Menetlus : 2015/2119(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0236/2015

Esitatud tekstid :

A8-0236/2015

Arutelud :

PV 08/09/2015 - 15
CRE 08/09/2015 - 15

Hääletused :

PV 09/09/2015 - 8.3
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2015)0299

RAPORT     
PDF 357kWORD 88k
20.7.2015
PE 557.236v02-00 A8-0236/2015

muu kui seadusandliku resolutsiooni ettepanekuga, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu protokolli sõlmimiseks, millega määratakse kindlaks Euroopa Ühenduse ja Guinea-Bissau Vabariigi vahelises kalandusalases partnerluslepingus sätestatud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus

(11667/2012 – C8-0278/2014 – 2012/0134(NLE) – 2015/2119(INI))

Kalanduskomisjon

Raportöör: João Ferreira

EUROOPA PARLAMENDI MUU KUI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

EUROOPA PARLAMENDI MUU KUI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu protokolli sõlmimiseks, millega määratakse kindlaks Euroopa Ühenduse ja Guinea-Bissau Vabariigi vahelises kalandusalases partnerluslepingus sätestatud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus

(11667/2012 – C8-0278/2014 – 2012/0134(NLE)2015/2119(INI))

Euroopa Parlament,

–       võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (11667/2012),

–       võttes arvesse protokolli projekti, millega määratakse kindlaks Euroopa Ühenduse ja Guinea-Bissau Vabariigi vahelises kalandusalases partnerluslepingus sätestatud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus (11671/2012),

–       võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 43 ning artikli 218 lõike 6 teise lõigu punktile a ja lõikele 7 (C8-0278/2014),

–       võttes arvesse oma 25. oktoobri 2012. aasta resolutsiooni, mis käsitleb Euroopa Liidu 2011. aasta aruannet poliitikavaldkondade arengusidususe kohta(1),

–       võttes arvesse Euroopa Liidu ja Guinea-Bissau vahelise kalandusalase partnerluslepingu rakendusprotokolli järelhindamise aruannet (raamleping FISH/2006/20, erileping nr 27, september 2010),

–       võttes arvesse oma ... seadusandlikku resolutsiooni(2) nõukogu otsuse eelnõu kohta,

–       võttes arvesse kodukorra artikli 99 lõike 1 teist lõiku,

–       võttes arvesse kalanduskomisjoni raportit ja arengukomisjoni arvamust (A8-0236/2015),

A.     arvestades, et protokolli peamine eesmärk on mõlema lepinguosalise huvides tihendada kalandusalast koostööd ELi ja Guinea-Bissau vahel, et luua partnerlusraamistik säästvale kalanduspoliitikale ja kalavarude säästvale ja vastutustundlikule kasutamisele Guinea-Bissau majandusvööndis ning omandada õigus sobivale ja ELi kalalaevastike huvidele vastavale osale kalavarude ülejäägist;

B.     arvestades, et Euroopa Liit peaks püüdma kõigi tema käsutuses olevate vahenditega tagada, et kolmandate riikidega sõlmitavad säästva kalanduse kokkulepped vastaksid nii ELi kui ka asjaomaste kolmandate riikide, sealhulgas nende riikide kohalike elanike ja kalandussektori huvidele;

C.     arvestades, et esimene EMÜ ja Guinea-Bissau vaheline kalanduskokkulepe sõlmiti 1980. aastal ning et sellest ajast kuni 15. juunini 2012 on EMÜ/ELi liikmesriikide laevastikel olnud juurdepääs selle riigi vete kalavarudele seni, kuni olid jõus lepingu rakendusprotokollid;

D.     arvestades, et käesoleva protokolliga nähakse ELi laevastikele ette järgmised püügivõimalused: krevetikülmutustraalerid – 3700 brutoregistertonni; kalu ja peajalgseid püüdvad külmutustraalerid – 3500 brutoregistertonni; lisaks 28 tuunipüügiseinerit ja õngejadalaeva ning 12 ritvõngelaeva; arvestades, et ELi ja Guinea-Bissau kalanduskokkulepe on väga tähtis, olles üks väheseid kalanduskokkuleppeid, mis annab juurdepääsu mitme liigiga püügipiirkonnale;

E.     arvestades, et Guinea-Bissaule selle lepingu alusel valdavalt kalavarudele juurdepääsu võimaldamise eest ülekantavad summad moodustavad riigi eelarvest olulise osa; arvestades samas, et varem valdkondliku koostöö raames tehtud ülekanded hiljem peatati, kuna Guinea-Bissau Vabariigil oli raskusi abi vastuvõtmisega;

F.     arvestades, et Guinea-Bissaul on probleeme nii üldise sotsiaalmajandusliku arengu kui ka konkreetselt kalanduse valdkonnas sellistes olulistes küsimustes nagu kutseõpe, valdkonna struktuur ja naiste osatähtsuse tunnustamine kõnealuses valdkonnas;

G.     arvestades, et valdkondliku koostöö tulemused ei ole siiani olnud täiesti rahuldavad; arvestades, et edu on siiski saavutatud kalapüügi jälgimise, kontrolli ja järelevalve ning sanitaarkontrollialase võimekuse osas ja riigi osalemisel piirkondlike kalandusorganisatsioonide töös; arvestades, et tuleb paremini tagada, et leping parandaks valdkondliku koostöö läbipaistvust ja aruandekohuslust ning tugevdaks Guinea-Bissau kalandussektori ja sellega seotud valdkondade ja tegevuste säästvat arengut, nii et riiki jääks senisest suurem osa kohalike loodusvarade kasutamise tulemusena saadud lisaväärtusest;

H.     arvestades, et tööstuslikku kalapüüki teostavate laevade omanikud teostavad oma saagi lossimist või ümberlaadimist väljaspool Guinea-Bissaud (näiteks Dakaris või Kanaari saartel), mis on üks põhjus, miks tööstuslikust püügist saadav majanduslik kasu on tühine ja piirdub üksikute töökohtade loomisega (eelmise protokolli põhjal 148 kohalikku meeskonnaliiget); arvestades, et 2010. aastal tegutses riigis vaid üks kalatöötlemisettevõte;

I.      arvestades, et mõningatele hiljutistele edusammudele vaatamata on kalatoodete müüki ELi siiani takistanud riigi suutmatus täita liidu kehtestatud sanitaarnorme;

J.      arvestades, et ebaseaduslik, teatamata ja reguleerimata kalapüük Guinea-Bissau vetes on ammune probleem; arvestades, et aastatel 2008–2009 tuvastasid riigiasutused eeskirjade rikkumisi 58 laeva puhul, kellest 11 teostasid loata kalapüüki ja seitse püüki keelatud piirkonnas; arvestades, et ehkki üht-teist on saavutatud ja Guinea-Bissaul kahtlemata on teatud võimalusi püügi kontrollimiseks (näiteks seireüksus ja kiired patrull-laevad) esineb kalapüügi järelevalves ja kontrollis Guinea-Bissau territoriaalvetes siiski endiselt vajakajäämisi;

K.     arvestades, et tuvastatud puudujäägid teadmistes, nii selles, mis puudutab lepingu mõju mereökosüsteemile kui ka juurdepääsu piiramist kalavarude ülejäägiga, mida kohalikud kalurid ei suuda püüda, samuti ajakohastatud bioloogiliste andmete puudumisest tingitud raskused (eriti pärast ELi laevade lahkumist riigist 2012. aastal) peaksid andma põhjust muretsemiseks ja need tuleks võimalikult ruttu likvideerida;

L.     arvestades, et Euroopa Parlamenti tuleb alati protokolliga või selle uuendamisega seotud menetluste kõigil etappidel viivitamatult ja täielikult teavitada;

1.      on seisukohal, et leping omab suurt tähtsust nii Guinea-Bissau kui ka tema vetes tegutsevate liidu laevastike jaoks; on seepärast seisukohal, et senise koostöö tulemused kõnealuses valdkonnas ei ole olnud rahuldavad ning palub komisjonil võtta läinud kümnenditel ilmnenud tendentside muutmiseks kõik vajalikud meetmed – looma mehhanismid läbipaistvuse ja aruandekohusluse parandamiseks ja abisaajate, eriti väikesemahulise rannalähedase püügiga tegelevate kogukondade kaasamiseks, ning vajaduse korral vaatama läbi ja suurendama lepingu valdkondliku toetuse komponenti, samuti leidma uusi ja paremaid viise, et suurendada abi ärakasutamise määra;

2.      väidab, et leping peab suuremal määral tegelikult edendama Guinea-Bissau kalandussektori ja sellega seotud valdkondade ja tegevuste, eriti kohalike elanike elatisse ja toiduga kindlustatusse suure panuse andva väikesemahulise kalapüügi säästvat arengut ning suurendama kohalike loodusvarade kasutamise tulemusena riiki jäävat lisaväärtust; tunnistab viimastel aastatel ilmnenud positiivseid arenguid, kuid leiab, et oluliste tulemuste saavutamiseks on vaja otsustavaid ja pikaajalisi jõupingutusi; on seisukohal, et toetust ja sealhulgas kindlasti tehnilist abi vajavad valdkonnad võiksid olla näiteks institutsioonide võimekuse parandamine, kalurite koolitamine, partnerlused väikesemahulise rannalähedase püügiga tegelevate kaluritega ning suurem rõhuasetus soopõhistele meetmetele, et tunnustada ja ära kasutada naiste tegevust kala jaotamisel ja turustamisel, säilitamisel, esmatöötlemisel jne.

3.      on seisukohal, et protokollis kohalikele meremeestele ette nähtud töövõimalused ELi laevadel tuleks täielikult ära kasutada;

4.      on seisukohal, et ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi tõkestamise meetmeid Guinea-Bissau majandusvööndis tuleks tugevdada, muu hulgas parema seire, kontrolli ja järelevalvega, kasutades ulatuslikult satelliidipõhist laevaseiresüsteemi, püügipäevikuid ja inspekteerimist ning viies ellu piirkondlike kalandusorganisatsioonide otsused;

5.      rõhutab, et kalanduskokkuleppe kohaselt antav valdkondlik toetus tuleb mõjusamalt siduda arengukoostöö rahastamisvahenditega, eelkõige Euroopa Arengufondiga;

6.      palub komisjonil varasematele pingutustele vaatamata jätkuvalt toetada Guinea-Bissau ametiasutusi kalapüügi järelevalve- ja kontrollisüsteemi tugevdamisel Guinea-Bissau vetes, et intensiivistada võitlust ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastu;

7.      rõhutab, et käesolev leping sisaldab mittediskrimineerimisklauslit; on rahul asjaoluga, et läbirääkimistel on Guinea-Bissau avalikustanud oma kolmandate riikidega sõlmitud kalanduskokkulepped, mida on nüüd võimalik uurida; palub komisjonil hoolikalt jälgida nii kõnealuste lepingute kui ka Guinea-Bissau vetes toimuva kalapüügi osas ilmnevaid arenguid;

8.      peab soovitavaks saada rohkem ja täpsemaid andmeid kõigi püükide (sihtliigid ja kaaspüük) ning üldisemalt kalavarude kaitse olukorra kohta, et täpsemalt hinnata lepingu mõju mereökosüsteemile ja kalurikogukondadele; on veendunud vajaduses aidata Guinea-Bissaul välja arendada omaenda vahendid selliste andmete kogumiseks; palub komisjonil tagada, et lepingu täitmise järelevalvet teostavad organid, eeskätt ühine teaduskomitee, tegutseksid läbipaistvamalt ja regulaarsemalt;

9.      palub komisjonil edastada Euroopa Parlamendile lepingu artiklis 9 ette nähtud ühiskomitee koosolekute protokollid ja otsused, uue protokolli artiklis 3 nimetatud mitmeaastane valdkondlik programm ja selle täitmise iga-aastaste hindamiste tulemused, samuti uue protokolli artiklis 4 ette nähtud koosolekute protokollid ja otsused; palub, et komisjon võimaldaks Euroopa Parlamendi esindajatel osaleda ühiskomitee koosolekutel vaatlejatena ning edendaks Guinea-Bissau kalurikogukondade osalemist; ning palub, et uue protokolli viimasel kehtivusaastal ja enne selle uuendamiseks läbirääkimiste alustamist esitaks komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule protokolli täitmise täieliku aruande, seadmata sellele asjatuid juurdepääsupiiranguid;

10.    on seisukohal, et komisjon peaks püüdma lisada protokolli artiklis 3 ette nähtud mitmeaastasele valdkondlikule programmile eesmärgid, mis toetaksid kohaliku, sealhulgas väikesemahulise kalapüügi ja kalatöötlemise tegelikku arengut, muu hulgas suurema hulga saagi lossimisega Guinea-Bissaus, ning soodustaksid muud majandustegevust ja partnerlusi kalandussektoris;

11.    on seisukohal, et korruptsiooniprobleemi silmas pidades peaks partnerluslepingus sätestatud ühiskomitee tagama kõigi protokollis ette nähtud mehhanismide vaieldamatu usaldusväärsuse;

12.    kutsub komisjoni ja nõukogu üles oma vastavate volituste piires Euroopa Parlamenti viivitamata ja ammendavalt teavitama uue protokolli ja selle uuendamisega seotud menetluste kõigil etappidel vastavalt Euroopa Liidu lepingu artikli 13 lõikele 2 ja Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 218 lõikele 10;

13.    teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide ja Guinea-Bissau Vabariigi valitsustele ja parlamentidele.

25.6.2015

ARENGUKOMISJONI ARVAMUS

kalanduskomisjonile

muu kui seadusandliku resolutsiooni ettepaneku kohta, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu protokolli (millega määratakse kindlaks Euroopa Ühenduse ja Guinea- Bissau Vabariigi vahelises kalandusalases partnerluslepingus sätestatud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus) sõlmimise kohta

(2015/2119(INI))

Arvamuse koostaja: Nirj Deva

ETTEPANEKUD

Arengukomisjon palub vastutaval kalanduskomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

Komisjon peaks kõnealuse lepingu rakendamisel võtma asjakohasel viisil arvesse järgmisi punkte:

1.  ELi laevade juurdepääsu ülemäärastele kalavarudele tuleks piirata vastavalt maksimaalsele kestlikule saagikusele pärast kohaliku elanikkonna toitumisvajaduste rahuldamist;

2.  komisjon peaks püüdma lisada protokolli artiklis 3 ette nähtud mitmeaastasele valdkondlikule programmile eesmärgid, mis toetaksid kohaliku, kaasa arvatud väikesemahulise kalapüügi ja kalatöötlemise tegelikku arengut, muu hulgas lossimise suurendamise abil Guinea-Bissaus, ning muud kalandussektori majandustegevust ja partnerlust; valdkondliku programmi rakendamise kohta tuleks koostada aastaaruanne, mis tuleks esitada Euroopa Parlamendile ja nõukogule, et suurendada läbipaistvust ning tagada kalanduspoliitika toetuseks ette nähtud eelarvevahendite tegelik kasutamine nimetatud otstarbel;

3.  protokollis kohalikele meremeestele ette nähtud töövõimalused ELi aluste pardal tuleks täielikult ära kasutada;

4.  eelmises protokollis täheldatud kalanduse järelevalve- ja kontrollivõimekuse paranemist tuleks tugevdada. Selleks tuleks jätkata toetust seadusandluse, statistika, aruandluse ja kalavarude haldamise vallas;

5.  ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi ennetamise meetmeid Guinea-Bissau majandusvööndis tuleks tugevdada, muuhulgas parema seire ja kontrolli teel, kasutades ulatuslikult satelliidipõhist laevaseiresüsteemi, püügipäevikuid ja inspekteerimist ning rakendades piirkondlike kalandusorganisatsioonide otsuseid;

6.  komisjon peaks alustama Guinea-Bissau võimudega poliitilist dialoogi, et tagada läbipaistvuse ja võrdse kohtlemise põhimõtetest kinnipidamine välislaevastike juurdepääsul Guinea-Bissau majandusvööndile. Kui neid põhimõtteid ei täideta, võib see kahjustada riigi mereressursside kestlikku ja vastutustundlikku haldamist ning elanike toiduga kindlustatust;

7.  partnerluslepingus sätestatud ühiskomitee peaks korruptsiooniprobleemi silmas pidades tagama kõigi protokollis ette nähtud mehhanismide vaieldamatu usaldusväärsuse.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

23.6.2015

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

16

5

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Louis Aliot, Beatriz Becerra Basterrechea, Ignazio Corrao, Doru-Claudian Frunzulică, Nathan Gill, Charles Goerens, Heidi Hautala, Maria Heubuch, Teresa Jiménez-Becerril Barrio, Stelios Kouloglou, Linda McAvan, Norbert Neuser, Maurice Ponga, Lola Sánchez Caldentey, Elly Schlein, György Schöpflin, Pedro Silva Pereira, Davor Ivo Stier, Paavo Väyrynen, Bogdan Brunon Wenta

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Paul Rübig

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

15.7.2015

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

17

2

5

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Clara Eugenia Aguilera García, Renata Briano, Alain Cadec, Richard Corbett, Diane Dodds, Linnéa Engström, Raymond Finch, Ian Hudghton, Carlos Iturgaiz, Werner Kuhn, António Marinho e Pinto, Gabriel Mato, Liadh Ní Riada, Ulrike Rodust, Remo Sernagiotto, Ricardo Serrão Santos, Isabelle Thomas, Ruža Tomašić, Peter van Dalen, Jarosław Wałęsa

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Izaskun Bilbao Barandica, Marek Józef Gróbarczyk, Anja Hazekamp, Verónica Lope Fontagné, Francisco José Millán Mon, Lidia Senra Rodríguez

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Isabella Adinolfi

(1)

ELT C 72 E, 11.3.2014, lk 21.

(2)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(0000)0000.

Õigusalane teave