Menetlus : 2012/0134(NLE)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0233/2015

Esitatud tekstid :

A8-0233/2015

Arutelud :

PV 08/09/2015 - 15
CRE 08/09/2015 - 15

Hääletused :

PV 09/09/2015 - 8.2
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2015)0298

SOOVITUS     ***
PDF 442kWORD 95k
20.7.2015
PE 557.215v03-00 A8-0233/2015

nõukogu otsuse eelnõu kohta protokolli sõlmimiseks, millega määratakse kindlaks Euroopa Ühenduse ja Guinea-Bissau Vabariigi vahelises kalandusalases partnerluslepingus sätestatud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus

(11667/2012 – C8-0278/2014 – 2012/0134(NLE))

Kalanduskomisjon

Raportöör: João Ferreira

PR_NLE-AP_Agreement

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

nõukogu otsuse eelnõu kohta protokolli sõlmimiseks, millega määratakse kindlaks Euroopa Ühenduse ja Guinea-Bissau Vabariigi vahelises kalandusalases partnerluslepingus sätestatud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus

(11667/2012 – C8-0278/2014 – 2012/0134(NLE))

(Nõusolek)

Euroopa Parlament,

–       võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (11667/2012),

–       võttes arvesse protokolli projekti, millega määratakse kindlaks Euroopa Ühenduse ja Guinea-Bissau Vabariigi vahelises kalandusalases partnerluslepingus sätestatud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus (11671/2012),

–       võttes arvesse taotlust nõusoleku saamiseks, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 43, artikli 218 lõike 6 teise lõigu punktile a ning artikli 218 lõikele 7 (C8-0278/2014),

–       võttes arvesse oma muud kui seadusandlikku resolutsiooni ...(1) nõukogu otsuse eelnõu kohta,

–       võttes arvesse kodukorra artikli 99 lõike 1 esimest ja kolmandat lõiku ja lõiget 2 ning artikli 108 lõiget 7,

–       võttes arvesse kalanduskomisjoni soovitust ning arengukomisjoni ja eelarvekomisjoni arvamusi (A8-0233/2015),

1.      annab nõusoleku protokolli sõlmimiseks;

2.      teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide ja Guinea-Bissau Vabariigi valitsustele ja parlamentidele.

LÜHISELGITUS

Esimene EMÜ ja Guinea-Bissau vaheline kalanduskokkulepe sõlmiti 1980. aastal ning sellest ajast alates on EMÜ/ELi liikmesriikide laevastikel olnud juurdepääs kalapüügivõimalustele nimetatud riigi vetes. Kokkuleppe rakendamiseks on sõlmitud mitmeid protokolle, millest viimase kehtivusaeg lõppes 15. juunil 2012.

10. veebruaril 2012 sõlmisid osapooled uue rakendusprotokolli, mille komisjon võttis vastu 5. juunil 2012 ja mille kehtivusaeg oli kolm aastat, 16. juunist 2012 kuni 15. juunini 2015. Guinea-Bissaus 12. aprillil 2012 toimunud riigipöörde tõttu peatas aga Euroopa Liit uue protokolli allkirjastamiseks vajalikud menetlused. Kehtiva lepingu põhjal Guinea-Bissau majandusvööndis tegutsenud liikmesriikide laevastikel soovitati seal tegevus lõpetada, kuna nende julgeolekut ei olnud võimalik tagada. Mais 2014 toimusid riigis valimised ning 24. novembril 2014 kirjutati lõpuks alla Euroopa Liidu ja Guinea-Bissau vahelise kalanduskokkuleppe uuele rakendusprotokollile, mille kehtivusaeg on kolm aastat.

Kokkuleppes ette nähtud rahalise toetuse suurus on 9,2 miljonit eurot aastas, millest 6,2 miljonit tasutakse juurdepääsu eest Guinea-Bissau majandusvööndi kalavarudele ja 3 miljonit on ette nähtud riigi kalandussektori toetamiseks.

Püügivõimalused nähakse ette alljärgnevatele Euroopa Liidu laevastikele: krevetikülmutustraalerid – 3700 brutoregistertonni; kalu ja peajalgseid püüdvad külmutustraalerid – 3500 brutoregistertonni; 28 tuunikülmutuslaeva ja õngejadalaeva ning 12 ritvõngedega tuunipüügilaeva.

Kuna läbirääkimised Mauritaaniaga on peatatud, kasvab Euroopa Liidu ja Guinea-Bissau vahelise kalanduskokkuleppe tähtsus ning seda võib isegi lugeda üheks kõige olulisemaks praegu kehtivaks lepinguks. See on üks väheseid Euroopa Liidu kalanduskokkuleppeid, mis annab juurdepääsu mitme liigiga püügipiirkonnale.

Guinea-Bissau asub Aafrika läänerannikul Senegali ja Guinea vahel ning tema kogupindala on 36 125 km². Riigis on ligi 1,4 miljonit elanikku, kellest neljandik elab pealinnas Bissaus ja ülejäänud maapiirkondades. Suur osa selle ühe vähim arenenud riigi elanikkonnast (mõningate arvestuste kohaselt kaks kolmandikku leibkondadest) elab allpool vaesuspiiri. Riigi SKP ühe elaniku kohta on üks kõige madalamaid maailmas. Aastal 2008 tuli ligikaudu kolmandik avaliku sektori tuludest rahvusvahelistelt abiandjatelt, millest omakorda kolmandik langes ELi arvele. Guinea-Bissau majandus sõltub suurel määral põllumajandusest ja eeskätt ühe kultuuri – india pähkli tootmisest. Riigi üks lahendamist vajavaid probleeme on tootmise mitmekesistamine.

Sellega seoses kujutab ühepoolsete tariifsete soodustuste kadumine ja nimetatud partnerluslepingute jõustumine endast olulist piirangut, mis põhjustab riigile mitmeid ohte ja märkimisväärset kahju. Tänu suurele, jõgede toodud toitainetega rikastatud mandrilavale ja hooajalistele hoovustele (upwelling) esinevad siin rikkalikud kala, eeskätt rannikulähedaste ja avamereliikide varud.Kaubanduslikku väärtust omavad eeskätt põhjalähedaste, väikeste pelaagiliste kalade ja suurte pelaagiliste siirdekalade liigid, koorikloomad (krevetid, sealhulgas avamerevarud) ja peajalgsed (kalmaarid ja kaheksajalad).

Väikesemahuline, sealhulgas elatuskalapüük annab ülalpidamist tuhandetele, sealhulgas osalt naaberriikidest pärit kaluritele (eri hinnangud pakuvad siin erinevaid arve) ja nende perekondadele. Kolm neljandikku 2009. aastal loendatud ligikaudu 1500-st püügialusest on puutüvest tahutud kanuud. Kalatoodete müüki ELile on siiani takistanud suutmatus täita liidu kehtestatud sanitaarnorme. Siin võiks olukorda põhimõtteliselt parandada Guinea-Bissau sellealase suutlikkuse tõstmine, muu hulgas avati 2014. aasta juulis sanitaarlaboratoorium. Euroopa Liiduga sõlmitud kalanduskokkuleppe arvele langeb suur osa liidu rahaülekannetest Guinea-Bissaule (2010. aastal moodustasid need neljandiku kõigist ülekannetest).

Raportöör soovitab Euroopa Parlamendil protokolli sõlmimine heaks kiita, kuna see omab suurt tähtsust nii Guinea-Bissau kui ka tema vetes tegutsevate liidu laevastike jaoks.

Samas peab raportöör vajalikuks põhjalikult hinnata ja analüüsida kogu lepingut, nii selle senist täitmist kui ka tulevikuväljavaateid. Euroopa Parlamendi sellealast rolli ja pädevust arvestades peab raportöör asjakohaseks ja vajalikuks võtta vastu lepingut käsitlev muu kui seadusandlik resolutsioon, mis sisaldab parlamendi seisukohti ja soovitusi komisjonile kogu protokolli kehtivusajaks ja võimalikeks läbirääkimisteks tulevaste protokollide üle.

Raportöör rõhutab mõningaid küsimusi, mis tema arvates vajavad erilist tähelepanu.

Ehkki esimene Euroopa Liidu ja Guinea-Bissau Vabariigi vaheline kalanduskokkulepe sõlmiti juba 35 aasta eest, on valdkondlikus koostöös siiani saavutatud tulemused selgelt tagasihoidlikud. Seda olukorda tuleb kiiresti parandada. Leping peab sisuliselt edendama Guinea-Bissau kalandussektori ja sellega seotud valdkondade ja tegevuste jätkusuutlikku arengut ning suurendama kohalike loodusvarade kasutamise tulemusena riiki jäävat lisaväärtust.

Kalanduskokkuleppe raames sektorile antav rahaline toetus tuleb paremini siduda olemasolevate arengukoostöö rahastamisvahenditega, eelkõige Euroopa Arengufondiga, seda nii riigisisese kui ka Lääne-Aafrikat hõlmava piirkondliku programmeerimise kaudu.

Raportööri arvates peab komisjon läinud kümnenditel ilmnenud tendentside muutmiseks võtma vajalikud meetmed, muu hulgas võib-olla kalandussektorile antavat toetust käsitleva osa läbi vaatama ja seda tugevdama, samuti kehtestama uued ja paremad tingimused, mis soodustaksid nimetatud toetuse paremat ärakasutamist. Tuleb jõulisemalt toetada viimastel aastatel ilmnenud (väheseid) positiivseid arenguid, nii et need saaksid levida ja tuntavat mõju avaldada.

Sarnaselt teiste piirkonna riikidega on ilmselt vajalik saada rohkem andmeid püükide ning kalavarude üldise seisundi ja kaitse kohta ja suurendada nende andmete usaldusväärsust, samuti aidata arendada Guinea-Bissau suutlikkust ise selliseid andmeid koguda.

Lõpetuseks rõhutab raportöör, et Euroopa Parlamenti tuleb pidevalt, kiiresti ja täielikult teavitada kõigist protokolli või selle uuendamisega seotud menetlustest. Raportöör teeb ettepaneku esitada igal aastal Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruanne protokolli artiklis 3 nimetatud mitmeaastase sektoripõhise programmi tulemuste ja püügiaruannete esitamise nõude täitmise kohta.

25.6.2015

ARENGUKOMISJONI ARVAMUS

kalanduskomisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus protokolli (millega määratakse kindlaks Euroopa Ühenduse ja Guinea- Bissau Vabariigi vahelises kalandusalases partnerluslepingus sätestatud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus) sõlmimise kohta

(11667/2012 – C8-0278/2014 – 2012/0134(NLE))

Arvamuse koostaja: Nirj Deva

LÜHISELGITUS

Guinea-Bissau kuulub maailma vaeseimate vähim arenenud riikide hulka ja on suurtes võlgades. Riigi SKP elaniku kohta on samuti üks kõige väiksemaid maailmas.

Guinea-Bissau majandus tugineb peamiselt põllumajandusele, eelkõige india pähkli tootmisele. Riigil on väga rikkalikud kalavarud ja sõltuvus kalapüügist on suur, sest muid loomse valgu allikaid napib.

Riigi poliitiline olukord on endiselt ebastabiilne. Rahvusvaheline üldsus mõistis hukka 12. aprilli 2012. aasta sõjalise riigipöörde, keeldus tunnustamast riigipöörde juhtide moodustatud institutsioone ja nõudis põhiseadusliku korra taastamist.

Pärast 2014. aasta mai presidendivalimisi on alanud positiivne sündmusteahel, mis on ajendanud ELi uuesti Guinea-Bissauga koostööd alustama ning jätkama ka kalandusalase partnerluslepingu protokolli läbirääkimisi.

Praegune protokoll hõlmab kolmeaastast ajavahemikku alates protokolli allkirjastamise kuupäevast. Tegemist on mitut liiki hõlmava lepinguga, mille raamesse kuuluvad lisaks tuunile ka krevetid ja peajalgsed. Rahaline toetus on 9 200 000 eurot aastas, kaasa arvatud 3 000 000 euro suurune aastatoetus Guinea-Bissau kalanduspoliitikale.

Protokoll annab Euroopa Liidu laevadele kalapüügivõimalusi Guinea-Bissau majandusvööndis kasutamata ülejäägi piires. Kalandusalane partnerlusleping on Guinea-Bissau jaoks väga tähtis rahalisest seisukohast, aga ka kalandussektori ümberkujundamiseks ja kohaliku (sealhulgas väikesemahulise) kalapüügi arendamiseks. See on vajalik kalapüügile lisaväärtuse andmiseks ja lõpptulemusena kalatoodete eksportimiseks ELi.

Lisaks võib see aidata vähendada riigi sõltuvust india pähkli tootmisest ja rahvusvahelisest abist ning tugevdada riigi majandust, mille nõrkus koos poliitilise ja rahandusliku ebastabiilsusega on lasknud uimastikartellidel oma võimu järjesta suurendada, mis on muutnud riigi veelgi ebastabiilsemaks.

******

Eelarvekomisjon palub, et vastutav kalanduskomisjon soovitaks Euroopa Parlamendil heaks kiita nõukogu otsuse eelnõu protokolli (millega määratakse kindlaks Euroopa Ühenduse ja Guinea-Bissau Vabariigi vahelises kalandusalases partnerluslepingus sätestatud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus) sõlmimise kohta.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

23.6.2015

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

17

4

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Louis Aliot, Beatriz Becerra Basterrechea, Ignazio Corrao, Doru-Claudian Frunzulică, Nathan Gill, Charles Goerens, Heidi Hautala, Maria Heubuch, Teresa Jiménez-Becerril Barrio, Stelios Kouloglou, Linda McAvan, Norbert Neuser, Maurice Ponga, Lola Sánchez Caldentey, Elly Schlein, György Schöpflin, Pedro Silva Pereira, Davor Ivo Stier, Paavo Väyrynen, Bogdan Brunon Wenta

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Paul Rübig

24.6.2015

EELARVEKOMISJONI ARVAMUS

kalanduskomisjonile

nõukogu otsuse eelnõu kohta protokolli (millega määratakse kindlaks Euroopa Ühenduse ja Guinea-Bissau Vabariigi vahelises kalandusalases partnerluslepingus sätestatud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus) sõlmimise kohta

(11667/2012 – C8-0278/2014 – 2012/0134(NLE))

Arvamuse koostaja: Indrek Tarand

LÜHISELGITUS

Vastavalt nõukogu poolt antud volitustele pidas Euroopa Komisjon Guinea-Bissau Vabariigiga läbirääkimisi Euroopa Ühenduse ja Guinea-Bissau Vabariigi vahel sõlmitud kalandusalase partnerluslepingu protokolli uuendamise üle.

Läbirääkimiste lõpus kirjutati uuele protokollile alla 10. veebruaril 2012. Protokoll allkirjastati vastavalt otsusele ja seda hakati selle allkirjastamise hetkest ajutiselt kohaldama.

Protokolli ja selle lisa kohaldatakse kolme aasta jooksul alates selle ajutisest kohaldamisest.

Enne kalandussektorit ning keskkonna- ja arengualaseid valitsusväliseid organisatsioone ühendava kaugsõidulaevastiku piirkondliku nõuandekomisjoni raames toimunud läbirääkimisi konsulteeriti huvitatud isikutega. Liikmesriikide ekspertidega konsulteeriti ka tehnilistel koosolekutel. Konsultatsioonid kinnitasid huvi Guinea-Bissau kalandusprotokolli jätkumise vastu.

Nõukogu otsuse eelnõu eesmärk on sõlmida ELi ja Guinea-Bissau vahel kokku lepitud protokoll, millega määratakse kindlaks lepinguosaliste vahelise kehtiva kalandusalase partnerluslepinguga ettenähtud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus.

Lepingu protokolli peamised eesmärgid on:

•  sätestada Euroopa Liidu laevade kalapüügivõimalused Guinea-Bissau vetes täiendavate võimaluste piires;

•  tihendada koostööd ELi ja Guinea-Bissau vahel, et luua mõlema lepinguosalise huvides partnerlusraamistik jätkusuutliku kalanduspoliitika ja kalavarude vastutustundliku kasutuse väljaarendamiseks Guinea-Bissau kalapüügipiirkonnas.

MÕJU EELARVELE: protokolliga ette nähtud kogu rahalise toetuse summa aastateks 2012–2015 on 27,972 miljonit eurot (sisaldab halduskulusid).

Protokolliga ette nähtud kogu rahaline toetus summas 9,2 miljonit eurot kogu perioodi vältel hõlmab:

•  6,2 miljoni euro suuruse rahalise toetuse eest kuni 40 luba tuunipüügilaevadele ja 7 200 brutotonni traaleritele;

•  3 miljoni euro suurune toetus Guinea-Bissau Vabariigi kalandussektori poliitika arendamiseks. Toetus vastab riikliku kalanduspoliitika eesmärkidele.

Käesoleva protokolli kohaldamine peatatakse ühe lepingosalise algatusel pärast ühiskomitees toimunud konsultatsioone, kui on täidetud üks või mitu järgmistest tingimustest: a) kui Guinea-Bissau majandusvööndis takistavad püügitegevust erakorralised asjaolud, mis ei ole seotud loodusnähtustega; b) kui protokolli sõlmimisel kehtinud poliitilistes suunistes on toimunud märkimisväärsed muutused; c) kui üks lepinguosalistest rikub inimõiguste, demokraatlike põhimõtete jne mõnda olulist elementi. Kui protokolli kohaldamine peatatakse, jätkavad lepinguosalised konsultatsioone, et jõuda vaidluse osas vastastikusele kokkuleppele. Sellisel juhul kehtestatakse konkreetsed finantsmeetmed.

******

Eelarvekomisjon palub, et vastutav kalanduskomisjon soovitaks parlamendil heaks kiita nõukogu otsuse eelnõu protokolli (millega määratakse kindlaks Euroopa Ühenduse ja Guinea-Bissau Vabariigi vahelises kalandusalases partnerluslepingus sätestatud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus) sõlmimise kohta.

Eelarvekomisjon soovitab kalanduskomisjonil vastu võtta kaasneva muu kui seadusandliku resolutsiooni, mis sisaldab järgmisi punkte:

•  palub komisjonil esitada igal aastal Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande protokolli artiklis 3 nimetatud mitmeaastase valdkondliku programmi tulemuste ja liikmesriikide aruandluskohustuste täitmise kohta;

•  palub komisjonil esitada Euroopa Parlamendile ja nõukogule enne protokolli kehtivusaja lõppemist või enne, kui algavad läbirääkimised selle võimalikuks asendamiseks, protokolli järelhindamise aruande koos kulude-tulude analüüsiga ning selgitusega selle kohta, kuidas kasutatakse ja jälgitakse Guinea-Bissaule eraldatud vahendeid.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

23.6.2015

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

31

2

4

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Nedzhmi Ali, Jonathan Arnott, Jean Arthuis, Richard Ashworth, Reimer Böge, Lefteris Christoforou, Jean-Paul Denanot, Gérard Deprez, José Manuel Fernandes, Eider Gardiazabal Rubial, Jens Geier, Ingeborg Gräßle, Iris Hoffmann, Monika Hohlmeier, Bernd Kölmel, Zbigniew Kuźmiuk, Vladimír Maňka, Ernest Maragall, Sophie Montel, Siegfried Mureşan, Liadh Ní Riada, Jan Olbrycht, Younous Omarjee, Paul Rübig, Patricija Šulin, Eleftherios Synadinos, Paul Tang, Isabelle Thomas, Monika Vana, Daniele Viotti, Stanisław Żółtek

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Janusz Lewandowski, Nils Torvalds, Derek Vaughan, Tomáš Zdechovský

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (kodukorra art 200 lg 2)

Tiziana Beghin, Marco Zullo

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

15.7.2015

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

14

4

5

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Clara Eugenia Aguilera García, Renata Briano, Alain Cadec, Richard Corbett, Diane Dodds, Linnéa Engström, Raymond Finch, Ian Hudghton, Carlos Iturgaiz, Werner Kuhn, António Marinho e Pinto, Gabriel Mato, Liadh Ní Riada, Ulrike Rodust, Remo Sernagiotto, Ricardo Serrão Santos, Isabelle Thomas, Ruža Tomašić, Peter van Dalen, Jarosław Wałęsa

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Izaskun Bilbao Barandica, José Blanco López, Marek Józef Gróbarczyk, Anja Hazekamp, Verónica Lope Fontagné, Francisco José Millán Mon, Lidia Senra Rodríguez

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (kodukorra art 200 lg 2)

Isabella Adinolfi

(1)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(0000)0000.

Õigusalane teave