RAPORT noorte ettevõtluse edendamise kohta hariduse ja koolituse kaudu

22.7.2015 - (2015/2006(INI))

Kultuuri- ja hariduskomisjon
Raportöör: Michaela Šojdrová

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

noorte ettevõtluse edendamise kohta hariduse ja koolituse kaudu

(2015/2006(INI))

Euroopa Parlament,

–       võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 165 ja 166,

–       võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat, eriti selle artiklit 14,

–       võttes arvesse nõukogu 12. detsembri 2014. aasta järeldusi ettevõtluse kohta hariduses ja koolituses[1],

–       võttes arvesse nõukogu 29. juuni 2000. aasta direktiivi 2000/43/EÜ, millega rakendatakse võrdse kohtlemise põhimõte sõltumata isikute rassilisest või etnilisest päritolust,

–       võttes arvesse nõukogu 20. mai 2014. aasta järeldusi, mis käsitlevad noorte ettevõtluse edendamist noorte sotsiaalse kaasatuse soodustamiseks[2],

–       võttes arvesse nõukogu 12. mai 2009. aasta järeldusi, mis käsitlevad strateegilist raamistikku üleeuroopaliseks koostööks hariduse ja koolituse alal (ET 2020)[3],

–       võttes arvesse nõukogu 22. aprilli 2013. aasta soovitust noortegarantii loomise kohta (2013/C 120/01),

–       võttes arvesse nõukogu 20. detsembri 2012. aasta soovitust mitteformaalse ja informaalse õppe valideerimise kohta (2012/C 398/01),

–       võttes arvesse nõukogu 28. juuni 2011. aasta soovitust, mis käsitleb juhtalgatust „Noorte liikuvus” – õppega seotud liikuvuse edendamine noorte seas[4],

–       võttes arvesse nõukogu 27. novembri 2009. aasta resolutsiooni Euroopa noortevaldkonnas tehtava koostöö uuendatud raamistiku (2010–2018) kohta[5],

–       võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta soovitust 2006/962/EÜ võtmepädevuste kohta elukestvas õppes[6],

–       võttes arvesse komisjoni 2. veebruari 2005. aasta teatist “Koostöö Euroopa noorte heaks. Meetmed noorte töötuse vähendamiseks” (COM(2013)0447),

–       võttes arvesse komisjoni 9. jaanuari 2013. aasta teatist „Tegevuskava „Ettevõtlus 2020”. Ettevõtlikkuse taaselavdamine Euroopas” (COM(2012)0795),

–       võttes arvesse komisjoni 20. novembri 2012. aasta teatist „Hariduse ümbermõtestamine: investeerimine oskustesse paremate sotsiaalmajanduslike tulemuste nimel” (COM(2012)0669),

–       võttes arvesse komisjoni 20. detsembri 2011. aasta teatist „Haridus ja koolitus arukas, jätkusuutlikus ja kaasavas Euroopas” (COM(2011)0902),

–       võttes arvesse komisjoni 28. jaanuari 2015. aasta aruannet „Ettevõtlusharidus kui tee edule”,

–       võttes arvesse komisjoni 2013. aasta märtsis avaldatud sotsiaalse Euroopa suuniseid „Sotsiaalne majandus ja sotsiaalsed ettevõtted” (ISBN: 978-92-79-26866-3),

–       võttes arvesse oma 28. aprilli 2015. aasta resolutsiooni Bologna protsessi rakendamise järelmeetmete kohta[7],

–       võttes arvesse oma 11. septembri 2012. aasta resolutsiooni hariduse, koolituse ja Euroopa 2020 kohta[8],

–       võttes arvesse oma 1. detsembri 2011. aasta resolutsiooni kooli poolelijätmise vähendamise kohta[9],

–       võttes arvesse oma 12. mai 2011. aasta resolutsiooni varases eas õppimise kohta Euroopa Liidus[10],

–       võttes arvesse oma 18. mai 2010. aasta resolutsiooni muutuva maailma võtmepädevuste ning töökava „Haridus ja koolitus 2010” rakendamise kohta[11],

–       võttes arvesse oma 18. detsembri 2008. aasta resolutsiooni elukestva õppimise panuse kohta teadmiste, loovuse ja innovatsiooni heaks ning töökava „Haridus ja koolitus 2010” rakendamise kohta[12],

–       võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–       võttes arvesse kultuuri- ja hariduskomisjoni raportit ja tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni arvamust (A8-0239/2015),

A.     arvestades, et ELi majanduskasvu, tööhõive, hariduse ja sotsiaalse kaasamise eesmärke silmas pidades ning Euroopa Liidus noorte tööpuuduse vähendamiseks tuleb noorte ettevõtlus tihedalt siduda tänase noorte põlvkonna toetamise poliitilise strateegiaga;

B.     arvestades, et ettevõtlust tuleks mõista selle laiemas mõttes kui võimet oma ideid ellu viia;

C.     arvestades, et 2015. aasta veebruaris oli ELi 28 liikmesriigis 4,85 miljonit töötut noort, mis on lubamatult suur arv, ja kuigi noorte tööpuudus väheneb – 2014. aasta veebruariga võrreldes on see vähenenud 494 000 inimese võrra – toimub vähenemine liiga aeglaselt;

E.     võttes arvesse, et noorte tööpuuduse määr on kõrge, ning asjaolu,et eelarve konsolideerimine eeskätt kriisist enim mõjutatud liikmesriikides ei tohi toimuda noori puudutavate töökohtade arvelt; arvestades, et sellise suure noorte tööpuuduse tagajärjel kogevad noored, eriti ebasoodsas ja haavatavas olukorras olevad noored, järjest enam vaesust ja sotsiaalset tõrjutust; tunnistab siiski kiiduväärset asjaolu, et võetud on kohustusi noorte tööhõive algatuse vahendite edastamise kiirendamiseks liikmesriikidele, kuid nõuab, et komisjon pühenduks veelgi rohkem selle tõsise probleemi lahendamisele;

D.     arvestades, et hariduse ja koolituse ning tööturu vaheline lõhe on üks ELi noorte töötuse ja suure arvu täitmata töökohtade põhjusi ja seda tuleks vähendada, suurendades noorte mõjukust oluliste pädevuste, sealhulgas algatusvõime ja ettevõtlikkuse abil, mida on vaja, et osaleda enesekindlalt tänapäevases teadmistepõhises majanduses ja ühiskonnas;

F.     arvestades, et Euroopa Liit edendab strateegia „Euroopa 2020” ja selle juhtalgatuste „Uued oskused ja töökohad”, „Digitaalarengu tegevuskava”, „Innovaatiline liit” ja „Noorte liikuvus” ning naisettevõtjatele ning ebasoodsamas olukorras ja puuetega inimestele suunatud toetuse kaudu ettevõtlust, ergutades algatusvõimet ja ettevõtlikku mõtteviisi ning sellega seotud teadmisi, oskusi ja pädevust kui võtmeomadusi, mis võivad suurendada konkurentsivõimet ning arukat, jätkusuutlikku ja kaasavat majanduskasvu;

G.     arvestades, et ettevõtlus on tähtis majanduskasvu ja töökohtade loomise tõukejõud, sest aitab luua uusi ettevõtteid ja töökohti, avab uusi turge, tugevdab konkurentsivõimet, suurendab tootlikkust ja innovatsiooni, tugevdab Euroopa konkurentsivõimet ja loob jõukust ning peaks seetõttu olema kõigile võrdsetel alustel kättesaadav;

H.     arvestades, et ettevõtlus ja eelkõige sotsiaalne ettevõtlus on tähtsad sotsiaalse ühtekuuluvuse ja jätkusuutlikkuse edendajad, mis võivad edendada majandust, vähendades samal ajal ilmajäetust, sotsiaalset tõrjutust ja muid sotsiaalseid probleeme;

I.      arvestades, et ettevõtlus ning eelkõige väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (VKEd) on ELi majanduse alustala ning tähtsaim ja põhiline uute töökohtade loomise allikas; arvestades, et naiste ettevõtluse potentsiaal on majanduskasvu ja töökohtade loomise alakasutatud allikas;

J.      arvestades, et need kultuurid, kus hinnatakse ja tunnustatakse ettevõtluspädevust ja ettevõtjale omast käitumist, näiteks loovust, innovatsiooni, algatusvõimet, kalkuleeritud riskide võtmist, iseseisvat mõtlemist ja võimaluste leidmist ning juhioskusi, edendavad majanduslikele, sotsiaalsetele ja keskkonnaalastele väljakutsetele uute lahenduste otsimise valmidust, kaasates haridusse teooriat ja praktikat ühendavad teadmiste komponendid ja vähendades ettevõtluskogemuse ja hariduse vahelisi tõkkeid; seetõttu on väga tähtis, et need isiklikud pädevused oleksid põimitud haridussüsteemi ja oleksid kõigil tasanditel igapäevaelu osa;

K.     arvestades, et mõnes liikmesriigis ei loeta idufirma asutamist (mis tahes liiki, sotsiaalsest ettevõtlusest isiklikule kasule suunatud ärini) piisavalt arvestatavaks karjäärivalikuks ja ettevõtjaks pürgijad leiavad haridussüsteemis vähe toetust;

L.     arvestades, et noored ettevõtjad peavad tulema toime arvukate probleemide ja raskustega, nagu kogemuste ja õigete oskuste puudumine, rahastuse ja taristu kättesaamatus;

M.    arvestades, et hiljutiste uuringute andmetel on ettevõtluspädevusi võimalik õppida ning õigesti kujundatud ja elluviidud ja kõigile kättesaadav ettevõtlusharidus võib väga positiivselt mõjutada inimeste elu ja nende tööalast konkurentsivõimet, uute ettevõtete asutamise tempot ning ettevõtete püsimajäämise määra;

N.     arvestades, et kindlate järelduste tegemiseks tuleb ettevõtlushariduse mõju mõõtmisel lähtuda kriitilisest hoiakust ja kindlatest tõenditest ning kasutada tunnustatud statistikavahendeid ja -tehnikaid;

O.     arvestades, et ettevõtlusharidus peaks hõlmama sotsiaalset mõõdet, sealhulgas õpetust õiglase kaubanduse, sotsiaalse ettevõtluse ja alternatiivsete ärimudelite, näiteks ühistute kohta, et saavutada sotsiaalne, kaasav ja jätkusuutlik majandus;

P.     arvestades, et ettevõtja mõtteviis tugevdab noorte tööalast konkurentsivõimet ja arendab neis omadusi, mis on vajalikud probleemide lahendamiseks nii töö- kui ka eraelus, ning aitab ennetada vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse suurenemist; arvestades, et hõlpsam juurdepääs mikrokrediidirahastule võib aidata neid eesmärke saavutada;

Q.     arvestades, et haridus ja kutseõpe tervikuna on inimese isikliku arengu seisukohast äärmiselt tähtis ja peab seetõttu olema piisavalt lai, et panna alus kogu elu kestvale arengule ning teadmiste süvendamisele ja valdkonnaüleste oskuste omandamisele, ning piisavalt praktiline, et võimaldada inimestel kujundada tõelist karjääri ning väärtuslikku töö- ja eraelu; arvestades, et hariduse nende kahe aspekti eduka ühendamise ja noorte töötuse riski vähendamise vahel on otsene seos;

R.     arvestades, et ettevõtlusvaimu ja -oskusi on igaühel võimalik omandada, õppida ja arendada; arvestades, et igat tüüpi ja igal tasemel haridus annab teatavad võimalused ettevõtluses vajalike oskuste ja võimete arendamiseks olulisemate pädevuste üldise omandamise raames;

S.     arvestades, et ettevõtlusoskused on seotud muude oskustega, nagu IKT-, probleemide lahendamise ja finantsoskused, mida tuleks arendada;

T.     arvestades, et haridus ja koolitus on äärmiselt tähtsad, sest annavad noortele motivatsiooni ja võimalusi oma ettevõtlusprojektide käivitamiseks;

U.     arvestades, et haridus kui avalik hüve peaks olema täielikult kaasav ja integreeritud, pöörates erilist tähelepanu asjaolule, et erineva sotsiaal-majandusliku taustaga õppijatele oleks tagatud sellele võrdne juurdepääs;

V.     arvestades, et võõrkeelteoskus võimaldab noortel osaleda ettevõtluses rahvusvahelisel tasandil;

W.    arvestades, et alaesindatud ja ebasoodsas olukorras rühmad vajavad erilist tähelepanu ja toetust kogu haridustee vältel, millesse on kaasatud ka vanemad ja kogukonnad, ning neid tuleb abistada äriühingu või ettevõtte alustamisel, juhtimisel ja laiendamisel;

X.     arvestades, et noored saavad kasu ettevõtluskoolitusest ja -haridusest ning praktilise ettevõtluse kogemusest, mis toetab nende oskuste ja annete arendamist, võimaldades neil suurendada enesekindlust, ning mis aitab kaasa uute ettevõtete loomisele, tööalasele konkurentsivõimele ja innovatsioonile; arvestades, et paljude puudega noorte jaoks on ettevõtlus suuresti kasutamata võimalus;

Y.     arvestades, et sotsiaalsed ja solidaarsed ettevõtted aitavad kaasa innovaatilisele kestlikule kasvule, edendavad suuremat ühtekuuluvust ühiskonnas ja kohalikes kogukondades ning võivad luua tööhõive võimalusi noortele, sealhulgas nendele, kes on kehvemal järjel ja nendele, kes on tööturult enim tõrjutud;

Z.     arvestades, et liiga vähesed noored viivad oma ettevõtlusidee ellu ja et naisettevõtjaid on proportsionaalselt veelgi vähem kui mehi (seda eriti naiste puhul, kes pärinevad haavatavatest sotsiaasetest rühmadest ning kogevad kahekordset diskrimineerimist) ning samal ajal kui naisettevõtjad on keskmiselt kõrgema haridustasemega kui mehed, tegutsevad nad vähem innovatiivsetes ja aeglasema kasvuga sektorites ja töötavad väiksemates ettevõtetes kui mehed; arvestades, et aktiivselt tuleb edendada viise, kuidas ületada peamisi takistusi, mis panevad naisi ettevõtlusideest loobuma või mille tõttu nad ettevõtlusest rohkem kasu ei saa[13];

AA.  arvestades, et mõnes liikmesriigis pakuvad käsitöö-, tööstus- ja kaubanduskojad sihipäraselt suunatud programme, et toetada ettevõtlusega alustamist;

AB.  arvestades, et haridus ja koolitus on enamasti ühe riigi kesksed ja mõned liikmesriigid ei ole veel välja töötanud üldist poliitikat või strateegilist lähenemist ettevõtlushariduse või ettevõtlust soodustavate õppekavade ja õpetusmeetodite kohta; arvestades, et kõik Euroopa õpetajad ja haridusjuhid ei ole saanud ettevõtlushariduse valdkonnas kutsealase pidevõppe või esialgse väljaõppe raames piisavat ettevalmistust ning see võib takistada ettevõtlusvaimu piisavat juurdumist haridussüsteemis[14];

AC.  arvestades, et õpetajatel peaks olema võimalus teha ettevõtjatega koostööd ja määrata nendega koos kindlaks õppe-eesmärgid, samuti tuleks neile anda asjakohast toetust ja vahendid, et rakendada õppijakeskseid strateegiaid ja kohandada õpetamismeetodeid vastavalt haavatavate õppijate vajadustele;

AD.  arvestades, et mitteformaalne ja informaalne õpe täiendavad ja rikastavad formaalõpet, pakkudes mitmesuguseid kasulikke õpikogemusi, ja seetõttu tuleks neid tunnustada olulise ettevõtluspädevuste omandamise ja arendamise allikana;

AE.   arvestades, et informaalne õpe võib täita peamist osa ettevõtlusoskuste arendamisel ja säilitamisel, eriti tõrjutud rühmade seas;

AF.   arvestades, et mitteformaalne ja informaalne õpe on eriti tähtsad noorte jaoks, kellel on vähem võimalusi, sest see on nende jaoks täiendav õppimisallikas ja võimalik viis formaalse hariduse ja koolituse juurde jõudmiseks;

AG.  arvestades, et haridusasutustes õpetavad kogenud ettevõtjad kujundavad ettevõtlusele positiivse maine ja hõlbustavad ettevõtluse poole liikumist;

AH.  arvestades, et ettevõtluse, sealhulgas sotsiaalse ettevõtluse teema tuleks lisada õpetajate ja karjäärinõustajate koolitusse;

AI.    arvestades, et riiklikud haridussüsteemid on tööturu muutustele reageerides arenenud eri tempos;

AJ.   arvestades, et 2014.–2020. aastani toimiva programmi Erasmus+ eesmärk on kogu Euroopa hariduse, koolituse ja noortetöö kaasajastamine ning see on avatud kõigi pidevõppe sektorite haridus-, koolitus-, noorte- ja spordiorganisatsioonidele; arvestades, et see pakub rohkem kui neljale miljonile eurooplasele võimalust õppida, koolitust või töökogemust saada või välismaal vabatahtlikku tööd teha;

AK.  arvestades, et ettevõtlusel on programmis Erasmus+ juba oma koht, see on üks liikuvusega seotud meetmete oodatavaid tulemusi;

AL.   arvestades, et oluline on edendada ja julgustada noorte ettevõtjate liikuvust selliste programmide kaudu nagu programm „Erasmus noortele ettevõtjatele” (2009–2015), mis võimaldab noortel ettevõtjatel osaleda piiriülestes vahetustes ning õppida väikeettevõtete juhtimist kogenud ettevõtjatelt, samuti võidelda soolise ebavõrdsusega ettevõtluse valdkonnas; arvestades, et noorte osaluse suurendamiseks tuleb sellisele programmile eraldada rohkem vahendeid;

AM. arvestades, et nooremad inimesed huvituvad tegutsemisest füüsilisest isikust ettevõtjana ja et 15–24-aastastest noortest 45 % eelistaks olla füüsilisest isikust ettevõtja[15];

AN.  arvestades, et kohaliku, riikliku ja Euroopa tasandi ärikogukond võiks anda märkimisväärsema panuse oskustepõhise vabatahtliku töö, haridusasutustega sõlmitud partnerluste ja poliitikakujundajatega tehtava koostöö vallas;

AO.  arvestades, et olulise panuse annavad ka kodanikuühiskonna organisatsioonid (vabaühendused, näiteks ametiühingud, tööandjate ühendused ja muud sotsiaalsed rühmitused), nende seas algatus Junior Achievement – Young Enterprise Europe, mis pakub informaalse ja pidevõppe korras ettevõtlusalast haridust ja koolitust; arvestades, et seda panust on vaja täiendavalt tunnustada, kuigi sellega ei pruugi kaasneda tõendatud ametliku diplomi väljastamine; arvestades, et sellise panuse saavad anda ka ettevõtted, kes ise koolitust pakuvad;

Rõhuasetus ettevõtlusalastele oskustele ja pädevustele

1.      tunnistab, et pidevõpe ja rahvusvaheline liikuvus on ELi jaoks oluline abinõu üleilmastumisega kohanemisel ja teadmistepõhisele majandusele üleminekul; rõhutab eelkõige algatusvõime ja ettevõtlikkuse tähtsust, mis kuulub elukestva õppe võtmepädevuste Euroopa lähteraamistikus toodud kaheksa võtmepädevuse hulka ja mida kõik inimesed vajavad eneseteostuseks ja isiklikuks arenguks, Euroopa kodanikuaktiivsuse ja osalemise rakendamiseks ning sotsiaalse kaasatuse ja tööhõive tagamiseks;

2.      kutsub liikmesriike üles edendama noorte ettevõtlusoskusi õiguslike meetmete kaudu, mille eesmärk on tagada kvaliteetne praktika, keskendudes kvaliteetsele õppele ja sobivatele töötingimustele kui tööalase konkurentsivõime parandamise vahenditele, nagu on märgitud nõukogu soovituses praktika kvaliteediraamistiku kohta;

3.      rõhutab, et algatusvõime ja ettevõtlikkuse võtmepädevuse definitsioon peab olema lai ja selge ning hõlmama ettevõtlikkust, mida iseloomustab proaktiivsus, loovus, uuenduslikkus ning riskivalmidus, samuti võime eesmärkide saavutamiseks projekte kavandada ja hallata ning inimese teadlikkus oma töö kontekstist ja võimet avanevaid võimalusi ära kasutada, käsitledes nii ettevõtlust kui ka tööalast tegevust (mida nimetatakse siseettevõtluseks); usub, et loomemajanduse harud ja kultuuriga seotud ettevõtted võivad tuua esile eeskätt noortele sobivaid ettevõtlusvõimalusi;

4.      tuletab meelde, et loomemajandus on üks kõige ettevõtlikumaid sektoreid, mis arendab ülekantavaid oskusi, nagu loovmõtlemine, probleemide lahendamine, meeskonnatöö ja leidlikkus;

5.      rõhutab, et oluline on käsitleda ettevõtlust laialt kui isiklike ja ametialaste eesmärkide saavutamiseks vajalikku valdkonnaüleste võtmepädevuste kooslust;

6.      rõhutab organisatsioonilise järelevalve ja auditeerimisoskuste tähtsust; julgustab arendama uuendusliku järelevalvevahendina eelkõige sotsiaalset ja keskkonnaauditit;

7.      on veendunud, et nii ettevõtlusalaseid oskusi ja pädevusi kui ka valdkonnaüleseid, sektorivahelisi, kutseala- ja töökohapõhiseid oskusi ja pädevusi tuleks edendada, et suurendada füüsilistest isikust ettevõtjana tegutsevate noorte arvu ning anda noorte põlvkonnale tegelik võimalus oma ettevõttega alustamiseks ja aidata nii ennast kui ka ühiskonda tervikuna;

8.      on veendunud, et järgmine samm on üksikasjalikult kindlaks teha, kuidas saaks võtmepädevuste raamistikku igal haridustasandil ettevõtluspädevuse eesmärgil sobivalt rakendada, lisades igasse konkreetsesse haridus- ja õpipoisiprogrammi ettevõtlusalased teadmised, oskused ja hoiakud, mis tuleb programmi tulemusena omandada;

9.      rõhutab, et kõigil hariduse tasemetel ja liikide puhul tuleks ette näha praktiliste ettevõtlusoskuste õpetamine ning motivatsiooni, ettevõtlikkuse ja valmisoleku toetamine ning sotsiaalse vastutustunde arendamine; on veendunud, et kõigi koolide õppekavadesse tuleks lisada rahanduse, majanduse ja ärikeskkonna põhiõppe moodulid, millega peaks kaasnema õppijate, sealhulgas ebasoodsas olukorras õppijate juhendamine ja karjäärialane nõustamine, et tugevdada ja parandada õppijate arusaama ettevõtlusprotsessidest ja arendada ettevõtlikku mõtteviisi; rõhutab, kui tähtsat osa täidab informaalne ja iseseisev õpe, sealhulgas vabatahtlik tegevus noortes ettevõtlusvaimu ja -oskuste arendamisel;

10.    nõuab tungivalt, et komisjon rõhutaks sotsiaalse ettevõtluse mudelite rolli ja nende suuremat tähtsust, sest need on paljude noorte jaoks Euroopas sageli esimesed ettevõtluskogemuse saamise viisid;

11.    rõhutab vajadust arendada innovatiivset pedagoogikat, mis on kaasavam ja õppijakesksem, et julgustada omandama valdkonnaüleseid pädevusi, mida on vaja ettevõtliku mõtteviisi arendamiseks;

12.    soovitab edendada ettevõtlust, sealhulgas sotsiaalse ettevõtluse mudeleid kõrghariduse ja vilistlaste projektide raames;

13.    juhib tähelepanu asjaolule, et ettevõtluse edendamine hariduse kaudu võib sisuliselt õnnestuda vaid juhul, kui hariduskontseptsioonis arvestatakse tasakaalustatult majanduslikke ja sotsiaalseid aspekte;

14.    rõhutab, et sotsiaalne kaasamine ja võitlus vaesusega saab toimuda edukalt eelkõige sotsiaalse ettevõtluse kaudu, mis saab aidata suurendada tööhõivet, ning ettevõtliku mõtteviisi arendamisega, mis tooks märkimisväärselt kasu ebasoodsas olukorras isikutele;

15.    rõhutab, et duaalne koolitus ja ettevõtetega käsikäes toimuv õpe on liikmesriikides, kus neid rakendatakse, tõestanud end ettevõtluse põhipädevuste edasiandmisel kõige paremini toimivate meetoditena;

16.    toetab kõigi sidusrühmade, eriti kohalike ettevõtjate organisatsioonide, äriühingute ja haridusasutuste täielikku osalemist ja partnerlust, et jagada parimaid tavasid ja kogemusi ning parandada liikmesriikides noorte ettevõtlusoskusi ja ettevõtlusalast haridust;

17.    rõhutab tungivalt, et ettevõttes ja koolis toimuva õppe tihe sidumine on edumudel, mida tuleks kogu Euroopas ja piiriüleselt tugevdada ja edendada;

18.    nõuab tihedamat koostööd erasektori ja sotsiaalpartneritega, et ergutada riskide võtmist, ettevõtlus- ja innovaatilist kultuuri (nt struktuuriliste kohustuste kaudu, nagu innovatsioonile ettenähtud vahendid ja mõtete vahetamine);

19.    on seetõttu veendunud, et ettevõtluspädevuse edukas rakendamine sõltub üha enam meedia- ja digipädevuste samaaegsest olemasolust ning seda vastastikust seost tuleks hariduses ja koolituses rohkem arvestada; rõhutab, kui oluline on tagada kõigile noortele IKT-pädevused ning valdkonnaülesed ja ettevõtlusalased oskused, mis võimaldaksid neil täielikult ära kasutada digitaalse maailma võimalusi, mis aitaks neil luua uusi vorme ettevõtliku meelelaadi arendamiseks, edasiandmiseks ja edendamiseks, mis võimaldab neil paremini konkureerida töökohtadele, saada füüsilisest isikust ettevõtjaks, õppida paremini mõistma oma tulevase tööandja käitumist ja vajadusi ning aidata kaasa tööandja organisatsiooni innovatsiooni- ja konkurentsivõimele;

20.    rõhutab, et ettevõtluspädevust tuleks arendada ja parandada kogu eluiga hõlmava lähenemise kaudu, sealhulgas töökogemuse ning mitteformaalse ja informaalse õppe kaudu, ning selle valideerimist tuleks parandada ja toetada, sest see aitab kaasa karjääri edenemisele;

21.    leiab, et ettevõtjate koolitamise oluline element on õpetajate asjakohane ettevalmistus ning eelkõige kiireloomuline vajadus kvaliteetse koolituse järgi, mis mis tagab õppeprotsessi autentsuse;

22.    kutsub liikmesriike üles võitlema puudega noori ettevõtjaid takistavate asjaoludega, pakkudes koolitust teenuseosutajatele, kelle kohustused hõlmavad puudega isikute toetamist, ning kohandades neid ruume, kus pakutakse toetust, et need oleksid ligipääsetavad liikumispuudega inimestele;

23.    märgib, et teise ja kolmanda taseme hariduse vahelise koostöö edendamine võimaldaks suuremat noortevahelist dialoogi ja soodustaks innovatsiooni;

24.    rõhutab vajadust parandada ettevõtlusalast kultuuri kolmanda taseme hariduses, toetades ja lihtsustades uute ettevõtete loomist noorte seas teadusuuringute (spin-off) põhjal, vähendades selliste ettevõtete loomise halduskoormust ning kehtestades selge ja toetava õigusraamistiku üliõpilaste toetamiseks oma ettevõtte loomisel; on seisukohal, et sellega seoses peaksid koolid ja ülikoolid pakkuma aega ja ruume ning tunnustama noorte algatusi, et anda neile vajalikku kindlust, et algatada uusi projekte, mis võivad aja jooksul osutuda vajalikuks vahendiks iseseisva ettevõtte loomiseks; peab kiiduväärseks algatusi, millega autasustatakse noori eduka ettevõtluse eest (nt aasta parim õpilasfirma); rõhutab lisaks, kui oluline on, et ettevõtted pakuksid noortele võimalust saada esimene otsene ettevõttesisene töökogemus; kinnitab vajadust edendada sellise eesmärgiga ettevõtete külastamisi ja praktikasüsteeme, et anda noortele ülevaate ettevõtlusest;

25.    toonitab, et äriringkonnad täidavad tähtsat osa ettevõtlushariduses ja -koolituses, pakkudes kogemusõpet, mis täiendab noorte teoreetilist haridust;

26.    rõhutab tähtsat rolli, mida noorte hulgas ettevõtlusvaimu arendamisel täidavad noorte ettevõtjate ühendused, kes pakuvad noortele võimalust arendada innovaatilisi projekte, saada ettevõtluse vallas kogemusi ning annavad neile vajalikud vahendid ja kindluse ise ettevõtjana alustamiseks;

ELi institutsioonide roll – koordineerimine, metoodika ja rahalised vahendid

27.    kutsub nõukogu ja komisjoni üles koostama oma pädevuse raames ja täielikus vastavuses subsidiaarsuse põhimõttega riiklike haridussüsteemide jaoks metoodikat ja kavandama kasutatavaid vahendeid ettevõtlushariduse ning -koolituse andmiseks, muu hulgas sotsiaalse ettevõtluse vallas, ja järgima koordineeritud lähenemisviisi, mis nõuab liikmesriikide ametiasutuste ja ettevõtete tihedamat koostööd, määramaks kindlaks ettevõtluse tugevdamise kõige tähtsamad tegurid; kutsub komisjoni üles suurendama noortele ettevõtjatele Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest antava toetuse suurust;

28.    kutsub nõukogu ja komisjoni üles kohaldama metoodika, teavitamise ja rahaliste vahendite suhtes soolist aspekti, et julgustada tütarlapsi ja noori naisi rohkem ettevõtluses osalema;

29.    kutsub komisjoni üles korraldama ja edendama ettevõtlusalast praktikat ja vahetusprogramme, et anda noortele võimalus saada vahetut kogemust ning hõlbustada teadmiste ja kogemuste vahetamist;

30.    kutsub komisjoni üles töötama välja kõikehõlmava strateegia selliste valdkonnaüleste oskuste arendamiseks nagu kriitiline mõtlemine, probleemide lahendamine, algatusvõime, koostöö tegemine, iseseisvus, planeerimisoskus, juhtimisoskus ja meeskonna loomise oskus kõikidel haridustasanditel ja igat tüüpi hariduses ja koolituses, arvestades, et need on kasulikud paljudel ametialadel ja sektorites;

31.    kutsub komisjoni üles keskenduma programmi „Erasmus+” raames rohkem valdkonnaüleste oskuste arendamisele ja hindamisele, sealhulgas ettevõtlus- ja digitaalpädevuse valdkonnas, rõhutades seejuures, et kõnealune programm ei peaks olema suunatud ühekülgselt tööalase konkurentsivõime kaalutlustele ning et eelkõige mitteformaalse ja informaalse õppe valdkonnas peaks ettevõtlustegevus suuremate raskusteta olema endiselt võimalik; palub komisjonil ka edendada liikmesriikide hariduspoliitika reformimist selles valdkonnas ja luua liikmesriikide ja ELi jaoks sidusa poliitikaraamistiku;

32.    palub komisjonil toetada IKT-oskuste, probleemilahendamisoskuste ja finantsoskuste seiret; palub komisjonil viia selles valdkonnas läbi pikaajalisi uuringuid;

33.    kutsub komisjoni üles toetama Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi ning eelkõige Euroopa Sotsiaalfondi kasutamise kaudu haridusasutuste ja ettevõtete vahelisi partnerlusi, et ergutada ettevõtetes töökohapõhist õpet ja edendada ettevõtluspädevusi riiklikul ja kohalikul tasandil;

34.    kutsub komisjoni üles toetama Euroopa ettevõtlushariduse võrgustikku, näiteks selliste vahendite nagu 2015. aasta mais asutatud Euroopa ettevõtlushariduse võrgustiku (EE-HUB) kaudu, mida toetaksid Euroopa organisatsioonid ja teised Euroopa, riikliku ja kohaliku tasandi sidusrühmad ja riiklikud haridusasutused, kes koguvad ja teevad kättesaadavaks häid tavasid, mida haridusasutused ja -organisatsioonid, kutseõppeasutused, ettevõtted, ametiasutused ja sotsiaalpartnerid saavad jagada;

35.    palub komisjonil ELi laiema elukestva õppe strateegia, ELi ülemaailmsete strateegiate ning Junckeri komisjoni kava raames tagada ettevõtlushariduse valdkonnas sidus ja tulemuslik kooskõlastamine;

36.    teeb ettepaneku, et komisjon säilitaks ettevõtlushariduse ja -koolituse ühe eesmärgina järgmise rahastamisperioodi (pärast 2020. aastat) uue Erasmus+ programmi kõikides meetmetes, sealhulgas liikuvuses, kusjuures see eesmärk sisaldaks järgmisi elemente:

i)       selliste praeguste meetmete mõju hoolikas hindamine, millega edendatakse ettevõtlust hariduse ja koolituse kaudu, ning nende võimalik kohandamine, pöörates sealjuures erilist tähelepanu alaesindatud ja ebasoodsas olukorras rühmadele avalduvale mõjule;

ii)      kõiki õppijaid hõlmavate formaalse ja mitteformaalse hariduse sisu ja vahendite täpsema kindlaksmääramise edendamine – nii teoreetilised kui ka praktilised moodulid, näiteks õpilaste ettevõtlusprojektid;

iii)     õpetajate, koolitajate, noorsootöötajate, treenerite ja haridusjuhtide esmase kvalifikatsiooni ning pideva kutsealase arengu ja mõjuvõimu suurendamise toetamine ettevõtlushariduse valdkonnas;

iv)     haridusasutuste, ettevõtete, mittetulundusühenduste, piirkondlike ja kohalike omavalitsuste ning mitteformaalse hariduse pakkujate vaheliste partnerluste edendamine, et töötada välja asjaomaseid kursusi ja anda õppijatele praktilisi kogemusi ja mudeleid;

v)      oskuste arendamine ettevõtlusprotsesside, finantsoskuste, IKT-kirjaoskuse ja -oskuste, loomingulise mõtlemise, loovuse, loova kasutamise, probleemide lahendamise ja uuendusliku lähenemise, enesekindluse, oma ideede järgimise, kohanemisvõime, meeskonnatöö, projektijuhtimise, riskihindamise ja riskide võtmise ning ka konkreetsete ärioskuste ja -teadmiste valdkonnas;

vi)     kõikide selliste füüsiliste ja digitaalsete tõkete kaotamine, millega siiani seisavad silmitsi puuetega inimesed, kelle täielik kaasamine tööturule võib olla põhitähtis jätkusuutliku ja sidusa ettevõtluskultuuri edendamiseks;

vii)    mitteformaalse ja informaalse õppe esiletõstmine eelistatud keskkonnana ettevõtluspädevuste omandamiseks;

37.    kutsub komisjoni üles uurima ja käsitlema tegureid, mis heidutavad naisi ettevõtjaks hakkamast, parandades konkreetselt rahastamise ja tugiteenuste kättesaadavust noortele naisettevõtjatele;

38.    kutsub komisjoni üles kooskõlastama ja edendama parimate tavade vahetamist liikmesriikide vahel;

39.    kutsub komisjoni üles julgustama neid liikmesriike, kes on juba integreerinud ettevõtlushariduse õppekavadesse ja on saavutanud suuremaid edusamme noorte ettevõtluse edendamisel, tegema rohkem koostööd ja vahetama häid tavasid liikmesriikidega, kes on alles selle protsessi alguses;

40.    nõuab, et komisjon teeks 2017. aasta lõpuks liikmesriikides kindlaks ettevõtlusoskuste edasiandmise ja noorte ettevõtluse edendamise parimad tavad, esitaks Euroopa Parlamendile sellekohase aruande ning võtaks selle töö tulemusi arvesse oma toetustavade hindamisel;

41.    kutsub liikmesriike üles edendama ettevõtlusharidust kui võimalust parandada õppijate valdkonnaüleseid pädevusi era- ja tööelu juhtimiseks;

42.    palub komisjonil jälgida tähelepanelikult liikmesriikide rakendatud konkreetseid meetmeid, millega toetatakse noorte ettevõtlust, pöörata erilist tähelepanu tulemusi käsitleva teabe edendamisele ja avaldamisele ning julgustada ja toetada institutsioone ja organisatsioone parimate tavade vahetamisel, ideede, teadmiste ja kogemuste jagamisel ning sektoriüleste strateegiliste partnerluste loomisel; julgustab komisjoni ja liikmesriike töötama noorte ettevõtluse edendamiseks välja näitajaid, mudeleid, ühiseid vahendeid ja projekte;

43.    nõuab, et komisjon tagaks, et ükski liikmesriikide rakendatud meede ei takistaks töötajate vaba liikumist ja et noored, kes on valinud ettevõtluse tee, saavad arendada oma tegevust seal, kus nad soovivad seda Euroopa Liidus teha;

Liikmesriikide ülesanded

44.    kutsub nii liikmesriike kui ka piirkondlikke ja kohalikke omavalitsusi üles tegema jõupingutusi sellise koolituse edendamiseks, mis käsitleb idufirmade alustamist ja juhtimist ning hõlmab ekspertidepoolset juhendamist, inkubaatoreid ja kiirendeid, sotsiaalse ettevõtluse projektid, mille raames tehakse koostööd kohalike kogukondadega, ning ettevõtjasõbralikku õhkkonda, mis hõlbustab noortel ettevõtluse alustamist ja kiiret toibumist koolist väljalangemisest või esialgsetest ebaõnnestumistest, aidates seeläbi luua positiivset ärikultuuri, vältida negatiivset kujutlust äritegevuse ebaõnnestumisest ja ergutada uuesti äritegevusega alustamist, pöörates lisaks sellele erilist tähelepanu ebasoodsas olukorras olevatele noortele;

45.    palub liikmesriikidel tagada, et noortel ettevõtjatel oleks juurdepääs vajalikule rahastamisele ja et neid toetatakse kõigis etappides;

46.    palub liikmesriikidel ning piirkondlikel ja kohalikel omavalitsustel kasutada täiel määral ELi struktuurifondide, eriti Euroopa Sotsiaalfondi vahendeid ettevõtlushariduse ja -koolituse edendamiseks ning digitaaloskuste arendamiseks riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil;

47.    kutsub liikmesriike koos piirkondlike ja kohalike omavalitsustega üles kasutama kõiki olemasolevaid ELi tasandi rahastamisvahendeid, nagu Euroopa Sotsiaalfond, Euroopa noorte tööhõive algatus, ELi tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programm, programm „Erasmus noortele ettevõtjatele” ning ettevõtete konkurentsivõime ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate programm (COSME), et julgustada ja toetada algatusi, mis püüavad luua tõhusamaid ja sihipärasemaid sidemeid ettevõtete ja haridussektori vahel;

48.    kutsub liikmesriike üles parandama parimate tavade jagamist, julgustama nii riigisiseste kui ka piiriüleste partnerluste sõlmimist, toetama uusi ettevõtteid ning asjaomaste väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate võrgustike ja arenduskeskuste tööd;

49.    julgustab liikmesriike pakkuma õpetajatele ja juhendajatele ettevõtluse valdkonnas konkreetset koolitust, mis võimaldab neil parandada ja edendada ettevõtlusoskusi, ja kaaluma võimalust lisada ettevõtlusõpe õppekavadesse;

50.    kutsub liikmesriike üles arendama mitteformaalse ja informaalse õppe käigus omandatud pädevuste tunnistamise ja valideerimise süsteeme nii, et nad täidaksid oma 2018. aastaks seatud kohustust ja et anda inimestele võimalus tegutseda muul alal ning soodustada enese tunnustamist ja täiendõpet;

51.    kutsub liikmesriike üles julgustama erasektori partnereid osalema ettevõtja sotsiaalse vastutuse raames ettevõtlushariduses rahastamise või koolituse pakkumise kaudu;

52.    kutsub liikmesriike üles kõrvaldama noorte äriplaanide elluviimisega seotud bürokraatiat ning kaaluma maksude vähendamist ja noorte äriideede formuleerimist motiveerivate meetmete kehtestamist; rõhutab, et vajalik on kindlustuse kahekordistamine alustavatele ettevõtetele, mis ei saavuta edu;

53.    rõhutab vajadust tegeleda noori ettevõtjaid mõjutavate rahaliste raskustega, lihtsustada nende juurdepääsu laenudele ja eritoetustele, vähendada olemasolevat halduskoormust ning kehtestada reguleeriv keskkond ja rahalised stiimulid, millega soodustatakse noorte ettevõtlusalgatuste arendamist ja edendatakse töökohtade loomist, et hõlbustada noorte ettevõtjate ettevõtlusalaste projektide käivitamist ja stabiliseerimist;

54.    kutsub liikmesriike üles olema ennetavalt aktiivsed ning parandama õigusraamistikke ja lihtsustama ettevõtete, eelkõige VKEde ja sotsiaalsete ettevõtete haldusmenetlusi, ning edendama ja jälgima selliste ettevõtete tööhõivetavade kvaliteeti; tuletab meelde, et sotsiaalne ja solidaarne majandus võimaldab luua püsivaid töökohti, aidata kaasa kogukonna arengule ja edendada jätkusuutlikku keskkonda ning tagada sotsiaalvaldkonna vastupidavus kriisi ajal;

55.    nõuab, et avalikud tööturuasutused võtaksid endale ennetava rolli aidata ja nõustada ettevõtjaid ja eeskätt noori ettevõtjaid;

56.    kutsub liikmesriike ning piirkondlikke ja kohalikke asutusi üles pakkuma innovaatilistele üliõpilastele paremat juurdepääsu stipendiumidele ja mikrolaenukavadele ning tuge, teavet, nõustamist, multidistsiplinaarset abi ning vastastikuse hindamise platvorme, et võimaldada neil alustada ettevõtlust või projekte, näiteks tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programmi mikrokrediidi ja sotsiaalse ettevõtluse telje toel; kutsub liikmesriike üles lihtsustama juurdepääsu laenudele ja nende tagastamist, edendama ühisrahastamise kasutamist, arendama kohaliku majanduse, ettevõtete ja ülikoolide partnerlust, tugevdama ettevõtete rolli noorte integreerimisel tööturule ning koondama ettevõtlusalaste oskuste passi kooli- ja ülikoolihariduse eri etappide tegevuse, eelkõige partnerluses VKEdega; nõuab tungivalt, et liikmesriigid ergutaksid ülikoolides ettevõtlusinkubaatorite loomist, mis oleksid pühendunud säästvale arengule ja tulevikule suunatud õppeharudele;

57.    kutsub liikmesriike üles lihtsustama menetlusi ettevõtte tegevuse lõpetamiseks viisil, mis ei hõlma pettust, ja kehtestama toetavaid tegevuse lõpetamise tingimusi, et edastada noortele selge sõnum, et ebaõnnestumisega ei kaasne elukestvate tagajärgedega tagasilöök;

58.    kutsub liikmesriike üles julgustama noori tegelema ettevõtlusega, võimaldades haridussüsteemis projektipõhist õppimist valdkondade vahel ja koostöös ettevõtetega;

59.    kutsub liikmesriike üles edendama teise ja kolmanda taseme haridussüsteemi karjäärinõustamise raames ettevõtlust kui kasulikku karjäärivalikut, et võidelda ettevõtlust kui karjäärivõimalust ümbritseva häbimärgistatusega, mis on levinud mõnes ELi liikmesriigis;

60.    palub liikmesriikidel suurendada puudega noorte teadlikkust füüsilisest isikust ettevõtjana töötamise ja ettevõtte asutamise kohta, propageerides juba tööturule integreeritud puudega isikute karjääri ja tunnustades avalikult puudega isikutest ettevõtjaid;

Järgmised sammud

61.    nõuab tungivalt, et komisjon võtaks järelmeetmeid ja arendaks oma tööd algatustega Entrepreneurship360 (ettevõtlus 360; koolide ning kutsehariduse ja -koolituse valdkonnas) ning „HEInnovate” (kõrghariduse valdkonnas);

62.    kutsub komisjoni üles lisama ettevõtlusharidusega seotud meetmed alates 2016. aastast Euroopa poolaasta hindamisnäitajate hulka;

63.    palub komisjonil esitada parlamendile ametiaja lõpuks hindamisaruanne edusammude kohta, mida noorte ettevõtluse edendamisel hariduse ja koolituse kaudu on saavutatud ning mil määral suutis ta abistada haavatavamate ühiskonnarühmade liikmeid;

64.    kutsub komisjoni üles tagama Euroopa tasandil ettevõtlusprogrammide ja ettevõtlusega seotud toimingute järjepideva hindamise raames koordineerimise ja koostöö, mis võimaldaks võrrelda tulemusi, sealhulgas näiteks noorte ettevõtluse vorme liikmesriikides ja selle omadusi sotsiaaldemograafiliste muutujate, näiteks vanuse, soo ja hariduse seisukohast;

65.    palub komisjonil edendada kogu ELis koostööd poliitikavaldkondade vahel ning kutsuda liikmesriike üles vahetama häid tavasid;

66.    teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide ja Euroopa Majanduspiirkonna riikide valitsustele ning Euroopa Nõukogule.

• [1]  ELT C 17, 20.1.2015, lk 2.
• [2]  ELT C 183, 14.6.2014, lk 18.
• [3]  ELT C 119, 28.5.2009, lk 2.
• [4]  ELT C 199, 7.7.2011, lk 1.
• [5]  ELT C 311, 19.12.2009, lk 1.
• [6]  ELT L 394, 30.12.2006, lk 10.
• [7]  Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0107.
• [8]  ELT C 353 E, 3.12.2013, lk 56.
• [9]  ELT C 165 E, 11.6.2013, lk 7.
• [10]  ELT C 377 E, 7.12.2012, lk 89.
• [11]  ELT C 161 E, 31.5.2011, lk 8.
• [12]  ELT C 45 E, 23.2.2010, lk 33.
• [13]  Euroopa Komisjoni aruanne naiste ja meeste võrdõiguslikkuse valdkonnas tehtud edusammude kohta 2013. aastal (SWD(2014)0142), komisjoni väljaanne „Statistical Data on Women Entrepreneurs in Europe”, september 2014.
• [14]  Euroopa Koolitusfondi Budapesti ja Istanbuli sümpoosioni järeldused.
• [15]  Komisjon: Komisjoni Eurobaromeetri uuring FL354 „Ettevõtlus ELis ja mujal”, 9. jaanuar 2013.

SELETUSKIRI

Noorte ettevõtlus ja sellega seotud ettevõtlusharidus on üks olulistest, kuid alahinnatud valdkondadest, mida Euroopa Parlament on otsustanud esile tõsta ja kus ta on teinud ettepanekuid edasiseks tegevuseks. Käesoleva raportiga soovib Euroopa Parlament toetada ühiste Euroopa eesmärkide saavutamist selles valdkonnas, rakendades kvaliteediseiret, kutsudes üles ettevõtlusoskuste valdkonna uuenduste kiiremale levitamisele ning rõhutades metoodilise ja finantstoetuse vajalikkust ELi programmide tasandil.

Ettevõtlusharidus kui tööhõive suurendamise vahend

Käesolevas raportis teeb Euroopa Parlament kokkuvõtte ettevõtlushariduse valdkonnas käsilolevast tegevusest ning juhib tähelepanu hariduse eesmärkidele ning selle praktilise rakendatavuse ja noorte tööhõive suurendamise vajadusele. Raportis keskendutakse ettepanekutele ja soovitustele ettevõtlushariduse edasiseks arendamiseks ja toetamiseks Euroopa Komisjoni, nõukogu ning liikmesriikide poolt. Euroopa Parlament on teadlik oma piiratud võimalustest hariduspoliitika valdkonnas, mis kuulub liikmesriikide ainupädevusse, ning teab, et ELile jääb üksnes kooskõlastav roll.

Raporti aluseks on praegused sotsiaal-majanduslikud andmed, mis näitavad, et ELi kodanike sotsiaalne ja majanduslik olukord ei ole oluliselt paranenud. Peamine probleem on endiselt noorte suur tööpuudus, mis on ELis keskmiselt 22 % ja mõnes liikmesriigis ning piirkonnas ületab 50 %[1]. Tööhõive ja majanduskasv on Euroopa poliitika prioriteet ja liikmesriikide peamine eesmärk[2]. Haridust peetakse üldiselt kodanike individuaalsete vajaduste täitmise ning nende elu parandamise vahendiks.

Nendes dokumentides esitatakse ettevõtlushariduse toetamise peamised põhimõtted.

Raportis kutsutakse üles järgima nõukogu, komisjoni ja parlamendi ametlikke dokumente, millega luuakse strateegiline, seadusandlik ja finantsraamistik ELi haridusvaldkonna tegevuse kooskõlastamiseks ning rakendamiseks. Pean siiski vajalikuks esile tuua, kuidas haridust üldiselt ja eelkõige ettevõtlusharidust kehtivates dokumentides käsitletakse ja milline roll sellel on. Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegias („Euroopa 2020”) käsitletakse teadmiste ja innovatsiooni tugevdamist tulevase majanduskasvu stiimulina ja leitakse, et see eeldab hariduse kvaliteedi parandamist. Toetatavate eesmärkide täpsem kirjeldus on esitatud nõukogu 12. mai 2009. aasta järeldustes, mis käsitlevad strateegilist raamistikku üleeuroopaliseks koostööks hariduse ja koolituse alal (HK 2020). Selle raamistiku aluseks on elukestev õpe, mis toimub kõigis keskkondades, olgu tegemist koolihariduse, vabaõppe või kogemusõppega, ja kõigil tasanditel – alusharidusest kõrghariduseni, kutsehariduses ja -koolituses ning täiskasvanuõppes. Strateegilised eesmärgid on: 1) elukestva õppe ja liikumise rakendamine; 2) hariduse ja koolituse kvaliteedi ning tõhususe parandamine; 3) võrdsete võimaluste, sotsiaalse sidususe ja aktiivse kodakondsuse edendamine; 4)loovuse ja innovatsiooni, kaasa arvatud ettevõtluse edendamine kõigil hariduse ja koolituse tasanditel. Uusim dokument, mille nõukogu 2014. aasta detsembris vastu võttis, on nõukogu järeldused ettevõtluse kohta hariduses ja koolituses (2015/C 17/02). Selles põhjalikus dokumendis lähtutakse võimalikult palju varasemast tööst ja esitatakse selle põhjal konkreetsed soovitused komisjonile ja liikmesriikidele. Nõukogu toetub ettevõtluse mõistele, mida kasutatakse 2006. aasta soovituses elukestva õppe võtmepädevuste kohta[3]. Selles rõhutatakse, et õpilastele, üliõpilastele ja õpipoistele on vaja anda ettevõtlusoskusi, et varustada neid vajaliku mõtteviisi ja oskustega. Nõukogu kutsub ühtlasi liikmesriike üles edendama ettevõtlusoskuste kaasamist haridusprogrammidesse, ettevõtjana tegutsevate koolilõpetajate kutsumist oma kogemusi õpilaste ja õpetajatega jagama, ettevõtlushariduse tulemuslikkuse hindamist, alustavate ettevõtete ja äriinkubaatorite toetamist ning muid taolisi meetmeid. Euroopa Parlamendi raport toetub ka komisjoni hiljutise uuringu „Ettevõtlusharidus kui tee edule”[4] tulemustele. Uuringus võrreldakse 91 ettevõtlushariduse näidet 23 riigist. Valdavalt jääb mulje, et ettevõtlusharidusest on kasu. Inimene ei sünni ettevõtjaks, kuigi ettevõtlusvaim on anne. Uuring näitab, et ettevõtlusoskusi võib ka haridustee jooksul õpetada. Ettevõtlusharidusel on tõestatult positiivne mõju: see aitab inimestel suurendada oma karjääriväljavaateid, loob uusi töökohti, parandab ettevõtlusoskusi ja hoiakuid, mis muudavad inimeste käitumist, suurendades nende huvi ettevõtluse vastu ja loovat mõtlemist ning soovi keskharidus lõpule viia, et ettevõtlust alustada. Institutsioonide tasandil tugevdab ettevõtlusharidus ettevõtluskultuuri, toetab õpetajate jõupingutusi ja tõhustab otsustajate (sidusrühmade) osalust. Positiivne mõju majandusele seisneb uute ettevõtete arvu suurenemises, ettevõtete sagedasemas pikaajalises püsimajäämises ja arengus, endiste õpilaste ettevõtete suuremas innovaatilisuses ja suuremas tööhõives. Mõju ühiskonnale seisneb selles, et inimesed on kõrvaletõrjumise eest paremini kaitstud ja ühiskond saab ettevõtlushariduse edendamise meetmetesse tehtud investeeringutest suuremat tulu.

Rõhuasetus süstemaatilisele lähenemisele ja olemasolevate vahendite kasutamine

Euroopa Parlament rõhutab lisaks ülaltoodud seisukohavõttudele ja soovitustele süstemaatilist lähenemist ettevõtlusharidusele ja noorte ettevõtluse toetamist hariduse ning koolituse kaudu. Euroopa Parlament esitab mõistliku üleskutse luua üleeuroopaline võrgustik hea tava näidete levitamiseks. Selliseid võrgustikke leidub arvukalt, nende seas end pika aja jooksul rahvusvaheliselt tõestanud riiklike noorte saavutuskeskuste (Junior Achievement) võrgustik. Euroopa Parlament kutsub Euroopa Komisjoni üles järgmistele sammudele: 1) valmistada ette metoodiline tugi ettevõtlushariduse standardite näol ning toetada õpetajate oskuste parandamise kursusi, et aidata liikmesriikidel ettevõtlusharidust õppekavadega liita ja 2) eraldada selleks rahalised vahendid programmi ERASMUS+ raames, võimaluse korral käesoleval perioodil, ning valmistada ette seadusandlik ja finantsraamistik 2020. aasta järgseks perioodiks. Euroopa Parlament nõuab ettevõtlushariduse valdkonna praeguse ja tulevase tegevuse süstemaatilist jälgimist ning mõju hindamist tööhõivele ja VKEdele, toetudes muu hulgas OECD uuringule. Samuti nõuab Euroopa Parlament komisjonilt aruannet selle kohta, kuidas täideti aastatel 2014–2019 HK 2020 eesmärke, mis on seotud ettevõtluse edendamisega hariduses. Euroopa Parlament kustub liikmesriike üles integreerima ettevõtlusharidust haridusprogrammidesse ja kasutama selleks olemasolevaid rahastamisvahendeid, nt ELi struktuurifonde.

Ettevõtlusoskuste arendamine kõikidel haridustasanditel

Raportis nimetatakse ettevõtlusoskuste arendamist kõikidel haridustasanditel ning tuuakse välja iga etapi eripära. Alg- ja põhiharidus on olulised etapid aluspädevuste omandamiseks, keskhariduse omandamine on aga eduka tööturul osalemise, sealhulgas ettevõtlusega tegelemise eeltingimus. Kõrghariduse tasandil on üliõpilaste ja kõrgkooli lõpetanute ettevõtlusoskuste arendamiseks väga avarad võimalused. Üliõpilaste ettevõtlust arendatakse institutsioonide tasandil; see on osa teatud ülikoolide pikaajalisest arengukavast ning tegemist on tööstusharupõhiste tegevustega, milles kasutatakse ülikoolide teadus- ja arendustegevuse ning loomingulist potentsiaali.

Ettevõtlusharidus kõikidel tasanditel võib olla tõhus vahend, millega motiveerida noori looma oma ettevõte ja saavutama ettevõtluses edu. Lähenemisviis, mis toetab noorte loovust, riskivalmidust, oskust ebaõnnestumistest üle saada ja vastutustundlikku käitumist on tänapäeva Euroopas hädavajalik.

• [1]  Vt Eurostati 2015. aasta jaanuari andmeid – http://ec.europa.eu/eurostat/documents/2995521/6454659/3-07012015-AP-EN.pdf/f4d2866e-0562-49f5-8f29-67e1be16f50a.
• [2]  Vt näiteks: Junckeri komisjoni prioriteedid – http://ec.europa.eu/priorities/jobs-growth-investment/index_en.htm.
• [3]  http://europa.eu/legislation_summaries/education_training_youth/lifelong_learning/c11090_en.htm
• [4]  http://ec.europa.eu/growth/tools-databases/newsroom/cf/itemdetail.cfm?item_id=8056&lang=en.

TÖÖHÕIVE- JA SOTSIAALKOMISJONI ARVAMUS (24.6.2015)

kultuuri- ja hariduskomisjonile

noorte ettevõtluse edendamise kohta hariduse ja koolituse kaudu
(2015/2006(INI))

Arvamuse koostaja: Jana Žitňanská

ETTEPANEKUD

Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon palub vastutaval kultuuri- ja hariduskomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

A. arvestades, et ELi noorte töötuse määr on murettekitav ning mõnedes liikmesriikides on noorte töötuse määr üle 50%; arvestades, et haridus mängib olulist rolli noorte sotsiaalse ja kutsealase kaasamise edendamisel, ning arvestades, et ettevõtlust tuleks pidada mitut valdkonda hõlmavaks pädevuseks ning uute ettevõtete ja eelkõige suurema arvu töökohtade loomise lisavõimaluseks, aidates niiviisi vähendada noorte töötust ja suurendada noorte tööalast konkurentsivõimet;

B.  arvestades, et noored saavad kasu ettevõtluskoolitusest ja -haridusest ning praktilise ettevõtluse kogemusest, mis toetab nende oskuste ja annete arendamist, võimaldades neil suurendada enesekindlust, ning mis aitab kaasa uute ettevõtete loomisele, tööalasele konkurentsivõimele ja innovatsioonile; arvestades, et paljude puudega noorte jaoks on ettevõtlus suuresti kasutamata võimalus;

C. arvestades, et hariduses rakendatavate ettevõtlusprogrammide tulemused ja mõju näitavad, et neis programmides osalenud õpilased leiavad pärast õpingute lõppemist kiiremini töökoha;

D. arvestades, et ettevõtlus on üks viis teiste hulgas, millega aidata noortel tööd leida ja stabiilset sissetulekut saada;

E.  arvestades, et strateegias „Euroopa 2020” tõstetakse esile tööhõive kõrgel tasemel põhinev majandus, mis edendab majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust; arvestades, et tugeval sotsiaalmajandusel on selles oma osa;

F.  arvestades, et ühistud pakuvad kvaliteetseid töökohti, mis ei ole ümberpaigutamise ohus, on avatud kõigile ja peavad vastu kriisile; arvestades, et ühistute käive on tänu koostööl põhinevale majandusmudelile kriisi ajal kasvanud ja areng on kiirenenud ning nende hulgas esineb vähem pankrotte ja vallandamist;

G. arvestades, et sotsiaalsed ja solidaarsed ettevõtted aitavad kaasa innovaatilisele kestlikule kasvule, edendavad suuremat ühtekuuluvust ühiskonnas ja kohalikes kogukondades ning võivad luua tööhõive võimalusi noortele, sealhulgas nendele, kes on kehvemal järjel ja nendele, kes on tööturult enim tõrjutud;

H. arvestades, et haridusasutustes õpetavad kogenud ettevõtjad kujundavad ettevõtlusele positiivse maine ja hõlbustavad ettevõtluse poole liikumist;

I.   arvestades, et noored ettevõtjad peavad tulema toime arvukate probleemide ja raskustega, nagu kogemuste ja õigete oskuste puudumine, rahastuse ja taristu kättesaamatus;

J.   arvestades, et info- ja kommunikatsioonitehnoloogia mittevaldamine on tänapäeval uus kirjaoskamatuse vorm;

K. arvestades, et võimalus lõpetada ettevõtte tegevus viisil, mis ei ole keeruline ega seotud pettusega, võimaldab investoritel ja ettevõtjatel taasalustada edukalt ettevõtlusega, palgata rohkem töötajaid ja ebaõnnestuda väiksema tõenäosusega;

L.  arvestades, et võõrkeelteoskus võimaldab noortel osaleda ettevõtluses rahvusvahelisel tasandil;

1.  kutsub liikmesriike koos piirkondlike ja kohalike asutustega üles kasutama kõiki olemasolevaid ELi tasandi rahastamisvahendeid, nagu Euroopa Sotsiaalfond, Euroopa noorte tööhõive algatus, ELi tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programm, programm „Erasmus noortele ettevõtjatele” ning ettevõtete konkurentsivõime ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate programm (COSME), et julgustada ja toetada algatusi, mis püüavad luua tõhusamaid ja sihipärasemaid sidemeid ettevõtete ja haridussektori vahel, mis toetavad ettevõtlust noorte seas, olenemata nende sotsiaal-majanduslikust taustast või soost, et julgustada neid arendama välja loovust, algatusvõimet ja vastutustunnet, ning mis lükkavad ümber arusaama, et tegemist on järelejäänud karjäärivõimalusega; palub komisjonil hinnata selle rahastamise tegelikku kasutamist, ning teha see kergelt kättesaadavaks ja lihtsasti kasutatavaks; rõhutab vajadust investeerida haridusse ja taristutesse, et lahendada ELis esineva digitaalse lõhe probleem;

2.  kutsub liikmesriike üles tegema kõik endast oleneva, et suurendada noorte seas teadlikkust ettevõtte loomise võimalustest, pakkudes neile asjakohaseid ettevõtlusele keskenduvaid haridus- ja koolitusprogramme ning edendades individuaalseid oskusi, eelkõige digitaalset kirjaoskust ja digitaalset juhtimist kui nüüdisaegses majanduses ja ettevõtluses tegutsevate ettevõtjate jaoks hädavajalikke vahendeid; rõhutab, et asjakohaste oskustega kvalifitseeritud noor tööjõud on väga oluline liidu konkurentsivõimele, mis kiirendab ELi kõigis liikmesriikides töökohtade loomisel põhinevat liidu majanduse taastumist;

3.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kõrvaldama ettevõtlust takistavad asjaolud, et aidata noortel muuta loomingulised ideed edukateks äriplaanideks;

4.  kutsub liikmesriike üles võitlema puudega noori ettevõtjaid takistavate asjaoludega, pakkudes koolitust teenuseosutajatele, kelle kohustused hõlmavad puudega isikute toetamist, ning kohandades neid ruume, kus pakutakse toetust, et need oleksid ligipääsetavad liikumispuudega inimestele;

5.  kutsub liikmesriike üles olema ennetavalt aktiivsed ning parandama õigusraamistikke ja lihtsustama ettevõtete, eelkõige VKEde ja sotsiaalsete ettevõtete haldusmenetlusi, ning edendama ja jälgima selliste ettevõtete tööhõivetavade kvaliteeti; tuletab meelde, et sotsiaalne ja solidaarne majandus võimaldab luua püsivaid töökohti, aidata kaasa kogukonna arengule ja edendada jätkusuutlikku keskkonda ning tagada sotsiaalvaldkonna vastupidavus kriisi ajal;

6.  nõuab, et avalikud tööturuasutused võtaksid endale ennetava rolli aidata ja nõustada ettevõtjaid ja eeskätt noori ettevõtjaid;

7.  rõhutab vajadust tegeleda noori ettevõtjaid mõjutavate rahaliste raskustega, lihtsustada nende juurdepääsu laenudele ja eritoetustele, vähendada olemasolevat halduskoormust ning kehtestada reguleeriv keskkond ja rahalised stiimulid, millega soodustatakse noorte ettevõtlusalgatuste arendamist ja edendatakse töökohtade loomist, et hõlbustada noorte ettevõtjate ettevõtlusalaste projektide käivitamist ja stabiliseerimist;

8.  palub liikmesriikidel ergutada kooperatiivse ettevõtluse mudelit, mis põhineb demokraatliku otsustamise korral ja võimaldab aidata noortel saada vastutustundlikeks tööandjateks, töötajateks ja tarbijateks; juhib tähelepanu asjaolule, et ühistud ning muud sotsiaalse ja solidaarse majandusega seotud ettevõtted osalevad Euroopa sotsiaalses ja ühtse turu mudelis ning väärivad seetõttu täielikku tunnustust ja toetust, nagu on sätestatud mõnede liikmesriikide põhiseadustes ja Euroopa Liidu erinevates põhisätetes;

9.  kutsub liikmesriike üles toetama keskkonnasäästlikke ja jätkusuutlikke ettevõtlusalaseid projekte;

10. kutsub liikmesriike ning piirkondlikke ja kohalikke asutusi üles pakkuma innovaatilistele üliõpilastele paremat juurdepääsu stipendiumidele ja mikrolaenukavadele ning tuge, teavet, nõustamist, multidistsiplinaarset abi ning vastastikuse hindamise platvorme, et võimaldada neil alustada ettevõtlust või projekte, näiteks tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programmi mikrokrediidi ja sotsiaalse ettevõtluse telje toel; kutsub liikmesriike üles lihtsustama juurdepääsu laenudele ja nende tagastamist, edendama ühisrahastamise kasutamist, arendama kohaliku majanduse, ettevõtete ja ülikoolide partnerlust, tugevdama ettevõtete rolli noorte integreerimisel tööturule ning koondama ettevõtlusalaste oskuste passi kooli- ja ülikoolihariduse eri etappide tegevuse, eelkõige partnerluses VKEdega; nõuab tungivalt, et liikmesriigid ergutaksid ülikoolides ettevõtlusinkubaatorite loomist, mis oleksid pühendunud säästvale arengule ja tulevikule suunatud õppeharudele;

11. rõhutab vajadust parandada ettevõtlusalast kultuuri kolmanda taseme hariduses, toetades ja lihtsustades uute ettevõtete loomist noorte seas teadusuuringute (spin-off) põhjal, vähendades selliste ettevõtete loomise halduskoormust ning kehtestades selge ja toetava õigusraamistiku üliõpilaste toetamiseks oma ettevõtte loomisel; on seisukohal, et sellega seoses peaksid koolid ja ülikoolid pakkuma aega ja ruume ning tunnustama noorte algatusi, et anda neile vajalikku kindlust, et algatada uusi projekte, mis võivad aja jooksul osutuda vajalikuks vahendiks iseseisva ettevõtte loomiseks; peab kiiduväärseks algatusi, millega autasustatakse noori eduka ettevõtluse eest (nt aasta parim õpilasfirma); rõhutab lisaks, kui oluline on, et ettevõtted pakuksid noortele võimalust saada esimene otsene ettevõttesisene töökogemus, ning kordab uuesti vajadust edendada sellise eesmärgiga ettevõtete külastamisi ja praktikasüsteeme, et anda noortele ülevaate ettevõtlusest;

12. kutsub liikmesriike üles tagama, et nende haridussüsteem, sealhulgas kutseõppeprogrammid keskenduvad rohkem valdkonnaüleste ettevõtluspädevuste, oskuste ja teadmiste väljaarendamisele, pakkudes eriti IKT-alaste oskuste ja võõrkeelte õpet kooli esimestel aastatel ning edendades teise ja kolmanda taseme hariduses õpet, mis pakub ja arendab ettevõtjaks saamiseks vajalikke pädevusi, nagu loomingulisus, suhtlemisoskused, ärijuhtimine, raamatupidamine, ning mida edastatakse tõhusalt praktiliste ja tegelike kogemuste kaudu; rõhutab olulist rolli, mida õpetajad täidavad ettevõtlikkuse edendamisel noorte seas ning neile õigete oskuste ja kvalifikatsiooni pakkumisel, ning palub seepärast liikmesriikidel pöörata erilist tähelepanu õpetajatele ette nähtud asjaomase ja erikoolituse pakkumisele, tagada nende jätkuvat kutsealast arengut ning täiendada võimalusi, mis tooksid kogenud ettevõtjad õpetajatena haridussüsteemi;

13. palub komisjonil jälgida tähelepanelikult liikmesriikide rakendatud konkreetseid meetmeid, millega toetatakse noorte ettevõtlust, pöörata erilist tähelepanu tulemusi käsitleva teabe edendamisele ja avaldamisele ning julgustada ja toetada institutsioone ja organisatsioone parimate tavade vahetamisel, mõtete, teadmiste ja kogemuste jagamisel ning sektoriüleste strateegiliste partnerluste loomisel; julgustab komisjoni ja liikmesriike töötama noorte ettevõtluse edendamiseks välja näitajaid, mudeleid, ühiseid vahendeid ja projekte; tunneb heameelt programmide Erasmus + ja „Erasmus noortele ettevõtjatele” üle, millega antakse noortele võimalus õppida ja saada väljaõpet välismaal ning omandada ettevõtlusalast kogemust muudes liikmesriikides; palub komisjonil tagada, et ettevõtted järgivad nende programmide suhtes kohaldatavaid eeskirjasid, millega tagatakse osalejate õigused, ning et neid programme tutvustatakse kesk-, kutse- ja kõrgkoolides;

14. kutsub liikmesriike üles lihtsustama menetlusi ettevõtte tegevuse lõpetamiseks viisil, mis ei hõlma pettust, ja kehtestama toetavaid tegevuse lõpetamise tingimusi, et edastada noortele selge sõnum, et ebaõnnestumisega ei kaasne elukestvate tagajärgedega tagasilöök;

15. kutsub liikmesriike üles edendama teise ja kolmanda taseme haridussüsteemi karjäärinõustamise raames ettevõtlust kui kasulikku karjäärivalikut, et võidelda ettevõtlust kui karjäärivõimalust ümbritseva häbimärgistatusega, mis on levinud mõnes ELi liikmesriigis;

16. nõuab tungivalt, et komisjon jälgiks tähelepanelikult liikmesriikide rakendatud konkreetseid meetmeid, et tagada noortele, kes on valinud ettevõtluse tee, samad sotsiaalkaitse õigused vastavalt ILO soovitusele nr 202[1], samuti seoses töötervishoiu ja tööohutusega;

17. palub liikmesriikidel suurendada puudega noorte teadlikkust füüsilisest isikust ettevõtjana töötamise ja ettevõtte asutamise kohta, propageerides juba tööturule integreeritud puudega isikute karjääri ja tunnustades avalikult puudega isikutest ettevõtjaid;

18. kutsub liikmesriike üles edendama sponsorlust noorte ettevõtjate toetamiseks, pakkudes neile kogenenumate ettevõtjate kogemusi ja toetust;

19. kutsub liikmesriike üles julgustama noori tegelema ettevõtlusega, võimaldades haridussüsteemis projektipõhist õppimist valdkondade vahel ja koostöös ettevõtetega;

20. nõuab, et komisjon tagaks, et ükski liikmesriikide rakendatud meede ei takistaks töötajate vaba liikumist ja et noored, kes on valinud ettevõtluse tee, saavad arendada oma tegevust seal, kus nad soovivad seda Euroopa Liidus teha;

21. rõhutab noorte hulgas ettevõtlusvaimu arendamiseks teatud arvu selliste noorte ettevõtjate ühenduste olulist rolli, kes pakuvad noortele võimalust arendada innovaatilisi projekte, saada ettevõtluse vallas kogemusi ning annavad neile vajalikud vahendid ja kindluse ise ettevõtjana alustamiseks;

22. nõuab tihedamat koostööd erasektori ja sotsiaalpartneritega, et ergutada riskide võtmist, ettevõtlus- ja innovaatilist kultuuri (nt struktuuriliste kohustuste kaudu, nagu innovatsioonile ettenähtud vahendid ja mõtete vahetamine);

23. märgib, et teise ja kolmanda taseme hariduse vahelise koostöö edendamine võimaldaks suuremat noortevahelist dialoogi ja soodustaks innovatsiooni;

24. palub komisjonil uurida tegureid, mis takistavad naisi otsustamast ettevõtluskarjääri kasuks, ning tagama, et haridussüsteemis ning ka kaasnevate meetmete ja tegevusega püütakse aktiivselt saavutada soolist võrdõiguslikkust.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev	23.6.2015
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	39 2 10
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Guillaume Balas, Tiziana Beghin, Brando Benifei, Mara Bizzotto, Vilija Blinkevičiūtė, David Casa, Ole Christensen, Martina Dlabajová, Lampros Fountoulis, Marian Harkin, Rina Ronja Kari, Jan Keller, Ádám Kósa, Agnieszka Kozłowska-Rajewicz, Kostadinka Kuneva, Jean Lambert, Jérôme Lavrilleux, Patrick Le Hyaric, Jeroen Lenaers, Javi López, Thomas Mann, Dominique Martin, Anthea McIntyre, Joëlle Mélin, Emilian Pavel, Georgi Pirinski, Marek Plura, Sofia Ribeiro, Anne Sander, Sven Schulze, Siôn Simon, Jutta Steinruck, Yana Toom, Ulla Tørnæs, Marita Ulvskog, Renate Weber, Jana Žitňanská, Inês Cristina Zuber
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Maria Arena, Georges Bach, Heinz K. Becker, Paloma López Bermejo, António Marinho e Pinto, Edouard Martin, Tamás Meszerics, Csaba Sógor, Helga Stevens, Monika Vana, Tom Vandenkendelaere
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (kodukorra art 200 lg 2)	Flavio Zanonato, Branislav Škripek

• [1]  Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) 2012. aasta sotsiaalkaitse põhialuseid käsitlev soovitus (nr 202).

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev	14.7.2015
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	19 7 2
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Isabella Adinolfi, Dominique Bilde, Silvia Costa, Damian Drăghici, Angel Dzhambazki, Giorgos Grammatikakis, Petra Kammerevert, Rikke Karlsson, Andrew Lewer, Svetoslav Hristov Malinov, Curzio Maltese, Fernando Maura Barandiarán, Luigi Morgano, Momchil Nekov, Michaela Šojdrová, Helga Trüpel, Sabine Verheyen, Bogdan Brunon Wenta, Theodoros Zagorakis, Bogdan Andrzej Zdrojewski, Milan Zver, Krystyna Łybacka
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	György Hölvényi, Ilhan Kyuchyuk, Ernest Maragall, Martina Michels, Marlene Mizzi
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (kodukorra art 200 lg 2)	Tim Aker