Menetlus : 2014/0259(NLE)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0243/2015

Esitatud tekstid :

A8-0243/2015

Arutelud :

Hääletused :

PV 08/09/2015 - 5.1
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2015)0281

SOOVITUS     ***
PDF 166kWORD 86k
23.7.2015
PE 537.523v02-00 A8-0243/2015

nõukogu otsuse eelnõu kohta, millega antakse liikmesriikidele luba ratifitseerida Euroopa Liidu huvides Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni 1930. aasta sunniviisilise töö konventsiooni 2014. aasta protokoll sotsiaalpoliitikaga seotud küsimuste osas

(06732/2015 – C8‑0079/2015 – 2014/0259(NLE))

Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon

Raportöör: Patrick Le Hyaric

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT
 LÜHISELGITUS
 PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS
 NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

nõukogu otsuse eelnõu kohta, millega antakse liikmesriikidele luba ratifitseerida Euroopa Liidu huvides Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni 1930. aasta sunniviisilise töö konventsiooni 2014. aasta protokoll sotsiaalpoliitikaga seotud küsimuste osas

(06732/2015 – C8‑0079/2015 – 2014/0259(NLE))

(Nõusolek)

Euroopa Parlament,

–       võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (06732/2015),

–       võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 153 lõikele 2 koostoimes artikli 153 lõike 1 punktidega a ja b, artikli 218 lõike 6 teise lõigu punkti a alapunktiga v ja artikli 218 lõikega 8 (C8-0079/2015),

–       võttes arvesse kodukorra artikli 99 lõike 1 esimest ja kolmandat lõiku ja lõiget 2 ning artikli 108 lõiget 7,

–       võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni soovitust (A8-0243/2015),

1.      annab nõusoleku nõukogu otsuse eelnõule;

2.      teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile ja liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.


LÜHISELGITUS

Sissejuhatus

Sunniviisiline töö on inimõiguste rikkumine ja kahjustab miljonite naiste, meeste, tütarlaste ja poiste inimväärikust.

Võitlus selle vägivaldseima ekspluateerimisvormi vastu on peamiste emantsipatsiooni toetavate poliitiliste liikumiste ja mõttevoolude alus. Emantsipatsiooni soosiv võitlus selle nimel, et vabastada inimesed poliitilise või kultuurilise ülemvõimu alt või materiaalsest sõltuvusest, on alati astunud vastu orjatööle, mis ei lase inimestel oma õigusi kasutada.

21. sajandil leidub aga ikka veel 21 miljonit inimest, kes sunniviisilise töö ohvritena teenivad töö organiseerijatele ja juhtijatele kasumit 150 miljardit dollarit aastas.

Klassikalistele ekspluateerimisvormidele, mis põhinevad füüsilisel või materiaalsel sunnil, on lisandunud uued ekspluateerimisvormid, eelkõige jõukates riikides, ja vahel vaatamata sellele, et riigis järgitakse õigusriigi põhimõtet. Need uued ekspluateerimisvormid on raskemini tuvastatavad ja salakavalamad, kuid sama vägivaldsed, ning põhinevad lootusel. Need mõjutavad mehi, naisi ja lapsi, kes soovivad pääseda oma elutingimustest ja on selle nimel püüdnud uut elu alustada.

Kuigi orjus võlgade tasumiseks ametlikult Euroopas enam ei eksisteeri, kannatavad 880 000 inimest Euroopa Liidus ja 1,6 miljonit inimest kogu Euroopas nende uute sunnitöövormide all. Mehed ja naised, kellele on välisriikides tööd pakutud, on sattunud oma nn tööandjate ja sisserändajad inimkaubitsejate lõksu ning lapsed on kodukohast lahkumise tõttu kaitsetus olukorras.

Kõige kaitsetumas olukorras inimesi – naisi, lapsi ja sisserändajaid – sunnitakse kõige rängemale ja kõige karmimate tingimustega tööle, nagu prostitutsioon, kerjamine ning kõige raskemad ja alandavamad tööülesanded. Ekspluateerimise vägivallale lisandub füüsiline vägivald, pidev vaimne vägivald, hirm ja isoleeritus.

Need uued orjanduse ja ekspluateerimise vormid, nagu vanadki, tuleb kaotada õiguse abil ja otsustavate jõustamismeetmetega. Selline eesmärk ongi Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni 1930. aasta sunniviisilise töö konventsiooni 2014. aasta protokollil, mida käsitletakse käesolevas tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni soovituses.

Protokoll

Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni 1930. aasta sunniviisilise töö konventsiooni 2014. aasta protokoll muudab konventsiooni asjakohasemaks ning annab sellele uued vahendid võitluseks sunnitöö vastu ja õiguslikult siduva olemuse.

Lähtudes asjaolust, et sunnitöö kontekst ja vormid on muutunud, peetakse protokollis vajalikuks ennetus- ja kaitsemeetmeid, õiguskaitsevahendeid ja hüvitusmehhanisme, nagu hüvitised ja varalise või füüsilise kahju hüvitamine. Lisaks kutsutakse protokollis riike üles tõhustama vahendeid ja koostööd võitluses orjapidamise tänapäevaste vormide vastu, mille olemus on üha rahvusvahelisem.

Protokolli sätetega on tugevdatud rahvusvahelist õigusraamistikku, kehtestades kohustused takistada sunniviisilise töö kasutamist ning pakkuda ohvritele kaitset ja juurdepääsu õiguskaitsevahenditele, nagu hüvitised.

Protokolli artiklitega 1 ja 6 on nõutud, et ILO osalisriigid töötaksid välja riikliku poliitika ja tegevuskava, et tulemuslikult ja püsivalt vähendada sunniviisilist tööd ning võtta kasutusele meetmeid, et koostöös tööandjate ja töötajate organisatsioonidega kohaldada protokolli sätteid.

Protokolli artiklis 2 on sätestatud meetmed, mida ILO osalisriigid peavad kasutusele võtma, et takistada sunniviisilise töö kasutamist, nimelt:

•   harida ja teavitada tööandjaid ja inimesi, eelkõige neid, kes on eriti haavatavad;

•   teha jõupingutusi, tagamaks et sunniviisilise töö vältimist käsitlevate õigusaktide reguleerimisala ja jõustamine hõlmaks kõiki töötajaid ja kõiki majandussektoreid ning et tööjõuinspektsiooniteenuseid tugevdatakse;

•   kaitsta inimesi, eelkõige võõrtöötajaid, värbamis- ja töölesuunamisasutuste eest, millel võivad olla kuritahtlikud ja ebaausad eesmärgid;

•   toetada hoolsuskohustust nii avalikus kui ka erasektoris ning

•   tegeleda sunniviisilise töö ohtu suurendavate algpõhjustega.

Sunniviisilise töö ohvrite osas on artikliga 3 ette nähtud, et tuleb kasutusele võtta tõhusad meetmed nende tuvastamiseks, vabastamiseks, kaitseks, taastumise võimaldamiseks ja rehabilitatsiooniks ning muu abi ja toetuse pakkumiseks.

Artikli 4 kohaselt peavad ILO osalisriigid tagama, et kõikidel ohvritel on juurdepääs õiguskaitsevahenditele, näiteks hüvitistele, ning et pädevatel asutustel on õigus ohvritele mitte süüdistust esitada selliste ebaseaduslike tegude pärast, mida nad on olnud sunnitud sooritama.

Lisaks on artiklis 5 sätestatud rahvusvaheline koostöö sunniviisilise töö ennetamiseks ja kaotamiseks ning artikliga 7 on konventsioonist välja jäetud üleminekusätted.

Kooskõla ELi poliitikavaldkondade ja eesmärkidega

EL on inkorporeerinud sunniviisilise töö keelu esmastesse õigusaktidesse, lisades harta töötajate sotsiaalsete põhiõiguste kohta ja Euroopa Nõukogu Euroopa sotsiaalharta ELi toimimise lepingusse(1).

Kuigi EL ei ole veel ühinenud Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga, on Euroopa Liidu Kohus juba tuginenud sellele dokumendile, mille artikliga 4 on keelustatud orjus ja sunnitöö.

Seetõttu tuleb ELi poliitikavaldkondade kujundamisel silmas pidada inimõiguste ja inimväärse töö kaitset ja edendamist ning inimkaubanduse likvideerimist nii liidus kui ka väljaspool liitu.

Raportööri seisukoht

Töötaja õigused on inimväärse töö üks põhialus ja peamine vahend võitluses tööalase ekspluateerimise vastu. Seetõttu on nende õiguste mis tahes rikkumine, neist kõrvalehoidmine mõne muu poliitika abil, nagu liikumisvabadus, või poliitilise surve avaldamine töötaja õiguste reformimiseks viisil, mis halvendab algseid standardeid, vastuolus inimväärse töö standardite laiema kohaldamisega.

Neid asjaolusid arvestades on töötajate direktiivi kohaldamise viis murettekitav, sest see tekitab de facto õigusliku tühimiku ja võimaldab ettevõtetel eeskirjade, miinimumnõuete ja kehtivate tavade kohaldamist eirata või allhankeahela kaudu isegi soodustada nende rikkumist. Kuna riiklikud tööinspektorid ei saa asjakohaselt käsitleda direktiivi reguleerimisalasse kuuluvaid riikidevahelisi juhtumeid, saavad võimalikuks igasugused rikkumised, sealhulgas sunnitöö vormid. Protokolli artiklis 2 nõutakse tööinspektsiooniteenistuste tõhustamist, et tööõigust paremini jõustada.

Protokollis kutsutakse valitsusi üles võtma meetmeid töötajate, eriti võõrtöötajate paremaks kaitseks kuritahtlike ja ebaausate tavade eest töölevõtmisel. Seda ei saa asjakohaselt teha ilma tööõiguse jõustamise vahendite tegeliku tugevdamiseta või ilma sõnaselge ja ühemõttelise sätestuseta, et tööõigus ja kollektiivse tegutsemise õigus on liikumisvabaduse või konkurentsiõiguse suhtes ülimuslik. Konventsiooni ratifitseerimisega peab seetõttu kaasnema analüüs ELi poliitikavaldkondade mõjus kohta tööõigusele.

Teine aspekt, mida protokollis inimeste sunnitöö eest kaitsmisega seoses rõhutatakse, on ennetus ja õiguskaitsevahendid.

Ennetus saab olla tulemuslik üksnes siis, kui lakkab ebaseaduslike sisserändajate demoniseerimine ja neid hakatakse inimlikult kohtlema. Sisserändajad, eriti naised, on sageli sunnitöö esimesed ohvrid ja nende kriminaliseerimine dokumentide puudumise pärast või töö pärast, mida neid sunnitakse tegema (sunnitööst saadud 150 miljardi dollari suurusest kasumist kaks kolmandikku pärineb seksuaalsest ekspluateerimisest) ei võimalda neil kasutada õiguslikke vahendeid, mis võiksid nende õigusi kaitsta.

Seetõttu on oluline tuua need inimesed välja isoleeritusest, millesse ekspluateerijad ja ebaseadusliku sisserände suhtes liiga repressiivsed õigussüsteemid on nad sundinud.

Vaja oleks tõelist analüüsi ELi tasandil seoses riskiteguritega, mille ILO oma viimases aruandes sunnitöö kohta(2) kindlaks on teinud ja mis tõukavad inimesi sunnitööle: sissetulekute järsk vähenemine ja vaesus, hariduse puudumisest tingitud haavatavus, kirjaoskamatus, kaitsetus olukorras elanikerühmad (naised, sisserändajatest lapsed). ELi vaesuse vastu võitlemise strateegia peaks minema palju kaugemale üksnes liikmesriikide meetmete koordineerimisest – tuleks seada siduvad vaesuse vähendamise eesmärgid ja strateegiasse tuleks inkorporeerida protokolli preambuli sõnastus, mille kohaselt sunnitöö aitab põlistada vaesust ja ei võimalda saavutada inimväärset tööd kõigi jaoks.

Õiguskaitsevahendid kahju kannatamise korral tõstatavad küsimuse tööandjate vastutusest, kuid neid vahendeid tuleks näha ka töökäsu andjate vastutuse tõstatamise vahenditena, et vältida vastutuse hajumist allhankeahelas.

EL ei saa olla progressiivne jõud, kui ta piirdub eespool esitatu kohaldamisega ainult oma piirides ja allutab selle rahvusvahelise konkurentsi ettekirjutustele. ELi diplomaatia, samuti ühine kaubanduspoliitika peab olema palju otsustavam oma lähenemisviisis kolmandatele riikidele, kes rikuvad ILO 1930. aasta sunniviisilise töö konventsiooni ja selle 2014. aasta protokolli.

Euroopas isoleerituses ekspluateeritavate Filipiini päritolu teenijate ja Kataris maailmameistrivõistlusteks staadioni ehitavate tööliste juhtumid, lapstööjõu kasutamise kohutavad juhtumid ja seksuaalse ekspluateerimise vägivald on tingitud ühesuguste kriminaalsete süsteemide ja võrgustike olemasolust ja sellega ei saa leppida.

Seetõttu teeb raportöör ettepaneku anda nõusolek nõukogu otsuse eelnõule.

(1)

ELi toimimise lepingu X jaotis, mis käsitleb sotsiaalpoliitikat

(2)

„Profits and Poverty: the Economics of Forced Labour” („Kasum ja vaesus. Sunnitöö majanduslikud aspektid”)


PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

15.7.2015

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

52

1

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Laura Agea, Guillaume Balas, Tiziana Beghin, Brando Benifei, Mara Bizzotto, Vilija Blinkevičiūtė, Enrique Calvet Chambon, David Casa, Ole Christensen, Martina Dlabajová, Lampros Fountoulis, Elena Gentile, Arne Gericke, Danuta Jazłowiecka, Agnes Jongerius, Rina Ronja Kari, Jan Keller, Ádám Kósa, Agnieszka Kozłowska-Rajewicz, Zdzisław Krasnodębski, Jérôme Lavrilleux, Patrick Le Hyaric, Jeroen Lenaers, Verónica Lope Fontagné, Thomas Mann, Dominique Martin, Anthea McIntyre, Elisabeth Morin-Chartier, Emilian Pavel, Georgi Pirinski, Marek Plura, Terry Reintke, Sofia Ribeiro, Maria João Rodrigues, Claude Rolin, Anne Sander, Sven Schulze, Siôn Simon, Jutta Steinruck, Romana Tomc, Yana Toom, Ulrike Trebesius, Ulla Tørnæs, Marita Ulvskog, Renate Weber, Tatjana Ždanoka, Jana Žitňanská, Inês Cristina Zuber

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Tim Aker, Lynn Boylan, Tania González Peñas, Sergio Gutiérrez Prieto, Ivo Vajgl, Monika Vana


NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

52

+

ALDE

Enrique Calvet Chambon, Martina Dlabajová, Yana Toom, Ulla Tørnæs, Ivo Vajgl, Renate Weber

ECR

Arne Gericke, Zdzisław Krasnodębski, Anthea McIntyre, Ulrike Trebesius, Jana Žitňanská

EFDD

Laura Agea, Tiziana Beghin

ENF

Mara Bizzotto, Dominique Martin

EPP

David Casa, Danuta Jazłowiecka, Agnieszka Kozłowska-Rajewicz, Ádám Kósa, Jérôme Lavrilleux, Jeroen Lenaers, Verónica Lope Fontagné, Thomas Mann, Elisabeth Morin-Chartier, Marek Plura, Sofia Ribeiro, Claude Rolin, Anne Sander, Sven Schulze, Romana Tomc

GUE/NGL

Lynn Boylan, Tania González Peñas, Rina Ronja Kari, Patrick Le Hyaric, Inês Cristina Zuber

S&D

Guillaume Balas, Brando Benifei, Vilija Blinkevičiūtė, Ole Christensen, Elena Gentile, Sergio Gutiérrez Prieto, Agnes Jongerius, Jan Keller, Emilian Pavel, Georgi Pirinski, Maria João Rodrigues, Siôn Simon, Jutta Steinruck, Marita Ulvskog

Verts/ALE

Terry Reintke, Monika Vana, Tatjana Ždanoka

1

-

NI

Lampros Fountoulis

1

0

EFDD

Tim Aker

Kasutatud tähised:

+ : poolt

-  : vastu

0  : erapooletu

Õigusalane teave