Menetlus : 2015/2053(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0259/2015

Esitatud tekstid :

A8-0259/2015

Arutelud :

PV 05/10/2015 - 15
CRE 05/10/2015 - 15

Hääletused :

PV 06/10/2015 - 7.7
CRE 06/10/2015 - 7.7
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2015)0331

RAPORT     
PDF 245kWORD 134k
22.9.2015
PE 554.895v03-00 A8-0259/2015

võimaluste kohta Euroopa Liidu geograafilise tähise kaitse laiendamiseks mittepõllumajanduslikele toodetele

(2015/2053(INI))

Õiguskomisjon

Raportöör: Virginie Rozière

Arvamuse koostaja (*):

Nicola Danti, siseturu- ja tarbijakaitsekomisjon

(*) Kaasatud komisjon – kodukorra artikkel 54

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
 SISETURU- JA TARBIJAKAITSEKOMISJONI ARVAMUS (*)
 RAHVUSVAHELISE KAUBANDUSE KOMISJONI ARVAMUS
 KULTUURI- JA HARIDUSKOMISJONI ARVAMUS
 PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

võimaluste kohta Euroopa Liidu geograafilise tähise kaitse laiendamiseks mittepõllumajanduslikele toodetele

(2015/2053(INI))

Euroopa Parlament,

–       võttes arvesse Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingut (TRIPS),

–       võttes arvesse komisjoni rohelist raamatut pealkirjaga „Euroopa traditsioonilise oskusteabe kõige tõhusam kasutamine: võimalused Euroopa Liidu geograafilise tähise kaitse laiendamiseks mittepõllumajanduslikele toodetele” (COM(2014)0469),

–       võttes arvesse määrust (EL) nr 1151/2012 põllumajandustoodete ja toidu kohta (kvaliteedikavade määrus)(1),

–       võttes arvesse määrust (EL) nr 1308/2013 veinide või viinamarjasaaduste kohta (ühise turukorralduse ühtne määrus)(2),

–       võttes arvesse määrust (EL) nr 110/2008 piiritusjookide kohta(3),

–       võttes arvesse määrust (EL) nr 251/2014 aromatiseeritud veinijookide kohta(4),

–       võttes arvesse Regioonide Komitee 12. veebruari 2015. aasta arvamust,

–       võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 18. veebruari 2015. aasta arvamust,

–       võttes arvesse Euroopa Liidu Kohtu praktikat seoses geograafiliste tähistega,

–       võttes arvesse 31. oktoobril 1958 sõlmitud päritolunimetuste kaitse Lissaboni kokkuleppe Genfi lisalepingut, mida on muudetud Stockholmis 14. juulil 1967 ning 28. septembril 1979, milles käsitletakse intellektuaalomandit ja millega tagatakse selliste rahvusvaheliselt turustatavate toodete kaitse, mille üldtuntus tuleneb nende konkreetse geograafilise päritolupiirkonna omapärast,

–       võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–       võttes arvesse õiguskomisjoni raportit ning siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni, rahvusvahelise kaubanduse komisjoni ning kultuuri- ja hariduskomisjoni arvamusi (A8-0259/2015),

A.     arvestades, et konkreetse geograafilise päritoluga põllumajanduslikele toodetele, millel on teatavad omadused või mis on valmistatud traditsioonilisel meetodil, saab anda ühtse geograafilise tähise kaitse kogu ELi ulatuses;

B.     arvestades, et WTO jaoks on geograafilised tähised sellised tähised, mis näitavad, et kaup on pärit teatud [WTO] liikme territooriumilt või selle piirkonnast või paikkonnast, kui kauba kvaliteet, maine või muu omadus on põhimõtteliselt seostatav kauba geograafilise päritoluga;

C.     arvestades, et Euroopa traditsioonilised kvaliteettooted, mis põhinevad traditsioonilisel oskusteabel ja tehnoloogial, kujutavad endast Euroopa Liidu kultuuripärandit ning neid tuleb säilitada kui paljude ELi piirkondade majandus- ja sotsiaalse elu olulist osa, sest nad annavad eriti maapiirkondades võimaluse vahetult piirkonnaga seotud tegevusteks ning aitavad suurendada piirkonna üldist ligitõmbavust, säilitada kohalikku identiteeti ja edendada selle eripära, mis toob kasu turismi, kultuuri, tööhõive ja kaubanduse seisukohast;

D.     arvestades, et sellised tooted võivad aidata välja töötada uusi ettevõtluse toetamise strateegiaid kohalikul ja piirkondlikul tasandil ja toetada taristu säilimist ning uue, kvalifitseeritud ja piirkonnaga seotud tööhõive loomist, pidades eelkõige silmas maapiirkondi, vähem soodsaid piirkondi ja kõige äärepoolsemaid piirkondi, kus tööhõive on sageli seotud traditsiooniliste kohalike toodete tootmisega, andes uut hoogu kutse- ja käsitöökoolitusele, mis on regionaalarengu ja tootmispiirkondade arenguga tihedalt seotud, säilitades ja edendades ka iga piirkonna ainukordset ja mitmekesist pärandit;

E.     tuletab meelde, et mittepõllumajanduslikud tooted on meie identiteedi lahutamatu osa ning liikmesriikide kultuuripärandi tähtis osa; rõhutab, et üks põhiprobleeme, millega see sektor silmitsi seisab, on traditsiooniliste oskuste ja käsitöö järkjärguline kadumine ning et mittepõllumajanduslike toodete geograafilise tähise kaitse võib anda stiimuli selle kultuuripärandi ja traditsioonilise oskusteabe säilitamiseks ning tagada õiglase tasu tootjatele, toodete originaalsuse ja võimalikult laia kättesaadavuse;

F.     arvestades, et geograafilise tähise maine on mittemateriaalne vara, mille väärtus võib selle kaitsmata jätmisel kontrollimatul ja vabal kasutamisel langeda või põhjustada isegi toote enda kadumise;

G.     arvestades, et geograafilistel tähistel võib olla suur majanduslik potentsiaal ning nende nõuetekohane kaitsmine võib tuua märkimisväärset kasu, eriti VKEdele ja ELi piirkondadele;

H.     arvestades, et Euroopa piirkonnad on rikkad väga kõrge tasemega traditsioonilistel oskustel ja käsitööl põhinevate mittepõllumajanduslike toodete poolest, mis on neil aidanud oma mainet kujundada ja moodustavad lahutamatu osa piirkondlikust ja kohalikust kultuurist;

I.      arvestades, et avaliku sektori asutused peaksid kaitsma, tugevdama (kui erasektor seda nõuab) ja edendama Euroopa traditsioonilisi kvaliteettooteid ja nende geograafilisi tähiseid;

J.      arvestades, et toote kvaliteet, maine ja muud omadused on olulisel määral seostatavad toote päritoluga; arvestades, et teatavad tavad, mis hõlmavad nimetuste väärkasutamist, võivad tõsiselt kahjustada oma päritoluga seostatava toote mainet;

K.     arvestades, et kuna Euroopa traditsioonilised tooted on kvaliteetsed ja seetõttu kõrges hinnas, võidakse nende nimetusi väärkasutada, kahjustades seega nii tarbijate kui ka tootjate huve;

L.     arvestades, et mittepõllumajanduslike toodete geograafiliste tähiste asjakohane üleeuroopaline kaitse, nende kasutamise kontroll ja jälgimine ning pettustega võitlemine võiks aidata toodete võltsimist välja juurida, vältida kõlvatut konkurentsi ja hoida ära tarbijate petmist;

M.    arvestades, et tarbijad näitavad üles üha elavamat huvi mitte ainult toiduohutuse, vaid ka toidu päritolu, selle ehtsuse ja tootmismeetodite vastu;

N.     arvestades, et ostjatel peaks olema võimalik teha teadlikke valikuid ning teha kindlaks toodete päritolu ja kvaliteet;

O.     arvestades, et olemasolevad siseriiklikud õigusaktid, mis mittepõllumajanduslikke tooteid kaitsevad, pakuvad kaitset erineval tasemel, mis on vastuolus siseturu eesmärkidega ning takistab nende toodete tõhusat kaitset kogu Euroopas ja liikmesriikides, kus sellised riiklikud õigusaktid puuduvad, osutades vajadusele ühtse kaitsesüsteemi järele mittepõllumajanduslike toodete geograafiliste tähiste jaoks kogu ELi territooriumil;

P.     arvestades, et ühtlustatud ELi õigus kõnealuses valdkonnas tuleks ELile rahvusvahelistel kaubandusläbirääkimistel ainult kasuks;

Q.     arvestades, et mittepõllumajanduslikele toodetele kohaldatava geograafilise tähise kaitse ühtse ELi süsteemi puudumine on põhjustanud ebapiisava ja tugevalt killustunud Euroopa raamistiku tekke, kus osades liikmesriikides ei nähta ette mingit erikaitset ja teistes põhineb see erinevatel riiklikest ja kohalikest, sektoripõhistest või -ülestest eeskirjadest lähtuvatel määratlustel, menetlustel ja kaitsetasemel, mis moonutavad ja kahjustavad ühtse turu arengut, ühesugust kaitset, võrdsetel tingimustel toimivat tulemuslikku konkurentsi ning takistavad tarbijatele täpse, tõese ja võrreldava teabe andmist, mis aitaks neil teha teadlikumaid otsuseid, ning piiravad tarbijakaitset;

Sissejuhatus

1.      kiidab heaks komisjoni algatuse konsulteerida sidusrühmadega seoses Euroopa Liidu geograafilise tähise kaitse võimaliku laiendamisega mittepõllumajanduslikele toodetele ja selle 2014. aasta oktoobris lõppenud konsultatsiooni tulemused, ning pooldab ELi geograafilise tähise kaitse süsteemi ka mittepõllumajanduslike toodete puhul;

2.      on seisukohal, et kaitsevahend tuleks kehtestada Euroopa tasandil osana laiemast ELi kvaliteettoodete väärtustamise strateegiast, mis põhineks liidu institutsioonide tugevamal kohustusel käsitada tööstust ja käsitööndust Euroopa kasvu ja ühtse turu rajamise arengumootorina, võimaldades väärtustada kohalikke tööstus- ja käsitöötooteid, toetades kohalikku majandusarengut ja tööhõivet asjaomastes valdkondades, edendades turismi ning suurendades tarbijate usaldust;

3.      kutsub komisjoni üles esitama viivitamata seadusandliku ettepaneku, mille eesmärk on mittepõllumajanduslikele toodetele kohaldatava geograafilise tähise kaitse ühtse Euroopa süsteemi loomine, võttes aluseks juba läbi viidud sidusrühmade konsulteerimise ja muude analüüside tulemused ning tagades, et igakülgselt võetaks arvesse mõju, mida esitatav uus süsteem avaldab tootjatele, nende konkurentidele, tarbijatele ja liikmesriikidele;

4.      rõhutab, et sellise õigusakti kehtestamisega peavad kaasnema teavitus- ja kommunikatsioonikampaaniad, et tutvustada tootjatele ja tarbijatele uut tüüpi geograafilisi tähiseid;

5.      on kindlalt veendunud, et geograafilise tähise kaitse laiendamine mittepõllumajanduslikele toodetele mõjutab mitmel viisil positiivselt kodanikke, tarbijaid, tootjaid ja tervet Euroopa majanduslikku ja sotsiaalset struktuuri;

6.      on seisukohal, et selle süsteemiga on võimalik tõhusamalt kaitsta tarbijaid, suurendada nende usaldust märgistatud toodete vastu ja aidata neil läbipaistvuse suurendamise ning eksitavate nimede või kirjelduste kaotamise abil teha toodete ostmise suhtes teadlikumaid otsuseid, eriti kui sellise süsteemi olemasolust antakse tõhusalt teada; usub, et see võiks ka kaasa aidata jälgitavuse parandamisele ning teabe andmisele kvaliteedi, päritolu, tootmismeetodite ja -tingimuste kohta, arvestades et tarbijad pööravad nendele aspektidele üha enam tähelepanu;

Ühtse kaitse kasulikkus ELi tasandil

7.      tuletab meelde, et mittepõllumajanduslike toodete geograafilise tähise kaitset käsitlevate õigusaktide vastuvõtmine oleks ELi jaoks väga soovitav, et täielikult ära kasutada niisuguste toodete erilisuse ja kvaliteedi kaitsmisest tulenev positiivne majanduslik mõju, anda tarbijatele usaldusväärset teavet nende tootmiskohast ja -meetodist ning kaitsta nendega seotud oskusteavet ja töökohti;

8.      on seisukohal, et sellise õigusaktiga on võimalik edendada innovatsiooni traditsioonilistes tootmisprotsessides ja soodustada traditsiooniliste toodetega seotud uute idufirmade asutamist, samuti aidata kaasa töökohtade jätkusuutlikkusele vähem arenenud valdkondades, pakkudes eelkõige väikestele ja mikroettevõtetele, kes toodavad umbes 80 % traditsioonilistest toodetest, mis võiksid olla geograafilise tähise abil kaitstud, võimaluse tõhusamate turustamistehingute abil müüki suurendada ja julgustades neid tegema suuremat koostööd, arvestades kõnealuse õiguse kollektiivset olemust;

9.      juhib tähelepanu asjaolule, et sellega saaks aidata tõhusalt võidelda võltsimise, geograafilise tähise nimetuse väärkasutamise ja muude ebaausate tavade kasutamise vastu, mis eksitavad lõpptarbijat ja mõjuvad kahjulikult eelkõige mikroettevõtetele ja VKEdele, kes toodavad seaduslikult ülekaaluka osa toodetest, mida potentsiaalselt kaitsma hakatakse, ning kellel puuduvad praegu sageli õiguslikud ja rahalised vahendid oma õiguste kaitsmiseks, millel on kahjulikud tagajärjed ka nende ekspordile;

10.    on seisukohal, et sellise kaitsega edendatakse ja lihtsustatakse juurdepääsu ühisturule ja kolmandate riikide turgudele Euroopa käsitöönduslike toodete jaoks, mis on traditsiooniliste teadmiste ja oskuste vili, aidates säilitada tervetele sotsiaalsetele ja territoriaalsetele kogukondadele iseloomulikku väärtuslikku oskusteavet ning kujutavad endast Euroopa ajaloolise, kultuurilise, majandusliku ja sotsiaalse pärandi olulist osa;

11.    on seisukohal, et mittepõllumajanduslike toodete ühtne geograafilise tähise kaitse ergutaks tehnoloogia ja majanduse arengut piirkondlikul ja kohalikul tasandil, suurendades traditsiooniliste toodete tootmise alal töötavate inimeste arvu;

12.    rõhutab, et ühtne geograafilise tähise kaitse aitaks kaasa mitte üksnes traditsiooniliste toodete edendamisele, vaid ka neis kasutatavate toormaterjalide kvaliteedi tunnustamisele ja vajadusele tipptaseme järele tootmisprotsessi kõikidel etappidel;

13.    tuletab meelde, et geograafilised tähised on tarbijate jaoks toote kvaliteedi tagatis ning tootjate jaoks tunnustus oskusteabe eest ja kaitsevahend;

14.    rõhutab, et mittepõllumajanduslike geograafiliste tähiste ning traditsioonilise kvaliteetse oskusteabe kaitse tunnustamine oleks ühise kaubanduspoliitika raames kasulik nii siseturu kaitsmise kui ka välisturgudele juurdepääsu seisukohast ja see võib olla tõhus vahend VKEde ning käsitöönduslike tootjate toetamiseks jäljendavate ja võltsitud toodete vastu võitlemisel ning sotsiaalselt, majanduslikult ja keskkonnakaitse seisukohast kestliku majandusarengu tagamiseks nii ELi piires kui ka väljaspool, samuti ausa konkurentsi ja tarbijakaitse huvides, võimaldades nii toodete autentsust ja kvaliteeti tulemuslikumalt kindlaks teha; leiab, et mittepõllumajanduslike geograafiliste tähiste kaitse ühtne tunnustamine aitaks ühtlasi suurendada tootjapiirkondade sotsiaalset kapitali;

15.    on seisukohal, et ühtne ELi süsteem võib suurendada kultuuripärandiga seotud kutsealade ligitõmbavust;

16.    rõhutab, et traditsioonilise oskusteabe ja tootmise säilitamine võib aidata peatada rahvaarvu vähenemist maapiirkondades ja nende lagunemist ja noorte lahkumist kõnealustest piirkondadest;

17.    rõhutab mittepõllumajanduslike toodete kultuurilisi, hariduslikke, sotsiaalseid ja säästvuse aspekte, mida selle protsessiga hõlmatakse, ning rõhutab vajadust säilitada, edasi anda ja arendada nende toodetega seotud traditsioonilisi teadmisi ja oskusi, julgustades nende integreerimist loovtööstusega, seda ka selleks, et väärtustada materjalide ja lõpptoodete kvaliteeti; nõuab, et nimetust või märki saaksid kasutada kõik asjaomase piirkonna tootjad, kes toodet kirjeldatud viisil toodavad;

18.    rõhutab, et mittepõllumajanduslike toodete geograafilise tähise kaitsmine võimaldab säilitada Euroopa kohalikest ja piirkondlikest traditsioonidest pärinevat kultuurilist ja kunstilist pärandit;

19.    tunnustab VKEde üliolulist rolli, kes investeerivad kõrgekvaliteedilisse traditsioonilisse oskusteabesse ja pakuvad kohalikke töökohti ja praktikavõimalusi traditsiooniliste tootmismeetodite edasiandmisel suurt tähtsust omavate oskustöötajate väljaõppeks; tunnustab kõnealuse valdkonna haridusse ja koolitusse investeerimise tähtsust ja julgustab liikmesriike kasutama optimaalselt ära ELi olemasolevaid vahendeid ja programme, et investeerida kohalike ja piirkondlike käsitöö- ja tööstustoodete keskkonnasõbraliku tootmise ja edendamisega tegelevate spetsialistide kutseõppesse;

20.    julgustab liikmesriike vahetama traditsioonilise käsitöösektori ergutamisele suunatud algatuste loomisel ja toetamisel häid tavasid, mis omakorda võib suurendada teadlikkust kohalikust kultuuripärandist ja ergutada maapiirkondade arengut;

21.    rõhutab asjaolu, et hästi tuntud geograafiline tähis võib aidata paremini edendada Euroopa kultuuriradasid;

22.    palub komisjonil ja liikmesriikidel väärtustada piirkondade- ja riikidevahelist koostööd ja parimate tavade vahetamist mittepõllumajanduslike toodete klastrite ja samalaadsete tarneahelate vahel;

23.    rõhutab, et geograafilised tähised on intellektuaalse autoriõiguse laiemas kontekstis olulised, sest võimaldavad kaitsta kohalikku väärtust, kaasa arvatud taristu ja tööhõive, parandada piirkondlikku arengut ja suurendada jälgitavust, läbipaistvust ning tarbijate teavitamist;

24.    märgib, et oma päritolu või maa-alaga seotud tööstus- ja käsitöötooted on paljude ELi piirkondade majandus- ja ühiskonnaelu oluline osa, sest annavad eriti maapiirkondades võimaluse vahetult kohaliku eluviisiga seotud tegevuseks, mida ei ole võimalik mujale üle viia; rõhutab, et Euroopa tasandi kaitsesüsteemi vastuvõtmine oma päritolu või territooriumiga seotud tööstus- ja käsitöötoodete kaitsmiseks võimaldaks säilitada nende toodete originaalsust ja takistada nende standardiseerimist;

Suhted kolmandate riikidega

25.    on seisukohal, et ELi tulevastesse kaubanduslepingutesse kolmandate riikidega tuleks lisada avatud loetelud kõikide geograafilise tähisega kaitstud põllumajanduslike ja mittepõllumajanduslike toodete kohta;

26.    on seisukohal, et see avaldaks positiivset mõju ka ELi kaubandussuhetele kolmandate riikidega, mis on juba loodud või mille üle peetakse läbirääkimisi, võimaldades ELil saavutada selliste toodete jaoks ka rahvusvaheliste kaubandusläbirääkimiste raames võrdväärse kaitse;

27.    on arvamusel, et geograafiliste tähiste kaitse laiendamine mittepõllumajanduslikele toodetele võiks aidata tugevdada ELi seisukohta geograafiliste tähiste osas rahvusvahelisel tasandil nii kahepoolsete kui ka mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste raames ja muuta seda kindlamaks, et saavutada väljaspool ELi kõikide Euroopa kvaliteettoodete tugev kaitse;

28.    on veendunud, et ELi geograafilise tähise kaitse laiendamine mittepõllumajanduslikele toodetele aitaks ergutada ELi eksporti ja suurendada turuosa, samuti saavutada kõnealuste toodete rahvusvahelist tuntust ning kujundada kaubanduse ja kaubandusläbirääkimiste kaudu nende kui kvaliteettoodete mainet;

29.    on veendunud, et mittepõllumajanduslike toodete geograafiliste tähiste kaitse ELi tasandil annaks liidule WTOs parema positsiooni, et nõuda standardse kaitsetaseme suurendamist, ning võiks positiivselt uuendada arutelu mitmepoolse geograafiliste tähiste registri moodustamise üle Doha arengukava raames, olles täielikus kooskõlas intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide (TRIPS) lepinguga;

30.    on veendunud, et mittepõllumajanduslike toodete geograafiliste tähiste kaitsega peaks kaasnema tulemuslikum intellektuaalomandi kaitse ja jõustamise strateegia kolmandates riikides, et tõhustada võltsitud või jäljendavate toodete vastase võitluse meetmeid;

31.    on seisukohal, et mittepõllumajanduslike toodete geograafiliste tähiste ühtne kaitse ELis annaks eelise läbirääkimistel kolmandate riikidega, ja rõhutab, et mõned ELi tähtsamad partnerid, nagu India ja Hiina, on juba geograafilise tähise kaitsmise süsteemi kasutusele võtnud;

32.    kutsub komisjoni üles lisama oma tulevasse ELi kaubandus- ja investeerimisstrateegia teemalisse teatisse ühtse ja hästi läbimõeldud strateegia, mis hõlmab kõiki geograafilisi tähiseid ja tagab nendest kinnipidamise ja nende tunnustamise;

33.    on arvamusel, et geograafiliste tähiste kaitse laiendamine mittepõllumajanduslikele toodetele võib aidata tugevdada ja muuta järjekindlamaks ELi sellealast positsiooni rahvusvahelisel tasandil nii kahepoolsete kui ka mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste vallas, lõppeesmärgiga kindlustada kõikide Euroopa kvaliteettoodete kaitse väljaspool ELi; on arvamusel, et geograafilise tähisega kaitstud nii põllumajanduslikke kui ka mittepõllumajanduslikke tooteid tuleks edasiste ELi kaubanduslepingute üle peetavatel läbirääkimistel täielikult arvesse võtta; on seisukohal, et terviklik ELi geograafiliste tähiste süsteem võib edendada toodete rahvusvahelise kaubanduse laiendamist ning hõlbustada ühiste reklaamikampaaniate läbiviimist väljaspool ELi;

Üldpõhimõtted

34.    rõhutab, et geograafilised tähised on oluline vahend tarbijatele parema jälgitavuse, läbipaistvuse ja teabe pakkumiseks, ELi piir- ja paikkondade tuntuse tõstmiseks sotsiaalselt ja keskkonnakaitse seisukohast kestlikuma lähenemisviisi abil majandusarengule ning geograafiliste tähiste võtmerolli arendamiseks ELi kaubanduspoliitikas;

35.    on veendunud, et see süsteem peab põhinema parimatel tavadel ning läbipaistvatel ja mittediskrimineerivatel põhimõtetel ning võib olla tõhus vahend jäljendavate ja võltsitud toodete vastu võitlemisel ning sotsiaalselt, majanduslikult ja keskkonnakaitse seisukohast kestliku majandusarengu tagamiseks nii ELi piires kui ka väljaspool, samuti tarbijakaitse edendamisel;

36.    palub komisjonil kasutada põllumajandus- ja toiduainesektoris saadud kogemustest õpitut, et töötada välja süsteem, mis põhineb parimatel tavadel, läbipaistvus- ja mittediskrimineerimispõhimõtetel ning mis on läbipaistev, tõhus, paindlik ja ei tekita tarbetut halduskoormust ning heidutavaid kulusid tootjatele, kes otsustavad vabatahtlikult registreerida toote geograafilise tähise kaitse süsteemis; on lisaks sellele arvamusel, et sellise süsteemiga tuleks tagada ranged kontrollid ja suurim võimalik läbipaistvus ning see peaks hõlmama asjakohaseid vahendeid pettustega tegelemiseks; palub komisjonil sellega seoses kohaldada mistahes kaitsesüsteemi suhtes sektorivälist lähenemisviisi;

37.    on seisukohal, et uus süsteem peaks – samamoodi nagu see toimis põllumajanduslike toiduainete puhul – olema kvaliteetset toodet soovivatele tarbijatele intuitiivselt tajutav tagatis toote autentsuse ja päritolu kohta, millel on asjaomase geograafilise piirkonnaga tugev seos ning mis põhineb usaldusväärsel ja selgel teabel; on seisukohal, et mittepõllumajanduslikele toodetele kohaldatava geograafilise tähise kaitse ühtse Euroopa süsteemi tulemuslikkus sõltub sellest, kas kogu vajalik teave selle süsteemi kohta jõuab tootjate ja tarbijateni; rõhutab, et süsteem peab olema läbipaistev ja tagama kättesaadava kaitse, sest see on tarbijate ja tootjate usalduse põhitegur;

38.    on seisukohal, et hankeid korraldavad asutused võiksid kasutada toodete kvaliteedi ja päritolu sertifitseerimise süsteemi Euroopa uues hankealases õigusraamistikus tehniliste kirjelduste, sertifikaatide ja hankelepingute sõlmimise kriteeriumide puhul, eriti kohalikul ja piirkondlikul tasandil;

39.    nõuab, et neile toodetele pöörataks ka territoriaalse arengu, teadustegevuse ja innovatsiooni projektides ning raamprogrammi „Horisont 2020” ja ühtekuuluvusfondi rahaliste vahendite eraldamisel eelistähelepanu;

40.    on seisukohal, et mittepõllumajanduslike toodete geograafiliste tähiste kaitse ELi tasandi süsteem, mis on järjepidev, lihtne, läbipaistev ning bürokraatlikult ja majanduslikult vähekoormav, nii et eelkõige VKEd sellele ligi pääseksid, võimaldaks ELil saavutada rahvusvahelistel kaubandusläbirääkimistel selliste Euroopa päritoluga toodete jaoks samasuguse kaitse ka väljaspool ELi ning annaks märgatava eelise vabakaubanduslepingute läbirääkimisteks kahepoolselt ELi kaubanduspartneritega ning mitmepoolselt WTO raames;

41.    on seisukohal, et mittepõllumajanduslike geograafiliste tähiste ühtse kaitse loomine ELi tasandil, mis hõlmaks ELi tasandil tunnustatud ühiseid määratlusi, registreerimiskorda ja -tasusid, kaitse ulatust ja jõustamisvahendeid ning mittepõllumajandusliku geograafilise tähise staatuse andmise üle otsustava usaldusväärse asutuse loomist, sealjuures lõdvendamata 15 liikmesriigis juba kehtivaid kaitsestandardeid, oleks parim viis tõhusamaks tegutsemiseks nii ELis kui ka läbirääkimistel kolmandate riikidega;

Kohaldamisala

42.    kinnitab uuesti, et seos territooriumiga on vältimatult vajalik, et oleks võimalik teha kindlaks oskusteave ja osutada toote kvaliteedile, ehtsusele ja omadustele;

43.    pooldab laiemat määratlust, mis võimaldaks tunnustada seost toote ja geograafilise tähisega hõlmatud geograafilise ala vahel; on seisukohal, et ELi tasandi kaitsesüsteemi kohaldamisala peaks laiendama, mis võimaldaks hõlmata ka mittegeograafilisi nimetusi, mis on siiski konkreetse kohaga ühetähenduslikult seotud;

44.    on seisukohal, et kaitsekava peaks hõlmama tekstita märgistuste või tunnuste geograafilise tähise kaitse, mis on ühemõtteliselt seotud teatava piirkonnaga;

45.    rõhutab, et mittepõllumajanduslike toodete geograafilise tähise märgis/tunnus/märk/logo peab olema lihtne ja kergesti äratuntav, kajastama toodete piirkondlikku/kohalikku identiteeti ning olema kirjutatud vähemalt toote päritolukoha ning selle riigi keeles, kuhu seda eksporditakse;

46.    rõhutab, et geograafilise tähise kaitse alt peavad välja jääma teatud tähised, nagu üldmõisted ja homonüümsed geograafilised tähised; lisab sellega seoses, et eeskujuks võiksid olla määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 6 lõigetes 1, 3 ja 4 esitatud erandid seoses põllumajandustoodete geograafiliste tähistega;

Registreerimisprotsess

47.    nõuab kohustuslikku registreerimisprotsessi, kuna see pakuks suuremat kindlustunnet, eriti seoses õiguste jõustamisega võimaliku vaidluse korral; kutsub komisjoni üles tegema ettepanekut toodete kõige tõhusama, lihtsama, kasulikuma ja kättesaadavama toodete registreerimismehhanismi kohta, ning tagama, et süsteem tagaks taskukohased, selged ja läbipaistvad registreerimis-, muutmis- ja tühistamismenetlused, andes seega sidusrühmadele õiguslikud tagatised; kutsub komisjoni üles viima läbi põhjalikku hindamist eesmärgiga viia finants- ja haldustöö koormus sidusrühmade jaoks miinimumini;

48.    rõhutab, et sellise süsteemiga peaks kaasnema ühtse, standarditud ja avaliku Euroopa registri loomine geograafilise tähise kaitse saanud mittepõllumajanduslike toodete jaoks, et toetada käsitöönduslikke tooteid ning teavitada ja kaitsta nii tarbijaid ja tootjaid, vältides samal ajal ebavajalikku halduskoormust;

49.    rõhutab lisaks, et kõnealuse süsteemi puhul tuleks kasutada sektoriülest lähenemisviisi võimalikult suure majandusliku ja sotsiaalse mõju saavutamiseks ning see peaks märkimisväärselt tugevdama olemasolevat seost toote ja selle päritolupiirkonna vahel ning suurendama läbipaistvust, et suurendada toote usaldusväärsust ja autentsust ning tagada selle päritolu ja jälgitavus; juhib tähelepanu vajadusele viia pärast geograafilise tähise andmist läbi korrapäraseid kontrolle veendumaks, et kaitstud geograafilise tähise kaitse saamiseks vajalikud kriteeriumid on endiselt täidetud;

50.    on veendunud, et registreerimine peaks toimuma kahes etapis: esiteks peavad riiklikud või piirkondlikud ametiasutused viima läbi kohapealse kontrolli veendumaks, et ei oleks vastuolu teatavate konkreetsete omadustega; ning teiseks peab olema ühtne Euroopa registreerimissüsteem, millega tagatakse vastavus kogu ELis kehtivate ühtsete kriteeriumidega;

51.    teeb ettepaneku, et komisjon uuriks võimalust anda seoses sellega ka põllumajanduslike geograafiliste tähiste registreerimise üle Siseturu Ühtlustamise Ametile;

52.    teeb ettepaneku, et liidu tasandil haldaks eelkirjeldatud süsteemi Siseturu Ühtlustamise Amet;

53.    rõhutab, et süsteem peaks piirama maksumust ja halduskoormust ettevõtjate jaoks, kuid pakkuma samal ajal tarbijatele piisavaid tagatisi ning aitama neil toodete ostmise suhtes teadlikumaid otsuseid teha;

54.    on seisukohal, et eelkirjeldatud liiki süsteem peaks jätma geograafilise tähise loomise algatuse asjaomaste ettevõtjate hooleks, eelkõige seoses tootespetsifikaadi määratlemisega, millele geograafiline tähis peaks vastama;

55.    toetab spetsifikaadis esitatud tingimuste suhtes paindlikku lähenemisviisi, et mitte piirata, vaid pigem julgustada tootmisprotsessis toimuvaid arenguid ja tulevasi uuendusi, tingimusel et see ei mõju negatiivselt lõpptoote kvaliteedile ja autentsusele;

56.    on seisukohal, et spetsifikaat peaks sisaldama vähemalt järgmisi kriteeriume: kasutatud toormaterjal, tootmisprotsessi kirjeldus, tõendus seose kohta konkreetse piirkonnaga ning ettevõtja sotsiaalse vastutuse elemendid;

57.    teeb ettepaneku, et tootjad ja nende liidud ning kaubanduskojad peaksid olema need sidusrühmad, kellel võimaldatakse esimeses järjekorras taotleda mittepõllumajanduslike geograafiliste tähiste registreerimist;

58.    on seisukohal, et tootjatelt võiks küsida geograafiliste tähise taotlemisel tasu, eeldusel et tegemist on ühekordse tasuga, mis on õiglane võrreldes tekkinud kuludega ja mida kohaldatakse ühtmoodi kogu ELis;

Kontrollimeetmed

59.    leiab, et tuleks ette näha ka vastavad vahendid, et muuta sellise õigusaktiga tagatud kaitse tõeliselt tulemuslikuks, olenemata sellest, millises vormis kuritarvituste korral toodete turustamine ka ei toimuks; rõhutab vajadust tagada geograafiliste tähiste sama tõhus kaitse ka digitaalturul;

60.    rõhutab kvaliteedikontrolli asjakohasust seoses märkimisväärsete erinevustega põllumajanduslike ja mittepõllumajanduslike toodete vahel (nt tootjate arv);

61.    toetab lisaks kontrolli, rikkumiste ja karistuste süsteemi kehtestamist Euroopas turustatavate geograafiliste tähistega toodete jälgimiseks;

62.    on seisukohal, et mittepõllumajanduslike toodete geograafilise tähise kaitse maksimeerimiseks peaks kehtima geograafilise tähise ebaõige kasutamise keeld, mitte üksnes siis, kui on oht tarbijate eksitamiseks või kui on tegu ebaausa konkurentsiga, vaid isegi juhtudel, kui toote tegelik päritolu on selgelt tähistatud; teeb seetõttu ettepaneku, et intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingu artiklis 23 sätestatud täiendavat kaitset, mida algselt kohaldati üksnes veinidele ja kangetele alkohoolsetele jookidele, laiendataks ka mittepõllumajanduslikele toodetele;

63.    soovitab võtta kasutusele huvitatud poolte jaoks avatud menetluse, millega oleks võimalik geograafiliste tähiste registreerimist vaidlustada;

64.    on seisukohal, et see hõlbustaks tõhusate kontrollimenetluste kehtestamist, suurendades nii tarbijate ja tootjate võimalusi ennast kaitsta võltsimise, jäljendamise ja teiste kuritarvitamise vastu;

Varasemate õigustega kooseksisteerimine

65.    on seisukohal, et mis tahes edaspidised geograafilised tähised peavad eksisteerima kõrvuti juba olemasolevate õigustega ning peaksid arvesse võtma praegu ELis riiklikul ja kohalikul tasandil kehtivaid parimaid tavasid;

66.    rõhutab, et kaubamärkide ja geograafiliste tähiste suhe peab olema selgelt määratletud, et vältida konflikte;

67.    soovitab kaubamärkide ja geograafiliste tähiste suhte eeskirju kohaldada ka mittepõllumajanduslike toodete geograafilise tähise kaitsele;

68.    teeb ettepaneku, et neile liikmesriikidele, kes juba pakuvad kaitset, tuleks anda vajalik aeg nõuetega kohanemiseks, kohaldades samal ajal üleminekukorda, millega nähtaks ette kahe süsteemi kooseksisteerimine enne täielikku üleminekut ELi mehhanismile;

o

o o

69.    teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1)

ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.

(2)

ELT L 347, 20.12.2013, lk 671.

(3)

ELT L 39, 13.2.2008, lk 16.

(4)

ELT L 84, 20.3.2014, lk 14.


SISETURU- JA TARBIJAKAITSEKOMISJONI ARVAMUS (*) (24.6.2015)

õiguskomisjonile

võimaluste kohta Euroopa Liidu geograafilise tähise kaitse laiendamiseks mittepõllumajanduslikele toodetele

(2015/2053(INI))

Arvamuse koostaja (*): Nicola Danti

(*) Kaasatud komisjonid – kodukorra artikkel 54

ETTEPANEKUD

Siseturu- ja tarbijakaitsekomisjon palub vastutaval õiguskomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  märgib, et Euroopa Komisjoni roheline raamat „Euroopa traditsioonilise oskusteabe kõige tõhusam kasutamine: võimalused Euroopa Liidu geograafilise tähise kaitse laiendamiseks mittepõllumajanduslikele toodetele” (COM(2014)0469) on järg komisjoni 2011. aasta teatisele intellektuaalomandiõiguse ühtse turu kohta (COM(2011)0287), uuringule mittepõllumajanduslike toodete geograafiliste tähiste kaitse kohta siseturul ja selle uuringu avaldamisele järgnenud avalikule arutelule;

2.  peab positiivseks Euroopa Komisjoni poolt korraldatud ja 28. oktoobril 2014 lõppenud rohelise raamatu teemalise avaliku arutelu tulemusi;

3.  märgib, et erinevalt süsteemist, mis on juba aastaid olemas põllumajandustoodete ja toiduainete jaoks, ei ole liidul praegu ühtset kaitsesüsteemi mittepõllumajanduslike toodete geograafiliste tähiste jaoks, mis takistab nende toodete kaitsmist liikmesriikides, kus nende kaitse ei ole siseriiklike õigusaktidega reguleeritud, ja samal ajal kahjustab liidu tasandil nende toodete kaitsmist, mis on juba kaitstud mõnes liikmesriigis riiklikul või kohalikul tasandil;

4.  on seisukohal, et mittepõllumajanduslikele toodetele kohaldatava geograafilise tähise kaitse ühtse ELi süsteemi puudumine on põhjustanud ebapiisava ja tugevalt killustunud Euroopa raamistiku tekke, kus osades liikmesriikides ei nähta ette mingit erikaitset ja teistes põhineb see erinevatel riiklikest ja kohalikest, sektoripõhistest või -ülestest eeskirjadest lähtuvatel määratlustel, menetlustel ja kaitse tasemel, mis moonutavad ja kahjustavad ühtse turu arengut, ühesugust kaitset, võrdsetel tingimustel toimivat tulemuslikku konkurentsi ning takistavad tarbijatele täpse, tõese ja võrreldava teabe andmist, mis aitaks neil teha teadlikumaid otsuseid, ning piiravad tarbijakaitset;

5.  väljendab seetõttu heameelt selle üle, et komisjon avaldas eelnimetatud rohelise raamatu, ning pooldab võimalust laiendada ELi geograafilise tähise kaitse süsteemi ka mittepõllumajanduslikele toodetele;

6.  loodab lisaks, et komisjon, kes võtab aluseks juba läbi viidud sidusrühmade konsulteerimise ja muude analüüside tulemused, esitab viivitamata seadusandliku ettepaneku, mille eesmärk on mittepõllumajanduslikele toodetele kohaldatava geograafilise tähise kaitse ühtse Euroopa süsteemi loomine;

7.  palub komisjonil kasutada põllumajandus- ja toiduainesektoris saadud kogemustest õpitut, et töötada välja süsteem, mis põhineb parimatel tavadel, läbipaistvus- ja mittediskrimineerimispõhimõtetel ning mis on läbipaistev, tõhus, paindlik ja ei tekita tarbetut halduskoormust ning heidutavaid kulusid tootjatele, kes otsustavad vabatahtlikult registreerida toote geograafilise tähise kaitse süsteemis; on lisaks sellele arvamusel, et sellise süsteemiga tuleks tagada ranged kontrollid ja suurim võimalik läbipaistvus ning see peaks hõlmama asjakohaseid vahendeid pettustega tegelemiseks; palub komisjonil sellega seoses kohaldada kaitsesüsteemi suhtes sektorivälist lähenemisviisi;

8.  on kindlalt veendunud, et geograafilise tähise kaitse laiendamine mittepõllumajanduslikele toodetele mõjutab mitmel ja eri viisil positiivselt kodanikke, tarbijaid, tootjaid ja tervet Euroopa majanduslikku ja sotsiaalset struktuuri, samuti avaldab see positiivseid mõju ELi kaubandussuhetele kolmandate riikidega, mis on juba loodud või mille üle peetakse läbirääkimisi, mis võimaldab ELil saavutada selliste toodete jaoks ka rahvusvaheliste kaubandusläbirääkimiste raames võrdväärne kaitse;

9.  on seisukohal, et selline süsteem võib eelkõige:

–   kaitsta tõhusamalt tarbijaid, suurendada nende usaldust märgistatud toodete vastu, aidata neil läbipaistvuse suurendamise ning eksitavate nimede või kirjelduste kaotamise abil teha toodete ostmise suhtes teadlikumaid otsuseid, eriti kui sellise süsteemi olemasolust antakse tõhusalt teada; aidata kaasa jälgitavuse parandamisele ning teabe andmisele kvaliteedi, päritolu, tootmismeetodite ja -tingimuste kohta, arvestades ka seda, et tarbijad pööravad nendele aspektidele üha enam tähelepanu;

–   edendada innovatsiooni traditsioonilistes tootmisprotsessides ja soodustada traditsiooniliste toodetega seotud uute idufirmade asutamist, aidata kaasa töökohtade jätkusuutlikkusele vähem arenenud valdkondades, pakkudes eelkõige väikestele ja mikroettevõtetele, kes toodavad umbes 80 % traditsioonilistest toodetest, mis võiksid saada geograafilise tähise abil kaitstud, võimaluse tõhusamate turustamistehingute abil müüki suurendada ja julgustades neid tegema suuremat koostööd, arvestades kõnealuse õiguse kollektiivset olemust;

–   aidata tõhusalt võidelda võltsimise, geograafilise tähise nimetuse väärkasutamise ja muude ebaausate tavade kasutamise vastu, mis eksitavad lõpptarbijat ja mõjuvad kahjulikult eelkõige väga väikestele ettevõtjatele ja VKEdele, kes toodavad seaduslikult ülekaaluka osa toodetest, mida potentsiaalselt kaitsma hakatakse, ning kellel puuduvad praegu sageli õiguslikud ja rahalised vahendid oma õiguste kaitsmiseks, millel on kahjulikud tagajärjed ka nende ekspordi jaoks;

–   hõlbustada tõhusate kontrollimenetluste kehtestamist, suurendades sel viisil tarbijate ja tootjate võimalusi ennast kaitsta võltsimise, imiteerimise ja kuritarvitamise vastu;

–   edendada ja lihtsustada Euroopa käsitöönduslike toodete juurdepääsu ühisturule ja kolmandate riikide turgudele; kõnealused tooted on traditsiooniliste teadmiste ja oskuste vili, mis aitavad säilitada tervetele sotsiaalsetele ja territoriaalsetele kogukondadele iseloomulikku väärtuslikku oskusteavet ning kujutavad endast Euroopa ajaloolise, kultuurilise, majandusliku ja sotsiaalse pärandi olulist osa;

–   aidata välja töötada uusi ettevõtluse toetamise strateegiaid kohalikul ja piirkondlikul tasandil, toetada taristu hooldust ning uue, kvalifitseeritud ja piirkonnaga seotud tööhõive loomist, pidades eelkõige silmas maapiirkondi, vähem soodsaid piirkondi ja kõige äärepoolsemaid piirkondi, kus tööhõive on sageli seotud traditsiooniliste kohalike toodete tootmisega, andes uut hoogu funktsionaalsele kutse- ja käsitöökoolitusele, mis on regionaalarenguga ja tootmispiirkondade arenguga tihedalt seotud, ning säilitades ja hoides ka iga piirkonna ainukordset ja mitmekesist pärandit;

–   aidata suurendada piirkonna üldist ligitõmbavust ja säilitada kohalikku identiteeti, samas hõlbustades kasulike sünergiate tekitamist piirkonna ja selle eripära reklaamimisel, mis omakorda toob kasu ka turismi, kultuuri ja kaubanduse seisukohast;

10. on seisukohal, et uus süsteem peaks – samamoodi nagu see toimis põllumajanduslike toiduainete puhul – olema kvaliteetset toodet soovivatele tarbijatele intuitiivselt tajutav tagatis toote autentsuse ja päritolu kohta, millel on geograafilise alaga tugev seos ning mis põhineb usaldusväärsel ja selgel teabel; on seisukohal, et mittepõllumajanduslikele toodetele kohaldatava geograafilise tähise kaitse ühtse Euroopa süsteemi tulemuslikkus sõltub sellest, kas kogu vajalik teave selle süsteemi kohta jõuab tootjate ja tarbijateni; rõhutab, et süsteem peab olema läbipaistev ja tagama kättesaadava kaitse, sest see on tarbijate ja tootjate usalduse põhitegur;

11. juhib tähelepanu, et geograafilise tähise uue süsteemi eesmärk ei ole juba kehtivate õiguskaitsevahenditega antud kaitse taseme vähendamine, ning et see peaks võtma arvesse tõhusaid olemasolevaid õigusi ning seda tuleks arendada praegu ELis riiklikul ja kohalikul tasandil kehtivate parimate tavade alusel;

12. rõhutab, et sellise süsteemiga peaks kaasnema ühtse, standarditud ja avaliku Euroopa registri loomine geograafilise tähise kaitse saanud mittepõllumajanduslike toodete jaoks, et toetada käsitöönduslikke tooteid ning teavitada ja kaitsta nii tarbijaid ja tootjaid, vältides samal ajal ebavajalikku halduskoormust; rõhutab lisaks, et kõnealuse süsteemi puhul tuleks kasutada sektoriülest lähenemisviisi võimalikult suure majandusliku ja sotsiaalse mõju saavutamiseks ning see peaks märkimisväärselt tugevdama olemasolevat seost toote ja selle päritolupiirkonna vahel ning suurendama läbipaistvust, et suurendada toote usaldusväärsust ja autentsust ning tagada selle päritolu ja jälgitavus; juhib tähelepanu vajadusele viia läbi korrapäraseid kontrolle, et tõendada, et kaitstud geograafilise tähise kaitse saamiseks vajalikud kriteeriumid on aja jooksul endiselt täidetud;

13. usub samas, et süsteem peaks võimaldama mõistlikes piirides paindlikkust, et paremini vastata mitmesuguste spetsiifiliste omadustega erisuguste toodete kaitsevajadusele; on lisaks seisukohal, et ELi tasandi kaitsesüsteem peaks hõlmama mittegeograafilisi nimetusi, mis on asjaomase kohaga ühetähenduslikult seotud;

14. on seisukohal, et süsteemi aluseks peab olema vastavus selgele tootespetsifikaadile, nagu see on ette nähtud põllumajanduslike toiduainete puhul, ilma et sellega piirataks innovatsiooni ning tootmisprotsesside ja tehnoloogia loomulikku arengut, kui see võiks tagada suurema tõhususe kahjustamata toote kvaliteeti ja traditsioonilisust;

15. on arvamusel, et geograafilise tähise kaitse süsteemi kohaldamisala laiendamine ka mittepõllumajanduslikele toodetele võib aidata tugevdada ja muuta järjepidevamaks ELi sellealast positsiooni nii kahepoolsete kui ka mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste vallas, lõppeesmärgiga kindlustada kõikide Euroopa kvaliteettoodete kaitse väljaspool Euroopat; on arvamusel, et geograafilise tähisega kaitstud nii põllumajanduslikke kui ka mittepõllumajanduslikke tooteid tuleks edasiste ELi kaubanduslepingute üle peetavatel läbirääkimistel täielikult arvesse võtta; on seisukohal, et terviklik Euroopa geograafiliste tähiste süsteem võib edendada toodete rahvusvahelise kaubanduse laiendamist ning hõlbustada ühiste reklaamikampaaniate läbiviimist väljaspool ELi;

16. on seisukohal, et geograafiliste tähise kaitse süsteemi laiendamine mittepõllumajanduslikele toodetele peaks olema osa laiemast ELi kvaliteettoodete väärtustamise strateegiast, mis põhineks liidu institutsioonide tugevamal kohustusel käsitada tööstust ja käsitööndust Euroopa kasvu ja ühtse turu rajamise arengumootorina;

17. on seisukohal, et hankeid korraldavad asutused võiksid kasutada toodete kvaliteedi ja päritolu sertifitseerimise süsteemi Euroopa uues hankealases õigusraamistikus tehniliste kirjelduste, sertifikaatide ja hankelepingute sõlmimise kriteeriumide puhul, eriti kohalikul ja piirkondlikul tasandil.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

23.6.2015

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

32

4

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Dita Charanzová, Carlos Coelho, Lara Comi, Anna Maria Corazza Bildt, Daniel Dalton, Nicola Danti, Dennis de Jong, Pascal Durand, Vicky Ford, Ildikó Gáll-Pelcz, Evelyne Gebhardt, Maria Grapini, Sergio Gutiérrez Prieto, Robert Jarosław Iwaszkiewicz, Liisa Jaakonsaari, Philippe Juvin, Antonio López-Istúriz White, Jiří Maštálka, Marlene Mizzi, Eva Paunova, Jiří Pospíšil, Marcus Pretzell, Virginie Rozière, Christel Schaldemose, Andreas Schwab, Olga Sehnalová, Ivan Štefanec, Catherine Stihler, Mylène Troszczynski, Mihai Ţurcanu, Anneleen Van Bossuyt, Marco Zullo

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Kaja Kallas, Emma McClarkin, Adam Szejnfeld, Marc Tarabella

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (kodukorra art 200 lg 2)

Igor Šoltes


RAHVUSVAHELISE KAUBANDUSE KOMISJONI ARVAMUS (17.6.2015)

õiguskomisjonile

võimaluste kohta Euroopa Liidu geograafilise tähise kaitse laiendamiseks mittepõllumajanduslikele toodetele

(2015/2053(INI))

Arvamuse koostaja: Alessia Maria Mosca

ETTEPANEKUD

Rahvusvahelise kaubanduse komisjon palub vastutaval õiguskomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  rõhutab, et geograafilised tähised on intellektuaalse autoriõiguse laiemas kontekstis olulised, sest võimaldavad kaitsta kohalikku väärtust, kaasa arvatud taristu ja tööhõive, parandada piirkondlikku arengut ja suurendada jälgitavust, läbipaistvust ning tarbijate teavitamist;

2.  tuletab meelde, et mittepõllumajanduslike toodete geograafilise tähise kaitset käsitlevate õigusaktide vastuvõtmine oleks Euroopa Liidu jaoks väga soovitav, et täielikult ära kasutada niisuguste toodete erilisuse ja kvaliteedi kaitsmisest tulenev positiivne majanduslik mõju, anda tarbijatele usaldusväärset teavet nende tootmiskohast ja -meetodist ning kaitsta nendega seotud oskusteavet ja töökohti;

3.  märgib, et oma päritolu või maa-alaga seotud tööstus- ja käsitöötooted on paljude ELi piirkondade majandus- ja ühiskonnaelu oluline osa, sest annavad eriti maapiirkondades võimaluse vahetult kohaliku eluviisiga seotud tegevuseks, mida ei ole võimalik mujale üle viia; rõhutab, et Euroopa tasandi kaitsesüsteemi vastuvõtmine oma päritolu või maa-alaga seotud tööstus- ja käsitöötoodete kaitsmiseks võimaldaks säilitada nende toodete originaalsust ja takistada nende standardiseerimist;

4.  rõhutab, et mittepõllumajanduslike toodete geograafilise tähise kaitsmine võimaldab säilitada Euroopa kohalikest ja piirkondlikest traditsioonidest pärinevat kultuurilist ja kunstilist pärandit;

5.  rõhutab, et mittepõllumajanduslike geograafiliste tähiste ning traditsioonilise kvaliteetse oskusteabe kaitse tunnustamine oleks ühise kaubanduspoliitika raames kasulik nii siseturu kaitsmise kui ka välisturgudele juurdepääsu seisukohast ja see võib olla tõhus vahend VKEde ning käsitöönduslike tootjate toetamiseks imiteerivate ja võltsitud toodete vastu võitlemisel ning sotsiaalselt, majanduslikult ja keskkonnakaitse seisukohast kestliku majandusarengu tagamiseks nii ELi piires kui ka väljaspool, samuti ausa konkurentsi ja tarbijakaitse huvides, võimaldades toodete autentsust ja kvaliteeti tulemuslikumalt kindlaks teha; leiab, et mittepõllumajanduslike geograafiliste tähiste kaitse ühtne tunnustamine aitaks ühtlasi suurendada tootjapiirkondade sotsiaalset kapitali;

6.  on veendunud, et ELi geograafilise tähise kaitse laiendamine mittepõllumajanduslikele toodetele aitaks ergutada ELi eksporti ja suurendada turuosa, samuti saavutada kõnealuste toodete rahvusvaheline tuntus ning kujundada kaubanduse ja kaubandusläbirääkimiste kaudu nende kui kvaliteettoodete mainet;

7.  on seisukohal, et mittepõllumajanduslike toodete geograafiliste tähiste kaitse ELi tasandi süsteem, mis on ühtne, lihtne ning bürokraatlikult ja majanduslikult vähekoormav, nii et eelkõige VKEd sellele ligi pääseksid, võimaldaks ELil saavutada rahvusvahelistel kaubandusläbirääkimistel selliste Euroopa päritoluga toodete jaoks samasuguse kaitse ka väljaspool ELi ning annaks märgatava eelise vabakaubanduslepingute läbirääkimisteks kahepoolselt ELi kaubanduspartneritega ning mitmepoolselt Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) raames;

8.  on veendunud, et mittepõllumajanduslike toodete geograafiliste tähiste kaitse ELi tasandil annaks liidule WTOs parema positsiooni, et nõuda standardse kaitsetaseme suurendamist, ning võiks positiivselt uuendada arutelu mitmepoolse geograafiliste tähiste registri moodustamise üle Doha arengukava raames, täielikus kooskõlas intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide (TRIPS) lepinguga;

9.  märgib, et mittepõllumajanduslike toodete geograafiliste tähiste kaitsega peaks kaasnema tulemuslikum intellektuaalomandi kaitse ja jõustamise strateegia kolmandates riikides, et tõhustada võltsitud või imiteerivate toodete vastase võitluse meetmeid;

10. on seisukohal, et mittepõllumajanduslike geograafiliste tähiste ühtse kaitse loomine ELi tasandil, mis hõlmaks ELi tasandil tunnustatud ühiseid määratlusi, registreerimiskorda ja -tasusid, kaitse ulatust ja jõustamisvahendeid ning mittepõllumajandusliku geograafilise tähise staatuse andmise üle otsustava usaldusväärse asutuse loomist, sealjuures lõdvendamata 15 liikmesriigis juba kehtivaid kaitsestandardeid, oleks parim viis tõhusamaks tegutsemiseks nii ELis kui ka läbirääkimistel kolmandate riikidega;

11. on seisukohal, et mittepõllumajanduslike toodete geograafiliste tähiste ühtne kaitse ELis annaks eelise läbirääkimistel kolmandate riikidega, ja rõhutab, et mõned ELi tähtsamad partnerid, nagu India ja Hiina, on juba geograafilise tähise kaitsmise süsteemi kasutusele võtnud;

12. kutsub komisjoni üles lisama tulevasse ELi kaubandus- ja investeerimisstrateegia teemalisse teatisse ühtse ja hästi läbimõeldud strateegia, mis hõlmab kõiki geograafilisi tähiseid ja tagab nendest kinnipidamise ja nende tunnustamise.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

16.6.2015

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

30

1

9

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

William (The Earl of) Dartmouth, Maria Arena, Tiziana Beghin, David Campbell Bannerman, Daniel Caspary, Salvatore Cicu, Santiago Fisas Ayxelà, Eleonora Forenza, Yannick Jadot, Ska Keller, Jude Kirton-Darling, Bernd Lange, Marine Le Pen, Emmanuel Maurel, Emma McClarkin, Anne-Marie Mineur, Sorin Moisă, Artis Pabriks, Franck Proust, Godelieve Quisthoudt-Rowohl, Viviane Reding, Tokia Saïfi, Matteo Salvini, Marietje Schaake, Helmut Scholz, Joachim Schuster, Joachim Starbatty, Adam Szejnfeld, Iuliu Winkler, Jan Zahradil

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Eric Andrieu, Dita Charanzová, Frédérique Ries, Fernando Ruas, Jarosław Wałęsa

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (kodukorra art 200 lg 2)

Mercedes Bresso, Rosa D’Amato, Kaja Kallas, Afzal Khan, Marc Tarabella


KULTUURI- JA HARIDUSKOMISJONI ARVAMUS (18.6.2015)

õiguskomisjonile

võimaluste kohta Euroopa Liidu geograafilise tähise kaitse laiendamiseks mittepõllumajanduslikele toodetele

(2015/2053(INI))

Arvamuse koostaja: Mircea Diaconu

ETTEPANEKUD

Kultuuri- ja hariduskomisjon palub vastutaval õiguskomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  peab tervitatavaks käimasolevaid arutelusid Euroopa Liidu geograafilise tähise kaitse võimaliku laiendamise kohta mittepõllumajanduslikele toodetele; leiab, et ELis on väga palju autentseid tooteid, mille aluseks on kohalik oskusteave ja traditsioonilised kohalikud ja piirkondlikud tootmismeetodid ning mis sageli lähtuvad konkreetse geograafilise piirkonna kultuuri-, sotsiaalsest ja ajaloopärandist; tuletab meelde, et nende meetodite säilitamine põhineb järjepideval teadmiste edasiandmisel põlvkonnalt põlvkonnale ning geograafilised tähised kajastavad inimtegevuse, kultuuri, maa ja ressursside vahelisi seoseid;

2.  tuletab meelde, et mittepõllumajanduslikud tooted on meie identiteedi lahutamatu osa ning Euroopa Liidu liikmesriikide kultuuripärandi tähtis osa; rõhutab, et üks põhiprobleeme, millega see sektor silmitsi seisab, on traditsiooniliste oskuste ja käsitöö järkjärguline kadumine ning et mittepõllumajanduslike toodete geograafilise tähise kaitse võib anda stiimuli selle kultuuripärandi ja traditsioonilise oskusteabe säilitamiseks ning tagada õiglase tasu tootjatele, toodete originaalsuse ja võimalikult laia kättesaadavuse;

3.  rõhutab asjaolu, et traditsioonilistel oskustel ja käsitööl põhinevate mittepõllumajanduslike toodete suur arv Euroopas on piirkondliku ja kohaliku kultuuri lahutamatu osa ja ergutab kultuuriturismi arengut;

4.  on seisukohal, et mittepõllumajanduslike toodete ühtne geograafilise tähise kaitse ergutaks tehnoloogia ja majanduse arengut piirkondlikul ja kohalikul tasandil, suurendades traditsiooniliste toodete tootmise alal töötavate inimeste arvu;

5.  tuletab meelde, ELi tasandil ei ole mittepõllumajanduslikele toodetele praegu ühtset geograafilise tähise kaitset, on aga mitmeid õigusraamistikke, millega tagatakse vaid riiklik või piirkondlik kaitse; rõhutab sellega seoses, et praeguste õigusraamistike vahel olevad vastuolud võivad viia tarbijate eksitamiseni, võltsimiseni ja kõlvatu konkurentsini; on seisukohal, et registreerimise, kaitse, järelevalve ja jõustamise ühtne ELi süsteem, mille eesmärk on suurendada tarbijate ja tootjate teadlikkust nende toodete väärtusest ja tagada traditsioonilise käsitöö ja oskuste säilimine, peaks põhinema mõjuhinnangul, ning et selline süsteem aitaks tarbijaid paremini informeerida toodete autentsusest ja kaitsta registreeritud toodete õiguspäraseid omanikke ning tagada nende kvaliteeti ja eriomadusi; on ka veendunud, et selliste toodete registreerimine Siseturu Ühtlustamise Ametis peaks võimaldama geograafiliste tähiste suuremat kaitset ja ühtsust;

6.  rõhutab, et ühtne geograafilise tähise kaitse aitaks kaasa mitte üksnes traditsiooniliste toodete edendamisele, vaid ka neis kasutatavate toormaterjalide kvaliteedi tunnustamisele ja vajadusele tipptaseme järele tootmisprotsessi kõikidel etappidel;

7.  on arvamusel, et geograafiliste tähiste kaitse laiendamine ka mittepõllumajanduslikele toodetele võiks aidata tugevdada ELi positsiooni geograafiliste tähiste kohta rahvusvahelisel tasandil nii kahepoolsete kui ka mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste raames ja muuta seda kindlamaks, et saavutada väljaspool ELi kõikide Euroopa kvaliteettoodete tugev kaitse;

8.  rõhutab geograafilise tähise kaitsesüsteemi majanduslikku, kultuurilist ja sotsiaalset potentsiaali turismi edendamisel ja töökohtade loomisel, eelkõige maapiirkondades ja vähem arenenud piirkondades, ning käsitööesemete ja teiste traditsiooniliste toodete põhiliste valmistajate – VKEde ja üksiktootjate toetamisel, ning kutsub komisjoni üles viima läbi põhjalikku majandusmõju hindamist, et mõju, mida esitatav uus süsteem tootjatele, nende konkurentidele, tarbijatele ja liikmesriikidele avaldab, võetaks igakülgselt arvesse;

9.  tuletab meelde, et geograafilised tähised on tarbijate jaoks toote kvaliteedi tagatis ning tootjate jaoks tunnustus oskusteabe eest ja kaitse;

10. on seisukohal, et ühtne ELi süsteem võib suurendada pärandiga seotud kutsealade ligitõmbavust;

11. loodab, et need tooted seotakse ka rahastamisvõimalustele juurdepääsu vallas tugevalt territoriaalse arengu, teadustegevuse ja innovatsiooni projektidega, raamprogrammiga „Horisont 2020” ja ühtekuuluvusfondidega;

12. rõhutab, et traditsioonilise oskusteabe ja tootmise säilitamine võib aidata peatada rahvaarvu vähenemist maapiirkondades ja nende lagunemist ja noorte lahkumist kõnealustest piirkondadest;

13. rõhutab, et tuleks tagada, et geograafilise tähise kaubamärk ja logo kajastaksid alati kaupade piirkondlikku/kohalikku identiteeti;

14. rõhutab mittepõllumajanduslike toodete kultuurilisi, hariduslikke, sotsiaalseid ja säästvuse aspekte, mida selle protsessiga hõlmatakse, ning rõhutab vajadust säilitada, edasi anda ja arendada nende toodetega seotud traditsioonilisi teadmisi ja oskusi, julgustades nende integreerimist loovtööstusega, seda ka selleks, et väärtustada materjalide ja lõpptoodete kvaliteeti; nõuab, et nimetust või märki saaksid kasutada kõik asjaomase piirkonna tootjad, kes toodet kirjeldatud viisil toodavad;

15. tõdeb, et VKEd, kes investeerivad kõrgekvaliteedilisse traditsioonilisse oskusteabesse ja pakuvad kohalikke töökohti ja praktikavõimalusi traditsiooniliste tootmismeetodite edasiandmisel suurt tähtsust omavate oskustöötajate väljaõppeks, on kriitilise tähtsusega; tunnustab kõnealuse valdkonna haridusse ja koolitusse investeerimise tähtsust ja julgustab liikmesriike kasutama optimaalselt ära ELi olemasolevaid vahendeid ja programme, et investeerida kohalike ja piirkondlike käsitöö- ja tööstustoodete keskkonnasõbraliku tootmise ja edendamisega tegelevate spetsialistide kutseõppesse;

16. julgustab liikmesriike vahetama traditsioonilise käsitöösektori ergutamisele suunatud algatuste loomisel ja toetamisel häid tavasid, mis omakorda võib suurendada teadlikkust kohalikust kultuuripärandist ja ergutada maapiirkondade arengut;

17. rõhutab asjaolu, et hästi tuntud geograafiline tähis võib aidata paremini edendada Euroopa kultuuriradasid;

18. leiab, et geograafilise tähisega kaitstud toodete puhul peaks säilima ka tehnoloogilise ja muud tüüpi innovatsiooni võimalus, tingimusel et innovatsioon ei mõju negatiivselt lõpptoote kvaliteedile ja autentsusele;

19. rõhutab, kuivõrd tähtis on luua uus õigusraamistik, mis tagaks selle, et seos algse geograafilise piirkonna ja traditsiooniliste meetoditega jääks üheks esmatähtsaks teguriks, et suurendada toodete usaldusväärsust ja autentsust, ning millega määrataks selgelt kindlaks tähise kasutamise tingimused väljaspool põhipiirkonda, et kaitsta märgise autentsust; rõhutab lisaks, et selline süsteem peaks hõlmama mittegeograafilisi nimetusi, mis on ühetähenduslikult antud kohaga seotud;

20. palub komisjonil ja liikmesriikidel väärtustada piirkondade- ja riikidevahelist koostööd ja parimate tavade vahetamist mittepõllumajanduslike toodete klastrite ja samalaadsete tarneahelate vahel;

21. palub seadusandjal arvesse võtta liikmesriikide olemasolevaid geograafilisi tähiseid, et vältida asjatut bürokraatiat toodete Euroopa tasandil registreerimisel, tagada, et mittepõllumajanduslike geograafiliste tähiste ühtse ELi tasandi kaitse loomine ei alandaks juba pakutavaid kaitsestandardeid ega tõrjuks kõrvale juba olemasolevaid süsteeme, nagu kaubamärgid mõnedes liikmesriikides, ning võimaldaks geograafilise tähise riiklikel süsteemidel eksisteerida paralleelselt ühtse ELi süsteemiga; kutsub seadusandjat üles tegema ettepanekut toodete kõige tõhusama, lihtsama, kasulikuma ja kättesaadavama toodete registreerimismehhanismi kohta, ning tagama, et süsteem tagaks taskukohased, selged ja läbipaistvad registreerimis-, muutmis- ja tühistamismenetlused, mis annavad sidusrühmadele õiguslikud tagatised; kutsub komisjoni üles viima läbi põhjalikku hindamist eesmärgiga viia finants- ja haldustöö sidusrühmade jaoks miinimumini.PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

16.6.2015

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

23

0

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Dominique Bilde, Andrea Bocskor, Silvia Costa, Mircea Diaconu, Damian Drăghici, Jill Evans, Petra Kammerevert, Rikke Karlsson, Andrew Lewer, Svetoslav Hristov Malinov, Curzio Maltese, Fernando Maura Barandiarán, Luigi Morgano, Momchil Nekov, Michaela Šojdrová, Yana Toom, Helga Trüpel, Sabine Verheyen, Julie Ward, Bogdan Andrzej Zdrojewski, Milan Zver, Krystyna Łybacka

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Norbert Erdős, Mary Honeyball, Marc Joulaud


PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

15.9.2015

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

19

0

3

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Max Andersson, Joëlle Bergeron, Marie-Christine Boutonnet, Jean-Marie Cavada, Therese Comodini Cachia, Laura Ferrara, Enrico Gasbarra, Lidia Joanna Geringer de Oedenberg, Sajjad Karim, Dietmar Köster, Emil Radev, Julia Reda, Evelyn Regner, Pavel Svoboda, Axel Voss, Tadeusz Zwiefka

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Daniel Buda, Angel Dzhambazki, Jytte Guteland, Heidi Hautala, Stefano Maullu, Virginie Rozière

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (kodukorra art 200 lg 2)

Verónica Lope Fontagné, Dominique Martin

Õigusalane teave