika probleemid. Loomade heaoluga seotud küsimusi ja tarbijate kloonimistehnoloogiaga seotud ettekujutusi käsitlevate meetmete rakendusala peaks seetõttu hõlmama kloonloomade paljundusmaterjali, kloonloomade järglasi ja kloonloomade järglastelt saadud tooteid.

Muudatusettepanek  14

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 4

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(4) Praegu kloonitakse veiste, sigade, lammaste, kitsede ja hobuslaste liiki kuuluvaid põllumajandusloomi. Seepärast peaks käesoleva direktiivi reguleerimisala piirduma üksnes kõnealusesse viide liiki kuuluvate põllumajandusloomadega.

välja jäetud

Muudatusettepanek  15

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(4 a) Seoses põllumajandustoodete turustamise ning kloonimise kasutamise keeluga ja pidades silmas tarbijate seisukohti kloonimise kohta, mis muu hulgas on seotud loomade heaolu, piisavate teadusuuringute puudumise ja üldiste eetiliste põhimõtetega, tuleb hoolitseda selle eest, et kloonloomadest või nende järglastest saadud toit ei satuks toiduahelasse. Vähem piiravad meetmed, nagu toidu märgistamine, ei hajutaks elanikkonna kartusi, sest jätkuvalt oleks lubatud kaubelda toiduga, mis on toodetud loomadele kannatusi põhjustaval viisil.

Muudatusettepanek  16

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 4 b (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(4 b) Teatavates kolmandates riikides juba kloonitaksegi põllumajandusloomi. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 178/2002 kohaselt peab kolmandatest riikidest liidu turule viimiseks imporditud toit vastama liidu toidualaste õigusnormide asjakohastele nõuetele või liidu poolt tunnustatud tingimustele, mis on nimetatud nõuetega vähemalt võrdväärsed. Seoses sellega tuleb võtta meetmeid, et vältida kloonloomade, nende järglaste ning kloonloomadest või nende järglastest saadud toidu importimine kolmandatest riikidest Euroopa Liitu. Komisjon peaks täiendama asjakohaseid loomade tervishoiu ja zootehnika alaseid õigusakte või esitama ettepaneku nende muutmise kohta, et tagada, et loomade ja paljundusmaterjaliga ning loomset päritolu toidu ja söödaga kaasasolevatest impordisertifikaatidest oleks näha, kas tegemist on kloonloomade või nende järglastega või kloonloomadest või nende järglastest saadud toodetega.

Muudatusettepanek  17

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 4 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(4 c) Kloonloomi, kloonembrüoid, kloonloomade järglasi, kloonloomade ja nende järglaste paljundusmaterjali ning kloonloomadest ja nende järglastest saadud toitu ja sööta ei saa käsitada üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (GATT) artikli III lõike 4 tähenduses samasuguste toodetena kui loomad, embrüod, paljundusmaterjal, loomadest saadud toit ja sööt, mida ei ole saadud kloonimismeetodiga. Loomade kloonimine ning kloonloomade, kloonembrüote, kloonloomade järglaste, kloonloomade ja nende järglaste paljundusmaterjali ning kloonloomadest ja nende järglastest saadud toidu ja sööda turuleviimise ja importimise keeld on ka meede, mida on vaja, et kaitsta üldist moraali ning loomade tervist GATTi artikli XX tähenduses.

Muudatusettepanek  18

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 4 d (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(4 d) Tuleb astuda samme tagamaks, et kaubanduslepingud, mille üle praegu peetakse läbirääkimisi, ei soodustaks selliste tavade kasutamise lubamist, millel võib olla negatiivne mõju tarbijate ja põllumajandustootjate tervisele, keskkonnale või loomade heaolule.

Muudatusettepanek  19

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 4 e (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(4e) Käesoleva määruse kohaldamine võib sattuda ohtu, kui kloonloomadest ja nende järglastest saadud toitu ei ole võimalik jälgida. Seepärast tuleb vastavalt ettevaatuspõhimõttele ning käesolevas määruses sätestatud keeldudest kinnipidamise tagamiseks luua asjaomaste huvirühmadega konsulteerides liidu tasandil jälgitavussüsteemid. Niisugused süsteemid võimaldaksid pädevatel asutustel ja ettevõtetel koguda andmeid kloonloomade, nende järglaste, kloonloomade ja nende järglaste paljundusmaterjali ning kloonloomadest ja nende järglastest toodetud toidu kohta. Komisjon peaks püüdma saavutada seda, et liidu kaubanduspartnerid, kelle territooriumil toimub põllumajandusloomade kloonimine, võtaksid käimasolevate ja tulevaste kahe- ja mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste raames sellega seoses kohustusi.

Muudatusettepanek  20

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 4 f (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(4 f) Oma 2010. aasta aruandes Euroopa Parlamendile ja nõukogule andis Euroopa Komisjon teada, et asjakohane oleks võtta meetmeid, millega kehtestatakse imporditud sperma ja embrüote jälgitavus, et luua vajaduse korral liidus järglaste andmepangad. Seetõttu peaks komisjon vastavaid meetmeid võtma.

Muudatusettepanek  21

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 4 g (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(4 g) Kooskõlas käesolevas määruses sätestatud kloonimiskeelu rakendamisega tuleks rakendada ka Euroopa Komisjoni poolt vastuvõetud sihipäraseid müügiedendusmeetmeid kvaliteetse lihatootmise ja loomakasvatuse toetamiseks liidus.

Muudatusettepanek  22

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 5

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5) Eeldatavasti suurenevad teadmised selle kohta, millist mõju avaldab kloonimine kasutatavate loomade heaolule. Aja jooksul kloonimistehnoloogia tõenäoliselt paraneb. Järelikult tuleks keeldu kohaldada üksnes ajutiselt. Seepärast tuleks käesolev direktiiv vaadata läbi mõistliku ajavahemiku jooksul, võttes arvesse liikmesriikide kogemusi selle rakendamisel, teaduse ja tehnika arengut ning rahvusvahelist arengut.

(5) Käesolev määrus tuleks vaadata läbi mõistliku ajavahemiku jooksul, võttes arvesse liikmesriikide kogemusi selle kohaldamisel, teaduse ja tehnika arengut, muutusi tarbijate hoiakutes ning rahvusvahelist arengut, eelkõige kaubavooge ja liidu kaubandussuhteid.

Muudatusettepanek  23

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 5 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(5 a) Uusima Eurobaromeetri uuringu kohaselt ei pea enamik eurooplastest loomade kloonimist toidutootmises ohutuks enda ja oma perekonna tervisele. Pealegi on Euroopas selliseid riike rohkem, kus loomade kloonimisega seoses valitseb selge eelistus, et otsuseid tehtaks pigem lähtudes moraalsetest ja eetilistest aspektidest kui teaduslikest tõenditest. Seetõttu peaks komisjon enne käesoleva õigusakti läbivaatamist viima läbi ametliku ELi uuringu, et hinnata uuesti tarbijate arusaamu.

Muudatusettepanek  24

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 5 b (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5 b) Komisjonil peaks olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et kehtestada jälgitavussüsteemide eeskirjad kloonloomade, kloonloomade järglaste ning kloonloomade ja nende järglaste paljundusmaterjali jaoks. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Muudatusettepanek  25

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 6

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(6) Käesolevas direktiivis austatakse põhiõigusi ja järgitakse Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid, eelkõige ettevõtlusvabadust ja teaduse vabadust. Käesolevat direktiivi tuleb rakendada kooskõlas nimetatud õiguste ja põhimõtetega.

(6) Käesolevas määruses austatakse põhiõigusi ja järgitakse Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid, eelkõige ettevõtlusvabadust ja teaduse vabadust. Käesolevat määrust tuleb kohaldada kooskõlas nimetatud õiguste ja põhimõtetega.

Muudatusettepanek  26

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 6 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(6 a) Kuna käesoleva määruse eesmärki ei saa liikmesriikide tasandil piisavalt saavutada, küll aga saab seda selle ulatuse ja mõju tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib võtta meetmeid liit, järgides Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõtet. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

Muudatusettepanek  27

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõige 1 – punkt b

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b) kloonembrüote ja kloonloomade turulelaskmise kohta.

b) kloonloomade, kloonembrüote, kloonloomade järglaste, kloonloomade ja nende järglaste paljundusmaterjali ning kloonloomadest ja nende järglastest saadud toidu ja sööda turulelaskmise ja impordi kohta.

Muudatusettepanek  28

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõige 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Seda kohaldatakse veiste, sigade, lammaste, kitsede ja hobuslaste liiki kuuluvate põllumajandusloomade (edaspidi „loomad”) suhtes.

Seda kohaldatakse kõikide põllumajandusloomade liikide suhtes.

Muudatusettepanek  29

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 1 a

 

Eesmärk

 

Käesoleva määruse eesmärk on käsitleda loomade tervise ja heaoluga ning tarbijate arusaamade ja eetiliste kaalutlustega seotud probleeme kloonimistehnika kontekstis.

Muudatusettepanek  30

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt a

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a) „põllumajandusloom” – loom, keda peetakse ja paljundatakse toidu, villa, naha või karusnaha tootmiseks või muul põllumajanduslikul eesmärgil. See ei hõlma eranditult muudel eesmärkidel, nagu teadusuuringud, ravimite ja meditsiiniseadmete tootmine, haruldaste või ohustatud liikide säilitamine, spordi- ja kultuurisündmustel kasutamine, kasvatatavaid loomi;

a) „põllumajandusloom” (edaspidi „loom”) – loom, keda peetakse ja paljundatakse toidu, sööda, villa, naha või karusnaha tootmiseks või muul põllumajanduslikul eesmärgil. See ei hõlma eranditult muudel eesmärkidel, nagu teadusuuringud, ravimite ja meditsiiniseadmete tootmine ning ohustatud või haruldaste liikide (mille on kindlaks määranud liikmesriigi pädevad asutused) säilitamine, kasvatatavaid loomi, juhul kui puuduvad alternatiivsed meetodid;

Muudatusettepanek  31

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b) „kloonimine” – loomade mittesugulise paljundamise tehnoloogia, mille käigus teatava looma keharakust eraldatud rakutuum viiakse munarakku, millest eelnevalt on tuum eraldatud, et luua geneetiliselt identseid embrüoid („kloonembrüo”), mille võib seejärel siirdada asendusemasloomasse, et saada geneetiliselt identsete loomade („kloonloom”) populatsioon;

b) „kloonimine” – loomade mittesugulise paljundamine, milleks muu hulgas kasutatakse tehnoloogiat, mille käigus teatava looma keharakust eraldatud rakutuum viiakse munarakku, millest eelnevalt on tuum eraldatud, et luua geneetiliselt identseid embrüoid („kloonembrüo”), mille võib seejärel siirdada asendusemasloomasse, et saada geneetiliselt identsete loomade („kloonloomad”) populatsioon;

Muudatusettepanek  32

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – lõige 1 – alapunkt b a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b a) „kloonloomade järglased” – muud kui kloonloomad, kui vähemalt üks eellastest on kloonloom;

Muudatusettepanek  33

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt b b (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b b) „paljundusmaterjal” – loomade sperma, munarakud ja embrüod, mis on kogutud või saadud paljundamise eesmärgil;

Muudatusettepanek  34

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt b c (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b c) „jälgitavus” – võimalus jälgida sellist toitu, sööta, toidulooma või ainet, mis on mõeldud kasutamiseks toidus või söödas või mille puhul sellist kasutamist eeldatakse, kõigil tootmis-, töötlemis- ja turustamisetappidel;

Muudatusettepanek  35

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt c a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

c a) „toit” – toit määruse (EÜ) nr 178/2002 artiklis 2 määratletud tähenduses.

Muudatusettepanek  36

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – pealkiri

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Ajutine keelustamine

Keelustamine

Muudatusettepanek  37

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõige 1 – sissejuhatav osa

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid keelustavad ajutiselt:

Keelatud on järgmine tegevus:

Muudatusettepanek  38

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõige 1 – punkt b

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b) kloonembrüote ja kloonloomade turulelaskmise kohta.

b) kloonloomade, kloonembrüote, kloonloomade järglaste, kloonloomade ja nende järglaste paljundusmaterjali ning kloonloomadest ja nende järglastest saadud toidu ja sööda turulelaskmise ja impordi kohta.

Muudatusettepanek  39

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 3 a

 

Imporditingimused

 

Loomi kolmandatest riikidest ei impordita, välja arvatud kui kaasasolevatest impordisertifikaatidest nähtub, et need ei ole kloonloomad ega kloonloomade järglased.

 

Paljundusmaterjali ning loomse päritoluga toitu ja sööta kolmandatest riikidest ei impordita, välja arvatud kui kaasasolevatest impordisertifikaatidest nähtub, et need ei ole saadud kloonloomadelt ega kloonloomade järglastelt.

 

Tagamaks, et loomade ja loomset päritolu paljundusmaterjali, toidu ja söödaga kaasasolevad impordisertifikaadid näitaksid, kas tegemist on kloonloomade või nende järglaste või kloonloomadest või nende järglastest saadud toodetega, võtab komisjon ...* kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 882/2014 artikliga 48 või artikliga 49 vastu impordi eritingimused ja esitab vajaduse korral ettepaneku muuta teisi loomade tervishoiu ning zootehnikaalaseid ja genealoogilisi imporditingimusi käsitlevaid õigusakte.

 

__________________

 

*Väljaannete talitus: palun lisada kuupäev: 6 kuud pärast käesoleva määruse jõustumist.

Muudatusettepanek  40

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 b (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 3 b

 

Jälgitavus

 

Andmaks pädevatele asutustele ja ettevõtjatele teavet, mis on vajalik artikli 3 punkti b kohaldamiseks, luuakse jälgitavussüsteemid:

 

a) kloonloomade;

 

 

b) kloonloomade järglaste;

 

c) kloonloomade ja nende järglaste paljundusmaterjali jaoks.

 

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 4 a vastu delegeeritud õigusakte, et kehtestada üksikasjalikud eeskirjad esimese lõigu punktides a–c osutatud teabe lisamise kohta sertifikaatidesse, mis on ette nähtud loomatervishoiu- ja zootehnikaalaste õigusaktidega, või sertifikaatidesse, mille komisjon on sel otstarbel koostanud. Nimetatud delegeeritud õigusaktid võetakse vastu …*.

 

__________________

*Väljaannete talitus: palun lisada kuupäev: 6 kuud pärast käesoleva määruse jõustumist.

Muudatusettepanek  41

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 4 – lõige 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid sätestavad eeskirjad, mis käsitlevad karistusi käesoleva direktiivi alusel vastu võetud siseriiklike sätete rikkumise eest, ning võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada kõnealuste sätete rakendamine. Ettenähtud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Liikmesriigid teatavad kõnealustest sätetest komisjonile hiljemalt [käesoleva direktiivi ülevõtmise kuupäev], samuti teatavad nad viivitamata kõigist neid sätteid mõjutavatest hilisematest muudatustest.

Liikmesriigid sätestavad eeskirjad käesoleva määruse rikkumise korral kohaldatavate karistuste kohta ja võtavad kõik vajalikud meetmed nende kohaldamise tagamiseks. Ettenähtud karistused on tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad ning tagavad võrdsed tingimused. Liikmesriigid teatavad kõnealustest sätetest komisjonile hiljemalt …* ja teavitavad komisjoni viivitamata kõigist nendesse tehtavatest hilisematest muudatustest.

 

__________________

 

*Väljaannete talitus: palun lisada kuupäev: 1 aasta pärast käesoleva määruse jõustumist.

Muudatusettepanek  42

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 4 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 4 a

 

Delegeeritud volituste rakendamine

 

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

 

2. Artiklis 3 a osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates …*. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt sama pikaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab pikendamise suhtes vastuväite, tehes seda hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

 

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 3 a osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

 

4. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

 

5. Artikli 3 a alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

 

__________________

* ELT: palun sisestada käesoleva määruse jõustumise kuupäev.

Muudatusettepanek  43

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 5 – lõige 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Hiljemalt [kuupäev = viis aastat pärast käesoleva direktiivi ülevõtmise kuupäeva] esitavad liikmesriigid komisjonile aruande käesoleva direktiivi kohaldamisel omandatud kogemustest.

1. ...* esitavad liikmesriigid komisjonile aruande käesoleva määruse kohaldamisel omandatud kogemustest.

 

__________________

*Väljaannete talitus: palun lisada kuupäev: 6 aastat pärast käesoleva määruse jõustumist.

Muudatusettepanek  44

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 5 – lõige 2 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b) teaduse ja tehnoloogia arengut, eelkõige loomade heaolu aspekte seoses kloonimisega;

b) kõiki olemasolevaid tõendeid teaduse ja tehnoloogia arengu kohta, eelkõige loomade heaolu ja toiduohutuse aspekte seoses kloonimisega, ning kloonloomade ja nende järglaste jälgimiseks sobivate usaldusväärsete süsteemide loomisel tehtud edusamme.

Muudatusettepanek  45

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 5 – lõige 2 – alapunkt b a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b a) tarbijate arusaamade muutumist kloonimisest;

Muudatusettepanek  46

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 5 – lõige 2 – punkt c a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

c a) tarbijate muret rahvatervise ja loomade heaolu pärast;

Muudatusettepanek  47

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 5 – lõige 2 – punkt c b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

c b) loomade kloonimisega seotud eetikaküsimusi.

Muudatusettepanek  48

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 5 – lõige 2 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2 a. Komisjon teeb lõikes 2 osutatud aruande avalikult kättesaadavaks.

Muudatusettepanek  49

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 5 – lõige 2 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 b. Komisjon algatab ametliku ELi uuringu abil avaliku konsulteerimise eesmärgiga hinnata võimalikke uusi suundumusi tarbijate arusaamades kloonloomadest saadud toiduainete kohta.

Muudatusettepanek  50

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 6

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 6

välja jäetud

Ülevõtmine

 

1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid [kuupäev – 12 kuud pärast käesoleva direktiivi ülevõtmise kuupäeva]. Nad edastavad kõnealuste normide teksti viivitamata komisjonile.

 

Kui liikmesriigid kõnealused meetmed vastu võtavad, lisavad nad nendesse meetmetesse või nende meetmete ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

 

2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetavate põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.

 

Muudatusettepanek  51

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 7 – pealkiri

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Jõustamine

Jõustumine

Muudatusettepanek  52

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 7 – lõige 1 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Määrust kohaldatakse alates …* .

 

_________________

 

*Väljaannete talitus: palun lisada kuupäev: 1 aasta pärast käesoleva määruse jõustumist.

Muudatusettepanek  53

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 8

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 8

välja jäetud

Adressaadid

 

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

 

Muudatusettepanek  54

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Lõpetav osa (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

(1)

Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2010)0266.

(2)

ELT C 311, 12.9.2014, lk 73.


SELETUSKIRI

Taustteave

Kloonimine on laboratooriumis toimuv mittesuguline paljundamine, mille käigus luuakse loomi teise looma rakkude geneetilise materjali abil. Loomkloonil on geneetilise doonoriga sama DNA. Praktikas on peamine kloonimiseks kasutatav tehnika somaatilise raku tuuma siirdamine (SCNT), kus tavalise keharaku tuum siirdatakse teise looma munarakku, millest eelnevalt on tuum eraldatud. Selliselt töödeldud munarakk siirdatakse asendusemaslooma, kellel sünnib seejärel kloon – kui kõik hästi läheb.

Praegu Euroopa Liidus põllumajanduse eesmärgil kloonimist ei kasutata. Seda kasutatakse aga teatavates kolmandates riikides, nagu USA, Kanada, Argentiina, Brasiilia ja Austraalia. Kloonimist võidakse kasutada näiteks tipptõuloomade paljundamiseks. See võib vähendada aretusprogrammideks vajalike loomade arvu, võimaldades suuremas koguses eliitloomade geenidega paljundusmaterjali tootmist. Kloonide väärtuslikku paljundusmaterjali kasutataks seejärel loomade aretamiseks traditsiooniliste paljundamismeetodite abil.

Teadusuuringutest on ülekaaluka tõendusmaterjaliga selgunud, et loomade kloonimine kahjustab loomade heaolu. Somaatilise raku tuuma siirdamise tehnika põhjustab platsenta ja loote väärarenguid, mille tagajärjel kannatab kloonimisel kasutatavate asendusemasloomade heaolu ja mistõttu nemad ja nende järglased peavad sageli taluma suurt valu. See viib loomulikult ka kloonimistehnoloogia õigustamisega seotud eetiliste küsimusteni.

Kloonimine on samuti Euroopa kodanike jaoks väga tundlik teema: näiteks 2010. aasta eurobaromeetri uuringust selgus, et Euroopa üldsus ei näe loomade kloonimises mingit kasu, vaid peab seda ohtlikuks, ebaõiglaseks ja murettekitavaks, kusjuures seda tehnoloogiat toetas vaid 18 % vastanutest. Ka Euroopa Parlament on olnud kindlalt vastu põllumajandusloomade kloonimisele. Järelmeetmena parlamendi 3. septembri 2008. aasta resolutsioonile loomade toiduks kloonimise kohta võttis parlament esimese kloonimist käsitleva ettepaneku vastu seoses 2008. aasta uuendtoidu määruse ettepanekuga, ja just kloonimise tõttu lõppes selle õigusakti lepitusmenetlus 2011. märtsis ummikseisus. Sellest saadik on parlament mitmes vastuvõetud seisukohas püüdnud lisada liidu õigusaktidesse erisätteid kloonimise kohta, et leevendada kodanike muresid.

Euroopa Komisjon avaldas 18. detsembril 2013 kaks seadusandlikku ettepanekut loomade toiduks kloonimise kohta: kaalumisel olev ettepanek ning seda täiendav ettepanek võtta vastu nõukogu direktiiv kloonloomadest saadud toidu turulelaskmise kohta (2013/0434(APP)). Ettepanekutega peatatakse kloonimistehnoloogia kasutamine ELis põllumajandusloomade puhul, loomade eluskloonide ja embrüokloonide turulelaskmine ning kloonloomadest toodetud toidu, nt liha ja piima turustamine.

Raportööride seisukoht

Raportöörid on arvamusel, et kloonimise negatiivne mõju, muu hulgas loomade heaolule, kaalub suuresti üle mis tahes võimaliku positiivse mõju. Seepärast tunnevad nad heameelt komisjoni ette pandud kloonimistehnoloogia keelustamise üle, kuid usuvad, et ettepanekutes ei käsitleta siiski päris nõuetekohaselt põhjendatud muresid, mida kodanikud ja Euroopa Parlament on korduvalt väljendanud. Eelkõige ei lisanud komisjon ettepanekusse ühtegi konkreetset sätet kloonloomade järglastest toodetud toidu kohta, ega ühtegi meedet seoses kloonide ja nende järglaste paljundusmaterjaliga. Raportöörid esitavad seepärast komisjoni ettepaneku kohta muudatusettepanekuid, et seda tugevdada ja suurendada selle tõhusust. Muudatusettepanekud käsitlevad järgmisi teemasid:

   Järglased ja aretusmaterjal: põllumajandusloomade kloonimist ELis praegu ei toimu, ja igal juhul on kloonimistehnoloogia kasutamine nii kulukas ja selle edumäär nii madal, et selle kasutamine toidu tootmiseks ei ole tulus. Seega tugevdavad komisjoni ettepanekus sisalduvad keelud loomade eluskloonide turulelaskmise ja kloonloomadest toodetud toidu turustamise kohta vaid praegust olukorda ega puuduta kloonimisega seotud põhilisi muresid, st kloonidest toodetud aretusmaterjali (sperma, munarakkude ja embrüote) kasutamist loomade aretamiseks (kloonide järglased) traditsiooniliste paljundamismeetodite abil.

Kloonimistehnoloogia on teatavates kolmandates riikides lubatud ja jääb lubatuks. ELis kloonimistehnoloogia keelustamine väga olulistel teaduslikel ja eetilistel põhjustel oleks seosetu, kui samal ajal lubataks importida peamisi tooteid, milleks seda tehnoloogiat peamiselt kasutatakse, nimelt kloonide aretusmaterjali ja kloonide järglastest toodetud toitu. Õigusaktide sidususe tagamiseks tuleb seetõttu samuti keelustada kloonloomade järglaste import ja turulelaskmine ning kloonloomade ja nende järglaste aretusmaterjali ja nendest saadud toidu import ja turulelaskmine. Selline keeld leevendaks tarbijate muret kloonloomade järglastest saadud toidu (nt liha ja piima) tarbimise võimaliku pikaajalise mõju pärast, mille kohta on endiselt vähe teaduslikke andmeid.

Keelu jõustamiseks peab komisjon võtma määruse (EÜ) nr 882/2004 kohase ametliku kontrolli raames vastu impordi eritingimused, enne kui kavandatavaid õigusakte saab hakata kohaldama. Lisaks on raportöörid arvamusel, et kohustuslik jälgitavus on selles kontekstis teostatav põhinõue, sest keelu kohaldamine oleks küsitav, kui poleks võimalik jälgida kloonloomi, nende järglasi ja vastavaid tooteid. Komisjon lubas juba oma 2010. aasta aruandes toiduainete tootmise eesmärgil loomade kloonimise kohta, et zootehnikaalaste õigusaktide raames kehtestatakse konkreetsed jälgitavusnõuded. Jälgitavussüsteemil ei oleks liidu sees otsest mõju, sest kloonimistehnoloogia kasutamine oleks keelatud, kuid liitu kolmandatest riikidest pärit elusloomade, aretusmaterjali ja toidu impordi suhtes tuleks kohaldada liiduga vähemalt samaväärseid identimistingimusi ja jälgitavusnõudeid. Komisjon peab enne õigusakti kohaldamise kuupäeva võtma delegeeritud õigusaktidega vastu eeskirjad jälgitavusnõuete lisamise kohta sertifikaatidesse, mis on ette nähtud loomatervishoiu- ja zootehnikaalaste õigusaktidega.

Raportöörid leiavad, et ettepaneku õiguslik alus, milleks on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 43, sobib eelnimetatud muudatusettepanekute tegemiseks. Euroopa Liidu Kohtu kohtupraktika kohaselt on ELi toimimise lepingu artikkel 43 asjakohane õiguslik alus igasuguste õigusaktide jaoks, mis käsitlevad põllumajandustoodete tootmist ja turustamist ning mis aitavad kaasa ühe või mitme ühise põllumajanduspoliitika eesmärgi saavutamisele. Samuti võib seda kasutada selliste õigusaktide vastuvõtmiseks, milles käsitletakse lisaks ÜPP eesmärkidele ka muid eesmärke. Lisaks võivad ühise põllumajanduspoliitika raames võetud meetmed ühtlasi mõjutada asjaomaste toodete importi.

   Õigusakti kohaldamisala: kuigi tõendid ei ole nii kaalukad kui imetajate puhul, on siiski teaduslikke tõendeid kloonimisest tuleneva asendusemasloomade ja järglaste ebapiisavast heaolust kasvatatud kala ning kodulindude puhul, kui on toimunud kloonimisega seotud iduraku siirdamine. Seepärast on asjakohane kohaldada kavandatavaid meetmeid kõikide põllumajandusloomade suhtes, ja mitte üksnes veiste, sigade, lammaste, kitsede ja hobuslaste liiki kuuluvate põllumajandusloomade suhtes, nagu komisjon esildas.

   Ajutine või alaline keeld: ettepaneku kohaselt on kloonimise keelustamine „ajutine” ning kloonimine „peatatakse ajutiselt”. See ei ole siiski põhjendatud kavandatava õigusakti ühegi olulise elemendiga, ning tuleks eksitavana ettepanekust välja jätta. Lisaks tuleb meeles pidada, et kloonitud emasloomade ja järglaste kahjustamise esinemissagedus ei ole viimase aastakümne jooksul aruannete kohaselt märkimisväärselt paranenud ning seega ei ole praegu olemas tõhusamat kloonimismetoodikat ja selle väljatöötamine lähitulevikus ei näi kuigi tõenäoline. Raportöörid on aga täiesti nõus aruandlus- ja läbivaatamisklausli säilitamisega komisjoni esildatud kujul, võttes arvesse kõiki asjakohaseid aspekte, nagu selles valdkonnas toimuvat teaduse ja tehnika arengut.

   Õigusakti valik: komisjon leiab, et käesoleva õigusakti kõige asjakohasemaks vormiks oleks direktiiv, sest see võimaldaks liikmesriikidel rakendamiseks kasutada olemasolevaid kontrollivahendeid, kuid ettepaneku keskmes on kloonimise ning vastavate toodete turulelaskmise keeld ning sellist lihtsat keeldu oleks parem jõustada määrusega. Määruse kasutamine õigusaktina suurendaks õiguskindlust ning tagaks jõustamise ratsionaalsuse ja järjepidevuse ning samal ajal austataks subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtteid.

Kokkuvõttes on raportöörid arvamusel, et komisjoni ettepanekut tuleks tugevdada ning võtta vastu terviklikum lähenemisviis kõigi põllumajandusloomade kloonimisega seotud aspektide suhtes. Käesolevas raporti projektis esildatud muudatusettepanekutega püütakse luua tõhusat ja sidusat määrust, mis käsitleb põllumajandussektori ja üldisemalt Euroopa kodanike õigustatud muresid.


RAHVUSVAHELISE KAUBANDUSE KOMISJONI ARVAMUS (28.5.2015)

keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjonile ning põllumajanduse ja maaelu arengu komisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, milles käsitletakse veiste, sigade, lammaste, kitsede ja hobuslaste liiki kuuluvate põllumajandusloomade kloonimist

(COM(2013)0892 – C7‑0002/2014 – 2013/0433(COD))

Arvamuse koostaja: Jude Kirton-Darling

LÜHISELGITUS

Taustteave

Loomade kloonimine („geneetiline kopeerimine”) põllumajanduslikul otstarbel tõstatab küsimusi seoses loomade tervise ja heaolu, tarbijate valikute ja eetikaga ning kujutab endast pikaajalist õigusloomealast probleemi. Praegu kasutatakse kloonimist enamasti selleks, et luua tõuloomi ning ELis potentsiaalselt turustatavat toitu saadaks kloonide järglastest.

Kloonidest toodetud toidu turustamiseks ELis on praegu vaja turustamiseelset heakskiitu, mille aluseks on Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) teaduspõhine toiduohutuse hinnang vastavalt uuendtoidu määrusele (EÜ) nr 258/1997. Selle praeguses läbivaatamises jäetakse kloonimise reguleerimine määruse kohaldamisalast välja ning seda käsitletakse kahes eraldiseisvas komisjoni 18. detsembri 2013. aasta ettepanekus. Kuni kloonloomadest ja nende järglastest saadud toitu käsitlevate õigusaktide jõustumiseni reguleeritakse kloonimist kehtiva uuendtoidu määrusega (EÜ) nr 258/1997. Siiani ei ole ükski ettevõtja esitanud loataotlust sellise toidu turustamiseks ELis, mille tootmiseks on kasutatud kloonimistehnoloogiat.

Kuigi toidu tootmiseks loomi ELis ei kloonita, toimub kaubanduslik põllumajanduslik kloonimine mitmes riigis, k.a Argentiina, Austraalia, Brasiilia, Kanada ja USA ning võib alata Tšiilis, Hiinas, Uus-Meremaal ja Uruguays, kus tegutsevad kloonimisettevõtted.

Ajal, mil kloonide järglaste ja kloonide endi liha ja piim on hakanud toiduainete tarneahelasse sisenema, tuleb selles valdkonnas kindlasti tagada tulevikku suunatud reguleerimine ja võrdsed võimalused. Oluline on märkida, et ükski kolmandatest riikidest ei ole loonud elujõulisi jälgitavuse ja märgistamise süsteeme ega identimis- või registreerimise süsteeme kloonide järglaste või nendest saadud toidu impordi jaoks.

Euroopa Toiduohutusameti 2008. aasta arvamuses sisalduvates järeldustes ja soovitustes, mida kinnitati EFSA 2009. ja 2010. aasta avaldustes, tunnistati loomade tervise ja heaoluga seotud muresid, mille põhjuseks on kloonimistehnoloogiaga seonduv suremus. Kavandatavas loomade kloonimise paketis võetakse arvesse loomade heaolu ja eetilisi küsimusi ning püütakse selles valdkonnas luua suuremat õiguskindlust umbes 2016. aastaks.

Vastavus WTO nõuetele

Arvamuse koostaja peab äärmiselt oluliseks regulatiivse kooskõla tagamist WTO raamistikuga – üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (GATT), sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete rakendamise lepingu (SPS) ning tehniliste kaubandustõkete lepinguga (TBT) – ja võrdsete võimaluste kindlustamist eeskirjadepõhises süsteemis.

Praegune kloonimistehnoloogia ei vasta loomade heaolu normidele ning ELi kodanike muresid kloonimise ja loomade heaolu pärast tuleb võtta arvesse. Rahvusvahelisi SPS kloonimise norme ega teaduslikult põhjendatud tõendeid, mis tõendavad toiduohutuse riske, ei ole olemas. Kuna kloonimistehnoloogiaga on seotud mitte otsesed mured toiduohutuse, vaid loomade tervise ja heaolu pärast, peavad praegused ettepanekud olema kooskõlas GATTi ja TBT lepinguga.

GATTi artiklites I ja III keelatakse meetmed, mille tagajärjel diskrimineeritakse nn samasuguseid tooteid. Kui kloonidest ja nende järglastest saadud toitu sarnastatakse tavatoiduga, oleks kavandatavate meetmete sidusus WTO eeskirjadega põhjendatav GATTi artikli XX eranditega.

EL teatas TBT raames ettepanekutest kui ettevaatusabinõust, sest vastupidiselt mis tahes märgise nõuete kehtestamisele ei kujutaks turulelaskmise keeld endast tehnilist normi.

Nagu nähtub hülgetoodete vaidlusest (DS400 ja DS401), hõlmab GATTi artikkel XX loomade heaolu kaitset ning selle kasutamine on õigustatud moraaliküsimustega, kui see ei kujuta endast „meelevaldset ja põhjendamatut diskrimineerimist”.

Arvamuse koostaja on veendunud, et kloonloomade, kloonembrüode ning kloonloomadest ja nende järglastest saadud inimtoidu turustamise ajutine keelustamine on proportsionaalne meede, mis vastab põhjendatud muredele. Alternatiivsed meetmed – nt eelneva loa saamine ja märgistamine – ei lahendaks täielikult selle valdkonnaga seotud eetilisi ja loomade heaolu muresid.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Rahvusvahelise kaubanduse komisjon palub vastutavatel keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjonil ning põllumajanduse ja maaelu arengu komisjonil võtta arvesse järgmisi muudatusettepanekuid:

Muudatusettepanek  1

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Ettepanek:

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV,

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

milles käsitletakse veiste, sigade, lammaste, kitsede ja hobuslaste liiki kuuluvate põllumajandusloomade kloonimist

milles käsitletakse veiste, sigade, lammaste, kitsede ja hobuslaste liiki kuuluvate põllumajandusloomade kloonimist

 

(Käesolevat muudatusettepanekut kohaldatakse kogu teksti ulatuses. Selle vastuvõtmise korral tehakse vastavad muudatused kogu tekstis.)

Selgitus

Määruse kasutamine õigusaktina suurendab õiguskindlust ning tagab jõustamise järjepidevuse ning samal ajal peetakse kinni subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetest.

Muudatusettepanek  2

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3) Võttes arvesse liidu põllumajanduspoliitika eesmärke, Euroopa Toiduohutusameti hiljutiste teaduspõhiste hindamiste tulemusi ja Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 13 sätestatud loomade heaolu nõudeid, on mõistlik ajutiselt keelata teatavatest liikidest põllumajandusloomade kloonimine.

(3) Võttes arvesse liidu põllumajanduspoliitika eesmärke, Euroopa Toiduohutusameti hiljutiste teaduspõhiste hindamiste tulemusi ja Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 13 sätestatud loomade heaolu nõudeid, on mõistlik keelata teatavatest liikidest põllumajandusloomade kloonimine.

Muudatusettepanek  3

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(3 a) Kloonloomadest saadud toidu ja paljundusmaterjali jaoks kehtestatavad jälgitavuse süsteemid võiksid toetada käesolevas määruses sisalduvate meetmete tugevdamist, eelkõige andes pädevatele asutustele ja ettevõtjatele tarvilikku teavet. Komisjon peaks seetõttu püüdma saavutada seda, et liidu kaubanduspartnerid, kelle territooriumil toimub põllumajandusloomade kloonimine, võtaksid käimasolevate ja tulevaste kahe- ja mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste raames sellega seoses kohustusi.

Muudatusettepanek  4

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5) Eeldatavasti suurenevad teadmised selle kohta, millist mõju avaldab kloonimine kasutatavate loomade heaolule. Aja jooksul kloonimistehnoloogia tõenäoliselt paraneb. Järelikult tuleks keeldu kohaldada üksnes ajutiselt. Seepärast tuleks käesolev direktiiv vaadata läbi mõistliku ajavahemiku jooksul, võttes arvesse liikmesriikide kogemusi selle rakendamisel, teaduse ja tehnika arengut ning rahvusvahelist arengut.

(5) Eeldatavasti suurenevad teadmised selle kohta, millist mõju avaldab kloonimine kasutatavate loomade heaolule. Aja jooksul kloonimistehnoloogia tõenäoliselt paraneb. Järelikult tuleks keeld kloonimistehnoloogia märkimisväärse täiustumise korral läbi vaadata ja/või seda tuleks ajakohastada. Seepärast tuleks käesolev määrus vaadata läbi mõistliku ajavahemiku jooksul, võttes arvesse liikmesriikide kogemusi selle kohaldamisel, teaduse ja tehnika arengut, muutusi tarbijate hoiakutes ning rahvusvahelist arengut, eelkõige kaubavooge ja liidu kaubandussuhteid.

Muudatusettepanek  5

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 5 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5 a) Kloonembrüoid, kloonloomi, kloonloomadest saadud toitu, kloonloomade paljundusmaterjali ning sellest saadud toitu ei saa käsitada samasuguste toodetena kui embrüod, loomad, loomadest saadud toit, paljundusmaterjal ja sellest saadud toit GATTi artikli III lõike 4 tähenduses.

Muudatusettepanek  6

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 5 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5 b) Loomade kloonimise, kloonloomade ja kloonembrüote turulelaskmise ning kloonloomadest saadud toidu, paljundusmaterjali ja sellest saadud toidu turulelaskmise keelustamine on üldise moraali ja loomade tervise kaitseks vajalik meede GATTi artikli XX tähenduses.

Muudatusettepanek  7

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b) kloonembrüote ja kloonloomade turulelaskmise kohta.

(b) kloonembrüote, kloonloomade ja kloonloomade paljundusmaterjali turulelaskmise kohta.

Muudatusettepanek  8

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Ajutine keelustamine

Keelustamine

Muudatusettepanek  9

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid keelustavad ajutiselt:

1. Keelatakse järgmine tegevus:

Muudatusettepanek  10

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – punkt b a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

b a) kloonloomadest saadud toit.

Muudatusettepanek  11

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1 a. Loomset päritolu toidu puhul, mis on imporditud sellistest kolmandatest riikidest, kus võib seaduslikult turule lasta või eksportida kloonloomadest saadud toitu ja paljundusmaterjali ning sellest saadud toitu, tagavad liikmesriigid, et sellist toitu lastakse liidu turule ainult kooskõlas kõigi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 882/2004* artiklite 48 ja 49 kohaselt vastu võetud impordi eritingimustega. Lisaks tagavad liikmesriigid, et nendest kolmandatest riikidest ei ekspordita liitu kloonloomadest saadud toitu, paljundusmaterjali või sellest saadud toitu.

 

___________________________

 

* Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 882/2004 ametlike kontrollide kohta, mida tehakse sööda- ja toidualaste õigusnormide ning loomatervishoidu ja loomade heaolu käsitlevate eeskirjade täitmise kontrollimise tagamiseks (ELT L 165, 30.4.2004, lk 1).

Muudatusettepanek  12

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõik 1 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1 b. Liikmesriigid tagavad ka, et liitu ei impordita kloonloomi, kloonembrüoid ega kloonloomade paljundusmaterjali ning et toidu importimine kolmandatest riikidest, kus on lubatud põllumajandusloomade kloonimine, vastab liidu toidualaste õigusnormide asjakohastele nõuetele või liidu tunnustatud tingimustele, mis on nimetatud nõuetega vähemalt võrdväärsed.

Muudatusettepanek  13

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 5 – lõige 2 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b) teaduse ja tehnoloogia arengut, eelkõige loomade heaolu aspekte seoses kloonimisega;

b) teaduse ja tehnoloogia arengut, eelkõige loomade heaolu aspekte seoses kloonimisega ja tarbijate hoiakuid;

Muudatusettepanek 14

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 5 – lõige 2 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

c) rahvusvahelisi arenguid.

c) rahvusvahelisi arenguid ning eelkõige käesoleva määruse mõju kaubavoogudele ja liidu kaubandussuhetele.

Muudatusettepanek  15

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 6

välja jäetud

Ülevõtmine

 

1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid [kuupäev – 12 kuud pärast käesoleva direktiivi ülevõtmise kuupäeva]. Nad edastavad kõnealuste normide teksti viivitamata komisjonile.

 

Kui liikmesriigid kõnealused meetmed vastu võtavad, lisavad nad nendesse meetmetesse või nende meetmete ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

 

2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetavate põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.

 

Muudatusettepanek  16

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 8

välja jäetud

Adressaadid

 

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

 

Muudatusettepanek  17

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 8 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 8 a

 

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

MENETLUS

Pealkiri

Veiste, sigade, lammaste, kitsede ja hobuslaste liiki kuuluvate põllumajandusloomade kloonimine

Viited

COM(2013)0892 – C7-0002/2014 – 2013/0433(COD)

Vastutavad komisjonid

       istungil teada andmise kuupäev

ENVI

16.1.2014

AGRI

16.1.2014

 

 

Arvamuse esitaja(d)

       istungil teada andmise kuupäev

INTA

16.1.2014

Arvamuse koostaja

       nimetamise kuupäev

Jude Kirton-Darling

3.9.2014

Kodukorra artikkel 55 – komisjonide ühised koosolekud

       istungil teada andmise kuupäev

       

       

17.12.2014

Arutamine parlamendikomisjonis

14.4.2015

6.5.2015

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

28.5.2015

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

34

6

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

William (The Earl of) Dartmouth, Maria Arena, Tiziana Beghin, David Borrelli, Daniel Caspary, Marielle de Sarnez, Santiago Fisas Ayxelà, Christofer Fjellner, Eleonora Forenza, Yannick Jadot, Ska Keller, Jude Kirton-Darling, Bernd Lange, Jörg Leichtfried, David Martin, Emmanuel Maurel, Emma McClarkin, Anne-Marie Mineur, Alessia Maria Mosca, Franz Obermayr, Artis Pabriks, Franck Proust, Godelieve Quisthoudt-Rowohl, Inmaculada Rodríguez-Piñero Fernández, Tokia Saïfi, Matteo Salvini, Marietje Schaake, Helmut Scholz, Joachim Schuster, Joachim Starbatty, Adam Szejnfeld, Iuliu Winkler, Jan Zahradil

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Goffredo Maria Bettini, Dita Charanzová, Georgios Epitideios, Seán Kelly, Sander Loones, Frédérique Ries, Adina-Ioana Vălean, Jarosław Wałęsa


MENETLUS

Pealkiri

Veiste, sigade, lammaste, kitsede ja hobuslaste liiki kuuluvate põllumajandusloomade kloonimine

Viited

COM(2013)0892 – C7-0002/2014 – 2013/0433(COD)

EP-le esitamise kuupäev

18.12.2013

 

 

 

Vastutavad komisjonid

       istungil teada andmise kuupäev

ENVI

16.1.2014

AGRI

16.1.2014

 

 

Arvamuse esitajad

       istungil teada andmise kuupäev

INTA

16.1.2014

ITRE

16.1.2014

IMCO

16.1.2014

 

Arvamuse esitamisest loobumine

       otsuse kuupäev

ITRE

22.1.2014

IMCO

24.9.2014

 

 

Raportöörid

       nimetamise kuupäev

Renate Sommer

14.7.2014

Giulia Moi

14.7.2014

 

 

Kodukorra artikkel 55 – komisjonide ühised koosolekud

       istungil teada andmise kuupäev

       

       

17.12.2014

Õigusliku aluse vaidlustamine

       JURI arvamuse kuupäev

JURI

 

 

 

 

Arutamine parlamendikomisjonis

16.4.2015

26.5.2015

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

17.6.2015

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

82

8

8

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Marco Affronte, John Stuart Agnew, Clara Eugenia Aguilera García, Eric Andrieu, Pilar Ayuso, Zoltán Balczó, Ivo Belet, Lynn Boylan, Paul Brannen, Daniel Buda, Nicola Caputo, Nessa Childers, Alberto Cirio, Birgit Collin-Langen, Mireille D’Ornano, Miriam Dalli, Seb Dance, Viorica Dăncilă, Angélique Delahaye, Albert Deß, Diane Dodds, Jørn Dohrmann, Herbert Dorfmann, Ian Duncan, Stefan Eck, Bas Eickhout, Norbert Erdős, Eleonora Evi, José Inácio Faria, Edouard Ferrand, Luke Ming Flanagan, Karl-Heinz Florenz, Iratxe García Pérez, Elisabetta Gardini, Gerben-Jan Gerbrandy, Jens Gieseke, Julie Girling, Sylvie Goddyn, Beata Gosiewska, Matthias Groote, Françoise Grossetête, Andrzej Grzyb, Martin Häusling, Jan Huitema, Anneli Jäätteenmäki, Peter Jahr, Jean-François Jalkh, Benedek Jávor, Karin Kadenbach, Jarosław Kalinowski, Elisabeth Köstinger, Zbigniew Kuźmiuk, Giovanni La Via, Peter Liese, Norbert Lins, Philippe Loiseau, Mairead McGuinness, Susanne Melior, Miroslav Mikolášik, Giulia Moi, James Nicholson, Maria Noichl, Gilles Pargneaux, Marit Paulsen, Piernicola Pedicini, Marijana Petir, Pavel Poc, Marcus Pretzell, Laurenţiu Rebega, Frédérique Ries, Annie Schreijer-Pierik, Jordi Sebastià, Czesław Adam Siekierski, Davor Škrlec, Renate Sommer, Dubravka Šuica, Tibor Szanyi, Marc Tarabella, Glenis Willmott, Jadwiga Wiśniewska, Janusz Wojciechowski, Damiano Zoffoli, Marco Zullo

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Nikos Androulakis, Guillaume Balas, Renata Briano, Caterina Chinnici, Mark Demesmaeker, Peter Eriksson, Lampros Fountoulis, Emmanouil Glezos, Maria Heubuch, Andrey Kovatchev, Momchil Nekov, Sirpa Pietikäinen, Stanislav Polčák, Gabriele Preuß, Christel Schaldemose, Bart Staes, Hannu Takkula, Keith Taylor, Claude Turmes, Vladimir Urutchev, Tom Vandenkendelaere

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (kodukorra art 200 lg 2)

Ángela Vallina

Esitamise kuupäev

25.6.2015

Õigusalane teave