Menetlus : 2014/2255(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0241/2015

Esitatud tekstid :

A8-0241/2015

Arutelud :

PV 08/09/2015 - 13
CRE 08/09/2015 - 13

Hääletused :

PV 09/09/2015 - 8.13
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2015)0309

RAPORT     
PDF 382kWORD 120k
23.7.2015
PE 557.126v02-00 A8-0241/2015

aruande kohta, milles käsitletakse aktiivsena vananemise ja põlvkondadevahelise solidaarsuse Euroopa aasta (2012) elluviimist, tulemusi ja üldhinnangut

(2014/2255(INI))

Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon

Raportöör: Eduard Kukan

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
 SELETUSKIRI
 PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS
 NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

aruande kohta, milles käsitletakse aktiivsena vananemise ja põlvkondadevahelise solidaarsuse Euroopa aasta (2012) elluviimist, tulemusi ja üldhinnangut

(2014/2255(INI))

Euroopa Parlament,

–       võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. septembri 2011. aasta otsust nr 940/2011/EL aktiivsena vananemise ja põlvkondadevahelise solidaarsuse Euroopa aasta (2012) kohta(1),

–       võttes arvesse nõukogu 27. novembri 2000. aasta direktiivi 2000/78/EÜ, millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel(2),

–       võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat, eriti selle artiklit 25 eakate õiguste kohta,

–       võttes arvesse komisjoni lõpparuannet 9.–10. märtsil 2015. aastal toimunud Euroopa tippkohtumise kohta, kus käsitleti täisväärtusliku eluperioodi pikendamisega seotud innovatsiooni,

–       võttes arvesse komisjoni 23. veebruari 2015. aasta taustadokumenti „Hõbedase majanduse arendamine Euroopas” (Growing the Silver Economy in Europe),

–       võttes arvesse komisjoni 15. septembri 2014. aasta aruannet aktiivsena vananemise ja põlvkondadevahelise solidaarsuse Euroopa aasta (2012) elluviimise, tulemuste ja üldhinnangu kohta (COM(2014)0562),

–       võttes arvesse komisjoni 28. jaanuari 2015. aasta aruannet rahvastiku vananemise kohta. Majandus- ja eelarveprognoosid ELi 28 liikmesriigi kohta (2013–2060) (The 2015 Ageing Report. Economic and budgetary projections for the 28 EU Member States (2013-2060)) (European Economy 3/2015),

–       võttes arvesse komisjoni 17. jaanuari 2014. aasta aruannet „Ühisaruanne nõukogu 29. juuni 2000. aasta direktiivi 2000/43/EÜ, millega rakendatakse võrdse kohtlemise põhimõte sõltumata isikute rassilisest või etnilisest päritolust (rassilise võrdõiguslikkuse direktiiv), ja nõukogu 27. novembri 2000. aasta direktiivi 2000/78/EÜ, millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel (võrdse tööalase kohtlemise direktiiv), rakendamise kohta” (COM(2014)0002),

–       võttes arvesse komisjoni 20. veebruari 2013. aasta teatist „Sotsiaalsed investeeringud majanduskasvu ja ühtekuuluvuse edendamiseks – sealhulgas Euroopa Sotsiaalfondi rakendamine aastatel 2014–2020” (COM(2013)0083),

–       võttes arvesse komisjoni poliitilist tegevuskava sotsiaalsete investeeringute paketi rakendamise kohta 2014. aastal,

–       võttes arvesse komisjoni 16. veebruari 2012. aasta valget raamatut „Piisava, kindla ja jätkusuutliku pensioni tagamise tegevuskava” (COM(2012)0055),

–       võttes arvesse komisjoni 29. veebruari 2012. aasta teatist „Täisväärtusliku eluperioodi pikendamist käsitleva Euroopa innovatsioonipartnerluse strateegilise rakenduskava eesmärkide täitmine” (COM(2012)0083),

–       võttes arvesse nõukogu 7. detsembri 2012. aasta avaldust „Aktiivsena vananemise ja põlvkondadevahelise solidaarsuse Euroopa aasta (2012): edasised sammud”,

–       võttes arvesse sotsiaalkaitsekomitee ja Euroopa Komisjoni 10. oktoobri 2014. aasta ühist aruannet „Piisav pikaajalise hoolduse vajadust arvestav sotsiaalkaitse vananevas ühiskonnas”,

–       võttes arvesse Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi (Eurofound) 31. oktoobri 2014. aasta aruannet kriisiaegse juurdepääsu kohta tervishoiuteenustele,

–       võttes arvesse ÜRO elanikkonna vananemise töörühma praegust tööd eakate õiguste kaitse konventsiooni heaks,

–       võttes arvesse Eurofoundi dokumenti „Tööeelistused pärast 50. eluaastat” (Work preferences after 50) (2014),

–       võttes arvesse Eurofoundi dokumenti „Jätkusuutlik töö: parema ja pikema tööelu saavutamine” (Sustainable work: Toward better and longer working lives)(detsember 2014),

–       võttes arvesse Euroopa Parlamendi uuringuteenistuse 2015. aasta märtsi põhjalikku analüüsi „Aktiivsena vananemise ja põlvkondadevahelise solidaarsuse Euroopa aasta (2012)”,

–       võttes arvesse ECORYSi 15. aprilli 2014. aasta lõplikku aruannet „Aktiivsena vananemise ja põlvkondadevahelise solidaarsuse Euroopa aasta hindamine” (Evaluation of the European Year for Active Ageing and Solidarity between Generations),

–       võttes arvesse Euroopa aasta 2012 sidusrühmade foorumi 10. detsembri 2012. aasta tegevuskava aktiivsena vananemise ja põlvkondadevahelise solidaarsuse Euroopa aasta (2012) suunas ja selle järel,

–       võttes arvesse Eurobaromeetri 2012. aasta jaanuari eriuuringut 378 „Aktiivne vananemine”,

–       võttes arvesse oma 4. juuli 2013. aasta resolutsiooni kriisi mõju kohta ebasoodsas olukorras elanikerühmade tervishoiuteenuste kättesaadavusele(3),

–       võttes arvesse oma 21. mai 2013. aasta resolutsiooni piisava, kindla ja jätkusuutliku pensioni tagamise tegevuskava kohta(4),

–       võttes arvesse oma 11. novembri 2010. aasta resolutsiooni demograafiliste probleemide ja põlvkondadevahelise solidaarsuse kohta(5),

–       võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–       võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni raportit (A8-0241/2015),

A.     arvestades, et aktiivsena vananemise ja põlvkondadevahelise solidaarsuse Euroopa aasta (2012) (EY 2012) eesmärk oli suurendada teadlikkust aktiivsena vananemise väärtusest, ergutada teabevahetust, edendada aktiivsena vananemist käsitlevaid poliitikameetmeid ning luua liidu, liikmesriikide ning kõikide avaliku ja erasektori sidusrühmade konkreetsete meetmete raamistik;

B.     arvestades, et prognoosid näitavad, et 2050. aastal on ELi rahvastiku keskmine vanus üle 50 aasta;

C.     arvestades, et EL seisab silmitsi ennenägematute demograafiliste, sotsiaalsete ja struktuuriliste muutustega, millega tuleb viivitamata tegeleda; arvestades, et üldise rahvastiku vananemisega suurenevad eakate inimeste ja nende perekondade sotsiaalkindlustuse, tervishoiu- ja hooldusalased vajadused ning et ELi avalike teenuste kvaliteet ja pikaajaline jätkusuutlikkus sõltuvad suurel määral lähiaastatel võetavatest meetmetest;

D.     arvestades, et keskmise oodatava eluea pikenemist tuleb näha tsivilisatsiooni saavutusena ja ühiskonna arengu tegurina;

E.     arvestades, et 2006. aastal loodi rahvastiku muutuse piirkondade võrgustik, millesse kuulub ligi 40 Euroopa piirkonda ja mille eesmärk on suurendada teadlikkust sellest, kui tähtis probleem on rahvastiku vananemine ning kadu ELi ja selle majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse jaoks;

F.     arvestades, et Euroopa Liidus on keskmine laste arv naise kohta väiksem kui rahvastiku taastootmiseks vajalik läviväärtus, et majanduskriis on sündimust vähendanud ja et oodatav eluiga võib 2050. aastaks pikeneda veel viie aasta võrra;

G.     arvestades, et aktiivsena vananemine on üks 21. sajandi suurimaid väljakutseid;

H.     arvestades, et lisaks rahvastiku vananemisele suureneb järjest rohkem nende Euroopa piirkondade arv, kus rahvastik väheneb sündimuse vähenemise tõttu, millele lisanduvad rahvaarvu vähenemine, kõrge vananemismäär ja suur sõltuvus ning töötava elanikkonna vähenemine; arvestades, et need nähtused süvenevad veelgi nende piirkondade maapiirkondades, sest sageli lahkuvad maaelanikud suurtesse ja keskmise suurusega linnadesse;

I.      arvestades, et aktiivne vananemine ja põlvkondadevaheline solidaarsus on väga olulised strateegia „Euroopa 2020” sihtide ja eesmärkide saavutamiseks ning konkurentsivõimelise, jõuka ja kaasava Euroopa edendamiseks;

J.      arvestades, et aktiivse vananemise poliitikameetmete edu on tihedalt seotud ELi kodanike ja töötajate elukaare jooksul välja töötatud erinevate mittediskrimineerimise, sotsiaalkaitse, sotsiaalse kaasatuse ja rahvatervise poliitikameetmete tulemuslikkusega;

K.     arvestades, et Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) andmetel viitab sõna „aktiivne” jätkuvale osalusele ühiskonna-, majandus- ja kultuurielus, vaimses tegevuses ja kodanikuelus, ning mitte üksnes võimele olla füüsiliselt aktiivne või osaleda tööelus, ning arvestades seega, et eakad, kes jäävad pensionile, ja invaliidsuse või haiguse tõttu pensionile jäävad inimesed saavad jätkata aktiivselt tegutsemist koostöös oma perekonna, kaasinimeste, kogukonna ja riigiga;

L.     arvestades, et vaja on terviklikku käsitlusviisi, milles võetakse arvesse eri aspekte, mis muudavad kõikide inimeste ja kogu ühiskonna jaoks töö kõigis eluetappides jätkusuutlikuks;

M.    arvestades, et erisugused töötajate rühmad puutuvad kokku erinevate töötingimustega, mis tingib töötervishoiu ebavõrdsuse;

N.     arvestades, et liikmesriikide ja piirkondade vahel eksisteerivad aktiivse vananemise ja vanaduses tagatud sotsiaalkaitse poliitikameetmete, tugiinfrastruktuuri ja eelarvevahendite osas äärmiselt suured nähtavad erinevused;

O.     arvestades, et aktiivne ja hea tervise juures vananemine loob uusi sotsiaalseid vajadusi, mis muudab vajalikuks investeerimise mitmesugustesse olemasolevatesse ja loodavatesse avalikesse teenustesse, eelkõige tervishoiu- ja eakate hooldamise valdkonnas, ning avab uusi võimalusi vaba- ja puhkeaja veetmise ning pikenemise vallas;

P.     arvestades, et finants- ja majanduskriis mõjutas vaesuse suurenemist eakate seas, ning arvestades, et vaesus või vaesusrisk ja sotsiaalne tõrjutus ei tähenda üksnes ohtu tervisele, vaid takistab ka võimalust aktiivsena vananeda;

Q.     arvestades, et ELis toimib umbkaudu 125 000 tööandjapensionifondi, kuhu on kantud 2,5 triljoni euro ulatuses varasid ligikaudu 75 miljoni eurooplase nimel, kes moodustavad 20 % ELi tööealisest elanikkonnast;

R.     arvestades, et põlvkondadevaheline solidaarsus on inimühiskonna üks aluspõhimõte; arvestades, et keskmise oodatava eluea pikenemine mõjutab põlvkondadevaheliste suhete tähtsust; arvestades, et majandus ja ühiskond vajavad oma eesmärkide saavutamiseks kõikide põlvkondade elukogemust, pühendumust ja ideederikkust;

S.     arvestades, et aktiivne osalemine elukestva õppe ja spordiprogrammides aitab suuresti kaasa tõelise aktiivsena vananemise kultuuri loomisele, võimaldades elanikkonnal nii kohandada kogu elu jooksul oma oskusi vastavalt tööturule kui ka püsida terve, aktiivne ja jätkata osalemist ühiskonnas laiemas mõttes;

T.     arvestades, et eakad naised moodustavad 20 % ELi elanikkonnast ja praeguste demograafiliste suundumuste alusel kasvab see osakaal jätkuvalt; arvestades, et enamikus ELi liikmesriikides on eakatel naistel suurem oht sattuda vaesusse kui eakatel meestel (21 % naiste puhul ja 16 % meeste puhul); arvestades, et sooline pensionilõhe on ELis 39 %;

U.     arvestades, et kättesaadav tehnoloogia võimaldab ja hõlbustab juurdepääsu tööturule, iseseisvat elamist ja osalemist kõikides ühiskonna valdkondades, arvestades, et praegu kuulub 69 % puudulike digitaalsete põhioskustega inimestest üle 55-aastaste vanuserühma; arvestades, et kättesaamatus, IKT kiire areng ja vähene digikirjaoskus tekitab tõsist ohtu, et suur osa eakamaid ja puudega isikuid ei saa tulevast digitaalset ühtset turgu täiel määral ära kasutada;

1.      tunnistab, et EY 2012 andis olulise poliitilise tõuke, mis aitas algatada arutelu aktiivse vananemise ja põlvkondadevahelise solidaarsuse probleemide teemal Euroopas;

2.      määratleb põlvkondadevahelise õigluse kui kasu ja koormuse võrdse jaotumise põlvkondade vahel; on seisukohal, et põlvkondade toimiv kooselu rajaneb solidaarsusel ning peab olema kantud vastastikusest austusest, jagatud vastutusest ja valmidusest üksteist toetada;

3.      märgib, et EY 2012 konkreetsed eesmärgid saavutati osaliselt ning kõige paremad tulemused saadi teadlikkust parandavate algatuste ja ürituste valdkonnas;

4.      märgib ja tervitab asjaolu, et EY 2012 ürituste ja algatuste kaudu sai selgeks, et vanemad inimesed e ole koorem, vaid on tänu oma kogemustele, elusaavutustele ja teadmistele majandusele ja ühiskonnale kasulikud;

5.      juhib tähelepanu asjaolule, et EY 2012 täitis edukalt eesmärki koondada aktiivsena vananemise ja põlvkondadevahelise solidaarsusega seotud osalisi; peab siiski kahetsusväärseks asjaolu, et eesmärki luua uued võrgustikud ressursside, projektide ja ideede jagamiseks avaliku ja erasektori ning kodanikuühiskonna vahel saavutati harva; väljendab kahetsust asjaolu üle, et tööturu osapoolte kaasamine oli ebaühtlane ning eraettevõteteni suuremal määral ei jõutud; rõhutab vajadust parandada suutlikkuse suurendamist, et edendada eakate aktiivset osalemist ühiskonnas;

6.      tunneb heameelt asjaolu üle, et EY 2012 aitas täiustada liikmesriikide aktiivse vananemise poliitikat, ergutas heade tavade vahetust liikmesriikide vahel, suurendas aktiivset vananemist edendavate algatuste arvu ning tugevdas sidusrühmade teadmisi ja oskusi;

7.      rõhutab, et sihipärasemate ja tõhusamate aktiivse vananemise strateegiate väljatöötamiseks on vaja usaldusväärset statistikat eakate olukorra ja demograafiliste muutuste kohta; palub komisjonil tagada põhjalik eakate ühiskondlikku staatust, tervist, õigusi ja elatustaset käsitlevate kvaliteetsete andmete kogumine;

8.      peab väga oluliseks, et liikmesriikide poolt EY 2012 raames käivitatud algatusi jälgitakse ning et nad muudetakse tugevaks poliitiliseks kohustuseks, millele järgneb konkreetne meede, et tagada kõikide põlvkondade sotsiaalne kaasamine, aktiivne osalemine ja heaolu, järgides samas subsidiaarsusse ja proportsionaalsuse põhimõtet; tuletab meelde, et vananemispoliitika alaseid ELi õigusakte tuleb tulemuslikult kohaldada, et võidelda diskrimineerimisega ja seda ennetada kõigis eluvaldkondades nii nooremate kui ka vanemate inimeste puhul;

9.      rõhutab vajadust tõhustada otsuste tegemise tasandil (sealhulgas ELi, liikmesriigi, piirkondlikul ja kohaliku tasandil) moodustatud koordineerimise kolmikut, kodanikuühiskonda ja erasektorit, sealhulgas iseseisvat elustiili toetavaid uuenduslikke tooteid ja teenuseid pakkuvaid tööstusharusid;

10.    palub Euroopa Komisjonil viia läbi uurimus rahvastiku vähenemise kohta, mis mõjutab üha suuremal arvul piirkondi ELi eri liikmesriikides, ja koostada teatis selle probleemi ja meetmete kohta, mida saaks võtta Euroopa tasandil, samuti liikmesriikide ja mõjutatud piirkondade tasandil rahvastiku vähenemise probleemiga toime tulemiseks;

11.    juhib tähelepanu asjaolule, et raskete ja püsivate ebasoodsate looduslike või demograafiliste tingimustega piirkonnad, näiteks hõredalt asustatud piirkonnad, saared ja mägipiirkonnad, kannatavad eriti rahvastiku vananemisega seotud probleemide tõttu ning neil on vähem vahendeid ja infrastruktuure aktiivsena vananemise edendamiseks; palub uurida, kas ergutamise kavad saavad olla kasulikud lahenduse leidmiseks vananemise probleemile, mida üldiselt raskendavad paralleelselt toimuvad rahvastikukao protsessid, mille all kannatavad paljud nendest piirkondadest, ja mis võib seada ohtu nende piirkondade ellujäämise;

12.    peab kahetsusväärseks asjaolu, et EY 2012 suhteliselt hiline heakskiitmine tõi kaasa hilinemised lepingute sõlmimisel ja rakendamisel, mille tulemusel ei realiseeritud teatavate ürituste, näiteks eakate päeva (Seniorforce Day) täit potentsiaali; võtab teadmiseks EY 2012-le eraldatud väiksema eelarve võrreldes varasemate Euroopa aastatega ning sellest tingitud napimad ressursid EY 2012 eesmärkide täitmiseks;

13.    tuletab meelde, et aktiivne vananemine on muu hulgas protsess, millega optimeeritakse võimalusi säilitada tervis ning osaleda ühiskonnas, et tagada vananevatele inimestele võimalus säilitada oma elatustase ja elukvaliteet; on arvamusel, et aktiivse vananemise poliitikameetmetega tuleks suurendada inimeste füüsilise, ühiskondliku ja vaimse heaolu potentsiaali kogu oma elu jooksul, et võimaldada paremat sotsiaalset kaasamist ja suuremat osalust ühiskonnas; juhib tähelepanu asjaolule, et aktiivne vananemine tähendab ka paremat juurdepääsu tervishoiu-, pikaajalistele hooldus- ja sotsiaalteenustele, mis on kriisi ajal surve alla sattunud, ning elukestvale õppele, osalemist ühiskondlikes ja kultuuritegevustes, sellise olemasoleva sotsiaalse infrastruktuuri laiendamist, nagu hooldekodud ja päevakeskused, vanuselise diskrimineerimise ja stereotüüpide kaotamist, meetmeid võitluseks vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu ning aktiivsena vananemist puudutava teadlikkuse parandamist;

14.    soovitab kõikidel liikmesriikidel edendada ja võimendada oma sotsiaalkindlustussüsteemide kaudu avalikke ja kvaliteetseid eakate hoolduse infrastruktuure (hooldekodud, päevakeskused ja tugiteenused kodus), kus eakat nähakse aktiivse, mitte passiivse osalejana algatustes, kus ta osaleb;

15.    on seisukohal, et välja tuleb töötada Euroopa strateegia dementsuse kohta, mis peaks hõlmama meetmeid patsientide pereliikmete abistamiseks, teavituskampaaniaid, teadlikkuse parandamist ja parimate tavade vahetamist liikmesriikide vahel;

16.    kutsub komisjoni üles uurima üle 50-aastaste inimeste töötuse, samuti järjest suureneva pikaajalise tööpuuduse murettekitavat probleemi ning uurima koos liikmesriikide, piirkondlike ja kohalike omavalitsuste ning tööturu osapooltega vanemate töötute inimeste olukorda ja elukorraldust ning vajaduse korral töötama välja tõhusad vahendid sellesse haavatavasse kategooriasse kuuluvate töötajate hoidmiseks tööturul, pakkudes võimalusi elukestvaks õppeks ja oskuste ajakohastamiseks, töökohal toimuvaks koolituseks ning kättesaadavateks ja taskukohasteks õppeprogrammideks, ning edendades kõikidele suunatud põlvkondadevahelisi koolitusi ja teadmiste ülekannet tööl;

17.    rõhutab, et eelkõige tuleks seejuures kaaluda selliseid programmidele, nagu on näiteks põlvkondadevahelise mentorluse programm, millega edendatakse töö ja koolituse käigus vanema põlvkonna ekspertide vahetust noorema põlvkonnaga; juhib tähelepanu, et erineva vanusega isikutest koosnevaid meeskondi tuleks tööprotsessi käigus toetada ning silmapaistvaid projekte tuleb esile tõsta; on seisukohal, et liikmesriigid peaksid kehtestama ettevõtetele stiimulid vanemate töötajate palkamiseks ning et põhimõtteliselt ei tohi vanemad töötajad olla kutse- ja täiendkoolituse vallas noorematest halvemas olukorras; rõhutab eelkõige, kui tähtis on kohandada töökohti vastavalt vanemate töötajate vajadustele ning pakkuda vanematele töötajatele rohkem võimalusi töötada vastavalt oma eelistustele osalise tööajaga ja pikendada tööelu neil, kes soovivad ja suudavad kauem töötada; on arvamusel, et tuleb kehtestada spetsiaalsed pensionikavad eakamate pikaajaliste töötute jaoks, millega saavutatakse tasakaal nende isikute sotsiaalse stabiilsuse alase vajaduse ning sotsiaalkindlustussüsteemide stabiilsuse vahel;

18.    avaldab kahetsust asjaolu üle, et eakamad isikud puutuvad ikka veel tihti kokku vanuselise diskrimineerimise, stereotüüpide ja takistustega; palub seega liikmesriikidel rakendada viivitamata nõuetekohaselt nõukogu direktiivi 2000/78/EÜ võrdse kohtlemise kohta töö saamisel ja kutsealale pääsemisel; märgib, et võrdset kohtlemist käsitlev horisontaalne direktiiv(6) on nõukogus blokeeritud alates 2008. aastast, ning kutsub liikmesriike üles leidma võimalikult kiiresti lahendust;

19.    on kindlalt vastu sellele, et aktiivse vananemise poliitikameetmetesse suhtutakse kui vaid vahendisse, mida kasutatakse eakamate töötajate tööhõive säilitamiseks, ning nõuab tungivalt, et liikmesriigid viiksid läbi kõik vajalikud hindamised ja teeksid jõupingutusi üleminekuks elukaarel põhinevale lähenemisele ning teeksid kõik võimaliku, et stabiliseerida vanaduspensioni eeskirjad, võttes kohustusliku pensioniea muutmisel arvesse tegelikku töötuse määra üle 50-aastaste hulgas; rõhutab, et pensionile jäämise ea sidumine oodatava elueaga ei võta arvesse tööturu arengu tähtsust ning ei saa seega olla ainuke vahend vananeva ühiskonna probleemi lahendamiseks; on seisukohal, et selle asemel peaksid liikmesriigid oma tööhõive kaitset käsitlevate õigusaktide ja palkade kujundamise süsteemide kaudu toetama vanemate töötajate palkamist, eriti enne nende seadusjärgset pensioniiga, sest tööpuudus avaldaks nende pensionitulule veelgi kahjulikumat mõju, ning et liikmesriigid peaksid tagama jätkusuutlikud sotsiaalkaitse süsteemid;

20.    palub liikmesriikidel tagada riiklike pensioniskeemide jätkusuutlikkus ja kindlustada kõigi jaoks individuaalsed ja piisavad pensioniõigused, mis tagaksid vanemas eas väärika elu, sealhulgas neile inimestele, kelle karjääris esineb põhjendatud katkestusi (peamiselt naised); toonitab, kui oluline on turvaliste ja jätkusuutlike pensionide tagamiseks tööandjapensionifondide piisav järelevalve ja sõltumatu auditeerimine;

21.    rõhutab, et vanematel inimestel peab olema võimalus osutada oma perekondades vabatahtlikku ja erakordselt olulist abi. ning juhib tähelepanu olulisele rollile, mida vanemad inimesed vabatahtlikena täidavad;

22.    rõhutab, kui oluline on vananeva Euroopa ühiskonna jaoks kättesaadav tehnoloogia, ning palub komisjonil töötada välja kaasav digitaalse ühtse turu strateegia, tagades, et kättesaadavus integreeritakse kogu strateegiasse ja seotakse nn hõbedase majanduse arendamisega Euroopas;

23.    tunneb heameelt asjaolu üle, et aktiivne ja tervena vananemine on 2014.–2020. aasta programmitöö perioodil Euroopa Sotsiaalfondi üks investeeringute prioriteetidest, nagu on sedastatud määruses (EL) nr 1304/2013; kutsub liikmesriike üles kasutama tõhusalt neile eraldatud vahendeid; tuletab meelde, et aktiivse vananemise edendamise projektide rahastamiseks on võimalik vahendeid saada ka selliste programmide nagu Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide, programmi „Horisont 2020”, tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programmi (EaSI) ning tervisevaldkonna tegevusprogrammi raames; nõuab selliste programmide ja eri vahendite paremat kooskõlastamist, mille EL on eraldanud aktiivsena vananemise ja põlvkondadevahelise solidaarsuse edendamiseks, ning kutsub kooskõlas programmis „Horisont 2020” sätestatud prioriteetidega keskendama Euroopa teadusuuringud tervist ja aktiivset vananemist käsitlevatele rakendusteadustele;

24.    kutsub liikmesriike üles kasutama kättesaadavaid Euroopa Sotsiaalfondi, Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide, Euroopa tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programmi vahendeid, et toetada rahaliselt selliste eakate organisatsioonide läbiviidavaid eneseabiprogramme, kes jagavad üksteisega oma energiat, teadmisi, kogemusi ja tarkust ning aitavad abivajajaid, panustades nii täisväärtuslikku vananemisse ja pikaajalisse iseseisvasse elamisse;

25.    tuletab meelde 2010. aasta komisjonipoolset eelarve läbivaatamist, mille raames nimetati ELi lisaväärtust üheks oma peamiseks põhimõtteks; rõhutab, et kõikide kulutuste juures tuleb juhinduda sellest põhimõttest ning et ELi rahastamist, eeskätt Euroopa Sotsiaalfondi raames, ei tohiks kasutada riiklike meetmete subsideerimiseks, vaid liikmesriikide aktiivsena vananemise programmide täiendavaks toetamiseks;

26.    kutsub komisjoni ja liikmesriike üles parandama vahendite suunamist aktiivsele vananemisele ning vahendite kasutamist; palub veel komisjonil tungivalt uurida uue Euroopa rahastamisvahendi teostatavust ja lisaväärtust töölt vabastatud keskealiste töötajate taasintegreerimise probleemi lahendamisel;

27.    kutsub komisjoni ja liikmesriike üles koguma täielikke ja usaldusväärseid andmeid, mis võimaldavad hinnata, kui tõhusad on olnud Euroopa Sotsiaalfondist vanemate töötajate jaoks tehtud kulutused;

28.    kutsub Euroopa Komisjoni üles hindama kõikidele alla vaesuspiiri elavatele kodanikele miinimumsissetuleku tagamiseks loodava Euroopa uue rahastu teostatavust ja lisandväärtust;

29.    soovitab liikmesriikidel kavandada ja rakendada poliitikameetmed ja riiklikud programmid, mis parandavad mitte ainult füüsilist tervist, vaid ka edendavad psüühilist tervist ja sotsiaalseid sidemeid;

30.    peab väga tähtsaks toetama vanemate inimeste iseseisvat elu nii kaua kui võimalik, nagu on sätestatud Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 25, arendades välja ja hoides inimestele suunatud ning nõudmistel põhinevaid tugi- ja hooldusteenuseid ning parandades nende teenuste vahelist seost; palub seepärast liikmesriikidel tagada taskukohased, kättesaadavad ja mittediskrimineerivad tervishoiuteenused ning seada tervishoiupoliitikas esmatähtsale kohale ennetustegevus; kutsub komisjoni üles rakendama sotsiaalsete investeeringute paketti, hoidma tervena vananemist ja pikaajaliste hooldusteenuste piisavust ja taset poliitilises tegevuskavas olulisel kohal ning analüüsima eakate tervishoiuteenuste taskukohasust, koguma kõikjal ELis andmeid tervishoiusüsteemide ooteaegade kohta ja tegema ettepaneku maksimaalseid ooteaegu käsitlevate suuniste kohta; peab äärmiselt oluliseks edendada isiklikku vastutust oma tervise eest, suurendades märkimisväärselt tervishoiualast informeeritust ja tõhustades riiklikke motivatsioonikampaaniaid, ning soodustada koostööd tervisealase harituse valdkonnas, et suurendada eakate võimet oma tervise eest hoolt kanda; tuletab meelde, et peaksime samuti pöörama rohkem tähelepanu uuenduslikele tehnoloogilistele lahendustele ja seadmetele; tunnistab, kui oluline on jagada sellele eesmärgi saavutamisele kaasaaitamiseks tõhusalt teavet kohalike teenuste ja õiguste kohta;

31.    palub komisjonil võtta järelmeetmed järelduste kohta, milles käsitletakse ühisaruannet piisava pikaajalise hoolduse vajadust arvestava sotsiaalkaitse kohta vananevas ühiskonnas, ning esitada viivitamata konkreetsed ettepanekud;

32.    on veendunud, et tähtsustada tuleks eakate oma perekonda integreerimist; soovitab komisjonil uurida pereettevõtete pakutavaid võimalusi ja vastavat eakate abistamise tööd;

33.    juhib tähelepanu asjaolule, et eakatesõbraliku keskkonna kujundamisel(7), iseseisva elamise toetamisel ja põhiteenustele juurdepääsemisel on tõhusam ühistransport eakate jaoks esmatähtsal kohal; palub komisjonil ja liikmesriikidel parandada transpordisüsteemide juurdepääsetavust ja koostalitlusvõimet;

34.    tunneb heameelt komisjoni taustadokumendi „Hõbedase majanduse arendamine Euroopas” üle ning tuletab meelde, et on vaja arendada eakate inimeste huve arvestavat majandust (nn hõbedane majandus), millega keskendutakse nendele majanduslikele võimalustele, mis tulenevad vananeva elanikkonnaga seotud avaliku sektori ja tarbijakulutustest ning konkreetsetest toodetest, teenustest, innovaatilistest lahendustest ja vajadustest, mis omakorda loovad uusi töökohti ja toovad kaasa majanduskasvu, võttes arvesse kõige haavatavamate sotsiaal-majanduslike rühmade vajadusi;

35.    on seisukohal, et tööjõu ühekülgne noorendamine ei too kaasa suuremat innovaatilisust, vaid kujutab endast kogemuste, teadmiste ja oskuste raiskamist;

36.    on arvamusel, et vanemad inimesed peaksid olema ühiskonna täieõiguslikud liikmed ning nende osalemist igapäevaelus, sealhulgas avalikus elus tuleks toetada; on lisaks seisukohal, et aktiivselt tuleks edendada struktureeritud dialoogi ja kogemuste vahetust noorte ning eakate vahel; rõhutab sellega seoses põlvkondadevaheliste projektide rolli; toetab eakate õigust elada inimväärset ja iseseisvat elu, nagu on sedastatud Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 25; on veendunud ka selles, et nii nooremate kui ka vanemate põlvkondade sidusrühmade aktiivne poliitikas osalemine tuleks tagada kõigil ELi tasanditel, kus võib olla tegu põlvkondade huvidega;

37.    rõhutab, et vanemate inimeste oluline ühiskondlik missioon on ka väärtuste ja kogemuste edasiandmine teistele ning õpetamine, kuidas ühiskondlikus elus hakkama saada;

38.    palub komisjonil, nõukogul ja liikmesriikidel võtta ÜRO vananemise avatud töörühmas vastu heakskiitev seisukoht, et tagada eakate kodanike võimalus oma inimõigusi täiel määral kasutada; kutsub komisjoni üles tegema tihedat koostööd ÜRO eakate õigustega tegeleva sõltumatu eksperdi ja eakaid esindavate organisatsioonidega ELis;

39.    avaldab kahetsust, et ajutise töö, tähtajaliste töölepingute sagenemise, väikeses mahus töötamise või töötuse tõttu muutub tööelu üha muutlikumaks ja ebakindlamaks;

40.    tunneb heameelt tulevase ELi demograafiliste muutuste pakti üle; mis on EY 2012 ning täisväärtusliku eluperioodi pikendamist käsitleva Euroopa innovatsioonipartnerluse peamine saavutus; palub komisjonil teha kindlaks ELi eelarve valdkonnad, kus on võimalik kokku hoida ja toimida tõhusamalt, et tagada pakti rahastamine, mis on avatud, suur ja sõltumatu võrgustik nende kohalike ja piirkondlike sidusrühmade ühendamiseks, kes on võtnud kohustuseks Euroopa demograafiliste muutustega tegelemise, edendades tihedas koostöös Maailma Terviseorganisatsiooniga (WHO) eakatesõbralikke keskkondi;

41.    kutsub komisjoni üles võtma vastu demograafilist muutust käsitlev ELi strateegia, et koordineerida ELi tegevust mitmes valdkonnas eesmärgiga tagada koostoime ja suurendada maksimaalselt selle positiivset mõju Euroopa elanikele, majandusele ja töökohtade loomisele ning kaitsta eakate inimõigusi kõikides ELi poliitikameetmetes;

42.    usub, et demograafilisi probleeme ei ole Euroopa tasandil asjakohaselt käsitletud; palub järgmistel ELi eesistujariikidel võtta see teema uuesti ELi tegevuskavva ja töötada välja jõuline poliitiline vastus;

43.    rõhutab, et demograafiliste muutustega ei tohi põhjendada sotsiaalsete õiguste ja teenuste vähendamist;

44.    väljendab heameelt sotsiaalkaitsekomitee ning tööhõive- ja sotsiaalkomisjoniga ühiselt välja töötatud aktiivsena vananemist ja põlvkondadevahelist solidaarsust käsitlevate peamiste põhimõtete üle; tunneb heameelt eelkõige sotsiaalkaitsekomitee rolli üle, mille kohaselt ta võimaldab liikmesriikidel otse kogemusi vahetada, sealhulgas seoses pikaajalise hoolduse ja pensionitega;

45.    tunneb heameelt aktiivsena vananemise indeksi üle, mille eesmärk on kasutada ära eakate vallandamata potentsiaali, et nad saaksid aktiivsemalt osaleda tööhõives ja sotsiaalelus ning elada iseseisvat elu, ning käimasoleva jätkuprojekti üle, mida viib läbi komisjon koos ÜRO Euroopa Majanduskomisjoniga; julgustab liikmesriike seadma aktiivsena vananemise indeksil põhinevaid eesmärke, mida peab saavutama ulatuslike aktiivse vananemise strateegiate abil, ning jälgima edusammude tegemist nende eesmärkide saavutamisel;

46.    juhib tähelepanu asjaolule, et eakatesõbralike keskkondade edendamine on erakordselt oluline viis vanemaealiste töötajate ja tööotsijate toetamiseks ning kõigile võrdseid võimalusi pakkuva kaasava ühiskonna edendamiseks; tunneb sellega seoses heameelt komisjoni ja WHO ühisprojekti üle, mille eesmärk on kohandada WHO ülemaailmset eakatesõbralike linnade juhendit (Global Age-friendly Cities) Euroopa tingimustega;

47.    usub, et ÜRO konventsioon eakate õiguste kaitseks parandab eakate elu, tagades neile võrdse juurdepääsu poliitilistele, majanduslikele, tervishoiualastele ja kultuurilistele õigustele, ning kujutab endast olulist platvormi, mille abil muuta ülemaailmselt vananemise suhtes võetud hoiakuid;

48.    palub komisjonil võtta vastu eakate väärkohtlemist käsitlev tegevuskava, hinnates WeDo partnerluse väljatöötatud Euroopa pikaajalise hoolduse kvaliteediraamistikku ja käsitledes hooldust ja abi vajavate eakate õiguste küsimust;

49.    peab kahetsusväärseks, et komisjon ei ole veel käsitlenud vanuselist ebavõrdsust ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni ja puuetega inimesi käsitleva strateegia rakendamisel; seepärast palub komisjonil suurendada teadlikkust ja käsitleda puuetega eakate õigustega seotud vanuselist diskrimineerimist ning tagada, et puuetega inimeste õiguste konventsiooni rakendamisel ei jäeta eakaid kõrvale;

50.    palub komisjonil avaldada kauaoodatud Euroopa juurdepääsetavuse akt, millega tagada, et transport, majutusvõimalused ja IKT-põhised, muu hulgas hõbedase majanduse raames pakutavad tooted ja teenused on eakatele kättesaadavad;

51.    palub komisjonil avaldada Euroopa poolaasta raames riigipõhised soovitused, milles käsitletakse tööhõive, pensionide, sotsiaalse kaasamise ja pikaajalise hoolduse valdkonnas tehtud majandusreformide asjakohasust, jätkusuutlikkust ja õiglust; palub komisjonil hinnata paremini majandusreformide sotsiaalset mõju, eeskätt elanikkonna vananemise taustal;

52.    rõhutab, kui oluline on vabatahtlik tegevus, mida ei tohi võtta enesestmõistetavana ning mille sotsiaalset lisaväärtust tuleks rohkem arvesse võtta, millega edendatakse kultuuridevahelist õpet ja põlvkondadevahelist solidaarsust, toetatakse aktiivset vananemist ja elukestvat kodanike osalust, ning võimaldatakse eakatel väljendada oma pühendumist ühiskonnale, parandades niiviisi nende elukvaliteeti, heaolu ning üldist tervislikku seisundit; julgustab töötama välja paindlikumaid ja kaasavamaid vabatahtlike programmides osalemise võimalusi; sellega seoses peab kahetsusväärseks eakamaid vabatahtlikke toetanud Grundtvigi programmi lõpetamist; tuletab sellega seoses meelde, kui tähtsad on Euroopa ja riikidevahelised avaliku ja erasektori ühenduste ja üksuste võrgustikud, kelle eesmärk on eakate integreerimine ja keda tuleb eriliselt toetada, ning nõuab tungivalt, et komisjon tunnistaks nende edukate ELi programmide väärtust, kus oli ühendatud kodanikuosalus ja kogu ELi hõlmavad rühmade vahetused, millesse olid kaasatud eakad;

53.    rõhutab, et eri põlvkondade vajadusi arvestava poliitika eesmärk peab olema luua vahendid avatud ja ausa põlvkondadevahelise dialoogi pidamiseks, millest võidavad kõik osalised; kutsub Euroopa Komisjoni ja liikmesriike üles selliste vahendite vallas solidaarsuse saavutamiseks intensiivselt tööd tegema;

54.    rõhutab nende sotsiaalsete ettevõtete tähtsust, kes aitavad osutada teenuseid eakatele ning hoolitseda nende tervise ja ühiskonnaelus osalemise eest;

55.    teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning liikmesriikidele.

(1)

ELT L 246, 23.9.2011, lk 5.

(2)

ELT L 303, 2.12.2000, lk 16.

(3)

Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0328.

(4)

Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0204.

(5)

ELT C 74 E, 13.3.2012, lk 19.

(6)

Ettepanek võtta vastu nõukogu direktiiv, millega rakendatakse võrdse kohtlemise põhimõtet sõltumata isikute usutunnistusest või veendumustest, puudest, vanusest või seksuaalsest sättumusest (COM(2008)0426).

(7)

Euroopa Komisjon (2012), Eurobaromeetri eriuuring 378 aktiivsena vananemise kohta.


SELETUSKIRI

Aktiivsena vananemise ja põlvkondadevahelise solidaarsuse Euroopa aasta

2012. aasta nimetati aktiivsena vananemise ja põlvkondadevahelise solidaarsuse Euroopa aastaks(1). Selle üldeesmärk oli lihtsustada Euroopas aktiivse vananemise kultuuri loomist, mis põhineks kõiki vanuserühmi kaasaval ühiskonnal.

Konkreetsed eesmärgid olid järgmised:

1. suurendada üldsuse teadlikkust aktiivsena vananemise ja selle eri mõõtmete tähtsusest;

2. ergutada liikmesriikide ja sidusrühmade vahelist väitlust, teabevahetust ja vastastikust õppimist;

3. luua kohustuste ja praktiliste meetmete raamistik;

4. edendada tegevusi, mis aitavad võidelda vanusega seotud diskrimineerimise vastu, murda vanusega seotud stereotüüpe ja kõrvaldada tõkked.

Euroopa aasta 2012 otsuses määrati viie miljoni euro suurune rahastamispakett perioodiks 2011. aasta jaanuarist kuni 2012. aasta detsembrini.

Aktiivse vananemise mõiste

Otsuses 940/2011/EL(2) viidatakse järgmisele WHO aktiivset vananemist käsitlevale määratlusele: „protsess, millega optimeeritakse võimalusi säilitada tervis, osalemine ja turvalisus, et tõsta vananevate inimeste elukvaliteeti. Aktiivsena vananemine võimaldab inimestel kasutada oma füüsilise, ühiskondliku ja vaimse heaolu võimalusi kogu oma elu jooksul ja osaleda ühiskonnas, saades vastu piisavat kaitset, turvalisust ja hoolitsust, kui nad seda vajavad. Seega eeldab aktiivsena vananemise edendamine mitmekülgset lähenemist ja isevastutust kõigi põlvkondade püsiva toetuse kaudu.”

Aktiivse vananemise mõiste on üsna lai ning see ei ole piiratud vaid asjaoluga, et inimesi hoitakse kauem tööturul. Aktiivse vananemise mõiste on seotud mitme poliitikavaldkonnaga, nagu pensionid, tervishoid ja pikaajaline hooldus, tööhõive, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, mittediskrimineerimine, täiskasvanuharidus, transport, juurdepääs jne.

Euroopa aasta 2012 rakendamine

2012. aastat tähistati rea Euroopa üritustega ning sel puhul anti mitmesuguseid auhindu. Samuti olid kaks Euroopa aasta olulist väljundit aktiivsena vananemise indeks ning aktiivsena vananemist ja põlvkondadevahelist solidaarsust käsitlevad peamised põhimõtted. Osalevad riigid kavandasid ja rakendasid ka riiklikke programme. Avamisüritustel osales kokku 4500 inimest. Aasta jooksul rakendati kokku 748 riiklikku ja riikidevahelist algatust, kui lugeda ainult neid, mis lisati ELi andmebaasi. Valdkondade käsitlemise osas keskenduti põlvkondadevaheliste sildade loomisele, sotsiaalse kaasamise toetamisele, terviseedendamisele ja ennetavale tervishoiule.

Soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamisele mõeldi Euroopa aasta 2012 algusest alates ning see lisati edendatavatesse tegevustesse. Üldiselt juhtisid Euroopa aastat 2012 peamiselt naised ning põhilised riiklikud üritused tõmbasid ligi ja kaasasid enam naisi kui mehi.

Euroopa aasta 2012 käsitles paljusid erinevaid probleeme, millega vanemaealised inimesed puutuvad kokku seoses puuete ning eelkõige tervise ja iseseisva eluga. Algatustes tegeldi puuetega otseselt ja kaudselt nii ELi kui ka liikmesriikide tasandil. Euroopa aasta 2012 meetmetega tagati ürituste toimumiskohtade ligipääsetavus ning pakuti mitmel puhul hõlbustavaid teenuseid, nagu viipekeele tõlge ja transport. ELi veebilehel sai valida suurema kirjasuuruse.

Euroopa aasta 2012 alguses riiklike programmide raames tehtud plaanid täideti suuremalt jaolt enamikus riikides. Parimaid tulemusi saavutati teadlikkuse suurendamisel ELi ja riikliku tasandi algatuste ja ürituste kaudu. Euroopa aasta käigus saavutati selle vahetud eesmärgid: tugevdada olemasolevaid võrgustikke, luua sünergiat ja partnerlust valitsustasandite ja poliitikavaldkondade vahel, edendada poliitikameetmeid ja pikaajalisi strateegiaid ning muuta tehnoloogilised, organisatsioonilised ja sotsiaalsed uuendused kättesaadavaks. Uute võrgustike loomist puudutavat eesmärki saavutati harva. Aktiivsena vananemist käsitlevate riiklike poliitikameetmete, strateegiate ja ulatuslike programmide väljatöötamine mitmes riigis näitab, milline poliitiline mõju on olnud Euroopa aastal 2012. Tänu EY 2012 saavutati edukalt eesmärk koondada aktiivsena vananemise ja põlvkondadevahelise solidaarsusega seotud osapooli. Sellegipoolest oli tööturu osapoolte kaasamine ebaühtlane ning eraettevõteteni laiemalt ei jõutudki.

Suure panuse eesmärkide saavutamisse andsid mitmesugused ELi tasandi üritused. Mõningaid neist aga ei täidetud täiel määral rakendamise ajakava hilinemise tõttu. ELi veebilehe kui kulutõhusa algatusega oldi laialdaselt rahul, kuid külastajate arv oli võrreldes teiste Euroopa aastatega väiksem. Samuti näis, et vähemalt ELi tasandil oli kodanike ja sidusrühmade osalemine sotsiaalmeedias piiratud.

Euroopa aasta 2012 ja teised käimasolevad programmid, nagu valge raamat pensionide kohta, demograafiafoorum, täisväärtusliku eluperioodi pikendamist käsitlev Euroopa innovatsioonipartnerlus ning kavandatava ligipääsetavuse akt, täiendasid üksteist oluliselt.

Tänu Euroopa aastale 2012 sai täiustada liikmesriikide aktiivse vananemise poliitikat ning ergutada riikide vahel heade tavade vahetamist. Kõnealuse aasta ELi lisaväärtust näitavad maht, protsess, ulatus, planeerimine, innovatsioon ja õppimisega seotud mõjud. Tänu Euroopa aastale 2012 tehti liikmesriikides rohkem algatusi aktiivsena vananemise edendamiseks ning tugevdati nimetatud aasta korraldamises osalenud sidusrühmade teadmisi ja oskusi.

Eelarve poolest kuulus Euroopa aasta 2012 madalama eelarvega Euroopa aastate hulka, kuna ajavahemikus 2009–2012 oli veel väiksema eelarvega vaid üks aasta (Euroopa aastal 2009 ei olnud konkreetset eelarvet). Sellegipoolest suudeti Euroopa aastaga 2012 palju saavutada. Saab öelda, et võrreldes teiste Euroopa aastatega saavutati võrreldavaid tulemusi väiksemate vahendite abil.

On märke sellest, et Euroopa aasta 2012 mõjud kestavad kauem kui aasta ning et vähemalt mõned neist jäävad püsima pikemaks ajaks. Mõnedes riikides võeti vastu põhjalikke strateegiaid ja kavu, samas kui teistes koostati kontseptuaalseid dokumente, hartasid, konkreetseid valdkondi käsitlevaid õigusakte või projekte. Järgnevalt võib mitteammendavalt esile tuua mõned Euroopa aasta 2012 riikliku poliitika saavutused:

•    Austria föderaalkava seenioride heaks ning riiklik elukestva õppe, töö ja tervise strateegia

•    Eesti aktiivsena vananemise strateegia 2013–2020

•    Eesti aktiivsena vananemise strateegia 2014–2020

•    Slovakkia riiklik aktiivsena vananemise programm 2014–2020

•    Sloveenia uus pensioniõigusakt ja uus tööturuõigusakt

Soovitused

Raportööri arvamusel tuleb jälgida EY 2012 raames käivitatud algatusi ning neid jätkata, kuna tulemuste jätkusuutlikkus on erakordselt oluline. Raportöör kiidab EY 2012 kahte peamist saavutust: aktiivsena vananemist ja põlvkondadevahelist solidaarsust käsitlevad peamised põhimõtted ning aktiivsena vananemise indeks, ning julgustab liikmesriike neid aktiivsemalt kasutama ning seadma nendel põhinevaid eesmärke, mida saavutada ulatuslike aktiivsena vananemise strateegiate abil, ning jälgida nende eesmärkide saavutamiseks tehtavaid edusamme. Samuti juhib raportöör tähelepanu veel ühele suurele saavutusele, tulevasele demograafiliste muutuste paktile, ning nõuab, et Euroopa Komisjon tagaks rahalised vahendid nimetatud paktile, mis on avatud ja suur võrgustik, kuhu on koondunud juba üle 270 kohaliku ja piirkondliku sidusrühma, teadlase ja kodanikuühiskonna organisatsiooni, kes on võtnud kohustuseks tegeleda Euroopa demograafiliste muutustega, edendades tihedas koostöös Maailma Terviseorganisatsiooniga (WHO) eakatesõbralikke keskkondi.

Pärast EY 2012 lõppu rõhutab raportöör, et Euroopat ees ootavaid demograafilisi muutusi tuleks pigem näha võimaluse kui koormana Euroopa ühiskonna jaoks. Üks peamisi aspekte oleks eakate kodanike panuse tunnustamine ning nende ühiskonnas väljenduva positiivse osatähtsuse toetamine ning põlvkondadevahelise dialoogi parandamine. Raportöör juhib tähelepanu asjaolule, et eakatesõbralike keskkondade edendamine on hädavajalik eesseisvaid demograafilisi muutusi arvesse võttes. Välja tuleb töötada vahendid vanemaealiste töötajate ja tööotsijate toetamiseks ning kaasavate ühiskondade edendamiseks jätkusuutlikul moel, et kõikidel oleksid võrdsed võimalused. Sellega seoses avaldab raportöör toetust komisjoni ja WHO ühisprojektile, mille eesmärk on kohandada WHO ülemaailmset eakatesõbralike linnade juhendit (Global Age-friendly Cities) Euroopa tingimustega ning töötada välja raamistik, mille abil on linnades ja piirkondadel võimalik pühenduda eakatesõbralike keskkondade loomisele.

Samuti peab raportöör vajalikuks eakate inimeste huve arvestava majanduse arendamist, millega keskendutakse nendele majanduslikele võimalustele, mis tulenevad vananeva elanikkonnaga seotud avaliku sektori ja tarbijakulutustest ning konkreetsetest üle 50- aasta vanustele inimestele suunatud toodetest, teenustest, innovaatilistest lahendustest ja vajadustest, mis omakorda toodavad uusi töökohti ja toovad kaasa majanduskasvu;

Raportöör juhib tähelepanu ka probleemidele, mis tulenevad vanusega seotud eelarvamustest, diskrimineerimisest ja stereotüüpidest, ning kutsub liikmesriike üles võtma meetmeid nende kaotamiseks.

Kuna rahastamine on alati erakordselt oluline, julgustab raportöör liikmesriike kasutama ELi olemasolevaid rahastamisvõimalusi, nagu Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid, programm „Horisont”, tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programm (EaSI) ning tervisevaldkonna tegevusprogramm, et saavutada aktiivse vananemise poliitika eesmärke.

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. septembri 2011. aasta otsus nr 940/2011/EL aktiivsena vananemise ja põlvkondadevahelise solidaarsuse Euroopa aasta (2012) kohta, Euroopa Liidu Teataja L 246, 23/9/2011.

(2)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. septembri 2011. aasta OTSUS nr 940/2011/EL aktiivsena vananemise ja põlvkondadevahelise solidaarsuse Euroopa aasta (2012) kohta.


PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

15.7.2015

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

43

9

2

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Laura Agea, Guillaume Balas, Tiziana Beghin, Brando Benifei, Mara Bizzotto, Vilija Blinkevičiūtė, Enrique Calvet Chambon, David Casa, Ole Christensen, Lampros Fountoulis, Elena Gentile, Arne Gericke, Thomas Händel, Marian Harkin, Danuta Jazłowiecka, Agnes Jongerius, Rina Ronja Kari, Jan Keller, Ádám Kósa, Agnieszka Kozłowska-Rajewicz, Zdzisław Krasnodębski, Jérôme Lavrilleux, Patrick Le Hyaric, Verónica Lope Fontagné, Thomas Mann, Dominique Martin, Anthea McIntyre, Elisabeth Morin-Chartier, Emilian Pavel, Georgi Pirinski, Marek Plura, Terry Reintke, Sofia Ribeiro, Maria João Rodrigues, Claude Rolin, Anne Sander, Sven Schulze, Siôn Simon, Jutta Steinruck, Romana Tomc, Yana Toom, Ulrike Trebesius, Ulla Tørnæs, Marita Ulvskog, Renate Weber, Tatjana Ždanoka, Jana Žitňanská, Inês Cristina Zuber

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Tim Aker, Tania González Peñas, Sergio Gutiérrez Prieto, Eduard Kukan, Tamás Meszerics, Ivo Vajgl


NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

43

+

ALDE

Enrique Calvet Chambon, Marian Harkin, Yana Toom, Ulla Tørnæs, Ivo Vajgl, Renate Weber

ECR

Arne Gericke, Zdzisław Krasnodębski, Anthea McIntyre, Ulrike Trebesius, Jana Žitňanská

PPE

David Casa, Danuta Jazłowiecka, Agnieszka Kozłowska-Rajewicz, Eduard Kukan, Ádám Kósa, Jérôme Lavrilleux, Verónica Lope Fontagné, Thomas Mann, Elisabeth Morin-Chartier, Marek Plura, Sofia Ribeiro, Claude Rolin, Anne Sander, Sven Schulze, Romana Tomc

S&D

Guillaume Balas, Brando Benifei, Vilija Blinkevičiūtė, Ole Christensen, Elena Gentile, Sergio Gutiérrez Prieto, Agnes Jongerius, Jan Keller, Emilian Pavel, Georgi Pirinski, Maria João Rodrigues, Siôn Simon, Jutta Steinruck, Marita Ulvskog

Verts/ALE

Tamás Meszerics, Terry Reintke, Tatjana Ždanoka

9

-

EFDD

Laura Agea, Tim Aker, Tiziana Beghin

GUE/NGL

Tania González Peñas, Thomas Händel, Rina Ronja Kari, Patrick Le Hyaric, Inês Cristina Zuber

NI

Lampros Fountoulis

2

0

ENF

Mara Bizzotto, Dominique Martin

Kasutatud tähised:

+ : poolt

-  : vastu

0  : erapooletu

Õigusalane teave