Menetlus : 2015/0125(NLE)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0245/2015

Esitatud tekstid :

A8-0245/2015

Arutelud :

PV 08/09/2015 - 10
CRE 08/09/2015 - 10

Hääletused :

PV 09/09/2015 - 8.10
CRE 09/09/2015 - 8.10
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2015)0306

RAPORT     *
PDF 591kWORD 378k
28.7.2015
PE 560.901v03-00 A8-0245/2015

ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus, millega kehtestatakse rahvusvahelise kaitse valdkonnas ajutised meetmed Itaalia ja Kreeka toetamiseks

(COM(2015)0286 – C8‑0156/2015 – 2015/0125(NLE))

Kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon

Raportöör: Ska Keller

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus, millega kehtestatakse rahvusvahelise kaitse valdkonnas ajutised meetmed Itaalia ja Kreeka toetamiseks

(COM(2015)0286 – C8‑0156/2015 – 2015/0125(NLE))

(Konsulteerimine)

Euroopa Parlament,

–       võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (COM(2015)0286),

–       võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 78 lõiget 3, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C8-0156/2015),

–       võttes arvesse eelarvekomisjoni kirja,

–       võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–       võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit (A8-0245/2015),

1.      kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.      kiidab heaks Euroopa Parlamendi avalduse, mis on lisatud käesolevale resolutsioonile;

3.      palub komisjonil ettepanekut vastavalt muuta, järgides Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 293 lõiget 2;

4.      palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

5.      palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta;

6.      teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Muudatusettepanek  1

Ettepanek võtta vastu otsus

Volitus 3 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat, eelkõige selle I jaotist ning artikleid 18 ja 19,

Muudatusettepanek  2

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 2 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(2 a) Kooskõlas aluslepingu artikli 78 lõikega 3 ja artikliga 80 on käesolevas otsuses kavandatavad solidaarsusmeetmed siduvad.

Muudatusettepanek  3

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 4 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(4 a) Komisjoni 13. mai 2015. aasta teatise (Euroopa rände tegevuskava kohta) ja Euroopa Parlamendi peatselt avaldatava algatusraporti kohaselt moodustavad hädaolukorras ümberpaigutamise meetmed vaid osa terviklikust rändekäsitusest. Euroopa Parlament rõhutab, et terviklikus käsituses on tähtsad kõik mõõtmed, mida tuleb üheaegselt edendada. Pidades silmas praegust hädaolukorda ning kohustust tugevdada solidaarsust ja vastutust, leppis Euroopa Ülemkogu 25.–26. juuni kohtumisel kokku 40 000 selgelt rahvusvahelist kaitset vajava isiku ajutises erakorralises ümberpaigutamises kahe aasta jooksul Itaaliast ja Kreekast teistesse liikmesriikidesse. Liikmesriigid peaksid kokku leppima siduvad kvoodid asjaomaste isikute jaotamiseks.

Muudatusettepanek  4

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 5

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5) Oma 28. aprilli 2015. aasta resolutsioonis kordas Euroopa Parlament, et liidu reaktsioon hiljuti Vahemerel aset leidnud tragöödiatele peab põhinema solidaarsusel ja vastutuse õiglasel jagamisel ning et liit peab suurendama oma jõupingutusi, et toetada selles valdkonnas liikmesriike, kes võtavad vastu absoluutarvudes või proportsionaalselt kõige rohkem põgenikke ja rahvusvahelise kaitse taotlejaid.

(5) Oma 28. aprilli 2015. aasta resolutsioonis kordas Euroopa Parlament, et liidu reaktsioon hiljuti Vahemerel aset leidnud tragöödiatele peab põhinema solidaarsusel ja vastutuse õiglasel jagamisel ning et liit peab suurendama oma jõupingutusi, et toetada selles valdkonnas liikmesriike, kes võtavad vastu absoluutarvudes või proportsionaalselt kõige rohkem põgenikke ja rahvusvahelise kaitse taotlejaid, tuginedes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 604/20131a sätestatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest vastutava liikmesriigi määramise kriteeriumitele. Euroopa Parlament nõudis siduvate kvootide kehtestamist varjupaigataotlejate jaotamiseks kõikide liikmesriikide vahel.

 

 

______________

 

1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 604/2013, millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest (uuesti sõnastatud) (ELT L 180, 29.6.2013, lk 31).

Muudatusettepanek  5

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 7

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(7) Liikmesriikidest, kus esineb eriti suur surve, arvestades ka hiljutisi traagilisi sündmusi Vahemerel, on eelkõige Itaaliale ja Kreekale osaks langenud nende territooriumile saabuv enneolematu sisserändajate voog, kelle hulgas on ka rahvusvahelise kaitse taotlejaid, kes ilmselgelt vajavad rahvusvahelist kaitset; see põhjustab tugevat survet nende rände- ja varjupaigasüsteemidele.

(7) Liikmesriikidest, kus esineb eriti suur surve, arvestades ka hiljutisi traagilisi sündmusi Vahemerel, on eelkõige Itaaliale ja Kreekale osaks langenud nende territooriumile saabuv enneolematu sisserändajate voog, kelle hulgas on ka rahvusvahelise kaitse taotlejaid, kes ilmselgelt vajavad rahvusvahelist kaitset; see põhjustab tugevat survet nende rände- ja varjupaigasüsteemidele ning näitab ühtlasi määruse (EL) 604/2013 kahjulikku mõju esimesele liitu sisenemise riigile, see aga ei ole veel kahjuks viinud kõnealuse määruse kehtivuse peatamiseni või vähemalt esimese liitu sisenemise riigi viite kõrvaldamisele. Varjupaigataotlejate arv suureneb siiski olulisel määral ka teistes liidu liikmesriikides.

Muudatusettepanek  6

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 7 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(7 a) Eksperdid prognoosivad lühiajalises ja keskpikas perspektiivis, et rändesurve liidu mere ja maismaa välispiiridele suureneb.

Muudatusettepanek  7

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 8

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(8) Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuuri (Frontex) andmete kohaselt leidsid ebaseaduslikud piiriületused Euroopa Liitu 2014. aastal aset peamiselt Vahemere kesk- ja idaosa marsruutide kaudu. 2014. aastal saabus ainuüksi Itaaliasse ebaseaduslikult üle 170 000 ebaseadusliku rändaja, mis on 2013. aastaga võrreldes 277 % enam. Ka Kreekasse saabuvate ebaseaduslike sisserändajate hulk on pidevalt kasvanud – riiki on neid jõudnud rohkem kui 50 000, mis tähendab 2013. aastaga võrreldes 153 % kasvu. 2015. aasta esimeste kuude statistika kinnitab seda selget suundumust ka Itaalia puhul. Lisaks kasvas Kreekas 2015. aasta esimeste kuudega ebaseaduslike piiriületuste arv nii järsult, et see moodustas üle 50 % 2014. aasta ebaseaduslike piiriületuste koguarvust (2015. aasta esimestel kuudel peaaegu 28 000, võrreldes 2014. aasta koguarvuga, mis oli peaaegu 55 000). Oluline osa neis kahes piirkonnas avastatud ebaseaduslikest sisserändajatest olid need, kelle kodakondsuse puhul on Eurostati andmetel taotluste rahuldamise määr liidu tasemel kõrge (2014. aastal oli süürlasi ja eritrealasi, kelle puhul on taotluste rahuldamise määr liidus üle 75 %, Itaaliasse ebaseaduslikult sisserännanute seas üle 40 % ja Kreekas üle 50 %). Eurostati andmetel leiti 2014. aastal Kreekas ebaseaduslikult viibivat 30 505 süürlast;

(8) Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuuri (Frontex) andmete kohaselt leidsid ebaseaduslikud piiriületused Euroopa Liitu 2014. aastal aset peamiselt Vahemere kesk- ja idaosa marsruutide kaudu. 2014. aastal saabus ainuüksi Itaaliasse ebaseaduslikult üle 170 000 ebaseadusliku rändaja, mis on 2013. aastaga võrreldes 277 % enam, kusjuures nende hulgas oli enam kui 26 100 last, kellest ligikaudu 13 000 olid saatjata alaealised, kes moodustasid 7,6 % rändajate koguarvust. Ka Kreekasse saabuvate ebaseaduslike sisserändajate hulk on pidevalt kasvanud – riiki on neid jõudnud rohkem kui 50 000, mis tähendab 2013. aastaga võrreldes 153 % kasvu. 2015. aasta esimeste kuude statistika kinnitab seda selget suundumust ka Itaalia puhul. Alates 2015. aasta jaanuarist kuni juunini kasvas ebaseaduslike piiriületuste arv Itaalias eelneva aasta sama ajavahemikuga võrreldes 5 %. Lisaks kasvas Kreekas 2015. aasta esimeste kuudega ebaseaduslike piiriületuste arv nii järsult, et see tõusis eelneva aasta sama ajavahemikuga võrreldes enam kui kuuekordseks ja kogu eelneva aastaga võrreldes peaaegu 140 % (Frontexi andmetel 76 293 alates 2015. aasta jaanuarist kuni juunini, võrreldes 2014. aasta koguarvuga, mis oli peaaegu 55 000). Oluline osa neis kahes piirkonnas avastatud ebaseaduslikest sisserändajatest olid need, kelle kodakondsuse puhul on Eurostati andmetel taotluste rahuldamise määr liidu tasemel kõrge (2014. aastal oli süürlasi ja eritrealasi, kelle puhul on taotluste rahuldamise määr liidus üle 75 %, Itaaliasse ebaseaduslikult sisserännanute seas üle 40 % ja Kreekas üle 50 %; 2015. aasta jaanuarist kuni juunini Itaaliasse saabunud sisserännanutest moodustasid süürlased ja eritrealased 30 % ning Kreekasse saabunud sisserännanutest peaaegu 60 %). Eurostati andmetel leiti 2014. aastal Kreekas ebaseaduslikult viibivat 30 505 süürlast;

 

Muudatusettepanek  8

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 10

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(10) Frontexi andmetel oli 2014. aastal veel üks olulisematest rändeteedest liitu Lääne-Balkani marsruut, mille kaudu toimus 43 357 ebaseaduslikku piiriületust. Enamik Balkani marsruuti kasutavaist sisserändajaist ei vaja esmapilgul siiski rahvusvahelist kaitset – 51 % neist moodustavad ainuüksi kosovlased.

(10) Frontexi andmetel oli 2014. aastal veel üks olulisematest rändeteedest liitu Lääne-Balkani marsruut, mille kaudu toimus 43 357 ebaseaduslikku piiriületust. 2015. aastal on ebaseaduslike piiriületuste arv drastiliselt suurenenud. 2015. aasta jaanuarist kuni juunini kasutas 67 444 rändajat ja pagulast rändeteed üle Türgi–Kreeka ja Türgi–Bulgaaria piiri ning Ungari maismaapiiride. Eelneva aasta sama perioodiga võrreldes tähendab see 962 %-list tõusu. Seda rändeteed kasutavad nüüd järjest rohkem ka sõja ja tagakiusamise eest põgenevad isikud. 2015. aasta jaanuarist kuni juunini sisenes seda teed pidi liitu 17 955 pagulast Afganistanist, 13 225 pagulast Süüriast, 3021 pagulast Iraagist ja 196 pagulast Eritreast.

Muudatusettepanek  9

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 13 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(13 a) Kõik osalevad liikmesriigid peaksid Euroopa ühise varjupaigasüsteemi kiiresti ja täielikult üle võtma ning seda tulemuslikult rakendama, tagades seejuures ühised liidu standardid, sealhulgas varjupaigataotlejate vastuvõtutingimused ja põhiõiguste austamise, nagu on sätestatud ELi kehtivates õigusaktides.

Muudatusettepanek  10

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 15

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(15) Kui mõni muu liikmesriik peale Itaalia või Kreeka satub samasugusesse hädaolukorda, mille on põhjustanud kolmandate riikide kodanike ootamatu sissevool, võib nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal ja pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga võtta vastu ajutisi meetmeid asjaomase liikmesriigi toetuseks kooskõlas aluslepingu artikli 78 lõikega 3. Selliste meetmete hulka võib vajaduse korral kuuluda kõnealuse liikmesriigi käesolevast otsusest tulenevate kohustuste peatamine.

(15) Võttes arvesse praegust ebastabiilsust, liidu vahetus naabruses toimuvaid konflikte ja rändevoogude muutuvat iseloomu, võib nõukogu juhul, kui mõni muu liikmesriik peale Itaalia või Kreeka satub samasugusesse hädaolukorda, mille on põhjustanud kolmandate riikide kodanike ootamatu sissevool, võtta komisjoni ettepaneku põhjal ja pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga vastu ajutisi meetmeid asjaomase liikmesriigi toetuseks kooskõlas aluslepingu artikli 78 lõikega 3. Selliste meetmete hulka võib vajaduse korral kuuluda kõnealuse liikmesriigi käesolevast otsusest tulenevate kohustuste peatamine.

 

Muudatusettepanek  11

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 17

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(17) Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed kujutavad endast ajutist erandit kriteeriumist, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 604/20137 artikli 13 lõikes 1, ja menetluse etappidest, sealhulgas tähtaegadest, mis on sätestatud nimetatud määruse artiklites 21, 22 ja 29.

(17) Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed kujutavad endast ajutist erandit kriteeriumist, mis on sätestatud määruse (EL) nr 604/2013 artikli 13 lõikes 1, ja menetluse etappidest, sealhulgas tähtaegadest, mis on sätestatud nimetatud määruse artiklites 21, 22 ja 29. Ümberpaigutamismeetmed ei tohiks takistada liikmesriikidel saada täielikult kasu määrusest (EL) nr 604/2013, sealhulgas kasutada ennetavalt ja tõhusalt kõiki kriteeriume, nagu perekonna taasühinemine ja saatjata alaealiste erikaitse, ning humanitaarsetel põhjustel kaalutlusõiguse klauslit.

____________________

____________________

7 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 604/2013, 26. juuni 2013, millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest (ELT L 180, 29.6.2013, lk 31).

 

Muudatusettepanek  12

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 18

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(18) Tuleb teha valik, milliseid kriteeriume kohaldada, kui otsustatakse, kui palju ja milliseid taotlejaid Itaaliast ja Kreekast ümber paigutada. Plaanis on luua selge ja toimiv süsteem, mille aluseks on liidu tasandil esimese astme menetlustes (vastavalt Eurostati määratlusele) tehtud rahvusvahelise kaitse andmise otsuste keskmine protsendimäär liidu tasandil rahvusvahelise kaitse taotluste suhtes esimeses astmes tehtud otsuste koguarvust, lähtudes uusimast kättesaadavast statistikast. Ühest küljest peaks see määr aitama nii palju kui võimalik tagada, et kõikidel taotlejatel, kes kõige tõenäolisemalt vajavad rahvusvahelist kaitset, oleks võimalik kiiresti ja täielikult kasutada oma õigusi kaitsele liikmesriigis, kuhu nad ümber paigutatakse. Teisalt aitaks see nii palju kui võimalik ära hoida seda, et taotlejad, kes tõenäoliselt saavad oma taotluse kohta negatiivse otsuse, paigutataks ümber teise liikmesriiki ja seega pikeneks nende viibimine liidus põhjendamatult. Lähtudes Eurostati andmetest 2014. aastal esimeses astmes tehtud otsuste kohta, tuleks käesolevas otsuses selle määrana kasutada 75 %, mis vastab nimetatud aastal süürlaste ja eritrealaste taotluste suhtes tehtud otsustele.

(18) Tuleb teha valik, milliseid kriteeriume kohaldada, kui otsustatakse, kui palju ja milliseid taotlejaid Itaaliast ja Kreekast ümber paigutada. Plaanis on luua selge ja toimiv süsteem, mille aluseks on liidu tasandil esimese astme menetlustes (vastavalt Eurostati määratlusele) tehtud rahvusvahelise kaitse andmise otsuste keskmine protsendimäär liidu tasandil rahvusvahelise kaitse taotluste suhtes esimeses astmes tehtud otsuste koguarvust, lähtudes uusimast kättesaadavast statistikast. Ühest küljest peaks see määr aitama nii palju kui võimalik tagada, et kõikidel taotlejatel, kes kõige tõenäolisemalt vajavad rahvusvahelist kaitset, oleks võimalik kiiresti ja täielikult kasutada oma õigusi kaitsele liikmesriigis, kuhu nad ümber paigutatakse. Teisalt aitaks see nii palju kui võimalik ära hoida seda, et taotlejad, kes tõenäoliselt saavad oma taotluse kohta negatiivse otsuse, paigutataks ümber teise liikmesriiki ja seega pikeneks nende viibimine liidus põhjendamatult. Lähtudes Eurostati andmetest 2014. aastal esimeses astmes tehtud otsuste kohta, tuleks käesolevas otsuses selle määrana kasutada 75 %, mis vastab nimetatud aastal süürlaste ja eritrealaste taotluste suhtes tehtud otsustele. Rändevoogude muutuva iseloomuga arvestamiseks tuleks ümberpaigutatavate abisaajate sihtrühma kvartalipõhiselt hinnata.

Muudatusettepanek  13

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 19

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(19) Ajutised meetmed on ette nähtud selleks, et kergendada Itaalia ja Kreeka suurt varjupaigataotluste koormat, eelkõige paigutades ümber suure hulga taotlejaid, kes ilmselgelt vajavad rahvusvahelist kaitset ja kes saabuvad Itaalia ja Kreeka territooriumile pärast kuupäeva, mil käesolev otsus muutub kohaldatavaks. Lähtudes 2014. aastal ebaseaduslikult Itaalia ja Kreeka territooriumile sisenenud kolmandate riikide kodanike üldarvust ja ilmselgelt rahvusvahelist kaitset vajavate isikute arvust, tuleks Itaaliast ja Kreekast ümber paigutada kokku 40 000 taotlejat, kes ilmselgelt vajavad rahvusvahelist kaitset. See arv vastab ligikaudu 40 %-le kolmandate riikide kodanike koguarvust, kes ilmselgelt vajavad rahvusvahelist kaitset ja kes 2014. aastal sisenesid ebaseaduslikult Itaaliasse ja Kreekasse. Seega kujutab käesoleva otsusega kavandatav ümberpaigutamismeede endast koormuse õiglast jagamist ühelt poolt Itaalia ja Kreeka ning teiselt poolt teiste liikmesriikide vahel. Tuginedes samadele kättesaadavatele üldnäitajatele 2014. aasta ja 2015. aasta esimese nelja kuu kohta Itaalia ja Kreeka võrdluses, tuleks 60 % neist taotlejatest paigutada ümber Itaaliast ja 40 % Kreekast. Kooskõlas komisjoni teatise „Euroopa rände tegevuskava” lisaga peaks kavandatavate jaotuskvootide aluseks olema:

(19) Ajutised erakorralised meetmed on ette nähtud selleks, et luua õiglane ja erapooletu ümberpaigutamismehhanism, kergendada Itaalia ja Kreeka suurt varjupaigataotluste koormat, eelkõige paigutades ümber suure hulga taotlejaid, kes ilmselgelt vajavad rahvusvahelist kaitset ja kes saabuvad Itaalia ja Kreeka territooriumile pärast kuupäeva, mil käesolev otsus muutub kohaldatavaks. Lähtudes 2014. aastal ebaseaduslikult Itaalia ja Kreeka territooriumile sisenenud kolmandate riikide kodanike üldarvust ja ilmselgelt rahvusvahelist kaitset vajavate isikute arvust, tuleks Itaaliast ja Kreekast ümber paigutada kokku 40 000 taotlejat, kes ilmselgelt vajavad rahvusvahelist kaitset. See arv vastab ligikaudu 40 %-le kolmandate riikide kodanike koguarvust, kes ilmselgelt vajavad rahvusvahelist kaitset ja kes 2014. aastal sisenesid ebaseaduslikult Itaaliasse ja Kreekasse. Seega kujutab käesoleva otsusega kavandatav ümberpaigutamismeede endast vastutuse õiglast jagamist ühelt poolt Itaalia ja Kreeka ning teiselt poolt teiste liikmesriikide vahel. Tuginedes samadele kättesaadavatele üldnäitajatele 2014. aasta ja 2015. aasta esimese nelja kuu kohta Itaalia ja Kreeka võrdluses, tuleks 60 % neist taotlejatest paigutada ümber Itaaliast ja 40 % Kreekast. Kooskõlas komisjoni teatise „Euroopa rände tegevuskava” lisaga peaks kavandatavate jaotuskvootide aluseks olema: Komisjon peaks hindama kuue kuu jooksul pärast käesoleva otsuse jõustumist Itaaliast ja Kreekast ümber paigutatavate isikute osakaalu, lähtudes viimastest olemasolevatest andmetest, et kohandada otsust vastavalt muutuvatele pagulasvoogudele. Hädaolukorras ümberpaigutamise mehhanism ei lahenda liidu välispiiridel tekkinud varjupaigataotlejate surve probleemi pikas perspektiivis, vaid on pigem esimene proovikivi seoses tulevase seadusandliku ettepanekuga ELi toimimise lepingu artikli 78 lõike 2 kohase püsiva erakorralise ümberpaigutamiskava kohta, ning on seetõttu esialgu piiratud 40 000 taotlejaga. Vajaduse korral tuleks siiski kaaluda ümberpaigutamiskohtade arvu suurendamist, et teha kiiresti muutuvate pagulasvoogude ja käesoleva otsuse kohaldamise käigus ilmnevate arengusuundade järgi vajalikud kohandused. Kõik püsiva hädaolukorras ümberpaigutamise mehhanismiga seotud ettepanekud peavad põhinema suuremal solidaarsusesse panustamisel ja vastutuse jagamisel liikmesriikide vahel ning hõlmama saadaolevate ümberpaigutuskohtade arvu märkimisväärset suurendamist, et kohaneda kiiresti muutuvate rändevoogude ja arengusuundadega. Selle mehhanismi aluseks tuleks võtta selgelt määratletud kriteeriumid, sealhulgas kolmandate riikide kodanike ootamatu sissevool ja varjupaigataotlejate erakordselt suur surve, et tagada mehhanismi rakendumine läbipaistvate ja objektiivsete näitajate põhjal.

Muudatusettepanek  14

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 20 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(20 a) ELi toimimise lepingu artikli 78 lõike 2 kohase püsiva ümberpaigutamismehhanismi kavandamisel peaks komisjon rändajate jaotuskvootide määramise kriteeriumina nägema muu hulgas ette ka liikmesriigi territooriumi.

Muudatusettepanek  15

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 21

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 516/20149 loodud Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond toetab liikmesriikide vahel kokku lepitud kohustuste jagamise toiminguid ja on avatud uutele poliitilistele arengutele selles valdkonnas. Määruse (EL) nr 516/2014 artikli 7 lõikes 2 on liikmesriikidele ette nähtud võimalus rakendada meetmeid seoses rahvusvahelise kaitse taotlejate ületoomisega osana nende riiklikest programmidest, samas kui määruse (EL) nr 516/2014 artiklis 18 on ette nähtud 6 000 euro suuruse ühekordse makse võimalus rahvusvahelise kaitse saajate ületoomisel teisest liikmesriigist.

(21) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 516/20149 loodud Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond toetab liikmesriikide vahel kokku lepitud vastutuse õiglase jagamisega seotud toiminguid ja on avatud uutele poliitilistele arengutele selles valdkonnas. Määruse (EL) nr 516/2014 artikli 7 lõikes 2 on liikmesriikidele ette nähtud võimalus rakendada meetmeid seoses rahvusvahelise kaitse taotlejate ületoomisega osana nende riiklikest programmidest, samas kui määruse (EL) nr 516/2014 artiklis 18 on ette nähtud 6 000 euro suuruse ühekordse makse võimalus rahvusvahelise kaitse saajate ületoomisel teisest liikmesriigist.

______________

___________________

9 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 516/2014, 16. aprill 2014, millega luuakse Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond, muudetakse nõukogu otsust 2008/381/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsused nr 573/2007/EÜ ja nr 575/2007/EÜ ja nõukogu otsus 2007/435/EÜ (ELT L 150, 20.5.2014, lk 168).

9 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 516/2014, 16. aprill 2014, millega luuakse Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond, muudetakse nõukogu otsust 2008/381/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsused nr 573/2007/EÜ ja nr 575/2007/EÜ ja nõukogu otsus 2007/435/EÜ (ELT L 150, 20.5.2014, lk 168).

Muudatusettepanek  16

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 21 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(21 a) Komisjon peaks kontrollima iga taotleja ümberpaigutamiseks eraldatava 6000 euro suuruse summa kasutamist.

Muudatusettepanek  17

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 25

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(25) Otsustades, millised ilmselgelt rahvusvahelist kaitset vajavad taotlejad tuleks Itaaliast ja Kreekast ümber paigutada, tuleks eelistada haavatavaid taotlejaid Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/33/EL10 artikli 22 tähenduses. Sellega seoses tuleks eelistähtsustada taotlejate erivajadusi, sealhulgas tervist. Esmajärjekorras tuleks alati arvesse võtta lapse huve.

(25) Otsustades, millised ilmselgelt rahvusvahelist kaitset vajavad taotlejad tuleks Itaaliast ja Kreekast ümber paigutada, tuleks eelistada haavatavaid taotlejaid Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/33/EL10 artiklite 21 ja 22 tähenduses, kelle hulgast tuleks omakorda pöörata erilist tähelepanu saatjata alaealistele. Haavatavate isikute eriolukorraga arvestamiseks peavad liikmesriigid Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivide 2013/33/EL ja 2013/32/EL1a kohaselt individuaalselt hindama isikute haavatavust, pidades silmas nende vastuvõtuga seotud ja menetluslikke erivajadusi. Seepärast peavad liikmesriigid, et tagada tulemuslikult nende liidu õigusaktide kohased õigused, aktiivselt tegelema varjupaigataotlejate individuaalsete vajaduste hindamisega ega saa tugineda pelgalt nende enesemääramisele. Sellega seoses tuleks eelistähtsustada taotlejate erivajadusi, sealhulgas tervist. Kõikides käesoleva otsusega ette nähtud menetlustes tuleks esmajärjekorras alati arvesse võtta lapse huve ning Euroopa Kohtu poolt 6. juunil 2013. aastal kohtuasjas C-648/111b tehtud otsuses sätestatud olulisi põhimõtteid ei tohiks kunagi rikkuda.

______________

___________________

10 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/33/EL, 26. juuni 2013, millega sätestatakse rahvusvahelise kaitse taotlejate vastuvõtu nõuded (uuesti sõnastatud) (ELT L 180, 29.6.2013, lk 96).

10 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/33/EL, 26. juuni 2013, millega sätestatakse rahvusvahelise kaitse taotlejate vastuvõtu nõuded (uuesti sõnastatud) (ELT L 180, 29.6.2013, lk 96).

1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/32/EL rahvusvahelise kaitse seisundi andmise ja äravõtmise menetluse ühiste nõuete kohta (uuesti sõnastatud) (ELT L 180, 29.6.2013, lk 60).

1b Euroopa Kohtu 6. juuni 2013. aasta otsus kohtuasjas C-648/11: The Queen, taotluse alusel, mille esitasid MA, BT, DA, vs. Secretary of State for the Home Department, ECLI:EU:C:2013:367.

Muudatusettepanek  18

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 26

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(26) Selleks et otsustada, milline liikmesriik peaks olema ümberpaigutamise sihtliikmesriik, tuleks lisaks erilist tähelepanu pöörata asjaomaste taotlejate kvalifikatsioonile, mis võiks hõlbustada nende integreerumist ümberpaigutamise sihtliikmesriigis, näiteks nende keeleoskusele. Eriti haavatavate taotlejate puhul tuleks arvesse võtta ümberpaigutamise sihtliikmesriigi suutlikkust pakkuda neile taotlejatele piisavat tuge.

(26) Selleks et otsustada, milline liikmesriik peaks olema ümberpaigutamise sihtliikmesriik, tuleks lisaks erilist tähelepanu pöörata asjaomaste taotlejate eelistustele ja kvalifikatsioonile, mis võiks hõlbustada nende integreerumist ümberpaigutamise sihtliikmesriigis, näiteks nende keeleoskusele, perekondlikele sidemetele, mis ei piirdu määruse (EL) nr 604/2013 määratlusega pereliikmete kohta, sotsiaalsetele suhetele, kultuurilistele sidemetele, varasemale viibimisele mingis liikmesriigis, varasemale õppimis- ja töökogemusele konkreetse liikmesriigi ettevõttes või organisatsioonis ning teatavatele kvalifikatsioonidele, mis võivad olla olulised taotlejate integreerimiseks ümberpaigutamise sihtliikmesriigi tööturule. Sellest tulenevalt peaksid liikmesriigid hõlbustama taotlejate diplomite, kvalifikatsioonide ja oskuste tulemuslikku tunnustamist. Peale selle võivad liikmesriigid taotlejaid teavitada nende võimalustest tööturul. Eriti haavatavate taotlejate puhul tuleks arvesse võtta ümberpaigutamise sihtliikmesriigi suutlikkust pakkuda neile taotlejatele piisavat tuge. Kuigi taotlejatel ei ole õigust valida ümberpaigutamise sihtliikmesriiki, tuleks nende vajadusi, eelistusi ja kvalifikatsiooni arvesse võtta, kuivõrd see on võimalik.

Muudatusettepanek  19

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 26 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(26 a) Maltalt ümberpaigutamise katseprojektiga (EUREMA) saadud kogemuste põhjal tuleks ootusi ja eelistusi niivõrd, kui see on võimalik, arvesse võtta. Esimese sammuna tuleks anda taotlejatele võimalus väljendada oma eelistusi. Nad peaksid liikmesriigid eelistuse järgi järjestama ja põhjendama oma eelistusi selliste teguritega nagu perekondlikud, sotsiaalsed ja kultuurilised sidemed, näiteks keeleoskus, seal varasem viibimine, varasemad õpingud või varasem töökogemus. See peaks toimuma esmase menetlemise käigus. Teise sammuna tuleks vastavaid liikmesriike taotlejate eelistustest teavitada. Neile tuleks siis anda võimalus märkida oma eelistusi taotlejate suhtes nende taotlejate hulgast, kes väljendasid eelistust asjaomase liikmesriigi suhtes. Liikmesriigid peaksid põhjendama oma eelistusi selliste aspektidega nagu perekondlikud ning sotsiaalsed ja kultuurilised sidemed. Liikmesriikide määratud kontaktametnikud saaksid menetlusele kaasa aidata asjaomaste taotlejatega vestluste korraldamise teel. Ühtlasi peaks taotlejatel olema võimalus konsulteerida teiste osalejatega, nagu valitsusvälised organisatsioonid, ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet ja Rahvusvaheline Migratsiooniorganisatsioon. Lõpuks peaksid Itaalia ja Kreeka võtma Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti abiga vastu otsuse iga taotleja ümberpaigutamise kohta konkreetsesse liikmesriiki, arvestades seejuures võimalikult suurel määral eelistustega. ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ametiga tuleks konsulteerida ümberasustamise valdkonnas välja töötatud parimate tavade ning muu hulgas eelistuste ja konkreetse kvalifikatsiooni käsitlemise küsimustes.

Muudatusettepanek  20

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 26 b (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(26 b) Kogu ümberpaigutamismenetluse vältel tuleks täielikult järgida aluslepingu artiklis 10 sätestatud mittediskrimineerimise põhimõtet. Diskrimineerimine soo, vanuse, etnilise päritolu, puude ja usutunnistuse alusel on aluslepingu selge rikkumine.

 

Muudatusettepanek  21

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 28

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(28) Määruses (EL) nr 604/2013 sätestatud õiguslikud ja menetluslikud tagatised jäävad käesoleva otsusega hõlmatud taotlejate suhtes kohaldatavaks. Lisaks tuleks taotlejaid teavitada käesolevas otsuses sätestatud ümberpaigutamismenetlusest ja neile tuleks teatavaks teha ümberpaigutamisotsus. Arvestades, et taotlejal ei ole liidu õiguse alusel õigust ise valida liikmesriiki, kes vastutab tema taotluse läbivaatamise eest, peaks tal olema õigus määruse (EL) nr 604/2013 kohasele tõhusale õiguskaitsevahendile, mida kasutada ümberpaigutumisotsuse puhul, üksnes selleks, et tagada tema põhiõiguste järgimine.

(28) Määruses (EL) nr 604/2013 sätestatud õiguslikud ja menetluslikud tagatised jäävad käesoleva otsusega hõlmatud taotlejate suhtes kohaldatavaks. Lisaks tuleks taotlejaid teavitada käesolevas otsuses sätestatud ümberpaigutamismenetlusest ja neile tuleks teatavaks teha ümberpaigutamisotsus. Taotlejal peaks olema õigus määruse (EL) nr 604/2013 ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 47 kohasele tõhusale õiguskaitsevahendile, mida kasutada ümberpaigutumisotsuse puhul.

Muudatusettepanek  22

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 30

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(30) Tuleks võtta meetmeid, et vältida ümberpaigutatud isikute teisest rännet ümberpaigutamise sihtliikmesriigist teistesse liikmesriikidesse. Eelkõige tuleks taotlejaid teavitada liikmesriikide piires edasiliikumise tagajärgedest ja asjaolust, et kui ümberpaigutamise sihtliikmesriik annab neile rahvusvahelise kaitse, on neil rahvusvahelise kaitsega kaasnevad õigused olemas põhimõtteliselt ainult selles liikmesriigis.

(30) Tuleks võtta meetmeid, et vältida ümberpaigutatud isikute teisest rännet ümberpaigutamise sihtliikmesriigist teistesse liikmesriikidesse. Taotlejate eelistuste, sealhulgas selliste perekondlike sidemete, mis ei piirdu määruses (EL) nr 640/2013 sätestatuga perekonna kohta, ning sotsiaalsete ja kultuuriliste sidemete võimalikult suurel määral arvesse võtmine on lihtne meede, mis aitab kaasa sellele, et taotlejatel tekiks ümberpaigutamise sihtliikmesriiki kuulumise tunne. Taotlejatele tuleks anda keeles, millest nad saavad aru või peaksid kõigi eelduste kohaselt aru saama, kogu vajalik teave sihtkoha kohta, ning juhul, kui nende eelistust ei olnud võimalik täielikult arvesse võtta, selle põhjuste kohta. Edaspidise teisese rände vältimiseks tuleks taotlejaid teavitada liikmesriikide piires edasiliikumise tagajärgedest, nagu on sätestatud määruse (EL) nr 604/2013 artiklis 4, ja asjaolust, et kui ümberpaigutamise sihtliikmesriik annab neile rahvusvahelise kaitse, on neil rahvusvahelise kaitsega kaasnevad õigused olemas põhimõtteliselt ainult selles liikmesriigis.

Muudatusettepanek  23

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 30 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(30 a) Rahvusvahelise kaitse taotlejate või saajate nõusolek ümberpaigutamiseks on liidu teiseste õigusaktide kohaselt kehtiv põhimõte, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 516/2014 artikli 7 lõikes 2 ning mutatis mutandis määruse (EL) nr 439/20101a artiklis 5 ja määruse (EL) nr 604/2013 artikli 17 lõikes 2, võttes arvesse, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 78 lõike 3 alusel on liidu õiguse suhtes erandite tegemine võimalik vaid väga piiratud tingimustel. Tagada tuleb hädaolukorras ümberpaigutamise mehhanismi tulemuslik rakendamine, arvestades asjaolu, et nõusolek on eriti tähtis teisese rände vältimiseks, mistõttu seda tuleks üldjuhul küsida juba enne ümberpaigutamist. Kui isik ei anna oma nõusolekut, ei tohiks teda üldiselt ümber paigutada, vaid seda võimalust tuleks pakkuda teisele isikule.

 

 

_________

 

1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. mai 2010. aasta määrus (EL) nr 439/2010, millega luuakse Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet (ELT L 132, 29.5.2010, lk 11).

Muudatusettepanek  24

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Käesoleva otsusega kehtestatakse rahvusvahelise kaitse valdkonnas ajutised meetmed Itaalia ja Kreeka toetuseks, et võimaldada neil toime tulla hädaolukorraga, mille on põhjustanud kolmandate riikide kodanike ootamatu sissevool nendesse liikmesriikidesse.

Käesoleva otsusega kehtestatakse rahvusvahelise kaitse valdkonnas siduvad ajutised erakorralised meetmed Itaalia ja Kreeka toetuseks, et võimaldada neil toime tulla hädaolukorraga, mille on põhjustanud kolmandate riikide kodanike või kodakondsuseta isikute ootamatu sissevool nendesse liikmesriikidesse.

Muudatusettepanek  25

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt b

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b) „taotleja” – kolmanda riigi kodanik või kodakondsuseta isik, kes on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse, mille suhtes ei ole lõplikku otsust veel tehtud;

b) „taotleja” – kolmanda riigi kodanik või kodakondsuseta isik, kes on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse, mille suhtes ei ole lõplikku otsust veel tehtud, nagu on osutatud direktiivi 2011/95/EL artikli 2 punktis i;

Muudatusettepanek  26

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt d

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

d) „pereliikmed” – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 604/2013 artikli 2 punktis g määratletud pereliikmed;

d) „lähisugulased” – abikaasa, lapsed, vanemad, vanema hooldusõigust teostavad isikud, vanavanemad ja lapselapsed;

 

 

(Läbiv muudatusettepanek. Vastuvõtmise korral kehtib kogu teksti ulatuses.)

Selgitus

Määruse (EL) nr 604/2013 artikli 2 kohaselt on lähisugulase mõiste pereliikme mõistest laiem ja seega asjakohasem.

Muudatusettepanek  27

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt f a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

f a) „eelistus” – taotleja väljendatud eelistus kindla liikmesriigi suhtes või liikmesriigi väljendatud eelistus kindla taotleja suhtes, mida on põhjendatud selliste teguritega nagu perekondlikud sidemed, mis ei piirdu punktis d esitatud määratlusega pereliikmete kohta, sotsiaalsed sidemed, nagu sidemed etniliste ja kultuuriliste kogukondadega, ning kultuurilised sidemed eelistatud liikmesriigiga, näiteks keeleoskus, varasem viibimine liikmesriigis või varasemad õpingud või tööalased suhted asjaomase liikmesriigi ettevõtete või organisatsioonidega.

 

Selgitus

Taotlejatel ei ole õigust valida oma eelistatud liikmesriiki ega liikmesriikidel õigust valida oma eelistatud taotlejaid. Nende eelistusi tuleks aga arvesse võtta, kuivõrd see on võimalik.

Muudatusettepanek  28

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 3 – lõige 2 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a. Rändevoogude muutuva iseloomu tõttu tuleks ümberpaigutatavate abisaajate sihtrühma hinnata kvartalipõhiselt.

Muudatusettepanek  29

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 4

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

-1. Selleks et kergendada Itaalia ja Kreeka suurt varjupaigataotluste koormust ning hakkama saada olulise proovikiviga seoses tulevase seadusandliku ettepanekuga ELi toimimise lepingu artikli 78 lõike 2 kohase püsiva erakorralise ümberpaigutamiskava kohta, tuleb Itaaliast ja Kreekast esialgu ümber paigutada kokku 40 000 taotlejat. Vajaduse korral tuleks kaaluda arvu suurendamist, et teha kiiresti muutuvate pagulasvoogude ja käesoleva otsuse kohaldamise käigus ilmnevate arengusuundade järgi vajalikud kohandused.

1. Itaaliast paigutatakse teiste liikmesriikide territooriumile ümber 24 000 taotlejat, nagu on sätestatud I lisas.

1. Itaaliast paigutatakse teiste liikmesriikide territooriumile esialgu ümber 24 000 taotlejat, nagu on sätestatud I lisas.

2. Kreekast paigutatakse teiste liikmesriikide territooriumile ümber 16 000 taotlejat, nagu on sätestatud II lisas.

2. Kreekast paigutatakse teiste liikmesriikide territooriumile esialgu ümber 16 000 taotlejat, nagu on sätestatud II lisas.

 

2 a. Komisjon hindab [kuue kuu jooksul pärast käesoleva otsuse jõustumist] Itaaliast ja Kreekast ümber paigutatavate isikute osakaalu, et kohandada otsust vastavalt muutuvatele pagulasvoogudele, lähtudes Frontexi viimastest olemasolevatest andmetest.

Muudatusettepanek  30

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 4 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 4 a

 

Nõusolek

 

Taotlejalt tuleks tema ümberpaigutamiseks üldjuhul küsida nõusolek.

Muudatusettepanek  31

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 5 – lõige 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Itaalia ja Kreeka teevad käesoleva otsuse kohaldamise ajal korrapäraste ajavahemike järel EASO ja vajaduse korral lõikes 8 osutatud liikmesriikide kontaktametnike abiga kindlaks taotlejad, kes paigutatakse ümber teistesse liikmesriikidesse, ja teatavad nende liikmesriikide kontaktpunktidele ja EASO-le nende taotlejate arvu, keda on võimalik ümber paigutada. Seejuures eelistähtsustatakse haavatavaid taotlejaid direktiivi 2013/33/EL artikli 22 tähenduses.

2. Itaalia ja Kreeka teevad käesoleva otsuse kohaldamise ajal korrapäraste ajavahemike järel EASO ja teiste asjaomaste asutuste abiga kindlaks taotlejad, kes paigutatakse ümber teistesse liikmesriikidesse, ja teatavad nende liikmesriikide kontaktpunktidele ja EASO-le nende taotlejate arvu, keda on võimalik ümber paigutada. Seejuures eelistähtsustatakse haavatavaid taotlejaid direktiivi 2013/33/EL artiklite 21 ja 22 tähenduses ning pööratakse erilist tähelepanu saatjata alaealistele.

Selgitus

Kontaktametnike ülesanne on täpsustatud uues artiklis 3 b. Selle asemel, et saata ümberpaigutatavate taotlejate kindlakstegemiseks igast liikmesriigist kontaktametnikud, peaksid liikmesriigid tagama riiklike ekspertide olemasolu Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiametis, et abistada Itaaliat ja Kreekat koordineeritult ümberpaigutamismeetmetega (vt artiklit 7).

Muudatusettepanek  32

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 5 – lõige 3

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Niipea kui võimalik pärast lõikes 2 nimetatud teabe saamist annavad liikmesriigid teada nende taotlejate arvu, keda on vastavalt I ja II lisas sätestatud arvude piires võimalik viivitamatult nende territooriumile ümber paigutada, ja esitavad muu asjakohase teabe.

3. Niipea kui võimalik pärast lõikes 2 nimetatud teabe saamist annavad liikmesriigid teada, milline on nende suutlikkus rändajaid vastu võtta, ja nende taotlejate arvu, keda on vastavalt I ja II lisas sätestatud arvude piires võimalik viivitamatult nende territooriumile ümber paigutada, ja esitavad muu asjakohase teabe.

 

Muudatusettepanek  33

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 5 – lõige 3 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 a. Itaalia ja Kreeka annavad Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti abiga taotlejatele keeles, millest nad saavad aru või peaksid kõigi eelduste kohaselt aru saama, teavet hädaolukorras ümberpaigutamisse kaasatud liikmesriigi kohta. Taotlejatel on juurdepääs ka teabele, mille on esitanud teised osalejad, nagu valitsusvälised organisatsioonid, ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet või Rahvusvaheline Migratsiooniorganisatsioon. Esmase menetluse käigus palutakse taotlejatel järjestada liikmesriigid eelistuse järjekorras ning oma eelistust põhjendada.

Muudatusettepanek  34

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 5 – lõige 5

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5. Taotlejaid, kellelt tuleb määruse (EL) nr 603/2013 artiklis 9 sätestatud kohustuste kohaselt võtta sõrmejäljed, võib ümber paigutada ainult juhul, kui neilt on võetud sõrmejäljed.

5. Taotlejaid, kellelt tuleb määruse (EL) nr 603/2013 artiklis 9 sätestatud kohustuste kohaselt võtta edastamiseks sõrmejäljed, võib ümber paigutada ainult juhul, kui neilt on võetud nende põhiõigusi täielikult austades sõrmejäljed.

 

Muudatusettepanek  35

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 5 – lõige 8

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

8. Kõikide käesolevas artiklis kirjeldatud ümberpaigutamismenetluse aspektide rakendamiseks võivad liikmesriigid otsustada saata Itaaliasse ja Kreekasse kontaktametnikud.

välja jäetud

Selgitus

Kontaktametnike ülesanne on täpsustatud uues artiklis 3 b. Selle asemel, et saata ümberpaigutatavate taotlejate kindlakstegemiseks igast liikmesriigist kontaktametnikud, peaksid liikmesriigid tagama riiklike ekspertide olemasolu Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiametis, et abistada Itaaliat ja Kreekat koordineeritult ümberpaigutamismeetmetega (vt artiklit 7).

Muudatusettepanek  36

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 6 – lõige 4

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Kui taotleja ümberpaigutamise otsus on vastu võetud, kuid enne tegelikku ümberpaigutamist teatavad Itaalia ja Kreeka asjaomasele isikule kirjalikult otsusest paigutada ta ümber. Selles otsuses nimetatakse ümberpaigutamise sihtliikmesriik.

4. Kui taotleja ümberpaigutamise otsus on vastu võetud, teavitavad Itaalia ja Kreeka asjaomast isikut enne tegelikku ümberpaigutamist Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti ja teiste osalejate, näiteks kontaktametnike (kui on olemas) abiga ümberpaigutamise sihtliikmesriigist põhjalikult ja keeles, millest ta saab aru või peaks kõigi eelduste kohaselt aru saama, või juhul, kui tema eelistusi ei võeta arvesse, siis vastava otsuse põhjustest. Ühtlasi teavitavad Itaalia ja Kreeka asjaomast isikut kirjalikult otsusest paigutada ta ümber. Selles otsuses nimetatakse ümberpaigutamise sihtliikmesriik.

Selgitus

ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti ümberasustamiseteemalises käsiraamatus (peatükk 7.10) on ette nähtud, et pagulastel peaks olema võimalikult palju teavet selle kohta, mis neid ümberasustamise sihtriiki saabumise korral ees ootab. Nende aktiivne osalemine integratsiooniprotsessis määrab nende tuleviku. Samad järeldused tehti EUREMA projektist. Projekti ebaõnnestumise üks peamisi põhjuseid oli rändajate teadmatus ümberpaigutamise sihtliikmesriigist.

Muudatusettepanek  37

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 7 – lõik 1 – punkt b

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b) taotluste esmane töötlemine;

b) taotluste esmane töötlemine, sealhulgas haavatavuse ja eelistuste kindlakstegemine eesmärgiga tuvastada potentsiaalsed ümberpaigutamist taotlevad isikud, ning taotlejate kontrollimine, sealhulgas nende isiku selge tuvastamine, sõrmejälgede võtmine ja rahvusvahelise kaitse taotlejate registreerimine;

Muudatusettepanek  38

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 7 – lõik 1 – punkt d

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

d) taotlejate sihtliikmesriiki ümberpaigutamise rakendamine.

d) taotlejate sihtliikmesriiki ümberpaigutamise rakendamine. Ümberpaigutamise sihtliikmesriiki üleviimisega seotud kulud ei tohiks põhjustada Kreekale ja Itaaliale lisakoormust.

Selgitus

Nõukogu otsuse eesmärk on kergendada Kreeka ja Itaalia majanduslikku koormust. Sellepärast on neilt asjaomaste lisakulutuste kandmise palumine selle otsusega vastuolus.

Muudatusettepanek  39

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 8 – lõige 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Kui Itaalia või Kreeka ei täida lõikes 1 osutatud kohustust, võib komisjon teha otsuse peatada käesoleva otsuse kohaldamine kõnealuse liikmesriigi suhtes kuni kolmeks kuuks. Komisjon võib otsustada sellist peatamist ühel korral veel kolme kuu võrra pikendada.

2. Kui Itaalia või Kreeka ei täida lõikes 1 osutatud kohustust, võib komisjon pärast seda, kui ta on andnud asjaomasele liikmesriigile võimaluse esitada oma seisukohad, teha otsuse peatada käesoleva otsuse kohaldamine kõnealuse liikmesriigi suhtes kuni kolmeks kuuks. Komisjon võib otsustada sellist peatamist ühel korral veel kolme kuu võrra pikendada.

Muudatusettepanek  40

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 9

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kui ümberpaigutamise sihtriigis esineb hädaolukord, mille on põhjustanud kolmandate riikide kodanike ootamatu sissevool, võib nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal ja pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga võtta vastu ajutisi meetmeid asjaomase liikmesriigi toetuseks vastavalt aluslepingu artikli 78 lõikele 3. Selliste meetmete hulka võib vajaduse korral kuuluda kõnealuse liikmesriigi käesolevast otsusest tulenevate kohustuste peatamine.

Kui ümberpaigutamise sihtriigis esineb hädaolukord, mille on põhjustanud kolmandate riikide kodanike ootamatu sissevool, võib nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal ja pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga võtta vastu ajutisi meetmeid asjaomase liikmesriigi toetuseks vastavalt aluslepingu artikli 78 lõikele 3. Selliste meetmete hulka võib vajaduse korral lisaks kuuluda kõnealuse liikmesriigi käesolevast otsusest tulenevate kohustuste peatamine.

Muudatusettepanek  41

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 11

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Itaalia ja Kreeka annavad iga kolme kuu järel nõukogule ja komisjonile aru käesoleva otsuse rakendamise kohta, sealhulgas artiklis 8 osutatud tegevuskavade kohta.

Itaalia ja Kreeka annavad iga kolme kuu järel nõukogule ja komisjonile aru käesoleva otsuse rakendamise ja selle raames saadud rahastamisvahendite asjakohase kasutamise kohta, sealhulgas artiklis 8 osutatud tegevuskavade kohta.

Muudatusettepanek  42

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 11 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 11 a

 

Hindamine

 

Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule 2016. aasta juuliks vahehinnangu käesoleva otsuse kohaldamise kohta ning vajaduse korral vajalikud soovitused püsiva ümberpaigutamise mehhanismi kohta, pidades muu hulgas silmas teatatud Dublini toimivuskontrolli.

 

Komisjon esitab …* Euroopa Parlamendile ja nõukogule lõpliku hindamisaruande käesoleva otsuse kohaldamise kohta.

 

Liikmesriigid esitavad komisjonile õigeaegselt kõik asjaomase aruande koostamiseks vajalikud andmed.

 

____________

 

* Väljaannete talitus: palun lisada kuupäev – 30 kuud pärast käesoleva otsuse jõustumise kuupäeva.

Muudatusettepanek  43

Ettepanek võtta vastu otsus

II a lisa (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

 

II a lisa

Ümberpaigutamismenetlus

Komisjoni ettepanekus kavandatav menetlus. Euroopa Parlamendi lisatud täiendavad menetlusetapid on alla joonitud.

 

1 – Rahvusvahelist kaitset taotlevate isikute andmete esmane töötlemine

 

– Nende isikute kindlakstegemine, kelle eest Dublini määruse kohaselt vastutab (või peaks vastutama) teine liikmesriik

 

 

→ Dublini süsteemi kohased üleviimised

 

– Haavatavate taotlejate kindlakstegemine

 

– Pereliikmete kindlakstegemine ühise ümberpaigutamise eesmärgil

 

– Taotlejate eelistuste kindlakstegemine teatavate liikmesriikide suhtes

 

 

 

2 – Ümberpaigutatavate taotlejate valimine

 

– Itaalia/Kreeka määrab kindlaks ümberpaigutatavad taotlejad.

 

– Nad teavitavad liikmesriike vajalikust kohtade arvust ja taotlejate eelistustest.

 

 

3 – Liikmesriikide kaasatus

 

– Liikmesriigid teavitavad Itaaliat/Kreekat ümberpaigutamiseks saadaolevate kohtade arvust.

 

– Kontaktametnikud saavad korraldada vestlusi nende taotlejatega, kes väljendasid eelistust asjaomase liikmesriigi suhtes.

 

– Liikmesriigid märgivad oma eelistused taotlejate suhtes.

 

 

4 – Ümberpaigutamisotsus

 

– Itaalia/Kreeka otsustab, milline taotleja millisesse liikmesriiki ümber paigutatakse, võttes arvesse taotlejate ja liikmesriikide eelistusi.

 

 

5 – Teave ja nõusolek

 

– Taotlejatele antakse põhjalikku teavet nende ümberpaigutamise sihtliikmesriigi kohta.

 

– Taotlejad annavad üldjuhul nõusoleku asjaomasesse liikmesriiki ümberpaigutamiseks.

 

 

6 – Üleviimine

 

Taotlejate üleviimine ümberpaigutamise sihtliikmesriiki ühe kuu jooksul

LISA: EUROOPA PARLAMENDI AVALDUS

Võttes arvesse vajadust võtta viivitamata vastu meetmed nende liikmesriikide toetamiseks, kes seisvad silmitsi hädaolukorraga, mille on põhjustanud kolmandate riikide kodanike ootamatu sissevool, on Euroopa Parlament nõustunud sellega, et õigusliku alusena komisjoni ettepanekule võtta vastu nõukogu otsus, millega kehtestatakse rahvusvahelise kaitse valdkonnas ajutised meetmed Itaalia ja Kreeka toetamiseks, käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 78 lõiget 3. Euroopa Parlament aktsepteerib Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 78 lõiget 3 õigusliku alusena siiski üksnes erakorralise meetmena, millele järgneb nõuetekohane seadusandlik ettepanek, et tegeleda tulevaste hädaolukordadega struktuurselt. Euroopa Parlament toonitab, et korrektne õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 78 lõige 2, mille kohaselt on vajalik seadusandlik tavamenetlus meetmete vastuvõtmiseks, millega määratakse kindlaks, milline liikmesriik on vastutav rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest, koos Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 80 teise lausega, mille sätetega antakse jõud artikli 80 esimeses lauses väljendatud solidaarsuse põhimõtetele. Lisaks toonitab Euroopa Parlament asjaolu, et käesoleva otsuse vastuvõtmine ei piira mingil juhul kaasseadusandjatele tulevikus kättesaadavate õiguslike aluste valikut, pidades eelkõige silmas Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 78 koos artikliga 80. Euroopa Parlament nõuab tungivalt, et komisjon esitaks 2015. aasta lõpuks püsivat ümberpaigutamise kava käsitleva seadusandliku ettepaneku, mis tugineb artikli 78 lõikele 2 ja artiklile 80, nagu komisjon teatas oma Euroopa rände tegevuskavas. Euroopa Parlament jätab endale õiguse koostada seadusandlik algatusraport juhul, kui komisjon ei esita õigeaegselt asjakohast seadusandlikku ettepanekut.

SELETUSKIRI

Vahemerel aset leidnud suurimas katastroofis pärast Teist maailmasõda hukkusid teel Euroopasse 18. aprillil 2015 rohkem kui 800 inimest. Nad olid üle elanud sõja, tagakiusamise ja väärkohtlemise, kuid kaotasid oma elu Euroopa lävel. Selle raporti koostamise ajal otsib Itaalia hukkunuid. Niivõrd paljude inimeste surm – 1867 üksnes 2015. aasta esimese kuue kuu jooksul – ja veel paljude raske olukord, mille tõttu nende elu satub Vahemerel ohtu, on ilmsiks toonud tungiva vajaduse teha Euroopas suuremaid ühiseid jõupingutusi, et hoida ära edasised katastroofid ja reageerida tulemuslikult pagulaskriisile, täites oma kohustust kaitsta hädasolijaid.

Ükski liikmesriik ei saa pagulaskriisiga üksi tulemuslikult hakkama. Euroopa Parlament rõhutas oma 28. aprilli 2015. aasta resolutsioonis, et ELi reageering Vahemerel aset leidvatele tragöödiatele peab põhinema solidaarsusel ja vastutuse õiglasel jagamisel eelkõige nende liikmesriikidega, kes võtavad vastu kõige suurema arvu pagulasi. Euroopa Parlament nõudis siduva kvoodi kehtestamist varjupaigataotlejate jaotamiseks kõikide liikmesriikide vahel.

Solidaarsuse põhimõte on ka rände tegevuskava keskmes, mille puhul on tegemist Euroopa Komisjoni strateegilise reageeringuga Vahemere kriisile. Kava põhineb arusaamal, et meil on vaja uut, euroopalikumat lähenemisviisi rändele. Solidaarsuse põhimõtte elluviimise esimese sammuna esitas komisjon ettepaneku hädaolukorras ümberpaigutamise meetme kohta, et jaotada Itaaliast ja Kreekast teistesse liikmesriikidesse 40 000 inimest, kes selgelt vajavad rahvusvahelist kaitset.

Raportöör jagab täielikult seisukohta, et kõik liikmesriigid peavad ühte hoidma, et tulla toime rändest tulenevate probleemidega. Hädaolukorras ümberpaigutamist käsitlev ettepanek on piiratud, kuid oluline samm selles osas. Kreeka ja Itaalia on talumatult suure surve all. Kui nad ei saa piisavat toetust, jätkub pagulaste ja rändajate teisene ränne tõenäoliselt märkimisväärses ulatuses. See seab ohtu ELi ühe põhisaavutustest ehk liikumisvabaduse Schengeni alal. Seetõttu toetab raportöör täielikult komisjoni ettepanekut siduva ümberpaigutamismeetme ja sealhulgas siduva jaotamiskvoodi kohta pagulaste jaotamiseks liikmesriikide vahel, tuginedes solidaarsuse ja vastutuse jagamise põhimõttele.

Lisaks teeb raportöör ettepaneku tugevdada solidaarsuse põhimõtete ümberpaigutatavate pagulaste arvu suurendamise teel. Komisjoni ettepanek 40 000 pagulase ümberpaigutamiseks põhines 2014. aastal Euroopasse saabunud pagulaste arvul ja selles ei võetud arvesse, et numbrid on sellest ajast alates järsult suurenenud. Üksnes Kreekasse on 2015. aasta algusest alates saabunud 68 000 pagulast ja rändajat ning Kreeka seisab silmitsi enneolematu saabunute arvuga, mis on eelneva aasta sama perioodiga võrreldes kuus korda suurem. Suurem osa saabunutest on süürlased. Valdav enamus nendest saabub Kreeka saartele, kus varjupaigataotlejate vastuvõtukeskused sageli täiesti puuduvad. Inimesed peavad magama tänavatel või erakorralistes majutuskohtades väga kehvades tingimustes. Igal viiendal Süüria pagulasel puudub isegi võimalus kasutada korrapäraselt tualetti. Kreeka ei saa olukorraga hakkama; varjupaigasüsteem on kokku varisenud. Paljud pagulased liiguvad seetõttu Balkani riikidest edasi Ungarisse ja sealt läbi. Itaaliasse saabunute arv on samuti endiselt väga kõrge. Seni on 2015. aastal saabunud 67 500 pagulast ja rändajat, enamik Eritreast. Neid arenguid silmas pidades soovitab raportöör saata nõukogule selge signaali, et vajalik on suurem solidaarsus. Euroopa peab reageerima kiiresti muutuvatele vajadustele ja asjaolule, et Kreekasse saabunute osakaal on nüüd suurem. Seega tuleks Kreekast ja Itaaliast teistesse liikmesriikidesse ümberpaigutatavate isikute arvu suurendada vähemalt 50 000 inimeseni.

Ümberpaigutamise kvaliteedi parandamine valmistab samuti raportöörile suurt muret. Sellega seoses tuleb teha olulisi järeldusi Maltalt ümberpaigutamise ELi katseprojektist (EUREMA). Esiteks ei olnud see siduv, mistõttu isegi mitte pooled liikmesriigid tegelikult ei näidanud üles solidaarsust Malta suhtes, võttes vastu (tavaliselt väga väikese arvu) pagulasi. Teiseks, ümberpaigutamise projekti raames alahinnati oluliselt eelistuste ja teabe tähtsust. Paljudel pagulastel on juba perekondlikud, sotsiaalsed või kultuurilised sidemed teatavate liikmesriikidega. Nad eelistavad ümberpaigutamist liikmesriiki, kus elavad nende sugulased, kus on juba olemas sotsiaalne kogukond või mille ühist suhtlemiskeelt ka nemad räägivad. Eduka ümberpaigutamise tagamiseks on hädavajalik selliseid eelistusi süsteemselt arvesse võtta. See soodustab inimeste reaalse eluga arvestamist, vähendab teisese rände stiimuleid ja parandab integreerumise väljavaateid. Pagulased integreeruvad hõlpsamini, kui nad juba räägivad liikmesriigi ühist suhtlemiskeelt või kui nad saavad loota oma perekonna või kogukonna toetusele. See aitab kaasa sellele, et neil areneks asjaomasesse liikmesriiki kuulumise tunne ja hoiab mittesunduslikul viisil tulemuslikult ära teisese rände. Pagulastel ei ole õigust valida oma eelistatud liikmesriiki ega liikmesriikidel õigust valida oma eelistatud taotlejaid. Nende eelistusi tuleks aga arvesse võtta, niivõrd kui see on võimalik. Teave ja nõusolek on edukaks ümberpaigutamiseks samuti hädavajalikud. Ootuste tulemuslikuks ohjamiseks peaks pagulastel olema võimalikult palju teavet selle kohta, mis neid ümberpaigutamise sihtriiki saabumise korral ees ootab. Juba algusest peale teisese rände vältimiseks tuleks nad ümber paigutada ainult juhul, kui nad selle otsuse kohta oma nõusoleku annavad.

Hädaolukorras ümberpaigutamine on üksnes esimene, kuigi tähtis samm kõikide liikmesriikide vahel solidaarsuse ja vastutuse õiglase jagamise põhimõtte elluviimiseks. Komisjon kavandas hädaolukorras ümberpaigutamise ajutise erandina Dublini määrusest. See on nii kohaldamisala kui ka aja poolest piiratud. Lisaks vähendab see oluliselt Euroopa Parlamendi õigusi, kuna ta ei saa tegutseda kaasseadusandjana. Seetõttu väljendab raportöör suurt heameelt asjaolu üle, et komisjon teatas oma rände tegevuskavas, et ta esitab 2015. aasta lõpuks seadusandliku ettepaneku püsiva ümberpaigutamise kava kohta, mis tugineb kaasotsustamismenetlusele. Lisaks teeb raportöör ettepaneku, et parlament võtaks initsiatiivi ja esitaks seadusandliku algatusraporti juhul, kui komisjon ei esita vastavat ettepanekut.

Erakorraliste meetmetega jätkamine ei oleks üksnes parlamendi kui kaasseadusandja jaoks vastuvõetamatu, vaid see ei tooks kaasa ka reforme, mis on hädavajalikud praeguse Dublini süsteemi puudujääkide kõrvaldamiseks. Dublini süsteem on loonud liikmesriikide vahel jätkusuutmatu tasakaalustamatuse nii pagulaste ja rändajate saabumise kui ka nende lõppsihtkoha aspektist. Selle keskmes on sunnimeetodite kasutamine, sealhulgas suured inimkannatused, nagu sõjast ja tagakiusamisest traumeeritud varjupaigataotlejate kinnipidamine, samal ajal kui teisene ränne on endiselt märkimisväärne. Seetõttu palub raportöör komisjonil täielikult arvesse võtta ümberpaigutamismeetme kogemust, sealhulgas eelistuste tunnustamist, kui komisjon korraldab Dublini toimivuskontrolli, mis peaks teate kohaselt toimuma 2016. aastal. Pagulaskriis on Euroopa jaoks tohutu väljakutse. Euroopa peaks sellega tegelema pagulaste elu ja eelistusi silmas pidades, mitte kohtlema neid kui lihtsalt numbreid. Samas saab Euroopa sellega tulemuslikult tegeleda üksnes juhul, kui liikmesriigid hoiavad kindlalt ühte ja järgivad solidaarsuse põhimõtet.

LISA: EELARVEKOMISJONI KIRI

D(2015)34431

Claude Moraes

Esimees

Kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon

Teema:          Eelarvekomisjoni arvamus nõukogu otsuse eelnõu kohta, millega kehtestatakse rahvusvahelise kaitse valdkonnas ajutised meetmed Itaalia ja Kreeka toetamiseks (COM(2015)0286 – C8-0156/2015)

Austatud härra esimees,

kirjutan Teile seoses nõukogu otsuse eelnõuga, millega kehtestatakse rahvusvahelise kaitse valdkonnas ajutised meetmed Itaalia ja Kreeka toetamiseks (COM(2015)0286 – C8-0156/2015) ning mille pärast konsulteeriti Euroopa Parlamendi kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni kui vastutava parlamendikomisjoniga.

Nimetatud ettepanekuga kaasnevad ELi eelarvele kahe aasta jooksul kokku 240 000 000 euro suurused kulud ja sellepärast palus eelarvekomisjon kooskõlas kodukorra artikliga 53 arvamust. Võttes arvesse piiratud aega – kuna ettepaneku projekt esitati seoses ELi lõunapiiridel tekkinud hädaolukorraga –, nõustus eelarvekomisjon kirjutama lihtsalt kirja, et kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon saaks kiirelt tegutseda.

Otsuse eelnõud toetab Euroopa Komisjoni vastav ettepanek näha 2016. aasta eelarveprojektis Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi jaoks ette 150 miljoni euro suurused kulukohustuste assigneeringud. Maksete assigneeringuid 2016. aastal ei nõuta. Kuna selle lisakulutusega ületatakse 3. rubriigi ülemmäära 124 miljoni euroga, tegi Euroopa Komisjon ühtlasi ettepaneku vastava paindlikkusinstrumendi kasutuselevõtmise kohta (2015/2126(BUD)).

Kõige selle taustal ning olles konsulteerinud koordinaatoritega, palub eelarvekomisjon kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonil võtta raporti vastuvõtmisel arvesse alljärgnevat.

Nagu 2016. aasta eelarve projekti kolmepoolsete läbirääkimiste volitust käsitlevas raporti projektis juba rõhutatud, kiidab eelarvekomisjon heaks Euroopa Komisjoni Euroopa rände tegevuskava ning kordab oma toetust ELi vahendite tõhustamisele ning vastutuse õiglase jagamise ja solidaarsuse kultuuri arendamisele varjupaigataotluse, rände ja välispiiride haldamise valdkonnas. Sellega seoses toetab eelarvekomisjon Euroopa Komisjoni ettepanekut võtta 2016. aasta eelarves kasutusele paindlikkusinstrument, et rahastada Itaalia ja Kreeka hüvanguks rahvusvahelise kaitse valdkonna ajutisi meetmeid, kuigi lõplikku summat ja paindlikkusinstrumendi kohaldamisala võib olla tarvis eelarvemenetluse tulemuse põhjal kohandada. Eelarvekomisjon rõhutab siiski vajadust nende rahastamisvahendite otstarvet rangelt kontrollida, et teha kindlaks, kas neid kasutatakse ettenähtud eesmärkidel.

Eelarvekomisjon märgib, et ettepanek näeb Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi õigusliku aluse (määrus (EL) nr 516/2014) artikli 18 kohase vastutuse jagamise ja finantssolidaarsuse meetmena ette ühekordsete summade (6000 eurot iga rahvusvahelise kaitse taotleja kohta) eraldamise taotlejaid ümber paigutavate liikmesriikide toetamiseks.

Eelarvekomisjon kahtleb siiski, kas kavandatavatest rahastamisvahenditest piisab praegustele Vahemere piirkonna rändesuundumustele reageerimiseks. Lisaks ümberpaigutamiskavale juhib eelarvekomisjon tähelepanu 3. rubriigi (Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond ning Sisejulgeolekufond) asjakohaste programmide ja asjaomaste asutuste võimalikule tugevdamisele nii eelarvet kui ka töötajaskonda silmas pidades, et need oleksid rohkemate ülesannete täitmiseks piisavad. Samuti soovitab eelarvekomisjon välja töötada rände tegevuskava välismõõtme ning kaaluda selleks 4. rubriigis algatusi (ja vastavaid tugevdusmeetmeid) naabruse, arengu, humanitaarabi, stabiilsuse, rahu jne vallas. Eelarvekomisjon tuletab ühtlasi meelde, et hädaabireservi saab eelarveaasta jooksul kasutusele võtta kolmandate riikide konkreetsete abivajaduste rahuldamiseks, sealhulgas liidu välispiiridel rändevoogude põhjustatud erakordse surve korral.

Parlamendikomisjon on siiski arvamusel, et praeguses geopoliitilises olukorras, võttes iseäranis arvesse rändevoogude suurenevat survet, võib 3. rubriigi – mis on mitmeaastases finantsraamistikus kahtlemata väikseim rubriik – jaoks ette nähtud piirmäärade tase olla aegunud ning sellega tuleks uue mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamisel tegeleda.

Lõpetuseks kasutan võimalust ja rõhutan, et eelarvekomisjon jätkab selles valdkonnas tihedat koostööd kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoniga ning jääb eelarvemenetluse raames ootama kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni muudatusettepanekuid eelarve kohta.

Lugupidamisega

Jean Arthuis

[allkiri]

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

16.7.2015

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

42

13

3

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Martina Anderson, Gerard Batten, Heinz K. Becker, Malin Björk, Caterina Chinnici, Ignazio Corrao, Frank Engel, Cornelia Ernst, Laura Ferrara, Lorenzo Fontana, Kinga Gál, Ana Gomes, Nathalie Griesbeck, Sylvie Guillaume, Jussi Halla-aho, Monika Hohlmeier, Brice Hortefeux, Sophia in ‘t Veld, Iliana Iotova, Sylvia-Yvonne Kaufmann, Barbara Kudrycka, Kashetu Kyenge, Marju Lauristin, Juan Fernando López Aguilar, Vicky Maeijer, Roberta Metsola, Claude Moraes, Péter Niedermüller, Soraya Post, Judith Sargentini, Birgit Sippel, Branislav Škripek, Helga Stevens, Traian Ungureanu, Bodil Valero, Marie-Christine Vergiat, Harald Vilimsky, Udo Voigt, Cecilia Wikström, Kristina Winberg, Tomáš Zdechovský

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Anna Maria Corazza Bildt, Gérard Deprez, Teresa Jiménez-Becerril Barrio, Marek Jurek, Ska Keller, Miltiadis Kyrkos, Jean Lambert, Jeroen Lenaers, Emilian Pavel, Kazimierz Michał Ujazdowski, Elissavet Vozemberg

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (kodukorra art 200 lg 2)

Fredrick Federley, Herbert Reul, Jutta Steinruck, Vladimir Urutchev, Tom Vandenkendelaere, Wim van de Camp

Õigusalane teave