Menetlus : 2014/2234(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0240/2015

Esitatud tekstid :

A8-0240/2015

Arutelud :

PV 07/09/2015 - 25
CRE 07/09/2015 - 25

Hääletused :

PV 08/09/2015 - 5.9
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2015)0289

RAPORT     
PDF 335kWORD 90k
23.7.2015
PE 549.347v02-00 A8-0240/2015

Euroopa Liidu finantshuvide kaitse ja ühise põllumajanduspoliitika tulemustepõhiste kontrollimehhanismide väljatöötamise kohta

(2014/2234(INI))

Eelarvekontrollikomisjon

Raportöör: Petri Sarvamaa

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
 PÕLLUMAJANDUSE JA MAAELU ARENGU KOMISJONI ARVAMUS
 PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

Euroopa Liidu finantshuvide kaitse ja ühise põllumajanduspoliitika tulemustepõhiste kontrollimehhanismide väljatöötamise kohta

(2014/2234(INI))

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

–   võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja arvamust nr 1/2012 teatavate perioodi 2014–2020 ühise põllumajanduspoliitikaga seotud määruste ettepanekute kohta,

–   võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja arvamust nr 2/2004 nn ühtse auditi mudeli kohta,

–   võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja eriaruannet nr 16/2013 „Kogemused ühtse auditi (single audit) rakendamisest ja komisjoni tuginemisest liikmesriikide auditeerimisasutuste poolt ühtekuuluvuse valdkonnas tehtud tööle”,

–   võttes arvesse põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi 2013. aasta tegevusaruannet,

–    võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–    võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ning põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni arvamust (A8-0240/2015),

A. arvestades, et kahe ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) reformidevooru tulemusel on eeskirjad muutunud mitmekesisemaks ja keerulisemaks;

B.  arvestades, et keerukamad eeskirjad suurendavad kohapeal tehtavate vigade arvu;

C. arvestades, et ÜPP eesmärgid tuleb täita ning ÜPP mõjusaks rakendamiseks tuleb tagada kõigi ELi institutsioonide ning riiklike ja piirkondlike asutuste vaheline vastastikune mõistmine ja usaldus;

D. arvestades, et ÜPP tulemuslikum ja tõhusam reformimine eeldab lihtsustamist ja bürokraatia vähendamist, et täita ÜPP eesmärgid;

E.  arvestades, et kontrollide ning sidusrühmade ja põllumajandustootjate nõustamise kulud on liikmesriikide tasandil praegu hinnanguliselt neli miljardit eurot aastas ning viimase ÜPP reformi elluviimise ja eelkõige keskkonnasäästlikumaks muutmise meetmete kehtestamise tõttu need kulud ning veamäärad tõenäoliselt kasvavad;

F.  arvestades, et 2013. aasta reformi tulemusena on oluliselt muutunud andmed, mida põllumajandustootjad peavad taotluste ja põhjenduste juurde esitama, ning uute nõuetega võib esmases õppe- ja kohanemisetapis kaasneda suurem veamäär;

G. arvestades, et tähtis on mitte koormata ettevõtjaid ebaproportsionaalse arvu kontrollkäikudega;

H. arvestades, et ÜPP eesmärgid tuleb täita, tagades selle mõjusaks rakendamiseks kõigi ELi institutsioonide ning riiklike ja piirkondlike asutuste vahelise vastastikuse mõistmise ja usalduse;

I.   arvestades, et põllumajandustootjaid stimuleeritakse pakkuma selliseid teenuseid nagu maastikuhooldus, põllumajandusmaa bioloogiline mitmekesisus ja kliima stabiilsus, kuigi neil ei ole turuväärtust,

J.   arvestades, et praegu liikmesriikide tasandil teostatavate kontrollide ning sidusrühmade ja põllumajandustootjate nõustamise kulud võivad olla hinnanguliselt neli miljardit eurot, rõhutab vajadust viia miinimumini kontrollikulud ja sellega kaasnev bürokraatia;

K. arvestades, et tulemuspõhine kontrollimine võib saada kasulikuks meetodiks, kuid lõplike abisaajate usalduse võitmiseks tuleb haldusasutustel tagada stabiilsus ja võimaldav lähenemisviis, tuletab siiski meelde, et ELi erisuguste ja eri suurusega põllumajandustootjate suhtes ei saa kohaldada ühesugust süsteemi;

L.     arvestades, et viimase ÜPP reformiga kehtestatud keskkonnasäästlikumaks muutmise meetmete eesmärk on saavutada põllumajanduse suurem jätkusuutlikkus selliste vahendite abil nagu:

–   lihtsustatum ja sihipärasem nõuetele vastavus;

–   nn keskkonnasäästlikkuse otsetoetused ning maaelu arengus keskkonna ja kliimamuutuste seisukohalt kasulikud vabatahtlikud meetmed;

M. arvestades, et põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi hinnangul(1) tuleb mõningatele makseasutustele väljastada 51 reservatsiooni;

1.  jagab Euroopa Kontrollikoja arvamust, et ühise põllumajanduspoliitika aastate 2014–2020 kulutuste aluseks olevad põhimõtted on jätkuvalt keerukad(2); tuletab siiski meelde, et ÜPP keerukus tuleneb Euroopa riikide põllumajanduse mitmekesisusest et ning lihtsustamine ei tohi tuua kaasa kehtestatud vahendite kasutamise lõpetamist;

2.  veamäära vähendamiseks nõuab vähema bürokraatiaga ÜPPd ning vahendite kehtestamist, mis võimaldavad eristada vigu pettustest;

3.  nõuab, et kontrollitulemuste rakendamisel ja võimalike sanktsioonide määramisel eristataks ettekavatsemata tegematajätmisi pettusejuhtudest, kuna tegevusetusega maksumaksjale enamasti rahalist kahju ei tekitata;

4.  nõuab vähema bürokraatiaga ÜPPd, mida saab selgelt rakendada ja tõlgendada, et vähendada veamäära ja võtta kasutusele sellised vahendid, mis võimaldavad eristada vigu ja pettusi ning samas tagada, et põllumajandustootjad suudaksid endiselt toota elutähtsaid toiduaineid, kuna see on poliitika põhiküsimus; on veendunud, et ÜPP keerukuse jätkuv vähendamine ja selle ühtlustamine on üks peamisi tegureid, mis aitab meelitada põllumajandusse uusi tulijaid ning ühtlasi hoida neid ja nende oskusi, et tagada tulevikus ELis jõudsalt arenev põllumajandussektor; ootab sellega seoses parema reguleerimise programmi raames tõhusamate meetmete võtmist; väljendab heameelt komisjoni otsuse üle pikendada ühe kuu võrra otsetoetuste taotluste esitamise tähtaega ja peab seda sammuks ÜPP veamäära vähendamise suunas;

5.  veamäära vähendamiseks nõuab tungivalt selgemate suuniste andmist nii liikmesriikide ametiasutustele kui ka põllumajandustootjatele;

6.  toetab komisjoni ÜPP lihtsustamise algatust, milleks viivitamata selgitatakse välja kiiresti rakendatavad meetmed, sest see tuleb kasuks põllumajandustootjatele, makseasutustele, ELi institutsioonidele ja maksumaksjatele; nõuab ka tungivalt, et vahearuandes esitataks alusõigusaktide muutmise ettepanekud, mida saaks reformi huvides järgmisel rahastamisperioodil kaaluda;

7.  kardab, et kontrollikoja nimetatud ühise põllumajanduspoliitika otsemaksete kõige tõenäolisem veamäär aastatel 2014–2020 suureneb, seda peamiselt asjaolu tõttu, et uus nõuetelevastavuse raamistik ei ole veel kooskõlas antud poliitikavaldkonna asjatu keerukuse vähendamisega korraldusasutuste või abisaajate jaoks;

8.  tuletab meelde, et Euroopa Parlament ja kontrollikoda on sageli rõhutanud vajadust leida õige tasakaal väiksema halduskoormuse ja mõjusa finantskontrolli vahel;

9.  märgib, et ühise põllumajanduspoliitika kontrollide kulud küündivad juba praegu 4 miljardi euroni aastas ning puudutavad 50 miljonit tehingut ja põllumajandusvaldkonna eelarvet mahuga ligikaudu 58 miljardit eurot;

10. on rahul asjaoluga, et komisjon peab esmatähtsaks uue ÜPP lihtsustamist ning et ta teeb ettepaneku vähendada esmajoones delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktide hulka;

11. pooldab otsustavalt liikmesriikide, komisjoni ja kontrollikoja poolt põllumajanduses teostatavate kontrollide arvu suurendamise asemel nende kvaliteedi ja järjepidevuse tõstmist;

12. rõhutab ka, et kontrollid tagavad selle, et ELi eelarves ÜPP vahendite rahastamiseks ettenähtud summad kulutatakse õigesti;

13. tuletab meelde, et ühtse auditikava eesmärk on kehtestada lõplikest abisaajatest Euroopa Liidu institutsioonideni ulatuv ühtne auditite ahel;

14. peab kahetsusväärseks, et ühtne auditikava ei ole veel tulemuslik ning et liikmesriikide kehtestatud kontrollisüsteemid ei ole veel oma täielikku potentsiaali saavutanud; tuletab liikmesriikidele meelde nende kohustust viia läbi tulemuslikud esmatasandi kontrollid ning seejuures vähendada põllumajandustootjate koormust, samuti olemasolevaid võimalusi kontrollide paindlikuks korraldamiseks;

15. suunisena soovitab komisjonil ja liikmesriikidel leida võimalusi ÜPPga seotud kontrollide optimeerimiseks ja kombineerimiseks selliselt, et väljavalitud kasusaajad allutataks, kui vähegi võimalik, vaid ühele kontrollitsüklile aastas;

16. rõhutab, et Euroopa Kontrollikoja eelarveaastat 2013 käsitleva aastaaruande kohaselt:

a)  otsemaksete valdkonna kõige tõenäolisem veamäär oleks olnud 1,1% madalam ja seega küllaltki lähedal olulisuse piirmäärale (2%), kui riiklikud ametiasutused oleksid kasutanud neile kättesaadavat teavet nende vigade vähemalt osaliseks vältimiseks, avastamiseks ja parandamiseks(3);

b)  kõige tõenäolisemat veamäära oleks maaelu arengu valdkonnas vähendatud 2%-ni, kui riiklikud ametiasutused oleksid kasutanud kogu neile kättesaadavat teavet vigade vältimiseks, avastamiseks ja parandamiseks(4);

17. taunib asjaolu, et komisjon pidi ülespoole korrigeerima veamäärasid, mille edastasid 42 makseasutust 68st, kelle üldine jääkvigade määr oli üle 2%, olgugi et peaaegu kõik otsetoetustega tegelevad makseasutused olid sertifitseerimisasutuste poolt akrediteeritud ja sertifitseeritud ning 82st makseasutuste koostatud kinnitavast avaldusest 79 kohta esitasid sertifitseerimisasutused 2013. aastal märkusteta arvamuse;

18. ootab, et sertifitseerimisasutustele määrustega (EL) nr 966/2012 ja 1306/2013 antud ülesannete tõttu paraneb liikmesriikide poolt edastatava ELi põllumajandusfondide haldamist käsitleva teabe usaldusväärsus;

19. palub komisjonil muuta sertifitseerimisasutustele kehtestatud suuniseid, et statistiliste aruannete koostamist põhjalikumalt kontrollida;

20. kordab oma nõudmist, et komisjon koostaks ettepanekud selle kohta, kuidas karistada makseasutusi valede või ebakorrektsete aruannete esitamise eest, mis hõlmaksid kolme järgmist mõõdet: kontrollistatistika, makseasutuste kinnitused ja sertifitseerimisasutuste tehtud töö; nõuab, et komisjonile antaks õigus olulise väärkajastamise korral makseasutuse akrediteering tühistada;

21. ootab, et komisjon kiiresti ja täielikult kasutaks ära ÜPP lihtsustamise protsessi, eriti seoses nõuetelevastavust ja keskkonnasõbralikumaks muutmist reguleerivate koormavate ja keerukate eeskirjadega, mis lõppkokkuvõttes mõjutavad kogu Euroopa põllumajandustootjaid;

22. toetab komisjoni algatust ÜPP lihtsustamiseks seeläbi, et viivitamata kaaluda meetmeid, mida saab kiiresti rakendada, sest see tuleb kasuks põllumajandustootjatele, makseasutustele, ELi institutsioonidele ja maksumaksjatele; nõuab ka tungivalt ettepanekute esitamist põhiõigusakti muutmiseks; kutsub komisjoni üles esitama konkreetseid ettepanekuid ÜPP lihtsustamiseks ja võtma sealjuures arvesse põllumajandussektori sidusrühmade tagasisidet;

23. pooldab ühtse auditi tugevdamist ja rangemat rakendamist eri institutsioonide läbiviidavate kontrollitoimingute kooskõlastamise kaudu ning nõuab audititest tingitud halduskoormuse vähendamist, nii et mis tahes õigusnormide kohaselt ei kontrolliks põllumajandustootjaid ühe aasta jooksul vastutavad asutused mitme eraldi kontrollkäiguga või komisjon ja kontrollikoda ülemääraselt või mitmel korral, nii et kontrollkäikude arvu piiramine vähendaks põllumajandustootjate koormust; nõuab sertifitseerimisasutuste ja liikmesriikide muude asutuste auditeerimisülesannete ja kontrollide ühendamist; märgib, et nii liikmesriikide ametiasutuste kui ka komisjoni poolt ÜPP rakendamise suunistes põllumajandustootjatele antavad nõuanded on sageli vastuolus kontrollikoja hindamiskriteeriumidega, mille tagajärjeks on ebaproportsionaalsed ja ootamatud trahvid;

24. toetab kontrollide puhul ühtset lähenemisviisi, mille kohaselt kõik ühes põllumajandusettevõttes nõutavad kontrollid viidaks läbi võimaluse korral ühel ajal, et vähendada nii kohalkäimiste arvu kui ka nendega kaasnevat raha- ja ajakulu ning ametiasutuste ja põllumajandustootjate koormust ja muuta kontrolliprotsess sujuvamaks;

25. tuletab komisjonile meelde, et eeskirjade keerukusest tingitud tahtmatute vigade risk jääb lõppkokkuvõttes abisaajate kanda; nõuab selle käsituse toetamiseks mõistlikku, proportsionaalset ja tulemuslikku karistuspoliitikat, näiteks nii maksete kava kui ka nõuetelevastavuse osas tehtud sama vea puhul topeltkaristuste vältimist;

26. on veendunud, et projektide sujuva rakendamise tagamiseks ei tohiks väiksemate ja/või tehniliste vigade tuvastamise korral makseid katkestada;

27. nõuab, et komisjon, liikmesriigid ja kontrollikoda arendaksid edasi riskipõhiseid auditistrateegiaid, mille puhul võetakse arvesse kõik asjakohased andmed, näiteks tehakse eelnevalt kindlaks poliitikavaldkonna parimad/halvimad nõuete täitjad;

28. rõhutab vajadust töötada välja kriteeriumid selle kindlaksmääramiseks, millised liikmesriigid on parimad või halvimad nõuete täitjad;

29. tuletab meelde, et sõltuvalt poliitikavaldkonnast võib väga erinevaid liikmesriike lugeda ELi fondide haldamise osas halvimate näitajatega liikmesriigiks;

30. rõhutab, et tulemuslikkuse määratlemine peaks kontrollide puhul tuginema kontrollnäitajatele ning eeskätt hõlmama liikmesriikide kontrollide ja haldussüsteemide kvaliteeti, st korraldus- ja sertifitseerimisasutuste tõhusust, järjepidevust ja usaldusväärsust;

31. on seisukohal, et iga poliitikavaldkonna parimate näitajatega liikmesriike tuleks tasustada liidu kontrollide vähendamisega;

32. on veendunud, et tulemuspõhiste kontrollimehhanismide väljatöötamine ja haldamine ei tohiks mingil juhul kahjustada ELis toiduga varustamise kindlust;

33. kutsub parimate tulemustega liikmesriike üles jagama oma kogemusi halvimate näitajatega liikmesriikidega;

34. palub komisjonil julgustada parimate tavade vahetamist, et tagada võimalikult sujuv kontrollimine ja põllumajandustootjate võimalikult vähene häirimine;

35. märgib, et määruse (EL) nr 1306/2013 (ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja seire kohta) artikli 59 lõike 5 kohaselt „liikmesriigid tagavad kohapealsete kontrollide miinimumtaseme, mis on vajalik tõhusaks riskijuhtimiseks, ja vajaduse korral tõstavad seda taset. Liikmesriigid võivad kõnealust miinimumtaset alandada, kui haldus- ja kontrollisüsteemid toimivad nõuetekohaselt ning veamäärad jäävad vastuvõetavale tasemele”;

36. palub komisjonil täpsemalt määratleda määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 59 lõikes 5 osutatud vastuvõetav tase ning algatada Euroopa Parlamendi ja Euroopa Kontrollikojaga selleteemaline dialoog;

37. ergutab liikmesriike arendama edasi e-valitsuse algatusi, mille eesmärk keskpikas kuni pikaajalises perspektiivis on vähendada veamäära vigade vältimisega rakendamisetapis; palub komisjonil ja liikmesriikidel kinni pidada ühissätete määruse artikli 122 lõikes 3 toodud sihtkuupäevast, mille ajaks tuleb projektide rakendamisel, juhtimisel ja kontrollimisel üle minna e-ühtekuuluvusele; on veendunud, et igasuguste rikkumiste vältimiseks ja tõkestamiseks on tähtis andmete täielik läbipaistvus ja kättesaadavus; sellega seoses palub komisjonil muuta kõigilt abisaajatelt saadud dokumentide avaldamine kohustuslikuks;

38. on veendunud, et kõigile maapiirkondadele kiire lairibaühenduse tagamine koos teadlikkuse märkimisväärse suurendamise ja selle kasutama õpetamisega on oluline vahend, mis võimaldab kõigil põllumajandustootjatel ÜPPga seotud uusimatest taotluste ja nõuete esitamise süsteemidest kasu saada;

39. nõuab lisapingutusi, et vähendada taotlussüsteemide ja -vormide keerukust põllumajandustootjate jaoks, ning soovitab liikmesriikidel taotlusprotsessis vigade ennetamiseks kasutada rohkem e-valitsuse tehnoloogiat, mille jaoks peab abisaajatel olema juurdepääs lairibainternetile; soovitab komisjonil luua programm, mille abil aidata koolitada vanema põlvkonna põllumajandustootjaid; rõhutab ulatuslikke investeeringuid maapiirkondade lairibavõrkudesse ja kutsub liikmesriike üles püüdma muuta taotlusprotsessi digitaalseks; tuletab meelde, et e-valitsuse tehnoloogiate usaldusväärne rakendamine eeldab, et liikmesriigid sellise tehnoloogia välja töötaksid ning seda rahastaksid või kaasrahastaksid;

40. palub liikmesriikidel ellu viia haldusasutuste ja põllumajandustootjate vahelise suhtluse digitaliseerimise programmid, et oleks võimalik kasutada ühtset ettevõtjafaili, mis hõlmaks põllukultuuride andmete integreeritud ja sünkroonset haldamist; on seisukohal, et selline lihtsustamine võimaldaks koondada ühte need elemendid, mida praegu hallatakse eraldi (külviplaan, individuaalne kindlustuskava ja turustusaasta päevik), kuna põllumajandustootjad esitaksid ühe deklaratsiooni, mida jagatakse seejärel haldusasutuste vahel ning mis tõhustaks asjaomaste asutuste läbiviidavaid kontrolle ja vähendaks seega maksevigade ohtu ja võimaldaks kontrolle ratsionaliseerida;

41. kutsub liikmesriike üles tagama, et uue ÜPP rakendamisega tegelevad riiklikud või piirkondlikud asutused suhtleksid ja teeksid omavahel tõhusalt koostööd, mis oleks kasulik poliitikat kohapeal rakendavatele põllumajandustootjatele;

42. leiab, et nii põllumajandustootmisel kui ka kontrollimisel on pikemas perspektiivis palju võimalusi saada kasu tööstuslike internetipõhiste lahenduste väljatöötamisest ja kasutuselevõtmisest, eriti seoses nii kasusaajatele kui ka makseasutustele mõeldud integreeritud lahendustega; eeldab, et sellel on soodne mõju kontrollide järjepidevusele, usaldusväärsusele ja kulutõhususele; nõuab tungivalt, et komisjon võtaks vastu ja viiks ellu sellealaseid katseprojekte; tuletab meelde, et kõnealune käsitus sõltub liikmesriikide tegevusest maapiirkondadele kiire lairibaühenduse tagamisel kogu ELis;

43. kutsub komisjoni üles tegema koostööd kõigi asjaomaste sidusrühmadega, sealhulgas kontrollikoja, liikmesriikide ja kasusaajate organisatsioonidega, pikaajalise strateegia koostamisel, mille eesmärk oleks leida mittepoliitilisi võimalusi, kuidas pärast tulevasi ÜPP reforme ja muudatusi alusaktides hoiduda veelgi tõstmast kasusaate ja kontrollijate koormust;

44. palub, et komisjon, kui ta koostab määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 46 kohast seadusandlikku ettepanekut ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-ala kohta, järgiks maaelu arengu valdkonnas juba kehtivat kontrollitavuse põhimõtet;

45. palub komisjonil tegeleda määruse (EL) nr 1306/2013 artiklis 59 nimetatud kontrollide miinimumtaseme alandamise küsimusega hindamisaruandes, millele osutatakse sama määruse artiklis 110 ühise põllumajanduspoliitika seire ja hindamise kohta;

46. palub komisjonil koostada teatis, milles käsitletakse võimalust juurutada tulemuspõhised juhtimissüsteemid kõigis ÜPP valdkondades, eriti maaelu arengusse investeerimisel, et algatada kõigi sidusrühmadega dialoog selle põhimõtte sisseviimiseks ELi õigusaktidesse;

o

o        o

47. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjonile, nõukogule, Euroopa Ülemkogule ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1)

Põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi 2013. aasta tegevusaruanne.

(2)

Euroopa Kontrollikoja arvamus nr 1/2012 teatavate perioodi 2014–2020 ühise põllumajanduspoliitikaga seotud määruste ettepanekute kohta.

(3)

     Vt kontrollikoja 2013. aasta aruande punkti 3.8.

(4)

     Vt kontrollikoja 2013. aasta aruande punkti 4.8.


PÕLLUMAJANDUSE JA MAAELU ARENGU KOMISJONI ARVAMUS (19.6.2015)

eelarvekontrollikomisjonile

Euroopa Liidu finantshuvide kaitse ja ühise põllumajanduspoliitika tulemuspõhiste kontrollimehhanismide väljatöötamise kohta

(2014/2234(INI))

Arvamuse koostaja: Jens Gieseke

ETTEPANEKUD

Põllumajanduse ja maaelu arengu komisjon palub vastutaval eelarvekontrollikomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

A. arvestades, et ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) reformid on oluliselt suurendanud keerukust ja bürokraatiat pädevate asutuste ja põllumajandustootjate jaoks viimastel aastatel, ning arvestades, et olemasoleva bürokraatia ulatus on alates 2013. aasta reformist kasvanud;

B.  arvestades, et keerukamad eeskirjad suurendavad kohapeal tehtavate vigade arvu;

C. arvestades, et ÜPP eesmärgid tuleb täita ning ÜPP tõhusaks rakendamiseks tuleb tagada kõigi ELi institutsioonide ning riiklike ja piirkondlike asutuste vaheline vastastikune mõistmine ja usaldus;

D. arvestades, et ÜPP tulemuslikum ja tõhusam reform eeldab lihtsustamist ja bürokraatia vähendamist, et täita ÜPP eesmärgid;

E.  arvestades, et kontrollide ning sidusrühmade ja põllumajandustootjate nõustamise kulud on liikmesriikide tasandil praegu hinnanguliselt neli miljardit eurot aastas ja on tõenäoline, et need suurenevad, samamoodi nagu võivad suureneda ka veamäärad viimase ÜPP reformi rakendamise ja eelkõige keskkonnasäästlikumaks muutmise meetmete kehtestamise tõttu;

F.  arvestades, et 2013. aasta reform on kaasa toonud olulised muudatused seoses andmetega, mida põllumajandustootjad peavad lisama taotlustele ja põhjendustesse, ning uute nõuete puhul on oht, et veamäär on esmases õppe- ja kohanemisetapis suurem;

G. arvestades, et praeguse süsteemi raames on vaja igal aastal käsitleda hinnanguliselt 15 miljonit tehingut ja maksta ligikaudu 8 miljonile abisaajale ning see hõlmab miljonit kohapealset kontrolli ja miljoneid võrdlusmaatükke, ning arvestades, et seetõttu on praegusel süsteemil piirid ja on vaja võtta meetmeid;

H. arvestades, et oluline on mitte koormata ettevõtjaid ebaproportsionaalse arvu kontrollkäikudega;

1.  märgib, et kontrollidest tuleneva halduskoormuse suurenemine on otseselt seotud ÜPP keerukuse suurenemisega; nõuab seetõttu täiendavat lihtsustamist ja kontrollide arvu vähendamist, et langetada veamäärasid ja parandada ÜPP maksete tasumise tõhusust, samuti vähendada maksumaksjate ja põllumajandustootjate kulusid ja halduskoormust ning samas tagada eelarve korrektne kasutamine;

2.  nõuab, et kontrollide tulemuste rakendamise ja võimaliku sanktsioonide määramise puhul tehtaks vahet tahtmatul tegevusetusel ja pettuse juhtumitel, kuna tegevusetusega maksumaksjale enamasti rahalist kahju ei tekitata;

3.  nõuab vähema bürokraatiaga ÜPPd, mida saab selgelt rakendada ja tõlgendada, pidades silmas veamäära langetamist ning selliste vahendite kehtestamist, mis võimaldavad teha vahet veal ja pettusel ning tagada samal ajal, et põllumajandustootjad suudaksid endiselt toota tähtsamaid toiduaineid, kuna see on poliitika keskmes; on veendunud, et ÜPP keerukuse jätkuv vähendamine ja selle ühtlustamine on üks peamisi tegureid, mis aitab meelitada põllumajandusse uusi tulijaid ning ühtlasi hoida neid ja nende oskusi, et tagada tulevikus ELis jõudsalt arenev põllumajandussektor; ootab sellega seoses parema reguleerimise programmi raames tõhusamate meetmete võtmist; väljendab heameelt komisjoni otsuse üle pikendada ühe kuu võrra otsetoetuste taotluste esitamise tähtaega ja leiab, et see on samm ÜPP veamäära langetamise suunas;

4.  nõuab, et ettevõtjatele antaks selgeid suuniseid ja sanktsioone kohaldataks proportsionaalselt, kehtestades väiksemate ja tahtmatute vigade lubatud määra;

5.  on veendunud, et projekti sujuva rakendamise tagamiseks ei tohiks väiksemate ja/või tehniliste vigade tuvastamise korral makseid katkestada;

6.  on veendunud, et tulemuspõhiste kontrollimehhanismide väljatöötamine ja juhtimine ei tohiks mingil juhul kahjustada ELis toiduga varustamise kindlust;

7.  nõuab tungivalt selgemate suuniste andmist nii liikmesriikide ametiasutustele kui ka põllumajandustootjatele, et langetada veamäära;

8.  toetab komisjoni algatust ÜPP lihtsustamiseks, kaaludes viivitamata meetmeid, mida saab kiiresti rakendada, sest see tuleb kasuks põllumajandustootjatele, makseasutustele, ELi institutsioonidele ja maksumaksjatele; nõuab tungivalt ka ettepanekute esitamist põhiõigusakti muutmise kohta; kutsub komisjoni üles esitama konkreetseid ettepanekuid ÜPP lihtsustamise kohta ja võtma sealjuures arvesse põllumajandussektori sidusrühmade tagasisidet;

9.  pooldab ühekordse auditeerimise tugevdamist ja rangemat rakendamist eri institutsioonide läbiviidavate kontrollitoimingute kooskõlastamise kaudu ning nõuab audititest tuleneva halduskoormuse vähendamist, nii et mis tahes õigusnormide kohaselt ei kontrolliks põllumajandustootjaid ühe aasta jooksul ja eraldi kontrollkäikude raames eri pädevad asutused või enam kui kaks või ülemäära või mitu korda komisjon ja kontrollikoda, kuna kontrollkäikude arvu vähendamine aitaks langetada põllumajandustootjate koormust; nõuab sertifitseerimisasutuste ja liikmesriikide muude asutuste auditeerimisülesannete ja kontrollide ühendamist; märgib, et nõuanded, mida annavad nii liikmesriikide ametiasutused kui ka komisjon põllumajandustootjatele ÜPP rakendamise suunistes, on sageli vastuolus kontrollikoja hindamiskriteeriumidega, mille tagajärjeks on ebaproportsionaalsed ja ootamatud trahvid;

10. toetab kontrollimise puhul ühtset lähenemisviisi, mille kohaselt kõik ühe ettevõtjaga seotud kontrollikohustused täidetaks võimaluse korral ühel ajal, et vähendada nii kohapealsete külastuste arvu kui ka kaasnevat rahalist ja ajakulu, ametiasutuste ja põllumajandustootjate koormust ning kiirendada kontrolliprotsessi;

11. pooldab riskipõhist lähenemisviisi; toetab lähenemisviisi, et nendes liikmesriikides, kus teatud ajavahemiku jooksul on veamäär või mittevastavuse määr olnud väga madal, kontrollide arvu vähendatakse; tuletab meelde, et nendes liikmesriikides, kus veamäär või mittevastavuse määr kõrge või tõusuteel, tuleb parimaid tavasid ja kontrolle käsitlevat nõustamist tõhustada, kuigi ÜPP viimase reformi uute keeruliste meetmete rakendamise esimesel aastal tuleks kehtestada lubatud veamäär; nõuab lisaks sellele tungivalt, et väikeste ja tahtmatute vigade puhul oleksid sanktsioonid proportsionaalsed;

12. palub komisjonil muuta sertifitseerimisasutustele kehtestatud suuniseid, et statistiliste aruannete koostamist lähemalt kontrollida;

13. nõuab, et kohapealsete kontrollide valimi suurust vähendataks kuni 3 %-ni kõigist otsetoetustest, sest muidu on oht mitte saavutada kontrollikulude võimalikku kokkuhoidu;

14. on veendunud, et kõigile maapiirkondadele kiire lairibaühenduse tagamine koos teadlikkuse märkimisväärse suurendamise ja selle kasutamist käsitlevate koolitusvõimaluste pakkumisega on oluline vahend, mis võimaldab kõigil põllumajandustootjatel saada kasu ÜPPga seotud uusimatest taotluste ja nõuete esitamise süsteemidest;

15. nõuab täiendavaid jõupingutusi, et vähendada taotlussüsteemide ja vormide keerukust põllumajandustootjate jaoks, ning soovitab liikmesriikidel taotlusprotsessis vigade ennetamiseks kasutada rohkem e-valitsuse tehnoloogiat, mille puhul peab abisaajatel olema juurdepääs lairibainternetile; ergutab komisjoni looma programmi, et aidata koolitada vanema põlvkonna põllumajandustootjaid; rõhutab suuri investeeringuid maapiirkondade lairibavõrkudesse ja kutsub liikmesriike üles püüdlema taotlusprotsessi digitaalseks muutmise poole; tuletab meelde, et e-valitsuse tehnoloogia usaldusväärne rakendamine eeldab, et liikmesriigid sellise tehnoloogia välja töötaksid, seda rahastaksid või kaasrahastaksid;

16. palub liikmesriikidel ellu viia haldusasutuste ja põllumajandustootjate vahelise suhte digitaliseerimise programmid, et oleks võimalik kasutada ühtset ettevõtjafaili põllukultuuride andmete integreeritud ja sünkroonse haldamisega; on seisukohal, et selline lihtsustamine võimaldaks koondada need elemendid, mida praegu hallatakse eraldi (külviplaan, individuaalne kindlustuskava ja turustusaasta päevik), kuna põllumajandustootjad esitaksid ühe deklaratsiooni, mida jagatakse seejärel haldusasutuste vahel ning mis tõhustaks asjaomaste asutuste läbiviidavaid kontrolle ja vähendaks seega maksevigade ohtu ja võimaldaks kontrolle ratsionaliseerida;

17. kutsub liikmesriike üles tagama, et uue ÜPP rakendamisega tegelevad riiklikud või piirkondlikud asutused suhtleksid ja teeksid omavahel tõhusalt koostööd, kuna see on kasulik poliitikat kohapeal rakendavatele põllumajandustootjatele;

18. kutsub kontrollikoda üles tunnistama veamäära ja kaasnevate märkuste esitamisel oma aruandes, mis käsitleb 2015. aasta eelarve täitmist komisjoni poolt, et ÜPP on pärast 2013. aasta reformi märkimisväärselt muutunud – mida ei saa kohaldada tagasiulatuvalt –, ja tooma esile, mil määral vastutavad liikmesriigid vahendite ühise haldamise raames;

19. kutsub kõiki ÜPP rakendamise eest vastutavaid institutsioone ja asutusi üles tegema koostööd, et kaotada umbusaldus ja mure, mis on seotud auditeerimise ja kontrollimise märkimisväärse koormusega, mis võib ohustada tulevast arengut ja innovatsiooni ning ELi põllumajandussektori positsiooni teiste turgude suhtes;

20. palub komisjonil julgustada parimate tavade vahetamist, et tagada võimalikult sujuv kontrollimine ja põllumajandustootjate võimalikult vähene häirimine.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

17.6.2015

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

35

9

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

John Stuart Agnew, Clara Eugenia Aguilera García, Eric Andrieu, Paul Brannen, Daniel Buda, Nicola Caputo, Matt Carthy, Viorica Dăncilă, Michel Dantin, Paolo De Castro, Albert Deß, Diane Dodds, Herbert Dorfmann, Norbert Erdős, Edouard Ferrand, Luke Ming Flanagan, Beata Gosiewska, Martin Häusling, Jan Huitema, Peter Jahr, Jarosław Kalinowski, Elisabeth Köstinger, Zbigniew Kuźmiuk, Philippe Loiseau, Mairead McGuinness, Giulia Moi, Ulrike Müller, James Nicholson, Maria Noichl, Marit Paulsen, Laurenţiu Rebega, Jordi Sebastià, Czesław Adam Siekierski, Marc Tarabella, Janusz Wojciechowski, Marco Zullo

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Jean-Paul Denanot, Jørn Dohrmann, Stefan Eck, Peter Eriksson, Fredrick Federley, Jens Gieseke, Emmanouil Glezos, Maria Heubuch, Norbert Lins, Anthea McIntyre, Momchil Nekov, Sofia Ribeiro


PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

14.7.2015

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

23

1

2

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Nedzhmi Ali, Louis Aliot, Jonathan Arnott, Inés Ayala Sender, Zigmantas Balčytis, Ryszard Czarnecki, Dennis de Jong, Tamás Deutsch, Martina Dlabajová, Jens Geier, Ingeborg Gräßle, Verónica Lope Fontagné, Fulvio Martusciello, Dan Nica, Gilles Pargneaux, Georgi Pirinski, Petri Sarvamaa, Marco Valli, Derek Vaughan, Anders Primdahl Vistisen, Tomáš Zdechovský, Joachim Zeller

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Caterina Chinnici, Benedek Jávor, Julia Pitera, Patricija Šulin

Õigusalane teave