Menetlus : 2014/2241(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0258/2015

Esitatud tekstid :

A8-0258/2015

Arutelud :

PV 29/10/2015 - 5
CRE 29/10/2015 - 5

Hääletused :

PV 29/10/2015 - 10.7
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2015)0391

RAPORT     
PDF 440kWORD 171k
22.9.2015
PE 557.222v02-00 A8-0258/2015

uute ülesannete ja strateegiate kohta turismi edendamiseks Euroopas

(2014/2241(INI))

Transpordi- ja turismikomisjon

Raportöör: Isabella De Monte

MUUDATUSED
EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
 SELETUSKIRI
 SISETURU- JA TARBIJAKAITSEKOMISJONI ARVAMUS
 KULTUURI- JA HARIDUSKOMISJONI ARVAMUS
 PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

uute ülesannete ja strateegiate kohta turismi edendamiseks Euroopas

(2014/2241(INI))

Euroopa Parlament,

–       võttes arvesse komisjoni teatist „Euroopa kui maailma soosituim turismisihtkoht – uus Euroopa turismi tegevuskava” (COM(2010)0352),

–       võttes arvesse oma 27. septembri 2011. aasta resolutsiooni Euroopa kui maailma soosituima turismisihtkoha ning uue Euroopa turismi tegevuskava kohta(1),

–       võttes arvesse komisjoni teatist „Euroopa ranniku- ja mereturismi majanduskasvu ja töökohtade strateegia” (COM(2014)0086),

–       võttes arvesse komisjoni rohelist raamatut „Majutusteenuste ohutus” (COM(2014)0464),

–       võttes arvesse komisjoni teatist „Parem õigusloome paremate tulemuste saavutamiseks – ELi tegevuskava” (COM(2015)0215),

–       võttes arvesse oma 25. oktoobri 2011. aasta resolutsiooni puuetega isikute liikuvuse ja kaasamise ning Euroopa puuetega inimeste strateegia 2010–2020 kohta(2),

–       võttes arvesse nõukogu 6. mai 2003. aasta resolutsiooni puuetega inimeste juurdepääsu kohta kultuurilistele infrastruktuuridele ning kultuuritegevusele(3),

–       võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 195,

–       võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–       võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni raportit ning siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni ning kultuuri- ja hariduskomisjoni arvamusi (A8-0258/2015),

A.     arvestades, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 195 alusel ELi tasandil võetavad meetmed peavad täiendama liikmesriikide tegevust turismisektoris, ilma et see tooks kaasa õigusnormide ühtlustamise;

B.     arvestades, et turism on Euroopa majanduse üks põhiline kasvupotentsiaaliga sektor, mis turismiga seotud sektoreid arvesse võttes moodustab üle 10 % ELi SKPst; arvestades, et turism soodustab ka märkimisväärset tööhõivet, kuna valdkond annab otseselt tööd 13 miljonile töötajale, mis seega moodustab vähemalt 12 % ELi töökohtadest;

C.     arvestades, et Euroopa on maailma külastatavaim turismisihtkoht, turuosaga 52 %; arvestades, et statistika kohaselt toimub suurem osa ELi elanike välisreisidest endiselt ELi sihtkohtadesse, ning arvestades, et prognooside järgi suureneb ELi saabuvate rahvusvaheliste turistide arv 2025. aastani 140 miljoni inimese võrra aastas;

D.     arvestades, et turism omab ELis suurt sotsiaal-majanduslikku tähtsust ja sel on laialdane mõju majanduskasvule, tööhõivele ja sotsiaalsele arengule, ning arvestades, et see võib seetõttu osutuda väga oluliseks praeguse majandus- ja tööhõivekriisiga toimetulemisel;

E.     arvestades, et ranniku- ja mereturism on suurim merega seotud tegevusvaldkond Euroopas, ning arvestades, et see moodustab enam kui kolmandiku meremajandusest, mõjutades otseselt paljusid teisi ELi majandussektoreid ja andes tööd 3,2 miljonile inimesele, kellest enamik on vanuses 16–35 eluaastat; arvestades, et samuti tuleks märkida, et asjaomane sektor on olnud majanduskasvu ja töökohtade loomise edendaja, eelkõige Atlandi ookeani ja Vahemere piirkonnas;

F.     arvestades, et turismipoliitika prioriteedid aitavad kaasa vähemalt kolmele Junckeri komisjoni prioriteedile, täpsemalt jätkusuutlik majanduskasv ja töökohtade loomine, ühendatud digitaalne ühtne turg ning süvendatud ja õiglasem siseturg;

G.     arvestades, et komisjoni 2010. aasta teatises „Euroopa kui maailma soosituim turismisihtkoht” loetletud meetmetega aidatakse kaasa ambitsioonikale eesmärgile hoida Euroopa turismisihtkohana jätkuvalt maailmas valitseval kohal;

H.     arvestades, et turismile ei ole ELi eelarves ette nähtud eraldi rida, ning arvestades, et selles valdkonnas võetakse meetmeid eri fondide, katseprojektide ja ettevalmistavate meetmete raames;

I.      arvestades, et Euroopa turismitööstus peab tulema toime arvukate uute ülesannetega, sealhulgas turustuskanalite digiteerimisega, uue ühistarbimise sektori arenguga, üha suureneva konkurentsiga, mida pakuvad uued, odavamad kolmanda turu sihtkohad, muutuva tarbijakäitumisega, üleminekuga kogemustepõhisele majandusele, nõudlusega kvaliteetse klienditeeninduse järele, vajadusega meelitada ligi ja hoida tööl oskustega töötajaid, demograafiliste muutustega ja hooajalisusega;

J.      arvestades, et turismivaldkonna poliitikakujundajad saavad käsitleda selliseid väljakutseid nagu demograafilised muutused ja hooajalisus turismis, töötades välja tooted ja teenused, mis vastavad vanemaealiste inimeste konkreetsetele vajadustele, kuna üha suuremal hulgal nendest on võimalik reisida madalhooajal;

K.     arvestades, et VKEd seisavad turismisektoris silmitsi tõsiste raskustega, mis tulenevad suurest regulatiivsest koormusest;

L.     arvestades, et Euroopa kui turismisihtkoha reklaamimine oma reklaami- ja kaubamärgistrateegia abil on oluline viis Euroopa maine, nähtavuse ja konkurentsivõime parandamiseks, kuna mitmete jätkusuutlike ja kvaliteetsete turismisihtkohtade olemasolu võimaldab Euroopa sihtkohtadel eristada ennast teistest rahvusvahelistest sihtkohtadest ja aitab ligi meelitada rahvusvahelisi turiste, eelkõige uutelt kolmandatelt turgudelt;

M.    arvestades, et ELi piiride lähedal, näiteks Ukrainas ja Lähis-Idas aset leidvad konfliktid koos terrorismiohuga mõjutavad negatiivselt turismisektorit ja seega tuleb võtta asjaomaseid vastumeetmeid nii liikmesriikide kui ka Euroopa tasandil;

N.     arvestades, et säästev, kättesaadav ja vastutustundlik turism, mis on kooskõlas looduse ja maastikuga ja linnade kui reisisihtkohtadega ning tugineb ressursitõhususele, säästvale liikuvusele ja kliimakaitsele, aitab kaitsta kohalikku keskkonda, eelkõige mägi- ja rannikupiirkondi ning saari, ja tuua kaasa piirkondliku majanduskasvu jaoks kestvaid tulemusi, vastab reisijate kasvavatele kvaliteedinõuetele ja aitab ettevõtetel konkurentsis püsida;

O.     arvestades, et Euroopa kultuuriturismil on oluline roll Euroopa rikkaliku kultuurilise mitmekesisuse edendamisel, see tugevdab Euroopa identiteeti ning soodustab kultuuridevahelist suhtlust ja kultuuridevahelist mõistmist;

P.     arvestades, et piirkondadel on põhjapanev roll turismiga seotud poliitika väljatöötamisel ja rakendamisel piirkondade tasandil;

Q.     arvestades, et ühistarbimine kujutab endast kiiresti muutuvast uuest tehnoloogiast tulenevat üleminekut uutele ärimudelitele, ning arvestades, et suur hulk ühistarbimises osalejaid kuulub reisiteenuste sektorisse;

R.     arvestades, et kuigi teave on hajutatud ja seetõttu on keeruline teha kindlaid järeldusi, on kõige tõenäolisem, et ühistarbimise majanduslikul mõjul on majanduskasvule ja heaolule positiivsed tagajärjed;

S.     arvestades, et kõrgetasemeliste teenuste osutamine ja tarbijaõiguste kaitsmine peaks olema esmatähtis kõigi nende jaoks, kes osutavad turismiga seotud teenuseid, sh sektoris, mis hõlmab uusimate internetitehnoloogiate jagamist ja kasutamist;

T.     arvestades, et reisimine ja turism on üks nendest sektoritest, mida digiteerimine kõige enam mõjutab, ning arvestades, et see avab mitmeid võimalusi mitte ainult Euroopa, vaid kogu maailma reisiettevõtetele;

Komisjoni tegevusraamistik

1.      kutsub komisjoni üles andma parlamendile aru eespool nimetatud 2010. aasta teatises kindlaks määratud meetmete rakendamisest ning struktuurifondide ja asjakohaste ELi programmide, eeskätt konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi (CIP) ning ettevõtete konkurentsivõime ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate programmi (COSME), ning vastavate katseprojektide ja ettevalmistavate meetmete raames eraldatud eelarvevahendite kasutamisest faktilise ülevaate vormis, mis hõlmab turismi edendamise ja ELi turismisektori konkurentsivõime suurendamisega seotud meetmete tõhususe hindamist;

2.      ootab, et komisjon tagaks selle, et ka edaspidi on võimalik eraldada vahendeid eri toetusfondidest eesmärgiga luua ELi turismisektori ettevõtete joaks soodne keskkond;

3.      soovitab tungivalt komisjonil uurida võimalust luua järgmises mitmeaastases finantsraamistikus jagu, mis on ette nähtud üksnes turismile, kuna turismi tuleks eelarve ja meetmete seisukohast rohkem tunnustada kui eraldi majandustegevust, mitte rahastada seda valdkonda teiste poliitikavaldkondade eelarvetest;

4.      tuletab meelde, et Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid on endiselt suurim välisrahastamise allikas sellise tegevuse puhul, mille eesmärk on ergutada turismisektorit teatavates liikmesriikides; nõuab seetõttu tungivalt, et komisjon tagaks suurema läbipaistvuse seoses sellega, kuidas kohalikud ametiasutused struktuurifonde kasutavad;

5.      kutsub komisjoni, liikmesriike, piirkondi ja turismi eest vastutavaid ametiasutusi koos ettevõtete ja eelkõige VKEdega üles kasutama eeskätt riiklike ja piirkondlike investeerimispankade kaudu võimalikult suurel määral uusi rahastamisvõimalusi Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi raames, et tõsta turismi toetavate ELi meetmete kvaliteeti;

6.      nõuab tungivalt, et komisjon ergutaks turismiga seotud katsestsenaariumide väljatöötamist programmi „Horisont 2020” raames;

7.      kutsub komisjoni üles tõlkima rahastamise abijuhendit ELi 24 ametlikku keelde, et hõlbustada juurdepääsu teabele rahastamisvõimaluste kohta, eelkõige VKEde puhul, võttes arvesse asjaolu, et rahastamisele juurdepääs on üks takistusi, millega selles sektoris kokku puututakse;

8.      palub komisjonil nimetada sõltumatud eksperdid, kes hindavad ELi muu poliitika mõju turismile ja analüüsivad ELi naaberriikides ja -piirkondades aset leidvatest konfliktidest tulenevaid tegelikke ja võimalikke ohte turismile, ning anda parlamendile aru ettepanekutega meetmete võtmiseks, et tõhustada positiivset mõju turismile ja vähendada negatiivset mõju;

9.      ootab, et komisjon esitaks ülevaate ajakohastest andmetest uue turismistatistika määruse põhjal;

10.    märgib, et vaja on täiendavaid pingutusi, et töötada välja ühtne lähenemisviis turismile, tagades, et ELi muu poliitika (nt transpordi-, maaelupoliitika) kujundamisel ja rakendamisel võetaks arvesse selle sektori huve ja vajadusi;

11.    kutsub komisjoni üles esitama ELi turismi käsitlevat uut strateegiat, et asendada või ajakohastada 2010. aasta teatist;

12.    ootab, et komisjon esitaks järgmise Euroopa turismifoorumiga seoses uute ühismeetmete kohta üksikasjalikud rakendusmeetmed;

13.    soovitab tungivalt, et komisjon viiks turismipoliitika valdkonda üle piisavad inimressursid, võttes arvesse turismi olulisust Euroopa majanduskasvu ja töökohtade jaoks; suhtub kriitiliselt tõsiasja, et turismiteema ei ole siseturu, tööstuse, ettevõtluse ja VKEde peadirektoraadi uuel veebisaidil küllalt nähtavalt esitatud; soovitab ühtlasi muuta selle veebisaidi mitmekeelseks;

14.    toonitab komisjoni talituste ja osakondade vahel kooskõlastamise olulisust;

15.    nõuab tungivalt, et komisjon kaaluks ebaproportsionaalselt suure regulatiivse koormuse vähendamist, kuna see mõjutab negatiivselt VKEde konkurentsivõimet turismisektoris; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles vähendama, mitte suurendama, olemasolevat regulatiivset koormust;

16.    tuletab komisjonile meelde, et turism on Euroopa majanduse üks põhisektor ning seega on vaja märkimisväärselt parandada kooskõlastamist liikmesriikide, piirkondlike ja kohalike ametiasutuste ja finantsasutuste vahel ning luua turismivaldkonnas avaliku ja erasektori koostoime; kutsub komisjoni üles osalema sektori jaoks tõhusa kooskõlastamise ja koostöö mehhanismi leidmises;

17.    on seisukohal, et EL peaks koostöö- ja heanaaberlikkuse raamistikus välja töötama koostöömeetmed turismi arendamiseks kolmandates riikides eesmärgiga võimaldada nende majanduse tasakaalustatud arengut, mis aitab ka leevendada pingeid naabrussuhete valdkonnas ning suurendada piirkonna atraktiivsust ja saabuvate turistide voogu;

18.    on seisukohal, et Euroopa turismiaasta nimetamine aitaks edendada Euroopa turismi mitmekesisust ja suurendada turismisektoris tegutsevate eri sidusrühmade tuntust; kutsub komisjoni üles sellist algatust kaaluma;

19.    palub komisjonil esitada analüüsi Euroopa Turismiameti loomise eeliste ja puuduste kohta;

Euroopa kui turismisihtkoha brändimine ja ühine reklaamimine

20.    soovitab tungivalt, et komisjon koostöös liikmesriikide turismiorganisatsioone ühendava Euroopa Reisikomisjoniga jätkaks ja süvendaks ühise Euroopa lähenemisviisi raames Euroopa kui maailma soosituma turismisihtkoha reklaamimist; nõuab eelkõige, et rakendataks pikaajalist strateegiat „Sihtkoht Euroopa 2020”, mille komisjon ja Euroopa Reisikomisjoni 2014. aasta veebruaris käivitasid ning mis hõlmab Euroopa kui turismisihtkohta turustus-, brändimis- ja reklaamimeetmeid;

21.    nõuab eeskätt kaubamärgi „Sihtkoht Euroopa / Euroopa sihtkohad” loomist, et täiendada ja tõhustada liikmesriikide, piirkondade ning piiriülesel ja kohalikul tasandil tegutsevate turismiorganisatsioonide ja Euroopa turismitööstuse reklaamitegevust Euroopa turismisihtkohtade nähtavuse ja konkurentsivõime heaks, eelkõige kaugetel turgudel; rõhutab, et kaubamärgi „Sihtkoht Euroopa / Euroopa sihtkohad” puhul on vaja kaasavat lähenemisviisi, millest saavad kasu nii väljakujunenud kui ka vähem tuntud Euroopa sihtkohad, säilitades samas Euroopa eri piirkondadele omase mitmekesisuse, kuna nende enda piirkondlik kaubamärk on nende sissetulekuallikas, kusjuures asjaomases lähenemisviisis tuleb täielikult arvestada liikmesriikide pädevusi vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 195;

22.    tunnistab, et ühised eesmärgid tuleb selgelt kindlaks määrata ning kaubamärgi „Sihtkoht Euroopa / Euroopa sihtkohad” potentsiaali ja lisaväärtust tuleb analüüsida kooskõlas liikmesriikide vajaduste ja konkreetsete esitatud nõuetega; on seisukohal, et nende tulemuste saavutamiseks tuleb sektori, turismiorganisatsioonide ning piirkondlike ja kohalike ametiasutustega läbi viia täiendavaid põhjalikke konsultatsioone; soovitab koostada kaubamärgi käsiraamatu, milles tuleks täpsustada kokkulepitud reklaamiviisid;

23.    soovitab kaaluda seda, kuidas erasektor saaks kaubamärgi „Sihtkoht Euroopa / Euroopa sihtkohad” turustusstrateegias osaleda ja panustada rahaliselt strateegia väljatöötamisse ja eesmärkidesse; rõhutab avaliku ja erasektori partnerluste olulisust ja seetõttu soovitab luua programmi, mis käsitleb avaliku ja erasektori eripartnerlust turismivaldkonnas (Special Public-Private Partnership of Tourism – SPOT); kutsub liikmesriike üles kaasama sellesse protsessi vastavad piirkondlikud ja kohalikud ametiasutused ning tegema asjaomaste eesmärkide saavutamiseks sektoriga konstruktiivset koostööd;

24.    nõuab, et kaubamärgi „Sihtkoht Euroopa / Euroopa sihtkohad” edendamise aluseks oleks maailma kõige pere- ja lapsesõbralikuma ja kõiki põlvkondi väärtustava puhkusepiirkonna põhimõte;

25.    peab väga oluliseks seda, et kaubamärgi „Sihtkoht Euroopa” üks põhielement oleks turistide julgeolek; palub seetõttu liikmesriikide ametiasutustel rakendada tihedas koostöös komisjoniga strateegiaid (sh turismiinfo kampaaniaid) eesmärgiga pakkuda turistidele võimalikult turvalist kogemust Euroopa turismisihtkohtades;

26.    rõhutab vajadust suurendada poliitilist teadlikkust asjaolust, et Euroopa reklaamimine kolmandates riikides toimib turustusvahendina, mille eesmärk on suurendada saabuvate turistide arvu, ning seega aitab see tuua majanduslikku kasu mitte ainult vähem tuntud sihtkohtadele ja majandusraskustes olevatele riikidele, vaid ka ELile tervikuna; on seisukohal, et range viisapoliitika on kolmandatest riikidest saabuvatele turistidele takistuseks; väljendab heameelt komisjoni poolt 2014. aastal esitatud meetmete üle, et anda uusi turismiviisasid ja hõlbustada turistide liikumist Schengeni alal; ergutab nõukogu seda silmas pidades jõudma parlamendiga kiiresti kokkuleppele, et EL saaks kasu suuremast arvust turistidest, kes pärinevad teatavatest kolmandatest riikidest, kus huvi ELi külastamise vastu on tõenäoliselt suur;

27.    tuletab meelde, et EL peaks investeeringutega alustama, et olla valmis ära kasutama võimalusi, mida pakuvad suure rahvaarvu ja tärkava turumajandusega kolmandad riigid, eriti BRIC-riigid, kus välisriikidesse reisivate turistide arv kasvab; juhib tähelepanu sellele, et vaja on turismi edendamisele suunatud algatusi ning suuremat paindlikkust ja järjekindlust seoses turismiviisade andmise korra ja piiriületamisega; rõhutab, et rohkemate viisaga seotud turismiplatvormide edendamine koos viisaeeskirja lihtsustamise ettevaatliku käsitamisega on oluline selleks, et suurendada väljastpoolt Euroopat tulevate turistide arvu ja Euroopa turismisihtkohtade nähtavust; rõhutab riiki juba külastanud turismigruppidele ette nähtud ringreisiviisade potentsiaali ning rohkemate viisanõudest loobumist käsitlevate lepingute rakendamise tähtsust, et rahvusvaheliste turistide saabumist optimaalselt ära kasutada; on seisukohal, et Euroopa Liidu institutsioonid ja liikmesriigid peaksid töötama ühise viisapoliitika raames välja pikaajalise strateegia viisamenetluste paremaks kooskõlastamiseks ja lihtsustamiseks, austades seejuures täielikult liikmesriikide õigusi ja kohustusi kontrollida oma piiride kaudu riiki sisenemist;

Üleeuroopalised ja rahvusvahelised turismitooted

28.    on seisukohal, et avaliku ja erasektori sidusrühmad peaksid tegema tõhusamaid jõupingutusi, et töötada välja uued rahvusvahelised Euroopa turismitooted, võttes seejuures täiel määral arvesse makropiirkondlike strateegiate rolli; märgib, et makropiirkonnad, nagu Aadria ja Joonia mere makropiirkond, pakuvad asjaomaste toodete väljatöötamiseks omapärast looduslikku, kultuurilist ja ajaloolist lähtekohta; palub ELi Läänemere, Doonau, Aadria ja Joonia mere ning Alpide makropiirkondliku strateegia avaliku ja erasektori sidusrühmadel igaühel oma valdkonnas kavandada ühise strateegia turismi arendamiseks;

29.    ergutab tegema rahvusvahelist koostööd, et luua rahvusvahelised temaatilised rajad (suurema hulga Euroopa riikide tasandil) eesmärgiga pakkuda rohkem elamusi, mis ajendavad külastama teatavaid sihtkohti (määratakse kindlaks riigi tasandil), suurendavad puhkajate liikuvust, tõstavad külastajate tehtud kulutuste keskmist määra ning laiendavad reklaamiplatvormi (eelkõige kaugetelt turgudelt saabuvate külastajate puhul);

30.    toonitab rahvusvahelise konkurentsi suurenemist, mis on tingitud väljaspool Euroopat asuvate sihtkohtade esilekerkimisest; peab seetõttu hädavajalikuks tihedama koostöö edendamist Euroopa sihtkohtade vahel kohaliku, piirkondliku ja rahvusvahelise tasandi turismiklastrite ja -võrgustike kaudu ning merepiirkondades;

31.    tunnistab rahvusvaheliste turismitoodete tähtsust territoriaalse sidususe edendamisel; on seetõttu veendunud, et institutsiooniliste koostöövõrgustike raames rakendatavaid algatusi peaks toetama piisavate stiimulite abil;

32.    kutsub liikmesriike üles edendama uusi turismiradasid, taaselustades mittekasutatavad piirkonnad, tänavad, raudteed, hüljatud teed ja iganenud rajad;

33.    kutsub komisjoni ja Euroopa Reisikomisjoni liikmeid üles toetama selle praeguseid volitusi, et aidata kaasa sihtotstarbeliste rahvusvaheliste ja üleeuroopaliste turismitoodete ja -teenuste arendamisele ja edendamisele koos ranniku- ja mereturismiga, kasutades selleks täiustatud, tõhustatud ja täielikult juurdepääsetavat portaali Visiteurope.com; kutsub komisjoni üles tagama, et portaalile Visiteurope.com pääseb juurde ka kõigi levinud mobiilside- ja kaasaskantavate terminalide kaudu spetsiaalselt selleks programmeeritud rakenduse abil;

34.    kutsub lisaks komisjoni üles tihendama koostööd Euroopa Nõukogu, Euroopa Reisikomisjoni ja ÜRO Maailma Turismiorganisatsiooniga koos teiste rahvusvaheliste partneritega, et tõhustada jõupingutusi uute rahvusvaheliste ja üleeuroopaliste turismitoodete väljatöötamise valdkonnas;

35.    rõhutab – võttes samas arvesse asjaolu, et tänapäeva tarbijad otsivad pigem turismielamust, mitte lihtsalt sihtkohta –, et edukas turustusstrateegia Euroopa turismitoodete reklaamimiseks peab vastama kolmandate riikide eri reisisegmentide ja turgude vajadustele;

36.    rõhutab, et reisibürood ja reisikorraldajad peaksid asjaomastel veebisaitidel ja e-piletitel ning meie peamistes turismisihtkohtades esile tõstma Euroopa hädaabinumbri 112;

37.    väljendab heameelt sotsiaalturismi algatuse Calypso üle, mis võimaldab eakatel, noortel, madalama sissetulekuga inimestel ja puudega inimestel minna väljaspool kõrghooaega puhkusele; rõhutab, et see algatus võib aidata ületada hooajalisuse probleemi, eelkõige vähem tuntud sihtkohtade puhul;

38.    usub siiski, et hooajalisusega toimetulekuks Euroopas tuleb pöörata suuremat tähelepanu selliste sihtotstarbeliste turismitoodete väljatöötamisele, mis pakuvad reisijatele erilist turismielamust ja vastavad nende konkreetsetele vajadustele; kutsub seetõttu komisjoni üles ergutama ja toetama liikmesriike ja turismisektorit mitmekesisemate ja sihtotstarbelisemate toodete loomisel kindlatel teemadel, nagu maaelu-, kultuuri- ja tööstuspärand, ajalugu, usk, tervis, spaa- ja lõõgastuselamused, sport, vein ja toit, muusika ja kunst kui alternatiivturismi vormid, mis aitavad tuua kõnealusesse valdkonda lisaväärtust, mitmekesistades selle majandustegevust ja muutes tööhõive vähem hooajaliseks; ergutab liikmesriike kasutama selleks asjakohaselt ELi fonde ning kutsub komisjoni üles laiendama vastavalt COSME programmi raames võetavate meetmete eesmärke; on seisukohal, et spordil ning muusika- ja kunstifestivalidel on suur potentsiaal kaasata turiste Euroopast ja mujalt;

39.    rõhutab, et Euroopa mitmekesisus ja mitmekultuurilisus pakub suurepäraseid võimalusi teematurismi arendamiseks ning võimaldab koordineerida alternatiiv- ja säästva turismi ja kultuurivahetuse edendamist; julgustab tegema algatusi, mille eesmärk on ühendada omavahel erinevaid turismiobjekte, et luua temaatilisi turismitooteid ja -radasid Euroopa, riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil, kasutades ära erinevate Euroopa turismiobjektide täiendavust ja eripära turistidele parima võimaliku elamuse pakkumiseks;

40.    rõhutab vajadust edendada ja tõsta esile Euroopa rikkalikku kultuuripärandit, kasutades UNESCO maailmapärandi nimekirja kui ainulaadset müügikontseptsiooni, kuid hõlmates ka paigad, mis võivad olla vähem tuntud või millele ei pääse hõlpsasti juurde, eelkõige võttes arvesse asjaolu, et kultuuriturism moodustab ligikaudu 40 % Euroopa turismist ja soodustab seega märkimisväärselt majanduskasvu, tööhõivet, sotsiaalset innovatsiooni ning kohalikku, piirkondlikku ja linna- ja maaelu arengut, vähendades samas hooajalisuse mõju; rõhutab sellega seoses ka sponsorluse tähtsat rolli, et säilitada Euroopa pärandit ja aidata liikmesriikidel kuludega toime tulla;

41.    rõhutab, et kultuuriürituste edendamine eri tasanditel võib aidata kaasa turismisihtkohtade atraktiivsusele, ning seetõttu soovitab uurida võimalust luua üleeuroopaline ürituste kalender, mis postitatakse portaali VisitEurope.com, et täiustada turismiinfo teenuseid;

42.    kutsub riiklikke turismiorganisatsioone üles tegema veebis piisavalt nähtavaks Euroopa pärandit esile tõstvad algatused ja autasud ning edendama asjaomaseid turustusmeetmeid ja -tegevusi (nt Euroopa kultuuripärandi märgis ja Euroopa kultuurirajad);

43.    kordab, et on oluline kaitsta ja hoida kultuuripärandit turismitegevuse põhjustatud struktuurimuutuste võimalike kahjulike mõjude eest ning selliste ohtude eest, mis kaasnevad massiturismiga, eeskätt kõrghooajal; seab seejuures esikohale töö kvaliteedi, mitte selle maksumuse; rõhutab sellega seoses sponsorluse rolli Euroopa pärandi säilitamisele kaasaaitamisel ja selleks eesmärgiks eraldatavate riiklike vahendite vähenemise kompenseerimisel;

44.    palub komisjonil ja liikmesriikidel rakendada meetmeid Euroopa ohustatud mälestusmärkide ja paikade kaitsmiseks, et säilitada ja edendada kultuuripärandit ja ergutada seega kultuuriturismi;

45.    rõhutab, et Euroopa kultuuriturism on oluline isikliku arengu ja teadmiste kogumise seisukohast, eriti noorte hulgas, see edendab Euroopa rikkalikku rahvuslikku ja kohalikku kultuurilist mitmekesisust ja pärandit, aitab kaasa kultuuridevahelisele õppele, pakub võimalust võrgustike loomiseks, Euroopa identiteedi tugevdamiseks ja Euroopa väärtuste väljendamiseks;

46.    rõhutab kultuuriturismi potentsiaali vaesuse vähendamisel; nõuab sellega seoses, et toetataks liimesriikide loomemajandust ja maaturismi, et edendada Euroopa erakordset kultuurilist rikkust ning võidelda vaesuse ja töötuse vastu;

47.    rõhutab, et reisikaartide ja piletite ühist omandamist tuleks lihtsustada, kuna see toetaks kultuurikampaaniaid;

48.    rõhutab, et Euroopa keelte – ametlike keelte, teiste ametlike keelte, vähemus- ja vähem tuntud keelte – lai valik moodustab Euroopa kultuuripärandi aluse ning on säästva ja vastutustundliku turismi võtmeks;

49.    märgib võimalusi, mida pakuvad märkimisväärsed ajaloosündmused ja ajaloolised paigad, nagu nn südametunnistuse paigad, kaasaja probleemidega tegelemiseks tundliku tõlgendamise ja haridusprogrammide kaudu; julgustab kasutama kultuuripärandit ja -turismi kultuuridevahelise dialoogi edendamiseks, et Euroopa rahvaid omavahel rohkem kokku viia;

50.    rõhutab sporditurismi potentsiaali, kuna sellest võib edaspidi saada Euroopa areneva reisitööstuse kõige dünaamilisemat haru, ning nõuab, et loodaks konkreetne poliitika sporditurismi arengu edendamiseks ja toetamiseks; tuletab meelde sportlike tegevuste olulist rolli selles, et muuta Euroopa piirkonnad turistide jaoks köitvaks; rõhutab võimalusi, mis tekivad sportlaste ja pealtvaatajate reisimisest enne spordiüritusi ja nende ajal, kusjuures sellised üritused võivad meelitada turiste ligi ka kõige kaugemates kohtades; toonitab, et sporditurismi potentsiaali ei ole veel piisavalt ära kasutatud;

Kvaliteet

51.    on veendunud, et Euroopa turismis tuleb minna üle kvantitatiivse kasvu mudelilt kvalitatiivsele mudelile, mis viib kindla ja jätkusuutliku arenguni, ning et tegelikult on vaja rajada turismitööstus, mis võimaldab luua rohkem oskustöökohti, kus makstakse väärilist tasu; usub, et turismi majanduslik mitmekesistamine maa- ja rannikupiirkondades pakub võimalusi uute ja püsivate töökohtade loomiseks;

52.    tunnistab teenuste kvaliteedi standardite erinevust turismisektoris ning on seisukohal, et kvaliteedistandardid on olulised vahendina, millega luua ettevõtjate jaoks võrdsed võimalused ja parandada tarbijate jaoks läbipaistvust, aidates seega suurendada kõigi poolte usaldust; kutsub kõiki sidusrühmi üles jätkama arutelu selle üle, kuidas EL saaks edendada kokkulepitud kvaliteedistandardeid turismiteenuste puhul;

53.    kutsub komisjoni üles looma Euroopa turismi kvaliteedimärgist, et jagada tunnustust turismivaldkonna ettevõtjatele, kes on astunud otsustavaid samme selleks, et toetada kultuuri- ja looduspärandi austamisel põhinevate turismiteenuste kvaliteeti, parandada turismiga seotud töökohtade kvaliteeti, suurendada kättesaadavust kõigi jaoks ja edendada kohalike kogukondade kultuuritraditsioone;

54.    kutsub komisjoni üles edendama liikmesriikide vahelist koostööd, et parandada toodete kvaliteeti valmistamiskoha märgise kaitsmise teel;

55.    kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tegema koostööd turismiühendustega ja määrama koos kindlaks Euroopa ühise süsteemi turismitaristu klassifitseerimiseks (hotellid, restoranid jne); on seisukohal, et Hotelstars Unioni algatust, mille eesmärk on järk-järgult ühtlustada Euroopa majutuse klassifitseerimissüsteemid, tuleks veelgi rohkem edendada, et Euroopas pakutavad majutusteenused oleksid paremini võrreldavad ning et toetada ühiste teenuse kvaliteedikriteeriumite kasutuselevõttu;

56.    on veendunud, et turismiteenuste ohutusstandardite säilitamine ELis on hea kvaliteedi oluline osa; väljendab seetõttu heameelt komisjoni rohelise raamatu „Majutusteenuste ohutus” üle; märgib paljude tarbijarühmade, tuleohutusorganisatsioonide ja turismisektori organisatsioonide ettepanekuid, milles toetatakse turismi ohutuse valdkonnas ELi tasandil võetavaid meetmeid; palub seetõttu komisjonil esitada ettepanekuid turismiohutuse miinimumstandardite kohta ELis, eelkõige puhkusemajutuse tuleohutuse ja süsinikmonooksiidi puudutava ohutuse valdkonnas; rõhutab, et majutuse ohutuse kohta tuleb süstemaatiliselt andmeid koguda;

57.    toonitab tõsiasja, et kvaliteetsed turismiteenused on tagatud siis, kui need on kombineeritud asjakohase koolituse ja inimväärsete töötingimustega, ning et vajalike oskuste ja sektori sotsiaalsete saavutuste eiramine ja nõrgendamine toob kahju;

58.    on seisukohal, et koolitusse ja haridusse investeerimine on hädavajalik kvaliteetsete teenuste osutamiseks sektoris, milles töötavad põhiliselt noored, kes on enamasti vanuses 16–35 eluaastat; soovitab tungivalt komisjonil teha koostööd eraettevõtjate ja teiste avaliku sektori asutustega, et luua madalhooaja koolitus- ja praktikaprogramme, et muuta sektorit atraktiivsemaks ja vähem hooajaliseks; on seisukohal, et sellise koolituse raames tuleks panna rõhku kõrgema kvalifikatsiooni ja nn pehmete oskuste arendamisele, mis parandab tööalaseid väljavaateid kogu sektoris; kutsub seetõttu komisjoni üles toetama turismisektori pingutusi tööandjate ja töötajate oskuste ja pädevuste täiendamisel, et ennetada tulevasi suundmusi ja oskuste vajadusi; on seisukohal, et tuleks parendada statistikat tööhõive kohta turismisektoris;

59.    kutsub sellega seoses komisjoni üles toetama turismisektorit, lahendades oskuste nappuse küsimuse ning suurendades kutsehariduse ja -koolituse vastavust turu vajadustele; soovitab komisjonil välja anda ja levitada juhendit parimate tavade ja saadaolevate koolitusvõimaluste kohta ELis, võimaldades seega kõrgemat professionaalsuse taset ja suuremat vabatahtlikku liikuvust ELi kutsetöötajate hulgas;

60.    rõhutab, kui tähtis on see, et liikmesriigid tõhustaksid turismisektoris kutsekvalifikatsioonide vastastikust tunnustamist, mille tulemusena saaksid töötajad välja selgitada oma parimad võimalikud karjääriväljavaated ning mis edendab seega töötajate liikuvust;

61.    väljendab heameelt selliste liikuvust soodustavate vahendite ning koostööprojektide üle nagu programmi „Erasmus+” ja programmi „Erasmus noortele ettevõtjatele” alla kuuluvad teadmusühendused ja valdkondlike oskuste ühendused, mis aitavad hariduse ja koolitusega tegelevatel kõikide tasandite turismitöötajatel tõhusalt parimaid tavasid vahetada, parandada keeleoskust ja saada kultuuriturismi kohta praktilisi teadmisi; tunneb siiski muret selle pärast, et noori ei huvita karjääri tegemine teatavates turismisektorites; juhib tähelepanu duaalse haridussüsteemi eelistele turismisektoris ning selle olulisusele praktiliste kogemuste ja teadmiste ühendamisel, mis tõstab teadmiste ja oskuste taset nii teoreetilisel kui ka praktilisel tasandil; kutsub liikmesriike ning kohalikke ja piirkondlikke ametiasutusi üles kasutama kutseõppe edendamisel täielikult ära võimalusi, mida pakuvad Euroopa Sotsiaalfond ning muud ELi, riiklikud, piirkondlikud ja kohalikud fondid;

62.    kutsub liikmesriike üles investeerima giidide kvaliteetsesse koolitusse ja ergutama mitmekeelsusel põhineva lähenemisviisi rakendamist, et vaatamisväärsusi välisturistidele paremini tutvustada; kutsub lisaks komisjoni ja liikmesriike üles määrama kindlaks giidide Euroopa kvaliteedistandardid, tagades vastavuse minimaalsetele koolitusnõuetele;

63.    palub komisjonil koostada uuringu selle kohta, kuidas mõjutab Euroopa konkurentsivõimet sihtkohana turismitoodete ja -teenuste maksude ja lõivude suurendamine kohalikul, piirkondlikul, riiklikul ja Euroopa tasandil; kutsub liikmesriike üles tunnistama, et on oluline vähendada reisi- ja turismiteenuste käibemaksumäära, et aidata kaasa kohaliku majanduse arengule ning toetada majanduskasvu ja töökohtade loomist, samuti aidata Euroopal säilitada konkurentsivõime ülemaailmsel turul;

Ranniku- ja mereturismi võimaluste kasutamine

64.    tunnistab ranniku- ja saarepiirkondade tähtsust Euroopa ranniku- ja mereturismi majanduskasvu ja töökohtade strateegias (kooskõlas meremajanduse kasvu strateegia ja strateegiaga „Euroopa 2020”), milles esitatakse ühised lahendused nende ees seisvatele paljudele probleemidele;

65.    soovitab tungivalt komisjonil esitada tegevuskava, mis täiendaks eespool nimetatud ranniku- ja mereturismi strateegias kirjeldatud 14 meedet ning milles oleks esitatud konkreetsed eesmärgid ja ajakavad, ning andma parlamendile nende meetmete valdkonnas tehtud edusammudest aru;

66.    kutsub komisjoni üles korraldama iga-aastast seminari, millel osalevad ranniku- ja mereäärsed liikmesriigid ja nende vastavad piirkonnad ning mille eesmärk on edendada üleeuroopalist dialoogi ja hõlbustada parimate tavade jagamist ja pikaajalise strateegia rakendamist;

67.    tuletab meelde, kui tähtis on ühendatus ja juurdepääsetavus, ning märgib, et see erineb madal- ja kõrghooajal äärepoolseimate piirkondade ja saarte puhul, kuid asjaomased piirkonnad sõltuvad suuresti mere- ja õhutranspordist; rõhutab ühtlasi, et on oluline luua piirkondlikud kavad, millega edendatakse liikuvust sihtkohtades; palub komisjonil eespool nimetatud ranniku- ja mereturismi strateegia 12. meetme raames võtta arvesse ka riigiabi tulemuslikkust ranniku- ja merepiirkondades;

68.    soovitab tungivalt komisjonil koos liikmesriikide ning laeva- ja mereturismi sektori sidusrühmadega hinnata vajadust luua arukaid ja uuenduslikke strateegiaid, mille abil tulla toime hooajalisusega ning mis on kohandatud kõrg- ja madalhooajale ja milles võetakse arvesse eri sihtrühmi; kutsub sidusrühmi üles tegema jõupingutusi, et luua elamusi, tooteid ja täiendavaid teenuseid, mis on kohalike toodetega integreeritud, eelkõige seoses merepärandi ja -kultuuri, veespordi, hobipurjetamise, mereelustiku ja -looduse vaatlemise, päikese ja rannaga seotud tegevustega, väikesemahulise kalapüügi, toidu ja tervisega;

69.    toonitab kruiisiturismi olulisust Euroopa turismisektori kasvu jaoks; kutsub seetõttu komisjoni üles hindama koos liikmesriikidega vajaminevaid ressursse ning olemasolevat sadama- ja meretaristut ning ühtlustama jäätmete sorteerimist ja ringlussevõttu, et luua nende piirkondade jaoks uuenduslikud kavandamismeetmed aruka sadamalinna kontseptsiooni väljatöötamise abil;

70.    rõhutab, et ühine kavandamine ja ühine tegutsemine on vajalik nii turismi tunnustamiseks elanike poolt kui ka turismi säästvaks arenguks;

Säästev, vastutustundlik ja sotsiaalturism

71.    palub komisjonil jätkata koostöös strateegiliste partneritega, nagu Euroopa Reisikomisjoni ja teiste sidusrühmadega säästva, vastutustundliku ja keskkonnahoidliku turismi edendamist, arendades uusi eritooteid ja reklaamides olemasolevaid, ning soovitab rajada kogu Euroopat hõlmava täielikult juurdepääsetava veebiplatvormi, mis koondab sertifitseeritud tooteid, uusi turismi vorme, sihtkohti ja radasid ning konkreetseid teenuseid, nagu transpordivahendeid ja giide käsitleva kättesaadava teabe ühte andmebaasi, millele pääseb juurde portaali Visiteurope.com kaudu;

72.    on veendunud, et COSME programmi raames tuleb säästvate turismiprojektide (kaas)rahastamiseks eraldada suuremad summad;

73.    nõuab tungivalt, et komisjon viiks lõpule Euroopa säästva ja vastutustundliku turismi harta koostamise ja pakuks ka edaspidi rahalist toetust olulistele algatustele ja võrgustikele, nagu EDEN (Euroopa turismi tippsihtkohad) ja Euroopa kultuurirajad;

74.    ergutab riiklikke turismiorganisatsioone komisjoni kavandatud standardite põhjal rajama riigi tasandil spetsiifilist ainulaadset portaali säästva ja vastutustundliku turismi kohta, et võimaldada klientidel teha riiklike ja rahvusvaheliste sihttoodete ja sihtkohtade hulgast teadlik valik;

75.    rõhutab, kui oluline on tagada säästva, vastutustundliku ja juurdepääsetava turismi areng, mille puhul tuleks sihtkohtade arendamises juhinduda nn aruka sihtkoha ideest ning mille puhul peaks olema ühendatud säästvuse, elamusturismi ja loodusvarade asjakohase kasutamise ning uue tehnoloogia aspektid, sh füüsilise ja edastatavale teabele juurdepääsu aspektid; on veendunud, et nn pehmeid turismiprojekte käsitlevad teabevõrgustikud pakuvad häid võimalusi VKEde, kohaliku säästva arengu, püsivate töökohtade ja stabiilse majanduse toetamiseks;

76.    palub komisjonil koostada uuringu nn pehmete turismiteenuste säästvussertifikaatide kohta, sh vabatahtlike vahendite analüüsi, millest nähtub, millised vahendid on olnud edukad;

77.    nõuab turismisektoris laste- ja peresõbralike võimaluste edendamist ja täiendavat arendamist näiteks peresõbraliku turismi Euroopa märgise kasutuselevõtu kaudu;

78.    rõhutab, et on oluline edendada programme, mis võimaldavad uuendada vananenud hotellirajatisi kooskõlas ökoloogiliselt säästva turismi kriteeriumitega;

79.    rõhutab Euroopa turismi väga olulist osa maa- ja linnapiirkondade taaselustamises, et saavutada jätkusuutlik kohalik ja piirkondlik areng;

80.    nõuab säästvate turismiteenuste arendamist piirkondades, mille kuvand on vaatamata suurepärastele kultuurilistele ja turismivõimalustele saanud kahjustada seetõttu, et rohkem on tähelepanu pööratud ja arendatud teisi sektoreid, sh tööstussektorit;

81.    toonitab, kui oluline on teadlikkus sellest, et turism ei tohiks negatiivselt mõjutada elanike igapäevaelu; on seisukohal, et elanikud tuleks kohalikku turismi hoopis positiivselt kaasata ja neil peaks olema võimalus selles osaleda;

82.    rõhutab, et loodus- ja kultuuripärandi ja bioloogilise mitmekesisuse kaitse on turismisektori väärtuslik kapital, ning toetab seepärast taristuprojektide üle otsustamisel ja nende elluviimisel liikmesriike ja piirkondlikke ametiasutusi ja turismiettevõtteid ökoturismi edendamisel ja ELi keskkonnaalaste õigusaktide järgimisel; kutsub liikmesriike üles integreerima looduspärandit käsitlevad algatused riiklikesse ja piirkondlikesse turismistrateegiatesse;

83.    rõhutab säästva ja vastutustundliku turismi olulisust piirkondliku loodus- ja kultuuripärandi kaitsmiseks ja edendamiseks; on seetõttu veendunud, et piirkondlikke turismitooteid ja lühiajalisi külastusi tuleks toetada ja edendada asjakohaste meetmetega;

84.    kutsub komisjoni ja liikmesriike üles arendama nn roheliste radade võrgustikke, mis hõlmavad maa- ja metsapiirkondi ja väiksemaid looduslikke paikasid, integreerides olemasolevad transporditaristuvõrgud uute ökoloogiliselt säästvate lahendustega;

85.    rõhutab, et säästev kalapüügiturism võib anda olulise panuse Euroopa maapiirkondade majandusse; toonitab, et selline turismi vorm saab jätkuda üksnes juhul, kui ohustatud kalaliike majandatakse Euroopa siseveekogudes säästvamalt;

86.    märgib, et agroturism on alternatiivturismi üks kõige põhilisem vorm ELis, ning kutsub komisjoni üles toetama koostöös liikmesriikidega meetmeid, mille eesmärk on luua stiimuleid asjaomase sektori taristu ja juurdepääsetavuse täiendavaks arendamiseks;

87.    kutsub komisjoni üles veelgi edendama kohalikke piirkondi ja eripärasid, julgustades kohalike toodete, nagu põllumajanduslike ja mittepõllumajanduslike kaitstud geograafilised tähiste (KGT) tutvustamist ning tagades nende kaitse;

88.    on seisukohal, et tundlikud piirkonnad, nagu saared, rannikualad ja mäed ning eelkõige kauged ja äärepoolseimad piirkonnad, sõltuvad sageli suurel määral turismiärist ning on kõige enam kliimamuutustest mõjutatavad; on seetõttu veendunud, et kliimakaitse peaks olema esmatähtis ja tuleks tihedamalt integreerida Euroopa, riiklikku ja piirkondlikku turismi- ja transpordipoliitikasse, sh keskendudes energiatõhususele, taastuvenergiale, säästvale transpordile ja jäätmekäitlusele; palub komisjonil koostada mõjuhinnangu selle kohta, kuidas asjaomastes tundlikes piirkondades kliimamuutused turismi mõjutavad – nii majanduslikust, keskkonna kui ka sotsiaalsest aspektist – ning milline on kliimamuutuste mõju tulevikus;

89.    rõhutab vajadust edendada kaugete maa-, saare-, ranniku- ja mägipiirkondade turismivõimalusi, ergutab arendama säästvat mere- ja merendusturismi ELis ning kutsub liikmesriike üles arendama kestlikku taristut ja täiustama piiriüleseid ühendusi, et suurendada nende atraktiivsust ja juurdepääsetavust;

90.    juhib tähelepanu asjaolule, et saared seisavad silmitsi oma probleemidega, eelkõige seoses ühendustega väiksemate saarte ja mandriosa vahel, ning palub komisjonil esitada meetmeid, millega asjaomasesse valdkonda investeerimist soodustada;

91.    on seisukohal, et turismisektoris keskkonnakvaliteedi tõstmiseks vabatahtlike nn keskkonnakontrollide kasutuselevõtmisega panustab sektor asjakohaselt, ning soovitab tunnustada ettevõtteid, mis näitavad üles erilist pühendumust;

92.    kutsub riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil vastutavaid ametiasutusi ja ettevõtjaid üles tegema suuremaid pingutusi, et kombinatsioonis kõigi piiriüleste raudteeteenustega (sh kiirrongid ja öörongid) edendada sõidukivabasid võrgustikke, nagu Euroopa ratsarajad, jalutusrajad, palverännurajad ja jalgrattarajad; tuletab meelde, et transpordi koostalitlusvõimet teiste liikumisviisidega tuleks alati uurida; soovitab kaotada piirilõikudel kõrgemad piletihinnad, mis on üks takistus, mille tõttu turistid ei kasuta raudteed piirialadel ulatuslikumalt;

93.    tunnistab, et säästev linnaturism on kiiresti kasvav äri ning liikuvus- ja transpordipoliitika turistlikes linnakeskustes peaks olema tõhus ja säästlik ning tooma kaasa nii külastajate kui ka külastatavate jaoks kasuliku olukorra;

94.    toetab integreeritud mitmeliigiliste transpordivormide arendamist turistide jaoks, luues piletid, mis võimaldavad kasutada eri transpordivahendeid vastavalt erinevatele vajadustele; rõhutab, et edusammud integreeritud piletiteenuste valdkonnas ergutaksid oluliselt piiriülest turismi;

95.    rõhutab, et elektrisõidukid pakuvad üha atraktiivsemat lahendust nii maa- kui ka linnaturismi puhul, kuna nad kujutavad endast uut, paindlikku liikumisvõimalust, mida tuleks puhkekeskustes aina enam pakkuda;

96.    rõhutab, et on oluline soodustada ühistranspordi kasutamist ratturite poolt;

97.    soovitab tungivalt komisjonil hinnata võimalust muuta Euroopa turisminäitajate süsteem (European Tourism Indicators System – ETIS) ELi vahendiks, mis aitab turismisihtkohtadel kontrollida, hallata, hinnata ja parandada nende tulemuslikkust jätkusuutlikkuse seisukohast;

98.    kutsub liikmesriike üles jagama säästva turismi juhtimise valdkonnas positiivseid kogemusi välismaal tehtava rahvusvahelise koostöö raames;

99.    on seisukohal, et täielik juurdepääsetavus ja taskukohasus on turismi puhul sektori jätkusuutlikkuse lahutamatu osa; kinnitab, et põhimõte „turism kõigile” võimaldab inimestel, eelkõige spetsiifiliste vajadustega inimestel (nt puudega või piiratud liikumisvõimega inimesed, noored, eakad, madala sissetulekuga pered ja lastega pered) nautida kodanikuõigusi ja võimestab neid ning seega tuleb sellest juhinduda kõigi turismiga seotud riiklike, piirkondlike, kohalike või Euroopa tasandi meetmete puhul; kutsub liikmesriike üles pöörama eakate ja konkreetse puudega inimeste jaoks turismikontseptsioonide väljatöötamisel erilist tähelepanu uute tehnoloogiate kasutamisele;

100.  soovitab liikmesriikidel töötada välja üleeuroopalise ühtse ja läbipaistva kättesaadavate võimaluste kindlakstegemise süsteemi ja rajama vastavad internetiplatvormid; kutsub komisjoni üles esitama sellekohaseid ettepanekuid;

101.  soovitab liikmesriikidel juurutada seda, et juurdepääsetavus oleks majandusarengu programmide raames turismisektori jaoks üks kõlblikkuskriteerium;

102.  rõhutab, et tarbijate usaldus turismisektoris teenuseid osutavate ettevõtjate vastu oleneb muu hulgas sellest, kas ettevõtjad teevad tarbijatele kättesaadavaks lihtsad, tõhusad ja kiired tarbijavaidluste lahendamise alternatiivsed vahendid, ning tarbijate isiku- ja finantsandmete kaitsmisest ettevõtjate poolt;

103.  on seisukohal, et Euroopa turismiteenuste juurdepääsetavaks muutmiseks peavad lennuettevõtjad lõpetama häiriva ja sageli levinud tava võimaldada äriklassis rohkem ruumi kui turistiklassis;

104.  rõhutab kodanikuühiskonna panust uute turismivormide edendamisse sotsiaalvõrgustike, vabatahtlike organisatsioonide, kultuuri- ja spordiühingute, kodanikualgatusrühmade ning noori, naisi ja diasporaa kogukondi esindavate organisatsioonide vahendusel;

105.  nõuab suuremat tunnustust vabatahtliku sektori väga olulisele osale turismisektori arendamisel ja toetamisel vabatahtliku kultuuritöö kaudu;

106.  nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid suunaksid tähelepanu ja toetuse sotsiaalmajanduse pakutavatele võimalustele arendada säästvat ja vastutustundlikku turismi;

107.  on seisukohal, et turismil on oluline sotsiaalne väärtus noorte, palgatöötajate ja pensionäride jaoks, ning kutsub liikmesriike üles kasutama ELi fonde tervisega seotud ja puhketurismi arendamiseks;

108.  rõhutab, et jätkuv sisserändega seotud kriis Euroopas mõjutab eriti rannikupiirkondi, kus turism moodustab olulise osa elanike sissetulekust; palub komisjonil koostada aruande selle kohta, millist mõju avaldab turismisektorile sisserändajate kontrollimatu sissevool ELi;

Ühistarbimine

109.  väljendab heameelt võimaluste üle, mille ühistarbimine on kaasa toonud idufirmadele ja innovatiivsetele ettevõtetele turismisektoris; tunnistab, et asjaomased teenused täiendavad teisi turismipakkumisi, arvestades nende asukohta ja sihtrühmaks olevaid inimesi;

110.  tuletab meelde, et ühistarbimine on uus sotsiaal-majanduslik mudel, mis on hoo sisse saanud tänu tehnoloogilisele revolutsioonile ning mille puhul internet ühendab inimesi veebiplatvormide kaudu, kus on võimalik kaupu ja teenuseid puudutavaid tehinguid teha turvaliselt ja läbipaistvalt;

111.  rõhutab, et praegused õigusaktid ei sobi ühistarbimise puhul ning seetõttu on kohalikud ja riiklikud valitsusasutused hakanud asjaomaseid veebiplatvorme analüüsima ja püüavad nende mõju reguleerida, kohaldades sageli ebaproportsionaalseid meetmeid, mis on liidus omavahel mõnevõrra erinevad; nõuab tungivalt, et komisjon analüüsiks koos liikmesriikidega parimaid võimalikke algatusi, mida Euroopa, riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil ellu viia; soovitab kaaluda asjakohase õigusraamistiku kehtestamist valdkonnaülese ELi digitaalse ühtse turu strateegia raames;

112.  toonitab, et enne reguleerivate meetmete võtmist tuleb ühistarbimise esilekerkimisele reageerimist analüüsida; on siiski seisukohal, et avaliku sektori asutuste mis tahes meetmed peavad olema proportsionaalsed ja paindlikud, et võimaldada õigusraamistikku, millega tagatakse ettevõtetele võrdsed võimalused, ning eelkõige toetavat positiivset ettevõtluskeskkonda VKEde ja innovatsiooni jaoks sektoris; on lisaks seisukohal, et tarbijakaitse eesmärgil tuleks traditsioonilisele turismisektorile kohaldatavaid julgeoleku-, ohutus- ja tervishoiueeskirju kohaldada ka sellistele turismiteenustele, mida osutatakse ärilisel alusel ühistarbimise raames;

113.  rõhutab, et teenuseosutajate tegevus tuleb nõuetekohaselt liigitada, et eristada selgelt ajutist või püsivat jagamist ja professionaalseid äriteenuseid, mille suhtes kehtivad vastavad eeskirjad;

114.  toonitab ühtlasi, et platvormid peavad olema täielikult juurdepääsetavad ning asjaomaseid saite kasutavaid tarbijaid tuleb nõuetekohaselt teavitada ja neid ei tohi eksitada, samuti tuleb kaitsta nende andmete privaatsust; rõhutab, et oluline on tagada usaldusväärne ja läbipaistev arvustamise süsteem ning et teenuseosutajad ei karistaks tarbijaid negatiivsete arvustuste kirjutamise eest;

115.  rõhutab, et vahendajana tegutsevad tehnoloogiaettevõtted peavad teavitama teenuseosutajaid nende kohustustest, eelkõige seoses tarbijaõiguste kaitsmisega, ning esitama usaldusväärset ja kättesaadavat teavet kõigi äritegevusega seotud tasude ja varjatud kulude kohta, samuti selle kohta, kuidas täielikult järgida kohalikke õigusakte, eeskätt mis puutub maksuõigusesse ja selliste normide järgimisse, mis käsitlevad tarbijaohutust ja turismiteenuste osutajate töötingimusi;

116.  kutsub komisjoni üles hindama ühistarbimise majanduslikku ja sotsiaalset mõju ning selle tagajärgi turismisektorile, tarbijatele, tehnoloogiaettevõtetele ja avaliku sektori asutustele ning andma parlamendile aru nende algatuste tulemustest, mida komisjon seni on teinud, sh siseturu, tööstuse, ettevõtluse ja VKEde peadirektoraadi loodud töörühma tööst;

Digiteerimine

117.  kutsub komisjoni üles määrama koos turismisektori ja -ühendustega kindlaks arukat algatuste tegevuskava, milles keskendutakse innovatsioonile laiemalt (protsess, IKT, teadusuuringud) ja vajalikele oskustele, et ergutada reisi- ja turismiettevõtteid võtma omaks ja kasutama tõhusamalt digitaalseid vahendeid; on seisukohal, et komisjon võiks keskendada jõupingutused parimate tavade levitamiseks selles valdkonnas;

118.  kiidab heaks komisjoni digitaalse turismi platvormi ja selle eesmärgid, mis on i) turismisektori ergutamise eesmärgil edendada turismiga seotud VKEde innovatsioonisuutlikkust ja digiteerimist, ning ii) esitada ettepanekud selle kohta, kuidas kohandada ja kujundada turismisektori edasisele arengule suunatud jätkusuutlikku, konkurentsivõimelist ja tarbijale orienteeritud poliitikat; julgustab kasutama innovatiivseid tehnoloogiaid, jagama parimaid tavasid ning tegema piirkondlikul tasandil tihedamat koostööd, et muuta Euroopa turismisektor huvipakkuvamaks ja konkurentsivõimelisemaks; on seisukohal, et e-õppe edendamine ja digitehnoloogia suurem kasutuselevõtmine aitaks sellele eesmärgile lähemale jõuda;

119.  on teadlik, et turismisektori VKEd (kellest enamik on mikroettevõtjad) ja idufirmad seisavad silmitsi märkimisväärsete raskustega oma teenuste reklaamimisel välismaal ja kiiresti muutuvate turutingimistega kohanemisel; märgib, et uued IT-vahendid, nagu komisjoni arendatud turismiettevõtluse portaal koos veebiseminaridega saavad aidata neil digitaalseid võimalusi ära kasutada; rõhutab, et turismiettevõtluse portaali kättesaadavaks tegemine kõigis liikmesriikide keeltes edendaks veelgi nende meetmete territoriaalset kasu; ergutab tegema sarnaseid algatusi kohalikul, piirkondlikul ja riiklikul tasandil;

120.  kutsub komisjoni üles jätkuvalt edendama avaliku ja erasektori reisi- ja turismivaldkonna sidusrühmade vahelist koostööd, et aidata Euroopa ettevõtetel hõlpsamini digitaalseid lahendusi uurida ja kasutusele võtta; rõhutab, et eeskätt on vaja parandada riigi, piirkonna ja kohaliku tasandi riiklike turismiametite, reisikorraldajate, majutus- ja toitlustussektori ning digiettevõtete vahelist kooskõlastamist;

121.  kutsub komisjoni üles toetama sektorit selliste vahendite väljatöötamisel, mis võimaldavad jälgida külastajate sihtkohti, luua nende profiili ja jälgida nende liikumist, et teha kindlaks nende huvid ja arendada asjakohaseid tooteid, ning looma vahendid, mis pakuvad à la carte sihtkohti või võrgustike jälgimist, et teha kindlaks meie külastajate arvamused;

122.  ootab, et komisjon esitaks põhjaliku aruande, mis hõlmab hinnangut praeguse olukorra kohta seoses digiteerimisega ELi turismiturul, et teha kindlaks riikliku, piirkondliku ja kohaliku tasandi avaliku ja erasektori eri osalejate probleemid ja võimalused ning neid käsitleda; on seisukohal, et see aruanne peaks sisaldama asjakohaseid soovitusi, et tagada aus konkurents ja võrdsed võimalused kõigile osalejatele ning kaitsta tarbijaid, pakkudes läbipaistvust, erapooletust ja juurdepääsetavust;

123.  märgib, et kasutajad broneerivad turismiteenuseid üha enam veebi kaudu otse, ning märgib ohtusid, mida see võib kaasa tuua tarbijatele, kes ei ole sageli teadlikud oma õigustest ja kohaldatavatest õigusaktidest; nõuab, et komisjon käsitleks üksikasjalikult kõiki kuritarvitamisi, mis võivad selles valdkonnas esineda, ning eelkõige selliste juhtumite puhul, mis puudutavad kombineeritud ostusid eri teenusepakkujatelt (nt lennupiletid ja autorent), ning kohandaks ja arendaks neid uusi teenuste broneerimise viise pakettreiside direktiivi järgmise läbivaatamise raames;

124.  väljendab heameelt selle üle, et hiljuti jõudsid lõpule kolmepoolsed läbirääkimised läbivaadatud pakettreiside direktiivi teemal; nõuab selle direktiivi õigeaegset ja tõhusat ülevõtmist ja kohaldamist, et korraldada sektor ümber ning kaitsta tarbijaid digitaalkeskkonnas;

125.  kutsub komisjoni üles suunama vahendid ja programmid ümber, et toetada paremini Euroopa turismiettevõtete digiteerimist;

126.  kutsub komisjoni üles tagama, et reisi- ja transpordiettevõtted võimaldavad teenuseosutajatele õiglase ja võrdse juurdepääsu asjakohastele andmetele, et hõlbustada mitmeliigiliste liikumisvõimalustega seotud digitaalsete teabe- ja piletiteenuste kasutuselevõttu; märgib intelligentsete transpordisüsteemide olulisust reaalajas täpsete liiklus- ja reisiandmete pakkumisel, et töötada välja integreeritud liikuvusteenused, mis aitaksid kaasa Euroopa turismi arengule;

127.  kutsub liikmesriike üles selgitama välja ja toetama üleeuroopalisi algatusi, millega edendatakse digitaalse taristu kasutamist ja eri platvormide koostalitlusvõimet; palub sellega seoses liikmesriikidel teha turismipiirkondades kättesaadavaks tasuta WiFi ning kaotada rändlustasud 15. juuniks 2017, nagu otsustati, ja ühtlasi kaotada asukohapõhine piiramine;

128.  palub liikmesriikidel ja kohalikel ametiasutustel tagada, et kõik jaamad ning saabumis-, väljumis- ja ümberistumisplatvormid on varustatud infolettidega, kus töötavad koolitatud töötajad, kes saavad anda teavet peamiste sihtkohtade, transpordivahendite ja turismirajatiste kohta, ning mitmekeelsete digitaalsete infosüsteemidega, mis pakuvad tasuta ja piiramatut juurdepääsu WiFi-võrkudele, mida saavad kasutada ka puudega inimesed;

129.  rõhutab, et internetis majutust või transpordivahendeid broneerides puutuvad reisijad endiselt kokku eri hindade ja tingimustega; kiidab seetõttu heaks komisjoni teatise Euroopa digitaalse ühtse turu strateegia kohta; palub komisjonil vastu võtta põhjaliku ettepaneku, millega tehakse lõpp põhjendamatule asukohapõhisele piiramisele seoses juurdepääsuga kaupadele, teenustele ja parimale hinnale geograafilise asukoha või elukohariigi alusel;

130.  nõuab tungivalt, et liikmesriigid soodustaksid esmajärjekorras juurdepääsu kiirele lairibaühendusele kaugetes ja äärepoolseimates turismipiirkondades, nagu saartel ning ranniku-, mägi- ja maapiirkondades, et edendada turismiettevõtete kasvu ja vähendada ELis digitaalset lõhet;

131.  kutsub liikmesriike ja kaasatud osalejaid üles töötama välja tõhusaid vahendeid, et tulla toime oskuste nappusega kõigis sektori osades, eelkõige digiteerimise valdkonnas;

132.  on mures asjaolu pärast, et Euroopas ei kasutata täiel määral ära internetimüügi paljusid majanduslikke eeliseid; on seisukohal, et Euroopa valitsused peaksid tegema rohkem selleks, et edendada Euroopas ettevõtlust ja eeskätt tehnoloogiapõhiseid lahendusi;

133.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1)

ELT C 56 E, 26.2.2013, lk 41.

(2)

ELT C 131 E, 8.5.2013, lk 9.

(3)

ELT C 134, 7.6.2003, lk 7.


SELETUSKIRI

Jõustunud Lissaboni lepingus tunnistatakse turismi tähtsust. ELi lepingu artikliga 195 on ette nähtud võimalus võtta Euroopa tasandi või mitut riiki hõlmavaid meetmeid, austades seejuures subsidiaarsuse põhimõtet ja liikmesriikide pädevust. Leping ei võimalda turismivaldkonna riiklikke õigusakte ühtlustada, mida näitas olukord, kus komisjon püüdis teha esimese seadusandliku ettepaneku turismi kvaliteedipõhimõtete kohta.

Komisjoni 2010. aasta teatis

Komisjon on andnud turismipoliitikale uue hoo 2010. aastal tehtud põhialgatusega, teatisega „Euroopa kui maailma soosituim turismisihtkoht – uus Euroopa turismi tegevuskava”, milles on sätestatud turismivaldkonna uus ühtne poliitikaraamistik ja tegevuskava. Võttes arvesse soovitavat panust majanduskasvu ja tööhõivesse Euroopas, seadis komisjon 21 meetmega endale väga ambitsioonika eesmärgi.

Euroopa Parlamendil on keeruline hinnata võetud meetmete tõhusust. Kahjuks lõpetasid komisjoni talitused oma rakenduskava korrapärase ajakohastamise 2013. aasta mais. Seepärast palub raportöör komisjonil koostada võetud meetmete, sealhulgas finantsvahendite kasutamise kohta põhjaliku rakendusaruande. Lisaks soovime, et hinnataks seda, milline on muude ELi poliitikameetmete mõju turismile.

Turismi kui ühe majandusteguriga seotud probleemid ja ülesanded

Kuigi prognoosid eelseisvatel aastatel ELi külastavate turistide arvu suurenemise kohta on head, peame tähelepanelikult jälgima rahvusvaheliste turistide osakaalu, sest muud rahvusvahelised sihtkohad, eeskätt esilekerkivad odavamad sihtkohad, avaldavad Euroopale aina suuremat survet.

Lisaks nõuavad muud arvukad ülesanded, et oma konkurentsivõime säilitamiseks peab Euroopa turismitööstus kiiresti kohanema. Turismi, nagu kogu majandustki, mõjutavad demograafilised muutused ja noorte üha kasvav töötus. Peale selle peab turismitööstus tulema toime tarbijakäitumise muutumisega, aina suurema nõudlusega kõrgetasemeliste klienditeenuste järele ning samuti peavad ettevõtted kohanema digiteerimisajastuga, sest üle 95% reisijatest kasutab oma reisi planeerimiseks internetti ja ühistarbimise teenuseosutajate hulk muutub ühe suuremaks.

2015. aasta jaanuaris esitas komisjon uue ühismeetmete paketi (kaheksa meedet), mida kavatsetakse täpsemalt kirjeldada aasta teises pooles, kõige tõenäolisemalt septembris toimuval Euroopa turismifoorumil.

Muret tekitavad aga viimased komisjonis toimunud organisatsioonilised muudatused. Komisjon on vähendanud järsult turismipoliitika eest vastutavat töötajaskonda. Otsus ei ole sugugi kooskõlas sektori olulisusega ja komisjoni käesoleva aasta jaanuaris kehtestatud eesmärkidega.

Euroopa ühine reklaamimine

Turismitööstus peab tulema toime üha kasvava ülemaailmse konkurentsiga, mille tingimustes tõmbavad rahvusvahelisi turiste ligi esilekerkivad odavamad riigid. Sellises konkurentsiolukorras peab Euroopa kasutama ära oma suhtelisi eeliseid, eeskätt oma maapiirkondade mitmekesisust ja erakordset kultuurilist rikkust.

Seda arvestades tegi komisjon 2010. aastal ettepaneku Euroopa brändimise algatuse kohta, millele Euroopa Parlament reageeris 27. septembri 2011. aastal vastuvõetud resolutsioonis heakskiitvalt.

Raportöör on seisukohal, et komisjon peaks jätkuvalt toetama parimal viisil Euroopa ühist reklaamimist kolmandatel turgudel, pakkudes olemasolevatele riiklikele turismiedendamise valdkonnas tehtavatele jõupingutustele Euroopa ja/või rahvusvahelist lisaväärtust. Koostöö Euroopa Reisikomisjoniga, mis on Euroopa reklaamimises kaugsihtkoha turgudel komisjoni peamine partner, tipnes ajavahemikul 2012–2013 esimese rahvusvahelise turismi teabekampaaniaga „Europe, whenever you’re ready” ja sihtkohtade portaali Visiteurope.com loomisega. Komisjon täheldas sotsiaalmeedia suurt mõju.

Lisaks plaanitakse koostada tõeline ühine teavitusstrateegia, et kujutada Euroopat ainulaadse sihtkohana ja luua ainulaadne Euroopa portaal, kus tutvustatakse riikide eraldi veebisaite. Komisjon nimetab seda algatust kaubamärgiks „Sihtkoht Euroopa”. Mitme liikmesriigi turismiorganisatsioonid on aga idee suhtes vastuseisu avaldanud. Peamised küsimused on järgmised: missugused on kaubamärgi „Sihtkoht Euroopa” alused? Kas mitmekesisus ja ühine kaubamärk sobivad omavahel hästi kokku? Raportöör on seisukohal, et selle toimima panemiseks on vaja põhjalikumat järelemõtlemist. Kaubamärgi käsiraamatus tuleks määratleda täpsed üksikasjad, et hoida ära Euroopa sihtkohtade vaheline konkurents. Kaasata tuleb riiklikud ja piirkondlikud ametiasutused ja turismisektor, kes peavad partneritena koostööd tegema.

Üleeuroopalised ja rahvusvahelised turismitooted

Üleeuroopalised ja rahvusvahelised turismitooted on Euroopa ühise nähtavuse tugevdamisel ülimalt olulised. Euroopa Reisikomisjoni andmetel ja laiaulatusliku turu-uuringu alusel tulevad Euroopa võimalikud külastajad siia pigem kogemuste hulga kui külastatavate riikide arvu pärast. Menukate üleeuroopaliste teemade hulka kuuluvad kultuurirajad, pärand, gastronoomia, ostuturism, aktiivne ja seiklusturism, tervise- ja heaoluturism, haridus-, religiooniturism jne.

Säästev ja vastutustundlik turism

Turismiteenuste pakkumisel tuleb arvesse võtta piiranguid, mis on seotud kliimamuutuse, veeressursside nappuse, survega looduslikule mitmekesisusele ning massiturismi märkimisväärse mõjuga kultuuripärandile. Sellega seoses on oluline soodustada algatusi, millega edendatakse ressursside vastutustundlikku majandamist. Kuigi usaldusväärseks keskkonnajuhtimiseks on ELi tasandil olemas arvukalt vahendeid, märgib komisjon, et Euroopas asuvate turismiettevõtete reageerimine jätkusuutlikkusega seotud probleemidele on väga erinev.

Komisjon käivitas 2013. aastal turismisihtkohtade säästva majandamise näitajate süsteemi (ETIS). Komisjoni tuleks ergutada selles suunas edasi töötama.

Teine esiletõstmist vääriv algatus on Euroopa turismi tippsihtkohtade (EDEN) võrgustik ja auhind, sest see suurendab alternatiivsete kõrvaliste turismisihtkohtade nähtavust. Algatus vajab jätkuvat finantstoetust.

Projekt, mille lõpufaas näib olevat ummikus, on Euroopa säästva ja vastutustundliku turismi harta koostamine. Loodetavasti viib komisjon selle projekti lõpule.

Juurdepääsetavus

Rongireisijate rahulolu käsitleva Eurobaromeetri 2013. aasta uuringu järgi ei kasuta 15% eurooplastest rongi platvormide halva juurdepääsetavuse ja teabepuuduse tõttu. Lennu-, rongi-, laeva- ja bussireisijate põhiõigusi tagavate ELi õigusaktide rakendamine tugineb suuresti kõigi asjaomaste poolte aktiivsele kaasatusele ja tarbijaid tuleb paremini neist eeskirjadest teavitada.

Juurdepääsetavus on vastutustundliku turismi lahutamatu osa, mille juures keskendutakse eriti, kuid mitte ainult, piiratud liikumisvõimega reisijatele. Parem juurdepääs suurendab lõppkokkuvõttes kõikide reisijate mugavust. Uus tehnoloogia võimaldab tähelepanuväärset edasiminekut, nagu on kinnitanud näiteks uued piiratud liikumisvõimega isikutele ettenähtud navigatsioonisüsteemide ideed.

Ühistarbimine

2015. aasta alguses oli ülemaailmsel veebisaidil nimetatud peaaegu 500 turismiga seotud ühistarbimise platvormi. Suur osa hästi tuntud ühistarbimisettevõtetest kuulub reisiteenuste sektorisse (reisiteenused (ja majutus) 11%, transport 50%, vaba aja tegevus 39%).

Ühistarbimist on kritiseeritud ebavõrdsete majanduslike tingimuste loomise pärast kaasaegses majanduses. Probleemid on seotud maksude, litsentside ja sertifikaatide, ohutuse, kohustuste, juriidilise vormi liigiga. Kritiseerijaid pärinevad poliitikute seast ning reguleerimisasutused ja kohalikud omavalitsused on hakanud mõju reguleerima.

Probleemi lahendamiseks on oluline tunnistada ühistarbimise erisuguseid tegevusliike ja neid eristada. On olemas majandustegevusi, mis kuuluvad ettevõtluse alla ning seega tuleb nende puhul täita oma kohustusi registreeritud ettevõttena ning kõiki tulusid tuleks pidada sissetulekuks ja seega maksustatavaks. Teised on rajatud jagamise põhimõtte alusel, ilma et tegevusest tulu teenitaks.

Negatiivset mõju tunnevad loomulikult need, keda häirib otseselt see, mida nad peavad kõlvatuks konkurentsiks. Sellegipoolest on positiivne mõju olnud oluliselt suurem, sest tarbijatele pakutakse märksa rikkalikumaid valikuvõimalusi.

Lisaks annab see sotsiaal-majanduslikku kasu, mis ulatub kaugemale traditsioonilise turismitööstuse kasust, näiteks teenuse autentsus ja kokkupuude kohalikega. Positiivse näitena võib tuua olukorra, kus suuremahulised üritused tekitavad nn traditsioonilistes majutusasutustes täiskoormuse ja majutusteenused pakuvad võimalust ametlikke ööbimisvõimalusi laiendada.

Ühistarbimine on kiiresti kasvanud ja seda hinnatakse ligikaudu 26 miljardile USA dollarile. Kuigi see on muljetavaldav number, moodustab see ülemaailmsest majandusest üksnes 0,035%. Kuna kõige kasulikumad ühistarbimisettevõtted on seotud turismiga, on asjakohane võrrelda seda turismimajandusega ja see näitab ühistarbimise osakaaluks ligikaudu 1%. Ühistarbimise majanduslikku mõju on siiski keeruline mõõta.

Digiteerimise jõud

Asjaomaste ettevõtjate teadlikkuse tase, teenuste juurdepääsetavus ning kasutamine info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonnas on tähelepanuväärselt erinev. Peamised asjaolud, mis takistavad digitaalsete võimaluste omaksvõtmist eeskätt turismivaldkonnas tegutsevate VKEde puhul, näivad olevad seotud puuduliku rakendamise (finantsvahendid, töötajate puudulik kvalifitseeritus, korraldus), sektorisisese vähese koostöö ja IT-süsteemide hea koostalitlusvõime puudumisega. Seepärast on vaja võtta sihipärasemaid meetmeid. Positiivsed näited on uute IT-vahendite – turismiettevõtluse tugiportaal Tourism-IT ja platvorm TourismLink – väljatöötamine, sest mõlemad on kavandatud eeskätt väikeste turismiettevõtete toetamiseks. VKEd leiavad siit vajalikku teavet oma äriprotsesside kohta ja lihtsama juurdepääsu turismipakettidele kõikjal Euroopas.

Nüüdisaegse digitaalse taristu kättesaadavuse ja sellele juurdepääsemise hõlbustamine muutub oluliseks teguriks, millega ergutada tarbijate/reisijate ning Euroopa reisi- ja turismiettevõtete vahelist suhtlemist mitmesuguste digiseadmetega (sülearvuti, nutitelefon, tahvelarvuti).

Sellega seoses tehakse praegu arvukaid algatusi. Teha tuleks aga veelgi rohkem. Komisjon koos liikmesriikidega peaks tegema kindlaks need digitaalvaldkonna algatused, mis avaldavad Euroopa turismisektorile suuremal määral positiivset mõju, ja kindlaks määrama nende elluviimist toetava poliitika.

Interneti kaudu tegutsevate ettevõtete kasvava hulga ja uute, üksnes digitaalsete ettevõtete esilekerkimisega kasvab ettevõtete vaheline konkurents ja selliste ettevõtjate mõju reisijate otsimis-, planeerimis- ja broneerimisprotsessis. ELi avaliku sektori sidusrühmad peavad jälgima digitaalse reisikeskkonna arengut, et tagada praeguste ja uute osalejate jaoks võrdsed võimalused ning tagada tarbijatele esitatava teabe neutraalsus ja läbipaistvus.

Praegu ei pakuta reisijatele ega turistidele võimalust pääseda juurde digilahendustele, mis võimaldaksid neil planeerida ja broneerida oma mitmeliigilisi uksest ukseni reise ja nende eest tasuda. Mitmeliigiliste liikumisvõimalustega seotud tõrgeteta digitaalsete teabe- ja piletimüügiteenuste pakkumine edendaks aga reisijate ja turistide liikuvust Euroopas. Juurdepääs reisi- ja transpordiettevõtjate pakutavale asjaomasele teabele ja avatud andmete poliitika edendamine oleks eeldus selleks, et hõlbustada mitmeliigiliste liikumisvõimalustega seotud digitaalsete teabe- ja piletimüügiteenuste kasutamist.

Komisjon ja liikmesriigid peaksid töötama turismiettevõtete ja kaubandustööstusega ühiselt edasi kolmes peamises tegevussuunas: hinnata, kuidas mõjutab digiteerimine reisi- ja turismiettevõtteid, määrata kindlaks poliitikameetmed ja algatused praeguste ja edaspidiste digitaalsete probleemide lahendamiseks ning toetada jätkusuutlike meetmete rakendamist, et tagada selles valdkonnas tegutsevate ettevõtete konkurentsivõime.


SISETURU- JA TARBIJAKAITSEKOMISJONI ARVAMUS (4.9.2015)

transpordi- ja turismikomisjonile

uute ülesannete ja strateegiate kohta turismi edendamiseks Euroopas

(2014/2241(INI))

Arvamuse koostaja: Maria Grapini

ETTEPANEKUD

Siseturu- ja tarbijakaitsekomisjon palub vastutaval transpordi- ja turismikomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  tunnistab turismisektori tähtsust ELi ja selle siseturu jaoks ning rõhutab turismisektori potentsiaali sotsiaal-majandusliku kasvu ja iseäranis noortele töökohtade ning uute ärivõimaluste loomise hoogustajana; nõuab eelnevat silmas pidades tungivalt, et komisjon rakendaks turismisektorit mõjutavate poliitikavaldkondade kujundamisel integreeritud käsitust; tunnistab turismi olulisust strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide saavutamisel, eeskätt seoses vaesuse kaotamise ja töökohtade loomisega;

2.  juhib tähelepanu digitaalse revolutsiooni üliolulisele rollile turisminduses; palub komisjonil tagada, et kõik turismisektorid ja -ettevõtted, eeskätt VKEd, kasutaksid maksimaalselt ära interneti pakutavaid uusi tehnoloogiaid, et laiendada siseturul oma e-kaubandust ja püüelda suurema väärtusega digiteeritud toodete ja protsesside poole, tagades samal ajal kodanikele ja tarbijatele õiglase ning taskukohase juurdepääsu kvaliteetsetele ja turvalistele teenustele;

3.  rõhutab, et Euroopa turismitoote eristamiseks teiste riikide või mandrite turismitoodetest on väga oluline arendada selliseid uusi temaatilisi turismivorme, mis toimiksid riikide- või isegi piirkondadevahelise koostöö tingimustes; usub, et temaatiliste turismitoodete süstemaatiline edendamine võib ühest küljest Euroopa turismipakkumise tervikuna ümber kujundada ning teisest küljest olla määrava tähtsusega hooajalisuse mõju vähendamiseks;

4.  tuletab meelde, et EL peaks investeeringutega alustama, et olla valmis ära kasutama potentsiaali, mida pakuvad suure rahvaarvu ja kasvava majandusega kolmandad riigid, eriti BRIC-riigid, kus välisriikidesse reisivate turistide arv kasvab; juhib tähelepanu sellele, et vaja on turismi edendamisele suunatud algatusi ning paindlikumat ja ühtsemat turismiviisade väljastamise korda ja piiriületamist; rõhutab, et rohkemate viisaga seotud turismiplatvormide edendamine koos viisaeeskirjade lihtsustamise ettevaatliku käsitamisega on oluline selleks, et suurendada väljastpoolt Euroopat tulevate turistide arvu ja Euroopa turismisihtkohtade nähtavust; rõhutab riiki juba väisanud turismigruppidele ettenähtud ringreisiviisade potentsiaali ning rohkemate viisavabaduslepingute rakendamise tähtsust, et rahvusvaheliste turistide saabumist optimaalselt ära kasutada; on seisukohal, et Euroopa Liidu institutsioonid ja liikmesriigid peaksid töötama ühise viisapoliitika raames välja pikaajalise strateegia viisamenetluste paremaks kooskõlastamiseks ja lihtsustamiseks, austades seejuures täielikult liikmesriikide õigusi ja kohustusi kontrollida oma piiride kaudu riiki sisenemist;

5.  võtab teadmiseks Euroopa Reisikomisjoni ja selle liikmete rolli Euroopa edendamisel turismisihtkohana; palub komisjonil teha Euroopa Reisikomisjoni ja laiaulatuslikuma Maailma Turismiorganisatsiooniga tihedamat koostööd Euroopa turismi alal ühiste meetmete võtmiseks;

6.  kiidab heaks komisjoni digitaalse turismi platvormi ja selle eesmärgid, mis on esiteks turismisektori ergutamise eesmärgil edendada turismiga seotud VKEde innovatsioonisuutlikkust ja digiteerimist, ning teiseks esitada ettepanekud selle kohta, kuidas kohandada ja kujundada turismisektori edasisele arengule suunatud jätkusuutlikku, konkurentsivõimelist ja tarbijale orienteeritud poliitikat; julgustab kasutama innovatiivseid tehnoloogiaid, jagama parimaid tavasid ning tegema piirkondlikul tasandil tihedamad koostööd, et muuta Euroopa turismisektor huvipakkuvamaks ja konkurentsivõimelisemaks; on seisukohal, et e-õppe edendamine ja digitehnoloogia suurem kasutuselevõtmine aitaks sellele eesmärgile lähemale jõuda;

7.  rõhutab vajadust paremini edendada turismi ning spordi-, seiklus-, haridus-, maa- ja loovturismi käsitusviise; rõhutab vajadust pöörata erilist tähelepanu maaturismile kui maapiirkondade jätkusuutlikku kasvu edendavale jõule ning luua seega äärepoolseimates piirkondades rohkem töökohti ja võimalusi;

8.  toetab Euroopa Komisjoni kõigile mõeldud säästva turismi kontseptsiooni;

9.  tuletab meelde, et tarbija roll ulatub praegu kaugemale kui ostu eesmärgil reiside ja muude seonduvate teenuste otsimine ning mitmesuguse teabe hankimine sihtkoha kohta, hõlmates nüüd ka kriitikat, arvamuse avaldamist ja reklaami; märgib, et digitaalne kogemus on seepärast muutumas üha olulisemaks;

10. rõhutab, et Euroopa peab säilitama oma positsiooni maailma populaarseima turismisihtkohana; kiidab heaks selliste ürituste ja teavituskampaaniate korraldamise, millega reklaamitakse Euroopat kui turismisihtkohta eeskätt kolmandate riikide turgudel, ning palub kõikidel sidusrühmadel ühiselt edendada Euroopat mitte ainult turismisihtkoha, vaid ka tippsihtkohana, mis pakub riigisiseste sihtkohtade, kultuuride ja turismiteenuste mitmekesist valikut, ilma nendevahelist konkurentsi moonutamata;

11. tunnistab, et turismisektoris tegutsevad peamiselt väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad ning paljud mikroettevõtjad; on sellega seoses seisukohal, et tuleks jätkata püüdlusi parema reguleerimise, halduskoormuse vähendamise ja Euroopa ettevõtete konkurentsivõime edendamise suunas nii turismisektori siseselt kui ka kõikide turismisektorit mõjutavate ELi poliitikameetmete raames;

12. kiidab heaks Euroopa tarbijakeskuste võrgustiku hiljuti välja töötatud ECC-Net: Travel rakenduse;

13. palub komisjonil uurida Euroopa turismikalendri loomise võimalust kõikidelt liikmesriikidelt kõikides ametlikes keeltes Euroopa turismisihtkohtade kohta saadud teabe koordineerimiseks, et parandada tarbijatele mõeldud teabeteenuseid ja aidata tarbijatel leida soovitusi ja andmeid muu hulgas ürituste, kohtade ja festivalide kohta;

14. märgib, et oluline on Euroopa turismi kohandamine digitaalsele turule ning uute digitaalsete vahendite ja teabeallikate väljatöötamine võimalike Euroopat külastavate turistide jaoks; soovitab luua kasutajasõbraliku koostalitlusvõimelise mobiilirakenduse, mis sisaldab interaktiivset teedeatlast, reisijuhti ja muud olulist teavet ELi reisisihtkohtade kohta ning mis võiks aidata edendada Euroopat turismisihtkohana ja suurendada tarbijatele kättesaadava teabe hulka ning parandada selle kvaliteeti; rõhutab, et selle rakenduse loomise ja tööshoidmise kulud tuleks hoida minimaalsetena; tunnistab teenuste ja toodete digiteerimisega loodavaid võimalusi ja potentsiaali turismisektoris; rõhutab, et nende teenuste ja toodete jaoks on tähtis luua täielikult toimiv siseturg, millesse oleksid kaasatud kõik osalejad, eriti VKEd ja tarbijad, ning mis pakub neile õiguskindlust;

15. rõhutab, et turismiteenuste osutajad peaksid meeles pidama puudega ja/või piiratud liikumisvõimega isikute vajadusi, eriti seoses juurdepääsetavusega, et liikumis- või meelepuudega või toiduainete talumatusega inimesed ja eakad saaksid Euroopa turismipakkumisi täielikult ära kasutada, ning märgib, et selleks tuleks edendada meetmeid olemasolevate ehitiste kohandamiseks ja töötajate koolitamiseks; on seisukohal, et Euroopa tasandil on soovitatav edendada selliseid uuenduslikke programme, mehhanisme ja tooteid, mis hõlbustaksid liikumisraskustega inimeste iseseisvat juurdepääsu; rõhutab, et tähtis on teha turismialane teave puudega turistidele kättesaadavaks; palub kõikidel turismiametitel ja majutusasutustel võtta veebisaitide või muude teabeallikate uuendamisel arvesse juurdepääsetavust, sealhulgas veebijuurdepääsetavust;

16. rõhutab, et liikmesriigid peaksid vastu võtma paremini koordineeritud käsitusviisi, et hõlbustada haldusalast ja tihedamat piirkondlikku koostööd sellistes turismiga seotud poliitikavaldkondades nagu innovatsioon, transport, teenusekvaliteet, viisarežiim, keskkond, tarbijakaitse, teabevahetus ja rahvusvahelised kaardimaksed, võttes arvesse turismisektoris tegutsevate VKEde eriprobleeme, ning et kasvavat ühistarbimist silmas pidades on samuti vaja hõlbustada nõuete täitmist ja järgida samal ajal subsidiaarsuse põhimõtet; märgib, et liikmesriikide erinevad õigusraamistikud mõjutavad otseselt turismiettevõtteid ja võivad turgu moonutada;

17. peab vajalikuks toetada konkurentsivõime suurendamist piirkondades, kus turismi potentsiaali ei ole piisavalt ära kasutatud, edendades seda õiglaselt ja toetades turismi valdkonnas tegutsevaid kohalikke VKEsid;

18. palub liikmesriikidel parandada kutsekvalifikatsioonide vastastikust tunnustamist turisminduses, et selles sektoris juba töötavatel ja seal tööle asuda kavatsevatel inimestel oleksid paremad töövõimalused, ning edendada liikuvust selles valdkonnas; usub, et see võib aidata lahendada nii valdkonna hooajalise töö kui ka deklareerimata tööga seotud probleeme;

19. kinnitab veel kord, et tähtis on välja arendada tõhusam transpordivõrgustik, mis looks ühenduse äärepoolsemate turismipiirkondadega;

20. tuletab meelde ühistarbimise olulisust turismi edendamise jaoks ning selle panust turistide arvu suurendamisse paljudes turismisihtkohtades; rõhutab, et seda ei tohiks pidada ebaausaks konkurentsiks; rõhutab ühistarbimise osatähtsust turismisektoris ning nõuab sobivat õigusraamistikku, mis toetaks majanduskasvu ja innovatsiooni, kaitstes samal ajal tarbijate huvisid; rõhutab kasutajate ohutuse ja turvalisuse ning pakutavate teenuste kvaliteedi tagamise vajadust;

21. tuletab meelde vajadust arendada välja konkurentsivõimeline transpordi- ja turismitaristu;

22. rõhutab Euroopa säästva ja vastutustundliku turismisektori tähtsust sektori ettevõtete konkurentsivõime suurendamiseks; rõhutab, et reisijate arv kasvab pidevalt, ning nõuab säästvamate ja energiatõhusamate transpordiliikide ja majutusvõimaluste arendamist, et luua keskkonnaalaselt, sotsiaalselt ja majanduslikult jätkusuutlikke sihtkohti, pidades meeles, et keskkonnasäästlikkus tähendab ka kohalike kultuuride ja traditsioonide hoidmist, pärandi kaitsmist ja väärtustamist, parimate tavade edendamist ning püüdlusi leida selline turismivorm, mis tooks rahulolu ja kasu nii reisijatele kui ka sihtkoha kohalikule kogukonnale; nõuab tungivalt, et komisjon kiirendaks liginullenergia hotellide algatuse elluviimist, et muuta hotellid isemajandavateks ja energiatõhusateks;

23. rõhutab, et hooaja keskel ja n-ö madalhooajal majutusteenuste müügi suurendamiseks tuleks kavandada strateegia, mis hõlmab muu hulgas maaturismi sektorit ja mille eesmärk on lahendada hooajalisuse probleem; rõhutab, et turismitoodete ja -teenuste turustamisel on oluline pöörata erilist tähelepanu kvaliteedile, mis aitab saavutada külastajate lojaalsuse ning tagada meie turismisektorile positsiooni äärmiselt tiheda konkurentsiga turul;

24. rõhutab, et taristuprojektide rahastamine ELi vahenditest peab olema suurem ja kättesaadavam – eriti kommunaalteenuste puhul, mille tarbimine kasvab turismihooajal tohutult –, et sellest saaksid kasu nii turistid kui ka kohalik elanikkond;

25. ergutab säästvat linnaplaneerimist, et tagada Euroopa turismisihtkohtade kultuuripärandi säilitamine;

26. rõhutab, et tähtis on see, et liikmesriigid parandaksid turisminduses kutsekvalifikatsioonide vastastikust tunnustamist, mille tulemusena saaksid sektoris töötajad välja selgitada oma parimad võimalikud karjääriväljavaated ning mis edendab ühtlasi töötajate liikuvust;

27. on seisukohal, et turismiteenuste osutajad peavad tagama, et tarbijatele antav teave asjaomaste teenuste kohta oleks täpne ja mõistetav ning et tarbijaid ei eksitataks ega antaks neile valeteavet; rõhutab, et see teave peab olema loetav ja kirjutatud arusaadavalt, ning et teenuse osutajad ei tohiks rakendada selliseid tavasid või lepingutingimusi, mis on tarbijate suhtes diskrimineerivad või tekitavad ELi siseturul umbusaldust, eriti seoses internetis ostude tegemisega; on seisukohal, et piirkondades ärivõimaluste parandamiseks ja tarbijate paremaks kaitsmiseks tuleks arendada sidevõrke;

28. rõhutab, et tarbijate usaldus turismisektoris teenuseid osutavate ettevõtjate vastu oleneb muu hulgas sellest, kas ettevõtjad teevad tarbijatele kättesaadavaks lihtsad, tõhusad ja kiired tarbijavaidluste lahendamise alternatiivsed vahendid, ning tarbijate isiku- ja finantsandmete kaitsmisest ettevõtjate poolt;

29. väljendab heameelt selle üle, et hiljuti jõudsid lõpule kolmepoolsed läbirääkimised läbivaadatud pakettreiside direktiivi teemal; nõuab selle direktiivi õigeaegset ja tõhusat ülevõtmist ja kohaldamist, et korraldada sektor ümber ning kaitsta tarbijaid digitaalkeskkonnas;

30. rõhutab, et reisibürood ja reisikorraldajad peaksid asjaomastel veebisaitidel ja e-piletitel ning meie peamistes turismisihtkohtades esile tõstma Euroopa hädaabinumbri 112;

31. soovitab uurida turismisektoris VKEde ja füüsilisest isikust ettevõtjate toetamise võimalusi selliste rahastamismehhanismide kaudu, mis on ette nähtud nende likviidsuse tugevdamiseks mõistliku hinnaga, et luua investeerimisstiimulid neile vajalike taristute ja teenuste arendamiseks ning vähendada nende arenguga kaasas käivat bürokraatiat;

32. on seisukohal, et Euroopa hotellinduse algatust, mille eesmärk on järk-järgult ühtlustada Euroopa majutuse klassifitseerimissüsteemid, tuleks veelgi rohkem edendada, et Euroopas pakutavad majutusteenused oleksid paremini võrreldavad ning et toetada ühiste teenuse kvaliteedikriteeriumite kasutuselevõttu;

33. rõhutab, et internetis majutust või transpordivahendeid broneerides puutuvad reisijad endiselt kokku eri hindade ja tingimustega; kiidab seetõttu heaks komisjoni teatise Euroopa digitaalse ühtse turu strateegia kohta; palub komisjonil vastu võtta põhjalik ettepanek, milles käsitletakse kaupadele ja teenustele juurdepääsu ning parima hinna võimaluse põhjendamatut geograafilist piiramist geograafilise asukoha või elukohariigi alusel;

34. on veendunud, et erinevate transpordivahendite elektronpiletimüügi integreeritud süsteemide koordineeritud edendamine lihtsustaks reisimist ja kõrvaldaks siseturu lõplikku väljakujundamist takistavad asjaolud.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

3.9.2015

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

32

1

2

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Dita Charanzová, Carlos Coelho, Anna Maria Corazza Bildt, Daniel Dalton, Nicola Danti, Dennis de Jong, Pascal Durand, Vicky Ford, Ildikó Gáll-Pelcz, Evelyne Gebhardt, Maria Grapini, Sergio Gutiérrez Prieto, Robert Jarosław Iwaszkiewicz, Liisa Jaakonsaari, Antonio López-Istúriz White, Margot Parker, Eva Paunova, Jiří Pospíšil, Robert Rochefort, Virginie Rozière, Christel Schaldemose, Andreas Schwab, Igor Šoltes, Catherine Stihler, Mylène Troszczynski, Mihai Ţurcanu, Anneleen Van Bossuyt

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Lucy Anderson, Birgit Collin-Langen, Kaja Kallas, Jens Nilsson, Adam Szejnfeld, Marc Tarabella, Lambert van Nistelrooij

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Andrey Novakov


KULTUURI- JA HARIDUSKOMISJONI ARVAMUS (20.7.2015)

transpordi- ja turismikomisjonile

uute ülesannete ja strateegiate kohta turismi edendamiseks Euroopas

(2014/2241(INI))

Arvamuse koostaja: Luigi Morgano

ETTEPANEKUD

Kultuuri- ja hariduskomisjon palub vastutaval transpordi- ja turismikomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  märgib, et turism on üks maailma suurimaid tööstusharusid ja et Euroopa on üks maailma suurimaid kultuuriturismi sihtkohti; rõhutab, et turism muutub kiiresti ja turismitööstus on pidevas arengus ning seetõttu peavad Euroopa ja liikmesriigid järjekindlalt kaitsma ja edendama tõeliselt omamaist, tõstes esile loodus-, kultuuri- ja ajaloopärandi eripära ja omadusi;

2.  rõhutab, et Euroopa kultuuriturism on oluline isikliku arengu ja teadmiste kogumise seisukohast, edendab Euroopa rikkalikku rahvuslikku ja kohalikku kultuurilist mitmekesisust ja pärandit, aitab kaasa kultuuridevahelisele õppele, pakub võimalust võrgustike loomiseks, Euroopa identiteedi tugevdamiseks ja Euroopa väärtuste väljendamiseks;

3.  toonitab, kui tähtis on soodustada tihedat koostööd kultuuri ja turismi valdkondade vahel; tunnistab, et Euroopa kultuuriturism aitab olulisel määral kaasa poliitika kujundamisele, on paljude riiklike ja piirkondlike majanduste lahutamatu osa ning jätkusuutliku sotsiaalse ja majandusliku arengu ning maa- ja linnapiirkondade taaselustamise peamine mootor kohalikul ja piirkondlikul tasandil, eriti praeguse majandus- ja tööhõive kriisi ajal; tuletab samuti meelde Euroopa traditsioonilise ja tööstusliku oskusteabe rolli kohalike paikade ja töökohtade nähtavamaks muutmisel;

4.  kordab, et turism peaks põhinema strateegiatel, mis kaitsevad ja tugevdavad nii looduslikku kui ka kultuurilist mitmekesisust ning säilitavad ja edendavad kohalikke kultuure, populaarseid tavasid, pärandit ja keskkonda, ning et materiaalse ja immateriaalse kultuuripärandi kaitse peaks kuuluma meie peamiste prioriteetide sekka;

5.  rõhutab kultuuri-, maa- ja ökoturismi potentsiaali maa-, saare- ja rannikupiirkondades; rõhutab sellega seoses ühendvedude tagamise tähtsust vahendina, mis suurendab niisuguste äärepoolsetes piirkondades paiknevate turismisihtkohtade ligitõmbavust;

6.  rõhutab, et Euroopa mitmekesisus ja mitmekultuurilisus pakub suuri võimalusi teematurismi arendamiseks, ning toonitab, kui oluline on ühendada omavahel erinevaid turismiobjekte, et luua temaatilisi turismimarsruute Euroopa, riigi ja kohalikul tasandil; usub, et temaatiliste turismitoodete (veini-, toidu-, agro-, religiooni-, kunsti-, haridus-, uurimisturismi jne) süstemaatiline edendamine, mis võib hõlmata ka piiriülest või piirkondadevahelist koostööd, võib uuesti määratleda Euroopa turismi ja vähendada olulisel määral massiturismi kahjulikku mõju; nõuab seepärast keskkonnahoidliku kultuuriturismi edendamist ning meetmeid hooajalisuse mõjule vastu pidamiseks;

7.  tõstab esile, et Euroopa keelte – ametlike keelte, teiste ametlike keelte, vähemus- ja vähem tuntud keelte – lai valik moodustab Euroopa kultuuripärandi aluse ja see pakub seoses turismiga täiendavaid võimalusi kõikidel tasanditel;

8.  tuletab meelde kultuurialase koolihariduse ja kogemusõppe põhirolli kvaliteetse, jätkusuutliku ja kaasava religiooni-, haridus-, spordi-, uurimis-, toidu-, öko- ja agroturismi nõudluse tekitamisel; toonitab vajadust investeerida parema ettevalmistusega tööjõu nimel kvaliteetsesse koolitusse;

9.  nõuab, et digiteerimise ja innovatsiooni pakutavaid võimalusi kultuuripärandi tõlgendamiseks kasutataks paremini ning edendataks tõhusamalt ja köitvamalt Euroopa kultuuriturismi, et tutvustada Euroopa kultuuri- ja turismipärandit võimalikult paljudele inimestele, säilitades samal ajal traditsioonilisi kultuuri edendamise vorme; toonitab, et täielikult toimiva digitaalse ühtse turu arendamine koos kultuuriväärtuste ja arhiivide digiteerimisplatvormide laiendamise ja koondamisega ning sotsiaalmeedia ennetava kasutamisega võib luua võimalused turismitööstuse ajakohastamiseks ja arendamiseks, et paremini edendada ja toetada kõiki turismiteenuseid ja nende pakkujaid;

10. juhib tähelepanu asjaolule, et kultuuriturismi edendamisel tuleks lisaks põhilistele turismisihtkohtadele võtta arvesse ka väiksemaid ja vähem tuntud paiku, mida tavapärased turismimarsruudid ei hõlma;

11. usub, et uuenduslike toodete ja teenuste parem kasutamine turismisektoris võib olulisel määral aidata turismiettevõtteid, eeskätt väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid, ning toetada nende jätkusuutlikkust; rõhutab, et tuleb edendada mikroettevõtjate ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate innovatsiooni ja tehnoloogiaarendust, ning juhib tähelepanu ulatuslikele võimalustele, mis peituvad interneti ja uute kommunikatsioonitehnoloogiate kasutamisel temaatiliste/alternatiivsete turismivormide arendamises;

12. kordab vajadust hea koolitusega, teadlike, motiveeritud ja pühendunud töötajate järele; rõhutab, et asjaomases sektoris töötavate inimeste suurem ajaloo- ja kultuuriteadlikkus on turismisihtkohtade ajaloo- ja kultuuripärandi edasisel edendamisel väga oluline;

13. tuletab meelde, et inimkapitali investeerimine on turismiteenuste kvaliteedi jaoks väga oluline ning jätkusuutliku ja konkurentsivõimelise majanduskasvu eeltingimus; rõhutab paremini suunatud koolituspoliitika tähtsust, et tagada kvalifitseeritud, teenindamisvalmis, mitmekeelse personali olemasolu;

14. rõhutab, kui oluline on parandada juurdepääsu kultuuripärandiga seotud paikadele ja kultuuriharidusele, võttes turismiobjektide rajamisel, renoveerimisel ja laiendamisel eelkõige arvesse puudega inimeste erivajadusi; märgib sellega seoses, et selliseid uuenduslikke projekte, vahendeid ja tooteid, mis hõlbustaksid liikumispuudega inimeste sõltumatut juurdepääsu, tuleks edendada Euroopa tasandil; võtab arvesse, et teave ja broneerimistehnoloogiad peaksid olema kõnealuste isikute jaoks kergesti kättesaadavad; rõhutab väga suuri edusamme, mida on tänu uute digitaalsete tehnoloogiate kohaldamisele ja kasutamisele tehtud maalide, hoonete ja kultuuriobjektide üldkättesaadavaks tegemisel; teeb komisjonile ja liikmesriikidele ettepaneku uurida erinevaid võimalusi projektide algatamiseks ja vahendite leidmiseks, et võimaldada noorematel elanikel ning demograafiliste muutustega seoses ka eakamatel inimestel, samuti erivajadustega inimestel, väikese sissetulekuga perekondadel ja teistel haavatavatel kodanikel külastada liikmesriikide kultuurisihtkohti;

15. juhib tähelepanu sellele, et noorte julgustamine Euroopa kultuuriturismis osalema avaldab nende haridusele ja isiklikule arengule äärmiselt positiivset mõju;

16. juhib tähelepanu asjaolule, et tänu Euroopa kultuuripärandile ning selle kunsti-, keele-, religiooni-, ajaloo- ja geograafilistele tahkudele on Euroopa üks juhtivamaid turismisihtkohti maailmas, ja et kultuuriturism on oluline kasvu, sotsiaalse arengu, ühtekuuluvuse ja kvaliteetsete töökohtade soodustamiseks; osutab asjaolule, et turismisektor toodab ligi 2,9 % ELi SKPst, sellesse kuulub oma 1,8 miljonit ettevõtet, peamiselt VKEd, ning selles on hõivatud ligikaudu 3,3 % ELi tööjõust ja et paljud sellistest töökohtadest, mida ei ole võimalik mujale viia, on otseselt või kaudselt seotud kultuuriturismiga;

17. rõhutab, et praeguse turistide määra hoidmiseks ja uute turistide ligimeelitamiseks tuleb kaitsta ja edendada Euroopa kultuuri- ja looduspärandit, k.a puutumatu loodus ja maastik; toonitab, et tuleb leida õige tasakaal turismisektori laiendamise ja kultuuripärandi säilitamise vahel, pidades silmas arheoloogiliste ja ajalooliste paikade ja mälestiste restaureerimist, säilitamist ja kaitset; nõuab tungivalt, et komisjon võtaks seepärast vastu säästva ja vastutustundliku turismi Euroopa harta, mis sisaldaks sotsiaalse vastutuse põhimõtet nii külastajate kui ka vastuvõtva elanikkonna hüvanguks;

18. rõhutab, kui oluline on võtta nõukogu otsusega vastu soovitus Euroopa turismi kvaliteedipõhimõtete kohta, et aidata turismiteenuste osutajatel edendada oma teenuste kvaliteeti ja suurendada tarbijate usaldust;

19. toetab selliste kohalike ja piirkondlike algatuste edendamist nagu Euroopa piiriülesed jalgrattateed koos raudteevõrke hõlmava säästva transpordi strateegiaga, ACCR (Association des Centres culturels de rencontre), Euroopa kultuuripealinnad ning DestiNet portaalide võrgustik, võttes arvesse parimaid tavasid ja näiteid säästvast turismist Euroopas;

20. toetab vabas õhus liikumiseks mõeldud marsruutide (jalakäijatele, ratsutajatele või jalgratturitele) arendamist, mis võib hõlbustada säästvat turismi ning luua võimalusi Euroopa piirkondade mitmekesisuse avastamiseks;

21. rõhutab, kui oluline on säilitada ja taastada Euroopa kultuuri- ja ajaloopärandit, et vältida selle hävimist, eelistades teenuste kvaliteeti nende maksumusele; rõhutab sellega seoses sponsorluse rolli Euroopa pärandi säilitamisele kaasaaitamisel ja selleks eesmärgiks eraldatavate riiklike vahendite vähenemise kompenseerimisel;

22. kutsub komisjoni üles looma Euroopa turismi kvaliteedimärgist, et jagada tunnustust turismivaldkonna ettevõtjatele, kes on astunud otsustavaid samme selleks, et toetada kultuuri- ja looduspärandi austamisel põhinevate turismiteenuste kvaliteeti, parandada turismiga seotud töökohtade kvaliteeti, suurendada kättesaadavust kõigi jaoks ja edendada kohalike kogukondade kultuuritraditsioone;

23. juhib tähelepanu sellele, et kultuuriturism aitab erinevates piirkondades mitmekesistada traditsioonilist majandustegevust ja loob töökohti, hoides sellega ära paljude väärtuslike kultuuriga seotud paikade rahvastiku vähenemise, mahajätmise ja lagunemise ning ennetab traditsioonide ja tavade väljasuremist;

24. juhib tähelepanu sellele, et kultuuriga seoses tuleks vastuvõtvad kogukonnad ja kohalik elanikkond kaasata erinevatesse meetmetesse, mille eesmärk on nende pärandi, kultuuritavade ja kaasaegsete kultuuri väljendusvormide kindlakstegemine, edendamine, kaitsmine, säilitamine, haldamine, tutvustamine ja tõlgendamine;

25. on veendunud, et kooliturismi tuleks käsitleda ühe kõige sisukama mitteformaalse õppe tegevusena, mis on seotud kooli õppekavaga, ja mitte eranditult vaba aja sisustamisena, ja et see peaks tuginema vastutustundliku turismi väärtustele;

26. rõhutab kultuuriturismi potentsiaali vaesuse vähendamisel; kutsub sellega seoses üles toetama liimesriikide loomemajandust ja maaturismi, et edendada Euroopa erakordset kultuurilist rikkust ning võidelda vaesuse ja töötuse vastu;

27. palub komisjonil toetada olemasolevaid Euroopa meetmeid ja programme, k.a Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond, samuti tõhusaks osutunud riiklikke ja piiriüleseid programme kultuuriturismi ja kultuuripärandi valdkonnas, näiteks Euroopa kultuuripealinnad, Euroopa pärimuspäevad, Euroopa kultuurirajad, Euroopa kultuuripärandi märgis, programm „Loov Euroopa” ja Euroopa digitaalne raamatukogu; palub komisjonil lisaks uurida Euroopa kultuurikaardi kasutuselevõtu teostatavust, mis võimaldaks soodsamat sissepääsu turismi- ja kultuuriobjektidele, nagu muuseumid, mälestised ja arheoloogilised paigad, raamatukogud ja teatrid, võttes eeskujuks UNESCO toetatud ISIC-kaardi (International Student Identity Card);

28. soovitab kehtestada Euroopa kultuuripärandi aasta, eelistatavalt 2018. aastal, millega kaasneks piisav toetus kultuuriüritustele ning kunsti-, filmi- ja muusikafestivalidele; toonitab lisaks, et selliste ELi tasandi algatuste edendamine nagu Euroopa spordipealinn ja Euroopa noortepealinn ning Euroopa kalendri loomine turismiinfo teenuste parandamiseks võib pakkuda märkimisväärset lisaväärtust Euroopa kultuuriturismi edendamisel ning Euroopa kui maailma juhtiva turismisihtkoha säilitamisel ja tugevdamisel;

29. ergutab liikmesriike tegema koostööd piirkondlike ja kohalike asutustega, et suurendada turismi väärtust ja selle panust töökohtade loomisesse ja majanduskasvu ning integreerida turismitööstus kohaliku arengu strateegiatesse;

30. rõhutab eelkõige sporditurismi potentsiaali, mis võib edaspidi kujutada endast Euroopa areneva reisitööstuse kõige dünaamilisemat haru, ning nõuab, et loodaks konkreetne poliitika sporditurismi edendamiseks ja toetamiseks; tuletab meelde sportlike tegevuste olulist rolli selles, et muuta Euroopa piirkonnad turistide jaoks köitvaks; rõhutab võimalusi, mis tekivad sportlaste ja pealtvaatajate reisimisest enne spordiüritusi ja nende ajal, kusjuures sellised üritused võivad meelitada turiste ligi ka kõige kaugemates kohtades; toonitab, et sporditurismi potentsiaali ei ole veel piisavalt ära kasutatud;

31. võtab teadmiseks võimalused, mida pakuvad märkimisväärsed ajaloosündmused ja ajaloolised paigad, nagu nn südametunnistuse paigad kaasaja probleemidega tegelemiseks tundliku tõlgendamise ja haridusprogrammide kaudu; julgustab kasutama kultuuripärandit ja -turismi kultuuridevahelise dialoogi edendamiseks, et Euroopa rahvaid omavahel rohkem kokku viia;

32. rõhutab panust, mida kodanikuühiskond teeb uute turismivormide edendamisel sotsiaalvõrgustike, vabatahtlike organisatsioonide, kultuuri- ja spordiühingute, kodanikualgatuste, noorte- ja naisteühingute ning diasporaa kogukondade vahendusel;

33. nõuab suuremat tunnustust vabatahtliku sektori väga olulisele osale turismisektori arendamisel ja toetamisel vabatahtliku kultuuritöö kaudu;

34. palub komisjonil ja liikmesriikidel rakendada meetmeid Euroopa ohustatud mälestusmärkide ja paikade kaitsmiseks, et säilitada ja edendada kultuuripärandit ja ergutada kultuuriturismi;

35. rõhutab, kui oluline on kujundada ja edendada turismi jätkusuutlikke ja kaasavaid vorme, mis toimivad koos turismisihtkohtade sotsiaalse, kultuuri- ja majanduskeskkonnaga, tagavad loomingulise ja keskkonnasõbraliku ettevõtluse arengu, inimkapitali ja oskuste arengu ning annavad kohalikele kogukondadele koos rahalise kasuga sotsiaalset ja kultuurilist väärtust;

36. rõhutab kultuuripärandiga seotud paikade rahastamisele, säilitamisele, hooldamisele ja taastamisele suunatud meetmete tähtsust;

37. juhib tähelepanu sellele, kui oluline on hoida ära usu- ja rahvusvähemuste kultuurilist diskrimineerimist;

38. tunneb heameelt selliste liikuvust soodustavate vahendite ning koostööprojektide üle nagu programmi Erasmus+ ja programmi „Erasmus noortele ettevõtjatele” alla kuuluvad teadmusühendused ja valdkondlikud oskusühendused, mis aitavad hariduse ja koolitusega tegelevatel kõikide tasandite turismitöötajatel tõhusalt parimaid tavasid vahetada, parandada keeleoskust ja saada kultuuriturismi kohta praktilisi teadmisi; tunneb siiski muret selle pärast, et noori ei huvita karjääri tegemine teatavates turismisektorites; juhib tähelepanu duaalse haridussüsteemi eelistele turismisektoris ning selle olulisusele praktiliste kogemuste ja teadmiste ühendamisel, mis tõstab teadmiste ja oskuste taset nii teoreetilisel kui ka praktilisel tasandil; kutsub liikmesriike ning kohalikke ja piirkondlikke asutusi üles kasutama maksimaalsel määral ära kutseõppe võimalusi, mida pakuvad Euroopa Sotsiaalfond ning muud ELi, riiklikud, piirkondlikud ja kohalikud fondid.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

14.7.2015

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

22

1

5

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Isabella Adinolfi, Dominique Bilde, Silvia Costa, Damian Drăghici, Angel Dzhambazki, Jill Evans, Giorgos Grammatikakis, Petra Kammerevert, Rikke Karlsson, Andrew Lewer, Svetoslav Hristov Malinov, Curzio Maltese, Fernando Maura Barandiarán, Luigi Morgano, Momchil Nekov, Michaela Šojdrová, Helga Trüpel, Sabine Verheyen, Bogdan Brunon Wenta, Theodoros Zagorakis, Bogdan Andrzej Zdrojewski, Milan Zver, Krystyna Łybacka

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

György Hölvényi, Ilhan Kyuchyuk, Ernest Maragall, Martina Michels, Marlene Mizzi

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (kodukorra art 200 lg 2)

Tim Aker


PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

15.9.2015

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

42

4

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Lucy Anderson, Marie-Christine Arnautu, Georges Bach, Izaskun Bilbao Barandica, Deirdre Clune, Michael Cramer, Luis de Grandes Pascual, Andor Deli, Karima Delli, Isabella De Monte, Ismail Ertug, Jacqueline Foster, Dieter-Lebrecht Koch, Stelios Kouloglou, Merja Kyllönen, Miltiadis Kyrkos, Bogusław Liberadzki, Peter Lundgren, Marian-Jean Marinescu, Georg Mayer, Cláudia Monteiro de Aguiar, Renaud Muselier, Jens Nilsson, Markus Pieper, Salvatore Domenico Pogliese, Gabriele Preuß, Christine Revault D’Allonnes Bonnefoy, Dominique Riquet, Massimiliano Salini, David-Maria Sassoli, Claudia Schmidt, Claudia Tapardel, István Ujhelyi, Wim van de Camp, Janusz Zemke, Roberts Zīle, Kosma Złotowski, Elżbieta Katarzyna Łukacijewska

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Rosa D’Amato, Daniel Dalton, Werner Kuhn, Jozo Radoš, Olga Sehnalová, Ruža Tomašić, Matthijs van Miltenburg

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (kodukorra art 200 lg 2)

Diane James, Julia Reda

Õigusalane teave