Menetlus : 2014/2236(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0247/2015

Esitatud tekstid :

A8-0247/2015

Arutelud :

PV 09/09/2015 - 17
CRE 09/09/2015 - 17

Hääletused :

PV 10/09/2015 - 8.7
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2015)0320

RAPORT     
PDF 442kWORD 105k
30.7.2015
PE 554.751v02-00 A8-0247/2015

sotsiaalse ettevõtluse ja sotsiaalse innovatsiooni kohta võitluses tööpuudusega

(2014/2236(INI))

Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon

Raportöör: Verónica Lope Fontagné

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
 SELETUSKIRI
 PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS
 NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

sotsiaalse ettevõtluse ja sotsiaalse innovatsiooni kohta võitluses tööpuudusega

(2014/2236(INI))

Euroopa Parlament,

–       võttes arvesse komisjoni 3. märtsi 2012. aasta teatist „Euroopa 2020. aastal: aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia” (COM(2010)2020),

–       võttes arvesse oma 6. veebruari 2013. aasta resolutsiooni ettevõtja sotsiaalse vastutuse, usaldusväärse, läbipaistva ja vastutustundliku ettevõtluse ning jätkusuutliku majanduskasvu kohta(1),

–       võttes arvesse oma 19. veebruari 2009. aasta resolutsiooni sotsiaalmajanduse kohta(2),

–      võttes arvesse oma 2. juuli 2013. aasta resolutsiooni ühistute osa kohta kriisi ületamisel(3),

–       võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 184,

–       võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2013. aasta määrust (EL) nr 346/2013 Euroopa sotsiaalettevõtlusfondide kohta,

–       võttes arvesse oma 20. novembri 2012. aasta resolutsiooni sotsiaalettevõtluse algatuse ning sotsiaalmajanduse ja sotsiaalse innovatsiooni keskmes olevate sotsiaalettevõtete edendamisele suunatud majanduskeskkonna loomise kohta(4),

–       võttes arvesse oma 10. märtsi 2011. aasta deklaratsiooni(5),

–       võttes arvesse nõukogu 20. mai 2014. aasta järeldusi, mis käsitlevad noorte ettevõtluse edendamist noorte sotsiaalse kaasatuse soodustamiseks(6),

–       võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1296/2013, millega luuakse Euroopa Liidu tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programm (EaSI) ning määratakse kindlaks mikrorahastamise ja sotsiaalse ettevõtluse tegevussuund,

–       võttes arvesse komisjoni 20. oktoobri 2011. aasta teatist Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Sotsiaalettevõtluse algatus” (COM(2011)0682),

–       võttes arvesse komisjoni 6. mai 2015. aasta teatist „Euroopa digitaalse ühtse turu strateegia” (COM(2015)0192),

–       võttes arvesse komisjoni 20. veebruari 2013. aasta teatist „Sotsiaalsed investeeringud majanduskasvu ja ühtekuuluvuse edendamiseks – sealhulgas Euroopa Sotsiaalfondi rakendamine aastatel 2014–2020” (COM(2013)0083),

–       võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–       võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni raportit (A8-0247/2015),

A.     arvestades, et sotsiaalne ja solidaarne majandus annab tööd rohkem kui 14 miljonile inimesele, kes moodustavad ligikaudu 6,5 % ELi töötajatest; arvestades, et ELis on kaks miljonit sotsiaalset ja solidaarset ettevõtet, mis moodustavad 10 % liidu ettevõtetest;

B.     arvestades, et majandus- ja finantskriisi tagajärjel on suurenenud vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse määr ning pikaajaline ja noorte töötus ning sotsiaalne ebavõrdsus;

C.     arvestades, et majandus- ja finantskriis mõjutas kõige rohkem tööturul enim tõrjutud ja ebasoodsas olukorras olevaid rühmasid, nagu puudega inimesi, noori, eakaid, naisi, pikaajalisi töötuid ja ebasoodsas olukorras olevaid töötajaid;

D.     arvestades, et majandus- ja finantskriisis tuleks näha võimalust tegutseda jätkusuutlikuma ELi majandusmudeli nimel, pöörates suuremat tähelepanu sotsiaalsele ja territoriaalsele sidususele ning keskkonnasäästlikkusele; arvestades, et majandus- ja finantsolukorra paranemist peaks täiendama kaasava, jätkusuutliku ja kvaliteetse tööhõive tugev toetamine; arvestades, et sotsiaalne ja solidaarne majandus võib aidata kaasa selle eesmärgi saavutamisele ning ühtlasi tuleks seda käsitleda selle ülemineku edendajana, mis saab aidata tasakaalustada sotsiaal-, keskkonna- ja majandusküsimusi;

E.     arvestades, et sotsiaalse toetuse ja tervishoiuteenuste pakkujad, kellest paljud on sotsiaalsed ettevõtted, kujutavad endast ELi ühte peamist tööhõive kasvu valdkonda, milles on aastatel 2009–2013 loodud 1,3 miljonit töökohta; arvestades, et see näitab sektori kahest võimet luua uusi töökohti isegi kriisi ajal ning samas tugevdada sotsiaalset ja territoriaalset sidusust Euroopas, eelkõige aidates tuua teenusekasutajad tööellu;

F.     arvestades, et 17.–18. novembril 2014. aastal Roomas toimunud konverentsil „Sotsiaalmajanduse potentsiaali kasutamine ELi majanduskasvu edendamiseksˮ tõdeti, et sotsiaalsel ja solidaarsel majandusel on Euroopa riikides keskne roll ning see aitab saavutada mitmeid olulisi ELi eesmärke, nagu töökohtade loomine ja säilitamine, sotsiaalne sidusus, sotsiaalne innovatsioon, maaelu ja regionaalareng ning keskkonnakaitse;

G.     arvestades, et siiani on saavutamata strateegia „Euroopa 2020” sihid, mis näevad ette vanuserühmas 20–64 aastat tööhõive määra suurendamist 69 %-lt vähemalt 75 %-ni ja Euroopas allpool riiklikku vaesuspiiri elavate inimeste arvu vähendamist 25 % võrra, mis tooks vaesusest välja rohkem kui 20 miljonit inimest;

H.     arvestades, et 2014. aasta jaanuari Strasbourgi deklaratsioonis märgitakse, et sotsiaalsetel ettevõtetel peab olema Euroopas edaspidi suurem roll;

I.      arvestades, et EL on piirkond, kus eakate osakaal elanikkonnas on kõige suurem ja iive kõige madalam maailmas; arvestades, et prognooside kohaselt on 2050. aastaks ELi kodanike keskmine vanus üle 50 aasta; arvestades, et vananev elanikkond ja demograafilised muutused kujutavad endast sotsiaalhoolekandesüsteemide jaoks probleemi;

J.      arvestades, et sotsiaalsed ja solidaarsed ettevõtted ei püüa üksnes parandada majanduslikke ja sotsiaalseid tingimusi, vaid saavad pakkuda ka paindlikke ja uuenduslikke töötingimusi ning võivad kohanduda paremini majandus- ja sotsiaalse olukorraga;

K.     arvestades, et sotsiaalsetele ja solidaarsetele ettevõtetele on omane demokraatlik juhtimiskorraldus, nende liikmete või osanike aktiivne osalemine ettevõtte juhtimises ja suur läbipaistvus nende tegevuses ning nad vastavad kodanike järjest kasvavale nõudmisele ettevõtete eetilise, sotsiaalse ja keskkonnahoidliku käitumise järele;

L.     arvestades, et sotsiaalse ja solidaarse majanduse valdkonna ettevõtteliike on väga erinevaid ning et enamik neist ei ole tunnustatud ELi tasandi õigusraamistikus, vaid ainult mõnedes liikmesriikides eri õiguslikes vormides;

M.    arvestades, et ühistud pakuvad kvaliteetseid töökohti, mida ei ohusta ümberpaigutamine ning mis on kõigile avatud ja kriisist hoolimata säilinud; arvestades, et ühistute käive ja majanduskasv on tänu koostööl põhinevale majandusmudelile kriisi ajal suurenenud ning nende hulgas esineb vähem pankrotte ja koondamisi;

N.     arvestades, et määruse (EL) nr 1296/2013 (millega luuakse Euroopa Liidu tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programm (EaSI)) artikli 2 punktides 1 ja 5 on määratletud terminid „sotsiaalne ettevõte” ja „sotsiaalne innovatsioon”;

O.     arvestades, et sotsiaalse innovatsiooni all mõistetakse uute ideede väljatöötamist ja elluviimist, olgu need siis tooted, teenused või sotsiaalse korralduse mudelid, mille eesmärk on tulla toime uute sotsiaalsete, territoriaalsete ja keskkonnaga seotud nõudmiste ja probleemidega, nagu elanikkonna vananemine, rahvaarvu vähenemine, töö- ja pereelu ühitamine, mitmekesisuse haldamine, noorte töötuse vastu võitlemine, tööturult kõige enam tõrjutud inimeste integreerimine ja kliimamuutustega võitlemine;

P.     arvestades, et sotsiaalsed investeeringud on investeeringud inimestesse, mille eesmärk on tugevdada nende oskusi ja suutlikkust ning toetada nende täieulatuslikku töö- ja ühiskonnaelus osalemist; arvestades, et sotsiaalsed investeeringud viitavad üldjuhul poliitikameetmetele hariduse, lastehoiu, tervishoiu, koolituse, tööotsimisabi ja rehabilitatsiooni valdkonnas;

Q.     arvestades, et mittetunnustamine, millega sotsiaalsed ja solidaarsed ettevõtted silmitsi seisavad, ning asjaolu, et neid ei tunnustata vahel isegi majanduses osalejatena, raskendab nende juurdepääsu nii avaliku kui ka erasektori rahastamisele; arvestades, et struktuurifondid ja Euroopa programmid peaksid aitama ajakohastada majandusstruktuure, sealhulgas sotsiaalset ja solidaarset majandust, mida esindavad eri liiki ja suurusega ettevõtted (ühistud, vastastikused ühingud, sihtasutused, ühendused ning uued sotsiaalsete ja solidaarsete ettevõtete vormid), millest enamik on VKEd ja mikroettevõtjad;

R.     arvestades, et haridus ja koolitus peavad olema noorte ettevõtluskultuuri edendamisel esmatähtsad valdkonnad;

S.     arvestades, et soolist ebavõrdsust esineb sotsiaalses ettevõtluses vähem kui traditsioonilises ettevõtluses; arvestades, et naissoost sotsiaalsed ettevõtjad aitavad oluliselt kaasa sotsiaalse tõrjutuse vähendamisele ja uute arenguvõimaluste loomisele;

T.     arvestades, et pikaajalistele töötutele on vaja tagada sotsiaalsektoris koolitus ja ümberõpe eesmärgiga pakkuda neile uusi võimalusi innovaatilises keskkonnas, nagu sotsiaalses ja solidaarses majanduses;

U.     arvestades, et sotsiaalsed ja solidaarsed ettevõtted ning eelkõige koolitus- ja töövahendusfirmad pakuvad töövõimalusi eeskätt tööturult kõige enam tõrjutud inimestele, kelle puhul töötusest saab sageli pikaajaline töötus; arvestades, et liikmesriigid võiksid kaaluda töötuid või hüvitisesaajaid tööle võtvate sotsiaalsete ja solidaarsete ettevõtete toetamise võimalusi, sealhulgas vähendades asjakohasel juhul makse ja sotsiaaltasusid;

V.     arvestades, et lisaks muudele tööhõive edendamise meetmetele on sotsiaalse ja solidaarse majanduse täiendav mõju samuti tähtis; arvestades, et suuremat tähelepanu tuleb pöörata lahendustele, millega soodustatakse nende inimeste tööturule tagasipöördumist, kellel puuduvad kõige põhilisemad oskused ja konkurentsivahendid, et nad saaksid hiljem kasu sotsiaalse ja solidaarse majanduse uuenduslikumate lahenduste pakutavatest eelistest;

W.    arvestades, et sotsiaaldialoog on hädavajalik ELi sotsiaalse turumajanduse toimimiseks ning äärmiselt oluline nii konkurentsivõime kui ka õigluse edendamiseks; arvestades, et sotsiaaldialoog ja sotsiaalpartneritega konsulteerimine ELi poliitikakujundamise raames kujutavad endast märkimisväärset sotsiaalset innovatsiooni;

X.     arvestades, et hankeid korraldatakse sageli teenuste või toodete suure ühekordse pakkumismenetluse kujul, mistõttu võivad väiksemad ettevõtjad välja jääda;

Sissejuhatus

1.  märgib, et sotsiaalsed ja solidaarsed ettevõtted, mis ei pea tingimata olema mittetulundusühendused, on sellised ettevõtted, kelle siht on sotsiaalse eesmärgi saavutamine, olgu see siis töökohtade loomine haavatavate rühmade jaoks, oma liikmetele teenuste pakkumine või üldisemalt positiivse sotsiaalse ja keskkonnamõju saavutamine, ning kes taasinvesteerivad kasumi eeskätt nende eesmärkide saavutamisse; juhib tähelepanu asjaolule, et sotsiaalsetele ja solidaarsetele ettevõtetele on iseloomulik pühendumine järgmiste väärtuste järgimisele:

– individuaalsete ja sotsiaalsete eesmärkide ülimuslikkus kapitaliga seotud huvide ees;

– liikmete poolt elluviidav demokraatlik juhtimine;

– liikmete ja kasutajate huvide ja üldise huvi ühendamine;

– solidaarsuse ja vastutuse põhimõtete kaitse ja rakendamine;

– vahendite ülejäägi taasinvesteerimine pikaajalistesse arengueesmärkidesse või liikmetele huvi pakkuvate teenuste või üldhuviteenuste osutamisse;

– vabatahtliku ja piiramatu liitumise võimalus;

– autonoomne juhtimine, mis on sõltumatu avaliku sektori asutustest;

2.      on veendunud, et komisjon peaks arvestama sotsiaalsete ettevõtete mitmekesisust ning tagama ELi tasandil meetmete võtmise igat liiki sotsiaalsete ja solidaarsete ettevõtete toetamiseks;

3.      kutsub komisjoni ja liikmesriike üles järjekindlalt ja viivitamata rakendama kõiki 2012. aasta sotsiaalettevõtluse algatuses ette nähtud meetmeid; palub komisjonil koostöös liikmesriikide ning kohalike ja piirkondlike ametiasutuste, kodanikuühiskonna organisatsioonide ning sotsiaalse ja solidaarse majanduse peamiste osalejatega võimalikult kiiresti esitada algatuse teise etapi, millega laiendataks ja süvendataks selle ulatust;

4.      märgib, et sotsiaalne ja solidaarne majandus ei saa asendada heaoluriiki ega avalikke teenuseid;

5.      märgib, et sotsiaalse ettevõtluse mudel on sageli atraktiivne noorte jaoks ning annab neile võimaluse lahendada uuenduslikult praegusi majanduslikke, sotsiaalseid ja keskkonnaprobleeme;

6.      rõhutab, et sotsiaalsed ja solidaarsed ettevõtted on suuresti kohaliku ja piirkondliku suunitlusega, mis annab neile eelise paremini tunda konkreetseid vajadusi ja pakkuda vastavalt nendele enamasti kogukonnapõhiseid tooteid ja teenuseid ning parandada seega sotsiaalset ja territoriaalset sidusust; on seisukohal, et edendada tuleb sotsiaalsete ja solidaarsete ettevõtete piiri- ja valdkonnaülest koostööd teadmiste ja tavade vahetamise võimaldamiseks, et eelkõige toetada selliste ettevõtete kasvu;

7.      kutsub komisjoni ja liikmesriike üles esitama kavasid ja meetmeid eelkõige püsivate ebasoodsate looduslike või demograafiliste tingimustega piirkondades territoriaalse korralduse parandamiseks, mis ei aita üksnes kaasa sotsiaalsete ja solidaarsete ettevõtete asutamisele ja arendamisele ning sotsiaalse innovatsiooni ja ettevõtluse edendamisele, vaid aitab ühtlasi tugevdada ELi sotsiaalset ja territoriaalset sidusust ning lihtsustada liidu ees seisvate demograafiliste probleemide lahendamist;

8.      peab väga tervitatavaks, et on suurenenud selliste tavaettevõtete arv, kes kohaldavad oma äriplaanide raames ettevõtja sotsiaalse vastutuse strateegiaid; toonitab siiski, et selliste strateegiate kohaldamine ei ole iseenesest piisav tingimus selleks, et käsitleda ettevõtet sotsiaalse ja solidaarse ettevõttena;

9.      leiab, et on oluline kindlaks teha põhjused, miks sotsiaalses ettevõtluses on vähem soolist ebavõrdsust, et poliitikakujundajad saaksid neid asjaolusid sotsiaalse ja traditsioonilise ettevõtluse edendamisel arvesse võtta;

10.    on veendunud, et sotsiaalne innovatsioon aitab märkimisväärselt kaasa sellele, et panna alus majanduskasvule, mis edendab jätkusuutlikumat, kaasavat ning majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset sidusust loovat ühiskonda; märgib, et sotsiaalse innovatsiooni eesmärk peab olema teenuste kvaliteedi parandamine tõhusal moel, mitte lihtsalt kulude vähendamine;

11.    väljendab heameelt asjaolu üle, et ELi neljal liikmesriigil (Hispaania, Prantsusmaa, Portugal ja Belgia) on sotsiaalset ja solidaarset majandust käsitlevad siseriiklikud õigusaktid, samas kui Poola on käivitanud sotsiaalse ja solidaarse majanduse arendamiseks strateegia ning Rumeenia arutab õigusaktide vastuvõtmist eesmärgiga reguleerida sotsiaalset ja solidaarset majandust;

12.    on veendunud, et komisjon peaks tunnustama ja toetama mittetulunduslike sotsiaalteenuste pakkujate rolli poliitiliselt ja rahaliselt;

13.    rõhutab vajadust edendada tavade vahetamist innovaatiliste sotsiaalsete ja solidaarsete ettevõtete, koolide, akadeemilise kogukonna ja sotsiaalsete investeeringutega tegelevate sidusrühmade vahel, võttes ühtlasi arvesse ühiskondlikke vajadusi, et edendada ettevõtlusalaseid oskusi ja parandada tingimusi, mis võimaldavad sotsiaalsetel ja solidaarsetel ettevõtetel areneda ja kasvada, ning luua sotsiaalseid innovatsiooniklastreid; peab oluliseks sidusrühmade, sealhulgas sotsiaalpartnerite ja tarbijaorganisatsioonide arvamuse arvestamist; kutsub liikmesriike üles edendama ühistu mudelit;

14.    rõhutab vajadust liikmesriikide vahelise koostöö järele, et luua kõikides liikmesriikides vajalikud raamtingimused sotsiaalse innovatsiooni süsteemiks, kuna ainuüksi sotsiaalse ja solidaarse majandusega ei ole võimalik saada jagu kõige pakilisemate sotsiaalsete probleemide sümptomitest ja põhjustest;

Strateegia „Euroopa 2020”

15.    tunnistab, et EL ei ole veel kaugeltki saavutanud strateegias „Euroopa 2020” seatud eesmärke, eelkõige neid, mis on seotud tööhõive ja innovatsiooniga ning vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vähendamisega; märgib, et sotsiaalne ja solidaarne majandus soodustab lisaks jätkusuutlikumale, arukale ja kaasavale majandusmudelile ka Euroopa sotsiaalmudelit ning on osa ühtsest turust, mistõttu EL ja liikmesriigid peaksid seda kindlalt tunnustama ja toetama, nagu on sätestatud mõne liikmesriigi põhiseaduses ja paljudes ELi keskse tähtsusega dokumentides; palub seetõttu kaaluda sotsiaalse ja solidaarse majanduse arvessevõtmist strateegia „Euroopa 2020” läbivaatamisel, pidades silmas asjaolu, et see võib oluliselt kaasa aidata strateegia eesmärkide saavutamisele;

16.    juhib tähelepanu sellele, et demograafilised suundumused ja uued tarbimismudelid on omavahel seotud ning arenenud riikide rahvastiku vananemine suurendab sotsiaalteenustega seotud nõudlust, kuid pakub ka võimalusi sotsiaalselt vastutustundlike ettevõtete loomiseks;

17.    rõhutab, et oma sotsiaalse ja kaasava olemuse tõttu pakub sotsiaalne ja solidaarne majandus töökohti avatud tööturult kõige sagedamini tõrjutud rühmadele, toetades sellega solidaarsust, sotsiaalset sidusust ning majanduskasvu;

18.    on veendunud, et sotsiaalsed ja solidaarsed ettevõtted saavad töötada välja protsesse, mis võimaldavad kahanevaid ressursse hallata senisest tõhusamalt, vastutustundlikumalt ja läbipaistvamalt, ning edendada sotsiaalselt vastutustundlike meetmete rakendamist;

19.    palub, et liikmesriigid integreeriksid sotsiaalseid ja solidaarseid ettevõtteid paremini tööhõivet ja sotsiaalset lõimumist käsitlevatesse tegevuskavadesse ning riiklikesse reformikavadesse, et vallandada ja kasutada ära nende potentsiaali töökohtade loomise valdkonnas ning nende võimalikku panust strateegia „Euroopa 2020” peamiste eesmärkide saavutamisse;

20.    väljendab heameelt asjaolu üle, et noorte tööhõive algatuse eelmakseteks ette nähtud eelarvet suurendati 30 %-ni; palub liikmesriikidel kooskõlastada sotsiaalse ettevõtluse edendamise meetmeid riiklike noortegarantii rakenduskavadega; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles ergutama sotsiaalset ettevõtlust ja innovatsiooni Euroopa Sotsiaalfondi riiklikes rakenduskavades; nõuab tungivalt, et noortegarantiid rakendataks tulemuslikult ja tõhusalt;

Riigihanked

21.    juhib tähelepanu asjaolule, et seoses juurdepääsuga riigihangetele seisavad sotsiaalsed ja solidaarsed ettevõtted silmitsi raskustega, nagu ettevõtte suuruse ja finantssuutlikkusega seotud takistused; nõuab, et uusi riigihangete ja kontsessioonilepingute direktiive (direktiivid 2014/24/EL, 2014/25/EL ja 2014/23/EL) rakendataks kiiresti ja tulemuslikult, et saavutada sotsiaalsete ja solidaarsete ettevõtete suurem osalus riigihankemenetlustes, tõhustada lepingute eraldamist asjaomastele ettevõtetele, suurendada nende rolli ning edendada sotsiaalset kaasamist ja sotsiaalset innovatsiooni; nõuab meetmete võtmist, et soodustada asjaomaste ettevõtete osalemist riigihangetes, pakkudes asjakohast nõustamist, lihtsustades menetlusi ning koostades hankemenetlusi nii, et neist saaksid osa võtta ka väiksemad ettevõtted; nõuab, et riigihangetes eelistataks odavaimatele pakkumustele suurima majandusliku ja sotsiaalse väärtusega pakkumusi ja et riigihankelepingutesse lisataks sotsiaalsed või keskkonnaalased kriteeriumid;

22.    tunneb heameelt riigihangete ja kontsessioonilepingute direktiivide reformimise üle, mis hõlmab sotsiaalklausleid ja sotsiaalseid kriteeriume, et edendada sotsiaalset kaasamist ja sotsiaalset innovatsiooni ning hankelepinguid, mis on ette nähtud tööturul kõige ebasoodsamas olukorras olevate inimeste tööhõive soodustamiseks; palub liikmesriikidel rakendada neid hankepõhimõtteid nõuetekohaselt kõigis hanke- ja valikumenetlustes ning sealjuures laialdaselt kasutada majanduslikult soodsaima pakkumuse põhimõtet kooskõlas keskkonnaalaste, sotsiaalsete ja tööõigusealaste kohustustega; nõuab tungivalt, et liikmesriigid lisaksid riigihankemenetlustesse sotsiaalklauslid ja sotsiaalsed kriteeriumid, et tugevdada tööturul ebasoodsas olukorras olevate inimeste positsiooni, vähendada halduskoormust, lihtsustada menetlusi ja võtta tulemuslikumaid meetmeid korruptsiooni vastu;

23.    väljendab kahetsust, et komisjoni Euroopa digitaalse ühtse turu strateegias ei mainita sotsiaalseid ja solidaarseid ettevõtteid ega nende võimalikku panust liidu eesmärkide saavutamisse; peab kahetsusväärseks, et asjaomases strateegias ei arvestata vajadust tagada kõigile täielik, võrdne ja piiranguteta juurdepääs uutele digitaalsetele tehnoloogiatele, turgudele ja telekommunikatsioonivahenditele, pidades eelkõige silmas puudega inimesi; rõhutab asjaolu, et tehnoloogiapõhised sotsiaalsed ja solidaarsed ettevõtted võivad etendada olulist rolli ühiskondlike probleemide lahendamisel lihtsal ja kulutõhusal viisil;

Rahastamine

24.    peab kahetsusväärseks, et sotsiaalsetel ja solidaarsetel ettevõtetel on rahaliste vahendite saamisel isegi rohkem raskusi kui tavaettevõtetel, seda nii avaliku kui ka erasektori rahastamise puhul, ning nõuab seetõttu, et avaliku sektori asutused ja finantsteenuste osutajaid töötaksid välja erinevad asjakohased rahastamisvahendid sotsiaalsete ettevõtete tulemuslikuks toetamiseks kõigis nende ettevõtluse arenguetappides, eelkõige asutamise ajal, ja looksid raamistiku, et viia kokku potentsiaalsed investorid ja erifondid;

25.    märgib, et rahastamisele juurdepääsu raskendab asjaolu, et finantsvahendajatel on vähe teavet sotsiaalsete ja solidaarsete ettevõtete tegeliku olukorra kohta; rõhutab vajadust parandada finantsvahendajate koolitust nende ettevõtete valdkonnas, et hõlbustada asjaomaste ettevõtete juurdepääsu rahastamisele; nõuab seetõttu Euroopa usaldusmärgi kasutuselevõtmist sotsiaalse ettevõtluse jaoks, kuna see võimaldaks investoritel teha kindlaks fondid, mille portfell sisaldab sotsiaalseid ettevõtteid, pidades eelkõige silmas Euroopa sotsiaalse ettevõtluse fondi;

26.    rõhutab vajadust pakkuda suuremat stiimulit sotsiaalse ettevõtluse võrgustike loomiseks ja toetamiseks, et edendada eri piirkondade tootjate vahelist koostoimet tehnoloogiate korraldamisel, vahetamisel ja levitamisel ning teenuste väljatöötamisel;

27.    rõhutab, et on vaja edendada struktureeritumat dialoogi VKEde, sotsiaalsete ja solidaarsete ettevõtete ning finantseerimisasutuste vahel spetsiaalsete veebiplatvormide abil;

28.    väljendab heameelt Euroopa sotsiaalse ettevõtluse fonde käsitleva määruse vastuvõtmise üle;

29.    väljendab heameelt asjaolu üle, et osa Euroopa tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programmi assigneeringutest on ette nähtud selleks, et võimaldada sotsiaalsetele ja solidaarsetele ettevõtetele juurdepääsu rahastamisele; rõhutab Euroopa tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programmi sotsiaalse ettevõtluse tegevussuuna, Euroopa Sotsiaalfondi ja kõigi muude asjakohaste ELi programmide rolli nende ettevõtete toimimise parandamisel; juhib tähelepanu vajadusele suurendada teadlikkust rahastamisvõimalustest; kutsub liikmesriike üles rajama riiklikke kontaktpunkte või nn ühe-akna-süsteeme, et aidata sotsiaalse ja solidaarse majanduse osalejatel ELi rahastamisvahenditele juurde pääseda;

30.    palub komisjonil läbi vaadata Euroopa tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programmis sätestatud sotsiaalsetele ettevõtetele antavate laenude ülemmäär ja teha kindlaks, kas see vastab turutingimustele;

31.    rõhutab vajadust toetada sotsiaalseid ja solidaarseid ettevõtteid piisavate rahaliste vahenditega kohalikul, piirkondlikul, riigi ja ELi tasandil, luues eri ettevõtteliikide vahel koostoime; kutsub liikmesriike ja komisjoni üles tunnistama selleks vajalike vahendite eraldamise vajadust; peab seega vajalikuks parandada sotsiaalse ja solidaarse majanduse juurdepääsu rahastamisele eri võimaluste kaudu, nagu Euroopa fondid, riskikapitalifondid, mikrokrediit ja ühisrahastamine;

32.    kutsub liikmesriike üles tugevdama avalikke teenuseid (nt tervishoidu ja haridust) kohalike ametiasutuste kaudu, kasutades neid liikumapaneva jõuna teenuste kvaliteedi parandamisel, et pakkuda töövõimalusi ja tõsta osutatud teenuste taset, eesmärgiga vähendada vaesust ja sotsiaalset tõrjutust;

33.    juhib tähelepanu asjaolule, et riigiabi eeskirjad ei peaks kujutama endast takistust sotsiaalsete ja solidaarsete ettevõtete ning sotsiaalteenuste rahastamisel riiklikest vahenditest; palub seetõttu komisjonil ilmutada paindlikkust riigiabi eeskirjade kohaldamisel asjaomastele ettevõtetele ja teenustele ning aidata tagada, et kohalikud ja piirkondlikud ametiasutused mõistaksid ja rakendaksid õigesti vastavat riigiabi;

34.    peab kahetsusväärseks, et määruses, millega luuakse Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond, viidatakse sotsiaalse ja solidaarse majanduse sektorile üksnes põhjendustes; palub, et komisjon jätkaks sotsiaalsete investeeringute paketis esitatud sotsiaalseid investeeringuid soosiva lähenemisviisi edendamist ning et Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi projektide hindamisel võetaks arvesse sotsiaalse ja solidaarse majandusega seotud projekte;

35.    kritiseerib asjaolu, et sotsiaalsete ja solidaarsete ettevõtete vaheliste partnerluste alusel loodud koolitus- ja töövahendusfirmadele ei võimaldata üldiselt juurdepääsu VKEdele eraldatud vahenditele; kutsub komisjoni üles esitama ettepanekut VKEde õiguslikust määratlusest uue erandi tegemiseks, mis oleks sarnane eranditele, mida juba kohaldatakse riiklike investeerimisühingute, riskikapitaliettevõtete, mittetulunduslike ülikoolide ja uurimiskeskuste suhtes, nii et koolitus- ja töövahendusfirma saaks liigitada autonoomseks ettevõtteks isegi juhul, kui teine ettevõte hoiab kas üksi või koos teiste ettevõtetega enda käes rohkem kui 25 % selle kapitalist või hääleõigustest juhatuses;

Koolitus

36.    palub liikmesriikidel edendada ettevõtluskultuuri ja ühistu mudelit ning lisada õppe- ja koolituskavadesse sotsiaalse ettevõtluse ning sotsiaalse ja solidaarse majanduse põhimõtted; kutsub liikmesriike üles ka ergutama sotsiaalsete ja solidaarsete ettevõtete inkubaatorite loomist ülikoolides;

37.    juhib tähelepanu sellele, et sotsiaalne ja solidaarne majandus võib aidata märkimisväärselt vähendada noorte töötust ELis; kutsub liikmesriike üles edendama sotsiaalsete ja solidaarsete ettevõtete suuremat osalemist liikmesriikide haridus- ja koolitusprogrammides, eriti duaalsete koolitussüsteemide kaudu;

38.    palub liikmesriikidel varustada tööhõivekeskusi, et need saaksid anda tulemuslikult teavet sotsiaalse ja solidaarse ettevõtluse sektoris töötada soovivatele isikutele;

39.    märgib, et mõned sotsiaalsed ja solidaarsed ettevõtted on konkurentsivõimelised ja neil on oma sektoris juhtpositsioon, samas kui teistel on ettevõtte alustamiseks, arendamiseks ja juhtimiseks vaja eksperditeadmisi; palub liikmesriikidel töötada välja koolitusprogrammid, mis on suunatud ja kohandatud konkreetselt sotsiaalsektori ettevõtjatele, pöörates erilist tähelepanu madalama tööhõivemääraga rühmadele, näiteks naistele, noortele või ebasoodsas olukorras olevatele töötajatele, et arendada põhilisi ärijuhtimise alaseid oskusi ja teadmisi;

40.    palub liikmesriikidel edendada eakamate töötajate, pikaajaliste töötute ja puudega inimeste elukestvat õpet ja kutsenõustamist sotsiaalsete ja solidaarsete ettevõtete kaudu ning hõlbustada seega nende siirdumist tööturule;

41.    juhib tähelepanu, et õige arusaam inimõigustest on sotsiaalsete ja solidaarsete ettevõtete sotsiaalsete eesmärkide saavutamiseks esmatähtis; kutsub seepärast liikmesriike üles koostama koolitusprogramme, et tutvustada sotsiaalvaldkonna ekspertidele inimõigustealaste põhimõtete nõuetekohast rakendamist Euroopas;

42.    kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kasutama täielikult ära selliste programmide nagu „Erasmus +” potentsiaali, ergutades seeläbi üliõpilaste ja õppejõudude ning teiste innovatiivsete ettevõtjate vahetust;

43.    juhib tähelepanu, et suure majanduskasvu ja töökohtade loomise potentsiaaliga sektorid, näiteks nn valge ja roheline sektor on need, kus sotsiaalne ja solidaarne majandus on väga tugevalt esindatud; nõuab seepärast tungivalt, et liikmesriigid edendaksid haridust ja koolitust nendes sektorites;

Toetus ja edendamine

44.    peab sügavalt kahetsusväärseks sotsiaalse ja solidaarse majanduse vähest tunnustamist ELi tasandil; on arvamusel, et tõhusam sooliselt eristatud andmete kogumine ning teabe- ja parimate tavade vahetus ELi tasandil koos sotsiaalse ja solidaarse majanduse ja selle saavutuste suurema tutvustamisega meedias aitaks soodustada ühiskonna osalemist sotsiaalses ja solidaarses majanduses, mis võimaldaks seda paremini mõista, tunnustada ja nähtavamaks muuta;

45.    toetab sellise mitmekeelse digitaalse teabevahetusplatvormi loomist, mis on mõeldud sotsiaalsetele ettevõtetele, äriinkubaatoritele ja -klastritele ning sotsiaalseid ettevõtteid toetavatele investoritele, samuti teabe jagamise ja ELi programmidest toetuste saamise hõlbustamist; on seisukohal, et platvormi loomisele peaksid eelnema konsultatsioonid huvitatud rühmadega;

46. palub komisjonil teostada võrdleva analüüsi sotsiaalse ja solidaarse majanduse riiklike sertifitseerimis- ja märgistamissüsteemide kohta ning soodustada parimate tavade vahetamist, tehes seda tihedas koostöös sotsiaalsete ja solidaarsete ettevõtetega;

47.    palub komisjonil ja liikmesriikidel edendada äriinkubaatorite loomist sotsiaalsete ja solidaarsete ettevõtete jaoks ning rakendada ja tulemuslikult edendada internetiplatvormi andmete vahetamiseks sotsiaalinvestorite ja sotsiaalsete ettevõtjate vahel (Euroopa sotsiaalse innovatsiooni platvormi – Social Innovation Europe Platform), mille üksikasjades on kokku lepitud;

48.    kutsub liikmesriike üles tõhustama parimate tavade vahetamist seoses sotsiaalsete ja solidaarsete ettevõtete võimalike toetusviiside ja sotsiaalsete investeeringutega, sealhulgas asjakohasel juhul maksusoodustuste või stiimulite pakkumine sellistele ettevõtetele, mis tegelevad haavatavate rühmadega, nagu puudega inimesed;

49.    kutsub komisjoni üles jälgima tähelepanelikult liikmesriikide võetud praktilisi meetmeid, millega sotsiaalse ja solidaarse ettevõtluse valinud isikutele tagatakse samad õigused kui teistele töötajatele sotsiaal- ja tervisekaitse ja töökohakindluse valdkonnas;

50.    kutsub komisjoni üles tagama, et ükski liikmesriikide võetud meede ei takistaks töötajate vaba liikumist, nii et sotsiaalse ja solidaarse ettevõtluse valinud isikud saaksid tegutseda kõikjal liidu territooriumil;

51.    pooldab mõtet, mille kohaselt võiksid sotsiaalsed ja solidaarsed ettevõtted moodustada eraldi ettevõttekategooria, millel on oma õiguslik seisund ning määratluse järgi muud eesmärgid kui vaid kasumi teenimine osanikele; kutsub komisjoni üles kooskõlas sotsiaalse ja solidaarse majanduse Euroopa esindajate poolt vastu võetud Rooma strateegiaga esitama asjaomaseid ettevõtteid käsitleva õigusraamistiku, mille aluseks on Euroopa ühistute, ühenduste, sihtasutuste ja vastastikuste ühingute põhikiri;

52.    kutsub komisjoni üles tõhustama sotsiaalses ja solidaarses majanduses sotsiaaldialoogi, et soodustada sotsiaalset innovatsiooni ja töötingimuste parandamist ning tagada sektori töökohtade loomise potentsiaali täielik tunnustamine;

53. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1)

Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0049.

(2)

ELT C 76 E, 25.3.2010, lk 16.

(3)

Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0301.

(4)

Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2012)0429.

(5)

ELT C 199 E, 7.7.2012, lk 187.

(6)

http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52014XG0614%2804%29&from=ET


SELETUSKIRI

EL määras oma tulevikusuunised kindlaks strateegias „Euroopa 2020”, seades väga kaugeleulatuvad eesmärgid, millest ta ei saa taganeda.

Vaatamata sellele on ELi viimastel aastatel tabanud majandus- ja finantskriis, mis on õnneks möödumas, toonud kaasa nimetatud eesmärkidest kaugenemise ning muutnud vajalikuks sotsiaalmajandusliku mudeli ümbervaatamise, et tulevane majanduskasv ei oleks üksnes jätkusuutlik, vaid sisaldaks ka ELi aluseks olevaid majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse sidususe põhimõtteid.

ELil tuleb lähiajal tegeleda oluliste probleemidega, nagu majanduslik ja rahaline jätkusuutlikkus, sotsiaalne heaolu ja eelkõige töökohtade loomine, võttes eriti arvesse kõige haavatavamaid rühmi, nt noori, naisi ja eakaid, pikaajalisi töötuid, puudega inimesi, sisserändajad ja romade kogukonda. Nende probleemide lahendamiseks peab EL eritähelepanu pöörama tulevastele väljakutsetele, nagu elanikkonna vananemine või selle lahkumine maapiirkondadest.

Nimetatud eesmärkide saavutamisel on sotsiaalmajandusel täita oluline roll.

Sotsiaalsed ettevõtted on osutunud majanduslike häirete korral vastupidavamateks ning suutnud pakkuda sotsiaalse sidususe ja kaasamise huvides ning töökohtade loomiseks uuenduslikke lahendusi.

Lisaks on sotsiaalsed ettevõtted suuresti kohaliku ja piirkondliku suunitlusega, pakkudes konkreetsete vajaduste puhul sobivaid lahendusi.

Sotsiaalne ettevõtlus ja sotsiaalne innovatsioon on sotsiaalmajanduse edasise arengu seisukohalt hädavajalikud. Seetõttu on ülioluline pöörata eritähelepanu haridusele ja koolitusele. EL peab sisendama noortele juba varases eas vajalikku innovaatilisust ja ettevõtlusvaimu.

Teisalt ei tohiks sotsiaalmajandust segi ajada ettevõtja sotsiaalse vastutusega. Sotsiaalne ettevõtte on selline ettevõte, kelle peamine eesmärk on omanikele või osanikele kasumi tootmise asemel sotsiaalse mõju saavutamine, samas kui ettevõtja sotsiaalne vastutus on keskkonna- ja sotsiaalkaalutluste vabatahtlik integreerimine tavaettevõtete äritegevusse.

Sotsiaalne innovatsioon ja sotsiaalne ettevõtlus on seega sotsiaalmajanduse arengu seisukohast üliolulised ning selle edendamiseks tuleks teha tööd järgmistes valdkondades:

– haridus ja koolitus;

– rahastamise parandamine;

– suurem nähtavus ELi ja riigi tasandil ning teabe ja parimate tavade vahetamine;

– sotsiaalmajanduse arendamise edendamine ELis ja liikmesriikides;

          – õiguskeskkonna parandamine.


PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

15.7.2015

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

44

6

4

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Laura Agea, Guillaume Balas, Tiziana Beghin, Brando Benifei, Mara Bizzotto, Vilija Blinkevičiūtė, Enrique Calvet Chambon, David Casa, Ole Christensen, Martina Dlabajová, Lampros Fountoulis, Elena Gentile, Arne Gericke, Danuta Jazłowiecka, Agnes Jongerius, Rina Ronja Kari, Jan Keller, Ádám Kósa, Agnieszka Kozłowska-Rajewicz, Zdzisław Krasnodębski, Jérôme Lavrilleux, Patrick Le Hyaric, Jeroen Lenaers, Verónica Lope Fontagné, Thomas Mann, Dominique Martin, Anthea McIntyre, Elisabeth Morin-Chartier, Emilian Pavel, Georgi Pirinski, Marek Plura, Terry Reintke, Sofia Ribeiro, Maria João Rodrigues, Claude Rolin, Anne Sander, Sven Schulze, Siôn Simon, Jutta Steinruck, Romana Tomc, Yana Toom, Ulrike Trebesius, Ulla Tørnæs, Marita Ulvskog, Renate Weber, Tatjana Ždanoka, Jana Žitňanská, Inês Cristina Zuber

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Tim Aker, Lynn Boylan, Tania González Peñas, Sergio Gutiérrez Prieto, Ivo Vajgl, Monika Vana


NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

44

+

ALDE

Enrique Calvet Chambon, Martina Dlabajová, Yana Toom, Ulla Tørnæs, Ivo Vajgl, Renate Weber

ECR

Arne Gericke, Zdzisław Krasnodębski, Anthea McIntyre, Ulrike Trebesius, Jana Žitňanská,

PPE

David Casa, Danuta Jazłowiecka, Agnieszka Kozłowska-Rajewicz, Ádám Kósa, Jérôme Lavrilleux, Jeroen Lenaers, Verónica Lope Fontagné, Thomas Mann, Elisabeth Morin-Chartier, Marek Plura, Sofia Ribeiro, Claude Rolin, Anne Sander, Sven Schulze, Romana Tomc

NI

Lampros Fountoulis

S&D

Guillaume Balas, Brando Benifei, Vilija Blinkevičiūtė, Ole Christensen, Elena Gentile, Sergio Gutiérrez Prieto, Agnes Jongerius, Jan Keller, Emilian Pavel, Georgi Pirinski, Maria João Rodrigues, Siôn Simon, Jutta Steinruck, Marita Ulvskog

Verts/ALE

Terry Reintke, Monika Vana, Tatjana Ždanoka

6

-

EFDD

Tim Aker

GUE/NGL

Lynn Boylan, Tania González Peñas, Rina Ronja Kari, Patrick Le Hyaric, Inês Cristina Zuber

4

0

EFDD

Laura Agea, Tiziana Beghin

ENF

Mara Bizzotto, Dominique Martin

Kasutatud tähised:

+ : poolt

-  : vastu

0  : erapooletu

Õigusalane teave