Menetlus : 2014/2213(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0218/2015

Esitatud tekstid :

A8-0218/2015

Arutelud :

PV 08/09/2015 - 11
CRE 08/09/2015 - 11

Hääletused :

PV 09/09/2015 - 8.11
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2015)0307

RAPORT     
PDF 484kWORD 137k
25.6.2015
PE 549.165v02-00 A8-0218/2015

ELi poliitika linnamõõtme kohta

(2014/2213(INI))

Regionaalarengukomisjon

Raportöör: Kerstin Westphal

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
 SELETUSKIRI
 TÖÖHÕIVE- JA SOTSIAALKOMISJONI ARVAMUS
 PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

ELi poliitika linnamõõtme kohta

(2014/2213(INI))

Euroopa Parlament,

–       võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle XVIII jaotist,

–       võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006(1),

–       võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1301/2013, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgiga seonduvaid erisätteid ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1080/2006(2),

–       võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1299/2013 erisätete kohta, mis käsitlevad Euroopa Regionaalarengu Fondist toetuse andmist Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgil(3),

–       võttes arvesse oma 23. juuni 2011. aasta resolutsiooni Euroopa linnade arengukava ja selle tuleviku kohta ühtekuuluvuspoliitikas(4),

–       võttes arvesse oma 21. veebruari 2008. aasta resolutsiooni territoriaalse tegevuskava ja Leipzigi harta järelmeetmete kohta – Euroopa ruumilise arengu ja territoriaalse ühtekuuluvuse tegevusprogramm (2007/2190(INI))(5),

–       võttes arvesse komisjoni 18. juuli 2014. aasta teatist „ELi poliitika linnamõõde – ELi linnade tegevuskava põhijooned“ (COM(2014)0490),

–       võttes arvesse komisjoni 18. juuni 2014. aasta teatist „Õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programm (REFIT): hetkeseis ja tulevikuväljavaated (COM(2014)0368),

–       võttes arvesse komisjoni 3. märtsi 2010. aasta teatist „Euroopa 2020. aastal. Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia” (COM(2010)2020),

–       võttes arvesse komisjoni 10. juuli 2012. aasta teatist „Arukad linnad ja kogukonnad – Euroopa innovatsioonipartnerlus” (COM(2012)4701),

–       võttes arvesse komisjoni 28. oktoobri 1998. aasta teatist „Sustainable Urban Development in the European Union: A Framework for Action” („Jätkusuutlik linnaareng Euroopa Liidus: tegevusraamistik”) (COM(1998)0605),

–       võttes arvesse komisjoni 6. mai 1997. aasta teatist „Towards an urban agenda in the European Union” („Euroopa Liidu linnade tegevuskava suunas”) (COM(1997)0197),

–       võttes arvesse komisjoni kuuendat aruannet majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse kohta „Investeerimine majanduskasvu ja tööhõivesse. Arengu ja hea juhtimistava soodustamine ELi piirkondades ja linnades”, juuli 2014,

–       võttes arvesse komisjoni aruannet „Cities of tomorrow: Investing in Europe” („Homsed linnad: investeerimine Euroopasse”), Brüssel, 17.–18. veebruar 2014,

–       võttes arvesse komisjoni aruannet „Digital Futures – a journey into 2050 visions and policy challenges, cities, villages and communities“ („Digitaalne tulevik – reis 2050. aasta visioonidesse ja poliitika väljakutsetesse, linnadesse, küladesse ja kogukondadesse”), 2014,

–       võttes arvesse komisjoni aruannet „Cities of tomorrow: Challenges, visions, way forward” („Homsed linnad: probleemid, nägemused ja edasised sammud”), Brüssel, oktoober 2011,

–       võttes arvesse ministrite deklaratsiooni ELi linnade tegevuskava teemal, mis võeti vastu territoriaalse ühtekuuluvuse ja linnaküsimuste eest vastutavate ministrite mitteametlikul kohtumisel 10. juunil 2015 Riias,

–       võttes arvesse nõukogu poolt 19. novembril 2014. aastal Brüsselis vastu võetud järeldusi majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse kuuenda aruande kohta: investeerimine majanduskasvu ja tööhõivesse,

–       võttes arvesse 24.–25. aprillil 2014 Ateenas toimunud ühtekuuluvuspoliitika eest vastutavate ministrite mitteametlikul kohtumisel vastu võetud eesistujariigi järeldusi,

–       võttes arvesse eesistujariigi Poola järeldusi ELi poliitika ja tulevase ühtekuuluvuspoliitika territoriaalse mõõtme kohta, mis võeti vastu ELi ühtekuuluvuspoliitika, territoriaalse ja linnaarengu eest vastutavate ministrite mitteametlikul kohtumisel 24.–25. novembril 2011 Poznanis,

–       võttes arvesse ELi 2020. aasta territoriaalset tegevuskava, mis lepiti kokku ruumiplaneerimise ja territoriaalse arengu eest vastutavate ministrite mitteametlikul kohtumisel 19. mail 2011 Gödöllős,

–       võttes arvesse Toledo deklaratsiooni, mis võeti vastu linnaarengu eest vastutavate ministrite mitteametlikul kohtumisel Toledos 22. juunil 2010,

–       võttes arvesse jätkusuutlike Euroopa linnade Leipzigi hartat, mis võeti vastu linnaarengu eest vastutavate ministrite mitteametlikul kohtumisel 24.–25. mail 2007 Leipzigis,

–       võttes arvesse Regioonide Komitee 25. juuni 2014. aasta arvamust „Euroopa Liidu linnade integreeritud tegevuskava suunas”,

–       võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee (EMSK) 23. aprilli 2015. aasta arvamust komisjoni teatise „ELi poliitika linnamõõde – ELi linnade tegevuskava põhijooned” (COM(2014)0490) kohta,

–       võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–       võttes arvesse regionaalarengukomisjoni raportit ning tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni arvamust (A8-0218/2015),

A.     arvestades, et 2014. aastal elab pool maailma(6) ja 72% Euroopa rahvastikust linnapiirkondades, ja et 2050. aastaks elab linnapiirkondades(7) ligi 80% kogu maailma rahvastikust(8);

B.     arvestades, et nn funktsionaalsed linnapiirkonnad hõlmavad ELis ainulaadseid mitmekeskuselisi struktuure, mis on moodustunud suurte, keskmise suurusega ja väikeste asulate ja linnade ümber ja nende ümbruses, ületades nii traditsioonilisi halduspiire ja hõlmates mitmesuguseid territooriume, mis on majanduslike, sotsiaalsete, keskkonnaalaste ja demograafiliste väljakutsete kaudu omavahel seotud;

C.     arvestades, et linnad, asulad ja niisugused funktsionaalsed linnapiirkonnad nagu suurlinnapiirkonnad on osalusdemokraatia oluline osa ning lisaks on need ka tähtsad majanduse alustalad ja töökohtade loomise hoovad ELis, võttes arvesse, et innovatsiooni ja uut liiki majandustegevuse juured on sageli linnades; arvestades, et seetõttu on need ELi jaoks suhetes muu maailmaga oluline väärtus, kuid samuti otsustava tähtsusega kohad, kus on vaja toime tulla majanduskasvu ja tööhõive takistustega ning sotsiaalse tõrjutusega (nt kehvasti koolitatud noored tööturul), puuduliku juurdepääsu ja keskkonnaseisundi halvenemisega;

D.     arvestades, et linnade, asulate, funktsionaalsete linnapiirkondade ja piirkondade osa ELi energiatarbimises ja kasvuhoonegaaside heites on kõige suurem; arvestades, et neil on põhiroll suurema energiatõhususe ja -sõltumatuse saavutamisel ning uute algatuste väljatöötamisel (nt majandustegevuse uued vormid), mis soodustaksid linnaliikuvust ning konkurentsivõimelisi ja keskkonnahoidlikke transpordisüsteeme, edendades seega majanduskasvu, tööhõivet, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust, tervishoidu ja ohutust;

E.     arvestades, et mõningate linnade rahvastik vananeb ja väheneb ning neis seistakse silmitsi probleemidega, mis on seotud pakutavate rajatiste mõõtmete ja avalike teenuste ulatusega, mõningate linnade rahvastik aga kasvab, mis suurendab survet olemasolevatele rajatistele ja avalikele teenustele (nt haridusele) ning teravdab teisi probleeme, näiteks (noorte) töötus, sotsiaalne tõrjutus, liiklusummikud, valglinnastumine ja saaste, mis suurendab oluliselt sõiduks kuluvat aega ning vähendab paljude eurooplaste elukvaliteeti;

F.     arvestades, et mõningaid majanduse ja ühiskonna arengu, kliimamuutuste, transpordi ja demograafiliste muutustega seotud peamisi väljakutseid, millega linnad silmitsi seisavad, saab lahendada vaid linnade ja neid ümbritsevate alade partnerluste abil; arvestades, et viimastel aastatel eelkõige transpordi ja kommunikatsiooni valdkondade arengu tõttu laienenud omavahel seotud piirkonnad tekitavad vajadust ühenduvust edendavate vahendite väljatöötamise järele;

G.     arvestades, et Euroopa poliitilised algatused mõjutavad otseselt või kaudselt linnade ja linnapoliitika jätkusuutlikku arengut;

H.     arvestades, et umbes 70% Euroopa poliitikast ja õigusaktidest rakendatakse kohalikul ja piirkondlikul tasandil;

I.      arvestades, et ELi tasandil tuleks tagada suurem sidusus erinevate ELi poliitikaalgatuste ja toetusprogrammide vahel, kasutades täielikult ära ühist strateegilist raamistikku (ühissätete määruse (EL) nr 1303/2013 II jaotis, I peatükk, artikkel 10) ning paremat poliitilist koordineerimist huvirühmade ja valitsuste tasandite seas ja vahel, sest ELi poliitika valdkonnapõhine lähenemisviis võib kaasa tuua sellise poliitika ja õigusaktid, mis ei soodusta funktsionaalseid linnapiirkondi;

J.      arvestades, et ehkki komisjon avaldas 1997. aastal teatise „Euroopa Liidu linnade tegevuskava suunas”(9), on Euroopa linnade roll ELi poliitika kujundamises endiselt arutuse all;

K.     arvestades, et parlament on varem toetanud komisjoni ettepanekut linnade tegevuskava koostamise kohta, mis looks Euroopa tasandil raamistiku tulevase linnapoliitika jaoks;

L.     arvestades, et ELi toimimise lepingus määratletud subsidiaarsuse põhimõte ning ELi, liikmesriikide ning piirkondlike ja kohalike omavalitsuste kooskõlastatud tegevusel põhinev mitmetasandiline valitsemine ja partnerluse põhimõte on kõigi ELi poliitikavaldkondade korrektse rakendamise olulised elemendid, ja arvestades, et kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ressursside ja pädevuste kasutamist tuleks asjakohaselt suurendada;

M.    arvestades, et Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERDF) määrusega (määrus (EL) nr 1301/2013) tugevdatakse Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide (ESIF) linnamõõdet, eraldades vähemalt 5% selle rahalisest toetusest linnade säästva arengu integreeritud meetmetele, delegeerides linna ametiasutustele juhtimisülesanded, andes neile eeskätt rohkem vastutust vähemalt toimimise valikuga seotud ülesannete eest, luues näiteks selliseid vahendeid nagu integreeritud territoriaalsed investeeringud ja kogukonna juhitud kohalik areng, eraldades konkreetsed eelarvevahendid uuenduslike meetmete jaoks, et katsetada linnade säästva arenguga seotud uusi lahendusi, ning luues linnaarengu võrgustiku;

N.     arvestades, et ühissätete määruses (määrus (EL) nr 1303/2013) ja Euroopa tegevusjuhendis sätestatud partnerluse põhimõte kohustab liikmesriike tagama linnade ametiasutuste kaasamise ELi poliitika kujundamise protsessi juba varases staadiumis;

ELi poliitikavaldkondade linnamõõde

1.      on seisukohal, et ELi poliitikavaldkonnad peaksid aitama ja võimaldama asulatel, linnadel ja funktsionaalsetel linnapiirkondadel saavutada oma täieliku potentsiaali majanduskasvu, tööhõive, sotsiaalse kaasatuse ja säästva arengu eestvedajatena ja seda väljendada; on seetõttu seisukohal, et need asulad, linnad ja funktsionaalsed linnapiirkonnad tuleb kogu Euroopa poliitika kujundamise tsüklisse tihemini kaasata;

2.      palub, et komisjon – ja vajaduse korral liikmesriigid – teeks ettepanekuid, kuidas võtta kasutusele varajase hoiatuse mehhanism, kohandades olemasolevaid vahendeid ning andes kooskõlas subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamist käsitleva protokolli artikliga 6 omavalitsustele võimaluse jälgida, kas subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtteid on arvesse võetud, võimaldades omavalitsuste kaasamist poliitikakujundamise protsessidesse varakult ning hõlbustades teadmispõhiseid territoriaalse arengu strateegiaid ja tulevaste õigusaktide tulemuslikumat rakendamist;

Euroopa linnade integreeritud tegevuskava suunas

3.      tunneb heameelt komisjoni algatuse üle töötada välja Euroopa linnade tegevuskava; toetab selle kava kui ELi linnamõõtmega poliitikameetmete sidusa raamistiku koostamist, mille eesmärk on siduda linnalahendused paremini ELi väljakutsetega, kohandada paremini valdkondlikke poliitikameetmeid ja valitsemistasandeid, suunata ELi rahastamine paremini asjakohastele linnaprobleemidele ning hinnata paremini valdkondlike poliitikameetmete territoriaalset mõju; usub, et Euroopa linnade tegevuskavaga tuleks eelkõige edendada selliste juhtimise lahenduste väljatöötamist, mis on suunatud Euroopa asulate, linnade ja funktsionaalsete linnapiirkondade säästva, majanduslikult ja sotsiaalselt kaasava arengu eesmärkide edukale saavutamisele ja probleemide lahendamisele;

4.      möönab, et kuigi puudub linnaarengualane sõnaselge ELi pädevus, mõjutavad paljud ELi algatused linnu, asulaid ja funktsionaalseid linnapiirkondi otseselt või kaudselt; on seetõttu arvamusel, et hästi väljatöötatud ja kehtestatud riiklikud ja piirkondlikud linnapoliitikad on Euroopa linnade tegevuskava eeltingimus; on arvamusel, et see kava peaks hõlmama strateegiat, mis on suunatud Euroopa Liidu asulatele, linnadele ja funktsionaalsetele linnapiirkondadele ning mis pikas perspektiivis kujuneks ELi tasandi linnapoliitikaks; rõhutab sellega seoses, et linnade territoriaalne areng peaks tuginema tasakaalus territoriaalsele korraldusele ning mitmekeskuselisele linnastruktuurile kooskõlas ELi territoriaalse tegevuskavaga 2020;

5.      on veendunud, et Euroopa linnade tegevuskava peaks sündima komisjoni, liikmesriikide, kohalike omavalitsuste ja teiste huvirühmade koostöös ning ratsionaliseerima, koordineerima ja rakendama ELi linnamõõtmega poliitikavaldkondi praktilisemalt, integreeritumalt ja koordineeritumalt, kuid siiski paindlikult asulates, linnades ja funktsionaalsetes linnapiirkondades ning koos nendega, võttes sealjuures arvesse kohalikke territoriaalseid eripärasid ja austades iga liikmesriigi institutsioonilist ülesehitust;

6.      usub, et Euroopa linnade tegevuskava peab olema täielikus kooskõlas ELi üldiste eesmärkide ja strateegiatega, eelkõige strateegiaga „Euroopa 2020” ja territoriaalse ühtekuuluvuse eesmärkidega; rõhutab, et halduspiirid muutuvad piirkondliku ja kohaliku tasandi arenguprobleemidega tegelemisel üha ebaolulisemaks; on seetõttu arvamusel, et Euroopa linnade tegevuskava peab olema kaasav ja võtma selgelt arvesse ELi territoriaalüksuste mitmekesisust ning piiriüleseid ja maa ja linna ühenduskohti, k.a teenused, mida funktsionaalsed linnapiirkonnad pakuvad neid ümbritsevale maapiirkonnale;

7.      nõuab tungivalt, et komisjon koostaks teatise, milles kirjeldatakse tulevase Euroopa linnade tegevuskava sisu, mis põhineb nn urban acquis'l ja laiaulatuslikel konsultatsioonidel eri huvirühmadega, sealhulgas majandus- ja sotsiaalpartnerite ning kodanikuühiskonna organisatsioonidega; palub komisjonil lisada Euroopa linnade tegevuskava oma iga-aastasesse tööprogrammi;

Integreeritud territoriaalse arengu arvessevõtmine ELi poliitikavaldkondade kujundamises ja õigusaktides

8.      kutsub komisjoni üles kohaldama linnapiirkondadele suunatud uute poliitikaalgatuste väljatöötamisel rohkem kohapõhist integreeritud territoriaalset lähenemist, et tagada kooskõla ning võimaldada asulatel, linnadel ja funktsionaalsetel linnapiirkondadel saavutada strateegia „Euroopa 2020” eesmärgiks olev arukas, jätkusuutlik ja kaasav areng, rakendades muu hulgas integreeritud ELi lähenemisviisi arukate ja säästvate projektide toetamise suhtes Euroopa linnades, aidates edendada sotsiaalset ja majanduslikku arengut;

9.      palub komisjonil võtta üldreeglina kasutusele linnamõõtme territoriaalse mõju hindamine, et tagada ELi kõigi asjakohaste poliitiliste algatuste praktiline teostatavus piirkondlikul ja kohalikul tasandil, võtta rohkem arvesse detsentraliseeritud valitsemistasandite panust mõjuhinnangute koostamisel ja uute poliitikasuundade kujundamisel (alt-üles-lähenemisviis) ning kindlustada, et kõik ELi asjakohased valdkonnapoliitikad käsitlevad piisaval määral väljakutseid, millega asulad, linnad ja funktsionaalsed linnapiirkonnad silmitsi seisavad; kutsub komisjoni üles keskenduma nendes territoriaalse mõju hinnangutes järgmistele teguritele: tasakaalus territoriaalne areng, territoriaalne integratsioon, juhtimise aspektid, reguleerimine, rakendamine kohalikul tasandil ning sidusus muude poliitika eesmärkidega;

10.    nõuab tungivalt, et komisjon süstematiseeriks ja analüüsiks kõiki olemasolevaid andmeid ja jagatud kontseptuaalseid raamistikke (nn urban acquis) eesmärgiga vältida topelttööd ja seosetust ning koostada integreeritud jätkusuutliku linnaarengu selge määratlus ja määrata kindlaks ELi ühised, ühtsed ja läbipaistvad eesmärgid selles valdkonnas;

11.    on veendunud, et linnapiirkondade täpsemaks kui pelgalt SKP näitaja põhjal hindamiseks peab kättesaadavaks tegema piisavalt andmeid; arvab seega, et Eurostat peaks andma ja koostama piisavalt üksikasjalikumaid kohalikke andmeid ja et tuleb jätkata tööd linnaauditi ning sarnaste uuringutega; kutsub samuti komisjoni üles töötama välja sellised vahendid, millega saaks mõõta linnade integreeritud tegevuskava edusamme ja mõju ELi tasandil;

12.    julgustab komisjoni vähendama praeguste ELi õigusaktide kohalikul tasandil rakendamisega seotud bürokraatiat ning tagama, et kõigis tulevastes määrustes analüüsitakse põhjalikult nende rakendamise tagajärgi kohalikul tasandil;

ELi poliitikavahendite ja rahastamise linnamõõde

13.    tuletab meelde, et ELi ühtekuuluvuspoliitika ja selle rahastamisvahendid sobivad paremini funktsionaalsete piirkondade jaoks mõeldud keerukate integreeritud territoriaalsete strateegiate toetamiseks jagatud strateegilise kavandamise ja reeglite abil; julgustab liikmesriike kasutama integreeritud linnaarengu kavade rakendamise tõhusaks toetamiseks täielikult ära olemasolevaid uusi vahendeid, nagu integreeritud territoriaalsed investeeringud ja kogukonna juhitud kohalik areng, samuti uusi paindlikke rakenduskavasid; julgustab liikmesriike ja komisjoni koostama ühtset asjakohaste näitajate kogumit, et hinnata paremini Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest rahastatud tegevuste ja algatuste linnamõõdet;

14.    toonitab vajadust kasutada võimalikult täielikult ära makropiirkondlike strateegiate potentsiaal, et rakendada edukalt linnadele suunatud integreeritud lähenemisviisi; kutsub komisjoni üles Euroopa linnade tegevuskava aspekte piisavalt kaasama ja lõimima ning rõhutama selliste ELi makropiirkondlike strateegiate linnamõõdet, mis kujutavad endast planeerimise ja mitmetasandilise valitsemise mudelit;

15.    väljendab kahetsust selle üle, et kuigi uus ühtekuuluvuspoliitika sisaldab õiguslikult siduvaid aspekte linnade kohta, eelkõige seoses linnade kaasamisega kavandamisfaasis, on linnade ja linnapiirkondade esindajate tegelik osalemine poliitika kujundamises nõrk, ja usub, et seda saab parandada varase kaasamisega poliitikakujundamisse, näiteks konsulteerimise, hindamise ning parimate tavade ja kogemuste vahetamise abil; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama ELi rahastusega programmide ja projektide rakendamisel partnerluse põhimõtte kohaldamise (võttes samuti arvesse ühissätete määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 5 lõikes 3 sätestatud Euroopa partnerluse käitumisjuhendit), pöörates erilist tähelepanu linnade, asulate ja funktsionaalsete linnapiirkondade kaasamisele programmide ettevalmistusse, juhtimisse ja valitsemisse, k.a piiriülesel tasandil;

16.    nõuab, et asulaid ja linnu kaasataks rohkem struktuuri- ja investeerimisfondide programmidesse; usub, et sellest saadud õppetunde saaks kasutada olulistes poliitikasoovitustes ühtekuuluvuspoliitika väljatöötamisel pärast 2020. aastat; kutsub sellega seoses komisjoni üles katsetama Euroopa linnade tegevuskava rakendamist kolmes teemavaldkonnas, mis peegeldavad linnapiirkondade probleeme (linnade katseprojektid), eelkõige tagades erinevate ELi poliitikavaldkondade sektoritevahelise kooskõlastamise, kaotades olemasolevad kattuvused, kohaldades mitmetasandilise valitsemise mudelit ja viies läbi territoriaalse mõju hindamisi; palub komisjonil anda Euroopa Parlamendile korrapäraselt aru sellega seotud edusammudest ja tulemustest;

17.    palub kõigi selliste ELi investeerimismeetmete paremat kooskõlastamist ja lõimimist, millel on potentsiaali tagada säästev, integreeritud ja sotsiaalselt kaasav linnaareng; nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid kasutaksid õigusliku raamistiku täielikult ära koostoime loomiseks Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi, ELi toetatavate programmide (nt LIFE, Horisont 2020, Arukas Energeetika – Euroopa (2003–2006) jne) ja ühtekuuluvuspoliitika vahendite ning ka avaliku sektori (st riiklike) investeeringute, erasektori kapitali ja rahastamisvahendite vahel, et saavutada investeeritud vahendite suurim võimalik võimendav mõju; rõhutab vajadust tagada kõigi investeerimispoliitika meetmete täiendavus ja parem koostoime ning vältida topeltrahastamist ja kattumisi;

Mitmetasandilise juhtimise uus mudel

18.    tuletab meelde, et tänapäeva peamised majanduslikud, sotsiaalsed ja keskkonnaalased probleemid ületavad traditsioonilisi halduspiire ning et haldus- ja territoriaalstruktuuride vahel üha suurenev mittevastavus (linna ja linnalähiümbruse koostöö, linna ja maa koostöö jne) nõuab paindliku valitsemise uusi vorme, et jätkata funktsionaalsete piirkondade integreeritud territoriaalse arenguga;

19.    on seisukohal, et Euroopa linnade tegevuskava peab põhinema uuel mitmetasandilisel valitsemismeetodil, mis hõlmab kohalikku tasandit rohkemal määral kõigis poliitika tsükli etappides, viies poliitika selle kaudu tegelikkusele lähemale ning muutes selle funktsionaalsete linnapiirkondade pidevale muutumisele vastavaks ja kohanduvaks; on sellega seoses seisukohal, et seejuures peaks olema keskne roll ka Regioonide Komiteel kui kohalike ja piirkondlike omavalitsuste esindusel;

20.    nõuab tungivalt, et komisjon soovitaks elemente uue mitmetasandilise valitsemise mudeli jaoks, mis põhineb partnerlustel ja tõelisel koostööl, mis on enam kui pelgalt huvirühmadega konsulteerimine, olles mudel, mis ühendab formaalseid valitsemisstruktuure mitteformaalsete paindlike valitsemisstruktuuridega, mis vastavad digitaliseeritud võrguühiskonna uuele tegelikkusele, ja mida kohandatakse kooskõlas probleemidega, ning mis parandab mitmetasandilist koostööd nii vertikaalsel kui ka horisontaalsel tasandil, valitsuste ja valitsusväliste osalejatega nii kohalikul, riiklikul kui ka Euroopa tasandil ja toob valitsuse seega kodanikele lähemale ja parandab Euroopa projekti demokraatlikku legitiimsust; soovitab kasutada seda sui generis kohandatud mudelit Euroopa linnade tegevuskava tulevase töömeetodina, kui kõik partnerid on selle heaks kiitnud ja kõigi asjaomaste huvirühmadega on konsulteeritud;

Teadmushaldus ja andmete jagamine

21.    on arvamusel, et linnaplatvormid ja -võrgustikud (nt URBACT, Urban Development Network) ja muud linnadevahelise teadmiste jagamise programmid (Civitas, linnapeade pakt, Mayors Adapt, arukate linnade ja kogukondade algatus, jätkusuutlike linnade võrdlusraamistik, ManagEnergy) on andnud suurepärase võimaluse kohalike piirkondlike ja piiriüleste osalejate kaasamiseks linnaarengusse ja osalejate vahelisse teadmiste jagamisse; nõuab tungivalt, et komisjon need platvormid konsolideeriks ning parandaks nendevahelist koordineerimist, võimaldamaks kohalikel osalejatel neid paremini mõista ja teha nendega tõhusamalt koostööd;

22.    nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid kasutaksid maksimaalselt ära teadmiste jagamise ja võimekuse loomise meetmed, mida pakuvad ELi rahastatavad projektid ja muud linnadevahelised võrgustikumeetmed; julgustab komisjoni töötama välja mehhanismid projektitulemuste paremaks jagamiseks oma talituste kaudu ning kindlustama, et tulemused kajastuvad nii riikide kui ka ELi tasandi poliitilises arengus;

23.    usub, et paremini kohandatud poliitika sõnastamiseks tuleb ajakohastada ja täiustada linnaauditi andmebaasi; julgustab Eurostati ja komisjoni pakkuma ja koostama üksikasjalikumaid andmeid, mis on kogutud poliitika rakendamise kohas – paljudel juhtudel kohalikul tasandil; rõhutab, et voogude andmete kogumine – linnade ja nende ümbruse ning funktsionaalsete linnapiirkondade vaheliste suhete mõõtmine – on nende keerukate funktsionaalsete piirkondade mõistmisel samuti üha olulisem, ning seetõttu nõuab tungivalt, et komisjon selliseid andmeid koguks ja analüüsiks, muutes need poliitika arengu tõendusmaterjaliks;

Tulevase Euroopa linnade tegevuskava rakendamine

24.    on seisukohal, et Euroopa linnade tegevuskava muutmiseks tõhusaks tööriistaks peab see olema ühine ja regulaarselt uuendatav kontseptuaalne raamistik, mille temaatilises fookuses on strateegia „Euroopa 2020” aruka, kaasava ja jätkusuutliku arengu eesmärkide kontekstis esitatud piiratud hulk probleeme;

25.    on veendunud, et need probleemid peaksid vastama järgmistele tingimustele: 1) need on kooskõlas ühise kontseptuaalse raamistikuga; 2) tegemist on linnu puudutavate suurte probleemidega, mis mõjutavad olulisel määral liikmesriikide linnu, asulaid ja funktsionaalseid linnapiirkondi; 3) liikmesriigid ei saa neid ühepoolselt lahendada; 4) ELi-poolsel lähenemisviisil on selge lisandväärtus; palub komisjonil alustada selliste probleemide kaardistamist, aga ka allesjäänud kitsaskohtade, poliitika ebakõlade või suutlikkuse ja teadmiste lünkade väljaselgitamist tihedas koostöös kõigi asjakohaste huvirühmadega, eriti kohalikul tasandil;

26.    nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid tagaksid, et linnamõõtmega poliitikavaldkondi koordineeritakse valdkonnaüleselt paremini kõigil valitsemistasanditel, võimaldamaks integreeritud linnaarengu paremat peavoolustamist; kutsub üles regionaal- ja linnapoliitika peadirektoraati (DG REGIO), kes vastutab ELi linnapoliitika eest, juhtima seda protsessi tihedas koostöös komisjoni olemasoleva talitustevahelise linnaarengu töörühmaga ning kindlustama, et linnamõõdet võetakse arvesse kõikides asjakohastes uutes algatustes; palub Euroopa Komisjoni presidendil määrata volinike kolleegiumis poliitiline juht, kes annaks Euroopa linnade tegevuskavaga seotud poliitika puhul strateegilisi juhiseid ning annaks parlamendile igal aastal linnade tegevuskavast aru;

27.    palub komisjonil määrata olemasolevate komisjoni talituste või organite alusel ELi linnapoliitika erikoordinaatori, kes jälgiks sellise koordineerimise praktilist rakendamist horisontaalsel (kaasates kõiki asjaomaseid poliitikavaldkondi) ja vertikaalsel (kaasates kõiki valitsemistasandeid) suunal; on seisukohal, et ELi linnapoliitika koordinaator peaks komisjoni talitustevahelise linnaarengu töörühma abil koondama linnapoliitikad komisjonisiseselt ühte kontaktpunkti ning tagama linnapoliitika andmete nõuetekohase kogumise, haldamise ja levitamise komisjoni talituste sees ja vahel ning erinevatele huvirühmadele, et luua sel viisil teadlikkuse parandamise mehhanisme kohalike ja piirkondlike omavalitsuste varaseks hoiatamiseks ja varases etapis kaasamiseks poliitikaprotsessidesse, mis mõjutavad asulaid, linnu ja funktsionaalseid linnapiirkondi;

28.    ergutab komisjoni olemasolevate struktuuride kasutamise kõrval ja näiteks linnade katseprojekti osana looma liikmesriikides ühtseid ELi poliitikavaldkondade linnamõõtme teabepunkte (linnavaldkonna kontaktpunktid), eesmärgiga anda põhjalikku teavet eelkõige erinevate ELi algatuste, suuniste ja rahaliste võimaluste kohta seoses linnaarenguga; 

29.    kutsub komisjoni üles korraldama regulaarselt linnateemalist tippkohtumist, mis põhineks foorumil „Homsed linnad” ja tooks kokku kõigi valitsemistasandite ja eri valdkondade huvirühmad; on seisukohal, et sellised tippkohtumised peaksid andma linnadele tegeliku võimaluse pidada konstruktiivset dialoogi kõigi asjakohaste valdkondade poliitikakujundajatega ja aitama hinnata ELi poliitika mõju väiksematele ja suurematele linnadele ja funktsionaalsetele linnapiirkondadele ja seda, kuidas neid tulevastes algatustes paremini kaasata;

30.    nõuab tungivalt, et liikmesriigid liidaksid linnad ja funktsionaalsed linnapiirkonnad täielikult strateegilise poliitika arendamise ja kavandamisega ning neid sellesse kohustuslikult kaasaksid (näiteks riiklikud reformiprogrammid, partnerluskokkulepped ja rakenduskavad); kutsub liikmesriike üles tugevdama riiklike linnaarengu programmidega saadud kogemuste vahetamist linaarengu eest vastutavate ministrite regulaarsetel mitteametlikel kohtumistel, sest see annaks linnadele võimaluse saavutada strateegia „Euroopa 2020” eesmärke;

Euroopa linnade tegevuskava välismõõde

31.    nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid võtaksid täielikult arvesse käimasolevaid ettevalmistusi Habitat III tegevuskava koostamiseks ja tagaksid, et tulevane Euroopa linnade tegevuskava ühtib täielikult ja on kooskõlas selle üleilmse linnaarengu tegevuskava eesmärkide ja sihtidega; palub komisjonil parlamenti regulaarselt teavitada Euroopa linnade tegevuskava välismõõtmest ja on seisukohal, et linnade tegevuskavast võib saada ELi panus rahvusvahelisse debatti ÜRO uue linnaarengu tegevuskava ja 2016. aastal toimuva inimasustuse ja säästva linnaarengu konverentsi Habitat III teemal;

32.    on arvamusel, et EL ja liikmesriigid peaksid selgelt, sidusalt ja avatult ning kohalike ja piirkondlike omavalitsustega konsulteerides ja nende panuse abil olema kaasatud Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni (ISO) töösse linnade säästva arengu uute standardite väljatöötamisel, austades seejuures ÜRO universaalsete suunistega linna- ja territooriumide planeerimiseks tehtavat tööd; rõhutab, et uusi ISO standardeid tuleks käsitada toetavate, mitte normeerivate vahenditena;

33.    teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ja liikmesriikide parlamentidele.

(1)

ELT L 347, 20.12.2013, lk 320.

(2)

ELT L 347, 20.12.2013, lk 289.

(3)

ELT L 347, 20.12.2013, lk 259.

(4)

ELT C 390E, 18.12.2012, lk 10.

(5)

ELT C 184E, 6.8.2009, lk 95.

(6)

Parag Khanna, Beyond City Limits, Foreign Policy, 6. august 2010.

(7)

Eurostat, linnastatistika, 2014.

(8)

The Vertical Farm, www.verticalfarm.com.

(9)

Euroopa Komisjoni 6. mai 1997. aasta teatis „Towards an urban agenda in the European Union” („Euroopa Liidu linnade tegevuskava suunas”) (COM(1997)0197),


SELETUSKIRI

Linnastumine Euroopas ja maailmas

Üha rohkem inimesi nii Euroopas kui ka maailmas elab linnades(1). Seda arengut kiirendavad eelkõige rahvastiku kasv ja uued tehnoloogiad.

1950. aastal elas Euroopas vaid 50,5% rahvastikust linnapiirkondades. 2014. aastal oli see arv juba 72% ja 2030. aastaks võib see olla 78%. Üle kogu maailma prognoositakse linnapiirkondade elanike arvu kahekordistumist 1950. aasta 29%-lt kuni 59,9%-ni 2030. aastal; 2050. aastal elab aga tõenäoliselt juba 80% maailma rahvastikust linnades.(2) Rahvastiku kasv linnades ei sea juba praegu mitte ainult kohalikule ja piirkondlikule, vaid ka riiklikule ja Euroopa poliitikale uusi ülesandeid, mis on seotud üha rohkemate linnaelanike majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste vajaduste täitmisega.

Selle algatusraporti eesmärk on käsitleda ELi linnapoliitika probleeme ning visandada ELi tulevase jätkusuutliku linnaarengupoliitika piirid.

Raporti kesksed küsimused on järgmised: Milline on ELi meetmete ulatus linnapoliitika valdkonnas? Millist mõju avaldab ELi poliitika linnadele praegu ja millist mõju see peaks avaldama tulevikus? Kuidas parandada ELi linnapoliitika koordineerimist ja sidusust?

Need küsimused leiab osaliselt ka Euroopa Komisjoni teatisest „ELi poliitika linnamõõde – ELi linnade tegevuskava põhijooned”, mis avaldati 2014. aasta juulis.(3) Teatis sisaldab ELi liikmesriikide linnade olukorra ja linnapoliitika kirjeldust, ettepanekut ELi linnade tegevuskava ja huvirühmade teemakohase konsulteerimise kohta.

Iga linn on erinev

Euroopas ei ole ühtset linnamudelit. Euroopa struktuuri iseloomustavad paljud linnakeskused, mis mängivad tihtipeale piirkondlikul tasandil tähtsat rolli. Pea pool eurooplastest (umbes 200 miljonit) elab alla 100 000 elanikuga linnades.

Selleks et saada täpsemaid andmeid ELi geograafilise ala kohta kohalikul ja piirkondlikul tasandil ning linnade arengut paremini jälgida ja võrrelda, töötasid Eurostat ja OECD 2012. aastal välja uued tüpoloogiad, mis põhinevad rahvaarvul ja rahvastiku tihedusel ning pendelrände voogudel. (4) (FUA= Functional Urban Area (funktsionaalne linnapiirkond), LUZ=Larger Urban Zone (laiem linnatsoon)).

Teadlased püüavad leida üldkehtivaid kriteeriume ning töötada välja funktsionaalseid analüüse ja eripärasid, mis linnu iseloomustavad.

„Ruum, kus kaks eri maailmade esindajat – ettevõtet, füüsilist isikut või vabaühendust – kohtuvad üksteisega. Kuid selle kohtumise puhul ei ole väljakujunenud reegleid. Linn on ruum, kus on veidi anarhiat.” (5)

„Kuna linnad on keerukad ja mittelõplikud, on need üle elanud impeeriume, kuningriike, vabariike, diktaatoreid, vabariike, rahvusvahelisi ettevõtteid, finantsettevõtteid. Mittelõplikkus kätkeb endas avatust, asjade sissetoomist, linnastumist”(6).

Linnad on eelkõige teabevahetuse ja ressursside tõhusa jaotuse tõttu (mõtte)vabrikud ja majandusmootorid. Vaid 100 linna moodustavad 30% maailma majandusest (global cities)(7) ja Euroopas toodavad linnaruumid kaks kolmandikku SKPst. Siiski on linnade majandusstruktuuris sõltuvalt liikmesriigist olulisi erinevusi.

Raportöör soovib oma raportis arvesse võtta igat liiki linnu ja funktsionaalseid linnapiirkondi.

Homsete linnade väljakutsed

Euroopa Komisjoni raportis linnade tuleviku kohta 2050. aastal sedastatakse järgmist:

Linnad kasvavad megalinnadeks, kus liikumine toimub keskkonnasõbralike ja energiasäästlike transpordivahenditega ja mis on täis uusi elumaju ja hooneid, mis on ehitatud uuenduslikest ehitusmaterjalidest. Kõik linna elemendid ühendatakse kõrgemasse supra-võrgustikku, tulevasse internetti, kus õitseb uus teenindusmajandus. Kogu Euroopa linnad konkureerivad omavahel asukohtade pärast, arendavad oma kaasavaid kodanikuvorme, edendades linnamaastiku pidevat koosloomist ja selle multikultuurilist sotsiaalset tekstuuri. (8)

Majanduskasvu ning otsustus- ja haldusstruktuure nimetatakse sageli homsete linnade väljakutseteks.

Linnade majanduskasv sõltub üha enam üleilmsest majandusolukorrast ning tehnoloogia arengust ja infrastruktuurist. Majanduslikud, sotsiaalsed ja keskkonnapoliitika teemad ületavad üha rohkem traditsioonilisi linnapiire. Paljusid väljakutseid saavad linnad lahendada ainult üleriigilises või rahvusvahelises keskkonnas.(9)

  Aruka majanduskasvu väljakutsed on: nt: innovatsiooni ning teadmiste teket ja levitamist soosivad tingimused; talentide ligimeelitamine, haridussüsteemi parandamine, soodne ettevõtluskeskkond;

  Kaasava majanduskasvu väljakutsed on: nt vananemisest, vanuselisest tasakaalutusest, maakondade- ja riikidevahelisest liikuvusest ning rahvusvahelisest rändest põhjustatud demograafiliste muutuste juhtimine ja nendega kohanemine, Integratsiooni, mitmekesisuse austamine ja kaasatuse sätete elluviimine.

  Kaasavad keskkonnasäästlikud väljakutsed on: nt keskkonnasäästlik infrastruktuur, jätkusuutlik liikumine ja transport linnas, kliimamuutustega kohandumine (veepuudus, üleujutused, kuumalained jne), energiatõhusad linnad;

  Juhtimise ja valitsemisega seotud probleemid: vajadus uute paindlike valitsemisvormide järele funktsionaalsetes linnapiirkondades. Formaalsete valitsemisstruktuuride kombineerimine paindlike mitteformaalsete valitsemisstruktuuridega, mis on kooskõlas probleemide ulatusega; Arukama õigusloome edendamine.(10)

Euroopa linnade kujundamine – millist rolli mängib ELi poliitika?

ELi pädevused on sätestatud ELi aluslepingutes.(11) Subsidiaarsuse põhimõttel on just regionaalpoliitikas ja linnaarengus keskne roll ja see annab ELile vaid piiratud pädevuse. Kuid suur osa ELi otsustest on alati avaldanud vähemalt kaudset mõju ka Euroopa linnade olukorrale.

Linnade euroopastumist mõjutas minevikus suures osas ELi poliitika (ülevalt-alla-põhimõte). Selles osalesid kõik ELi institutsioonid. Esimesed Euroopa Komisjoni algatused linnadele pärinevad juba 80. aastatest. Euroopa Komisjon osaleb paljude eri poliitikavaldkondade linnaarengus arvukate eeskirjade, programmide ja algatustega, eelkõige ELi regionaalpoliitika ja linnaarengu poliitika kaudu. Kuid on ka muid linnapoliitika mõõtmega asjakohaseid poliitikavaldkondi, nagu keskkond, tööhõive, transport ja energia(12).

Euroopa Parlament võttis aastatel 2009 ja 2011 linnapoliitika kohta vastu kaks resolutsiooni(13) (14), milles nõuti linnamõõtme tugevdamist ELi poliitikavaldkondades. Rida mitteformaalseid ministrite nõukogu istungeid, milles osalesid linnapoliitikaga tegelevad ministrid, kujundasid möödunud aastatel ELi linnaarengu eesmärke ja põhimõtteid. (15)

Linnade euroopastumine toimub ka altpoolt ülespoole (alt-üles-lähenemine). Seoses linnade üha suureneva sooviga olla poliitika kujundamisse rohkem kaasatud, võivad tekkida linnade võrgustikud(16), mis edendavad teabevahetust ja mõjutavad ELi tasandi otsuseid. See ei kehti siiski kõigile linnadele ühtemoodi. Sama erinevad kui on ELi linnade huvid ja vajadused on ka nende euroopastumise ulatus.(17)

Neid linnade erinevaid huve peab ELi poliitika rohkem arvestama. Peamine, mida ELi linnapoliitikale ette heidetakse, on siiski nii ELi eri eeskirjade ja programmide kui ka ELi ja kohaliku tasandi vahelise töö sidususe ja koordineerituse puudumine.

ELi linnade tegevuskava

Selleks et tagada poliitika parem koordineerimine ja lõimida linnaarengu eesmärke paremini ja rohkematesse poliitikavaldkondadesse, nõuavad linnaorganisatsioonid juba aastaid ELi linnade tegevuskava.(18) Komisjoni esimene teatis linnade tegevuskava kohta avaldati juba 1997. aastal. Komisjoni 2014. aasta juuli teatises „ELi poliitika linnamõõde – ELi linnade tegevuskava põhijooned” sama teema kohta tehakse mitmesuguseid ettepanekuid ELi linnade tegevuskava vormi kohta:

•         Üks võimalikest töömeetoditest ELi eri poliitikavaldkondade ja programmide sidususe tagamiseks

Paljud Euroopa tasandi poliitikasuunad puudutavad linnapiirkondi vahetult, nt transpordipoliitika, sotsiaalpoliitika, kliimapoliitika. Linnad on peaaegu alati seotud, kuid alati ei ole eri ettepanekud sidusad ja üksteist arvestavad. Seetõttu on esmatähtis kooskõlastada ELi linnadega seonduvaid arvukaid määruseid, programme ja algatusi. Põhimõte peaks olema, et linnamõõde on ELi kõikide asjakohaste poliitikavaldkondade integreeritud osa.

Raportöör teeb ettepaneku, et komisjonis peaks olema linnapoliitika eriesindaja, kes koordineerib eri poliitikavaldkondi ja algatusi Euroopa Komisjonis horisontaalselt ning optimeerib ja toetab eri otsustus- ja haldustasandeid vertikaalselt.

•         Meetmed, mis on suunatud piiratud hulgale olulistele ühiskondlikele probleemidele

Sellisteks probleemideks on näiteks kliimamuutustega kohanemine ja demograafilised muutused. Põhimõtteliselt peaksid probleemid linnu või linnapiirkondi olulisel määral mõjutama või nendega tegelemine liikmesriikide poolt olema mitterahuldav, ning ELi meede peaks looma linnadele lisandväärtust.

Raportöör palub komisjonil teha koostöös kohaliku tasandi huvide esindajate ja teistega ettepanekuid nii pakilisemate probleemide kui ka nende jaoks vajalike meetmete kohta.

•         Pikaajaliste prioriteetidega strateegia

ELi linnade tegevuskava peab olema kooskõlas ELi eesmärkide ja strateegiatega, eelkõige strateegiaga „Euroopa 2020”. See looks tegevusraamistiku ELi eri poliitikatele ja programmidele ning määratleks piiratud hulga teemasid, millega tuleks tegeleda esmajärjekorras.

Raportöör teeb ettepaneku, et ELi linnade tegevuskava peaks lähtuma strateegiast „Euroopa 2020” ja eelkõige teemast „sotsiaalne kaasamine, demograafilised muutused ja jätkusuutlikkus” ning kutsub komisjoni üles arvestama oma järgmises tööprogrammis ELi linnade tegevuskavaga ja tegema ettepanekud sammude kohta, mis on vajalikud selle elluviimiseks.

Raportööri ettepanekud ELi linnade tegevuskava kesksete instrumentide kohta:

•         Mitmetasandilise juhtimise uus mudel

Linnapoliitika ei pea toimuma ainult suunaga ülevalt alla. Linnad peavad saama võimaluse ELi seadusandlikus protsessis oma kogemuste ja arvamustega kaasa rääkida.

Raportöör kutsub komisjoni üles töötama välja mitmetasandilise juhtimismudeli, milles on ühendatud formaalsed valitsemisstruktuurid ja mitteformaalsed struktuurid, mis võtavad arvesse digitaalse kommunikatsiooni ja võrgutegevuste uusi võimalusi. Uus mudel peab tagama teabevahetuse nii horisontaalselt kui ka vertikaalselt ja suurendama kodanike kaasatust ja demokraatia legitiimsust.

•         Arukam reguleerimine:

Raportööri eesmärk on lihtsustada ELi õigust tõhusama linnapoliitika huvides, et hõlbustada selle elluviimist ja vähendada sellega kaasnevaid kulusid. Raportöör kutsub komisjoni üles tugevdama pingutusi selge, stabiilse ja prognoositava õigusraamistiku loomiseks, mis toetab majanduskasvu ja tööhõivet. Eelkõige linnadele tuleb tagada, et haldustegevuse kasu saavutataks väikseimate võimalike kuludega.

•         Asjakohane ELi finantsabi

Linnapiirkondade eri väljakutsetele reageerimiseks on olemas erinevad fondid (ERF, ESF, Horisont 2020, programm „Kodanike Euroopa” jne).

Raportöör julgustab leidma linnadele kohandatud lahendusi, pakkuma neile asjakohast finantsabi ja võimalusel kasutama koordineeritult eri fondidest pärit vahendeid.

•         Partnerluse põhimõte

Euroopa eeskirjad puudutavad linnu otseselt või kaudselt, kuid alati on erinevad ettepanekud sidusalt üksteisega koordineeritud ja linnade jaoks hõlpsalt elluviidavad.

Raportöör osutab sellele, et struktuurifondide partnerluse põhimõte on näide eri valitsemistasandite vahelisest tõhusast koostööst. Linnatasandi varane kaasamine võib anda panuse sellesse, et linnad saavad seadusi, mis neid otseselt mõjutavad, ka tegelikkuses praktikale suunatult kasutada.

•         Teabefoorum ja ühtlustatud andmevahetus linnaküsimuste kohta

Raportöör teeb ettepaneku korraldada regulaarselt toimuva linnapoliitika teabefoorumi, mis pakub eri valitsemistasandite huvirühmadele koostöö- ja aruteluvõimalust ning annab ELi tasandil võimaluse hinnata ELi poliitika mõju hindamiseks.

Linna- ja ruumiplaneerimise andmete parem ühtlustamine peab hõlbustama ELi poliitika rakendamist kohalikul tasandil ning selle kasu ja edu hindamist lihtsustama.

Kokkuvõttes on raportöör seisukohal, et ELi poliitikakujundajad peavad kindlasti võtma eespool nimetatud meetmed tõhusa ELi linnapoliitika / linnade tegevuskava loomiseks, mis võimaldaks mõjutada Euroopa linnastumise tagajärgi ja kiirust. Ainult aktiivne ja koordineeritud ELi poliitika võimaldab linnadel ka tulevikus oma funktsioone täita ning elanikele soovitud elutingimusi pakkuda.

(1)

Mõistete „linn/asula” ja „linnapiirkonnad” täpne definitsioon erineb riigiti. Selles dokumendis kasutatakse neid mõisteid vaheldumisi ning nende all mõeldakse igasuguseid linnalikke asustusvorme.

(2)

United Nations, World urbanization prospects, The 2005 Revision working paper NO ESA/P/WP/200.

(3)

„ELi poliitika linnamõõde – ELi linnade tegevuskava põhijooned” (COM(2014) 490).

(4)

Dijkstra, Poelman, Cities in Europe the new OECD-EC definition, regionaal- ja linnapoliitika peadirektoraat, Regional Focus 01/2012.

(5)

Saskia Sassen, global cities as today’s frontiers, leuphana digital school, 1/6.

(6)

Saskia Sassen, global cities as today’s frontiers, leuphana digital school, 2/6.

(7)

Parag Khana, Beyond city limits, foreign policy, 6.10.2014 Euroopas on kaks sellise mõõtmega linna: London ja Pariis.

(8)

Futurium, 2011. aastal käivitas Euroopa Komisjoni sidevõrkude, sisu ja tehnoloogia peadirektoraat (DG CONNECT) projekti “Digitaalne tulevik – reis 2050. aasta visioonidesse ja poliitilistesse väljakutsetesse.” Projekt lõppes 2013. aasta detsembris. Selle eesmärk oli „pakkuda usaldusväärseid ja jätkusuutlikke lahendusi süsteemsetele probleemidele, näiteks töötus ja finantsstabiilsus.” Üks teemavaldkondi oli Linnad, külad, kogukonnad 2050. aastal.

(9)

Hollandi Ministerie van Binnenlandse Zaken en Koninkrijksrelatiesi uuring, Den Haag, 2014: „Üleilmse dünaamika piirkondlikud mõjud määravad suurel määral kohalikke tööturge. Koostöö ja koordineerimine kõrgemal, riiklikul, Euroopa ja rahvusvahelisel tasandil on majanduskasvu tõhusa kohaliku lähenemise eeldus.”

(10)

Samas. „Meie võrgustunud ühiskonnas ületavad võrgustikud ka traditsioonilisi valitsemispiire, mis hõlmab nii horisontaalset kui ka vertikaalset koordineerimist. Üleminek valitsuselt valitsemistavale tähendab, et koostöö ja kooskõlastamine valitsusväliste osapooltega on ühiskondlike eesmärkide saavutamisel muutunud üha olulisemaks.”

(11)

ELi lepingu artikkel 5: Subsidiaarsus: 1., ELi toimimise lepingu artikkel 4: 2. ELi toimimise lepingu XVIII jaotis, majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus, protokoll nr 2 – Subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamise kohta.

(12)

Vt: Linnade mõõde ELi teistes poliitikavaldkondades, Euroopa Komisjon, regionaal- ja linnapoliitika peadirektoraat, 2011.

(13)

(2008/2130(INI)) Ühtekuuluvuspoliitika linnadimensiooni kohta, 24.3.2009.

(14)

(2010/2158(INI)) Euroopa linnade tegevuskava ja selle tulevik ühtekuuluvuspoliitikas, 2011.

(15)

Olulised dokumendid on näiteks: Tegevuskava, Lille, 2000; Urban acquis, Rotterdam, 2004; Jätkusuutlikud kogukonnad, Bristol, 2006; Jätkusuutlike Euroopa linnade Leipzigi harta, Leipzig, 2007; Leipzigi harta elluviimine, Marseille 2008; Toledo deklaratsioon, 2010; Poznani järeldused, november 2011; ELi territoriaalne tegevuskava, 2020, 2011; ELi linnade tegevuskava suunas, Ateena, 2014.

(16)

Näiteks koostöö kohalike omavalitsuste vahel ja piiriülene koostöö. Linnaarengu poliitika vajab paindlikke vorme, mis on kohandatud eri suurusega linnakeskustele.

(17)

Hameldinger jt: The Europanization of cities, Techne Press, Amsterdam, 2010: Linnade euroopastumise kaheksa astet: a) ELi direktiividele ja määrustele reageerimine; b) Euroopa teabe haldamine; c) suhtlus erasektori ja üldsusega; d) ELi toetuste suurendamine; e) majandusliku taastumise edendamine (punkti d abil); f) sidemete loomine teiste ELi kohalike organisatsioonidega; g) osalemine ELi rahvusvahelistes võrgustikes ja koostöö tegemine ühisprojektides; h) ELi nõustamine rakendusalastes küsimustes; i) nõukogu poliitika Euroopa-pärasemaks muutmine.

(18)

Nt Eurocities.


TÖÖHÕIVE- JA SOTSIAALKOMISJONI ARVAMUS (8.5.2015)

regionaalarengukomisjonile

ELi poliitika linnamõõtme kohta

(2014/2213(INI))

Arvamuse koostaja: Evelyn Regner

ETTEPANEKUD

Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon palub vastutaval regionaalarengukomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.      märgib, et linnadel on strateegia „Euroopa 2020” tööhõive ja ühtekuuluvuspoliitika eesmärkide täitmisel tähtis osa ja seetõttu tuleb linnad kaasata kogu ELi tasandi poliitika kujundamise protsessi, mida saab muu hulgas teha linnade esindajate kutsumisega komisjoni eksperdirühmadesse, mis peaksid konsulteerima kodanikuühiskonna esindajate ja sotsiaalpartneritega; tervitab sellega seoses ELi linnade tegevuskava, millega tagatakse poliitikavaldkondade parem koordineerimine ja Euroopa linnapiirkondade asjaomaste huvirühmade kaasamine ning mida tuleb vaadelda Euroopa Liidu lepingu artikli 4 laiemas kontekstis;

2.      tervitab ka valdkondadevahelisi konsultatsioone kodanikuühiskonda esindavate institutsioonidega, näiteks Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega ning liikmesriikide samalaadsete asutustega, ning kodanikeühenduste ja nende valitud esindajatega, et optimeerida ELi poliitiliste meetmete, eelkõige tööhõivemeetmete mõju;

3.      on arvamusel, et kõigi linnadega seotud huvirühmade seisukohtade paremaks arvessevõtmiseks peaks juba olemasolevaid vahendeid ja ELi struktuure konsultatsioonide, hindamiste, mõjuhindamiste ning heade tavade ja kogemuste vahetamise kaudu tõhusamalt uurima, eelkõige rakenduskavade koostamise käigus;

4.      soovitab komisjonil jätkuvalt toetada kohalikult hallatavate, konkreetseid linnu tervikuna hõlmavate investeerimiskavade väljatöötamist;

5.      juhib tähelepanu sellele, et majanduskasv, töökohtade loomine ning teadus- ja arendustegevus on koondunud Euroopa linnadesse ja linnapiirkondadesse ning et paljudel Euroopa linnadel, eelkõige kiiresti kasvavatel linnadel ja teisalt kahaneva elanikkonnaga linnadel, on suuri sotsiaalseid probleeme; juhib tähelepanu sellele, et linnades on nii äärmusliku rikkuse kui ka tõrjutuse kontsentratsioon kõige kõrgem;

6.      kutsub komisjoni üles toetama koostöös liikmesriikidega linnu ja linnapiirkondi ning esitama Euroopa tasandi suunised selle kohta, kuidas lahendada probleeme, mille hulka kuuluvad suur tööpuudus, kasvav sotsiaalne ebavõrdsus, turvalisuse probleemid, globaliseerumine, tootmistavade muutumine, migratsioon ja vaesus ning vajadus edendada integratsiooni ja võimaldada avalikku infrastruktuuri ja sotsiaaleluruume;

7.      juhib tähelepanu sellele, et tööhõive-, sotsiaal-, majandus- ja keskkonnapoliitika meetmetel on linnastutes teiste piirkondadega võrreldes kiirem ja suurem mõju; kutsub komisjoni üles sellega oma poliitikameetmete väljatöötamisel ja elluviimisel arvestama;

8.      on seisukohal, et linnad võivad innovaatilisi, arukaid ja jätkusuutlikke projekte toetades olulisel määral kaasa aidata majanduskasvule, tööhõive määra tõstmisele ja sotsiaalse sidususe parandamisele ning et teadmistepõhise majanduse arendamine nõuab piisavat rahastamist, et täiustada digitaalset infrastruktuuri ja linnapiirkondade kodanike IKT-oskusi;

9.      kutsub komisjoni üles tugevdama linnakeskuste ja linnade äärealade ning linna- ja maapiirkondade sidemeid;

10.    on seisukohal, et Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi operatsioonides tuleb eriti tähelepanu pöörata linnapiirkondades teostatavatele projektidele, et edendada sotsiaalselt ja ökoloogiliselt jätkusuutlikku, suure töökohtade loomise potentsiaaliga rahastamist ja investeerimist; rõhutab, et fondi investeerimiskomisjon, kes projekte läbi vaatab, peaks erilist tähelepanu pöörama nendele projektidele, mis on seotud sotsiaaleluruumide, avalike alade ja ehitiste renoveerimise, strateegilise ühistranspordi, hariduse, tervishoiu ja hoolekandega; rõhutab, et investeeringud peaksid keskenduma ka kvaliteetse ja püsiva tööhõive loomisele, et takistada palgavaesust; nõuab kodanike ja huvirühmade kaasamist vajalike poliitikameetmete ja nendega seotud projektide väljatöötamisse;

11.    märgib, et linnade kui investeerimiskohtade atraktiivsuse suurendamiseks ning selle kaudu kaasava majanduskasvu edendamiseks ja tööhõive suurendamiseks tuleb rohkem investeerida linnade avaliku ruumi arengusse, korrastada unarusse jäetud alad ja tegeleda ettevõtlust, eriti teenuste arengut piiravate probleemidega, nagu nõrgalt arenenud linnalised keskused, hüljatud või unarusse jäetud avalikud kohad, ebaturvalised või mitteligitõmbavad linnaosad ning elanike vähene kaasatus;

12.    kutsub komisjoni üles uurima majanduse juhtimise raamistikus suurema eelarvepaindlikkuse võimalust nende avaliku sektori kulutuste osas, mille eesmärk on võitlus tööpuuduse ja vaesuse vastu ning sotsiaalsete investeeringute edendamine, et soodustada linnade suurema tootlikkusega investeeringuid, vähendada ebavõrdsuse eri vorme ja edendada tasakaalustatud sotsiaalset mitmekesisust; rõhutab, et kooskõlas linnade tegevuskavaga tuleb leida lahendus halvasti koolitatud noorte inimeste tööturule integreerimise probleemile, pakkudes takistusteta, kättesaadavat ja kvaliteetset kutsekoolitust ning töökohal toimuvat koolitust, et aidata neil omandada oskusi, võttes arvesse asjaolu, et kvalifikatsiooni puudumine võib suurendada riski töötuks jääda, mis omakorda suurendab vaesuseriski ning tekitab mitmeid sotsiaalseid probleeme, mis on seotud tõrjutuse, võõrandumise ja pingutuste luhtumisega alustada iseseisvat elu; rõhutab, et linnade jaoks on ülimalt tähtis aidata suuremal hulgal noortel inimestel püsida koolis ja omandada töö saamiseks ja karjääri tegemiseks vajalikud kutseoskused ning tagada laiem juurdepääs kvaliteetsele haridusele eriprojektide kaudu, mis on mõeldud ebasoodsas olukorras olevate rühmade lastele ja vähemustele;

13.    juhib tähelepanu suurlinnade ülerahvastusele, mis vajaliku infrastruktuuri puudumisel võib tekitada liikuvuse probleeme ning kaasa tuua eluasemete nappuse või halva kvaliteedi; on mures linnade liikluse ja liiklussujuvuse probleemide pärast, mis suurendavad märkimisväärselt tööle- ja kojusõidu aega ning halvendavad paljude eurooplaste elukvaliteeti; rõhutab, et asjakohase infrastruktuuri puudumine võib töötajatele põhjustada psühholoogilist survet ja stressi, mis takistab töö- ja eraelu harmoonilist tasakaalustatust;

14.    kutsub komisjoni üles uurima, kas ja millises ulatuses oleks võimalik noorte tööhõive algatuse kasutamata vahendeid eraldada otse sellistele linnadele, kus noorte tööpuudus on eriti kõrge, tingimusel, et need vahendid eraldatakse konkreetsete noorte töötuse vastu võitlemise projektidele;

15.    juhib tähelepanu asjaolule, et soolise diskrimineerimise kaotamisele ja võrdsete võimaluste edendamisele suunatud linnaplaneerimine ja teenused aitavad tuua suuremat sotsiaalset ja majanduslikku kasu; palub komisjonil seetõttu aktiivselt propageerida sooteadliku eelarvestamise heade tavade vahetamist;

16.    rõhutab juurdepääsetavate linnade, universaalse disaini(1) eelarvestamise ja juurdepääsetavate linnade planeerimise ideid; kutsub linnu ja linnapiirkondi üles järgima ELi võetud kättesaadavuskohustusi; kutsub komisjoni üles jälgima nende kohustustega seotud abinõude rakendamist; nõuab kodanike, sealhulgas puuetega inimeste ja nende esindajate, samuti ekspertide kaasamist linnade arengu universaalsesse disaini;

17.    kutsub komisjoni üles võtma rahaliste vahendite eraldamisel arvesse finantskriisi mõju, mis on nõrgendanud linnapiirkondade suutlikkust tegeleda selliste tähtsate küsimustega nagu demograafilised, keskkonnaalased, majanduslikud ja sotsiaalsed probleemid ning avalike teenuste osutamine;

18.    palub komisjonil linnade tegevuskava ühe osana seada ambitsioonikad eesmärgid tagamaks, et linnad ja piirkonnad rakendavad strateegiat „Euroopa 2020”, võttes samas arvesse iga piirkonna iseärasusi, ning juhib tähelepanu sellele, et nimetatud strateegiat järgides peaks linnade tegevuskava hõlmama võitlust vaesuse, sotsiaalse tõrjutuse ja kodutuse vastu ning eelkõige ergutama säästvamate sotsiaaleluruumide ehitamist;

19.    rõhutab, et linnad on osa suuremast funktsionaalsetest piirkondadest ja neid ei saa käsitleda eraldiseisvana; kutsub komisjoni üles järgima säästva piirkondliku arengu põhimõtet ka selleks, et saavutada oma linnade tegevuskava väljaarendamisel linnade tõhusam ja jätkusuutlikum areng, seda eriti infrastruktuuri, avalike teenuste (eelkõige hariduse), tervishoiu ja hoolekande sektorites, ning koos sellega luua koordineeritud, integreeritud, strateegilised ja jätkusuutlikud transpordivõrgustikud, mis aitavad tugevdada sotsiaalset sidusust ja parandada töötajate liikuvust ning paremini tasakaalustada töö- ja eraelu; soovitab neid transpordivõrgustikke arendada piirülestes linnastutes, kuna linnapiirkonnad peaksid olema logistiliselt ühendatud mitte üksnes piirkonna või riigi tasandil, vaid ka piiriüleselt;

20.    kutsub komisjoni ja ELi liikmesriike üles aitama linnapiirkondadel arukate investeeringute ja parema koordineerimise abil ajakohastada oma majanduslikke, sotsiaalseid ja keskkonnaalaseid karakteristikuid; leiab, et samuti on vaja edendada kvaliteetset ja turvalist elukeskkonda;

21.    juhib tähelepanu sellele, et linnad ja linnapiirkonnad on struktuurilt väga erinevad ning neil on väga mitmesuguseid probleeme; on sellest tulenevalt seisukohal, et tuleks hoiduda kõiki ühe mõõdupuuga mõõtmast; kutsub komisjoni üles leidma uusi mooduseid teabe ja heade tavade vahetamise hõlbustamiseks ning võtma õigusaktide ettevalmistamisel arvesse linnapiirkondade konkreetseid vajadusi, kuna linnad ja suuremad linnapiirkonnad on olulised majandustegevuse keskused ning neil on oma kultuurist, suurusest, infrastruktuurist ja majanduse struktuurist tulenevalt spetsiifilised sotsiaalsed probleemid, millele on vaja leida individuaalsed lahendused;

22.    märgib, et liikmesriikide koostöö linnade arengu vallas toimub praegu valitsustevahelisel alusel; on kindlalt seisukohal, et ELi linnade arengukava väljaarendamine peab selgelt näitama ELi lisandväärtust.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

7.5.2015

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

44

4

2

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Guillaume Balas, Tiziana Beghin, Brando Benifei, Vilija Blinkevičiūtė, Enrique Calvet Chambon, Martina Dlabajová, Lampros Fountoulis, Elena Gentile, Arne Gericke, Marian Harkin, Danuta Jazłowiecka, Agnes Jongerius, Rina Ronja Kari, Ádám Kósa, Agnieszka Kozłowska-Rajewicz, Zdzisław Krasnodębski, Kostadinka Kuneva, Jérôme Lavrilleux, Patrick Le Hyaric, Verónica Lope Fontagné, Javi López, Thomas Mann, Dominique Martin, Elisabeth Morin-Chartier, Emilian Pavel, Georgi Pirinski, Terry Reintke, Sofia Ribeiro, Claude Rolin, Anne Sander, Sven Schulze, Jutta Steinruck, Romana Tomc, Ulla Tørnæs, Marita Ulvskog, Renate Weber, Tatjana Ždanoka, Jana Žitňanská, Inês Cristina Zuber

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Georges Bach, Heinz K. Becker, Karima Delli, Tania González Peñas, Marju Lauristin, Helga Stevens, Ivo Vajgl, Tom Vandenkendelaere

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Andrea Cozzolino, Rosa D’Amato, Jens Nilsson

(1)

Nagu on määratletud nõukogu otsuse 2010/48/ EÜ I lisa artiklis 2.


PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

17.6.2015

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

26

4

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Pascal Arimont, José Blanco López, Franc Bogovič, Steeve Briois, Rosa D’Amato, Bill Etheridge, Michela Giuffrida, Ivan Jakovčić, Constanze Krehl, Martina Michels, Iskra Mihaylova, Andrey Novakov, Stanislav Polčák, Julia Reid, Terry Reintke, Monika Smolková, Maria Spyraki, Olaf Stuger, Ángela Vallina, Monika Vana, Matthijs van Miltenburg, Lambert van Nistelrooij, Kerstin Westphal

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Petras Auštrevičius, Daniel Buda, Salvatore Cicu, Ivana Maletić, Jan Olbrycht

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (kodukorra art 200 lg 2)

Jens Nilsson, Georgi Pirinski, Daniele Viotti

Õigusalane teave